1983-04-21-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NEIiJÄPÄEVAL, 21. ÄPIILLIL - THURSDAY, APRIL 21
g
70 a,
Austraalias Thirlmere naabruses
Buxtonis täitub kunstiõpetajal EdgaF
Eduard Aavikul 26. aprillil 70 a.' eluteed.
Ta on pärit Viru-Roelašt, kus ta
isa oli algkooli õpetaja. Peale alghariduse
omandamist õppis E. A. Rakvere
Õpetajate Seminaris ja oli peale selle
lõpetamist mõned aastad algkooliõpe-lajalks
Harjumaal. Astus siis Tartu Ülikooli
õigusteadust õppima, mille lõpetas
1940. a. kevadel. Juba seminarir
põlves kujunes E.A. silmapaistvaks
suusatajaks ning võistles üliõpilaspõlves
Soomees, Lätis ja Leedus. Ta kuulus
ka Kaitseliidu Jiarju maleva sue-sameeskonda.
/Hea sportlasena määrati ta 1941. a..
sügisel tartu Ülikooli kehakasvatuse
instruktoriks, kuid algava sõja tõttu
tuli see koht ikvideerimisele. Edasi
töötas ta õpetajana ja ka ajakirjanduse
alal. 1944. a. veebruaris E.A. mobiliseeriti
ja määrati 1. Piirikaitse Rüge-,
mendi juurde lahing-kirjasaatjaks ja
saadeti "siis Männiku sõjaväelaagri,
juurde täienduskursustele, kust viis
teda tee põgenemisele Saksamaale
koos perekonnaga.
Põgenikupõlve veetis E.A. Saksamaal
Augsburgi laagris, kus töötas
mõni aeg ajalehe „Eesti Rada" juures.
Et ta oli huvitatud kuhstist ja kunstiandeline,
siis astus ta söal kunstnik
Richard Sööfi kunstiõpilaseks, mis
kandis ta elu ja töö uuele kutsealale.
' 1948. a. asus E.A. koos perekonnaga
Austraaliasse Sydneysse, kus
töötas esialgul raudteel. Seal olles ava-oes
tal ka võimalus jälle end täiendada
maalikunsti ja skulptuuri alal. 1954. a.
asus ta elama Buxtoni lähedale Thirl-meresse,
kus organiseeris balti kuns-tigrupi
ja esines kunstinäitustega mitmel
korral väljaspool Austraaliat. Alates
1963. a. töötas E.A. kunstialal National
Art School juures Sydneys ja
kunstikqrrespondentskoolis. Tema loomingus
kui ka õpetuses leiab käsitlemist
— aeg, kui suur vormija ja ka hävitaja,
aga ka ilu aspektid. Tema kunstialaline
töö on leidnud mainimist mitmes
rahvusvahelise levikuga ajakirjas,
nägur Alan MacLeod McCulloch -
Enjcyclöpedia of Australikn Art (1961),
Bernard Smith — Australian Painting
(1970) ja teistes. Ka leidub tema töid
muusejinlides ja erakogudes.
Edgar Aavik on abielus Linda Ree-vitsiga,
pärit Viljandist. Neil on neli,
tütart, kes kõik ülikooli haridusega ja
üheksa lastelast, kellest juba mõned
ülikoolis. Akadeemiliselt kuulub E.A.
Korporatsioon Fraternitas Liviensise
vendluskonda.
i G.O.R. '
Toronto Eesti Seltsi ll-sel Keva
rahvaviise ja rahvatantsulugusid
illide Orkester Haamerl juhatusoi
Foto — 0. Haamc.
Hea kavaga Kevadpopurril
Toronto Eesti Seltsi II
purru laupäeval, 16. aprillil tõi kokku
Eesti Majja rohkesti kaasmaalasi,
vaatamata sellele, et teisi üritusltoi-mus
samal ajal. Kahju, et organisatsioonid
ei austa Ürituste Kalendris
ette nähtud tähtpäevi, mille tõttu
kannatasid eriti need, kes oleks tahtnud
igast üritusest osa-võtta, kuid
ajalise ühtesattuvuse tõttu see osutus
võimatuks.
Kevadpopurril väga mitmekesise ja
tüseda kava avas Noortekoor „Loo-tus",
esitades Rosemarie Lindau juhatusel:
„Teretuslaul" (K. A. Hermann),
„Mu süda" (M. Lüdig) ja V. Loigu „Ilu-Õisi:
Marja-Leena Roos'i, Liina Purje,
Diana Pellier'i, Liina Teose, Evelyn
Koop'i, Valve ja Rein Andre, Rosemarie
Lindau, 0. Haamer'i ja A. Raudsepa.
• Q^^.
Sisseseaded, uuendused ja parandused
elumajades või ettevõtetes.
Tel. 762-9190
Lic. E1044
ItlllllllllllllliillliilililllillliilllllllllllilllllliililllllilllllllllH
talvik
tegija". Lisapalaks oli C. Kreek'i „Ma
kõndisin vainul". Hästi distsiplineeri- «j . . i i i
tud koor sai teenitult sooja vastuvõtu ja UaanilCl UlG KGSkea
lisapalade nõudmine ei tahtnud lõppe- 1
da. Vastus eelmises artiklis alatud kü-
Marja-Leena Roos noore viiuldaja- dmulsele —„mis peaksin tegema, et
na esitas J. S. Bachi „Cavotte" G-ma- nähai noorem välja?"
lilllllllllliillllJlülilllillllilililillllllHIIIIIIiilllilllllillllU^
zooris ja Ralph Levando ..Minuett".
