Meie Elu = Our life, July 18, 1985

              ^iiiiwinniiiiiwiiiiimnwniuiiiii[ij!iiia>
r nr.29 (1846) 198g
DBXO}
Sinilind:
Domes ilmunud Sirje
lunimi) raamatu kohta
jmist. (Vt ME# 27, 3.
• • 1 "M • lat, mis senini
[levaatlikumah ja see-kõige
täielikumalt on
lestamise küsimust
)igist selle eriaspekti-lelt,
rahvastikuliselt,
landuslikult, kultuuri-iseltrÜhegi
senise kä-bsti
või muus keeles,
|eda kahjuks niivõrd
jaaegu, et perfektne
Jkmaterjal, millele on
|ab umbes 140 nime-,
lk. dokumente, mis
itse väärtusega, nen-poliitbüroo
salajane,
tele kohta Eestis 22.
cs vahest lisada kaks
Esiteks, sellega on
tatviisi selline arva-tuskil"
on, et Soomes
le naabri tõttu ^mingi
jr. Teiseks, on kahju,
[t pole ka mõnes tei"
keeles. Sama varju-bmatsiooni
Keskuse
Irem ilmunud „Esto-li
of Nations'' (1984)
Jult lühike ja pealis-
|r, 48 lk. Kas kuskil ei
raamatu inglise (ja
lüresti väljaandmise­le
aktuaalsemad liia-luti
ilmunud ka teine
Inu vääriv raamat
|o-Suomessa" (Külas-je
Soomesse, Joulu-
|9Q4, 159 lk.). Selles
is, kuid ka väga jul-
\s toonis üks fiktiiv-
)omlane, Jussi Suo-itades
kodumaad —
Soomet — jutustab
eal näeb ja kuuleb.
Itakse Khersinki ja
lal enamuses. Man-
Lenini prospekt,
li on Lenininkoski,
Kuusise ausafnbad
nurgad, venelastest
[e keel pooltühiades
JV mustturg, ajalugu
lülauluga vene aja­le.
Soome kõikvõim-ilik
on toodud kogu-
Vaino, jne. Ühe sõ-laks
Soome siis, kui
li saatus. ;
r.obv, et kui keegi
] taolist ka näit. Ka-
[hta? (Mis, tõsi küll,
teha ja leiaks, vä-i
^ihg uskujaid). '
KARL AUN
l õ j e t i mängitud ja
iiotsimisel kaovad
[ja konservid nen-jiit
midagi võtta ei ;
loolpõlenud sigare-
Ivõetud leivakotist,
ie demarkatsiooni-iiste
oma ja nad ei
[ie poole kipume.
taskusi läbipääse-tsu,
et säält lahku-
Ipinda puudutasid,
1 kõige raskem koo-
Päari tunni pärast
ja jõuan esimesse
la eestlasena.
1 mõneski laagris
a'hirmu tunda ve-mise
pärast. 16-1
me tšehhi rahvast,
e maailma rahvas-aatseks
teha. Õud-kasutati
lamajate
li: ebainimlikkuse
itsioonipäevil 4.—
inimeste poomine
ostidele ja nende
ne raudteejaamas
suurte haakristi"
e, mille järel pidid
tavatenä tänavaid
res neid kividega
Ivate sakslaste ko-milles
olid ainult
apsed. Olukord oli
, etShveitsi raadio
lus nende abitute
vabalt öelda, et'
seekordse käitu-emalt
inimpõlveks
ste seas. Usun, et
elupäästjaks, ku-jõudnud
Prahasse
iooni päevil. Tänu
kes mind sulaseks
ilmlikult kohtles,
in teada, et minu
stunud pääseda ja
nas.
MONTREALIS
1
i
I
0.
