1981-09-24-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Meie Elu" nr. 36 (1647) 198!
Teises maailmasõjas võidelnud eestlaste sõjateekonnaialgüse 40-da aastapäeva koosviibimisel kohtii-sid
Esimese Eesti Ida^taljohi mitmed ^M^^ Afctusekõneleja Itn. A.
Teises maailiiiasõjas vpidelnud
eestlaste sõj ateekonha algiise 40-da
aastapäeva koosviibimine 1 Toronto
Eesti Võitlejate Ühingu koialdusel
toimus Eesti Majas laupäeval, 19.
septembril.
•'Koosviibimise avas tervitussõnade-gaTEVÜ
abiesimees RMoks. Päeva-kohase-
kõne pidas Ü^L esimees August
JuFS, tuletades meelde eriti.Esi-mese
Eesti Idapataljoni formeerimist
Tartus major A. Vask'!; poolt 1941 .-a.
Pataljoni; ohvitserkorma:moodusta-sid
peamiselt reservohvitšerid, nende
hulgas ka 'kõneleja (3. komp. ühe rühmaülemana)
ja koosviibimisel vnbiv
0, Haamer (käsundusohvitserina/hiljem
I. kompaniülemana). Juba sept.
kuul siirdus 'pataljon Venerr^aale ja
nihutati ida poole, ollesi peamu
teede julgestuse; teenistuses-. Märkamatult
'kadusid eest sakslaste katte-osad
ja nii seisis pataljon juba det-;
sembri Jõpul 1941 rindel riivistades
eestlasele omase voitlusinnu ja südidusega
venelaste läbimurde Volhovi
—Tigoda rajoonis, kandes seejuures
suuri •kaötusL„Võiii ütelda, et need
esimesed vabatahtlikud üksused te-iPühapäeval,
13. septembril tegi
Aiandus'klubi väljasõidu Whitbys
asuvasse ,,Cullen Garden and Minia-ture
Village'isse", Ilm oli haruldaselt
soe ja päikesepaisteHne. Sõidu organiseerijad
olid Maimu Usin ja Mart
Joasäare. Koolibuss mahutas 44 inimest
ja omalkäel sõitis 10 lisaks.
Culleni aed ja küla hõlmab laialdase
maaala. Sinna on ehitatud hooned,
mis on tillukesed nagu nukuma-jad.
'Meid ehitusi on seal 75. Nii on
seal miniatuurne bensiinijaam mis
asub Torontos York Mills ja Yonge
nurgal, Whitby linna algkool Thick-son
Rd., Toronto linna büroo maja
98 Queen 'St. E., Toronto tuletõrje
hoone Balrtioral Ave. ja isegi vana
Royal Yacht Glubi — Queens.Quay.
• i-n-e. '
El puudunud vist ükski asutus, mis
vaja ühiskonnas. Ehitused OÜd ka
vastavas miljöös. Talus oli silotorn,
meie, endiste sõjameeste ega ka meie; • ümbruse karjamaal Friisi tõugu pü-rahva
võitlustahe..M^ie võitlus kes- makari, teised loomad, linnukari,
tab edasi kuni meie maa on taasi va- põllutöömasinad ja talu „häärber"
ba! Nüüd 40 aasta möödumisel!tule- jill^ upuva rõduga; Kõik toetame
meelde neid kangelastc^lsid; truult välja, töötatud. Isegi väike
mida korda saatsid 'Eesti. väeQpd,i^^ paari kaubavaguniga sõitis, läbi
jättes: need eeskujuks ka tulevasele. ja häiris kallist pühapäevarahuidül-
Eesti Malevale'', lõpetas A, Jurs oma iiseS:
E.V. aupeakonsuH j . Heinsoo kirjaliku
tervituse. koosviibimiseks lu-aes
ette R. Moks.
gid-hiilgavalt läbi esimese ta. lve ^a- . Me.^e^s^t^e^ ^t^o^^p^e ltk^^v^a^.r^tve t.t E. Tobrelut-hingud,
millest võisid eeskuju Totta j^^^^.^..^
; isegi; muidu nii sõjakad sakslased'^ ^^^.^ .Kaugel'' - ' H. • Känd
ütles kõneleja. , . - / ,,Mu armas isamaa^' - K . T ü r n p u j a;
lisapalana aplausi vaigistamiseks: Ä.
Läte —„Malemäng". : '-
Tantsumuusika, eest hoolitses H.
Hiljem asutati rida teisi Eesti üksusi,
kes andsid venelastele palju õppetunde.
:;Sõja lõpp oli meie- rahvale
ja eriti meie sõjameestele väga kurb Liiv oma orkestriga. Hulk õnnelikke
— vängipõU ja' muud vintsutused!" koosvübijaid läksid koju väärtuslik-
Sellepeale vaatamata, pole kadunud kude loteriivõitudega. •
' Igale külähsele anti kohaliku küla
kaart, kus olid loetletud kõik need
tähtsad asutused ja nende päritolu.
