1985-07-18-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAt, l i . juüLIlL - THURSDAY, lULY 18 • Toronto Eesti Segakoor sooritfiQ Vahepalaks Lex Sbom ja Eedi Leet- W23. juuni nädalalõpul ühe bussi maa esitasid paar kupleed kitarride ja mitme autoga laulumatka Mont- saatel, saavutades nendega õhtu lõ-reali eestlaste Lättemäele. Sõit ai- busama kõrgpujiktii gas Eesti Maja juurest laupäeva, 22. Lõpp meeldivale peoõhtule saabus juuni varahommikul ja koos koori- äga 1 1 - öötunnil — buss ootas juhi Asta Ballstadfiga ning mõne- peatee ääres motelli minekut, de lauljate pWekonnalükmeteg® Südamlikud tänusõnad, käepigistu-oli sõitjate arv 60-e ringis. sed võõrustajaile ja siis jumalagajä- ' 1 tuks,. Lahkumise laul". Läbi ööpime- Sõit Lachute'i, mille läheduses duse jõudis buss peolistega motelli, Lättemäe asub, kestis koos ühe pi- enne kui „taevaluugid" valla pääse-kema vahepeatusega 6 tundi. Ööma- sid ja maruline vihmahoog katusele jaks olid reserveeritud ruumid Au- trummi lööma hakkas. Pühapäev berge La Vieille Lorraine motellis algas argliku päikesepaistega, õhus |a sinna jõudes oli kooril vastas oli veel tunda niiskust eelnenud öö lahke küllakutsuja Montreali E. sajust. Enamus laulurahvast oli juba Segakoori esimees Anton: Pindam. varakultüleval ja hommikueinet oo-_ Koori paigutamiseks motelli ja üm- tamas, nähtavasti polnudki eelmine ber-riietumiseks loli 15 tundi aega, pikk päev nii väsitav nagu võis ar-siis oli laulurahvas taas teel viim-a- vata. Aeg lubas kiirustamata söömist seks etapiks Lättemäele. Kuna bus- lõpetada, asju pakkida ja motelliga sijuht vist ei usaldanud peateelt arveid klaarida. Kohal oli ka väsi- „džuhglirajale" viiva silla kande- matu Pindamite abielupaar, et kau= jõudu, siis tuli viimased mõnisada geid külalisi teele saata, meetrit jala vantsida, mis mõne daami llõrgekontsalistele kingade- OTTAWAS le tõeliseks tuleprooviks osutus. Kell 10.30 oli buss taas teel, see- Peagi oli aga terve Toronto lauljas- kord suunaga pealinn Ottawa. Päike pere koos skautide kiilkatusega naeratas paljutõotavalt ja tuju õli kõi-sööklas, kus Montreali Gaidi- ja gilhea. PoolteisttuM hiljem keeras Skaudisõprade Seltsi esimees A. Soom koos oma abikaasa ja abilistega oli korraldanud Võidupäevast osavõtjaile kerge eine. Sööklast oli vaid lühike tee laululavani ^ja ühisharjutus Montreali E. Segakporiga oligi^ järgmine päevakorrapunkt, jnis läks ladusasti. VÕIDUPÜHA Võidupüha tähistamine algas pai-buss laia kaarega parlamendihoone ette ja „pardale" tuli Walter Pent, tulihingeline Eesti tutvustaja ja nime ülalhoidja, kes sellena tuntud kaugel väljaspool Ottawa piire. Tema asjatundlikul juhtimisel ristlea nüüd segakoori buss risti-põiki pealinna, et pilku heita selle vaatamisväärsustele. Ja vaadata siin on! Lootusetu oleks kõike nähtut püüda kirja panna — loetelu tuleks liiga pikk! Lähemalt „Meie E k " nr. 29 (1846) 1985 I Võidupüha tähistamine ja jajini tuli Royal Beach4s 29. juunil toimus Royal Beach'i lähisel perekond Rein Hõbeda talus Võidupüha tähistamine, mis pidi algama jumalateenistusega kell 3. p.l. Kokku oli tulnud 33 päeva tähtsust hindavat kaaseestlast. Neid oli Royal Beach'istp Pefferlaw'st, KeswickMst j.m. Kelli 3. p.l. pidi algama jumalateenistus. Kuna õpetaja ka kella neljaks kohale ei ilmunud, siis J. Säägi palus koosviibijatel