Meie Elu = Our life, July 18, 1985

              f
Colleetlon Demor«.S
4
Second Class Mail Eegistratmini Mo. 1354.
Nr. 29 (1846) 1985 NELJAPÄEVAL, 18. JUULIL - THURSDAY, JULY 18 XXXVI aastakäik ;;
Nagu USA president Reagani
sekretär Speakes nädala algul tea­tas,
kosus president Reagan era-
Ikorraliselt kiirelt temale nädalalõ­pul
teostatud soolte-operatsioo-msft
Operatsioonil eraldati 60 sm
jämesoolt ja tehti kindlaks vähk.
President Reaganil olnud kasva­ja
avastati väiksema polüübiope-ratsiooni
puhul ja kasvaja otsustati
kohe välja opereerida. Pres. Rea­gan
kosus pärast operatsiooni väga
kiirelt ja käis juba järgmisel päe-
Raivo Roosna otsuse kuulutamisel
Kohtuotsus Helsingis:
oosnale 7 11 kuud
Lepajõe vaimne
seisund uurimisele
„, , ^ * . . s! STOCKHOLM (EPL) - Es- enne lõpliku otsuse tegemist
J andis Reagan oma presiden- maspäevaU.iuulll.an'gesHel. mentaalsele uurimisele.
divQimu edasi abipresidentBushi-le,
kuid võttis varsti pärast operat­siooni
võimu üleandmise volituse
tagasi ja jätkab haigevoodilt USA
presidendi ülesannete täitmist.
Piret Kruusimäe süüküsimus
jääb samuti esialgul lahtiseks.
Mis puutub Raivo Roosna
Tos-oiBtoEestiNaisseltsi Jõekääru Laste Suvekodus algas tegevus. Pildil juhataja, kasvatajad ja abikasva-
1.1. rida, vasakult —MarleneKuutan, Reet Kaseoru, Enda Mai Holland, Linda Vare, Pia Metsala, Tiia
l, Silvi Matsoo. 2. rida — Maido Musta, Monica Kask, Anu Jaanus, Peeter Piihvel, Erik Luiker, MaimE
Nõmmik, Desire© Medri, Juhataja Kersti Linask. {Lähemalt Ihk. 4) . Foto — J. Säägi l o c k » i i i i i u s i
rt Laupäeval korraldati Londonis, • [
Inglismaal I ja Philadelphias,
USA's, sealsetel suurstaadionitel
singi kohtus esimene otsus
Roosna-Lepajõe rööviprotses-sjs.
Raivo Roosna tunnistati
süüdis ja mõisteti kokku 7 aas-
;i taks ja 11 kuuks vangistusse, edaspidisesse saatusse pärast
I! milles maha arvatakse eeluuri- karistuse ärakandmist, siis leidis
mise kuu. kohus, et kuna ta on Rootsis
õe saadetakse saanud poliitilise asüüli, siis tu­leb
Soomel järgida nendele rah­vusvahelistele
. kokkulepetele,
millistele on allkiri antud. Sel­lega
langeb ilmselt ära väljasaat­mine
N. Liitu pärast karistuse
ärakandmist.
rock-muusika hiigelkontserdid,
mis satelliitide kaudu anti edasi üle
mai^ma, et Aafrika näljahädalisi
loetada. Kontsertidel esinesid rock­muusika
maailmakuulsused. Kont­sertide
puhul anti toetuste tõotusi
kokku 93 miljonit dollarit. Kana-dalased
andsid selle rock-muusika
vaimustuses aafriklaste toetuseks
1,5 miljonit dollarit. Ülemaailmse
eduka ürituse puhul esitati kont-antud
nimistud ei ole usaldatavad, kuna ^ovjetid on märkinud sõjaroimameta ^ 3^^^ Bob Geldorf
mitte ainult natsidega kaastöötajaid, vaid ka neid, kes avaldasid vastupanu Nõukogude okupatsioonile Nobeli rahuauhinna kandidaadiks,
pärast natside lahkumist, üteldakse salajases dokumendis, mis avaldati möödunud nädalal Ottawas ' .
De8chene8'i uurimiskomisjonile. Eelmisele valitsusele tehtud 18-leheküljelises rapordi§„Alleged Wair ,
Criminals in Canada"! märgitakse raskusena N . Liidu osas ka tõika, et arvatavad kariteod näivad olevat MetSS]
toimunud Leedus; Eestis ja Lätis. Kuna Kanada ei tunnusta nende riikide annekteerimist N. Liidu poolt, Briti-KolumbiaS
see ei ühtu mittetunnustamise poliitikaga. i
ei ole kooskõlas
mittetunEustamise politiikaga
Kohtus käsitleli ka röövil ka­sutatud
BMW-auto omandiküsi­musi.
