1983-04-21-02 |
Previous | 2 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELIÄMEVAL, 21.. APRILLIL THUISDAY, ÄPRIL 21 „MEIE ELU" - „©ÜR LIFE" ™ IstouBsn WeakB^ Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6 i Tel. 466-0951 ' Toimetajacf: H. Rebane ja S. Veidenbaüm. Toimetaja New ; Yorgis fi. Parming, 473 LuhmannDr., New Milford, N'.I.,USA; : j Tel. (201) 262-0773. „Mele Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. „Meie Elu" toimetus ja talitus. Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Oiit. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951, Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.— ; 5 p.l., esmasp. ja peljap. kl. 9 hm.-^S õ., laup. kl. 9 hm.—1 p.l. .iMEI^ELU'! tellimishinnad: Kanadas l a . $37.00,6 k. $20.00, 3 k. $15.00; USA-sse - 1 a. $41.p0, 6 k. $23.00, 3 k. $17.00; Ülemeremäadesse - 1 a. $46.00, 6 k. $25.00, 3 k. $19.00". Kiripostilisa Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja ^ õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6, k. $15.40. Õhupostilisa ülemeremäadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00. csiknumber —.65$ Kuuiutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel $5.00, tekstis 1 $4.50, kuulutuste küljel $4.25. OililllliltllllllllliilllUIUIIlllllllliil illlll!!iSltllllllllllllllillllilllillllltl)llilllIlillllllllliiltllltlin Just Soci Pierre Elliot Trudeau „Iust Sotjier 1y"{„Õiglane ühiskond") on läbi kukkunud. Püüe tasakaalustada ühiskondlikke varasid ühiskonnakihis-tuste vahel võrdsuse põhimõttel lihtsalt ei ole töötahud. Tänaseks on kujunenud vähemalt kak^ ühiskonnaklassi. Ühelpocil need, kellel on töö ja suured sissetulekud, Teisel pool 12,6% töötuid ehk 1,5 miljonit inimest väljaspool sissetulekut. Sellele arvule lisandub veel pool miljonit töötut, kes on lootusetult lõpetanud töö otsimise. Need, kellel on töö ja sissetulek elavad suhteliselt hästi. Nende olukorda, kellel töö puudub, võime aintjlt ette kujutade. £t „)ušt Society'' sotsiaÜstlik idee ei tööta, selle suurimaks näiteks on Nõukogude Liit. Marxi-Lenini võrdsuse ideest on saanud kaks, silmapaistvat klassi. Ühel pool ön partei kõigi soodustustega ja võimalustega. Teisel pool on töötajad, kelle permanentseks võimaluseks on seista toidu ja tarbekaupade sabades, kanada sa-ÜDad asuvaU esialgu tööametite uste (aga, kus bürokraatia on otsustaja, palju keegi toetust saab. Kahe miljoni töötu juures peab olema midagi juhtunud. Need inimesed, töötud ja rahata, ei saa ometi osta autosid, mis maksavad 15.000.- dollarit. Need inimesed on eemale tõrjutud elamutest, mis maksavad 80.000.- kuni lOO.DOO.- dollarit. Need inimesed peavad piiranlia.isegi sisseoste oma toiduse arvel, sest raha ei jätku. Egas muidu .^Canada Packers" Torontos ei vähendanud oma teenistujate kaadrit sadandete töötajate võrra, sest lihatarvidus on langenud. Lihatarvidus on endiselt olemas, puudub raha. On ju selge, et paljudki ei tarvitse igapäev liha süüai ja võivad selle asendada odavama,toiduga, mis on samuti toitev ja terjve. Kuid küsimus on rahva tervishoius ja üldises hoolekandes, mis võib olla oligi „õiglane ühiskond" laiemas mõistes. Riik lubas selle eest hoo^tseda ja on selle nimel kasseerinud mäksumaksjailt paljude aastate jooksul miljoneid dollareid. Nüüd on just tervishoid see, mis on ähvardatud keskvalitsuse kokkütõmbamiste tõttu. Alberta valitsus ähvardab sisse seada haiglale voodi- ja sisseastumise maksu 20 dollarit voodilt päevas, et oma kulusid katta. Nüüd sekundeerib Oiitario finantsminister ja kuulutab sedasama. Alles ees oli kui Alberta valitsus valitses oma kõige jõukamat provintsi ja valitses multimiljonilist pärandifondi. Nüüd ähvardab ta oma haiglate uksed sulgeda neile, kellel puudub SIO.- sissekirjutamise suiiima ja 20.-. voodi pealt. Seda sama lubab teha Ontario provintsivalitsus oma haiglavooditega. Muidugi tulevad kooris järele teised provintsid. Seega on kõige põhilisemas tervishoiu küsimuses tekkimas ühiskondlik klassifitseerumine: haiglad mak-suvõimelistele ja isiklik haigevoodi kodus neile, kes maksta ei jaksa. Antud seletus heidab palli ^ tagasi keskvalitsusele, kes ei jaksa maksta provintsidele oma osa tervishoiu maksust ja provintsid peavad omal käe! edasi minema. Keskvalitsus on öma rahalised võimed üle hinnanud ja peavad väljamakse piirama. Kuid küsime: kas ei ole ka provintsid end üle hinnanud, kui ei suudetud piirata 6/5 protsendiga oma haiglate kulutusi? Miks siin seda olukorda ei taibatud? Paistab, et valitsevad poliitikud ja bürokraatia provintsides elavad edasi nagu mingis fantaasia maailmas, lasevad rahal lennata, teostavad tarbetuid projekte ja tõstavad omale palka. Kuid keegi ei märka^homset päeva. Unistus ,,Just Society'st" on võtnud hoopis negatiivse kuju ja sellest on saanud ebaõiglane olukord. Juba kirjutatakse, et ka pensionid on muutunvas vaid kadunud unelmaks. Need, kes tahavad vanadus-paepäevil kuidagi eksisteerida, peavad töötama hoopis kauemini ja enda olemasolu ise kindlustama. Nii om „Just Society" muutumas valeluba-duseks, kus lubaja andis oma programmi ja ei mõtelnudki süsteemile ning vahendeile, kuidas Itibadust täita. Kahe miljoni töötu juurjes pole Kanadat ühtegi lootust, kuidas sellest ummikust välja jõuda. Ka eelarvelised lubadused ei lahenda olukorda, sest ükski riiklik programm ei ole seda lahendanud. Osaliselt rui-. neeritud eramajandusel võtab aastaid aega,' kuni turg ja turustusapa-ratuur käima saab. Need töötud jäävad töötuikspiker aks ajaks ja keskvalitsus ning meie maksumaksjate maksudest peab neid paratamatult veepeal hoidma. Kuid isegi see. on parem, kui rahutud töötute massid tänavail. Nii on Tru(^eau „Just Socie-ty'st" saanud ebaõiglane ja õnnetu ühiskond; töötajate ja töötute ühiskond, kus Kanada end leiab tänapäe- Uue tsaari sada päeva Andropovile ennustatakse raskusi nii kodus kui ka välispoliitikas uses ületasime normid mitmekordselt.. President Reagani kõne on kujunenud vaieldavaks