palves meenutada koduküla kirikus ja kalmistul loetud palvesõnu. Pärast pühalikku vaikust lauldi Ed. Wellini akordioni saatel kirikulaule ning ]. Säägi pidas päevakohase kõne, üteldes muuhulgas: „Nagu eestlaste esivanemaid kokku kutsus tuli kingul, nii kutsub ta kokku meid tänapäeval võitlusse tõe ja õiguse eest. Landesveeri hävitamisega me põletasime oma mineviku kõntsa ja ehtisime end vabaduse õitega. Olgu siis meie Võidupüha mõte selles, et me tulevikus sisemiselt tugevad ja üksmeelsed püsime ja sünnimaale.ustavust tõotame. Julgustava laulu, värvikate võidupärgade ja aatetuledega tervitagem taas tulevast suve." Koosviibimine lõppes Eesti hümniga. 'Taluperenaine Selma Hõbe palus koosviibijad lõunasöögile, mis oli kõigile tasuta. Et peremehel oli 30. juunil sünnipäev, siis lauldi temale sünnipäevalaulu. Videvikus noored süütasid lati otsas tõrvatünni ja välikaminäs lõkketule. sg !„Meie Elu" vusega õpetaja H. Laaneots* alt, kes tutvus Toronto lauljaspere vaid Rah- ivyf««*„oni; T/ÄJJ -L X-U* * • u T i »>f / i. • m . . \ enne veel eraldi juhtis koosolijate vusliku Kunstide Keskuse (National ««fJ^steVodupuha tähistamiselt LattemaeL Montreali ja Toronto segakoorid laulmas Asta tähelepanu õpetaja Harri Mõtsniku ArtsCentre) kolme saaliga, mis jätsid öallstadt i juhatusel. A l l - Y. Ojamaa (Montreali Eesti Võitlejate Ühing) ja A. Soom (Montreali Eesti väga esindusliku mulje. Ülejäänud Gaidi-ja G I ^ » - ^ - — - ' " ^ - ' - ^ - - ^ - - ^ ^ ^ ^ ^ , , , osas tuli ajapuudusel paratamatult vahistamisele Eestis ja kavatsetavatest sammudest tema vabaduse taastamiseks. Aktuse avasqna oli Montreali Eesti Seltsi esimehelt R. Leithamilt, mille järele Y. Ojamaa Montreali E. Võitlejate Ühingu esindajana süütas Võidutule. leppida bussiaknast kiiresti mööduva vaatepildiga. Ligemale kahetunnise^ tutvumisretke järgi peatuti eineks Dows Lake paviljonis, kuhu ka mitmed kohalikud eestlased tulid oma läbisõidul viibivaid. tuttavaid-rade Selts) võidutuld süütamas, paremal aktusekõneleja Oskar Müllerbeck, Foto — M. Sultson Eesti Majandusklubi suvepäev pühapäeval Maju murdis puid Udoras Aktusekõne i)idajaks oli Oskar sugulasi kohtama. Akende eest Müllerbeck, kellele Lättemäe on oi- möödaliuglevad purje- ja sõudepaa-did andsid sellele paviljonile oma erilise miljöö, olles selle lantši tõeliseks magustoiduks... Poolteist tundi hiljem oli buss T.E. .Segakoori lauljatega jälle teel, seekord sihiks juba kodulinn Toronto. Järgneva viie tunni jooksul lauldi ära kõik veel laulmatajäänud laulud, likvideeriti kõik veel säilinud „häda-abi ratsioonid" ja oldi koos loojuva päikese viimaste kiirtega Eesti Maja juures tagasi. Kaunimaid mälestusi möödunud laulumatkast kaasa võttes võis nüüd iga laulja minna vastu le suvevaheajale. • G.T. ..• nudhoorusaastatem^ijigumaaks, jättes noormehele palju unustamatuid muljeid ja mälestusi, liiillel on olnud positiivseid mõjutusi temas hilisemal eluteel. ^ ^ Noor Ain Vaus esitas hea sisseela-misegaB. Kangro luulbtuse „ Kojutulek", teenides küulaj^ilt tugeva aplausi. : , Järgnejalt Tor^ E. Segakoor esitas A. Pruuli „Kodumaine kevad"., K. Türripu „Priiuse hommik", ning koos Montreali E. Segakooriga E. Võrgu „Helise ilma", M. Härma „ Veel kaitse;,kange.Kalev", A.Vedro „Midrilinnli mäng", C. Kreek'] „Ma kõndisin vainul" ja M.Lüdig'u „Sääl