Roosna advokaat Leo
Herzberg esitas kohtule tõendid
Rootsist, mille järgi auto ei kuulu
Roosnale, vaid ühele Rootsis vii­bivale
ja röövis mitte osalenud
isikule, kes autot Roosnale oli
laenanud. Sellega vabastati auto
konfiskeerimisotsusest.
Kuulati üle veel politseikomis­sar
Seppo Sillanpää, kes kinni­tas
vande all, et Lepajõe on ni­metanud
kadunud juveelisaagi
vastuvõtjana üht protsessis figu­reerinud
^elsingis elavat eesti
PIRET KRUUSIMÄE rahvusest meesterahvast.
• , . • Nädalavahetusel möllasid Briti-
Komisjon(lask force) sõjaroimari- jaandmine isikute arvust, keda see tuid.l946.a.WarCrimesAct'ialusel, Kolumbias suured metsapõlemised,
te küsimuste selgitamiseks loodi oleks hõlmanud. Kuigi kõneldi tu- kuna see oli mõeldud Kanada koda- enamikus süüdatud äikese poolt, mis
1979.a. peaminister Ioe€la;rk'i poolt handetest, oli andmeid vaid käpu- nike osas, kes teostasid kuritegusid hävitasid sealseid metsi üle 700 mil-ja
koosnes kohtuministeeriumi, kait- täie kohta. Law Reform Commission sõjaajal,
seministeeriumi, välisministeeriumi, of Canada ja juutide organisatsioon, ^ .
immigratsiooniministeeriumi ja League of Human Rights of B'nai
Privy Counciri esindajatest* Selle Brith Cknada, taotlesid kriminaal-
Balti Tribunal
genis juuli lõpus
Nüüd on lõplikult selgunud, kes tegev, mis tegelevad vastavate prob-joni
väärtuses. Üldse põles Briti-Ko-
. lumbias umbes 700 kohta. Suurem
tulekahi oli Invermere lähikonnas,
Sõjaroimades kahtlustatute väi- kustuli haaras 33.000 hektarit metsi,
esimeheks oli ministeeriumi advo- seaduse, muutmist, et võimaldada jaandmine riikidele, kes neid soovi- g^jtj ohustatud oli Kimberley linn Kopenhaagenis 25. ja 26. juulil leemidega, olles viitsepresident vä
kaat Martin Low, kes praegu on ini- sõjaroimades kahtlustatute-üle koh- vad, osutus raskeks, kuna vastavaid ^ibertä lähedal Viimastel päevadel ^^'^"^"va Balti Tribunali žürii liik- hemuskeelte ja-kultuuride .kaitseü
^ - lepinguideiolelda-Euroopa riikide- saadi metsatulekahjudele siiski piir """"^
ga. Leedu,. Eesti ja Läti osas, kus p^^^, ^g^j^^g^ evakueerituid
mõiguste küsimuse peanõunik, Esi- tumõistmist Kanadas,
nedes nüüd Deschenes'i uurimiško- «^ „ rjiriT ATTT^rA
•misjoni ees, mis tegeleb samade küsi-mustega,
ta ütles, et 1981.a. oli Kana- Valitsumuses toodi, ette et tagasmla- see nende riikide anastamise mitte
das sõjaroimades kahtlustatuid 50- tava jõuga seaduse vastuvõtmine oleks tunnustamisega Kanada poolt. Ka ei
100, neist 37 N. Liidu poolt' antud ^^^^^^^^^ P°^^^^^® ole N. Liidu poolt antud nimistud
nimistus. Nende vastutusele võtmi- Tolleaegneõigusminister JeanChre- usaldusväärsed.kunaneedeisisalda
seks kaaluti mitmeid võimalusi _ tien ütles 1982.a. advokaatide uhmgu; ^aj^i natside kaastöötajaid, vaid ka
uue seaduse väljaandmine, 1949.a. ^^s*^^^°osolekul, et tagasiulatuva neid, kes avaldasid vastupanu N . L i i -
sõjaroimade seaduse rakendamine, J^uga seaduse mõiste teeb ta narvi- du okupatsioonile. Osa isikuid on ta-väljaandmine
riigile, kes neid soovi- ^^^eks. Meie ei peaks alustama Kana- g^geija güüdi mõistetud riikides nagu
vad. Kanada kodakondsuse äravõt- das kuritegude protsessidega, mis ]^ ja valitsus oli kahtlev nende
mine, deporteerimine. Ükski neist ei ^^'^^ ^^^^^^^^
arvatavad kuriteod tohnusid, ei ühtu on pöördunud tagasi oma kodudesse. K;sknÄ^ini; ; ^ S ; ; ; i se Nagu selgub Ülemaailmse Eesti
on
hingus.
