1978-11-30-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Elu" nr. 48 (1503) 1978 Lissõjca algus© Idus hindas üle lagune-jõudu. Selline sünge kodustanud üldmobilir ~~n lehmata oli kes ei ka-s sõjaväe ülikoo-d moodus-a temeeste 800 va-tsioon 29. aitsjate suur prot- . 1300 meest < - tsustesse. takista- • ;.-.-' "st. Riik-us, rahvama-es nälg, rii-nõrkused, isse tun-aenlane tegi ga. sõjavägi, gi välislae- , väed olid Wz jõud Narva -ist, 481 sõ- • . Meele- 4. polgu-. tusvalitsuse paugub, mehi nartsu* Kui Teil Isamaa muretsege minu üle- . Lõppes argpüksid ja 19.—22. dets. gujõud oli.', ja 61-le ohvit-lõpp. oli üldiselt sa-põhjustasid. gi et venelased ses: Tartu :• roodu päeva- : . a. detsemb-kõik tublid ja taganemisel ° element jäi. tol ajal iseendi , keda okupee-õppis tundma ; .aktide ja ma- Omal nahal ko-jal hakati .tund- '» teda tunne- _anda muu- ::",;' , sest riiklikul. 'organiseerus* , loodi sõjavä-instituut, saadi oli' 3. jaan. 1919 ,147. kuulipildu- • laiaroopalist, 1 g. Vaenlasi i ja mõõka, 79 'tükki, ist kriisi oldi. vai-".', tungiks. See sün-a. ja vaenlane su- •" i piiride taha. : EGEVÜS olnud kaardimäng \ yhimõttele rajatud ne tegevus. Eesti . nud midagi'j aetud :' oodetud pimedale-julgete inimeste-. ,d juhus ega neist: "imängija. Nemad; . eeskujuks, 'alati oanema, kus aga,, ad olid kangel a-just kangelasi ei eil.mehi ja saab kellele tundmata, nimega: .jürm". avad-tegevust õt- 'dek : Yõit • hirmu ba tahte poolest.. :>cavöImeks ühis- <iklikule yabadu- Fuad LM, hind S7.35 'est, Süite 1900, - tel. 364-1131 925-6812 ^eie Elu" nr. 48 (1503) van •'• t, kes oli süüdi TS ei olnud .tead--' güst ja shahhi Iraanis. CIA llega, et Iraani ivan ei lasknud teotseda. 3 aastat tagasi aanast tõid sõjaväe lennukid •sse vabasurma läinud ususekti liikmete laibad, kuid paljud dzhung-lisse põgenenud on kadunud. Ususekti juht, Jim Jones'i isik tehti kindlaks sõrmejälgede järgi. ÜSA sõdurid, kandes maske trans-porteerisid troopika päikese käes lagunenud laipu. Elu Jim Jonese kon-sentratsioonilaagri taolises asunduses oli kohutav. Enesetapmise sooritanuid oli üle m lahedaloleväst dzhungUst leiti ainult mõniküm mend inimest, kel oli õnnestunud põgeneda^; Eongressiliikme Leo J. Ryani ja surmasaanud ajakirjanike laibad toodi USA-sse, kus nad maeti. Nad mõrvati püstolkuulipildujatega rel vastatud mõrvabrigaadi poolt, kelle mõned liikmed on vangistatud. Nagu selgub, sooritati tapmise katseid juba mitu nädalat enne massmõrva. Selgus, et laagris oli li gemale, sada mitmesugust relva. Jim Jönes kinnitas laagri elanikele, e neil on vajadus relvadega ennas Vabadussõjast osavõtnud koos Toronto Eesti Võitlejate ühingu esimehega sõja alguse 60. aastapäeva .tahtetuni-1 kaitsta. Relvastatud vahtkond piiras sel Torontos. Istuvad, vasakult - J. Tammkõrv, P. Kass, A. Tomander, TEVÜ esimees A. Kaia, B. teman, J. ^stovvni laagrit oolja päeval ning Konze. Seisavad - A. Vaher, JJ. Naar, A. Kask, A. Nüüd, A. Rätsep, E. Uduste, K. Kilu. Foto - S. Preem JST8 ! , ?l lastud laagrist lahkuda. loo algas hommikul vara ja lõppes õhtul hilja sunnitöö korras. Kuidas selline laager ja inimeste poolsunniviisiline väljaviimine USAst oli võimalik, seda ei tea keegi. Kõige kummalisem on asjaolu, et terve rida kohalikke Kalifornia poliitikuid ja linnapeasid otsisid Jim