6i
• • •-• • • - - • • • _ i
„Meie EIl«i",EÄr. 29 (1846) 198Š NELJAPÄEVAL, 18. |U.ULIL JULY 18 3
KDD
ee täitis lootused
urim
E(S8Ü Btaüstide MÜeva esindus-
IkBus Kanada skautide kuuendal
jamboreel jõudis Torontosse tagasi
iaeljapäeval, l i . juuliL Poisid olid
Iieas tujus ja võibolla mõnel mää­ral
rohkem päikest saanud kui see
nahale kasulik. Kuigi suurlaager
sai mitmel päeval vihma ja kofd
isegi tormi, oli päikesepaistelist ae­ga
väga palju. All-laagrite asuko­had
väheste puudega tasasel maas­tikul
võimaldasid päikesekiirtel
mängleda riidest vabadel kohtadel
Kes ei olnud küllalt tark ennast
katma, pidi kannatams punetava
naha alL
Jamboree programmiline tegevus
oli ülesehitatud huviringide" alusel.
Nendesse huvirijngidelsse ei olnud
eelregistreerii]Qist. Registreeriti ko­hapeal
— laagris. Kuna jamboreele
saabumine oli liiklusummiku vähi-miseks
jaotatud kahele päevale, siis
varemsaabunud olid eelistatud olu­korras
registreerimise suhtes. Teisel
päeval kohalejõudjad avastasid, et
niiöelda paremad huviringid olid
täis. Eesti poisid saabusid jamboree­le
esimesel päeval. 1
Ka andis tuniia programmijuhtide
puudus. Vaatamata ' intensiivsele
värbamisaktsioonile vümase aasta
jooksul üksuste ja skautliku perioo­dilise
kirjanduse kau'du, ei õrinestu-oud
jamboree juhtkonnale saada
kvalifitseerituid isikuid kõikidele va­badele
kohtadele. Peab pidama mee­les,
et otsiti vabatahtlikke, kes olek­sid
olnud nõus töötama tasuta jam­boree
kestvuse ajal. Isegi osalise aja­ga
abilised õlid teretulnud. Millegi­pärast
peeti ka tarvilikuks program­mi
süsteemi laagri ajal kaks korda
muuta, mis oli segav.
Programmi'üksikasjust on selle le­he
veergudel juba juttu olnud. On
loomulik, et maitsed on sellejuures
erinevad. Mis ühele poisile meeldis,'
teisele tundus igav olevat. Isegi pal-tutvustati
meie maad ja rahvas
märgi, mida viimane kandis oma
skaudivormil ja Ontario peakorteri
chief executive director Joe Turner
sai T-sär|i meie esindusüksuse mär­giga.
Õhtul toimus „ Põdra" all-laagri
programmiväljakul, samas kus eest­lased
olid pühapäeval esinenud, all-laagri
lõpetamise tseremoonia. Meie
esindusüksuse poisid kandsid pakse
higisärke esindusüksuse märgiga ja
sini-valgeid murumütse. Tervitas
Ontario skautide juht E. McGrim-mon,
lõpetades laagri, mille järele
langetati lipp. Jamboree lõpetati all-laagrite
kaupa. Ühist lõputseremoo­niat
ei olnud, nagu see oli olnud ava­misel.
Selle järele eesti ešindusüksus
marssis oma laagrikülla, kus lõpeta­ti
ka meie ^laagritegevus esindusük­suse
juhi skm. Harold Kivi ja kohal­viibiva
maleva juhi skm. Egbert Run-ge
sõnavõtuga. Lauldi üks salm lau­lust
„Eesti lipp*', mille jooksul var-
Meie poiste ja juhtide suulisi sele­tusi
täiendasid kaks voldikut: EKN
toetusega tehtud kordustrükk skm.
Vello Sootsi ja Peeter Seppa poolt
koostatud broshüürist „Do you know
Estonia?". Voldik tutvustab Eestit,
selle rahvast ja tänapäeva olukorda.