Klaveril saatis Liina Purje. Ka lisapala
ei suutnud hästi vaigistada kerdtvat aplausi.
Viimases artiklis peatusin esialgsete
näpunäidete juures, mida saate hakata
kohe kasutama — jumestamine, riie-
Eduard Vilde „Laura ja Piibeleht" tus, juuksed ja üldine optimistlik ellu-
Valve ja Rein Andre poolt Kanada
Eesti Teatri esituses pakkus nauditava
vahelduse muusikale.
Sopran Lima Purje esitas: M. Tom-s
o n ' i - „Kannel", M- Saar'e - „Enne-muiste"
ning „Hoia vahest aken lahti".
Klaveril saatjaks \oli Diane Pellier.
Muidugi tuli anda ka lisapala.
Kava esimese osa viimase numbrina
suhtumine.
Nagu aga mainisin, peaks selles vanuses
ij^earõhk pöörduma haharavile.
Eriti oluline vanemas eas on see talvel.
Talv võit) olla väha hävitav meie nahale
ja juustele. Karged talve õhtupoolikud
toQV^ad küll näkku ajutist jumet,, koosseisu alalhoidmiseks kasutame
kuid ilma kaitseta väljas olles mõjub häid rasvaseid ja niiskust sisaldavaid
külm õfhk nahale, halvasti. Eriti veel kreeme kohe pärast puhastamist, kui
esines Kalev Estienne võimlejate temperatuuri muutus kui tuleme väi- nahk on veel niiske — „superrich
grupp Evelyn Koop'i juhatusel saades jast keskküttega köetud tuppa. Külm nightcream pius oil". Ka ei tohiks
tasuks tunnustava aplausi. . õhk, keskkütte soojusja kuivus aitavad unustada sügavalt mõjuva kreemi mõ-
Peale veerandtunnilist vaheaega kaasa liaha pealmise kihi pudenemise- ju „deep action cream", mis aitab alal
mängis - Eesti Rahvapillide Orkester, le, kus loomulik naha hiiskus on talle- hoida rakukestes niiskust. Lihtne selgi-
0. Haameri juhatusel:„Kungla rah- tatud. Tulemuseks on kuiv, sageli kes- tav näide on kuivanud või vees leo-vasi*
(K. A. Hermann), „Sauna taga" tendav ja kare näonahk.. tatud ploomid. Sama lõtvus ja kortsuli-
(sdn. O.H.) ja „Marupolka". Lisapala- Mõningaid näpunäiteid, kuidas nö- sus ilmneb kahjuks ka meie näos kui
na — rahvaviis. „Ules, üles" lokupilli ha eest hoolitseda, et leevendada nen-soolpga
Redt Roosilt ning teise lisana de elementide kui ka aastate vananda-
„Kaerö-Jaan". vat mõju.
Kal^v Estienne võimlejate grupp,
Evelyji Koop'i juhatusel, pakkus meel- NÄONAHA PUHASTAMINE
divat [vaheldust mullikale. Meeldiva Nahk üle keskea on tavaliselt kuiv,
lavap
niiskus kaob.
Päeval toidame nahka vitamiine või
niiskust sisaldavate päevakreemidega.
NAHA ELUSTAMINE MASKIDEGA.
Maske on tänapäeval saadaval suu-
0, Kathy Tihane tuli Ontario võimle-misvõistlustel
kolmandaks kõikidel
aladel.
• Kalev Estienne juht Evelyn Koop sai
rahvusvahelise kohtuniHu ja treeneri
õigused pärast vastavat eksamit Euroopas.
Ta on kohtunikuks järgmistel
Olümpiamängudel kui Kanada seal
võistleb.
kejsoij).
Liina Teose esitas klaveril kaks rahvalaulu
—.„Kui ma olin väiksekene" ja
ae!" (sdn. Maimu Miido)
kalender
Mai 8 — Maratoni esivõistius, Nova
Scotia ' ' ' /;
Mai 20 — Rahvuslik Spordinädal,
J|ttawa
Juuni alul — Eestlaste Spordipäev,
Long Island, N.Y.
Juuni 11/12 — Ontario esivõistlused,
Sudbury
Juuni lõpul — Kanada 5-e ja 10-ne
võistlus, Sherbrooke, P.Q. '
Juuli 16 —'Ontario 5-e võistlus, Toronto.
' Juuli 23 - T Kanada klubide karikä-võistius,
Toronto
August 13/14 ~ Kanada esivõistius,
ioronto
August — Ontario Lääne Rajooni
esivõistius
Sept. 4 - Heidete 5-e võistlus, Stouf-fikont.
sept, 23/30 - V Maailma Veteranide
Mängud, Puerto-Riiko
Oktoober - kanada klubide murdmaa
teatejooks, Toronto
Okt. 30 - Kanada-USA murdmaa
võistlus. Ottav^a.
Üheks tähtsamaks ürituseks on
Viiendad Veteranide Mängud kuhu
oodatakse ligi 5000 masteratleeti umbes
50-st riigist. Näib, et mõAelgi eesti
masteril on lootust tõusta medalite vastuvõtu
aupoodiumile eeldusel, et San
Juan'i sõiduks on majanduslikke tuluallikaid.