Jonese poolehoidu ja toetust valimiste kampaanias. Laagrist leiti mitu miljonit dollarit rahas ja kalliskivides. - ' ; s ALGA: mm ^:>:>?:S ,w.,,.,:'mm* Vabadussõja alguseks loetakse 28. nov. 1918. Sellel päeval Narva linna eelsetel positsioonidel olevad eesti vabatahtlikud lõid tagasi venelaste teise frontaalse kallaletungi Narvale. Esimese kallaletungi Narvale korraldasid venelased 22. nov. Seda päeva loevad nemad kodusõja alguseks. Selle kallaletungi lõid tagasi saksa okupatsiooni väeosad. Eestlasi veel Narva riiüdel ei olnud. Koos frontaalse kallaletungiga 28. nov. vene väeosad, kuhu kuulusid ka eesti kommunistlikud üksused, püüdsid Narvat vallutada haarami sega lõunast ja põhjast. Need katsed löödi tagasi. Otsustavaks Narva kaitsele sai venelaste dessant Narva Jõesuus. Seal maaletulnud üksused ähvardasid kogu Narva rinde ühendusteid ja Saksa väeosade ülemjuhataja Narva rindel andis käsu kell 15.30 tagasitõmbumiseks kogu Narva rindelt. Sillad Narva jõel lasti õhku ja teiselpool jõge kaitsel olnud eesti va-eie vabadustahe • \ (Algus esiküljel) nii ranged meie kodumaad okupeerivate kommunistide ja nende toetajate vastu. Küsitakse sageli, et kes teie siis olete? Sellele küsimusele ma tahaks kehtivate riigiõiguse ja rahvusvahelise õiguse normide järele vastata: „Niikaua kui E.V. on veel suurte ja võimsate maailma suurvõimude poolt iseseisva riigina tunnustatud, niikaua kui E.V.'esindajad esindavad veel Eesti riiki — oh need kes on an-nud oma sõjamehega ametnikuvan-de E. Vabariigile^ E.V. juriidilise kontinuiteedi füüsilised kandjad ja kaitsjad., Selleks, et see asi oleks kõigile pae* vaselge tsiteeriti ma varsti teie kätte ilmuvast ühingu trükisest Vabaduse teedel" veel järgmisi Eesti sõduri vandetõotüse sõnu: J,Mina tõotan ustavaks jääda Eesti demokraatlikule Vabariigile... igal ajal valmis olles lahingus tangenud kangelaste eesku- . jul riigi kasuks oma elu ohverdama!" ~ • , Neid vandesõnu on mehetegudega Vabadussõja ja Teise Maailmasõja 19 sid eesti Vabatahtlike üksustele Narva rindel. Juhtimises esines dualism ja põhiliselt oli see Narva rinde kaitsemise ajal sakslaste käes. Osa saksa väeosadest võttis osa Narva kaitsmisest 28. nov. Selles olukorras ei jäänud Narva rinde juhatajaks määratud polk. A. Tõnissonil, kes kohale jõudis pärast seda, kui sakslaste poolt oli käsk antud üldiseks taandumiseks, muud võimalust kui korraldada taandumist, järkjärguliselt vastupanu avaldades. Narva lahing ja taandumine Narva jõe joonelt oli Vabadussõja raskeima osa alguseks. Taandumine kogu rindel kestis kuni aasta vahetuseni. Selles raskes olukorras sõjaväe selgrooks ning moraali kandjaks jäi eesti ohvitser. Nende kohusetunne ja tahe koos suure organiseerimise võimega ; kujundasid aastavahetuseks olukorra kus võidi minna üle vastupealetungile ja visata vaenlane välja rahvuslikest piiridest. Taandumi-batahtlike üksustel oli raskusi üle se perioodil oli paljudes kompanii-jõe pääsemisel. Relvalaod, mis saks-j des rohkem ohvitsere kui sõdureid, lased viimastel -minuteil eestlastele1 Nemad olid juhid, laskurid ja vahi-üle andsid jäid venelaste kätte. ! postid, ilma saamata puhkust vähe-'' V T ' , . - • ' - • ; • ' i . .". • -i maigi määral. ' Narva linna kaotamine jatagasi-} taandumise põhjuseks oli Viie ikestatud rahva aktsioon