Aias oli miniatuurne lõbustuspark
karusellidega millede saatemuusika
meenutas leierkasti oma.
Pärast ;puhkust ja kehakinnitust
sõideti edasi Oshawa. Sihtpunktiks
oli valitud „The Robert McLaughlin
• "Gallery". ^ ' ' :
Tavaliselt bussijuhid ikka tunne-
~ vad naaberlinnakesi, aga seekord oli
võhik. Küsis mitmelt inimeselt teejuhist,
kui igaüks' juhatas isekanti.
Saadi hästi palju sõitu ja raputamist.^
Viimaks leidsime Gallery, kus momendil
oli kanadlase Caven Atkins'i
•V.50 tööde näitus, organiseeritud Wind-sor
Art Gallery poolt.
Kojusõidul tehti peatus ja kell 5
õhtul jõuti õnnelikult tagasi Toronto
Eesti Maja ette.
.. •'M.U.
Balti kergejõustikuvõistlustelt. Valia Reinsalu jookseb 800 m re-kordajaga.
All ~ P i a Metsala võidab kõrgushüppe.
Foto —- Harald^Raigna
ia Pia Metsala esi kohtad
000 m
Põhja-Ämeerika Balti kergejõusti-jesivõistlused
peeti North American
Baltic I Federation'i korralduse!
laupäeval 12. ja pühapäeval 13. sept.
Torontos Brockton'i High SchooTi
staadionil. Võistluste tegelik läbiviimine
stiiadrioml toimus leedulastel
poolt ja selle üldkorraldajaks oli Algis
Malinaüskas. Sellele võistlusele
oli esimest korda külalistena kutsutud
Sööme, Ukraina ja Poola sportlased.
gushüppes esinteseks ja 100 m jooksus
kolmandaks.-Siin oli eriti huvitav
jälgida Pia hüppeid. Tal on väga
hea stiil ja on väga rahulik. Juta ja
Pia onImeie tuntud rahvatantsujuhi
Toomas Metsala perekonnast.
VALIA REINSALU (12 a.) tull kõikidel
aladel, millest ta osa võttis,
lOÖ, 200, 400, 800 m jooksudes ja kuu-litõukes,
esimeseks, saa\-ulades seejuures
uued Balti rekordid 800 m
jooksus ja kuulitõukes. Ta on vaata-
Eelmiste aastate eeskujul algab ka .
sel sügisel rahvarõivaste valmistamise
kursus, Northern Secondary
Sch6ol'is, 851 Mt. Pleasant Road, Toronto
Haridusministeeriumi finantseerimisel.
Kursusele registreerimine
toimub 28/ ja 29. sept., kell 7.00 õhtul
ja esimene töötund toimub kolma-päeva-
õhtul, 7. okt. kell 7.30—9.30,
(on võimalik kä samal õhtul regist-
. r e e r i d a ) , : ' .
Et järgmised Ülemaailmsed Eesti
Päevad toimuvad jällegi Torontos,
siis on, soovitav juba varakult hakata":
õigete rahvarõivaste valmistamisele
mõtlema. Nende valmistamine
võtab rohkem aega kui osatakse ette
arvata. Eriti on soovitav nooremal
generatsioonil kursusest osa võtta,
sest varsti kaovad vanaemad ja rahvarõivaste
valmistamise tundjad
ning noortel tuleb meie rahvusliku
pärandi edasikandmise eest hoolitseda
jä „näputÖöd" Õppima hakata.
Teiseks leidub praeguiväg^ vähe rah-;
Varõivaste valmistajaid jä ostes on
need küllaltki hinnahsed: Suureks
abiks rõivaste valmistamisel on möödunud
aastal ilmunud Helmi Kurriku
„Eesti Rahvarõivad" uusti^kki ilmumine,
mida on veel võimalik muretse-.
* • da (laos 100 eks.), kuid ilma jubtnöö-kooll
sisseastujad (23) täidavad registree- rideta on algajal võimatu raamatu
järele rahvarõivaid etnograafiliselt
Organiseerijate kogunemine oli et- mata oma noorusele füüsiliselt väga
te nähtud laupäeval kell 11. Kuna kigev, haruldaselt hästi treenitud
selleks ajaks osa'Leedu korraldajaid ja omab imekspandavalt hea võist-kohale
ei ilmunud, hakati rieid tele- lustaktika. Ta ei saanud mil.tc ainult
foni teel taga otsima. Selgus, et neid oma klassi eriauhinda, vaid ka kogu
oU hoopis kutsutud ühele suurele võistluse naisoost parima atleedi eri-võrkpalli
turniirile Udorasse. Võistluste
sekretariaat oli selle tõttu osaliselt
paralüseeritud ja puudus ka
jooksualade kõige tähtsam korraldaja
— starter. tJldkorraldaja aga ei
lasknud ennast sellest segada, vaid-kiirestl
organiseeris uusi abilisi. Toronto
Soome Spordiselts „Sisu" oli
oma esimehe Maila Lingmani ja
sekretär Riitta Mattita juhtimisel 44
võistleja, suure hülga lastevanemate
auhinna. ' '
MASTERID
Masterite klassis saavutas kõige tähelepanuväärsema
tulemuse Mihkel
Türk, kes võistles 10 000 m jooksus ja
sai esikohad masterite kui ka niees-teklassis,
võites endast üle-20 a. nooremaid.
