Meie Elu = Our life, November 30, 1978

              •V-7
išionärldele
Iride Klubi jõuiukoosviibi-
[ilauaga toimub neljap. 14.
!.30 p.l. Eesti Maja suures
ist klubi liikmeid külalis­te
osävõtta.
ileolü loomiseks palume
kinkepakike $1.00—$2.00
JUHATUS '
islend Rootsi
i Päevadele
iis 6.—13. juulini 1980. a.
Ülemaailmsetele Eesti .,
>ti alanud ettevalmistused
mitmel rindel. Lauljad,
\:i rahvatantsijad on alus-kavaga
tutvunema ja.sõi-ndama.
Nagu kuuleme
noored, kelle maailmalaa-ise
Rootsis nädal enne
)idustusi', on juba teinud,
ühislennu . korraldami-ka
Sihtasutus Eesti Päe-andnud
informatsiooni'
kohta, ühislendude kor- .
luleb reisibüroo P. Law-ikeson
ka varem korral­iste
ühislende Euroopas-
4ikult „charter" lennu
Torontost Stokholmi. ja '
•?.5—S450, mis .muidugi ei
^
Ihuni .'.'tuleva -aasta suvel
.ep.ing. Jaanuaris algab
kaassõitjate registrec-leks
ajaks on moodusta-
|w ühislennu toimkond,
pn anda'ühislennust osa-imalus
Torontost teele
varem enne ESTO '80 al-
Ikes soovivad võtta osa
[rist või .mujal Euroopas
tagasilennud toimuksid
laevadel ja mitte ainult
vaid kas Frankfurdist
[amist andes seega või-
.pikendada mitme nädä-a
ringreise Euroopas.
,endude kõrval, mis on
lad, on muidugi ka teisi
odavam neist kannab
ja. praegu maksab $525'
.ks -maksta S575—S600.
1
i asancius-ct
sai Ungari
liplomi
elunev aiandusarhitekt •
[•••rik Lepp sai Ungari
-liit kukl-diplomr -kui
fne, kts silmapaistvate
töötanud 50 aastat oma
mi andis talle üle Un-la
atashee Ottaivast.
on kauaaegse Tallinna
poec-.- Ta lõpetas põllu-:
luskunna ja õppis 1923-
dapeslis Aiandusülikoo-
Luandusarhitektina. Ko-its
oma erialal, hiljem
ttl—54 a. Inglismaal ja
'onireali linna aiandus*.
r Aiandusülikool annab
jiasiele, kes' 50 aastat
erialal kui dr diplomid,-.'
-enp vastavad paberid
•" möödunud; aas tal ka
sel korral diploijnisaa-aha
12. VäUsma|lased
siiski -neid' seekord ei
:lomid toodi katte hil-
IS.aarniit-esineb
Lut. Pauluse koguduse,
[ineb. kunstnik Joann
:uga sumeriaega kuju­l
t 17.- dets. koos lühi-japanekutest.
-.
iopran Epp-ICarike
MT« TEADLASED UURIVAD KERIST
lestist Lätist, S,eedyst poie kotweremjs^dele
osavotji
Varajase muusika
ansambel Eestis
.äiniilf juudid ise
3. detsembril E K K Kontsertbüroo
korraldusel antaval kontserdil Tpwn
Hallis esineb ka sopran Epp-Karike
Jürima-Sonin .Bostonist.
Epp Karike Jürima-Sonin on neid
noori eesti helikunstnikke kes oma
professionaalse karjääri ikka ja jälle
rakendab ka eesti -heliloomingu toe­tamiseks;
ja tutvustamiseks. Tema
kavade kaudu on eesti vokaalmuusi­ka
kõlanud paljudes ameerika kont­sertsaalides:
küll MIT, küll. Harvar-di
ülikoolide kontsertide seeriates ja
mujal.