Kuna Kanada valitsus ei luba riigi
ilmel esinemist siis kui Lõuna-Aafrika
sportlased osa võtavad mängudest,
CMAA otsustas lubada individuaal-esinemist
kõigile kes on ületanud oma
vanuseklassi normid, millised on juba
saadetud E.M. Klubi liikmeile koo&
muude vajalike andmetega.
Idi valmistas kunstnik i ^ . Mih- mis niõjubkokkutõmbavalt pärast vee res valikus ja nqnde tähtsus seisab peaja
seebiga pesemist. Selline pingul tun- miselt naha värskendamises, kuivuse
ne on naha enesekaitse väljend, mis, ja väsimuse märkide kõrvaldamises ja
viib meid esimese lähedaloleva kree- naha puhastamises kui ka toitmises,
mipurgi juurde. Sageli on aga see juba Hea mask „Dinner party pick-up" viib
liiga hilja, sest seep ja vesi on nahas toitekreemi, mis.enne' maski kasuta-endas
olevat niiskust palju hävitanud, mist nahale määritud, 5 minuti jooksul
Hea töitekreem saab seda ainult osa- naha sisse. Nahk saab lühikese aja
liselt asendada. Sellest hoidumiseks jooksul suure annuse toitu ja mõjub
valime hea puhastuskreemi või vedeli- kohe jumekamana, selgemana ning
ku „Beautycounselorcleansing cream pehmemana,
or lotion". Naha puhastamise lõpeta- Naha kokkutõmbavad maskid n.ö.
me alkoholivaba näoveega ,,refres- „peel-off masks" aitavad vahendada
her", mis puhastab poorid ja värsken- poore ja jooni nahas,
dab näonahka. Kord või kaks nädalas
on soovitav panna puhastuskreemi ka- KAITSE
redamale niiskele näolapile või käs- Naha kaitsemine on üks olulisemaid
nale ja hõõi^uda kergeh üle näo ja tegureid korralikus naharavis. Hoolit-kaela.
Eriti tähele pannes, et ühtki ^^^^^ "^^^ eest nagu ülalTnaini-kohta
ei hõõru rohkem kui 5 sekundit, tud. kuid minnes ilma nahka I^aitsema-
Meie nahk kasvab seespooh välja jä la ^"Ima, sooja või päikese kätte, on
piltlikult öeldes lükkab vanad hävi- loon^"^^^' ^^'^^ ^^^^"^^ ^ " ^^^^
nenud rakud nahapinnale, ning selline tulemusi kui peaksime. Meie naharavi
) hõõruv massaazh kiirendab seda aren- °" ^"^ ringkäik ilma positiivse raõ-gut.
Kõrvaldades vanad surnud raku- i"*^' "^^^^ ^^"^^^^ kasutame vede-kesed
meie nahk mitte ainult ei näe pa- ..protection lotion", mis kaitseb
rem välja vaid on ka parem s.t vars- nahka väliste elementide kahjustavate
. kem, puhtam ja läbipaistvam. Eriti olu- ^^'^ niiskuse
line on selline puhastamine, vanemas nahas, kuid mustuse ja tolmu pooridest
eas, sest nahk toodab uusi rakke aegla- ^ ^ ^ i ^ ^"
semalt kui nooruses. Samaaegselt on' ^^^^ puhastamine, toitmine, elusta-selline
meetod ideaalne ka teismelis- "^'"^ kaitsmine-- see on küllaltki
tele, kes kannatavad vistrike jt. naha- ^^^^"^ i\vir^'^i kava ja mitte ainult vane-ning
kaks.eesti tantsu — „Labajalg" ja
„Ingliska" (E. Kapp). Ka lisapala ei
suutnud sumbutada kestvat aplausi.
Kava viimase numbrina oli Andres
Raudsepalt „Kolm, kevadlaulu" Liina
Teose klaverisaatel. Kolmest laulust
sai neli, Andres tõmbas kaasa laulma
ka kuulajaskonna,-vallandades lõpuks
tõsise aplausitormi.
Kevadpopurril' üldkorraldaja Viktor
Rein tänas eeskava lõpul esinejaid ja
kõiki peolist ning kutsus la vale, et neile
üle anda tänutäheks igale kimp nelgi-
Voldemar
anti üle Wäikikis
' Toronto Eesti Võitlejate Ühingu abiesimees
R. Moks andis Eesti Vabariigi
aastapäeva tähistamisel Waiklkis Voldemar
Sümonile üle T ^ Ü kuldtee-netemärgi
ja diplomi. Havai eestlased
pühitsesid Eesti iseseisvuspäeva She-raton
Hotellis korraldatud kokkutulekul,
kus koos oli 36 inimest.
: Ürituse hingeks oli end. Austraalia-eestlane
Gunell Kaljot, Stokholmis
„M<SD(8 Elu" nr. m 11720) 1983
llHIM|M| l l | l l | | . | M l l l i l . | | | | , | | , | , » , , , , , | , K | | | | M I » | l . l l l i n i l l 0 ) I D I l O l l | l l D I I B M l l l l l 1 I O n O l l O l l | l^
Nihitsa veste
Ringvaade maailmas
häirete all, sest hõõrumine puhastava
ainega kõrvaldab õli ja mustuse eiine
kui need saavad poore sulgeda.
matele daamidele, vaid mida nooremalt
sellega algame seda paremad näeme
välja vanemas eas.
