Meie Elu = Our life, April 21, 1983

              ,Meie Elu" nr. 16 (1729) MBS
OEIIIBSI
ada päeva
Istatakse raskusi
'6
l i i i iM
' '' ' ^ ' J
yURI ANDROPOV
|lega"-instruktoritega on N . Vene selles
)tseselt seos, nagu,on teiselt poolt sees
[SA, Kas Andropov üsubVet N. Ve-
Ineinaa on võimeline Afganištanile Ji-
Isaks pidama ka seda sõda ja põhjüs-
|läma veel tõsisemat puudust?. \
• Võibolla võtab Kreml ujikt sõjami-üstrit
Iisraelis liiga kergelt. Kuigi ta ei
|ole kindral (teenis ohvitserina küll U.S.
;\rmy of En.gineer'ingus), on Leedus
liündinüd ja USA-s kogu oma hariduse
lyaanüd (MIT ja Cal.Tech.) aeronauti-
Ika-insener nirig vilunud poliitik Moshe •
(Arensmitte Moskva poolt hirmutatud
^,rahutuvi'.', vaid täiesti kindel Begini
loliltilise joone pooldaja, kaasa arva-
[tudjordani läänekalda asustamine. Ta
)n äärmiselt rahulik, väga intelligent-inef
ja ka tehniliselt kompetentne
((juhtis Iisraelis insenerina ka missilete
ja - väga jõulise Kfir-jetjahilennuki
IkonstrUeerimist) lääneorientätsiooni-
Iga; mees. Tema eelkäija Ariel Sharon
llisraeli sõjaministri kohal ei ole Iisraeli
Jkaitsealalt kaugeltki jahkunud, vaid
fcaanud uusi ülesandeid komisjonides.
ISee ministeerium on Arensiga veelgi
jsilmapais.lvamalt tugevnenud, - mida
jpeaks arvestame nii Moskva kui eriti
Isõjaseiklejä Süüria.
lAINULt MOSKVAGA
Suure tähtsusega ja tulevikkuennus-lav
onAndropovi läkitus satelliitidele
^: koöstöQ ainult Moskvaga, eemale
lläänest! Kuid seni bn pidanud satelliite
[jalul ainult abi ja laenud lääneriiifideU!
tSee suund Kremlis ei s,aa luua kuidagi
[alust relvastuse vähendamisele ega tu­lemustele
Genfi konverentsil, kus An-
|dropov püüab igati mitte saavutada
relvastuse võrdsust, vaid tugevat üle­kaalu
Venele-nii Lääne-Euroopa kui ka
Aasia vastu. Kurameerimine Hiinaga
toimub peamiselt selleks, et Hiina-
USA suhted ei saaks võtta soojenevat
kuju. Poola suhtes on Moskva raken-
I danud viimistletumaid surveideid, Af­ganistanis
suurendatakse 'ojeupatsioo-nijõudusid.
Väga palju energiat on ku-
. lutanud Andropov püüdele eemaldada
USA-d Lääne-Euroopa kaitselt, kasu­tades
kõige läikivamaks ihutud propa-gandarelva
näitamaks, et Moslwa on
sündinud kullatud sulgedega samet­pehme
rahutuvina, kes ilmaski pole
evinud kavatsust astuda kellelegi var­bale,
kuna USA ei ole midagi muud kui
roiskunud sõjaõhutaja, kellega tulevad
kõik Vahekorrad lõpetada. .
Kui kaugele või kuhu Andropov sel
teekonnal järgmise 100 päeva jooksul
jõuab, seda on raske ennustada. Tema
esimesed 100 päeva ei ole paljutõota­vad
ei kodus ega väljaspool, reetes
tema väga suuri diplomaadi- ja riigime-hepuudusi
KGB-vilumüste kõrval.
Js. Uu.
^ALt B.A.SC., LL.B.
IT —NOTAR
PRAKTIKA ALAD:
|}t riigimaksud.
I, hooldused Ja
Itombud. '
Iraktika.
õhtul (416) 757-919®
laAJÄMAA
T inimesena
|Hind$4.00
my üniforms
fs.), hind $4.50
saatõkulu ä 80 oV
Is ELU talituses'^
'Toronto/Ont.M4K2R6
Elu" nr. 16 (1729) B^ELJAPÄEVÄL, 21. APRILLIL - taURSDAY,-APESL 22
Toronto Eesti 17. „Estonia" Orkeste? ja T.E. Segakooi* Uno Kooki juhatusel.