Trükitil2.000 eksemplari. Teine vol­dik,
mille kirjutas skm. Heino Jõe,
tutvustab sõnas ja pildis eesti sauna
ja kuulus telk-sauna juurde. See vol­dik,
nagu eelminegi, on trükitud ing­lise
ja prantsuse keeles ning trüki-
- kulud kattis Toronto Eesti Ühispank.
Sauna kohta võiks veei märkida, et
peale ihupuhtuse kasutati sauna ka
riiete kuivatamiseks. Nii olid naab­ruses
asuva Northwest Territory
poiste magamiskotid saanud mär­jaks.
Saun pandi küdema ja mõne
tunniga olid magamisriided kuivad.
Jamboreelt saadeti tervitus kõikide
skautide allkirjadega jamboree amet-nud
ajalooks:
EESTI EŠINDUSÜKSUS
tAGASIVAATES' .
Kas jamboree täitis meie lootu­sed?
Kahtlemata. Poistele meeldis
laager. Vanemad said tagasi kuluta­tud
dollarid kahekordselt oma poe­gadele
elamust pakkudes, mis tõe­näoliselt
kunagi ei kordu. Ei kordu
sellepärast, et selleealistest poistest
mitmed lahkuvad skautlusest kooli­tee
lõppemisel või jäävad edasi te­gutsema
vanemskautidena, kes ei võ­ta
osa j^mboreedest.
Eesti ühiskond võitis, kuna tuli
juurde tuhandeid kanadalasi, kes õp­pisid
tundma eesti nime, eesti noori
ja eesti täiskasvanuid. Sini-must-val­ge
lehvis prominentselt üle suure ja
avara laagriväljaku. Meie laa^riküla
juiäime^Jmaiide"^^^^^ purjega värav oü ala-dast
tuli alla meie sini-must-valge ja Ukus ümbrikus nendele kaasmaalas-
Kanada vahtralehe lipp. Kuues Ka- tele ja organisatsioonidele, kes toeta-nada
skautide jamboree oli muutu- sid "maajnduslikult või teisiti meie
Balti riikide
spetsialist
USA Moskva
saatkonnas saadeti
maalt välja
N. Liit saatis maalt välja USA
diplomaadi, kes töötas Moskva
saatkonna Balti riikidele spetsiali-seerui^
ud poliitilises osakonnas
teise sekretärina. Venelased väit­sid,
et diplomaat Paul M. Stom-baugh
oli spioon ja tabati teolt. Ta
oli USA saatkonnas tööl esimest
aastat ja elas Moskvas koos naise ja
pojaga.
Viimati venelased saatsid välja
USA viitsekonsuli Leningradis,
Lon David Augustenborgi 1983.a.
septembris pärast proteste Korea
reisilennuki allatulistamise pärast
Nõukogude võitluslennuki poolt.
esindusüksuse osavõttu suurlaagrist.
Meie laagriküla külastas ka läti 8-
liikmelirie skautsalk ja Seedrioru las-tesuvekodu
koos Seedrioru lipuga. Eesti ešindusüksus esinemas jamboreel „Põdra" all-laagris. All —
Jamboreel oli igapäev näha liiku- skautperekond Rooside rahvapillide orkester mängimas eesti viise,
mas üksikuid eestlasi. Eritisuurhulk isa Jaan, ema Reet, tütar Marja-Leena, pojad Riki ja Martin,
kaasmaalasi kogunes laagrikülla
pühapäeval, 7. juulil. Rahvuskaasla­sed
tutvunesid jamboreega ja õhtu­poolikul
jälgisid poiste ja skaudipe-rekond
Roosi ettekandeid.