NAHA TOITMINE
Naharakkude uuendamine aeglus-surnud
töösturi Erich Kaljoti vend, kes tub talvekuudel, ning nahk ttfodab vä
nüüd elab alaliselt Wäikikis. Kolme- hem õli ja niiskust. Nahanormaalse
osalise EV aastapäeva tähistamise •
avas kohalik eestlane Eduard Paju-mäe,
aktusekõne pidas Raffi Moks Torontost.
•
Aktusele järgnes pidusöök ja sellele
kavaline osa, kus Ants Vaikla Stok-holmist
deklameeris Kalju Lepiku luulet,
Alfred Matiisen Edmontonist esitas
Alma Pajumäe luuletusi, mida autor
ka ise esitas, samuti deklameeris
Gunnell Kaljot. .
(Küsimused vastamisekis
„Meie Elu" toimetusse või otseselt:
Elli Kalvik, 166 Sherwood Ave. Apt.
2 Toronto, M4P 2A8. Tel. 483-1545).
a
õ
a
õ
õ
5
•i
5
B
GENF. Läbirääkimised kesk-maarakettide
vähendamiseks Euroopas
on võtnud ootamatult positiivse
pöörde, teatasid lääne korrespondendid.
Nimelt olevat nõukogude
konsulaadi kojamees rääkinud
kellegile naisele, et sovetid
olevat oma mobiilsete rakettide
torud suunanud lääne asemel itta.
Seega pole lääne-euroopa rahu-apostlitel
enam karta, et maale
tuuakse USA rakette.
MADRIID' Arvesse võttes jul-geolekukonverentsi
kestvust ning
sellest osavõtvate taatide kõrget
iga, otsustati rajada konverentsi-hoone
naabrusse uus kalmistu.
Sinna võib sängitada viimasele
unele need delegaadid, kes konverentsi
vältel surevad vanadusnõrkusse.
MOSKVA. Siin algas sajandi
suurim sotsialistlik vpistlijs metal-li-
ja tekstiiltööliste vahel. Kont-rahentideks
on viÜijad jaj siidive-dajad.
Kaotajaks on see pool, kes
tööpaigal omi konte liigutab, välja
arvatud vodkatoomine. On loota
väga tasavägist võistlüstulemust.
TALLINN. Paljassaare metsavaht
Madis Metsaalt laskis ame-tikäigul
maha eriskummalise sulg-looma,
kes ei osanud lennata.Ku-na
ka metskonnas polnud spetsialiste,
saadeti lind uurimiseks
Tartu ülikooli zoloogia osakonda.
Seal juhtus olema veel üks „kli-keaegne"
professor, kes tegi ilma
pikema jututa kindlaks, et oli tegemist
päris tavalise kalkuniga.
BEIRUT. Palestiina põgenikelaagri
maa-alal, kus läinud aasta
septembris toimus jälk veretöö,
avati hiljuti mälestussammas veretöö
ohvritele. Samba avanud
kõrge valitseja teatas päris ametlikult,
et olevat tegemist saksa SS-i
ohvritega. Ta ähvardas selle asja
veel uurimisele võtta.
BONN Siin ilmuvas nimekas
päevalehes „Kobru" ilmus järgmine
kuulutus: ..Riigiametnik otsib
pikemaks ajaks tervepäevalist
kõrvalteenistust. Lähemaid andmeid
saab „Kobru talitusest." Siin
võivad imestada ainult võhikud*
" NEW YORK. Manhattani linnaosas
avati neil päevil vabrik, kus
hakatakse tootma kuulikindlaid
veste koolmeistritele. Seoses sellega
avaldati määrus, et uusi koolmeistreid
võetakse ametisse ainult
siis, kui neil on karates must Dan-vöö
või olnud edukad poksis alates
poolraskekaalust.
TEHERAN. Aja Tola Khomeini
pöördus Euroopa Majanduäliidu
riikide poole palvega, suunata töö*
tatöölised Iraani- Seal osa inimesi
on sõjas, osa pröökab tänavail
ning hukkamiskomandod ja hauakaevajad
peavad tegema liiga palju
ületunde.
BRÜSSEL. Euroopa Majandus-liit
otsustas oma viimasel kokkutulekul
hakata paigutama või kül-mutusruume
Arhangelskisse. Seal
saab võid külmutada ilma kuludeta
lahtise taeva all ning lühendada
teed nõukogude tarbijatele.
PARIS. Sotsialistliku valitsuse
targal otsusel riigistati kogu Prantsusmaal
kõik lõbustuasutised,
kaasa arvatud lõbumajad. Vastavate
ettevõtete teenistujad saavad
seega riigiametniku staatuse koos
pensioniõigusega.
TOKIO. Euroopa Ametiühingute
Liit saatis jaapani valitsusele
ultimaatumi, milles aüüdistatakse
jaapanlasi kõlvatus võistluses.
Muu hulgas heidetakse jaapani
töölistele ette ennekuulmatut häbematust,
et nad töötavad tööajal.