Foto — 0. Haamer
Toronto Eesti Segakoori kevad^
kontsert pühapäeval, 17. aprillil
Lawrence Park Collegiate'i auditoo*
riumis oli oodatud suuremaks muu­sikaliseks
sündmuseks, tuues kokku
vaatamata nädalalõpul asetleidvate
ürituste rohkusele, saalitäie muusi*
kahuvilisi.
Eeskava algul jmälestati leinaseisa­kuga
hslilö,ojaid; prof. ]. Aavik'ut,
Tuudor Vettik'ut ja Eduard Tubinat.
Koor laulis „Hoia Jumal Eestit". TiE.
Segakoor Uno Kook'i jijihatusel laulis:
„Tulease" (R. Ritsing]! ..Põhjavaim"
(M. Saar),„Igatsus" (E. Tubin),..Kodu­maine
kevad"'(A. Pruil). ..Hällilaul"
(S. Purre) jä T.'Vettik'ij—..Šoomeila-hel".
Viimane tuli korrata.
Viiulisolist V Ijar P i u esitas; }. E.
Masienet 4 ..Meditatjsioon", F. Bu-rowski
— ,,Jumaldus" jja Kreisler-La-
Falla — „Hispaaniatan|ts'.'. Lisapalana
— ,,Ave Maria". Klaveril saatis Char­les
Kipper, Nii solist kui klaverisaatja
said lisaks tugevale aplausile suure
lillekimbu.
Kava teise osa' algas „Estonia" Or­kester
Uno Kook'i juhatusel, esitades:
Ed. Tamm'e improvisatsiooni ..Tule
koju". U. Küok'i pastoraah — '..Kar­jane
ja linhud". E. Uives'i — ..Talupoja
tants" ja Keler-Bela avamängu ..Lust-spiel".
Ettekanne sai teenitult väga
tunnustava ja tugeva aplausi.
Naiskoor koos orkestriga esitasid:
..Kodukotus" (U.Kook'i,seadesj. Solis­tideks
T. Norheim ja G. Soan.s ning
teisena J. Strauss'i;i,Ilusal sinisel Do-naul".
saades kuulajaskonnalt,kaua­kestva
aplausi.
Segakoor koos orkestriga esitas lõ­puks
..põimiku rahvamuusikast" mille
seadnud Uno Kook. kasutades R. Rit-singi,
A. Pruuli.! E; Qja ja U.
Kook'i helitöid. Koor laulis ..Kandle-
• 74-päeva sõja
lugu", ..Sõmeralt Sõrmikule",^„Kivi-kasukas"
ja ..Vares vaga" orkestri eel-ja
vahemängudega, milles põimitud
meloodiad nagu: ..Pulgatants". „Targa
rehealune" ja „Aissa",
Et vaigistada pisut aplausi laulis
koor lisapalana J. KappePi ..Oleksin
laululind".
Koori ja orkestrijuht ja suurim vae-vanägija,
Uno Kook. sai sületäie lilli,
samuti said lilli solistid T. Norheim ja
G. Soans. Soojate^sõnadega tervitasid
koori kontserdi puhul lillekimpu koori
esimehele S. Preem'ile andes: „Esto-nia"
Orkestri nimel H. Kasenurm,
Toronto Eesti Meeskoori nimel H. Paa-ra
ja Toronto Eesti Seltsi nimel — A.
Tüll.
O:H.
ON KOLINUD UUDE ÄRIRUUMI
§ maja Jääne poole, viinapoe kõrvaki,
219 Danforth Ave., tel. 465-6251
AVAMISE PUHUL HINNAALANDUS
kelladelt 40^, prillidelt 20%, 5. aprillist — 30. aprillini
Muusikaline suurvorm
' / Peetri kirikus
Lembit Avessoni „Missa Sancta
Trinitatis"
LemMt Avesson lõpetanud pi- tuse proportsioonist välja kasvav, d
kema vokaalkomppsitsiooni „Missa paavst Pius X pidi missa välimuso
Sancta Trinitatis" ja see vaimulik küsimuses võtma eriseisukoha ning
suurteos tuleb nüüd ettekandele heliloojatele meelde tuletama missa
Pff^etri kirikus 24. aprillil, kell 4 peale positsiooni jumalateenistusel. See toi­mus
aastal 1903.
Missa inspiratsiooni-võimekust de­monstreerib
vahest väga ilmekalt fakt,
kui palju heliloojad on seda teksti ka­sutanud.