kord kasvab kaunis kodu". Kõik ettekanded toimusid Tor. E. Segakoori juhi Asta Ballstadt taktikepi all ja võeti kuulajate poolt vastu hoogsa aplausiga. Aktus lõppes eesti hümniga.: .. r' Pärast aktust oli ette nähtud Või-dupüha jätkamine Karl Pruuli seltskondlikus saalis, mis asub umbes 3 km kaugusel laululavast. Montreali rahvas-hoolitses selle eest, et kauged külalised said endile„rattad alla" sinna minekuks, sest Toronto buss oli vahepeal sõitnud Laehute'i „puk-kama". Peosaalis ootas ees rikkalikult võileibade ja küpsistega kaetud einelaud, tänu Montreali E. Segakoori esimehele Anfen. Pindamile, pr. Pindä^lile ja nende abilistele. Toimusid ka vastastikused tervituste üleandmised kooride vahei ja mõlema poole esindajadi esimeeste näol avaldasid heameelt selle üle, et selline külaskäik teoks sai. T.E. Segakoori esimees Alfred Kelder andis oma sõnavõtu lõppedes üle Anton Pin-damile Eesti hümni ilutrükis väljaande ning pr. Pindamile Ontario tril-iium- embleemi* U. Rigakorraldusel^oimus loteriis „hermeetiliselt pitseeritud" auhinnaga, mille pile^tid müüdi läbi vähem kui 10 min. jooksul ning võitjatel ei olnud sõpradest puudust... Vahepeal oli leegitsema hakanud peosaali läheduses ülesseatud tuleriit ja kui I. Teose oma akordioniga platsi ilmus, siis lõi lõkkele ka ühislaul. Mändkügutassääl oma võimsat pead ja Kalle Kusta sõitis valge hobusega, nii et sädemed lendasid...! Enne pimeduse saabumist siirduti tagasi peosaali, kus läks hoogu jala-keerutus helilindimuusika saatel. oiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiK avati pühapäeval, 7. fuiilil laste suvekodu käesolevaks hooajaks, tänavuse kestvusega neli TÖÖPAKKUMISED e I M at Usuteaduslikus vöodrgcS (chimnsy linings). ® Eesti ära KULUK Tel. (416) 275-1280 Piiskop K. Raudsepp kui usuteadusliku Instituudi administraator ja prof. dr. A. Võõbus selle juhatajana tegid teatavaks ja tunnistasid Instituudi lõpetanulks käesoleval aastal: Heino Altosaar, Mont-reallst; Helmut Anniko, Wlnnlpe-glst; Helmut Rüdmlk, Floridast (cum laude) ja Valter Taal, Los An-gelesest. Lõpetajaile antHiplomld jallUL El MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts — 1918. aiI><klI><KIt»OCZ><>«»<>«CIM><IE>(kEI><M£E^^ ärelduste tegemiseki Äsja surnud eesti ühiskonnas tuntud agi^ohoomil ei olnud sugulasi Kanadas. Kapuudus temal senini teadaolevail andmeil viimne tahteavaldus testamendi näol. Imestama panevalt kiiresti, veel enne muldasängitamist, Vene saatkond blokeeris tema varaur duse kasutamise ja realiseerimise, kuna tema poeg asub okupeeritud Eestis. Senised kogemused vihjavad, et niisugusel juhul pärija Kodumaal saab oma valdusse umbkaudu 10- 15% pärandustombu väärtusest Vene rublades, ülejäänud arvatakse okup. võimude igasuguste kulude katteks. Eesti Sihtkapital Kanadas juhib järjekordselt tähelepanu testamendi tegemise vajalikkusele. Viimse tahte avaldaja võib oma suva järgi jätta oma varandus omanimelise mälestis fondi loomiseks või annetada see mõnele Eesti organisatsioonile eest-viljelemiseks. E.S.Kf JUHATUS Eesti Majandusklubi Kanadas korraldab oma traditsioonilise suvepäeva pühapäeval, 21. juulil CoUing-woodis Hugo Rooneeme suvekodus. • , ' • Kavas on kell 11 E.1. kogunemine, ilusa keele ja austame oma esiva- Esmaspäeva hommikupoolikul j^gjj 12-^13 30 lõunasöök kell 14- nemate