Inglismaah tuleb kohtunike hulka
Sir James Edmund Sandford Faw-kohtunikekogu
esimeheks prof. dr. rahvusvahelise õiguse ja inimoi-
Felix Ermacora. Viini ülikooli.Õi- '^'P''*' Inimõiguste
abarlik teostab
gusteaduskonna dekaan, kes on tun­tud
varasematest juriidilistest, tu-
Komisjoni kauaaegne liige ja vahe­pealne
president, Briti Inimõiguste
Türklaste poolt kontrollitud Põh-gevasti
objektiivsetest raportitest Instituudi esimees ja Rahvusvahelise
UNO-le. m.h. Lõuna-Aafrika. Tšiili Õiguse Instituudi Inge. Ta on paljude
ja Afganistani küsimustes. Prof. Er- mimoiguste ^alalt.
macora on UNO Inimõiguste Komi- oln^d BriU vahsministeeriumi õigus­nõunik,
kuulunud briti UNO-dele-n
r- * • . õigussüsteemis. Ka ei ole süüdi- ja-Küpros kuulutas end iseseisvaks ee alaimeiige ja Austria inimoigus- ggtsiooniia olnud Londoni ülikooli
osutunud sobivaks ja endise lieami. On täiesti vastuyomatu, et sim reetmises väljaandmise vabariigiks ja otsustas teostada te delegatsiooni juht. gatsiooni ja olnud Lonüom ülikooli
nistri Trudeau valitsus ei teinud mi- mõistetakse kohut kellegi ule,_ keda aluseks. ulatusliku maareformi. Selle koha
1.
MITU VÕIMALUST
süüdistatakse kuritegudes, mis toime
pandud 40 aastat tagasi. Teisest al-rahvusvahelise
õiguse professor.
Inglismaalt on pärit ka anglikani
Kodakondsuse äravõtmine ja de^ selt riigistatakse seal suurmaapi- .pS^HJSSnrrätl^^^ '«riku pastor Michael Alan Bor-likast
kuulis „Toronto Stari" kaas- ^po-r't^ee—rimVin^ e"s-a"alk"s t'o"i"mru"d°a v"a^iTd^sii is, aZamäm^eiZ (se^e ^kuru lus kreeklasteleT) ja brucki 'ünlikfoloili r!iigSiõi guse ja põgeni- deaux, end. Keston College'i rektor,
li ,««ii„„n„,„'j „».,„iu„.,„„i,- kui immigrant Kanadasse tulekul maa jaotatakse vähemate üksuste- ..1 ^
aegseid dokumente on hävitatud. Ei vituse saavad suurmaaomanikud „ u .
saa tõendada, et sõjaroimades kaht- ja kuidas ahistatakse asunikke f " ^ ° ° P ! . . u ^ ! " ^^
arimise
keõiguse professor, kes on saanud ^^l" J!
Theodor Körneri teadus
liku auhinna, samuti auhinna Ida
Kõige tõsisemalt kaalus liberaali- tööline David Vinneau, et valitsus oli i j -J o J .. «„ «io«„« * 11 * L I IVCUIKUÖC u i u i e s ö u i , ^es uu saaiiua
de va.itsus...gasiula.uva jõuga uue m ^a^rrmLÄ::^ The^or l^õrneri Sihtasutuse teadus- kommunismi uurimiskeskus. Ta oii
seaduse valjaandmist, mille alusel geerivad vahem-demokraatlikud „ „ / , ' , , . " \ T^. „ c mai^uuu muuoi; im
mujal toimunud sõjaroimades kaht- maad. Üldine arvamin^ oli, et tagasi- ^'^',1^^^/^,™^^ "
lustatud kohtu aila anda Kanadas, (ilatuva jõuga seaduse rakendamine '"Vf^^^^^^^ Nii nagu ütles Martin Low Desh- demokraatlikus riigis võib luua ohtli I^statult kusiti Kanadasse saabumi-nes'i
uurimiskomisjonile, lei|i, et uue ku pretsendendi. „K.artsime, et sel, kas ta oma kodumaal on kuriteo
õiguse'auhinna. 1976 sai ta ka rah­vusvahelise
Karis Prize'i etniliste,
rahvus- ja põgenikeküsimuste uuri-kirjutanud
raamatuid usu olukorrast
Venemaal, kus ta on korduvalt käi­nud
uurimisülesannetes.