Epp-Karike Jürima-Sonin on kaasa
tei nüd ka muusi kalavas tust es. Erili­selt
mainida tuleks muusika-ajalooli-
Balti teaduslik ühing Assöciation for the Adväncementi)f Baltic Stu-dies
(AABS) on vaba diskussiooni foonunina avatud kõigile kvalifitseeri­tud
teadlastele, ükskõik mis nende rahvus või päritolumaa, ütleb selle pre­sident
prof .Ivar Ivask meile saadetud informatsioonis. '
Kutse esinemisteks' teaduslike ette­kannetega
on saadetud peagu algu­sest
peale kä teadlastele Balti. riiki­des
ja saadetakse ka tulevikus. Me
teame; et balti, teadlaste hulgas .ko­dumaal
on huvi AÄBS'i vastu elav,
kuid. senisest kuuest balti teadusli­kust
konverentsist, aina suureneva
rahvusvahelise osavõtuga kogu maa­ilmast-
pole senini lubatud mitte
ühelgi kodumaiseL balti teadlasel
osa võtta. Oh väga ilmne, et see ee­malejäämine
ei olene nende hea tah­te
või huvi puudumisest, vaid kesk­asutuste
otsustest ja keetust.
USA pressis ilmunud artiklite põh­jal
on Tallinnas tegutsemas 'kõrgete
kunstiliste võimetega varajase -muu­sika
renessansmuusika ansambl.
Selle koosseisus on 10 meest ja 3
naist, kes kõik on Tallinnas lõpeta­nud
konservatooriumi, vanuselt 20—
[30 vahel ning koosmängus olnud ju­ba
7 aastat. Nad kasutavad vasta­vaid
vanaaegseid muusikainstrument.
te ja tihti esinemistel ka tolleaegset/
riietust. Ansambli nimi on Hörtus
, Mušicus ehk tõlgitult.. Muusika-Aed
musi emotsionaalselt kartma, eita- ja kunstiliseks juhiks- Andres Muste­ma
või neist eemale hoidma, ütleb nen. Ansambel on esinenud suure
dr. Ivask, Vastupidi, me peaksime eduga Warssavis, Moskvas, Lenin-faktide
najal näitama, et juudid poi- gradis ja mujal, ja A. Mitstöneni še-nud
ainsad, kes kannatasid sellel letusel ameerika lehemeestele, olla
traagilisel territooriumil nende aas- eestkiste Hortus Musicus ainuke sel-
AKADEEMIAIB FOLE
selt huvitavat PurelFi ooperi JDido. KUTSUTUID
Sopran Epp-Karike Jürima
and Aeneas" lavastust.
Laulutöö kõrval on Epp-Karjke Jü­rima-
Sonin rakendunud ka pedagoo­gilisse
tegevusse Bostonis. Ta on
Bostoni Yamaha Muusikakooli:direk--
toriks ning samuti, Yamaha üle-maa-ilmse
muusikäõpetamise süsteemi
nõukogu liige. Päevast päeva tegut­seb
ta eriti klaveri kui teoreetiliste
ainetega.
Peeter Tammearu ja Laryssä Kuz-menko
klaverimuusika kõrvale toob
Epp-Karike Jürima-Sonin kahtlema­tult
oodatavat vokaalmuusikalist li­sa.-.
'-V
Pühapäeval, '2. detsembril Town
Hallis. Kell 6 õhtul avatakse graafik
Jaan PõldaasT naitus ning kell"7 ai
gab kontsert Epp-Karike Jürima-So
nin'i, Lary-ssa- Küzmenko ja Peeter
Tammearu kaastegevusel.
;••' „Elu ja armastus'' Eesti Rahvus- ses ei mõjunud too elupõletaja "sugu-ieatri
esituses 25. novembril kujunes gi südametu kaabakana, vaid pige-nagu
jumalagajätuks Ä. H. Tamm- mini oma pahede püünistes sipleva
saare Juubeliaastaga. Selle aasta väi- ohvrina, kes ainult ennast tahtis põ-tel
nägime mitmeid häid dramatisee- letada ja seejuures vaid kogemata
ringuid, kuulsime ja lugesime põhja- teisigi kõrvetas. Ta koguni armastas
Tikke' analüüse ta elufilosoofiast ja oma hüljatud naist, kuigi -nõrgatah-loomingust,
ning tõdesime üha uues- telise ja rikutud 'armastusega, millest
esti nm
JV n ema
ti, et väikeriigist sai võrsuda maail­maklassi
^kuuluv .tugeva omapäraga
viljakas literaat.