probleemiks ülemaailmses ulatuses. Eriti oh tuldud välja mitmesuguste seisukohtadega USA-s, Moskvas ja Lääne-Saksa-maal. President Reagani kõne raskuspunkt seisneb selles, et sõjalised suurvõimud on varustanud endid tuumrelvadega sellisel määral, et nad võivad ohustada ja hävitada mitte üksi üksteist, vaid inimelu tervikuna sellel planeedil. Et seda ei juhtuks, president Reagan pöördusÜSA inseneride, ja teadlaste poole nõudmisega kujundada uus süsteem kait-serelvl mis hävitaks N. Liidu tuum-laenguid kandvad raketid stratosfääris ja muudaks nende kasutamise ' mõttetuks. Uued relvad hoiaks ära inimkonna hävitamise tuumrelvade kasutamisele võimisega ja tagaks ra-maailmas. liiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin MÜÜGIL r ICalju Lepik ' Mida president Reagan mõtles nen- ; de 21 sajandi kaitserelvade all ei ( e täpselt teada. Need võiks olla maL.l-maruumiš ringilendavad kindlused, mis varustatud laserkiirte ja teiste, 21 sajandi relvadega, mis pn suutelised hävitama automaatselt N . Liidu p ^It väljatulistatavad, tuumlaenguid ka' d- ^ vad raketid. - Teised maailmaruumis lendavad kindlused võivad olla sellised, mis varustatud suurte peeglitega, mis on suutelised juhtima maapealt maailmaruumi saadetavaid laserkiiri tuumlaen| guid kandvate rakettide hävitamiseks»^ mõni minut pärast nende õhku tõus^ mist. See tundub väga fantastilisena, kuid tohutu raha kulutamise juures, nende relvad arendamiseks fantastilised tagajärjed on võimalikud. " KAITSERELVAD: Põhjus miks president Reagan suun-das oma. mõtted rünnakrelvade juurest kaitserelvade juurde, oli veendumine selles, et rünnak- või kallaletungi relvade arendamisel pn sõjalised suurvõimud jooksnud ummikusse. Võidujooksul relvastuse täiendamise ja suurendamise alal ei ole lõppu. Kui üks pool midagi uut leiutab, siis teine pool teeb sellest omale veel paremini viimistletud mudeli. Eriteadlaste arvates president Reagani kõne moodsate kaitserelvade arendamiseks oli mõeldud selleks, et,jalust rabada N. Liidu poolt .suures skaalas organiseeritud tuumrelvade vastast kampaaniat. Demonstratsioonide korraldamisel senisel kujul pole enam mõtet. Teiseks annab see ' kõne võimaluse hirmupsühhoosist vabanemiseks, mida on massidesse istutatud pideva tuumrelvade hävitusvõi-me kirjeldamisega ja kolmandaks veenda ameerika rahvast selles, et tema riigikaitse eelarve on praeguses suuruse absoluutselt vajalik ja seda ei või vähendada ilma et ei kannataks ameerikarahva julgeolek ja rahu säilitamine maailmas. Suunates tähelepanu rünnakrelva-delt käitserelvadele, president Reaga ei kavatse teha üleöö pööret 180 kraadi. Vahepeal on probleemiks Lääne-Euro-pa kaitsmine N . Liidu keskmise kaugusega tiiumrakettide SS-20 vastu, mis on asetatud väljalaske alustele Euroo- RONALD REAGAN , pa Venemaal ja välja suunatud Lääne- Euroopa tähtsamate keskuste ja sõjaliste kaitsejõudude vastu. Propaganda ja hirmutusega on Euroopa rahvad viidud olukorda, kus nad meeletult on USA ristlevate rakettide Euroopa mandrile toomise vastu. Euroopa kaitseks USA-1 on kavas viimistletud ristlevate rakettide asetamine erilistele la-hinglaevadele, mis Põhjamerest ja Vahemerest on suutelised täitma kõiki neid ülesandeid, mis on kavatsetud anda Euroopa mandrile asetatud ristlevatele rakettidele. Vastavad lahinglae-vad on kujundamisel. Neid on k a v as ehitada 60 tükki, igaüks nendest võimega kanda 188 ristlevat raketti. Need on vajalikud seni kui kaitserelvade võrk'ei ole viimistletr.d ja täiuslikuks kujundatud. ^ VENELASED EES! Josef Strauss, endine Lääne-Saksa-maa kaitseminister väitis ühes jutuajamises ühe ajalehe esindajale, et temal olemasolevail andmeil vene teadlased töötavad juba pikemat aega eriliste relvade kujundamise juures, mil-lejga kahjutuks teha USA tuumlaenguid kandvaid rakette. Vahe seisneb vaid selles, et venelased kujundavad oma uusi relvi suure saladuskatte alla ja Ameerika pasundab sellest kogu maailmale, võib olla 20 aastat varem kui nende kasutuselevõtmine yõib praktiliselt teostuda. Kaitserelvade arendamist ja kasutamist ei piira rahvusvahelised kokkulepped. Neid Võib vabalt arendada ja kasutada. N. Liidu kõikvõimas juht Juri Andropov kritiseeris teravalt president Reagani relvastuse kava, märkides, et USA rünnakrelvad on olemas ja kasutatavad esimese löögi andmiseks. Kaitserelvad arendatavat selleks, et Nõukogude vastulööki pareerida. Sõjavastane propaganda ei olevat kaugeltki kaotanud oma tähtsust. Rahvad peavad senisest kindlamalt olema sõdade vasta. Oma sõnavõtus ta mainis, et viimaste aastakümnete jooksul N. Liit olevat suurendanud oma tuumrelvade arsenaali umbusaldusest USA vastu ja ei luba, et USA kunagi muutuks uuesti esimeseks sõjaliseks suurvõimuks maailmas. r . A.N. Vähema kui 100 päeva jooksul suutis Kremli uus tsaar Andropov paljastada nii oma poliitilised ideed, mäjapdussuuna kui ka välispoliitika. Olenevalt uue KGB-süsteemi ja taktika rangusest, mis ületab juba nüüd eelkäija Brezhnevi oma, ja muutu-ni^ tust majandussüsteemist ennustab rida nõukogude spetsialiste nii uuelp mehele kui ka sellelt uuelt mehbit senisest suuremat ohtu niihästi kodus kui ka välispoliitikas. Aluseks võetakse siin eelkõige And-ropovr kgb-Hk surve tööliskonnale: lõpp logelemistele, hooletusele, pealiskaudsusele, joomisele, vargustele, töölt ära hnlimistele! Politsei nuhib kõikjal, kontrollib pabereid tänavail ja kauplustes, jagatakse karistusi neile, kes peaksid olema kontrollimise ajal tööl, ja teostatakse vallandamisi. Kontroll rasketööstustes, eriti seoses rauaga, õliga ja söega, on muutunud mitmekordseks. Isegi „Izvestiale" on saadetud- uus toimetaja. Vahetatud on komsomoli ülem ning tv-saated ja ajakirjandus on juhitud töölisi noomima. Plaanimajanduse alal püütakse anda partei kohalikele komiteedele natuke rohkem iseseisvust, kui seda õigustab toodangu tõus. Kuid sellel saab olla väga vähe tulemusi niikaua, kui tööliste olukorras ei ole saavutaiud paranemist. Sellel alal ei ole aga uus tsaar suutnud midagi teha ning majandussüsteemi aluste senine vildak loogika süvendab tarveainete kasvavat puudust, selle hulgas toit, riietus, jalatsid, niitidest-nõeltest kõnelemata. On levinud arvamine, et Andropov ei julgekski sel alal lähemas tulevikus midagi üritada. Kõik tema vallandami-sed- asendamised seni on tolmunud n.