pärandit. mässas tugev torm Udoras murdes 17.00 vaba'aeg omavaheliseks vest- Jõekääru Suvekodu püüdeks on põlispuid, kuid Jõekääru Laste Su- j^seks, saunaks, ujumiseks, purjeta-alati olnud, ja on anda eesti keelt vekodus ja naabruses asuva Ki- öiseks Georgian Bayl, purjelaual rääkivatele lastele võimalus veeta vioja hooned"jäid terveks. Kuna sõitmiseks ja tantsuks.' Kell 17.30 Juba laupäeval hakkas kasvandik- osa suvest omasugustega, ja nõuda raadio teatas Torontos väikesest õhtusöök järgneva kohvilauaga, jalaks suvekodusse saabuma ja püha- tervet tegevust eesti keeles. tornaadost Uxbridge piirkonniks, keerutuse ja ühislauluga. Esmaicord-päeval enne lõunat uii suvekodif ki- Toronto Eesti Naisseltsi juhatuse oli karta, et see tabas ka laste suve- gg^^ esineb klubi oma orkester. Liik-havat elu täis. Kohale oli saabunud nimel soovin nii lastele kui ka kas- kodu. nende külalised teretulnud, 75 kasvandikku, nendest 18 (1/4 ül- vatajatele - abikasvatajatele ning Nagu Kivioja peremees Lembit kuid osavõtuks tuleb registreerida H. arvust) USA kuuest osariigist. muule personalile head suve ja kuu- Kõva ütles „Meie Elule", muutus L^^gj, ^^d Co. büroos, tel. 653- Avamispäeva ilm oli pilves, külm lutan lõekääru Suvekodu avatuks rajuhoo tulles ilm pimedaks ja 73^5 ja tuuline, ning kraadiklaas näitas 1985.a. tegevuseks." elekter kustus umbes veerand tun-hommikul kell, 7 ainult 13 pügalat - Suvekodu juhataja Kersti Linask niks. Tormiga kaasus vihm ja rahe, ' ' sooja. oma.sõnavõtus tänas Tori)nto Eesti mille terad olid pöidlajämedused. OHHHBHHHBHHHHBHHBHBB Kell 12.30 p. tulid noored Avo Kit- Naisseltsi ja lastevanemaid, kes on Põlised puud murdusid, neid | on taskiakordionihelide saatel rivikor- võimaldanud lastele siin s^vi veeta, umbes tosin maas. Raju puistas ras lipuväljakule, mida kaunistab' Erilise tänusõnade osaliseks sai Nais- laiali puuriida ja isegi pesunööri suur Eesti Vabariigi vapp. Kanada seltsi juhatus ja need vanemad, kes rebis katki. Vihma voolas nll, et lipp heisati Kanada hümni ja Eesti kaugusi trotsides on oma lapsed siia Kivioja paisjärv ujus üle nagu ke-lipp Eesti hümni helide saatel. ..toonud ja oskavad selle täh|tsust hin- vadise suurvee ajal Pärast lippude heiskamist liikus nata. Ta kutsus nimepidi välja kasva- -Jõekäärul olid raju alates tütar-noorte rivi marsisammul peamaja tajad ja alDikasvatajad ja erialade ju- lapsed parajasti suplemas ja pidid ette, kus heisati Jõekääru lipp Jõe- hatajad: abijuhataja ja suurte poiste end varjama rahe eest. Murtud on kääru laulu saatel. , kasvataja Maido Musta,.atjikasvata- seal samuti mitmed suured puud. Vaimuliku osa täitis suvekodu abi- ^ ja Erik Luiker; suurte tü^r. kasva- kuid hooned jäid terveks. juhataja ja suurte poiste kasvataja taja Anid Jaanus, Lee Metsala; kesk- Maido Musta. miste poiste kasvataja Enda Mai Hol- Kuna Naisseltsi esinaine Heljo land, Peeter Pühvel; keskm. tüdr. Novek viibis huvireisil, siis tema eest kasvataja Marlene Kuutan, Linda avas Jõekääru Suvekodu T.E.N.S. Värve ja Pia Metsala. Väik. poisid — sekretärEviJaaguste, kes luges luu- Peeter Kaseoru, abi Tiia Pihl; Väik letuse „Sinikangast" ning lausus: tüdr. DesireeMedri, abi Silvi Matsoo; „ Kauaoodatud suvi on viimaks ometi ujumisõpetaja — Monika Kask; savi-käes ja alustame taas Jõekääru Eesti töö erialal: Leila Võsu. Jõekääru Laste Suvekodu tegevusega. Siin va- erialade õpetaja ja laskeala juhataja rem olnud kasvandikud kohtuvad Endel Ruberg viibis huvireisil. Suve-sõpradega, keda pole võib-olla terve kodu esmaabiõe ülesandeid täidab aasta näinud ja uutel kasvandikel Maimu Nõmmik, kuna Jõekääru jä-seisab ees tutvumine uue ümbruse ja relvalvajaks ja Jõekääru sauna „lei- Olukorraga. Kõiki seob aga peagi üh- lipreestriks" on ka tänavu Martin te Jõekääru vaim ja teile jääb ilus Tamm. mälestus siin veedetud nädalatest. Pärast suvekodu juhataja sõnavõt- Olete eesti lapsed, kellele teie vane- tu lõppes avatalitus ning lapsed surmad ja kasvatajad püüavad anda võt- dušid söögisaali lõunasöögile. Laste- OTSIME LAPSEHOIDJAT kahele lapsele 1 ja 4 aasta vanustele. Morningside ja EHesmere. Võib päeval kohal käia või on võimalus ka meil elada. Helist. 282-1298 peale kella 5.00 p.l. KAI KÄÄRID MAALID MÜÜGIL suures valikus. Helistage ette 225-5595. 390 Princess Ave., Willowdale mUSKATUSE JA KORSTNA PARANDAMINE Tasuta eelarve. Soome ehitajad. Helistage Veli Salminen'ile, tel. 492-1351. Kiviojal leegitses 30. juuni õhtul kogunesid Kivioja me teie päritolu — juurte juurde, vanematel ja noortesõpradel oli või- elanikud ja külalised, kokku üle 30- Selleks salapäraseks võtmeks on . malik saada soodsa hinnaga võileibu meie eesti keel, sest ilma keeletapole ja kohvi. Einelauas olid tegevuses pr. rahvast. Ilma rahvuseta pole ajalugu, Schaer, Metsala, Sambla j.t. kultuuri ega omapära. Need on aga Kella kahe paiku pistis päikene vägagi hinnatud erti selle mandri rah- oma „nina" pilve vahelt välja, ilm vaste mosaiigis. Hoiame alal oma selgines ja õhk soojenes. ^ ^ ^ ^ ,MEIE E L U" lugejad, ärge unustage om£ sõpradele soovitamast „MEIE ELU* ne, paisjärve kaldale, et süüdata jaanituli. Krundiomänikkude esimees Kaius Meipoom pöördus tervitussõnadega jaanituleliste poole ja lausus: ,,Meie ei ole kunagi kaotanud sõda, küll aga mõned lahingud võitluses vabaduse eest. Meie vaenlased teavad seda ning ründavad meid pidevalt, tembeldades meie vabadusvõitlejaid sõjakurjategijateks. Meie koguneme igal aastal siia ja süütame võidutule, mis sümboliseerib meie püüdlust kodumaal vabaduse taastamiseks." Ta palus laulda „Eesti maa. Su mehemeel", mida rahvas laulis püsti seistes. Kui tuli,mille süütas „lõkkevana" hr. Vesi, oli hoogu saanud ja leegid tõusid taeva poole, algas eeskavaline osa. Kuna Kivioja „raudvara" Hella Leivat viibis haiglas, siis tema patriootilise luuletuse „Eestluse süm-bool" luges ette Salme Vesi. Vahepeal lauldi ühislauludena südamelähedasi viise. Helilindilt mängiti Mei-poomide noorte, Karina (4 a.) ja Pauli (3.a.) lasteaias sissemängitud laule. Karin ja Paul laulsid ise kaasa. E. Pirka deklameeris „Aga üks kord algab aega". Lauldi ühislaule, joodi kohvi ja tantsiti kuni kella üheni öösel, lubades järgmisel aastal veel võimsam tuli süüdata. }. S-Gl lõekääru kasvandikud USA-sL Keskel väikeste poiste kasvataja Reet ja giuvekodu JMlhat,ajä Kersti LLmasL • C. OTTWAY HERBALIST Ravitaimed, tervislikud toiduained, vitamiinid ja mineraalid. Nõuanne ja söbralikteenimine eesti rohuteadlase A.TOIGERi pooli 300 Danforth Ave. Toronto/0nt.M4K 1W6. Tel. 463-5125 w Ameerikas on üha suuroi eesti kunstnil õlimaalide jij tõuseb. Ka 01 tagopõhi, mit külgetõmbav! TUNNEB Vv\ Esiteks on dasl Maine'ii Kasvanud Wd ta alul Corcol lis, kust siirdi ma Nfiv^ Yorki League'is".T ja suved kau| Mass., välja ku- ja looduse SMITHSONlI Ka õppis Rannakaitsest tuaari ka lennj motiividega Smilhsonian Õhu ja Ruumi lional Air a| Washinglonisl välja pandud,! selt. STIIL Pr. Rauam oma lõuendil liimi ja siis kunsti õppis tf abikaasa käe.'