„Elu ja armastus", mis ilmus ro­maanina
1934. aastal, on ühiskonna­kriitiline
teos. Ta lavastati esma­kordselt
1938. a. A. Särevi dr-amäti-ei
piisanud selle sügava kiindumuse
nõudeiks. Ta arendas seda tegevus-jöont
peenetundelise lavävaistuga,
pakkudes nauditavat mängu.
Täditütar Lonni osa Erika "Veski-mets-
Solömi tõlgenduses pakkus tu­geva
vastukaalu Irma osale. Lonni
seeringus Tallinna „Estonia" teatris.' oli läbini linnatüdruk, elukogenud ja
Seda on hiljem väljaspool kodumaad küüniline, Temagi elas õrna näiliselt
mitmeis".| paiguš esitatud. Selles teo-1 paadunud kirme all üle armumisi,
ses lahkab Tammsaare inimlikke Va-1 pettumusi ja südamemurdmisi, mil-
Mis puutub dr. Dietrich A. Loeber'i
artiklisse ühes AABST Newsletteris,
siis ön see kirjutis kah jatsusväärsel
combel leidnud mõnel pool vääriti
mõistmist. Dr. Loeber viibis Nõuko­gude
Liidus teadlasena ja teda palu­ti
edasi anda üksikutele teadlastele
informatsiooni AABS'i kohta koos
teatega, et nad on teretulnud esine­ma
referaatidega meie konverentsi­del
nagu teadlased igalt poolt maail­mast
on teretulnud kui nad esitavad
teaduslikke ja kvalifitseeritud ette­kandeid,
milliseid saab diskuteerida.
AABS ei ole kunagi kutsunud aka­deemiaid,
vaid kontakt on alati ol­nud
üksikutega. „Meie üks on olnud
alati avatud aga kahjuks, pole sellest suunamist
uksest sisse tulnud ükski kodumaine seostesse
teadlane, mis iseenesest kõneleb vä­ga
selget keelt," konstateerib prof.
Ivask. -•••':--
tate jooksul, vaid et on veel teisi rah-vusgruppe,
kelle saatus on olnud: sa­ma
ränk kui. juutide oma. Olgu siin­kohal
lisatud, et järgmisel konve­rentsil
on vähemalt üks sessioon ka­vandatud
Baltikumi lähismineviku
küsimuste arutamiseks ja see tohiks
kujuneda üheks hüvitavamaks 1980.
aasta konverentsil.
,,Kui...nüüd AABST tegevust-püüda
kokku võtta, siis see oleks: foorum,
dialoog ja avatud uks," ütleb prof.
Ivask. AABS pakub foorumi -Balti
probleemide läbiarutamiseks teadus­likul
pinnal. See. on üks vähestest
kohtadest, kus saab olla dialoog näi­teks
juudi ja.: balti teadlaste vahel.
Ja muidugi on uks alati avatud kva­lifitseeritud
teaduslikkudeks ettekan­neteks
olenematult teadlase rahvu
sest või päritolumaast.
„Kui AABS'i esimene aastakümme
oli konsolideerimise, tutvuste loomi­se
ja aluste panemise perioodiks, siis
tahame loota, et järgmine aastaküm­me
AABS'i tegevuses j atkab juba loo­dud
väi jaspoole suunatud voolu, ik­ka
suuremat rahvusvahelist osavõttu
meie-;konverentsidest ja meie oma
rahvusvahelistesse
le muusika alane ansambel kogu N .
Liidus. ••'• .