ü. valitsuse piirides. Täiesti puutumata on partei organid, millest loetakse välja, et uuel adramadrusel ei ole seal veel täielikku võimu. Sellest siis ka hirm, et kui. tema reformikavad leiavad sama tugevat vastuseisu parteis ja on määratud ebaõni|estumisele, nagu see juhtus Khrushevile ja Brezh-nevile, siis on laul varsti lauldud. Teisest küljest on uuel tsaaril võimatu suunata kapitale nende suures nappuses tööliste olukorra parandamisele, kuna kindralid on juba praegu mures, et olemasolevad rahareservid ei võimalda pidada sammu relvatehnika arengu jä edusammudega USA-s. Sel põhjusel ei ole pööratud ka mingit tähelepanu isegi piiratud eramajanduse rajamisele-võimaldamisele, kuigi selle positiivsed tulemused on ammugi silmnähtavad Ungaris ja Ida-Saksa-maal. Nõudmised, millised Andropov on esitanud töölistele, ei ole ilmselt kooskõlas venelase põhilise iseloomuga. Võib-olla tõ'detakse sedapartei tippudes paremini. Igal juhul paistab, et Kremli müürid varjavad veel suuri või-muvõitlusi, millest välismaailm esialgu midagi ei tea. VÄLISPOLIITIKAS Imestust on äratanud väljaspool mitmed uue tsaari sammud välispoliitikas. Näit. sõjalise abi suurendamine JüP^-Sile sõJGG N . Vene õlirikka naabri Iraani vastu, kuigi samal ajal ei ole lõpetatud abistamistegevust'ka Iraani-xle. Väga tõsine samm maailmapoliitilisest seisukohast on Süüria relvastuse uus ja täelik ülesehitamine, mis ületab kaugelt endise. Iisraeli poolt ilma raskusteta hävitatu. N i i suurt. Iisraeli otseseh väljakutsuvat riski ei oleks Brezhnev julgenud arvatavasti üritada. Sest Iisrael ei saa jätta sellele tähelepanu omistamata. Ja seda on uus sõjaminister Moshe Arens juba teinud, avaldades hoiatuse, et kui see jätkub, on Iisrael sunnitud astuma vastusamme. Kui need sünnivad ja puhkeb uus sõda, siis ei ole see enam lokaalne, vaid oma relvastuse ja sadade ,,nõuandija- YURI ANDROPOV tega"-instruktoritega on N . Vene selles otseselt seos, nagu pn teiselt poolt sees USA. Kas Andropov usub, et N . Venemaa on võimeline Afganistanile l i saks pidama ka seda sõda ja põhjustama veel tõsisemal puudust? Võib-olla võtab Kreml uut sõjaministril Iisraelis liiga kergelt. Kuigi ta ei ole kindral [teenis ohvitserina küll U.S. Army of Engineer'ingus), on Leedus sündinud ja USA-s kogu oma hariduse saanud (MIT ja Cal.Tech.) aeronauti-ka- insener ning vilunud poliitik Moshe Arens mitte Moskva poolt hirmutatud ,,rahutuvi", vaid täiesti kindel Begini poliitilise joone pooldaja, kaasa arvatud Jordani läänekalda asustamine. Ta on äärmiselt rahulik, väga intelligentne jä ka tehnilisel kompetentne (juhtis Iisraelis insenerina ka missilete ja ' väga jõulise Kf rrjetjahilennuki konstrueerimist) lääneorientatsiooniga mees. j Tema eelkäija Ariel Sharon Iisraeli sõjaministri kohalei ole Iisraeli kaitsealalt kaugeltki lahkunud, vaid saanud uusi ülesandeid komisjonidesl See ministeerium on Arensiga veelgi silmapaistvamalt tugevnenud, - mida peaks arvestame nii Moskva kui eriti sõjaseikleja Süüria. AINULT MOSKVAGA Suure tähtsusega ja tulevikkuennus-tav on Andropovi läkitus satelliitidele — koostöö ainult Moskvaga, eemale läänest! Kuid seni on pidanud satelliite jalul ainult abi ja laenud lääneriikidel'! See suund Kremlis ei saa luua kuidagi alust relvastuse vähendamisele ega tulemustele Genfi konverentsil, kus Andropov püüab igati mitte saavutada relvastuse võrdsust, vaid tugevat ülekaalu Venele nii Lääne-Euroopa kui ka Aasia vastu. Kurameerimine Hiinaga toimub peamiselt selleks, et Hiiria- • USA suhted ei saaks võtta soojenevat kuju. Poola suhtes on Moskva rakendanud viimistletumaid surveideid, Afganistanis suurendatukse okbpatsiop-nijõudusid. Väga palju energiat on kulutanud Andropov püüdele eemaldada USA-d Lääne-Euroopa kaitselt, kasutades kõige läikivamaks ihutud propa-gandarelva näitamaks, et Mosk-va on sündinud kullatud sulgedega sametpehme rahutuvina, kes ilmaski pole ,evinud kavatsust astuda kellelegi varbale, kuna USA ei ole midagi muud kui roiskunud sõjaõhutaja, kellega tulevad kõik vahekorrad lõpetada, t Kui kaugele või kuhu Andropov sel teekonnal järgmise 100 päeva jooksul jõuab, seda on raske ennustada. Tema esimesed 100 päeva ei ple paljutõotavad ei kodus ega väljaspool, reetes tema väga suuri diplomaadi- ja riigime-hepuudusi KGB-yilumuste kõrval. Is. Uü. • \ JOHANNES JÄRVALT B.A.Se.. LLB. ADVOKAAT — NOTAR EELISTATUD PRAKTIKA ALAD; Tulumaksud Jt. riigimaksud. Testamendid, hooldused |c> ' päranditombud. Üldpraktilta. Päeval (^16) 4«5.3333 ' Öhtül (416) 737-9190 • SILMAPILGUTUSI kogu JyulQtysi 112 ihk. Hind $10.00 _ ; iteel tellides lisandub hindadele saatekul! '" • .• • .. •• • -j Müügi! „MEIE ELU'' talituses, 938 Broadview Ave. Toronto, Ont.,M4K 2R6 Kusagil ei ole öeldud, et noor inimene peab; olema insener või hambaarst või raamatupidaja. Küll oleks aga ebaloogiline, kui noor inimene ei hakkaks meelepäraselt kutseoskust rakendama. Võiks väita otse vastupidi — enamus inimeste, eriti aga noorte, ene-aeteostustahe nõuab kõigis ettevõtmistes pidevat arengut ja tunnustus-väärseici tulemusi. Kusagil ei ole ka öeldud, et inimene, olgu ta siis vana või noor, peab olema . eestlane, kui ta seda ei taha olla. On aga inimene kord juba avalikult kinnitanud, trükisõnas-lasknud paberile pan na, kõnepuldist kuulutanud, et ta on eestlane ja jääb eestlaseks, siis peaks ta i eneseuhkus. nõudma, et ta eestlaseks-olemist võtab niisama suure täiuslikkuse poole püüdmisega kui insenerina tegutsemist, hammaste ravimist, suurettevõtte majanduslikkude probleemide lahendamist või õppimist ükskõik milliste oskuste omandamiseks. Mida laiahaardelisemad on