Terviklikke muusikalisi ju­malateenistusi
(Missa'sid) on loonud
Weber 2, Haydn 14, Mozart 15, Schu-bert
7 jne. "
Lembit Avessoni uus helitöö „Missa
Sancta Trinitatis" astub nüüd sellesse
väärikasse seltskonda.
Eesti muusikaliteratuuris leidub küll
Requiem'e (Missa pro defunctis) ja
missa üksikutele osadele loodud ter­viklikke
helitöid: Hiob, Känd, Kreek,
Kasemets, Part, Tubin, Toi, Võrk jne.
Aga liturgiliselt tervikliku muusikali­se
jumalateenistuse kirjutamise au lä­heb
Lembit Avessonile.
Avesson komponeeris oma „Missa
Sancta Trinitatis" kahe viimase aasta
jooksul. Avessoni teos koosneb 8-ast
liturgilisest osast ja tema ettekandmi­ne
kestab umbes kolmveerand tundi.
Idee selle suurteose kirjutamiseks
tuli — nagu ütleb Avesson — Helmi
Bctlemat, kes palunud Avessoni talle
kirjutada soololauluna kasutatav Ag-nus
Üei. Selle palve täitnud, tekkinud
Avessonil terve missa loomise mõte
lõunat.
„Missa Sancta Trinitatis'e" esitami­sel
Lembit Avesson rakendab soliste
ja oma Musica Viva ning Musica Divi-na
ansambleid. Seekord — partituuri
nõudel — on siia liitunud veel grupp
vaskpillp; If ontserti juhatab helitöö au^
tor Lembit Avesson.
Missa - \ ladina keeles „Mass", on
muusikalirie jumalateenistus. Luterli­kus
jumalateenistuse korras sarnleb
missa armulaua teenistuseks ettenäh­tud
agendale. Siin leidub Kürie — Is­sand
halasta, Gloria — A u olgu Juma­lale
kõrges, Credo — Usutunnistus,
Sanctus — Püha on Issand, Benedic-tus
— õnnistamine ja Agnus Dei —
Kristus, Jumala Tall.
Luther rakendas katoliku kirikus ku­junenud
muusikalise jumalateenistuse
osad ka oma kirikusse. Ta oluliselt
säilitas missa muusikalised elemendid.
See printsiip on olnud inspiratsiooniks
paljudele heliloojatele muusika-tervik-like
helitööde/jumalateenistuste loo­misel.
Missa osade arv — nii nagu see
originaalselt katoliku kirikus oli juba
kujunenud — suurenes. Lisati uusi, te­geliku
jumalateenistuse korra juurde
mitte kuuluvaid vaimulikke tekste jne.
KEVAD
MONTREALI
(Algus esiküljel)
Skautide Maleva ülendušed: hundu-de
hoolsusdiplom: Margus Koiga, Ar­vo
Laansoo, Sven Linkruus, Mark Ta-bur.
Skaudi hoolsusdiplom: Mikk Al-tosaar,
Taivo Evard, Kalju Kask, Chris
Medri, Andres Musta, Erik Nippak,
Alar Petersoo, Tohver Timusk, Len-nard
Tralla, Erik Türk. Eeskujuliku
Kanada valitsus on
kaotanud lootuse
Õigusminister MacGuigan märkis,
et valitsus on kaotanud lootuse saavu­tada:
kokkulepe Quebeci valitsusega
Kanada põhiseaduse muudatuste as­jus.
• Quebeci valitsuse peamiseks
skaudi diplom: Toomas Kaid, Ingrid punktiks on asjaolu, et uue põhisea-
Kivi, Robert Pajo. Nooremskautmaste-
Seda ebaliturgilist organisatsiooni on ning nõnda samm-sammuU on see
kasutanud nii Bach, Haydn, Mozart ja nüüdkateostunud. Ja AgnusDeionka
teisedki. Paistab, et missa mõistest kas- deiste osade hulgas oma originaalsel
vanud inspiratsioon oli niivõrd tugev ja kujul.
Iga osa Lembit Avessoni misoQO
on omaette muusikaline tervik ning
pisi-muusikaline motiiv, millega
Avesson oma kuulajaid tutvustab juba
Missa 4. taktis on selleks ühendavaks
elemendiks, mis selle paljuosalise heli­töö
seob üheks muusikaliseks tervi­kuks.