Peale selle sai ta ka selle
jooksu malestusauhinna (Gommemo-rative
Run). Tal tuli jboksta püha-ja
pealtvaatajatega aegsasti kohal ja Päeva keskpäeval, mil päikesepais-pakkusid
abi. Õnneks uued leedula- tel temperatuur tõusis ligi, 30 C. Lasi
sed jõudsid :kiiresti kohale, ainult noorematel juhtida mõne ringi ja siis
starter laenati eestlaste hulgast, kel- möödudes juhtis jooksu kogu aeg,
leks tuli.Kalevi esimees Arvo Oiling: lõpetades teiste ees üle 800 m edu-
Reedel, 19. sept. algas T.E.S. Täienduskoolis õppetöö.
rimiselehte. All: II-B klass emakeele tunnis. Esimene rida: Lee Metsala, Helen Liiholm, Anne
Mark Olup ja Toivo Lainevool. Teine rida: Ingrid Jürman, Tiina Hubel, Ingi-Mai Loorand, Siiri
Oder. Peter-Jürf ^õrra ja Indrek-Thomas-Esken.:Taga seisab õpetaja Endla "Konni. Foto — 0;'.Haamer
T.E.S. TäienduskeskkopI alustas
uut õppeaastat aktusega Eesti Maja
keskmises saalis reedel, 18. septemb-
•rik ••'.••
Ellen Rubergi lühikese palvuse jä-reie
koolikomitee esimees H. Lupp
ütles.tere tulemast aktusel viibijatele
ja eriti neile noortele ja lastevane-tehakse
teatavaks 24. veebruaril 1982.
a. . •• .. '•
Eesti Kunstide Keskuse poolt anti
tunnustuskiri mõlemale koolile, ar-,
ves t.ades eesti kooli de. osa noorte
kasvatamisel eesti •. ühiskonna liikmeks.,
neile eesti keelt ja kultuuri
õpetades.. ;; : ,
õigesti valmistada. Selleks ongi mõeldud
- nim. kursus, kus tutvustatakse
rahvarõivaste ajalugu ning
õpetatakse õmblustehnilisl oskusi,
tikkimist ja ^pilutamist. Kaiwa on
võimalik soovikorral võtta Mšaks ka
teisi käsitöö-alašid nagu hõretikand,
vöökudumine jne.
Kursust juhatab Endla Komi,.kelle
peakoosolek peetakse 29. septembril P^^^^ ^^^^ pöörduda eraviisiliselt igakell
7.3Ö õ. Eesti Majas, millest palu- üks, kes on otsustanud ise kodus rõi-takse
kõiki meeskoori liikmete abikaasasid
ja toetajaid liikmeid osa
võtta. •• •
matele, kes;esmakordselt Täiendus- ; Ka eeloleval õppeaastal toimub
keskkooli' avaaktusel, öeld s^:-.„Teile
vaatame ja teilt ootame meieVköoli.
hea nime, traditsioon de, töö jä noorusliku
entusiasmi edasiviijaid;-' Eesti
Täienduskeskkooli vaimu hinnatakse
kõrgelt õpilaste, õpetajale, las-'
levanemate^a kogu ühiskonna poolt. _ kui mälestati leinaseisakuga mana-
See on saavutatud pikkade: aastate . lasse varisenud Hugo Valterit. Ana-tegevuse
tulemusena. Paljud Täien-; lüüsides kooli vorme, leidis E. Mai'-
duskeskkooli lõpetajatest on asunud ten, et erakoolid suudavad paremini
V meie rahvusliku tegevuse ja juhtimi- • täita kasvatuslikke norme ning suu-õppetöö
Toronto KoolivaMtsuse nn.
„Keelepärandi programmi" alusel,
mis hõlmab ligi , 40 rahvusgruppi.
Käesoleval õppeaastal õppeniaksuks
on endiselt $30.00 perekonnalt.
Koolijuhataja ,E.Marten'i ettepane.
väid valmistama hakata, et saada asjatundlikke
ja täpseid juhiseid (tel.
447-7610). , •
Alakem õigete rahvarõwaste val-msitamisega
juba nüüd, et järgmistel
Eesti Päevadel võiksid kanda uhkelt
meie esinduslikku, kultuurivara mi
esinejad kulosavõtjad!
Tema kohta leedulased ja lätlased
hiljem mainisid, et ta on nii-'kui-nii
kõige parem starter baltlaste Hulgast.