inimese teadmised ja oskused, seda suurem on ta vaimne kohanemisvõime ja arengu potentsiaal. See teadmine ainuüksi on küllaldane, ef veenda kõiki oma haridust eesti keele ladusa valdamisega täiendama.' KAS VÕIKS siis iga eeštlane-oUa ja eestlaseks-jääda tahtev noor kasutada igat võimalust, et oma ea- või aater kaaslastega eesti keeles kõnelda? Neil, kelle eesti keele oskus on üle keskpärase, on tänuväärne võimalus juhendada. ja tiivustada oma pisut puudulikuma sõnavaraga sõpru, ja kui rääkimist täiendada järjekindla eestikeelse kirjanduse lugemisega, siis võib juba mõne kuuga saavutada tagajärgi, mis on samaväärsed kutsealaliste teadmistega või veel pooleldiolevate õpingute tasemega. Üksikute noorte eeskuju ja järjekindlus on hädavajalik, et eesti keele kõnelemine noorte seas muutuks igapäevaseks tavaks; tavaks mida tulevased põlved meeleldi meenutavad. HARRI KIVILO I L M U N U D HELMI RAJAMAA ari© Under inimeseria 22 Ihk. Hind $4. Estonian Army öniforms and Insignia 1936—44 28 Ihk. (bros.), hind $4.50 tellides saatekulu h 80 III „MEIi ELU talituses 958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6 : Toronto Eesti Segakoori kevad* l^ontsert pühapäeval, 17. apriilii tawrence Park CoUogiatc'i auditoo-jiumis oli oodotud suuromaks muu-liikaliseks sündmuseks, tuues kokku vaatamata nädalalõpul asotloidvntc ürituste rohkusolo, saalitäie muusi-kahuvüisi. Eeskava algul mälestati loinnseisa- ; kuga heliloojaid: prof. }. *AQvik'ut, . Tuudor Vcttik'ul ja Kduard Tubln'al. Koor hiuhs „Hoia jumnl Eeslil". T.E. Segakoor Uno K o o k ' i juhalusol Inulis; „ T u l e a s e " (R. Kitsing), „Põlijavuim" (M. Saar), „ l g a ; s u s " (E. Tubin), ,.Kodu^' maine kevad" (A. Pruul). ..Hällilaur' (S. Purre) ja T. Veltik'u ~ ..Soome la-heV'. Viimane luli korruta. viiulisolist Viljar Puu esitas; j. E. ' Massenet - -..Modilulsioon", V, Hu-rowski -- „ j u m a l d u s " ja Kreislor-La- Falla ~ „Hispaanin tants". Lisapalana — ,,Ave Maria". Kla-verÜ saalis Charles Kipper, N i i solist kui klnverisantju said lisaks tugevale aplausile suure lillekimbu. Kava teise osa algas „Eslonifl" Orkester Uno K o o k ' l juhatusel, esitades; Ed. Tamm'e improvisatsiooni „Tule koju", U . K o o k ' i pastoraali „Kar-jane ja linnud", E.l.iivesM — „Talupoja tants" ja Keler-Bela avamängu „Lust-spiel". Ettekanne sai teenitult väga lunnuslavn ja lugeva aplausi. Naiskoor koos orkestriga esilnsid: „ K o d u k o t u s " (l). K o o k ' i seades). Solistideks T. Norheim ja G. Soans ning teisena j. Slrauss'i,,Ilusal sinisel Do-naul", saades kuulajaskonnalt kauakestva aplausi. , Segakoor koos orkesiriga esitas lõpuks ,.põimiku rahvamuusikast" mille seadnud Uno Kook, kasutades K. R l l - singi. A. Pruuli, E. Oja ja U. K o o k ' i helitöid. Koor laulis ..Kandle- • 74-päeva sõja aastapäev Falklandil A r g e n t i i n a s õ j a v ä e l i s e v a l l i s u s e katse v a l l u t a d a l - a l k l a n d i saared, nurjus 7 4 p ä e v a s e s sojas. « 0 0 0 m i i l i k a u g u s e l! s a a d e t u d Inglise maa-, mere- ja l e n n u v ä g i puhastas saared A r g e n t i i n a oku-p a t s i o n n i v ä n s t ja s u n d i s Port Sydney rajooni k o k k u s u r u t u d v i i m a s e d vile-o s a d k a p i t u l e o r i n i a 14. j u u n i l lt)H2. Sf.arfe inglastest e l a n i k u d j u u b e l d a s i d. Sõja alguso 1. a a s t a p t i n v a l A r g e n t i i na s õ j a v ä o l i n e v a l i t s u s t õ o t a s , et piiev • ' ei ole kaugel, kus A r g e n t i i n a l i p p hakkab j ä ä d a v a l t l e h v i m a M a l v i n a s (Fulk-landi) saarte k o j i a l . V ä l j a a r v a t u d valitsuse d e k l a r a t s i o o n ja soja alguse p ä e va, 2. a p r i l l i k u u l u t a m i n e A r g e n t i i na r a h v u s l i k u k s p ü h a k s , m ö ö d u s A r g e n - tiina.s vaikselt, I<:aotatud sõja tagajärjel A r g e n t i i na . o n r a s k e s m a j a n d u s l i k u s o l u k o r r a s ja k o o r m a t u d lohutute v õ l g a d e g a . Inflats i o o n m ö ö d u n u d aastal oli 4 0 0% ja k ä e s o l e v a aasta algu.ses U S A d o l l a r o li viiärt OB.OOü jxifiot. V a a t a m a t a sellelt) A r g e n t i i n a s õ j a l i s e d j ü u d on uuesti ü l es e h i t a t u d sellisel m ä ä r a l , et A r g e n t i i na v õ i b alata uuesti E a l k l a n c i i saarte v a i - . lutamist. T a e i o l e l u g e n u d E a l k l a n di s õ d a a m e t l i k u l t l õ p e t a t u k s ; U S A abiga o n v ä l i s v õ l g a d e maksmine . k u i d a gi k o r r a l d a t u d ja riik ei ole m a k s u j õ u e t u k s k u u l u t a t u d. S õ j a algu.se a a s t a p ä e v a l F a l k l a n di . saarte' k a i t s e j õ u d olid alarnieeritud, sest s a a r t e l e l ä h e n e s ü k s A r g e n t i i na l e n n u v ä e ü k s u s . See p ö ö r d u s s i i s ki tagasi enne F a l k l a n d i saarte kaitsev ö ö n d i s s e j õ u d m i s t. E l a n i k u d F a l k l a n d i saartel märgi-, v a d , et 7 4 - p ä e v a sõda ei peetud t ü k i k e s e maa p ä r a s t vaid saarte elan i k e p ä r a s t , kes loevad endid inglas- '• teks. n e n d e l ei ole A r g e n t i i n a g a midagi tegemist. N a d k a v a t s e v a d s ü d a m l i k u l t v a s t u v õ t t a 7 4 - p ä e v a s õ j a s langen u d inglise s õ d u r i t e perekonnaliikmed ja o m a k s p d . kes t u l e v a d saari k ü l a s t a m a . Inglise s õ j a m i n i s t e e r i um t a s u b nenede s o i d u k u l u. . F a l k l a n d i saarte e l a n i k u d loevad oma t õ e l i s e k s p i d u p ä e v a k s 14. juuni, m i l A r g e n t i i n a v ä e o s a d F a l k l a n d i saartel k a p i t u l e e r i s i d ja s õ j a t e g e v u s lõppes. lugij küsil ja \| mol roiu Et kooj laul K van sa ml G. H kool osini nla' Tori ra TÜ il Mol ko( kesi mu vall lehi po( l a n i In VAiH mi ko^ va^ lud bo vai l ln ehi eh] vii hl '1 sel kl l( r
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 21, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-04-21 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830421 |