Ameerika lehemehed on ansambli
juhti ja liikmeid usutlenud' Tallin­nas,
kui grupp on esinenud vana ja
hiljuti restaureeritud raekoja saalis
idabloki1 maade transpordiala juhti­de
konverentsist v osavõtnuile aga
märgivad, et Moskva ja Tallinna
kommunistlike tegelaste juuresolek
kõnelusele on takistanud välisajakiv-janike
ja eesti muusikute vahel mõn­dagi
täieliku avameelsusega väljen­damast.
hekordi ja isikutragoödiaid osava ki­rurgi
erapooletusega, kaldumata kit-sarindlikeisse
must-valgeisse tooni­le
j uures ta realistlik elufilosoofia
palju ei aidanud. Pr. Solom kujundas
Lonnit hoogsa znanritunnetusega,
desse, paljastades tegelaste psühho- j luues pesuehtsa agulitüdruku vaba-^
loogilisi nõrkusi ja ajesid kõike- j riigiaegsest pealinnast kõigi" selle
mõistvalt, taünimatult ja parasjagu i mannerisniide ja tühise hingeeluga.
humoorikalt. Ecce homo! Ühiskond­liku
draamana seab ta vastöilü
Leida Järvi tädi Anne osas 011
kauaks meeldejääv lävakuju. Ta val-moodsa
linnaelu moraali ja maail-1 lutas publiku oma tugevalt elulises
masuhtumise maaelanike arhailiselt
põhiliste lihttõdedega, milliste kok­kupõrge
paratamatult viib traagilis­te
tagajärgedeni nii maalt pärit Irma
kui ka tema austaja, külapoiss Eedi,
elusaatused. Arenevas konfliktis pal­jastuvad
ka teise peategelase, äri­mees
Rudolf Ikka; põhilised nõrku­sed
ja pahed, mille juures tegelased
oma algmiljöö produktidena on või­metud
nii endid kui teisi muutma,
kusjuures .. karakteriik . põhitoime
määrab nende saatuse.
Dramatiseeringu algteksti omama­ta
on raske otsustada, kui palju teks-;
tikärpeidV Lydia Vohu lavastajana pi­di
sooritama, et näidendit taas lava-kohaseks
muuta. Esitatu kulges lün­kadeta,
sujuvalt ja konrlikti-pinevalt.
Ainevald ja põhiideed olid vaatajaile
lähedale toodud, väljamüüdud saali­täis
publikut elas vahetult kaasa la­val
argnevale. sündmustikule.
Nais-peaosalist Irma Vainu kehas­tas
Oudi Kalm-Lillioja sisseelatult ja
olemustäpselt. Ta esitas usutavalt
ülemineku- elükögemätust maatütar-lapsest
õnnetu linnaprouam pideva
emotsionaalse crescendoga. Eeskuju­liku
rollikäsitluse juurde kuulus
distsiplineeritud vaospeetud ja eks­pressiivne
tõlgendusvõime koos
jä tuumakas osakäsitluses, mis eks­pressiivselt
osutas eesti näitlejais nii
harukordselt esinevale temperamen­dile.
Ta on arenenud esmajärguliseks
karakCernäitlejaks laia tõlgenduš-skaäla
ja loomuliku isikupäraga.
Aili Vähi Madäme Polli kõrvalosas
esines*mõõduka väärikusega, õilista­des
selle rolli negatiivset üldlaadi.
Ta suhtus oma ossa hea lavalise vilu­musega,
andes tõhusa lisa näidendi
üldisele õnnestumisele. Lydia Vohü
oli suurepärane kojanaise pisiosas
—- tüüpiliselt iiudishimulik, käbe ja
mahlakalt rahvalik.