Liitunud Rahvaste Organisatsiooni (UNI), kaudu Nõukogude Liidu dekoloniseerimise nõudmiseks, missugusel nõude esitajaid LRO keeldus vastu võtmast, jätkus New Yorgis möödunud nädalal. Kesknädalal toimus UN'i church Centrels pressikonverents, millest võttis osa ligi sada ajakirjanduse esindajat, ja pühapäeval korraldati Nõukogude Liidu UN'i esinduse ees suurem protestidemonstratsioon umbes 5000 inimese osavõtul. Nõukogude Liidu esindus oli demonstreeri] aist eraldatud mitmekordsete tõkkepuudega ja neljas reas politseiahelikega; Demonstratsioon möödus üldiselt rahulikult, kuigi oli vähemaid kokkupõrkeid politseiga. Protestidemonstratsioon oli korraldatud ukrainlaste poolt vabade ukrainlaste kolmanda maailmakongressi viimasel päeval kongressi lõpu-sündmusena ja sellest osavõtjad olid peamiselt ukrainlased. Eriti palju lele. visati paukpadruneid.: Demonstratsioonil põletati Nõukogude Liidu lipp. Oli paar arreteerimist ja paar isikut said vigastada. Demonstranti-de hulka olid end poetanud ka mõned teadmata.päritoluga isikud, kes oli demonstratsioonil ukraina noori,'esinesid provokatiivselt ja näisid skaute, gaide ja koolinoori. Peale ukrainlaste võtsid väiksemates gruppides osa ka eestlased, lätlased, leedulased ja valgevenelased. Demonstratsiooniks koguneti kella 1.30 p.l. alates American hotelli juurde 52. tän. ja 7. Ave. nurgal ja mindi sealt rong-lahinguväljadel Eesti kodupinna eest käigus Nõukogude Liidu .UN'i esin-võideldes ka kinnitatud/Selle v a n d e | d u s e ette 67. St. ja Lexington Ave. nurgal. Rongkäigu ees kanti viie demonstratsioonist osavõtva rahva ja Ühendriikide rähvuslippe. Rongkäigu eestlaste kolonni ees kanti kuus täitmise eest meie ei kanna vastu-tust, mitte üksi E. V. vaid ka nende suurvõimude ees, kes meie vabadusvõitlust toetavad. PEAME PIDAMA VASTU TEVÜ tahab sõbralikult koostöö-tada kõigiga, kes võitlevad Eesti vabaduse eest. Kuid meie sõdurivanne, Sõjameeste ja Rahvuskongressi otsused ei luba meil toetada neid, kes on ulatanud käe vaenlasele ja kes on valmis seda tegema. On raske toetada neid kontrover-saalseid proovireisijaid", kes ei tunnista meie'E.V. esindajaid, kes rändavad siin ringi, et meie rahvuslikke suurüritusi muuta oma maskeraadi deks. On raske, mõista neid, kes siin talutavad ringi Soveti võimu soosi kuid kandku nad Soveti propaganda kunstnike» Soveti kirjanike või muid petteriimetusi. Neid kes paku-vad. meie väikse Eesti isamaa vastu suurt Soveti isamaad, mis ulatavat Baltimerest Vaikse ookeanini ja mis olevat suures ohus feise kommunistliku hiiglase Puna-Hiina rünnakuohu pärast. Oleme palju paremas olukorras kui 60 aastat tagasi. Meie ei ole enam ajaloota unustatud rahvaks, kuna meil on Eesti riik ja Balti riikide iseseisvuse küsimus on veel maailmapoliitilisel areenil akuutne. Peame pidama vastu niikaua kui saabub meie tund. Meie poolel "on õigus ja Suur Jumal!"j \ SÕJASANGÄRITEjAUStAMINE Pärast kiiduavaldustega vastu võe- • tud avasõna palus esimees koguneda Vabadussõjast osavõtnuil. Neile kinnitasid daamid rinda'valsed neid-õied. Järgnes pildistamine. _ Aktusekõne pidas Ottawa. Eesti Võitlejate Ühingu esimees Raimond Piirvee andes ülevaate. Vabadussõja käigust (kõne on avaldatud teisal). Sopran Silvia Preem laulis Paul . Tammeveski , ,,Mul oli üks? väikene laululind", Paul