Description
Title | 1983-04-21-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NELIÄMEVAL, 21.. APRILLIL THUISDAY, ÄPRIL 21 „MEIE ELU" - „©ÜR LIFE" ™ IstouBsn WeakB^ Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6 i Tel. 466-0951 ' Toimetajacf: H. Rebane ja S. Veidenbaüm. Toimetaja New ; Yorgis fi. Parming, 473 LuhmannDr., New Milford, N'.I.,USA; : j Tel. (201) 262-0773. „Mele Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. „Meie Elu" toimetus ja talitus. Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Oiit. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951, Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.— ; 5 p.l., esmasp. ja peljap. kl. 9 hm.-^S õ., laup. kl. 9 hm.—1 p.l. .iMEI^ELU'! tellimishinnad: Kanadas l a . $37.00,6 k. $20.00, 3 k. $15.00; USA-sse - 1 a. $41.p0, 6 k. $23.00, 3 k. $17.00; Ülemeremäadesse - 1 a. $46.00, 6 k. $25.00, 3 k. $19.00". Kiripostilisa Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja ^ õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6, k. $15.40. Õhupostilisa ülemeremäadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00. csiknumber —.65$ Kuuiutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel $5.00, tekstis 1 $4.50, kuulutuste küljel $4.25. OililllliltllllllllliilllUIUIIlllllllliil illlll!!iSltllllllllllllllillllilllillllltl)llilllIlillllllllliiltllltlin Just Soci Pierre Elliot Trudeau „Iust Sotjier 1y"{„Õiglane ühiskond") on läbi kukkunud. Püüe tasakaalustada ühiskondlikke varasid ühiskonnakihis-tuste vahel võrdsuse põhimõttel lihtsalt ei ole töötahud. Tänaseks on kujunenud vähemalt kak^ ühiskonnaklassi. Ühelpocil need, kellel on töö ja suured sissetulekud, Teisel pool 12,6% töötuid ehk 1,5 miljonit inimest väljaspool sissetulekut. Sellele arvule lisandub veel pool miljonit töötut, kes on lootusetult lõpetanud töö otsimise. Need, kellel on töö ja sissetulek elavad suhteliselt hästi. Nende olukorda, kellel töö puudub, võime aintjlt ette kujutade. £t „)ušt Society'' sotsiaÜstlik idee ei tööta, selle suurimaks näiteks on Nõukogude Liit. Marxi-Lenini võrdsuse ideest on saanud kaks, silmapaistvat klassi. Ühel pool ön partei kõigi soodustustega ja võimalustega. Teisel pool on töötajad, kelle permanentseks võimaluseks on seista toidu ja tarbekaupade sabades, kanada sa-ÜDad asuvaU esialgu tööametite uste (aga, kus bürokraatia on otsustaja, palju keegi toetust saab. Kahe miljoni töötu juures peab olema midagi juhtunud. Need inimesed, töötud ja rahata, ei saa ometi osta autosid, mis maksavad 15.000.- dollarit. Need inimesed on eemale tõrjutud elamutest, mis maksavad 80.000.- kuni lOO.DOO.- dollarit. Need inimesed peavad piiranlia.isegi sisseoste oma toiduse arvel, sest raha ei jätku. Egas muidu .^Canada Packers" Torontos ei vähendanud oma teenistujate kaadrit sadandete töötajate võrra, sest lihatarvidus on langenud. Lihatarvidus on endiselt olemas, puudub raha. On ju selge, et paljudki ei tarvitse igapäev liha süüai ja võivad selle asendada odavama,toiduga, mis on samuti toitev ja terjve. Kuid küsimus on rahva tervishoius ja üldises hoolekandes, mis võib olla oligi „õiglane ühiskond" laiemas mõistes. Riik lubas selle eest hoo^tseda ja on selle nimel kasseerinud mäksumaksjailt paljude aastate jooksul miljoneid dollareid. Nüüd on just tervishoid see, mis on ähvardatud keskvalitsuse kokkütõmbamiste tõttu. Alberta valitsus ähvardab sisse seada haiglale voodi- ja sisseastumise maksu 20 dollarit voodilt päevas, et oma kulusid katta. Nüüd sekundeerib Oiitario finantsminister ja kuulutab sedasama. Alles ees oli kui Alberta valitsus valitses oma kõige jõukamat provintsi ja valitses multimiljonilist pärandifondi. Nüüd ähvardab ta oma haiglate uksed sulgeda neile, kellel puudub SIO.- sissekirjutamise suiiima ja 20.-. voodi pealt. Seda sama lubab teha Ontario provintsivalitsus oma haiglavooditega. Muidugi tulevad kooris järele teised provintsid. Seega on kõige põhilisemas tervishoiu küsimuses tekkimas ühiskondlik klassifitseerumine: haiglad mak-suvõimelistele ja isiklik haigevoodi kodus neile, kes maksta ei jaksa. Antud seletus heidab palli ^ tagasi keskvalitsusele, kes ei jaksa maksta provintsidele oma osa tervishoiu maksust ja provintsid peavad omal käe! edasi minema. Keskvalitsus on öma rahalised võimed üle hinnanud ja peavad väljamakse piirama. Kuid küsime: kas ei ole ka provintsid end üle hinnanud, kui ei suudetud piirata 6/5 protsendiga oma haiglate kulutusi? Miks siin seda olukorda ei taibatud? Paistab, et valitsevad poliitikud ja bürokraatia provintsides elavad edasi nagu mingis fantaasia maailmas, lasevad rahal lennata, teostavad tarbetuid projekte ja tõstavad omale palka. Kuid keegi ei märka^homset päeva. Unistus ,,Just Society'st" on võtnud hoopis negatiivse kuju ja sellest on saanud ebaõiglane olukord. Juba kirjutatakse, et ka pensionid on muutunvas vaid kadunud unelmaks. Need, kes tahavad vanadus-paepäevil kuidagi eksisteerida, peavad töötama hoopis kauemini ja enda olemasolu ise kindlustama. Nii om „Just Society" muutumas valeluba-duseks, kus lubaja andis oma programmi ja ei mõtelnudki süsteemile ning vahendeile, kuidas Itibadust täita. Kahe miljoni töötu juurjes pole Kanadat ühtegi lootust, kuidas sellest ummikust välja jõuda. Ka eelarvelised lubadused ei lahenda olukorda, sest ükski riiklik programm ei ole seda lahendanud. Osaliselt rui-. neeritud eramajandusel võtab aastaid aega,' kuni turg ja turustusapa-ratuur käima saab. Need töötud jäävad töötuikspiker aks ajaks ja keskvalitsus ning meie maksumaksjate maksudest peab neid paratamatult veepeal hoidma. Kuid isegi see. on parem, kui rahutud töötute massid tänavail. Nii on Tru(^eau „Just Socie-ty'st" saanud ebaõiglane ja õnnetu ühiskond; töötajate ja töötute ühiskond, kus Kanada end leiab tänapäe- Uue tsaari sada päeva Andropovile ennustatakse raskusi nii kodus kui ka välispoliitikas uses ületasime normid