Kalmu Eedi roll oli nõudlik, kah­juks
ei küündinud Toomas Klamase
mängulised eeldused sellele esitatud
nõudmistele. Ta oli oma ossa süve­nenud,
osutades head püüdlikkust
ning korrektset väljendusviisi, kuid
jäi dramaatilistes tõusukohtades
kahjuks nõrgavõitu. Seal andis end
tunda amatöörlikkus ja küllaldase
lavavilumuse pildumine^ Tema esi­tusviisis
ei jäänud Eedist muljet kui
suurest joomarist ja kaklejast, kel­lest
Tammsaare kirjutas, vaid ta mõ­jus
pigemini küllalt tagasihoidliku
ja sentimentaalse noore linnapoisi­na..
:•;
Dagy Kaasik halastajaõe lühiosas
meeldiva lavalise vabaduse ja hea 0 Ü tõhusalt toetav. Lavakujundus
teksti valitsemisega. Ta näis esimes­tes
piltides linnalikumana, kui oleks
seda võinud oodata maal võrsunud
vaesest tütarlapsest, kuid sellevastu
kattis ta järgnevates piltides kõik
rollile esitatud nõuded. Sügavalt ar­mastava
ja kannatava naise kuju oli
veenvalt ilmekas. Juba alguses lõi ta
tiheda kontakti nii oma vastasmän­gijate
kui ka publikuga,
Ernst Vähi teise peategelase, äri­mees
Rudolf Ikka, osas andis hästi
läbimõeldud kuju. tema tõlgendu-
Arthur Mihkelsoolt oli lihtne ja so­biv,
vinjett aknast vihjas Tallinna
tornide siluetile, kuid need tundusid
mere poolt vaadatuina! Tehniline
juhtimine oli Eda Loo kätes.
Lavastusega võis täielikult rahule
jääda. Publik avaldas oma tunnus­tust
arvukate aplauside j a lillede
näol. Lõpumärkusena võiks lisada, et
Tammsaare loomingut on alati nau­ditav
jälgida, seda oleks soovitav ka
juubelite vaheaastäil lavastada.
Thunder' Bay Lakeheadl ülikooli
teater ,,The Cambrian Players'' tähis
tas hiljuti oma 30. hooaega. Juubeli-hooaja
avanäidendiks oli John Van
Drutenl t|untüd näidend ,,Mäietan
ema"' („I \ Remember Mama''), mis.
baseerub, Kathryn Forbes'i raamatu
le „Ema pangaarve". —'Ema osas
esines edukalt eesti näitlejatar Olv
Pint. , r ' . ' . - / /\
„Mäletan ema" on tuntud ka eesti
.teatripublikule.) See; oli esimeseks la
vastuseks, Rein Andrel Teatristuu-dios.
Inglise keeles on seda näiden­dit
ette kantud New. Canadian Theat-re'i
poolt 2-1 korral Esiklavastuses
Valve Andre'ga Katrini1 osas ning
möödunud hooajal Leena Norheim-
Tiismani esitusel samas rollis.
• Ema keskset ja kandvat osa esitas
Stuudioteatris Erika- Veskimets. —
Seekord on tegemist aga eesti näitle­jannaga
„Mälelan ema" nimiosas
inglise keeles.
Thunder Bay ajakirjanduses leia­me
suuri fotosid ning kiitva arvustu­se
eesti näitlejatar Olvi Pinfile; kes
Cambrian Players trupis . on juba
aastaid näidelnud/ Seekord tõusis ta
eriti väljapaistvalt . esile peaosas
näidendis „Mäletan ema".
Arvustaja Paul BeLean kirjutab:
„John Van DruteiVi näidendi ^Mäle­tan,
ema" põhiline väljakülse on sel­gesti
väljendatud ta pealkirjas.
Et üldse edukas olla, nõuab ^Mäle­tan
ema" lavastus .näitle]annat,. kes
suudab lima ema karakterkuju ja
esitada seda mäletamist-väärivalt.
Selles osas on Cambrian Players'i
lavastus tõeliselt, õnnistatud.