KÖLN. Lisaks teistele parteidele
rajati siin karnevali ajal uus partei:
sinised. Siellesse parteisse võetakse
vastu kõik tunnustatud ja
paberitega joodikud. Partei esimeseks
nõudeks on, tunnistada sinine
esimaspäev riiklikuks pühaks
koos palgaõigusega. Edasi nõutakse
üldamnestiat kõigile, kelle
autosõiduluba kukkunud pudelisse.
JÕMMLINGEN. Paberitega di-pii
ja Jõmmlingeni Eesti Rahvuskoondise
liige Kaarel Kaukajumal
lubas tasuda kirikumaksu ainult
sel tingimusel, kui vastav teade
koos asjaosalise leeriaegse rinna-pildiga
avaldatakse kõigis pagu-lasajalehtedes.
MÜNCHEN. Tuntud jalgpalli-lõukoer
ja rahva ebajumal Fritz
Franz Krautwurstmacher andis
siinses kaubamajas ,.Oma Kasu"
autogrammitunni. Friz Franz oli
kirjamees-viskas tunni ajaga kakskümmend
allkirja valmis. Kasseeris
10.000 marka ja tegi vehkat.
Pettunud autogrammijäägrid süütasid
kaubamaja põlema.
a
•>
m
a>
c»
a
a
b
ä
a
ii
ä
m
m
ttt
...
o.
õ
ä
a
a
5
a
n
£
m
£
ID
n
5
n
ä
ä
S
n
m
õ
õ
B
S
' 9
ci
o
S
ä
D
Õ
m
m
£
S
n
a
5
m
S
m
õ
n
õ
I
õ
a
S
n
a
St
m
B
'iiiriiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiDniiitiiiiigiiDiiii>oiiDiiDiiiiiBiieMiiiiiiaMaiioiiiiiaiiBnQiiinoiiii>iiiliiiii8iiiiiiii^
VAJATAKSE
KONTORIAMETNIKKU
eesti ja inglise keele oskusega. Kirjad „Meie Elu"
talitusele, ^Kontoriametnik", või töl. 489-0768.
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
l ^ l ^ m l k m fam Müük ja rentliiilne • • • • • • • L - « J Aris 291-5Ö54
Chev OIds Limited Kõdun 423.5716
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9'
lULUMAKSULEHTEDE TÄiTMINi
Mark Tuomola, B.A«
Inton Ave. E., Toronto, Ruum 206 — Soome Ühispanga
maja. Avatud: esmasp. reedeni Icl. 10—10,
laup. 10-3. TEL. 488-1801
V Teadmiseks
kujutavkunstnikele KUHU MINNA?
Palume kõiki endiseid Tallinna
Kaaril/Gümnaasiumi õpilasi võtta osa
koosviibimisest 27. aprillil kell 4 p.l.
Eesti Majas, klassiruum nr. 10.
Teatage osavõtust: L. Avandi, tel.
691-7757, S. Otsason 4S1-2900, E. Us-tal
463-7269.
Ilmus teos Eesti
H. P. TAYLOR & J. BENDEE
IISTORY OF ffl^^^
^ 256 lk.;köites. Hincl 119^
JCäsitab Eesti IMvilsi koosseisu Ja tegevust, sisal^^^
rohkesti dokumentaalset fotomaterjali.
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
Ülemaailmset eesti kujutavkunsti
näitust sellisel kujul, nagu EKKT (Eesti
Kunstnike Koondis Torontos) seda
soovis, ei tule. Lahkhelide jö arusaamatuse
tõttu ESTO '84 peatoimkonna
ja Ants Vommi vahel andis viimane
meelehärmas lahkumispalve toimkonna
esimehe kohalt ESTO '84 juhatusele,
paludes seda hiljem tühistada
koondise soovil, kuid ESTO '84 juhatus
otsustas asjaajamise üle anda erapooletutesse
kätesse. Nii paraku, ei ole
Toronto eesti organiseerunud kunstnikkond
ESTÕ '84 raames tegev. Küll
aga on koondisel kavatsus ESTO '84
aeg iseseisvat kunstinäitust korraldada
väljaspool ESTO '84 tegevuskava.
EKKT JUHATUS
Vaipade ja mööbli
keemiline puhastus
Munuti akende pesemine. „Scotch
stainguard" Iiinna sees. Söögituba,
elutuba ja koridor $59.95. Pensionfi-ride
korteritele hiima^landuf.
PEETER VALING — Tel. 6904961
(D Laup., 23. apr, Ap. Õigeusu kog.
Näitemüük-perekonnaõhtu Peetri
kiriku saalis algusega kl. 5 õ.
• Pühap., 24. apr. Hamiltoni Eesti
Seltsi Segakoori kevadkontsert First
Place Auditooriumis, 350 King St.,
Hamilton, algusega kl. 3 p.
0 Pühap., 24. apr. Musica Divina
kontsert Peetri kirilcus algusega kl. 4
p.l.
® Pühap., 24. apr. Pensionäride Klubi
loterii EmÜ Majas algusega kl. 12
P-d
Neljap., 28. apr. Aiandusklubi
laudkonnavestlus Eesti Majas algusega
kl. 7.30 õ. '
® Reedel, 29. apr. Akadeemilliie Kodu
Mai-vastuvõU Tartu College4s algusega
kl. 8 õ.
0 Laup., 30. apr. E.V. Sõjakooli aas»
tapäev Tartu Gollegeis algusega kl.