Tammeveski. poolt . Ilmar Rebase sõnaclele. löödud ^Kodumuld" ja korduvate kiiduavalduste" nõudel lisakls ..Kodumaa, su tähed." Elektriorelil saatis Georg lital. Eesti lippu, mis jätsid efektse mul- EI MINGIT ' KOMPROMISSI \ X KOMMUNISTIDEGA K. Päts — 1918 tõmbumine,Narva jõe Joonelt oli tingitud sellest, et aeg Eesti vabatahtlike väeosade formeerimiseks, varustamiseks ning. rindele saatmiseks oli äärmiselt lühike. Vabadussõda algas 17 päeva pärast Ajutise Valitsuse Väljatulekut põranda alt. Vabatahtlike mobilisatsioon kuulutati küll välja 16. nov. kuid võini Eestimaal j anti sakslaste poolt eestlastele üle • alles 19. nõv. Raudteed, telefon ja telegraaf jäid endiselt okupatsioonivägede käsutada. Eesti väeosadelt kevadel äravõetud relvastust, varustust ja laskemoona osaliselt hävitati ja anti väga visalt üle Eesti fqrmeeri-tavatele Vabatahtlike üksustele. Sundmobilišatsioon kuulutati välja 28. nov. kui venelased' kallale tungi-vaenlase parem ettevalmistus sõjaks. Tema alustas sõda ja valmistas ette selleks .pikemat aega. 13. nov; Moskva tühistas Saksamaaga sõlmitud rahulepingu ja-asus koondama väeosi Eestimaa vallutamiseks. Neid organiseeriti Petrogradis ja Moskvas. Krasnoje Selöos, Tsarskoje Seloos ja Jamburgis olid formeerimisel eestlastest, koosnevad. punakäardi pataljonid; -Sõja alguseks oli koondatud küllaldased jõud, et nendega vallutada kogu Eesti. Kaotuse põhjuseks osutus halb juhtimine ja lootus sellele, et neid kui vabastajaid vastu võetakse. „Päästjate" asemel eesti rahvas valis vabaduse. August Nõmmik tahtvat välja kutsuda suuremat kok kupõrget politseiga. Protestidemonstratsioonist ilmus kirjeldus suurema pildiga New York Times'is. .Demonstratsiooni näidati ka TV-s,kus olid näha ka lehvivad Eesti lipud. Vene impeeriumi dekoloniseerimise nõudmise aktsioonis jätkas viie ikestatud rahva delegatsiooni esimees J. Shymko ,UN'i hoones taotlusi viie rahva memorandumi "ja selle dokumentatsiooni edasiandmiseks UN'i esindajaile. Esmaspäeva õhtul je. Nõukogude Liidu esinduse ees sai ta memorandumiraamatu anda koguneti tänava "vastaspoolele, kuna üle UN'i dekoloniseerimise komisjo-majaesine ja tänav olid tõketega ja , niie selle koosolekul ja teisipäeva õh-politsei poolt blokeeritud. Politseil j tui sai ta kokku UN'i täiskogu esi ©OTSI RAHVAERAKOND ES ITSEPTEERI BALTI RAHVASTE STOKHOLM ~ Rootsi Rahvaerakond ei saa kunagi aktsepteerida rahvaste ikestamist — see seisukoht deklareeriti erakonna kongressil, millest võtsid osa ka eestlaste esindajad. •<••••'-. Seekordne kongress oli eriti tähtis, lootsi on ka ainus riik läänes, kes oli reservis väljas ka rühm-ratsapo-litseid. , Demonstratsioonil, esines iga rahvusgrupi esindaja lühikese sõnavõtuga. Eestlaste poolt kõneles USA'Eesti rahvuskomitee abiesimees P. Saar. Hoogsa ja terava kommunistliku rezhiimi vastase kõnega esines Vene vangilaagrist välja pääsenud S.. Ku-dirka. Demonstratsioonist võttis osa ka. vene dissident kindral P. Grigo-renko. \ Demonstratsioonilt taheti venelastele üle anda ka Vene impeeriumi dekoloniseerimist nõudev memorandum, ja selle dokumentatsioon. Venelased keeldusid aga nii delegatsiooni kui ka selle esindajat vastu võtmast. Protestidemonstratsioon kestis kuni kella 4-ni p.l. Kuna Nõukogude Liidu esindus oli erakordselt tugeva politsei kaitse