Näitlejatar. Olvi Pint vastab ilusas­ti
. selle, keskse, rolli kaalukale vastu-
• tusele. ;.;';
Ta täidab rahu 1 ik-mõõduka matri-moonliku
norra immigrandi vääriku­sega,
huumori, pühendumuse, kõiku-matuse
ja kiindumusega ning teeb
sellest võitva kombinatsiooni." :
See suur ja vastutav inglisekeelne
peaosa tuntud -näidendis on Olvi
Pinti teatriteel talle suur isiklik võit;
Seda märkis ära ka Thunder Bay-linnapea
• oma isiklikus õnnitluses
Olvi 'Pinule. ' ^ .-
Olvi Pint alustas oma teatrialalisi
õpinguid Tallinna Riiklikus Lava­kunstikoolis.
Toron tos elades kuulus
ta Rein Andre Stuudioteatri koossei­su.
Eesti teatripublik; Torontos mä­letab
teda eriti prof. Higgins,i ema­na.
„Pygmalionis" ning -sügavalt ela­musliku
Anu Maarva '.osas:.-.J;Le.egitsc-vas
südames".
V V. Ä.
EBAÜHTLANE:TASE , ;•: :
Kuna seoses Toronto konverentsi­ga
möödunud kevadel' esines teata­vat
kriitikat konverentsi ettekannete
ebaühtlase taseme kohta, siis juhtis,
dri Ivask tähelepanu sellele,- et AABS
on organisatsioon, mille liikmete ena­mus
tegeleb balti-alaste uurimistöö­dega
oma tavalise akadeemilise leiva­töö
kõrval, mis võib olla Üoopis tei­sel
alal. See: vähendab valiku võima­lusi
ja võistluse momenti eriti kui
võrrelda mõne ameerika kutseorga­nisatsiooni
konverentsiga. Aga me
õpime igast konverentsist midagi,
kinnitas dr. Ivask avaldades .ühtlasi
veendumust, et AÄBS'i seitsmenda
konverentsi organiseerija -prof. Ju­ris
Silenieks teeb oma parima, et
järgmise, 1980. aasta konverentsi et­tekannete
tase. oleks ühtlasemalt
kõrge. '.; .'
JUUDIKÜSIMUS . -
Kui juudi küsimus Torontos teata­val
määral nagu varjutas terve kon­verentsi,
siis. märkis dr. Ivask, et
AABSl juhatus juba kaua enne To
ronto konverentsi oli teinud otsuse,
et me peaksime, teaduslikult .objek­tiivsel
viisil tegelema ka meie lähis
mineviku - valusate, probleemidega
nn. „verise aastakümne" perioodist
nagu prof. V. S. Vardys on hakanud
nimetama ajavahemikku 1940—1953
Baltikumis. Kunagi ei olnud mõel­dud,
et me räägiksime ainult ühe
rahvusgrupi saatusest, rvaid mõte p i i
kogu Bai tikumi kõikide rahvusgrup
pide, eriti eestlaste,, lätlaste ja leedu
laste, saatusi uurida ja neid traagi­lisi
sündmusi esitada teaduslikul v i i
sil
Toronto konverentsil: möödunuc
mais selgus kurb tõsiasi, et uuri mis
töid olid peamiselt teinud juudi pä
ritoluga teadlased, kuna balti teadla
sed ei olnud veel teinud peaaegu mit
te midagi, selle ala teaduslikuks läbi
töötamiseks ja •tulemuste..avaldami
seks mÕries; lääne suurkeeles. Nii oli
meil mõningaid referente, kuid pea
le dr. Tõnu; Parmingu polnud mei
balti-poolseid ettekandeid juutide
küsimuses. „Balti päritoluga teadla
sed olid teadlikud, et selle ajastu
sündmused on konverentsi kavas tee
mana,' aga kahjuks ei saanud me
kvalifitseeritud' ettekandeid, - mis
oleksid . sama : perioodi probleeme
vaadelnud teisest, täiendavast vaate
vinklist;" :
VERINE-AASTAKÜMME
Toronto konverentsi otsese tule­musena
kutsus AABS'i juhatus nüüd
ellu komitee, dr. V. S. Vardys'e juhti
Eestlesne Nepali valitsuse
nõuandjaks
Äsja saabus teade Katmantu un­nast
Nepalist (Aasias), et tuntud ee§-
ti maanteede ja sildade ehitusinse­ner
Ilmari Kolsi on.Nepalis Kuning­liku
valitsuse Töö-Transpordi Minis­teeriumi
juures sillaehituste nõuand­jaks.