^ (suri 1983. a-]).| detailsed, nee dega üle ja 1^ õlivärvidega li Oma stiili kd et la püüdleb lismi sulamit: või aines teati kult esile tõsta lise täpsusega! efektiivselt ja kasutada. Nii maale mingi ii helgus, mis realistlikult esi TURUSTUU) Peale mehel Yorki endale 1065 STE NORTH vl M2R 289 Omanik Avatud 7 VI Saadaval OPENHI õhtul kell
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, July 18, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-07-18 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850718 |
Description
Title | 1985-07-18-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
NELJAPÄEVAt, l i . juüLIlL - THURSDAY, lULY 18 •
Toronto Eesti Segakoor sooritfiQ Vahepalaks Lex Sbom ja Eedi Leet-
W23. juuni nädalalõpul ühe bussi maa esitasid paar kupleed kitarride
ja mitme autoga laulumatka Mont- saatel, saavutades nendega õhtu lõ-reali
eestlaste Lättemäele. Sõit ai- busama kõrgpujiktii
gas Eesti Maja juurest laupäeva, 22. Lõpp meeldivale peoõhtule saabus
juuni varahommikul ja koos koori- äga 1 1 - öötunnil — buss ootas
juhi Asta Ballstadfiga ning mõne- peatee ääres motelli minekut,
de lauljate pWekonnalükmeteg® Südamlikud tänusõnad, käepigistu-oli
sõitjate arv 60-e ringis. sed võõrustajaile ja siis jumalagajä-
' 1 tuks,. Lahkumise laul". Läbi ööpime-
Sõit Lachute'i, mille läheduses duse jõudis buss peolistega motelli,
Lättemäe asub, kestis koos ühe pi- enne kui „taevaluugid" valla pääse-kema
vahepeatusega 6 tundi. Ööma- sid ja maruline vihmahoog katusele
jaks olid reserveeritud ruumid Au- trummi lööma hakkas. Pühapäev
berge La Vieille Lorraine motellis algas argliku päikesepaistega, õhus
|a sinna jõudes oli kooril vastas oli veel tunda niiskust eelnenud öö
lahke küllakutsuja Montreali E. sajust. Enamus laulurahvast oli juba
Segakoori esimees Anton: Pindam. varakultüleval ja hommikueinet oo-_
Koori paigutamiseks motelli ja üm- tamas, nähtavasti polnudki eelmine
ber-riietumiseks loli 15 tundi aega, pikk päev nii väsitav nagu võis ar-siis
oli laulurahvas taas teel viim-a- vata. Aeg lubas kiirustamata söömist
seks etapiks Lättemäele. Kuna bus- lõpetada, asju pakkida ja motelliga
sijuht vist ei usaldanud peateelt arveid klaarida. Kohal oli ka väsi-
„džuhglirajale" viiva silla kande- matu Pindamite abielupaar, et kau=
jõudu, siis tuli viimased mõnisada geid külalisi teele saata,
meetrit jala vantsida, mis mõne
daami llõrgekontsalistele kingade- OTTAWAS
le tõeliseks tuleprooviks osutus. Kell 10.30 oli buss taas teel, see-
Peagi oli aga terve Toronto lauljas- kord suunaga pealinn Ottawa. Päike
pere koos skautide kiilkatusega naeratas paljutõotavalt ja tuju õli kõi-sööklas,
kus Montreali Gaidi- ja gilhea. PoolteisttuM hiljem keeras
Skaudisõprade Seltsi esimees A.
Soom koos oma abikaasa ja abilistega
oli korraldanud Võidupäevast
osavõtjaile kerge eine.
Sööklast oli vaid lühike tee laululavani
^ja ühisharjutus Montreali E.
Segakporiga oligi^ järgmine päevakorrapunkt,
jnis läks ladusasti.