Eesti esindusüksusele oli saatnud
ütles, et see oli kaua aega tagasi, kui
sai telke asetada nöörsirgelt, ilma et
oleks tarvis arvestada maapinna ku­merusi,
kaljusid, puujuuri ja muud.
tervituse meie USA-s asuv peaskaut Meie poiste varustus oh hea, telgid
skm. Endel Reinpõld. Kanadas asuv vihmakindlad. Toidu hulk oli roh-eesti
peagaid gdr. Hilja Kuutma oli. kem kui küllaldane ja tekitas mõ-isiklikult
kohal. Pühapäeval võis ningalmääraltoiduraiskamist.Kuiv-laagrivahel
näha liikumas paljusid toit võeti tagasi, kuid ülejäänud liha
eesti vormitunnustega skautjuhte ja tuli panna prügi hulka, kuna kohest
eesti gaidivormis maleva juhatuse külmetamisvõimalust ei olnud.
liikmeid eesotsas maleva juhi ngdr.
Anne-Mai Kaunismaaga ning gaidi­de
liidu ja gaidüksuste juhte.
Jamboree oli avatud iga päev küla-
Foto - E. Aleve
Ustele. Oli väga kättesaadavas ko­has,
hea teedevõrgu läheduses, ker­gesti
leitav. Kahjuks ei pühenda Ka­nada
sensatsioonihimuline suurlin­nade
ajakirjandus skautlusele küllal­dast
tähelepanu. Seevastu kohalikud
ajalehed suhtuvad noorteliikumisse
heatahtlikult, tuues teateid ja pilte
oma ködukohalähedastest skauti­dest.
Satna võib öelda ka etnilise
ajakirjanduse kohta, kaasarvatud
eestikeelne kirjasõna.
Kanada surve
Lõuna-Aafrikale
Kanada välisminister Joe Clark
tegi teatavaks meediale, et valitsus
on otsustanud piirata kaubavahe­tust
Lõuna-Aafrikaga, põhjusel, et
sealne valitsus mustade suhtes ei
rakenda inimõigusi ega isikuvaba-duši.
Selle tulemuseks võivad olla
sisemised rahutused ja terroristli­kud
aktid. Kaubanduslikud kitsen­dused
esimeses astmes on äridele
ja ettevõtetele vabatahtlikuks ra­kendamiseks,
et need ei tekitaks
raskusi Kanada ettevõtetele, kes on
teinud suri investeeringuid Lõuna-
Aafrikas. Nende tegevuse lõpeta­mine
võib kõige raskemini riivata
mustade tööliste elu, kes töötavad
nendes ettevõtetes. Valitsuse kavas
on suuremate kitsenduste rakenda­mine,
kui Lõuna-Aafrika valitsus
oma poliitikat mustade kohtlemise
suhtes ei müüda.
Kuninganna ema
Kanadas
keskus nime all ..Tuleviku maailm"
ei pakkunud mõnele eesti poisile roh­kem
kui oma kooli raalide osakond
või isegi kodus olev isiklik raal. Tei­sed
olid aga vaimustatud.
Jamboree kavandajaid peab kiitma
tahte eest pakkuda tänapäeva teis­melistele
noortele huvitavat, õpetlik­ku
ja meeliköitvat elamust. Kõik,
kelledel on tegemist selles vanuse­grupis
poistega, teavad, et see ei ole
praeguses materjalistlikus maailmas
sugugi kerge ülesanne. Lord Baden-
Powell suutis skautlust teha poiste-kohaseks,
palju lihtsamate vahendi­tega.,.;
• i •
VILGAS TEGEVUS •
liseks pildistamisöbjektiks. Eesti
saun oli ülipopulaarne ja saunas käi­jate
arvu hinnatakse üle tuhande.
OVER 50 YEÄRS OF GM SÄLES AND SERVICE
Paljuräägitud tüdrukute kuulumi­ne
skautide organisatsiooni, millest
Peale programmilis^ltegevuse käis
vilgas elu ,ka meie laagrikülas. Es­maspäeval
olid„Põdra" all-laagri
juhid kutsutud meile külla. Eesti
laagriküla kuulus „Põdra" koossei­su,
mille elanike arv oli 1200 ja juht­kond
pärit Saskatchewani provint­sist.^
Kutsutud oli ka teisi juhte, kel­ledega
meie juhtkond oli jõudnud
soetad.a sõprussidemeid või kes olid
meile tuntud varasemaist laagreist.