all-tekkis demonstrantidel mõningad vähemad kokkupõrked poliftseiga, kel-mehega, andes sellele üle- memorandumi. . Kesknädalal anti pärast pressikonverentsi, mida juhatas J. Shymko, memorandum üle Ühendriikide -UN'i esinduses, kus esildise võttis vastu USA delegatsiooni liige UN'is, esindajatekoja liige Edward Mezvisky, kes. pööras esildisele suuremat tähelepanu. Vastuvõtt USA esinduses kestis 1% tundi/ . kuna Rahvaerakond üksi on valitsus erakonnaks. Eesti liberaaldemokraatlikku Koondist, esindas kutsutud külalisena abiesimees Heinrich Mark,' keda väliskülalistele korraldatud lõunal tervitas partei abiesimees Kerstin Aner, kui .„Eesti Vabariigi auväärset esindajat." Eestlastest oli kongressil veel Andres .Kaarik ametliku delegaadina, Ülo Ignats aktiivse ametlikult loeb kümneid tuhandeid balti põgenikke soveti kodanikkudeks. See on häbi Rootsile ja rootslastele. . :. '""••'.'.' Bengt Kopp tegi Kongressile järgmi-sed konkreetsed ettepanekud: ® et kongress avaldaks hukkamõistu Eesti, Lati ja Leedu okupeerimise pärast,. ® et Rootsi valitsus mõistaks hukka oi ettepanekute ' esitajana\ ja. - Irene, soveti okupatsiooni ja võtaks üles Kiisk, kes ametnikuna tõotab Rahva-; Soveti okupatsiooni hukkamõistmise erakonna büroos. Muidugi võis kong- fca LRO-s, @ et kongress toetaks Eesti, Läti ja Leedu vabadusliikumisi, ® et kongress toetaks Eesti, Läti ja Leedu rahvaste esindusi Rootsis ja VABADUSTAHE PÜSIB :' Siis astus kõnepulti E. V. aupea-konsul Ilmar Heinsoo, kes oriia tervi tussõnu sisse juhatades rõhutas:tõi-ka, et Eesti Vabariik ei. olnud ajaloo juhuslik kokkusattumus, vaid ühe rahva plaanikindel liikumine iseseisvuse saavutamiseks. See sai teoks võibolla kiiremini olenevalt ajaloo konstellatsiooni tingimustest, kuid vabadustahe oli eesti! rahva hin-ges, olnud juba ammu. Kui ajaloo valguses valadelda Ees ti iseseisvuse sündi, ütles-kõneleja, siis otsisime sealt sõnumit, milles peegeldub Eesti Vabadussõja Vaim, Esiteks — igal rahval on õigus enesemääramisele— õigus oma elu korraldamisele, kultuuri viljelemisele ilma võõra-võimu surveta, Teiseks Eesti viidi iseseisvusele väikese gru-pi eliit-eestlaste poolt, kes olid,võimelised, rahvast kaasa tõmbama/ja neile vabadusiha sisendama. Koi-, mandaks — meie vabadustahe püsib edasi nii siin kui Kodumaal ja meil on selle idee kandjaid. 1 See'on tänase õhtu kõige sügavam mõte, sest ilma tahteta pole ükski rahvas vabaks saanud. Aplausiga vastu võetud aupeakonsuli sõnavõtule järgnesid esimehe tänusõnad tegelastele, nende hulgas perenaised prouad Alaver, Külmallik, Kosk ja Peitsman. Aktuse osa lõppedes tõusid koosviibimisest osavõtjad ja lauldi üritu-. se majanduse ja seltskondliku- osa. korraldaja Meinhard Niinvee kõlava, tenori juhtimisel „Eeštimaa,mu isamaa..."^ Meeleoluka koosviibimiise jätkudes järgnesid veel mitmed ühislaulud sõdurilaulude varamust. STOKHOLM (EPL) - „Arge reisi ge N, Liitu. Teid võib tabada sama asi, mis Niedrega, kes arreteeriti Riias 23. juunil selliste piltide väljaviimise pärast. Teda süüdistatakse spionaazhis ..." ütlevad lätlased oma plakatil. Stokholmi lätlased on protsessi kestel demonstreerinud südalinnas Sergel-torgetil, nõudes Niedre vabaks laskmist ja soovitades kõiki boiko^ teerida Inturisti reisišid N. Liidu ja selle poolt anastatud aladele. Demonstrandid kandsid Niedre pilti trellide taga ja demonstreerisid neid vareme-te- pilte, milliste pärast Niedre on tembeldatud Riia kohtus „sõjaliseks spiooniks" ja mõistetud 10. aastaks sunnitööle. ressilnäha ka Peaminister Olä Ulls-teni eestlannast abikaasat Evi Ullste-ni-..