VÕIDUPÜHA
Võidupüha tähistamine algas pai-buss
laia kaarega parlamendihoone
ette ja „pardale" tuli Walter Pent,
tulihingeline Eesti tutvustaja ja nime
ülalhoidja, kes sellena tuntud kaugel
väljaspool Ottawa piire. Tema asjatundlikul
juhtimisel ristlea nüüd segakoori
buss risti-põiki pealinna, et
pilku heita selle vaatamisväärsustele.
Ja vaadata siin on! Lootusetu
oleks kõike nähtut püüda kirja panna
— loetelu tuleks liiga pikk! Lähemalt
„Meie E k " nr. 29 (1846) 1985
I Võidupüha
tähistamine ja jajini
tuli Royal Beach4s
29. juunil toimus Royal Beach'i
lähisel perekond Rein Hõbeda talus
Võidupüha tähistamine, mis pidi algama
jumalateenistusega kell 3. p.l.
Kokku oli tulnud 33 päeva tähtsust
hindavat kaaseestlast. Neid oli Royal
Beach'istp Pefferlaw'st, KeswickMst
j.m.
Kelli 3. p.l. pidi algama jumalateenistus.
Kuna õpetaja ka kella neljaks
kohale ei ilmunud, siis J. Säägi palus
koosviibijatel palves meenutada koduküla
kirikus ja kalmistul loetud
palvesõnu. Pärast pühalikku vaikust
lauldi Ed. Wellini akordioni saatel
kirikulaule ning ]. Säägi pidas päevakohase
kõne, üteldes muuhulgas:
„Nagu eestlaste esivanemaid kokku
kutsus tuli kingul, nii kutsub ta kokku
meid tänapäeval võitlusse tõe ja
õiguse eest.
Landesveeri hävitamisega me põletasime
oma mineviku kõntsa ja ehtisime
end vabaduse õitega. Olgu siis
meie Võidupüha mõte selles, et me
tulevikus sisemiselt tugevad ja üksmeelsed
püsime ja sünnimaale.ustavust
tõotame. Julgustava laulu, värvikate
võidupärgade ja aatetuledega
tervitagem taas tulevast suve."
Koosviibimine lõppes Eesti hümniga.
'Taluperenaine Selma Hõbe palus
koosviibijad lõunasöögile, mis oli
kõigile tasuta. Et peremehel oli 30.
juunil sünnipäev, siis lauldi temale
sünnipäevalaulu.
Videvikus noored süütasid lati otsas
tõrvatünni ja välikaminäs lõkketule.
sg
!„Meie Elu"
vusega õpetaja H. Laaneots* alt, kes tutvus Toronto lauljaspere vaid Rah- ivyf««*„oni; T/ÄJJ -L X-U* * • u T i »>f / i. • m . . \
enne veel eraldi juhtis koosolijate vusliku Kunstide Keskuse (National ««fJ^steVodupuha tähistamiselt LattemaeL Montreali ja Toronto segakoorid laulmas Asta
tähelepanu õpetaja Harri Mõtsniku ArtsCentre) kolme saaliga, mis jätsid öallstadt i juhatusel. A l l - Y. Ojamaa (Montreali Eesti Võitlejate Ühing) ja A. Soom (Montreali Eesti
väga esindusliku mulje. Ülejäänud Gaidi-ja G I ^ » - ^ - — - ' " ^ - ' - ^ - - ^ - - ^ ^ ^ ^ ^ , , ,
osas tuli ajapuudusel paratamatult
vahistamisele Eestis ja kavatsetavatest
sammudest tema vabaduse taastamiseks.
Aktuse avasqna oli Montreali Eesti
Seltsi esimehelt R. Leithamilt, mille
järele Y. Ojamaa Montreali E. Võitlejate
Ühingu esindajana süütas Võidutule.
leppida bussiaknast kiiresti mööduva
vaatepildiga. Ligemale kahetunnise^
tutvumisretke järgi peatuti eineks
Dows Lake paviljonis, kuhu ka
mitmed kohalikud eestlased tulid
oma läbisõidul viibivaid. tuttavaid-rade
Selts) võidutuld süütamas, paremal aktusekõneleja Oskar Müllerbeck,
Foto — M. Sultson
Eesti Majandusklubi
suvepäev pühapäeval
Maju murdis puid
Udoras
Aktusekõne i)idajaks oli Oskar sugulasi kohtama. Akende eest
Müllerbeck, kellele Lättemäe on oi- möödaliuglevad purje- ja sõudepaa-did
andsid sellele paviljonile oma erilise
miljöö, olles selle lantši tõeliseks
magustoiduks...