Rooneme pagariäri oli. kinkinud
laagrikülale 300 pirukat ja'ikringlit,
mida serveeriti külalistele. Pirukate
juurde anti puljongilt.
Kolmaii^ev. oli hundude päev. Sel
puhul oli jamboreele saabunud paar­tuhat
väikemeest onia juhtidega ja
vanematega. Ka eesti hundusid oli
nende seas, kes lo(j)mulikult ei jätnud
vaatamata oma vanemate eesti ven­dade
laagriküla,
Samal päeval oli jamboreel ka On­tario
päev, kuhu* oli kutsutud eesti
skautmaleva juht skm. Egbert Run-ge,
kes ise pidevalt laagris ei viibi-,
nud, kuid sõitis selleks puhuks ko­hale.
Vastuvõtt toimus suures juhtide
klubi telgis, kus serveeriti lantŠi.
Ontario päeval tänati vastava dip­lomite
andmisega i jamboree korral­dajaid
ja kaasaaitajaid, nende hulgas
maaomanikku, Guelphi linnapead,
sõjaväge ja teisi, kellede panus oli
olnud erakordne selle suurürituse ka­vandamisel
ja läbiviimisel^
Vastuvõtul t)lid esindatiid etnilis­test
skautidest peale eestlaste veel
lätlased ja ungarlasedk
S U U R IM E T N I L I N E ÜKSUS :
Meie maleva juht kasutas juhust,
et kõnelda mitmete; Kanada skaut-juhtidega.
Üldiselt olid nad hästi in­formeeritud
eestlastest ja eesti skaut­lusest.
Meie ešindusüksus oli ka suu­rim
etniline üksus jamboreel. Lätla-sedolid
kohale saatnud ainult 8 skau­ti
ja teadaolevalt teised Kanadas te­gutsevad
rahvuslikud skautüksüsed
puudusid täielikult. '
Skm. Egbert Runge andis lord Ba-den-
Powelli pojapojale eesti skaudi-
Kahel päeval töötas meie laagris «™*ti;,M • ' •
•11 1 ... i "1.1 J 1 ^ . . T . . . meie noortelnkumises on juttu
,,s.lk-8l^runi" trükikoda kus truk.t. ^n^^^ oli märgatav vendurite laagri-paarile
uhandele soovijatp sarkidete jes ^poisid 14 - 17). Skautide üksu-vo.
tuulejakkide e meie esindusuk. ,ed (poisid 11 - 14) ei aktsepteeri
suse mark. Meistriks oh skm. Bruno „aisiiitoeid. Naisjuhte võis näha
teeninduspersonali hulgas. Avatse-
Eestj laagrikülas oli külalisraama- remoonia kahest teadustajast üks oli
tuks puude vahele pingutatud nahk, naisjuht. Paaril korral kõlas üle val-mille
ühel küljel Kanada kaart ja tei- juhääldajate süsteemi lause: „daa-sel
Põhja-Euroopa kaart Eestiga. Iga- mid ja härrad, poisid ja tüdrukud",
üks kirjutas sellele oma nime vasta- Lause, mis alles kümmekond aastat
vah sünni- või päritolukohale. Naha tagasi oleks olnud mõeldamatu
mõlemad küljed on nimesid täis. Ees- skautlaagris,
ti koht^ andsid ingliskeelset infor- Lahtise maastiku tõttu ei olnud
matsiooni kolm skm. Jaan Lepp'a sääsetõrje tarvilik, millega oleme
poolt valmistatud kilpi. harjunud Kotkajärvel. Üks skautjuht
ÖGAN Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Kodus 423.5716
Möödunud nädala lõpul saabus
Torontosse kuninganna ema (Queen
Platej võistlustel andis, võitjale üle
võidukarika. Võidusõidul tuli võit­jaks
miljonäri E.P. Taylori hobune.