Kompositsioonitehniliselt, kõnele-missa
välimus seetõttu jumalateenis-
[aapanlastel uus
hävituslennuk
Kevad, on igaühe mõtetes nüüd ka
Montrealis. Erakorraliselt soe talv
koos vähese lumega on Montreali
kesklinna ja eeslinnade pildi juba am­mu
loonud kevadiseks. Montreali päe­valeht
„The Gazette" pühendas mitu
lehekülge ülevaatele Montreali lääne­poolsest
osast pealkirjaga „West Is­land
Spring" ja lisas allkirjas „Spring is
in the air!", West Island on enamikus
eeslinnad, mis koosnevad suures ena­mikus
ühe-perekonna eluniajadesfja
koos oma aedaÖega nad paistavad ke­vadel
kindlasti rohkem loodusele lä­hemal.
Need eeslinnad — Dollard, Rox-boro,
Pierrefond, Pointe Claire, Dor-val,
Beaconsfield on muide need ees­linnad,
kus meie eestlastel on rohkesti
elumaju. ' •
Ka peegelduj) kevad meie — eeslaste
elus Montrealis. Montreali Eesti Seltsi
ta­riks:
Tormi Jõgeda, Liisa Kaunismaa,
Endel Meil, Udo Petersoo, Arnold
Tralla. Skautmasteri väitekirja kaits­mise
õigus: Mihkel Lõugas. Hundude
pesade võistlus, teemaks linna mudel:
III. Lembitu — Valge pesa, II. Lembitu
— Must pesa, I. Kalev-Roheline pesa.
Toredad mudelid olid klassiruumis
näitusel. Skautide salgavõistlus sõlme­de
sidumisel: I. Kalevi Kopra salk, II.
Lembitu Merilõvid, III. Lembitu Kaja­kad,
Uksikvõistlejad paremuse järje­korras:
I. Peter Poolsaar, II. Tohver
Timusk, III Marcus Silmberg.
ÕNNETAALRID
Õnnetaalrite parimad müüjad gaid-malevast:
Liisa Novek — 154, Pia Met­sala
— 115, Taimi Petersoo — 105,
Kyllike Sillaste - 101, Marja-Leena
Roos — 89, Monika Roose — 50, Liisa
Soots — 46, Liisa Lambur — 35, Kadri
Nõmmik — 35, Kadri Koop — 31, Tiina
Kask - 31, LiisaLepp - 30. Gaididel
oli õnnetaalrite ostjatele 2 auhinda mi­da
loosiga välja tõmmati, õlimaal tul-pealkirjaks
P^^^^a Ja lillemaalinguga portselantal-drik.-
Müüjad said preemiad. Õnnetaal­rite
parimad müüjad skautide male­vast:
Alar Petersoo — 156, Hendrik
Nõmmik - 145, Toivo Pajo - 140.
Mati Pajo - 125, Heikki Sillaste ja
Allan Sutt - lOO, Tõnu Petersoo ja
Randar Puust — 75, Peeter Musta —
faapani kaitseministeeriumi teateS
duse projektis ei ole ette nähtud Quebe- neil valminud uus hävituslennuk, mata missa liturgilisest tekstist, on hu-cile
veto õigust, nagu see esineb prae- piloodid loevad oma unistus- vitav jälgide selle ühendava muusika-lennukiks.
Selle lennuki )(iiru8 on 1.6 Ijse motiivi arengut ja rännakut ühest
korda suurem hääle kiirusest, | on tekstist tuleneva emotsiooni/tunde
kergesti juhitav ja väga kohane õhu* värvingust teise,
võitluseks. Seda võib eduga kasuta- „Missa Sancta Trinitatis'e, uue eesti
da isegi vaenlase kaugrakettide hä- vaimuliku suurteose terviklik esiette-vitamiseks,
kui need on lähenemas kanne — nagu öeldud — toimub Peetri
Jaapani territooriumile. Umbes 10 kirikus, pühapäeval 24. aprillil, kell 4
aasta pärast need lennukid võipd peale lõunat, Pääsemeks on kirikukor-tulla
kasutamisele lennuväes. . jandus.
guses põhiseaduses! Peaminister Tru-deau
on püüdnud rest^aureerida Que­beci
veto õiguse uuel kiijul, kuid Leves-'
que ei ole olnud sellega rahul.
Teiste provintside valitsused kiitsid
heaks Kanada põhiseaduse muudatu­sed
juba 1982, a. aprillis. Uusi ette^
panekuid Quebeci valitsusele enam ei
tehta.-
City of Toronto
viiekümneaasta juubelitähtpäeva
histamine oli saanud
..Montreali Eesti Seltsi kevadpidu" ja
seifäb ees Montreali eesti noorte kok-
I ' kutulek samuti kevadpeo tiitli all.