mitmekordselt.. President Reagani kõne on kujunenud vaieldavaks probleemiks ülemaailmses ulatuses. Eriti oh tuldud välja mitmesuguste seisukohtadega USA-s, Moskvas ja Lääne-Saksa-maal. President Reagani kõne raskuspunkt seisneb selles, et sõjalised suurvõimud on varustanud endid tuumrelvadega sellisel määral, et nad võivad ohustada ja hävitada mitte üksi üksteist, vaid inimelu tervikuna sellel planeedil. Et seda ei juhtuks, president Reagan pöördusÜSA inseneride, ja teadlaste poole nõudmisega kujundada uus süsteem kait-serelvl mis hävitaks N. Liidu tuum-laenguid kandvad raketid stratosfääris ja muudaks nende kasutamise ' mõttetuks. Uued relvad hoiaks ära inimkonna hävitamise tuumrelvade kasutamisele võimisega ja tagaks ra-maailmas. liiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin MÜÜGIL r ICalju Lepik ' Mida president Reagan mõtles nen- ; de 21 sajandi kaitserelvade all ei ( e täpselt teada. Need võiks olla maL.l-maruumiš ringilendavad kindlused, mis varustatud laserkiirte ja teiste, 21 sajandi relvadega, mis pn suutelised hävitama automaatselt N . Liidu p ^It väljatulistatavad, tuumlaenguid ka' d- ^ vad raketid. - Teised maailmaruumis lendavad kindlused võivad olla sellised, mis varustatud suurte peeglitega, mis on suutelised juhtima maapealt maailmaruumi saadetavaid laserkiiri tuumlaen| guid kandvate rakettide hävitamiseks»^ mõni minut pärast nende õhku tõus^ mist. See tundub väga fantastilisena, kuid tohutu raha kulutamise juures, nende relvad arendamiseks fantastilised tagajärjed on võimalikud. " KAITSERELVAD: Põhjus miks president Reagan suun-das oma. mõtted rünnakrelvade juurest kaitserelvade juurde, oli veendumine selles, et rünnak- või kallaletungi relvade arendamisel pn sõjalised suurvõimud jooksnud ummikusse. Võidujooksul relvastuse täiendamise ja suurendamise alal ei ole lõppu. Kui üks pool midagi uut leiutab, siis teine pool teeb sellest omale veel paremini viimistletud mudeli. Eriteadlaste arvates president Reagani kõne moodsate kaitserelvade arendamiseks oli mõeldud selleks, et,jalust rabada N. Liidu poolt .suures skaalas organiseeritud tuumrelvade vastast kampaaniat. Demonstratsioonide korraldamisel senisel kujul pole enam mõtet. Teiseks annab see ' kõne võimaluse hirmupsühhoosist vabanemiseks, mida on massidesse istutatud pideva tuumrelvade hävitusvõi-me kirjeldamisega ja kolmandaks veenda ameerika rahvast selles, et tema riigikaitse eelarve on praeguses suuruse absoluutselt vajalik ja seda ei või vähendada ilma et ei kannataks ameerikarahva julgeolek ja rahu säilitamine maailmas. Suunates tähelepanu rünnakrelva-delt käitserelvadele, president Reaga ei kavatse teha üleöö pööret 180 kraadi. Vahepeal on probleemiks Lääne-Euro-pa kaitsmine N . Liidu keskmise kaugusega tiiumrakettide SS-20 vastu, mis on asetatud väljalaske alustele Euroo- RONALD REAGAN , pa Venemaal ja välja suunatud Lääne- Euroopa tähtsamate keskuste ja sõjaliste kaitsejõudude vastu. Propaganda ja hirmutusega on Euroopa rahvad viidud olukorda, kus nad meeletult on USA ristlevate rakettide Euroopa mandrile toomise vastu. Euroopa kaitseks USA-1 on kavas viimistletud ristlevate rakettide asetamine erilistele la-hinglaevadele, mis Põhjamerest ja Vahemerest on suutelised täitma kõiki neid ülesandeid, mis on kavatsetud anda Euroopa mandrile asetatud ristlevatele rakettidele. Vastavad lahinglae-vad on kujundamisel. Neid on k a v as ehitada 60 tükki, igaüks nendest võimega kanda 188 ristlevat raketti. Need on vajalikud seni kui kaitserelvade võrk'ei ole viimistletr.d ja täiuslikuks kujundatud. ^ VENELASED EES! Josef Strauss, endine Lääne-Saksa-maa kaitseminister väitis ühes jutuajamises ühe ajalehe esindajale, et temal olemasolevail andmeil vene teadlased töötavad juba pikemat aega eriliste relvade kujundamise juures, mil-lejga kahjutuks teha USA tuumlaenguid kandvaid rakette. Vahe seisneb vaid selles, et venelased kujundavad oma uusi relvi suure saladuskatte alla ja Ameerika pasundab sellest kogu maailmale, võib olla 20 aastat varem kui nende kasutuselevõtmine yõib praktiliselt teostuda. Kaitserelvade arendamist ja kasutamist ei piira rahvusvahelised kokkulepped. Neid Võib vabalt arendada ja kasutada. N. Liidu kõikvõimas juht Juri Andropov kritiseeris teravalt president Reagani relvastuse kava, märkides, et USA rünnakrelvad on olemas ja kasutatavad esimese löögi andmiseks. Kaitserelvad arendatavat selleks, et Nõukogude vastulööki pareerida. Sõjavastane propaganda ei olevat kaugeltki kaotanud oma tähtsust. Rahvad peavad senisest kindlamalt olema sõdade vasta. Oma sõnavõtus ta mainis, et viimaste aastakümnete jooksul N. Liit olevat suurendanud oma tuumrelvade arsenaali umbusaldusest USA vastu ja ei luba, et USA kunagi muutuks uuesti esimeseks sõjaliseks suurvõimuks maailmas. r . A.N. Vähema kui 100 päeva jooksul suutis Kremli uus tsaar Andropov paljastada nii oma poliitilised ideed, mäjapdussuuna kui ka välispoliitika. Olenevalt uue KGB-süsteemi ja taktika rangusest, mis ületab juba nüüd eelkäija Brezhnevi oma, ja muutu-ni^ tust majandussüsteemist ennustab rida nõukogude spetsialiste nii uuelp mehele kui ka sellelt uuelt mehbit senisest suuremat ohtu niihästi kodus kui ka välispoliitikas. Aluseks võetakse siin eelkõige And-ropovr kgb-Hk surve tööliskonnale: lõpp logelemistele, hooletusele, pealiskaudsusele, joomisele, vargustele, töölt ära hnlimistele! Politsei nuhib kõikjal, kontrollib pabereid tänavail ja kauplustes, jagatakse karistusi neile, kes peaksid olema kontrollimise ajal tööl, ja teostatakse vallandamisi. Kontroll rasketööstustes, eriti seoses rauaga, õliga ja söega, on muutunud mitmekordseks. Isegi „Izvestiale" on saadetud- uus toimetaja. Vahetatud on komsomoli ülem ning tv-saated ja ajakirjandus on juhitud töölisi noomima. Plaanimajanduse alal püütakse anda partei kohalikele komiteedele natuke rohkem iseseisvust, kui seda õigustab toodangu tõus. Kuid sellel saab olla väga vähe tulemusi niikaua, kui tööliste olukorras ei ole saavutaiud paranemist. Sellel alal ei ole aga uus tsaar suutnud midagi teha ning majandussüsteemi aluste senine vildak loogika süvendab tarveainete kasvavat puudust, selle hulgas toit, riietus, jalatsid, niitidest-nõeltest kõnelemata. On levinud arvamine, et Andropov ei julgekski sel alal lähemas tulevikus midagi üritada. Kõik tema vallandami-sed- asendamised seni on tolmunud n.