7õ.
0 Reedelt 6. mall Pärnumaalaste
seltsi Maipidu tartu CollegeMs algusega
kl.'7.30 õ.
0 Laup., 14. mail „Kungla" Maibsll
Casa' Loma's algusega M. 630 õ.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 21, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-04-21 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830421 |
Description
| Title | 1983-04-21-10 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
NEIiJÄPÄEVAL, 21. ÄPIILLIL - THURSDAY, APRIL 21
g
70 a,
Austraalias Thirlmere naabruses
Buxtonis täitub kunstiõpetajal EdgaF
Eduard Aavikul 26. aprillil 70 a.' eluteed.
Ta on pärit Viru-Roelašt, kus ta
isa oli algkooli õpetaja. Peale alghariduse
omandamist õppis E. A. Rakvere
Õpetajate Seminaris ja oli peale selle
lõpetamist mõned aastad algkooliõpe-lajalks
Harjumaal. Astus siis Tartu Ülikooli
õigusteadust õppima, mille lõpetas
1940. a. kevadel. Juba seminarir
põlves kujunes E.A. silmapaistvaks
suusatajaks ning võistles üliõpilaspõlves
Soomees, Lätis ja Leedus. Ta kuulus
ka Kaitseliidu Jiarju maleva sue-sameeskonda.
/Hea sportlasena määrati ta 1941. a..
sügisel tartu Ülikooli kehakasvatuse
instruktoriks, kuid algava sõja tõttu
tuli see koht ikvideerimisele. Edasi
töötas ta õpetajana ja ka ajakirjanduse
alal. 1944. a. veebruaris E.A. mobiliseeriti
ja määrati 1. Piirikaitse Rüge-,
mendi juurde lahing-kirjasaatjaks ja
saadeti "siis Männiku sõjaväelaagri,
juurde täienduskursustele, kust viis
teda tee põgenemisele Saksamaale
koos perekonnaga.
Põgenikupõlve veetis E.A. Saksamaal
Augsburgi laagris, kus töötas
mõni aeg ajalehe „Eesti Rada" juures.
Et ta oli huvitatud kuhstist ja kunstiandeline,
siis astus ta söal kunstnik
Richard Sööfi kunstiõpilaseks, mis
kandis ta elu ja töö uuele kutsealale.
' 1948. a. asus E.A. koos perekonnaga
Austraaliasse Sydneysse, kus
töötas esialgul raudteel. Seal olles ava-oes
tal ka võimalus jälle end täiendada
maalikunsti ja skulptuuri alal. 1954. a.
asus ta elama Buxtoni lähedale Thirl-meresse,
kus organiseeris balti kuns-tigrupi
ja esines kunstinäitustega mitmel
korral väljaspool Austraaliat. Alates
1963. a. töötas E.A. kunstialal National
Art School juures Sydneys ja
kunstikqrrespondentskoolis. Tema loomingus
kui ka õpetuses leiab käsitlemist
— aeg, kui suur vormija ja ka hävitaja,
aga ka ilu aspektid. Tema kunstialaline
töö on leidnud mainimist mitmes
rahvusvahelise levikuga ajakirjas,
nägur Alan MacLeod McCulloch -
Enjcyclöpedia of Australikn Art (1961),
Bernard Smith — Australian Painting
(1970) ja teistes. Ka leidub tema töid
muusejinlides ja erakogudes.
Edgar Aavik on abielus Linda Ree-vitsiga,
pärit Viljandist. Neil on neli,
tütart, kes kõik ülikooli haridusega ja
üheksa lastelast, kellest juba mõned
ülikoolis. Akadeemiliselt kuulub E.A.
Korporatsioon Fraternitas Liviensise
vendluskonda.
i G.O.R. '
Toronto Eesti Seltsi ll-sel Keva
rahvaviise ja rahvatantsulugusid
illide Orkester Haamerl juhatusoi
Foto — 0. Haamc.
Hea kavaga Kevadpopurril
Toronto Eesti Seltsi II
purru laupäeval, 16. aprillil tõi kokku
Eesti Majja rohkesti kaasmaalasi,
vaatamata sellele, et teisi üritusltoi-mus
samal ajal. Kahju, et organisatsioonid
ei austa Ürituste Kalendris
ette nähtud tähtpäevi, mille tõttu
kannatasid eriti need, kes oleks tahtnud
igast üritusest osa-võtta, kuid
ajalise ühtesattuvuse tõttu see osutus
võimatuks.
Kevadpopurril väga mitmekesise ja
tüseda kava avas Noortekoor „Loo-tus",
esitades Rosemarie Lindau juhatusel:
„Teretuslaul" (K. A. Hermann),
„Mu süda" (M. Lüdig) ja V. Loigu „Ilu-Õisi:
Marja-Leena Roos'i, Liina Purje,
Diana Pellier'i, Liina Teose, Evelyn
Koop'i, Valve ja Rein Andre, Rosemarie
Lindau, 0. Haamer'i ja A. Raudsepa.
• Q^^.
Sisseseaded, uuendused ja parandused
elumajades või ettevõtetes.