:'-v,
Ilmari kodukoht on Burlingtonis-
Ontarios. Ta on varemalt töötanud
Kanada tuntud inseneribüroodes ja
Ontario teedeministeeriumis teede ja
sildade erialal.
UN E PUSTROM-UU
RONTOS
Tänavusügisesše Toronto eesti
kunstiellu on kaks kunstnikku väl-astpoolt
toonud meeldivalt värskust
ja vaheldust — Vaike Liibus Äustraa-iast
(ta näitus toimus septembris)
ja Arville Puström-Uus Ameerika
Ühendriigest. Ühist on neil, et mõle­mad
ori naiskunstnikud, mõlemil on
seljataga veerandsäja-aastane kunst-nikukarjäär,
pühendavad täisäja
kunstile, maalivad õlis ja akrüülis,
tugevalt realismis, kuid oma tunde-elamusis
ja isikupärase vaistu, teos­tusviisis
Ja motiivistiku valikul on
nad suuresti erinevad. Liibus on põ­hiliselt
lüürik, tal on peen koloriidi
tunnetus,; maastikku toob figuraal­seid
elemente, otse portreeliselt, ol­les
ise võrratu portretist, vaikelud
ja lilled on ruumis, hoolikalt ja
kunstniku vaistuga seatud. Puström
on jõulisem, temperamendikarii,
pintslilöök j ärsum, püsib looduslähe­dasena
ning motiividki valib vasta­valt
oma temperamendile. Meri, kal-jurahud,
rannad, tuul ja torm on te­ma
meelsamaid motiive. Vormi- ja
värvikõne on tabav.
Puströmi näitus toimus möödunud
nädalalõpul, 24.-26. novembril, Ees­ti
Maja väikeses saalis. Töid ligi
poolsada. Liialt koormav ja kuhjuv
piiratud, ruumalal. Lisatud vahesei­nad
pole kunagi sobinud. TÖöd lif-gitatult
peagu võrdärvuliselt: 1) me­re-
ja rannamotiivid, 2) Vana-Tallin-na,
3) maastikud, 4) lilled ja 5) abst­raktsed
tööd; Viimaseis kunstnik ei.
tundu olevat eriti kindel ega kodus
ning tööd võinuksid ära jääda, väl­tides
seega ka ruumi liigset koorma­mist.
Mere- ja rannamotiivides on kunst­nik
oma sõiduvees. Need olid suure-maformaadilisemad
maalingud. Oli
meri päikeseloojangul, kuuvalgel ja
öine meri. Erksa suhtumisega oskab
kunstnik näha ja kujutada vaheldu­vaid
meeleolusid. Aga meri8 on käNra-hutu
ja tormine, nagu „Kaljud jaTaT
ned" ja >,Torm" ning siis jälle „Kivi­ne
rand", „Kaks mändi rannal" ja
„Pankrannik". Kõik tähelepandavad
vahetu matkimisega kunstniku indi­viduaalses,
käsitluses. On kaugused
ja avarused, mitmel kauge Tallinna
Siluett.'.
Teise sarja motiivid vihjad Tallio-na.
„Pikk Hermann", nähtuna läbi
talvise puiestiku,,,Tallinna katused",
„Lai tänav" ja ;fToompea nurk" olid
parimad, mida Tallinna motiividena
dest, „Karjateef r / lehmadega, .olidki
näitusel ainsad figuraalsete motiivi­dega.