- •"' '..'.-". • Kongressile oli. esitanud Bengt Kopp' Nybrost :pik et ametlik hoiak,,mis'loeb balü tud ettepaneku, mille tiitliks oli: Va-; badus Eestile; Lätile ja Leedule. Et: tepaneku motiividest olid tähelepanuväärsemad: ..'.-;'.••' Balti naaberrahvaste saatuse üle valitseb tähelepanuvääriv vaikus. Näiteks,on Sootsi raadio terve pärastsõja jooksul saatnud ainult .3 saadet Baltikumi praegusest :• Olukorrast (TV-s maikuul 1978). Varem oli Läänemeri rahuarmastav lüh vabade rahvaste vahel, .kuid nüüd kasvab keset Läänemerd üles teadmatuse müür. • Üheainsa erandiga keeldub ...Lääne-., maailm ikka veel tunnustamast Eesti, Läti j ä Leedu okupeerimist Soveti poolt. Erandiks on Rootsi. Rootsi oli esimene ja on praegu ainus maa läänemaailmas, kes tunnustab balti riikide ühinemist , Sovietuniooniga. põgenikke soveti kodanikeks, muudetaks. Partei juhatuse seisukoht Bengt Koppi ettepanekute kohta 'ütleb muuhulgas: Rahvaerakond peab kinni põhimõttest, et kõigil riikidel, on õigus rahvuslikuks iseseisvuseks;ja enesemääramiseks. Selle järeldusena ei saa Rahvaerakond kunagi aktsepteerida. Balti rahvaste ikestamist. Kongress Võttis üksmeelselt vastu partei juhatuse deklaratsiooni ja Ülo Ignat-si täiendusettepaneku j imatuse seisukohale. Täiendus kõlab järgmiselt: „Ka väikestel rahvastel on õigus"iseseisvusele. Rahvaerakond- ei saa kunagi moraalselt heaks kiita Baltikumi okupeerimist".' ..: Edgar Hark õnnistati peapiiskopiks STOKHQLM (EPL) — Soome luterliku kiriku peapiiskop Mikko Ju-va õnnistas pühapäeval, 31. oktoobril Tallinna toomkirikus ametisse Eesti uue luterliku peapiiskopi. Edgar Har-gi- :'; Kohal viibis üle saja eesti õpetaja ja koguduste esindaja. Välismaalt oli kohale tulnud esindajaid teistest luterlikest kirikutest. Luterlikust Maailmaliidust ning Moskva patriarhaadist. Rootsi luterlikku kirikut esindas Strängnäsi piiskop Äke Käst-lund. - Ametisse õnnistamine toimus eesti keeles. Õnnistamisel assisteerisid Ju-vat väliskirikute esindajad. >' v :'„Meie oleme siin tunnistamas kiriku kokkukuuluvust üle kõikide piiride",' ütles peapiiskop Juvav Ta koils-. tateeris, et kiriku õpetus ja usk on alati avalikud; Kristlik kirik ei saa tenia järgi tegutseda. kunagi varjatult ja suletult. Piiskop on pandud koguduse eestkostjaks, kes tunnistab nii valitsusmees.tele kui ka väljaspoolsetele, millesse kristlik kirik usub, kuidas ta tegutseb ja kuidas ta. elab. ' ;'.: Edgar Hark/kes hiljuti Tallinnas kirikukogu poolt valiti peapiiskopiks surma läbi lahkunud Alfreel Toomi:n-ga järglasena, on sündinud 8/ okt. 1908 Tartus. Lõpetas 1928 Tretfneri gümnaasiumi "klassis, mis andis .10 vaimulikku.(Hark,'Küla, Põld, Vool, Teras, Kiisk, Raudsepp., (praegu EELK piiskop Kanadas), Karm, Tõldsepp ja Võõbus). -Äi* &J3 s4 • Illi. . „ME1E ELU" • lugejad;, ärge unustage oma; •.:•'•-,".. sõpradele/soovitamast . ' . ,.MEIE ELU" . 