Tegelik võistluste algus aga hilines
selle tõttu ligemale poolteist tundi.
.
.NOORIM NEÜA-AASTANE - "
Võistlejate registreerimisel selgus,
et kõige noorem võistleja on neljaaastane
Soome poiss Tommi Mantsi-nen.
Sportimisega ta algas juba 2-
aastaselt koos ühe teise samavanuse
seome poisiga, kelle vanemad aga
hiljem Soome tagasi läksid. Väike
Tommi võistles 60, 100, 200 ja 400 m
jooksudes, kaugushüppes ja pesapalli
viskes, kusjuures ta ka kõik jooksud
lõpetas. Tema isa Mikko aga. võitis
samal võistlusel 5000 m jooksu.
Võistlustel kerkis eriti esile kaks
spordiseltsi: Esiteks soome „Sisu"
oma haruldase abivalmidusega, suurepärase
sportliku esinemisega ja
ilusa ühtlase spordiriietusega. Noortel
oli see eriti huvitav — spordisär-maasia.
Ka teised eesti masterid saa-vutasid
rohkesti auhindu, kuid nõrga
konkurentsi tõttu ei olnud tulemused
märkimisväärsed. Karl Trei sai
masterite eriauhinna. •
Võistlused olid kohati väga. põnevad,
eriti jooksudes. Pühapäeval kulgesid,
võistlused väga sujuvalt. Vaatamata
laupäeval tekkinud viperustest
jäi võistlustest väga hea nuilje. .
(Jooksudel saavutatud ajad, tõugete,
heidete ja hüpete"tagajärjed on
. lõppkon tro 11 i s j a avai d a 1 a kse h i 1 jem).
HARALD RAIGNA .
toimuh 8. okt. 1981. a. kell 7.30 õhtul
Peetri kiriku all saalis.
se juurde, et edasi kanda onia esivanemate
keelt ja rahvuslikke kohustusi.',
•„•-,•
E,V. Aastapäeva aktusel 1.98L ä.
kuulutati käesolev aasta Eesti Keele
ja Kooli Aastaks. Selle raamides on
välja>^kuulutatud kirjand!it|i võistlus.:
noortele viies vanusegppis. Võistlejatele
väärtuslikud rahklisc^d auhinnad.
Tööde esitamise tähtpäevaks on
jaanuar 1982. Võistlustulemused tunniks.
dava4 .paremini noori ette valmistada
eMe. Ka Eesti Täienduskeskkool
on .seda. edukalt teinud ja „püüame
teha oma parima", lõpetas E. Marten
oma sõnavõtu. Mai Loorand'i klaverisaatel
lauldi ,;Mu isamaa mu õnn
ja rõõm...".
Uued õpilased kogunesid lauluklas-si
registreerimiseks ja teised õpilased
oma klassidesse esimeseks õppe-
Paheme vanematele eriti südamele
- tooge oma tütred teiste eesti tüd-
Toronto Põhjala Tütred alustavad
ema uut tegevusaastat avakoonduseo
ga kõigile hellakestele, gaididele ja
mkutega koos osa saama eesti kui- vanemgaididele. AvakOondus toimub
tuurist, gaidhkust mängust ja palju- Eesti Maja Noorteruumis neljapäe-dest
muudest noorusrõõmudest, mil- vai 1. okt. kell 7.30 õ.
lest nad muidu ilma jääksid.
Palume vanematel lastega antud
ajal kohal olla või helistada: Ngdr.
Ingrid Kütt tel. 889-1063, Gdr. Ene
Lüdig tel. 755-8996, Gdj. S. Vanaselja
tel. 423-2146, Gdr. Ene Ruuge tek 438-.
Edaspidised hellakeste koondused
peetakse laupäeva hommikuti Eesti
Maja Noorteruumis. Uute hellakeste
registreerimiseks ja informatsiooniks
helistada Astrid Jõgile tel. 487-
2094 või; Margot Nortmaale td. 759»
gil suurte tähtedega kiri rinnal: Täš-sä
tulee Sisu Finn (siin tujeb Sisu
soomlane). Nende kohta võib öelda:
tulid, nägid,.võitsid! Võitsid kõikide
kokkutulnud spordirahvaste lugupidamise.
Teiseks võib nimetada
Ühendriikidest Ohio osariigi Cleve-land'i
Leedu spordiselts „Zh'aibas"
(välk), kes samuti väljapaistvalt esi-'
nes. •.
156'VÕISTLEJAT v
Võistluseloli vastavalt vanuseklassidele
kogusummas 66 eriala, millest
võtj;is osa 156 võistlejat, nendehulgas
90 ieedulast, 10 lätlast, 10 eestlast, 2
ukrainlast ja 44 soomlast. Eestlased
• saävut-asid võistlustel järgmisi tagajärgi:
"
Naiste klassis (Womens open 14 y.