ü. valitsuse piirides. Täiesti puutumata on partei organid, millest loetakse välja, et uuel adramadrusel ei ole seal veel täielikku võimu. Sellest siis ka hirm, et kui. tema reformikavad leiavad sama tugevat vastuseisu parteis ja on määratud ebaõni|estumisele, nagu see juhtus Khrushevile ja Brezh-nevile, siis on laul varsti lauldud. Teisest küljest on uuel tsaaril võimatu suunata kapitale nende suures nappuses tööliste olukorra parandamisele, kuna kindralid on juba praegu mures, et olemasolevad rahareservid ei võimalda pidada sammu relvatehnika arengu jä edusammudega USA-s. Sel põhjusel ei ole pööratud ka mingit tähelepanu isegi piiratud eramajanduse rajamisele-võimaldamisele, kuigi selle positiivsed tulemused on ammugi silmnähtavad Ungaris ja Ida-Saksa-maal. Nõudmised, millised Andropov on esitanud töölistele, ei ole ilmselt kooskõlas venelase põhilise iseloomuga. Võib-olla tõ'detakse sedapartei tippudes paremini. Igal juhul paistab, et Kremli müürid varjavad veel suuri või-muvõitlusi, millest välismaailm esialgu midagi ei tea. VÄLISPOLIITIKAS Imestust on äratanud väljaspool mitmed uue tsaari sammud välispoliitikas. Näit. sõjalise abi suurendamine JüP^-Sile sõJGG N . Vene õlirikka naabri Iraani vastu, kuigi samal ajal ei ole lõpetatud abistamistegevust'ka Iraani-xle. Väga tõsine samm maailmapoliitilisest seisukohast on Süüria relvastuse uus ja täelik ülesehitamine, mis ületab kaugelt endise. Iisraeli poolt ilma raskusteta hävitatu. N i i suurt. Iisraeli otseseh väljakutsuvat riski ei oleks Brezhnev julgenud arvatavasti üritada. Sest Iisrael ei saa jätta sellele tähelepanu omistamata. Ja seda on uus sõjaminister Moshe Arens juba teinud, avaldades hoiatuse, et kui see jätkub, on Iisrael sunnitud astuma vastusamme. Kui need sünnivad ja puhkeb uus sõda, siis ei ole see enam lokaalne, vaid oma relvastuse ja sadade ,,nõuandija- YURI ANDROPOV tega"-instruktoritega on N . Vene selles otseselt seos, nagu pn teiselt poolt sees USA. Kas Andropov usub, et N . Venemaa on võimeline Afganistanile l i saks pidama ka seda sõda ja põhjustama veel tõsisemal puudust? Võib-olla võtab Kreml uut sõjaministril Iisraelis liiga kergelt. Kuigi ta ei ole kindral [teenis ohvitserina küll U.S. Army of Engineer'ingus), on Leedus sündinud ja USA-s kogu oma hariduse saanud (MIT ja Cal.Tech.) aeronauti-ka- insener ning vilunud poliitik Moshe Arens mitte Moskva poolt hirmutatud ,,rahutuvi", vaid täiesti kindel Begini poliitilise joone pooldaja, kaasa arvatud Jordani läänekalda asustamine. Ta on äärmiselt rahulik, väga intelligentne jä ka tehnilisel kompetentne (juhtis Iisraelis insenerina ka missilete ja ' väga jõulise Kf rrjetjahilennuki konstrueerimist) lääneorientatsiooniga mees. j Tema eelkäija Ariel Sharon Iisraeli sõjaministri kohalei ole Iisraeli kaitsealalt kaugeltki lahkunud, vaid saanud uusi ülesandeid komisjonidesl See ministeerium on Arensiga veelgi silmapaistvamalt tugevnenud, - mida peaks arvestame nii Moskva kui eriti sõjaseikleja Süüria. AINULT MOSKVAGA Suure tähtsusega ja tulevikkuennus-tav on Andropovi läkitus satelliitidele — koostöö ainult Moskvaga, eemale läänest! Kuid seni on pidanud satelliite jalul ainult abi ja laenud lääneriikidel'! See suund Kremlis ei saa luua kuidagi alust relvastuse vähendamisele ega tulemustele Genfi konverentsil, kus Andropov püüab igati mitte saavutada relvastuse võrdsust, vaid tugevat ülekaalu Venele nii Lääne-Euroopa kui ka Aasia vastu. Kurameerimine Hiinaga toimub peamiselt selleks, et Hiiria- • USA suhted ei saaks võtta soojenevat kuju. Poola suhtes on Moskva rakendanud viimistletumaid surveideid, Afganistanis suurendatukse okbpatsiop-nijõudusid. Väga palju energiat on kulutanud Andropov püüdele eemaldada USA-d Lääne-Euroopa kaitselt, kasutades kõige läikivamaks ihutud propa-gandarelva näitamaks, et Mosk-va on sündinud kullatud sulgedega sametpehme rahutuvina, kes ilmaski pole ,evinud kavatsust astuda kellelegi varbale, kuna USA ei ole midagi muud kui roiskunud sõjaõhutaja, kellega tulevad kõik vahekorrad lõpetada, t Kui kaugele või kuhu Andropov sel teekonnal järgmise 100 päeva jooksul jõuab, seda on raske ennustada. Tema esimesed 100 päeva ei ple paljutõotavad ei kodus ega väljaspool, reetes tema väga suuri diplomaadi- ja riigime-hepuudusi KGB-yilumuste kõrval. Is. Uü. • \ JOHANNES JÄRVALT B.A.Se.. LLB. ADVOKAAT — NOTAR EELISTATUD PRAKTIKA ALAD; Tulumaksud Jt. riigimaksud. Testamendid, hooldused |c> ' päranditombud. Üldpraktilta. Päeval (^16) 4«5.3333 ' Öhtül (416) 737-9190 • SILMAPILGUTUSI kogu JyulQtysi 112 ihk. Hind $10.00 _ ; iteel tellides lisandub hindadele saatekul! '" • .• • .. •• • -j Müügi! „MEIE ELU'' talituses, 938 Broadview Ave. Toronto, Ont.,M4K 2R6 Kusagil ei ole öeldud, et noor inimene peab; olema insener või hambaarst või raamatupidaja. Küll oleks aga ebaloogiline, kui noor inimene ei hakkaks meelepäraselt kutseoskust rakendama. Võiks väita otse vastupidi — enamus inimeste, eriti aga noorte, ene-aeteostustahe nõuab kõigis ettevõtmistes pidevat arengut ja tunnustus-väärseici tulemusi. Kusagil ei ole ka öeldud, et inimene, olgu ta siis vana või noor, peab olema . eestlane, kui ta seda ei taha olla. On aga inimene kord juba avalikult kinnitanud, trükisõnas-lasknud paberile pan na, kõnepuldist kuulutanud, et ta on eestlane ja jääb eestlaseks, siis peaks ta i eneseuhkus. nõudma, et ta eestlaseks-olemist võtab niisama suure täiuslikkuse poole püüdmisega kui insenerina tegutsemist, hammaste ravimist, suurettevõtte majanduslikkude probleemide lahendamist või õppimist ükskõik