Rootsi esindajaks kohtunike kol­leegiumis
on endine folkpartieti esi-seaduse
rakendamine kohtis oleks mokraatliku valitsuseta riigid võivad S7 na^^^ sõjaroimareid on Kanadas, kuidas' mise eest. Ta on reas rahvusvähelis- .^«tf»"^«
keeruline, kuna raske on saada süü- kasutada meie eeskuju ja rakendada ~ ^'T^' . ° ? f Wa«f "-SS. ^^^j ^^.^ mida teha et nende tes organisatsioonides ja organites peammistn abi Per Ahlmark
lerjali. Oli ka arvamisi, et seadusi vähemusgruppide, eriti juu- ^ ' ^ kes nüüd on poliitikast eemaldunud
keeruline
distusmaterjal
parem sõjaroimarid tunnevad hirmu tide vastu omal maal. nistajad selgitasid mitmeid võimatu- üle õigust mõista. Ülesanne on sama,
k ü i = = õ i g i ; ^ • i i - ; = i ; " ; ; ^ a i i k u k s . v õ u a i S " : ^ ^ ^ ^ : ^ ^ ^ Ä S S nSt
suse. Ka olenes uue seaduse väi- vastutusele sõjaroimades kahtlusta- nadasse tulla. Vastutus immigrat- '"^^^T^ ,
sioonivõimude informeerimiseks oli ^""''^ ^OO-le.
jäetud laevakaptenitele ja kuni 1953
aastani immigratsiooni-formulaari-des
i. .s.e5g^ i e. Vi kxvüusoiutuudu i.s..iik.uutie«liti nne«inidu«e .f«fulf 'T'''''
karistamatust, • samuti mitte koda- ^^^"^"^r ^\ nähtavasti vastu-
, , \rnPTf5V hiiiJi tr •! tr . i ^
kondsuse saamisel.
UUS KOMISJON •
võetav Juudi Kongressile Kanadas,
kelle esindaja adv.IrwinCotler esitas külaskäigule Hüna president Li
järgmisel päeval Deschenes'i komis- Xiannian; kelle Ottawaswõttis vastu
ja tegutseb ajakirjanikuna. Ta on tun­tud
vabadusvõitlejana, kes vahet ei
tee diktatuuride vahel. Poliitikuna on
ta seisnud energiliselt ka Balti riikide
vabaduse eest.
Lõpuks kuulub kohtunike hulka
veel Austraalia parlamendi liige
Kanadasse saabus ametlikule ^^^^'l ""«^S™*" liberaalsest era-konnast.
Hiina president
Kanadas
Tribunali ajal koguneb Kopenhaa­genis
ka Ülemaailmse Eesti Kesk-
Kuigi ettekanne Trudeau valitsu- jonile QS-leheküljelise esildise, esita- kindralkuberner Sauve. Hiina presi- °- j . . ^ ^ delesatsioon kuhu kuulu-sele
selgitas üksikasjalikult Kanadas des uusi ettepanekuid, kuidas siiski dent veetis algul mõned päevad tu- S^L!^^!"^ vad esimees Lembit Savi ja laekur sZfZ vrL uküt r,?,'LMf ^ir""''"^'' ' ''f'^«'-^ S'P''^t*"^ä^ikiu^ a^nd^a. ^Se^lle kks üslmaui -m ajfasntdiumslik^k eL älaäbnierraaankniimku.ls.. OOtt-ta wja^s^ o^,li ^^^..^ ^^ ^^^^^^ g^^^
tilde valitsus sel aastal ellu uue uu- soovitab Gotler muuseas Kanadat te- tawast soitis president Li edasi Que-rimiskomisjoni
kohtunik Jules Desc- ha uusi kokkuleppeid Lääne-Saksa- bec City'sse, Torontosse ja Niagara
henes'i juhtimisel, kelle ülesandeks maaga ja. Iisraeliga selguvate sõja- FaUsi, kust siirdub edasi ametlikule
on selgitada, kui palju arvatavaid kurjategijate sinna väljaandmiseks. külaskäigule Ühendriikidesse,
ma Rootsist.
Kanadast sõidab EKN esimees
Laas Leivat.