& up): JUTA METSALA (16 a.) tuU
esimeseks 1500 m ja teiseks 100 m
jooksus.
IXitarlfistie 11—12 ('Midget giris)
klassis: PIA METSALA (12 a.) kõr-
6-aästane 100 m jooksu võitja
Hemmo Hakkarainen omapärase
spordisärgiga, millel kiri (tõlkes):
„ Siin tuleb Sisu soomlane."
Foto — Harald Raigna
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 24, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-09-24 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810924 |
Description
| Title | 1981-09-24-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | „Meie Elu" nr. 36 (1647) 198! Teises maailmasõjas võidelnud eestlaste sõjateekonnaialgüse 40-da aastapäeva koosviibimisel kohtii-sid Esimese Eesti Ida^taljohi mitmed ^M^^ Afctusekõneleja Itn. A. Teises maailiiiasõjas vpidelnud eestlaste sõj ateekonha algiise 40-da aastapäeva koosviibimine 1 Toronto Eesti Võitlejate Ühingu koialdusel toimus Eesti Majas laupäeval, 19. septembril. •'Koosviibimise avas tervitussõnade-gaTEVÜ abiesimees RMoks. Päeva-kohase- kõne pidas Ü^L esimees August JuFS, tuletades meelde eriti.Esi-mese Eesti Idapataljoni formeerimist Tartus major A. Vask'!; poolt 1941 .-a. Pataljoni; ohvitserkorma:moodusta-sid peamiselt reservohvitšerid, nende hulgas ka 'kõneleja (3. komp. ühe rühmaülemana) ja koosviibimisel vnbiv 0, Haamer (käsundusohvitserina/hiljem I. kompaniülemana). Juba sept. kuul siirdus 'pataljon Venerr^aale ja nihutati ida poole, ollesi peamu teede julgestuse; teenistuses-. Märkamatult 'kadusid eest sakslaste katte-osad ja nii seisis pataljon juba det-; sembri Jõpul 1941 rindel riivistades eestlasele omase voitlusinnu ja südidusega venelaste läbimurde Volhovi —Tigoda rajoonis, kandes seejuures suuri •kaötusL„Võiii ütelda, et need esimesed vabatahtlikud üksused te-iPühapäeval, 13. septembril tegi Aiandus'klubi väljasõidu Whitbys asuvasse ,,Cullen Garden and Minia-ture Village'isse", Ilm oli haruldaselt soe ja päikesepaisteHne. Sõidu organiseerijad olid Maimu Usin ja Mart Joasäare. Koolibuss mahutas 44 inimest ja omalkäel sõitis 10 lisaks. Culleni aed ja küla hõlmab laialdase maaala. Sinna on ehitatud hooned, mis on tillukesed nagu nukuma-jad. 'Meid ehitusi on seal 75. Nii on seal miniatuurne bensiinijaam mis asub Torontos York Mills ja Yonge nurgal, Whitby linna algkool Thick-son Rd., Toronto linna büroo maja 98 Queen 'St. E., Toronto tuletõrje hoone Balrtioral Ave. ja isegi vana Royal Yacht Glubi — Queens.Quay. • i-n-e. ' El puudunud vist ükski asutus, mis vaja ühiskonnas. Ehitused OÜd ka vastavas miljöös. Talus oli silotorn, meie, endiste sõjameeste ega ka meie; • ümbruse karjamaal Friisi tõugu pü-rahva võitlustahe..M^ie võitlus kes- makari, teised loomad, linnukari, tab edasi kuni meie maa on taasi va- põllutöömasinad ja talu „häärber" ba! Nüüd 40 aasta möödumisel!tule- jill^ upuva rõduga; Kõik toetame meelde neid kangelastc^lsid; truult välja, töötatud. Isegi väike mida korda saatsid 'Eesti. väeQpd,i^^ paari kaubavaguniga sõitis, läbi jättes: need eeskujuks ka tulevasele. ja häiris kallist pühapäevarahuidül- Eesti Malevale'', lõpetas A, Jurs oma iiseS: E.V. aupeakonsuH j . Heinsoo kirjaliku tervituse. koosviibimiseks lu-aes ette R. Moks. gid-hiilgavalt läbi esimese ta. lve ^a- . Me.^e^s^t^e^ ^t^o^^p^e ltk^^v^a^.r^tve t.t E. Tobrelut-hingud, millest võisid eeskuju Totta j^^^^.^..^ ; isegi; muidu nii sõjakad sakslased'^ ^^^.