1 J? ^ordibcillil •! US valiti iluduskuningannaks .gaidtegela- •ne ja ERKU esinduskogu liige Gilda Karu, ballikuningaks Valter Evart. Ball kulges heas meeleolus, esines meeleolu lauludega sopran Liilia Corradi Linda Männiku, klaverisaatel I Jä kutseline tantsuõpetaja . Helmi | Mändsalu oma ameeriklasest partneriga salongtantsude denionstratsioo-niga. Tantsuvõistlusel tuli esikohale valsis 'Endel Vilgats oma tütre M- •raega ja polkas Linda Sillard Mati' Verderiaa, . . •'..' Illi 23lWESTMORE DR. SÜITE 404, REXDÄLE, . M 9 V 3Y7 - Tel. 745-4622 iifiiiiiuiiiriiii-iijiiiiiiiiiiiiiifiiiHiiiiiim festi Sihtkapital Kanadas /Aetused j a testamendi-päränidused on tulumaksuvabad. Annetaja soovid täidetakse. EESTI MAJA, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K2R6 ill>llll!ll3!llilS!!lllllll!ll!HiSt{li!!!lllSSIl^ Eestlaste .ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu, maailma, kus asub eestlasi. - Tellige ja.lugege ,,MEIE ELU''. Nõudke „MEIE ELU" proovinumbreid. — i,MEi.E-: ELU" tellimishinnad: Kanadas: 1; a. S24.00; 6 k. $13.00, 3 k. S8.50 USA-sse: l a . ' 26.00-6 k,4H,00, 3. k. $9.00. -Ülemeremaades^ se: T a. S30.00, 6 k. $16.00, 3 k, $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $13.50, 6. k. |6.75,:Kiri: ja lennuppstilisa USA-sse: 1.a. ^14.50,6 k. $7.25. Lennupos t i li sa -Ülemerernaadesse: 1 a. $23.50, 6 k. Sl 1.75. • „MEIE ELU" TALITUS / 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada — . Tellimiskupong: '.".'• Palun saatke minule ;,Meie Elu". kuuks. Tellimisraha - siinjuures ^...v.^..^v:......^^...;...v.J;.,^; (Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga^- Nimi: Postiaadress: . Kuupäev..........; (Allkiri)
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, November 30, 1978 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1978-11-30 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E781130 |
Description
Title | 1978-11-30-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
Elu" nr. 48 (1503) 1978
Lissõjca algus©
Idus hindas üle lagune-jõudu.
Selline sünge
kodustanud üldmobilir
~~n lehmata oli
kes ei ka-s
sõjaväe
ülikoo-d
moodus-a
temeeste
800 va-tsioon
29.
aitsjate
suur prot- .
1300 meest < -
tsustesse.
takista- • ;.-.-'
"st. Riik-us,
rahvama-es
nälg, rii-nõrkused,
isse tun-aenlane
tegi
ga.
sõjavägi,
gi välislae- ,
väed olid Wz
jõud Narva
-ist, 481 sõ- •
. Meele-
4. polgu-.
tusvalitsuse
paugub,
mehi nartsu*
Kui Teil Isamaa
muretsege minu
üle-
. Lõppes
argpüksid ja
19.—22. dets.
gujõud oli.',
ja 61-le ohvit-lõpp.
oli üldiselt sa-põhjustasid.
gi et venelased
ses: Tartu :•
roodu päeva- :
. a. detsemb-kõik
tublid ja
taganemisel
° element jäi.
tol ajal iseendi
, keda okupee-õppis
tundma ;
.aktide ja ma-
Omal nahal ko-jal
hakati .tund-
'» teda tunne-
_anda muu- ::",;'
, sest riiklikul.
'organiseerus*
, loodi sõjavä-instituut,
saadi
oli' 3. jaan. 1919
,147. kuulipildu-
• laiaroopalist, 1
g. Vaenlasi
i ja mõõka, 79
'tükki,
ist kriisi oldi. vai-".',
tungiks. See sün-a.
ja vaenlane su- •"
i piiride taha. :
EGEVÜS
olnud kaardimäng \
yhimõttele rajatud
ne tegevus. Eesti .
nud midagi'j aetud :'
oodetud pimedale-julgete
inimeste-.
,d juhus ega neist:
"imängija. Nemad;
. eeskujuks, 'alati
oanema, kus aga,,
ad olid kangel a-just
kangelasi ei
eil.mehi ja saab
kellele tundmata,
nimega: .jürm".
avad-tegevust õt-
'dek : Yõit • hirmu
ba tahte poolest..
:>cavöImeks ühis-
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-11-30-03