milliste oskuste omandamiseks. Mida laiahaardelisemad on inimese teadmised ja oskused, seda suurem on ta vaimne kohanemisvõime ja arengu potentsiaal. See teadmine ainuüksi on küllaldane, ef veenda kõiki oma haridust eesti keele ladusa valdamisega täiendama.' KAS VÕIKS siis iga eeštlane-oUa ja eestlaseks-jääda tahtev noor kasutada igat võimalust, et oma ea- või aater kaaslastega eesti keeles kõnelda? Neil, kelle eesti keele oskus on üle keskpärase, on tänuväärne võimalus juhendada. ja tiivustada oma pisut puudulikuma sõnavaraga sõpru, ja kui rääkimist täiendada järjekindla eestikeelse kirjanduse lugemisega, siis võib juba mõne kuuga saavutada tagajärgi, mis on samaväärsed kutsealaliste teadmistega või veel pooleldiolevate õpingute tasemega. Üksikute noorte eeskuju ja järjekindlus on hädavajalik, et eesti keele kõnelemine noorte seas muutuks igapäevaseks tavaks; tavaks mida tulevased põlved meeleldi meenutavad. HARRI KIVILO I L M U N U D HELMI RAJAMAA ari© Under inimeseria 22 Ihk. Hind $4. Estonian Army öniforms and Insignia 1936—44 28 Ihk. (bros.), hind $4.50 tellides saatekulu h 80 III „MEIi ELU talituses 958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6 : Toronto Eesti Segakoori kevad* l^ontsert pühapäeval, 17. apriilii tawrence Park CoUogiatc'i auditoo-jiumis oli oodotud suuromaks muu-liikaliseks sündmuseks, tuues kokku vaatamata nädalalõpul asotloidvntc ürituste rohkusolo, saalitäie muusi-kahuvüisi. Eeskava algul mälestati loinnseisa- ; kuga heliloojaid: prof. }. *AQvik'ut, . Tuudor Vcttik'ul ja Kduard Tubln'al. Koor hiuhs „Hoia jumnl Eeslil". T.E. Segakoor Uno K o o k ' i juhalusol Inulis; „ T u l e a s e " (R. Kitsing), „Põlijavuim" (M. Saar), „ l g a ; s u s " (E. Tubin), ,.Kodu^' maine kevad" (A. Pruul). ..Hällilaur' (S. Purre) ja T. Veltik'u ~ ..Soome la-heV'. Viimane luli korruta. viiulisolist Viljar Puu esitas; j. E. ' Massenet - -..Modilulsioon", V, Hu-rowski -- „ j u m a l d u s " ja Kreislor-La- Falla ~ „Hispaanin tants". Lisapalana — ,,Ave Maria". Kla-verÜ saalis Charles Kipper, N i i solist kui klnverisantju said lisaks tugevale aplausile suure lillekimbu. Kava teise osa algas „Eslonifl" Orkester Uno K o o k ' l juhatusel, esitades; Ed. Tamm'e improvisatsiooni „Tule koju", U . K o o k ' i pastoraali „Kar-jane ja linnud", E.l.iivesM — „Talupoja tants" ja Keler-Bela avamängu „Lust-spiel". Ettekanne sai teenitult väga lunnuslavn ja lugeva aplausi. Naiskoor koos orkestriga esilnsid: „ K o d u k o t u s " (l). K o o k ' i seades). Solistideks T. Norheim ja G. Soans ning teisena j. Slrauss'i,,Ilusal sinisel Do-naul", saades kuulajaskonnalt kauakestva aplausi. , Segakoor koos orkesiriga esitas lõpuks ,.põimiku rahvamuusikast" mille seadnud Uno Kook, kasutades K. R l l - singi. A. Pruuli, E. Oja ja U. K o o k ' i helitöid. Koor laulis ..Kandle- • 74-päeva sõja aastapäev Falklandil A r g e n t i i n a s õ j a v ä e l i s e v a l l i s u s e katse v a l l u t a d a l - a l k l a n d i saared, nurjus 7 4 p ä e v a s e s sojas. « 0 0 0 m i i l i k a u g u s e l! s a a d e t u d Inglise maa-, mere- ja l e n n u v ä g i puhastas saared A r g e n t i i n a oku-p a t s i o n n i v ä n s t ja s u n d i s Port Sydney rajooni k o k k u s u r u t u d v i i m a s e d vile-o s a d k a p i t u l e o r i n i a 14. j u u n i l lt)H2. Sf.arfe inglastest e l a n i k u d j u u b e l d a s i d. Sõja alguso 1. a a s t a p t i n v a l A r g e n t i i na s õ j a v ä o l i n e v a l i t s u s t õ o t a s , et piiev • ' ei ole kaugel, kus A r g e n t i i n a l i p p hakkab j ä ä d a v a l t l e h v i m a M a l v i n a s (Fulk-landi) saarte k o j i a l . V ä l j a a r v a t u d valitsuse d e k l a r a t s i o o n ja soja alguse p ä e va, 2. a p r i l l i k u u l u t a m i n e A r g e n t i i na r a h v u s l i k u k s p ü h a k s , m ö ö d u s A r g e n - tiina.s vaikselt, I<:aotatud sõja tagajärjel A r g e n t i i na . o n r a s k e s m a j a n d u s l i k u s o l u k o r r a s ja k o o r m a t u d lohutute v õ l g a d e g a . Inflats i o o n m ö ö d u n u d aastal oli 4 0 0% ja k ä e s o l e v a aasta algu.ses U S A d o l l a r o li viiärt OB.OOü jxifiot. V a a t a m a t a sellelt) A r g e n t i i n a s õ j a l i s e d j ü u d on uuesti ü l es e h i t a t u d sellisel m ä ä r a l , et A r g e n t i i na v õ i b alata uuesti E a l k l a n c i i saarte v a i - . lutamist. T a e i o l e l u g e n u d E a l k l a n di s õ d a a m e t l i k u l t l õ p e t a t u k s ; U S A abiga o n v ä l i s v õ l g a d e maksmine . k u i d a gi k o r r a l d a t u d ja riik ei ole m a k s u j õ u e t u k s k u u l u t a t u d. S õ j a algu.se a a s t a p ä e v a l F a l k l a n di . saarte' k a i t s e j õ u d olid alarnieeritud, sest s a a r t e l e l ä h e n e s ü k s A r g e n t i i na l e n n u v ä e ü k s u s . See p ö ö r d u s s i i s ki tagasi enne F a l k l a n d i saarte kaitsev ö ö n d i s s e j õ u d m i s t. E l a n i k u d F a l k l a n d i saartel märgi-, v a d , et 7 4 - p ä e v a sõda ei peetud t ü k i k e s e maa p ä r a s t vaid saarte elan i k e p ä r a s t , kes loevad endid inglas- '• teks. n e n d e l ei ole A r g e n t i i n a g a midagi tegemist. N a d k a v a t s e v a d s ü d a m l i k u l t v a s t u v õ t t a 7 4 - p ä e v a s õ j a s langen u d inglise s õ d u r i t e perekonnaliikmed ja o m a k s p d . kes t u l e v a d saari k ü l a s t a m a . Inglise s õ j a m i n i s t e e r i um t a s u b nenede s o i d u k u l u. . F a l k l a n d i saarte e l a n i k u d loevad oma t õ e l i s e k s p i d u p ä e v a k s 14. juuni, m i l A r g e n t i i n a v ä e o s a d F a l k l a n d i saartel k a p i t u l e e r i s i d ja s õ j a t e g e v u s lõppes. lugij küsil ja \| mol roiu Et kooj laul K van sa ml G. H kool osini nla' Tori ra TÜ il Mol ko( kesi mu vall lehi po( l a n i In VAiH mi ko^ va^ lud bo vai l ln ehi eh] vii hl '1 sel kl l( r |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-04-21-02