^ .Kaugel'' - ' H. • Känd ütles kõneleja. , . - / ,,Mu armas isamaa^' - K . T ü r n p u j a; lisapalana aplausi vaigistamiseks: Ä. Läte —„Malemäng". : '- Tantsumuusika, eest hoolitses H. Hiljem asutati rida teisi Eesti üksusi, kes andsid venelastele palju õppetunde. :;Sõja lõpp oli meie- rahvale ja eriti meie sõjameestele väga kurb Liiv oma orkestriga. Hulk õnnelikke — vängipõU ja' muud vintsutused!" koosvübijaid läksid koju väärtuslik- Sellepeale vaatamata, pole kadunud kude loteriivõitudega. • ' Igale külähsele anti kohaliku küla kaart, kus olid loetletud kõik need tähtsad asutused ja nende päritolu. Aias oli miniatuurne lõbustuspark karusellidega millede saatemuusika meenutas leierkasti oma. Pärast ;puhkust ja kehakinnitust sõideti edasi Oshawa. Sihtpunktiks oli valitud „The Robert McLaughlin • "Gallery". ^ ' ' : Tavaliselt bussijuhid ikka tunne- ~ vad naaberlinnakesi, aga seekord oli võhik. Küsis mitmelt inimeselt teejuhist, kui igaüks' juhatas isekanti. Saadi hästi palju sõitu ja raputamist.^ Viimaks leidsime Gallery, kus momendil oli kanadlase Caven Atkins'i •V.50 tööde näitus, organiseeritud Wind-sor Art Gallery poolt. Kojusõidul tehti peatus ja kell 5 õhtul jõuti õnnelikult tagasi Toronto Eesti Maja ette. .. •'M.U. Balti kergejõustikuvõistlustelt. Valia Reinsalu jookseb 800 m re-kordajaga. All ~ P i a Metsala võidab kõrgushüppe. Foto —- Harald^Raigna ia Pia Metsala esi kohtad 000 m Põhja-Ämeerika Balti kergejõusti-jesivõistlused peeti North American Baltic I Federation'i korralduse! laupäeval 12. ja pühapäeval 13. sept. Torontos Brockton'i High SchooTi staadionil. Võistluste tegelik läbiviimine stiiadrioml toimus leedulastel poolt ja selle üldkorraldajaks oli Algis Malinaüskas. Sellele võistlusele oli esimest korda külalistena kutsutud Sööme, Ukraina ja Poola sportlased. gushüppes esinteseks ja 100 m jooksus kolmandaks.-Siin oli eriti huvitav jälgida Pia hüppeid. Tal on väga hea stiil ja on väga rahulik. Juta ja Pia onImeie tuntud rahvatantsujuhi Toomas Metsala perekonnast. VALIA REINSALU (12 a.) tull kõikidel aladel, millest ta osa võttis, lOÖ, 200, 400, 800 m jooksudes ja kuu-litõukes, esimeseks, saa\-ulades seejuures uued Balti rekordid 800 m jooksus ja kuulitõukes. Ta on vaata- Eelmiste aastate eeskujul algab ka . sel sügisel rahvarõivaste valmistamise kursus, Northern Secondary Sch6ol'is, 851 Mt. Pleasant Road, Toronto Haridusministeeriumi finantseerimisel. Kursusele registreerimine toimub 28/ ja 29. sept., kell 7.00 õhtul ja esimene töötund toimub kolma-päeva- õhtul, 7. okt. kell 7.30—9.30, (on võimalik kä samal õhtul regist- . r e e r i d a ) , : ' . Et järgmised Ülemaailmsed Eesti Päevad toimuvad jällegi Torontos, siis on, soovitav juba varakult hakata": õigete rahvarõivaste valmistamisele mõtlema. Nende valmistamine võtab rohkem aega kui osatakse ette arvata. Eriti on soovitav nooremal generatsioonil kursusest osa võtta, sest varsti kaovad vanaemad ja rahvarõivaste valmistamise tundjad ning noortel tuleb meie rahvusliku pärandi edasikandmise eest hoolitseda jä „näputÖöd" Õppima hakata. Teiseks leidub praeguiväg^ vähe rah-; Varõivaste valmistajaid jä ostes on need küllaltki hinnahsed: Suureks abiks rõivaste valmistamisel on möödunud aastal ilmunud Helmi Kurriku „Eesti Rahvarõivad" uusti^kki ilmumine, mida on veel võimalik muretse-. * • da (laos 100 eks.), kuid ilma jubtnöö-kooll sisseastujad (23) täidavad registree- rideta on algajal võimatu raamatu järele rahvarõivaid etnograafiliselt Organiseerijate kogunemine oli et- mata oma noorusele füüsiliselt väga te nähtud laupäeval kell 11. Kuna kigev, haruldaselt hästi treenitud selleks ajaks osa'Leedu korraldajaid ja omab imekspandavalt hea võist-kohale ei ilmunud, hakati rieid tele- lustaktika. Ta ei saanud mil.tc ainult foni teel taga otsima. Selgus, et neid oma klassi eriauhinda, vaid ka kogu oU hoopis kutsutud ühele suurele võistluse naisoost parima atleedi eri-võrkpalli turniirile Udorasse. Võistluste sekretariaat oli selle tõttu osaliselt paralüseeritud