Torontost läheb kuninganna ema
külaskäigule Albertasse ja Saskatc­hewani.
Chev OIds Limited
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
SU vekodii algas
7. juulil alustas Suur rõhk on pandud eesti keele
Seedrioru Lastesuvekodu taas te- õpetamisele ja on üllatav, millise in-gevustž
iinis kesteb sel. aastal kolm nugasedaõpitakse. Lapsed, keslaag-nädalat.
risse tulles oskasid vaid paar sõna
eesti keeles, omasid juba paari-kol-
Sini-valge kasvandike ja kasvata- me päeva pärast päris kena sõnata-jate
rivi sammus säravas päikese- gavara ja laulsid mitu laulu eesti
.paistes trummipõrina saatel lipuväl- keeles. On loota, et need lapsed ei
jakule ayamistalituseks. ,,Eesti lähe eesti rahvale kaduma, vaid siin
Lipp" saatel heiskasid kaks kasvan- äratatakse neis huvi eestluse vastu,
dikku meie rahvuslipu,, mis lehvib Ilusad laagripäevad köitvad kõik
seal iga päev kogu suvekodu tegevu- kokku ühiseks pereks ja see sõprus
se kestel. kestab edasi, kuni neist lastest kas-
Sõna võttis suvekodu juhataja Tõ- vavad tublid eesti naised ja mehed,
nis Nõmmik. Näidates tabalukku Suvekodu kaadriks on: juhataja —
küsis ta, mida on vaja selleks, et seda Tõnis Nõmmik, abideks Eha Hess ja
Heinsoo Insurance
Brokers Ltdo
Eesti Majas
9S8 Broadview Avenue, ruum 202,
Toronto, Ontario M4K 2R6
Telefon 4614)764
Eesti Skautmaleva juht Egbert Ruuge aninialj jamboreel skautide mä-lestusmärgi
kanada astronaudile Mike Garneau^le. All - eesti skau-
Fotod - E, ja E. Aleve
^iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiniiniinnii
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-päranduscd Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja.
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
lukku avada — õiget võtit. Nii on ka Aaro Tonnis. Kasvatajad: suured kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-õnnelikus
laagris vajalikud seadu- poisid — Aaro Tönnis, väikesed poi- miseks. — Eesti Maja, 958 Broad-sed
ja reeglid, mis on laagri võtmeks, sid —Karl Riimand, suured tüdrukud view Ave. Toronto, Ont. M4K 2Ri6
Kuna täna on pühapäev ja pühapäe- - Tiina Kiudorf, väikesed tüdrukud iiiiiiiiHiiiinillllllimmilllinillllHIIIilllNillimtlHfl^^^
vai minnakse kirikusse, siis peame — Kadri Nõmmik, mudilased — ^ '
oma jumalateenistuse siinsamas l i - ' Leena Kimsto ja Kadri Roman,
puväljakul. Hoides kõrgel Piiblit, sel- Eesti keelt õpetab suvekodu juha-gitas
ta, et kogu elus on vaja seadusi taja T. Nõmmik käsikäes kasvataja-ja
Piibel on Jumala seaduste raamat tega, sport — Aaro Tönnis ja Karl
- Piibel on elu võti. Peale palvet ja Tera, võimlemine tütarlastele — Tii-õnnistamist
laulsid kõik koos „Hoia na Kiudorf, laskmine — T. Nõmmik,
Jumal Eestit'- ja rivi siirdus langenute rahvatants — Kadri Nõmmik ja Karl
mälestussamba ette, kus suvekodu Riimand, ujumine ja vetelpäästja —
juhataja rääkis lastele selle samba Tiina Kiudorf, laulmine Aino Tera ja
tähenäusest. See sammas on tänuks Linda Montgömery. Sooja toidu eest
eesti sõduritele, kes on andnud meile hoolitseb Helmi Kreek, kelle abideks
võimaluse siin elada. Paljud teist on köögis Erik Spirka ja Andres
oleks sundinud Siberis või poleks Urm ja toidu transpordiga Raimond
üldse sündinudki, sest teie vanemad Vist ja Linda Montgömery. Sellel
oleks olnud tapetud või surnud orja- aastal ei ole suvekodul saunapoissi,
laagrites. Tänu sellele, et on leidunud vaid omal soovil hoolijseb selle eest,
eesti sõdureid, kes on andnud oma et suvekodu pere saaks kaks korda
elud meie eest. - nädalas sooja sauna, Seedrioru aulii-
Suvekodu korraldaja, Seedrioru ge hr. Eduard Rebane,
juhatuse liige Linda Montgömery ter- Seedrioru suvekodu palub avalda-vitas
kasvandikke ja kõiki osavõtjaid da suurt tänu Eesti Ohvitseride Ko-tulemast
ilusasse Seedriõrgu avalda- gule, kes kingib suvekodule kogu
des lootust, et suvekodu suudab täi- vajaliku laskemoona,
ta vanemate soovid. Õpetame siin i .