Poolteist tundi hiljem oli buss T.E.
.Segakoori lauljatega jälle teel, seekord
sihiks juba kodulinn Toronto.
Järgneva viie tunni jooksul lauldi ära
kõik veel laulmatajäänud laulud, likvideeriti
kõik veel säilinud „häda-abi
ratsioonid" ja oldi koos loojuva päikese
viimaste kiirtega Eesti Maja
juures tagasi. Kaunimaid mälestusi
möödunud laulumatkast kaasa võttes
võis nüüd iga laulja minna vastu
le suvevaheajale.
• G.T. ..•
nudhoorusaastatem^ijigumaaks, jättes
noormehele palju unustamatuid
muljeid ja mälestusi, liiillel on olnud
positiivseid mõjutusi temas hilisemal
eluteel. ^ ^
Noor Ain Vaus esitas hea sisseela-misegaB.
Kangro luulbtuse „ Kojutulek",
teenides küulaj^ilt tugeva aplausi.
: ,
Järgnejalt Tor^ E. Segakoor esitas
A. Pruuli „Kodumaine kevad"., K.
Türripu „Priiuse hommik", ning
koos Montreali E. Segakooriga E.
Võrgu „Helise ilma", M. Härma
„ Veel kaitse;,kange.Kalev", A.Vedro
„Midrilinnli mäng", C. Kreek'] „Ma
kõndisin vainul" ja M.Lüdig'u „Sääl
kord kasvab kaunis kodu". Kõik ettekanded
toimusid Tor. E. Segakoori
juhi Asta Ballstadt taktikepi all ja
võeti kuulajate poolt vastu hoogsa
aplausiga. Aktus lõppes eesti hümniga.:
.. r'
Pärast aktust oli ette nähtud Või-dupüha
jätkamine Karl Pruuli seltskondlikus
saalis, mis asub umbes 3
km kaugusel laululavast. Montreali
rahvas-hoolitses selle eest, et kauged
külalised said endile„rattad alla"
sinna minekuks, sest Toronto buss
oli vahepeal sõitnud Laehute'i „puk-kama".
Peosaalis ootas ees rikkalikult
võileibade ja küpsistega kaetud
einelaud, tänu Montreali E. Segakoori
esimehele Anfen. Pindamile, pr.
Pindä^lile ja nende abilistele. Toimusid
ka vastastikused tervituste
üleandmised kooride vahei ja mõlema
poole esindajadi esimeeste näol
avaldasid heameelt selle üle, et selline
külaskäik teoks sai. T.E. Segakoori
esimees Alfred Kelder andis oma
sõnavõtu lõppedes üle Anton Pin-damile
Eesti hümni ilutrükis väljaande
ning pr. Pindamile Ontario tril-iium-
embleemi*
U. Rigakorraldusel^oimus loteriis
„hermeetiliselt pitseeritud" auhinnaga,
mille pile^tid müüdi läbi vähem
kui 10 min. jooksul ning võitjatel ei
olnud sõpradest puudust...
Vahepeal oli leegitsema hakanud
peosaali läheduses ülesseatud tuleriit
ja kui I. Teose oma akordioniga
platsi ilmus, siis lõi lõkkele ka ühislaul.
Mändkügutassääl oma võimsat
pead ja Kalle Kusta sõitis valge hobusega,
nii et sädemed lendasid...!
Enne pimeduse saabumist siirduti tagasi
peosaali, kus läks hoogu jala-keerutus
helilindimuusika saatel.
oiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiK
avati pühapäeval, 7.
fuiilil laste suvekodu käesolevaks
hooajaks, tänavuse kestvusega neli
TÖÖPAKKUMISED
e I M at
Usuteaduslikus
vöodrgcS (chimnsy linings).
® Eesti ära
KULUK
Tel. (416) 275-1280
Piiskop K. Raudsepp kui usuteadusliku
Instituudi administraator
ja prof. dr. A. Võõbus selle juhatajana
tegid teatavaks ja tunnistasid
Instituudi lõpetanulks käesoleval
aastal: Heino Altosaar, Mont-reallst;
Helmut Anniko, Wlnnlpe-glst;
Helmut Rüdmlk, Floridast
(cum laude) ja Valter Taal, Los An-gelesest.
Lõpetajaile antHiplomld
jallUL
El
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts — 1918.
aiI> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-07-18-04