Tel. 762-9190
Lic. E1044
ItlllllllllllllliillliilililllillliilllllllllllilllllliililllllilllllllllH
talvik
tegija". Lisapalaks oli C. Kreek'i „Ma
kõndisin vainul". Hästi distsiplineeri- «j . . i i i
tud koor sai teenitult sooja vastuvõtu ja UaanilCl UlG KGSkea
lisapalade nõudmine ei tahtnud lõppe- 1
da. Vastus eelmises artiklis alatud kü-
Marja-Leena Roos noore viiuldaja- dmulsele —„mis peaksin tegema, et
na esitas J. S. Bachi „Cavotte" G-ma- nähai noorem välja?"
lilllllllllliillllJlülilllillllilililillllllHIIIIIIiilllilllllillllU^
zooris ja Ralph Levando ..Minuett".
Klaveril saatis Liina Purje. Ka lisapala
ei suutnud hästi vaigistada kerdtvat aplausi.
Viimases artiklis peatusin esialgsete
näpunäidete juures, mida saate hakata
kohe kasutama — jumestamine, riie-
Eduard Vilde „Laura ja Piibeleht" tus, juuksed ja üldine optimistlik ellu-
Valve ja Rein Andre poolt Kanada
Eesti Teatri esituses pakkus nauditava
vahelduse muusikale.
Sopran Lima Purje esitas: M. Tom-s
o n ' i - „Kannel", M- Saar'e - „Enne-muiste"
ning „Hoia vahest aken lahti".
Klaveril saatjaks \oli Diane Pellier.
Muidugi tuli anda ka lisapala.
Kava esimese osa viimase numbrina
suhtumine.
Nagu aga mainisin, peaks selles vanuses
ij^earõhk pöörduma haharavile.
Eriti oluline vanemas eas on see talvel.
Talv võit) olla väha hävitav meie nahale
ja juustele. Karged talve õhtupoolikud
toQV^ad küll näkku ajutist jumet,, koosseisu alalhoidmiseks kasutame
kuid ilma kaitseta väljas olles mõjub häid rasvaseid ja niiskust sisaldavaid
külm õfhk nahale, halvasti. Eriti veel kreeme kohe pärast puhastamist, kui
esines Kalev Estienne võimlejate temperatuuri muutus kui tuleme väi- nahk on veel niiske — „superrich
grupp Evelyn Koop'i juhatusel saades jast keskküttega köetud tuppa. Külm nightcream pius oil". Ka ei tohiks
tasuks tunnustava aplausi. . õhk, keskkütte soojusja kuivus aitavad unustada sügavalt mõjuva kreemi mõ-
Peale veerandtunnilist vaheaega kaasa liaha pealmise kihi pudenemise- ju „deep action cream", mis aitab alal
mängis - Eesti Rahvapillide Orkester, le, kus loomulik naha hiiskus on talle- hoida rakukestes niiskust. Lihtne selgi-
0. Haameri juhatusel:„Kungla rah- tatud. Tulemuseks on kuiv, sageli kes- tav näide on kuivanud või vees leo-vasi*
(K. A. Hermann), „Sauna taga" tendav ja kare näonahk.. tatud ploomid. Sama lõtvus ja kortsuli-
(sdn. O.H.) ja „Marupolka". Lisapala- Mõningaid näpunäiteid, kuidas nö- sus ilmneb kahjuks ka meie näos kui
na — rahvaviis. „Ules, üles" lokupilli ha eest hoolitseda, et leevendada nen-soolpga
Redt Roosilt ning teise lisana de elementide kui ka aastate vananda-
„Kaerö-Jaan". vat mõju.
Kal^v Estienne võimlejate grupp,
Evelyji Koop'i juhatusel, pakkus meel- NÄONAHA PUHASTAMINE
divat [vaheldust mullikale. Meeldiva Nahk üle keskea on tavaliselt kuiv,
lavap
niiskus kaob.
Päeval toidame nahka vitamiine või
niiskust sisaldavate päevakreemidega.
NAHA ELUSTAMINE MASKIDEGA.
Maske on tänapäeval saadaval suu-
0, Kathy Tihane tuli Ontario võimle-misvõistlustel
kolmandaks kõikidel
aladel.
• Kalev Estienne juht Evelyn Koop sai
rahvusvahelise kohtuniHu ja treeneri
õigused pärast vastavat eksamit Euroopas.
Ta on kohtunikuks järgmistel
Olümpiamängudel kui Kanada seal
võistleb.
kejsoij).
Liina Teose esitas klaveril kaks rahvalaulu
—.„Kui ma olin väiksekene" ja
ae!" (sdn. Maimu Miido)
kalender
Mai 8 — Maratoni esivõistius, Nova
Scotia ' ' ' /;
Mai 20 — Rahvuslik Spordinädal,
J|ttawa
Juuni alul — Eestlaste Spordipäev,
Long Island, N.Y.
Juuni 11/12 — Ontario esivõistlused,
Sudbury
Juuni lõpul — Kanada 5-e ja 10-ne
võistlus, Sherbrooke, P.Q. '
Juuli 16 —'Ontario 5-e võistlus, Toronto.
' Juuli 23 - T Kanada klubide karikä-võistius,
Toronto
August 13/14 ~ Kanada esivõistius,
ioronto
August — Ontario Lääne Rajooni
esivõistius
Sept. 4 - Heidete 5-e võistlus, Stouf-fikont.
sept, 23/30 - V Maailma Veteranide
Mängud, Puerto-Riiko
Oktoober - kanada klubide murdmaa
teatejooks, Toronto
Okt. 30 - Kanada-USA murdmaa
võistlus. Ottav^a.