ja puudus ka jooksualade kõige tähtsam korraldaja — starter. tJldkorraldaja aga ei lasknud ennast sellest segada, vaid-kiirestl organiseeris uusi abilisi. Toronto Soome Spordiselts „Sisu" oli oma esimehe Maila Lingmani ja sekretär Riitta Mattita juhtimisel 44 võistleja, suure hülga lastevanemate auhinna. ' ' MASTERID Masterite klassis saavutas kõige tähelepanuväärsema tulemuse Mihkel Türk, kes võistles 10 000 m jooksus ja sai esikohad masterite kui ka niees-teklassis, võites endast üle-20 a. nooremaid. Peale selle sai ta ka selle jooksu malestusauhinna (Gommemo-rative Run). Tal tuli jboksta püha-ja pealtvaatajatega aegsasti kohal ja Päeva keskpäeval, mil päikesepais-pakkusid abi. Õnneks uued leedula- tel temperatuur tõusis ligi, 30 C. Lasi sed jõudsid :kiiresti kohale, ainult noorematel juhtida mõne ringi ja siis starter laenati eestlaste hulgast, kel- möödudes juhtis jooksu kogu aeg, leks tuli.Kalevi esimees Arvo Oiling: lõpetades teiste ees üle 800 m edu- Reedel, 19. sept. algas T.E.S. Täienduskoolis õppetöö. rimiselehte. All: II-B klass emakeele tunnis. Esimene rida: Lee Metsala, Helen Liiholm, Anne Mark Olup ja Toivo Lainevool. Teine rida: Ingrid Jürman, Tiina Hubel, Ingi-Mai Loorand, Siiri Oder. Peter-Jürf ^õrra ja Indrek-Thomas-Esken.:Taga seisab õpetaja Endla "Konni. Foto — 0;'.Haamer T.E.S. TäienduskeskkopI alustas uut õppeaastat aktusega Eesti Maja keskmises saalis reedel, 18. septemb- •rik ••'.•• Ellen Rubergi lühikese palvuse jä-reie koolikomitee esimees H. Lupp ütles.tere tulemast aktusel viibijatele ja eriti neile noortele ja lastevane-tehakse teatavaks 24. veebruaril 1982. a. . •• .. '• Eesti Kunstide Keskuse poolt anti tunnustuskiri mõlemale koolile, ar-, ves t.ades eesti kooli de. osa noorte kasvatamisel eesti •. ühiskonna liikmeks., neile eesti keelt ja kultuuri õpetades.. ;; : , õigesti valmistada. Selleks ongi mõeldud - nim. kursus, kus tutvustatakse rahvarõivaste ajalugu ning õpetatakse õmblustehnilisl oskusi, tikkimist ja ^pilutamist. Kaiwa on võimalik soovikorral võtta Mšaks ka teisi käsitöö-alašid nagu hõretikand, vöökudumine jne. Kursust juhatab Endla Komi,.kelle peakoosolek peetakse 29. septembril P^^^^ ^^^^ pöörduda eraviisiliselt igakell 7.3Ö õ. Eesti Majas, millest palu- üks, kes on otsustanud ise kodus rõi-takse kõiki meeskoori liikmete abikaasasid ja toetajaid liikmeid osa võtta. •• • matele, kes;esmakordselt Täiendus- ; Ka eeloleval õppeaastal toimub keskkooli' avaaktusel, öeld s^:-.„Teile vaatame ja teilt ootame meieVköoli. hea nime, traditsioon de, töö jä noorusliku entusiasmi edasiviijaid;-' Eesti Täienduskeskkooli vaimu hinnatakse kõrgelt õpilaste, õpetajale, las-' levanemate^a kogu ühiskonna poolt. _ kui mälestati leinaseisakuga mana- See on saavutatud pikkade: aastate . lasse varisenud Hugo Valterit. Ana-tegevuse tulemusena. Paljud Täien-; lüüsides kooli vorme, leidis E. Mai'- duskeskkooli lõpetajatest on asunud ten, et erakoolid suudavad paremini V meie rahvusliku tegevuse ja juhtimi- • täita kasvatuslikke norme ning suu-õppetöö Toronto KoolivaMtsuse nn. „Keelepärandi programmi" alusel, mis hõlmab ligi , 40 rahvusgruppi. Käesoleval õppeaastal õppeniaksuks on endiselt $30.00 perekonnalt. Koolijuhataja ,E.Marten'i ettepane. väid valmistama hakata, et saada asjatundlikke ja täpseid juhiseid (tel. 447-7610). , • Alakem õigete rahvarõwaste val-msitamisega juba nüüd, et järgmistel Eesti Päevadel võiksid kanda uhkelt meie esinduslikku, kultuurivara mi esinejad kulosavõtjad! Tema kohta leedulased ja lätlased hiljem mainisid, et ta on nii-'kui-nii kõige parem starter baltlaste Hulgast. Tegelik võistluste algus aga hilines selle tõttu ligemale poolteist tundi. . .NOORIM