Argentiina sõjaväelike valitsuse kat- Montreali Eesti Pensionäride Klubi
se vallutada Falklandi saared, nurjus valmistab ette oma ühist väljasõitu Ot-
74päevases sõjas. 8000(miili kauguselt tawasse tulpide õitsemise ajal ja: ke-saadetud
Inglise maa-, |mere-ja lennu- vademeeleolu on kindlasti ka klubi ^ . , . xr \
vägi puhastas saared Argentiina oku- hooaja lõpupeol daamide moenäituse-- ^ ^ ' ^ " ^ ^ ^ ^ S ^ ' " ' ,7
paisiooniväes) ja sundis Port Sydney gg. M^ie talvespordi harrastajatel, ^^jj^.'?..^^ 15^^
rajooni kokkusurutud viimased väe- Montrealis on üks talv nüüd jälle mä- '
osadkapituleerima 14. juunil 1982. lestuste veerul Ja golfi-ja tennisemän-.
Saarte inglastest elanikud juubeldasid, gijatel algab nende hooaeg.
Sõja alguse 1. aastapäeval Argentii-'
nä sõjaväeline valitsus tõotas, et päev •
ei.ole kaugel, kus Argentiina lipp hak­kab
jäädavalt lehvima Malvinas (Falk- Mitte just kevadega seotud, kuid
landi) saarte kohal. Väljaarvatud valit- kuidagi värskendav oli lugeda Mönt-suse
deklaratsioon ja sõja alguse päe- reali päevalehe»;,The Gazette" veergu-
Vja, 2. aprilli kuulutamine Argentiina del ringvaadet poliitilisest olukorrast
rahvuslikuks JDühaks, möödus Argen- Quebeci provintsis ja tõstab esile, et
tiinas vaikselt. Quebeci poliitilises elus näib olevat
Kaotatud sõja tagajärjel Argentiina tekkimas üsnagi suur muudatus. See
ülevaade näitab, et sellekohasel ring-küsimisel
83 protsenti Montrealis
prantsuse keelt kõnelevatest inimes­test
usuvad, et Quebec peaks rohkem
koos töötama federaalvalitsusega ja 63
bn raskes majanduslikus olukorras ja
koormatud tohiitute võlgadega. Inflat­sioon
möödunud aastal oli 400% ja
käesoleva aista alguses USA dollar oli
väärt 88,000 pesbt. Vaatamata sellele
Robert Kruus — 45, Peeter Poolsaar—
44. Markus Timusk — 41, Tarmo Soots
— 40, Kennet Lees — 35, Martin Arro
- 3 2 , Ricki Roos - 31, Kristjan Puh-vel,
Madis Saks, Paul Tralla, Toivo
Trass. Heikki Viita — kõik 30, Skau­tide
osas loositi J. ^aarniti maal, mis
läks Guelphi K. Iaa^on'ile. i
Nii oligi seekordne Jüripäeva paraad
ja tseremoonia lõpule jõudnud. Nii
noortele kui külalistele oli keskmises
saalis laud kaetud kohvi, mahla ja
kohvikõrvasega. Siis siirdusid noore­mad
üles Noorteruiimi tantsima ja lõ-'
butsema. Seda korr'pldas Noorteruumi
•toimkond eesotsas Kadri Koop'iga.
Gaiderid ja masterid siirdusid klubi-ruumi
kus ka neid ootas ees kaetud
Argentiina sõjalised jõud on uuesti üles protsenti inimestest on vastu Quebeci l""^; Koosviibijai^ tervitas EGKK ju
„ u : i „ 4 . , j of Ä r n o n f j i n ehitatud sellisel määral, et Argentiinaa eraldami.s.e.l1e. KT ra_n_ a_ dj -a_si t, nagu rP.-a_ritji hataia Hilia la kolmelf
võib alata uuesti Falklandi saarte vai- Quebecois seda onplaanitseniid. Edasi
lutamist. Ta ei ole lugenud Falklandi inimesed usuvad, et valitsuse muuda-soda
ametlikult lõpetatuks. USA abiga tus provintsis võiks aidata ka provintsi
on välisvõlgade hiaksmine kuidagi majanduslikku olukorda,
korraldatud ja riik*ei ole maksujõue­tuks
kuulutatud.
hataja gdr. Hilja Kuutma ja kolmele
uuele gaiderile kinnitati lilled rinda.