Üheks tähtsamaks ürituseks on
Viiendad Veteranide Mängud kuhu
oodatakse ligi 5000 masteratleeti umbes
50-st riigist. Näib, et mõAelgi eesti
masteril on lootust tõusta medalite vastuvõtu
aupoodiumile eeldusel, et San
Juan'i sõiduks on majanduslikke tuluallikaid.
Kuna Kanada valitsus ei luba riigi
ilmel esinemist siis kui Lõuna-Aafrika
sportlased osa võtavad mängudest,
CMAA otsustas lubada individuaal-esinemist
kõigile kes on ületanud oma
vanuseklassi normid, millised on juba
saadetud E.M. Klubi liikmeile koo&
muude vajalike andmetega.
Idi valmistas kunstnik i ^ . Mih- mis niõjubkokkutõmbavalt pärast vee res valikus ja nqnde tähtsus seisab peaja
seebiga pesemist. Selline pingul tun- miselt naha värskendamises, kuivuse
ne on naha enesekaitse väljend, mis, ja väsimuse märkide kõrvaldamises ja
viib meid esimese lähedaloleva kree- naha puhastamises kui ka toitmises,
mipurgi juurde. Sageli on aga see juba Hea mask „Dinner party pick-up" viib
liiga hilja, sest seep ja vesi on nahas toitekreemi, mis.enne' maski kasuta-endas
olevat niiskust palju hävitanud, mist nahale määritud, 5 minuti jooksul
Hea töitekreem saab seda ainult osa- naha sisse. Nahk saab lühikese aja
liselt asendada. Sellest hoidumiseks jooksul suure annuse toitu ja mõjub
valime hea puhastuskreemi või vedeli- kohe jumekamana, selgemana ning
ku „Beautycounselorcleansing cream pehmemana,
or lotion". Naha puhastamise lõpeta- Naha kokkutõmbavad maskid n.ö.
me alkoholivaba näoveega ,,refres- „peel-off masks" aitavad vahendada
her", mis puhastab poorid ja värsken- poore ja jooni nahas,
dab näonahka. Kord või kaks nädalas
on soovitav panna puhastuskreemi ka- KAITSE
redamale niiskele näolapile või käs- Naha kaitsemine on üks olulisemaid
nale ja hõõi^uda kergeh üle näo ja tegureid korralikus naharavis. Hoolit-kaela.
Eriti tähele pannes, et ühtki ^^^^^ "^^^ eest nagu ülalTnaini-kohta
ei hõõru rohkem kui 5 sekundit, tud. kuid minnes ilma nahka I^aitsema-
Meie nahk kasvab seespooh välja jä la ^"Ima, sooja või päikese kätte, on
piltlikult öeldes lükkab vanad hävi- loon^"^^^' ^^'^^ ^^^^"^^ ^ " ^^^^
nenud rakud nahapinnale, ning selline tulemusi kui peaksime. Meie naharavi
) hõõruv massaazh kiirendab seda aren- °" ^"^ ringkäik ilma positiivse raõ-gut.
Kõrvaldades vanad surnud raku- i"*^' "^^^^ ^^"^^^^ kasutame vede-kesed
meie nahk mitte ainult ei näe pa- ..protection lotion", mis kaitseb
rem välja vaid on ka parem s.t vars- nahka väliste elementide kahjustavate
. kem, puhtam ja läbipaistvam. Eriti olu- ^^'^ niiskuse
line on selline puhastamine, vanemas nahas, kuid mustuse ja tolmu pooridest
eas, sest nahk toodab uusi rakke aegla- ^ ^ ^ i ^ ^"
semalt kui nooruses. Samaaegselt on' ^^^^ puhastamine, toitmine, elusta-selline
meetod ideaalne ka teismelis- "^'"^ kaitsmine-- see on küllaltki
tele, kes kannatavad vistrike jt. naha- ^^^^"^ i\vir^'^i kava ja mitte ainult vane-ning
kaks.eesti tantsu — „Labajalg" ja
„Ingliska" (E. Kapp). Ka lisapala ei
suutnud sumbutada kestvat aplausi.
Kava viimase numbrina oli Andres
Raudsepalt „Kolm, kevadlaulu" Liina
Teose klaverisaatel. Kolmest laulust
sai neli, Andres tõmbas kaasa laulma
ka kuulajaskonna,-vallandades lõpuks
tõsise aplausitormi.
Kevadpopurril' üldkorraldaja Viktor
Rein tänas eeskava lõpul esinejaid ja
kõiki peolist ning kutsus la vale, et neile
üle anda tänutäheks igale kimp nelgi-
Voldemar
anti üle Wäikikis
' Toronto Eesti Võitlejate Ühingu abiesimees
R. Moks andis Eesti Vabariigi
aastapäeva tähistamisel Waiklkis Voldemar
Sümonile üle T ^ Ü kuldtee-netemärgi
ja diplomi. Havai eestlased
pühitsesid Eesti iseseisvuspäeva She-raton
Hotellis korraldatud kokkutulekul,
kus koos oli 36 inimest.
: Ürituse hingeks oli end. Austraalia-eestlane
Gunell Kaljot, Stokholmis
„M |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-04-21-10