eesti keelt-ja eesti kultuuri, lõpetas ' TIHE TEGEVUSKAVA
korraldaja oma sõnavõtu ja soovis Suvekodu korraldaja Linda Mont-koigile
ilusat suve. gomery, olles ise üles kasvanud Seed­rioru
suvekodu kasvandikuna, on
koostanud iseenda kogemuste varal
huvitava ja tiheda tegevuskava. Sa­muti
on ta valinud mitmed endised
kasvandikud nii kasvatajateks kui
instruktoriteks. Põhikavas on igal
pühapäeval kirik, igal kolmapäeval
heinasõit, neljapäeval ratsutamine,
reedel spordipäev ja igal laupäeval
UKS VANEMATEST EESTLANE '
^una Seedrioru põhimõtteks on
hoida alal eestlust, siis võtab Seed­rioru
Lastesuvekodu vastu kõik lap­sed,
kelle üks vanematest on eestla­ne.
See paneb küll kasvatajate peale
rohkem kohustusi, kuid selle tagajär-ad
seda enam rõõmu.
paadisõit Bellwood'i järvel. Igal päe­val
on eesti keele turtd ja laulutund,
peale selle käsitöö, ujumine, rahva­tants,
laskmine, võimlemine, metsa-mängud,
saun koos vettehüppamise-ga
ja palju muud huvitavat tegevust.
Esimesel laagripäeval oli lõkkeõh­tu,
samuti on sõpruslõke esimese nä­dala
reede õhtul. 20. juulil on maske­raad
ja 27. juulil laulupidu, esinemi­sed
ja suurlõke. Kõigist neist üritus­test
palutakse nii vanemate kui kõigi
Seedrioru sõprade rohket osavõttu.
10. juulil külastas suvekodu pere
ülekanadalist skautide jamboreed
Guelphi järve ääres. Uhkusega jutus­tas
Seedrioru pere suurest saunast,
mille olid ehitanud eesti skaudid ja
mille vastu huvi oli nii suur, et pikk
saba oli sauna ukse ees ootamas.
Samal õhtul kostsid lasketiirult püs­sipaugud,
kus kasvandikud proovi­sid
oma kätt täpsuslaskmisel.
Järgmisel õhtul rõkkas kogu Seed­rioru
ja selle ümbrus kilgetest, oli
heinasõit.)
Näib, et laagriaeg on kõigile palju
nalja, jääb vaid soovida veel paar
nädalat ilusat ilma. Ei ole ka vist selle
pärast vaja muretseda, kuna Seedri-orul
näib olevat Taevaisaga hea lä­bisaamine,
sest ta talle kõigi tähtsa­mate
ürituste puhul lõpetab õigeks
ajaks vihmasaju ja saadab päikese-y.