Ngdr, Siiri Lepp luges kevade puhul
Elisabeth Haavaniidu luuletuskogust
luuletuse „Keyad". Paari sõnaga tervi-
Nagu meie - eestlased oleme juba taskaESKK juhataja skm. Ermi Soo­met
ja andis Gaiderkogu juhatusele
aarte kaitse­ma
rgi-
Sõja alguse aastapäevar Falklandi
. saarte : kaitsejõud olid ^larmeeritud,
sest saartele lähenes ül<;s Argentiina
'lennuväe üksus. See ppördus siiski
tagasi enneVFalklandi
vööndisse jõudmist.
Elanikud Falklandi skartel
1 vad,. et 74-päeva sõda ei
tükikese maa pärast vaid saarte ela­nike
pärast, kes loevad endid'inglas­teks,
nendel ei ole Argentiinaga mida-gi
tegemist. Nad kavatsevad südam­likult
vastu Võtta 74-päeva sõjaslange-nud
.inglise sõdurite perekonnaliik­med
ja omaksed, kes tulevad saari
külastama. Inglise, sõjaministeerium
tasub nenede sõidukulu.
Falklandi saarte elanikud loevad
oma tõeliseks pidupäevaks 14. juuni,
mil Argentiina väeosadFalklandi saar­tel
kapituleerisid ja sõjategevus lõp-
Kanadasse tulekust peale kasvanud
ilmselt rohkem sisse inglise ühiskonda
ja Parti Quebecois vastuseis inglise
kultuurile provintsis on nii mõnelegi
• meist Montrealis olnud ebameeldiv. Ja
siis on alati kuidagi rõõmustav kuulda,
kui need plaanid Kanada eraldamiseks
ei tööta just niimoodi..
• HENN ARVO
koosviibimise korraldamise tunnustu­seks
suure kimbu punaseid nelke.
Huvitava referaadi pidas nskm. dr.
. Jaan Roos teemal: ..Terves kehas terve
vaim — kas tõesti? Sellele järgnes väga
huvitav diapositiivide näitamin Tiia ja
Ants Kütfi reisist Lõuna Risti alla. Ja
päev oli õhtule jõudnud, ees seisab
1Q84 oma mitmesuguste tegevustega.
E.R.
VAJATAKSE
eesti ja Inglise keele oskusega. Kirjad ^Meie Elu"
talitusele, ^Kontoriametnik", või tel. 489-0768.
Firefighters
Applications are invited for the position of Probationary
Firefighter.
Preference will be given to residents of the Metropolitan
Toronto Region. Shift work is involved.
Successful applicants on completion of six weeks of training ai
the Toronto Fire Academy, will work under super\'ision of
senior officers to combat fire; perform rescue v/ork;
administer lirsi aid; operate and maintain fire fighting
apparatus and eqüipment, including the maintenance of fire
stations; and to inspect properties and eqüipment for fire
hazards, ete. j
QualificaüosBs:
Applicants must\
0 Be legally entitled to work in Canada (those legaliV entitled
are Canadian citizens, Permanent Residents (Lan led
. Immigrants), or hoid a Special Minister's Permit)
1) Possess a valid Ontario Drivers Licence. Posscss or be able
to qualify for a Class^D'Licence within the Training
' Period and be able to prove safe driving abiliry.
0 Have a minimum of Grade 12 education or equiviilent, with
evidence of training or experience in relaied trades, first
aid. rescue work, ete. Must be able to communicate clearly
and precisely in English in an emergency.
0 Be of a physical stature with weigHt propoftionate to height
to be able to work under arduous physical conditions
as part of an active fire fighting and rescue team. Meet
vision standards without corrective lens (generally 20/30 in
each eye) and have no significant abnormalities in colouf
vision.
Applicants with the above qualifications will be required to
pass a prelimüiary written examination, consisting of
understanding instructions, mechanical aptitude, judgement,
re&soning and reading; and subsequently to pass a thorough
medical examination, a physical agility test and a physical
risk factor evaluation and vital capacity test.
Some knowledge of fire fighting practices and terminology
would be an asset.
1983 Salary Range: $22,618 - S32,312 per annum with
eÄcellentfringebenefits.
Further infomiation and Application forms may be pickcd
up from the Toronto Fire Academy. 895 Eastem Avenue,
Toronto or from the Public Information Desk, Main
Floor, New City Hall.between the hours of 8:00 a.m. and
8:00 p.m. and must be retumed to th|e Fire Academy or io
Cit\-Hall byApril 30,1983.