NEÜA-AASTANE - " Võistlejate registreerimisel selgus, et kõige noorem võistleja on neljaaastane Soome poiss Tommi Mantsi-nen. Sportimisega ta algas juba 2- aastaselt koos ühe teise samavanuse seome poisiga, kelle vanemad aga hiljem Soome tagasi läksid. Väike Tommi võistles 60, 100, 200 ja 400 m jooksudes, kaugushüppes ja pesapalli viskes, kusjuures ta ka kõik jooksud lõpetas. Tema isa Mikko aga. võitis samal võistlusel 5000 m jooksu. Võistlustel kerkis eriti esile kaks spordiseltsi: Esiteks soome „Sisu" oma haruldase abivalmidusega, suurepärase sportliku esinemisega ja ilusa ühtlase spordiriietusega. Noortel oli see eriti huvitav — spordisär-maasia. Ka teised eesti masterid saa-vutasid rohkesti auhindu, kuid nõrga konkurentsi tõttu ei olnud tulemused märkimisväärsed. Karl Trei sai masterite eriauhinna. • Võistlused olid kohati väga. põnevad, eriti jooksudes. Pühapäeval kulgesid, võistlused väga sujuvalt. Vaatamata laupäeval tekkinud viperustest jäi võistlustest väga hea nuilje. . (Jooksudel saavutatud ajad, tõugete, heidete ja hüpete"tagajärjed on . lõppkon tro 11 i s j a avai d a 1 a kse h i 1 jem). HARALD RAIGNA . toimuh 8. okt. 1981. a. kell 7.30 õhtul Peetri kiriku all saalis. se juurde, et edasi kanda onia esivanemate keelt ja rahvuslikke kohustusi.', •„•-,• E,V. Aastapäeva aktusel 1.98L ä. kuulutati käesolev aasta Eesti Keele ja Kooli Aastaks. Selle raamides on välja>^kuulutatud kirjand!it|i võistlus.: noortele viies vanusegppis. Võistlejatele väärtuslikud rahklisc^d auhinnad. Tööde esitamise tähtpäevaks on jaanuar 1982. Võistlustulemused tunniks. dava4 .paremini noori ette valmistada eMe. Ka Eesti Täienduskeskkool on .seda. edukalt teinud ja „püüame teha oma parima", lõpetas E. Marten oma sõnavõtu. Mai Loorand'i klaverisaatel lauldi ,;Mu isamaa mu õnn ja rõõm...". Uued õpilased kogunesid lauluklas-si registreerimiseks ja teised õpilased oma klassidesse esimeseks õppe- Paheme vanematele eriti südamele - tooge oma tütred teiste eesti tüd- Toronto Põhjala Tütred alustavad ema uut tegevusaastat avakoonduseo ga kõigile hellakestele, gaididele ja mkutega koos osa saama eesti kui- vanemgaididele. AvakOondus toimub tuurist, gaidhkust mängust ja palju- Eesti Maja Noorteruumis neljapäe-dest muudest noorusrõõmudest, mil- vai 1. okt. kell 7.30 õ. lest nad muidu ilma jääksid. Palume vanematel lastega antud ajal kohal olla või helistada: Ngdr. Ingrid Kütt tel. 889-1063, Gdr. Ene Lüdig tel. 755-8996, Gdj. S. Vanaselja tel. 423-2146, Gdr. Ene Ruuge tek 438-. Edaspidised hellakeste koondused peetakse laupäeva hommikuti Eesti Maja Noorteruumis. Uute hellakeste registreerimiseks ja informatsiooniks helistada Astrid Jõgile tel. 487- 2094 või; Margot Nortmaale td. 759» gil suurte tähtedega kiri rinnal: Täš-sä tulee Sisu Finn (siin tujeb Sisu soomlane). Nende kohta võib öelda: tulid, nägid,.võitsid! Võitsid kõikide kokkutulnud spordirahvaste lugupidamise. Teiseks võib nimetada Ühendriikidest Ohio osariigi Cleve-land'i Leedu spordiselts „Zh'aibas" (välk), kes samuti väljapaistvalt esi-' nes. •. 156'VÕISTLEJAT v Võistluseloli vastavalt vanuseklassidele kogusummas 66 eriala, millest võtj;is osa 156 võistlejat, nendehulgas 90 ieedulast, 10 lätlast, 10 eestlast, 2 ukrainlast ja 44 soomlast. Eestlased • saävut-asid võistlustel järgmisi tagajärgi: " Naiste klassis (Womens open 14 y. & up): JUTA METSALA (16 a.) tuU esimeseks 1500 m ja teiseks 100 m jooksus. IXitarlfistie 11—12 ('Midget giris) klassis: PIA METSALA (12 a.) kõr- 6-aästane 100 m jooksu võitja Hemmo Hakkarainen omapärase spordisärgiga, millel kiri (tõlkes): „ Siin tuleb Sisu soomlane." Foto — Harald Raigna |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-09-24-04