..-•'•'-.•
Hästi maalitud lilled,Sirelid", ;
^Krüsanteemid", „Päevaluled", eriti
aga vabamas käsitluses „Sügislilled"
ja „Moonid", andsid edasi nende eri­suguse
võlu, kuid jätsid midagi puu­du,
nagu see lillede maalinguis üldi­selt
domineerivaks on kujunenud.
Ka Puströmi lilled ja kimbud olid
Vaid mõnesugusel foonil. Lõikelilled
vaasis 011 ometi toodud tuppa, asu­vad
ruumis, valguse käes olgu siis
laual, aknal — igal juhul ruumis,
mitte kunagil vastu seina, nii siis ka
maalituna vajavad miljööd ja val­gust.
Kunstnik armastab korraga palju
ette võtta. Väljakujunenud on ta aga
meremaalides, mida ei saa väita ko­dumaiste
maastikumaalide •; puhul,
mis püüdlevad kerget romantitse-mist
ning seda ka linnade vaateis.
Kunstnikul puudub otsene ja vahe111
kontakt maalitava motiiviga. Igal ju­hul
olid need paremad seninähtuisf.
Ja seekordne Puströmi näitus tõi
omajagu värskust ja vaheldust siin­sesse
kunstiellu ning mitmed kodud
rikastusid eesti kunstniku maalide­ga.'
':; .;>•>/;. R. A.
-.EKK-künsfi-misel,
milline asub' selle ^verise aas- seni võidud näha, Lisaksin siia grup:
Iga uus ,jMEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
takümne" uurimistöö kavandamiselt
ja projekteerimisele kaugemasse'tu
levikku. Mis Torontos mõnele eba­meeldivalt
ja valusalt selgus, oli, et
kui vähe on baltlased ise teinud tea­duslikul
pinnal selle perioodi uuri­misel.
Just heed Torontos esmakordselt
käsitletud lähismineviku küsimused'
näitavad, et meie ei peaks neid küsi-pi
veel ainsa Tartu vaate, Toomemä­ge
ühendava „KuradisiIla" ja täna­vapildiga.
Maastikumaalidena köitsid tähele­panu
kolm talvemaastikku, mis os­kuslikult
läbiviidud mustvalge too­nides
(lahjendatud tush). Edasi var-junidiküllased
talvine „Külavahetee"
ja metsateel puukooreni „Puid too­mas".
Viimane ja üks suyemotiivi-
26. nov. Tartu- Co.llege'is leidis roh­kearvulist
külastamist ja tehti -ka os­tusid
—•• eri ti keeramikätoodete hu l-iiast.
. •'
. Väi j apanekü tega esi nesid kuns t n i-kiid
Argentiinas Mehhikost, USAst, .
Rootsist ja Kanadast..
Kujutavkunsti alal piid töödega
esindatud' E. / Kõks, O. Paju,: . B.
Vomm, A. Vomm, M. On no, J. Saar-,
niitj O. Timmas, H. Herman, E. Pe-hap,
V, Hubel,- U. Aedna, E. Timiisk,
E. Wilbiks, M; Uuessön, H. Mikel-.
št^ar','- A; Lee, M. -Lee,, M; Leprii,, S.
Okas-Ainso, A. Veerer.
Ainsa kujurina esines oma tööde­ga
R. Saa ring /\rgen tunast. Keraami-lisi
töid esitasid A. Elkcn, M. Eermc,
L. Eerme; I. Heinmaa ja E. Wilbiks.
Tekstiili —- M. Ländra, L. Eerme, •
M. Martenš, R; Roos, M.. Weiler, M.
Eljas-Gartan. Graafikamappe. — ' A.
Lee ja M. Landra. Fotod — U. Kabal-jun.,
Ü. Vompa, E. Alfred, K. Wagis.--.
te ja H. Randlaid.
Loosimisel võitis Äry Muikmaa "
El keni poolt välja pandud \-aasi.
Säilitame oma kultuuripärandi
Eesti Kunstide Keskuse
• KUNSTIHOONES.
Annetused ja pärandused fondi
on tulumaksu vabad.
V.