Meie Elu = Our life, February 28, 1980

              1 NELJAPÄEVAL, 28. , ^ e k Elu" nr. 9 (1W7).M»M':
st
•I „OÜR LIPI" — Eštöniaii -Wertly,
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave./ Toronto, Qnt. Canada.
:;M4K-;2R6:- '•'•.-•;TeL
Toimetajad: Hil Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,
USA. Tel; 1201) 262-0773.
„MEIE ELU'' väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Ašut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Oht. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop., kl 9 h.
-5 p.l.; esmaspv ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
iTellimishinnad: Kanadas — 1 a. $27.00, 6 k. f 14.50, 3 k.
$9.00. USA-sse — 1 a. §29.00 6 k. $15.50, 3 k. 9.50. Ülemere-maadesse•;
1 ä. $33.00,6 k. $17.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa
Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupostilisa
USA-sse: 1 ^. $ 16.50, 6 k. $8,25 Lennupostilisa
maadesse: l a . $32.75, 6 k. $16.'
Üksiknumber—.50^.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
tis $3.75, kuulutuste küljel $3.50.
New
seskujuks raüdrimba
taha minevate
life osas
Tuld kuningale
liiitiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH
Sõda on kahesugune: rünnaksõda
eBik agressioon teiste rahvaste vastu
Ja kaitsesõda, mis taotleb kallale­tungija
tõrjumist ja oma territooriu­mi
ja rahva kaitset. Rünnaksõda oh
kuritegelik ja seega hukkamõistetav.
Kaitsesõda on paratamatu ja ründa­ja
poolt pealesunnitud ning seega õi­gustatud.
Nii ründaja kui kaitsja ei saa teisi­ti
kui peab vastast tapma ja niipalju
on neil ühist. Eesti Vabariik oli Nõu­kogude
Liidu poolt rünnätu ja saks­laste
edasitungil itta okupeeritü olu­korras.
Selles teises järgus osutus
eesti sõjamehel võimalus haarata
relvi ja sõdida venelaste vastu, et ül­disel
frondil kaitsta Eesti Vabariigi
territooriumi tulevast puutumatust.
Kuid see ei teinud meid veel natsi­sõbralikuks
ega sõdivaks pooleks
Hitleri Saksamaa eest.
Kui nüüd Simon Wiesenthal rün­dab
Eesti ja teiste jBäiti riikide en­disi
sõdalasl juüdivastasuse pärast
ja otsib sõjakurjategijaid, siis on see
sama vale, kui tembeldada eesti juu­te
meie vabariigi vastaseiks, kuigi
üksikjuhud selleks õigustuse annak­sid.
Heldia Estam andis Wiesentha­lile
neis küsimustes efektiivse vastu­se
Los Angelesis korraldatud baltlas­te
ründamise koosolekul:, ta esitas
Mrakirja Iisraeli Kuldse raamatu
tõendist, millest sionistide organisat­sioon
tänab * Eesti Vabariiki juutide­le
Eestis antud kultuurautonoomia
seaduse eest. See kultuurautonoomia
oligi ametlikuks ja tegelikuks alu­seks
eestisoost rahva ja tema valit­suse
ning Eestis elunevate juutide
vahekordades.
Kas tohivad eestlased rünnata juu-täiesti
ebaõigelt, et meie kriisiaega-del
juudid ei näidanud täit lojaalsust
meie riigile: juut kiskus meie riigi­lipu
Pika Hermani tornist; juute oli
NKVD koosseisus; rida juute lülitas
end eesti või saksa keelelt vene kee­lele.
Ja ometi olid Eesti juudid ma­janduslikult
jõukad ja nautisid valit­suse
poolt antud kultuurautonoomia
hüvesid., •
Minister baarileti juures vastas:
Iga rahva seas leidub ebalojaalset
elementi. See käib juutide ja arvata­vasti
ka eestlaste kohta. Seepärast ei
saa üksikute tegusid üle kanda kogu
rahvusgrupile, sest see oleks ülekoh­tune^
See seisukoht on õige ja sellele
oleks raske vastu vaielda. Selle sel-
Kanada võimsa massmeedia poolt ennustatud liberaalide suw
valimisvõit teostus. Liberaalid said uues parlaknendis 146 kohta)
konservatiivid 103 ja uusdemokraadid 32 kohta. Sokretid kaotasid
esinduse parlamendis; Uue parlamendi puuduseks loetakse, et või­dukal
liberaalide parteil puudub esindus kolmes lääneprovintsls:
Briti Kolumbias, Albrtas ja Saskatchewanis. Nüüd räägitakse neis
provintsides, et nad ei talu liberaalide valitsust, kus neil pole esh>
••..idust ja kõneldakse Kanada föderatsioonist lahkumisest/Eestlastel
ja Balti rahvastel oli liberaalide valitsusega head vahekorrad ja
loodetakse, et uus :valitsus suhtub sama moodi meie. pirobleemS-.
nfärio
fyht
ly
Konservatiivide valitsusele, eesot­sas
J. Clarkiga sai otsustavaks pea­miselt
majandusminister John Cros-bie
energiapoliitika. Rahvas ei talu­nud
ka immigratsiooniministri Ron
Atkey' massilist "Vietnami paadipõge­nike
sissetoomist, kes nüüd saavad
poole palka valitsuselt (maksumaks-sukoha
peab omaks võtma ka Wie- jalt). Tungivad sisse kõikidesse To-senthal
ja hoiduma varju heitmast
rahvusgruppidele välismaadel, kelle
õnnetuseks oli rünnatud olla jä kes
olid sunnitud oma riiki ja maad
kaitsma relvadega, milliseid oli too­kord
võimalus saada.
Heldia Estami sõnavõtt; vastusena
Wiesenthali üldistavaile väiteile ja
Iisraeli kuldraamatu dokumendi esi-.,
tamine oli kiiduväärt ja efektiivne.
Tuleb ainult oodata, et Wiesenthal
siitpeale ..on midagi õppinud oma
võitluses natsikurjategijate vastu ja
suudab eraldada õrna võitlust üldis­tusest
rahvusgruppide vastu.
Wiesenthal peab teadma, et juute
hävitas Hitleri rezhiirni kohutav tõu-puhtuse
ideoloogia, millest lähtusid
havituskäsud ja neile järgnenud
teod. Üksikinimene täitis sageli vaid
käsku isegi teadmata, millest see tu­li.
See on Hitleri Saksamaa juutide
vastu suunatud hävitustöö peamine
tuum. Selle vastu tuleb võidelda sel­ts
üldiselt mõningate vahejuhtumite Seks, et see tulevikus kunagi ei kor­duks.
Selles küsimuses on ühisel ar
vamisel kõik, rahvused, kaasa arva­tud
ka eestlased.
Eesti Vabariigi põhiseadus ja vä­hemusrahvuste
kultuurautonoomia
seadused peegeldavad väga selgesti
eesti rahva ametlikku hoiakut ka
juutide osas ja selle järgi on käidud.
Vähemusrahvuste kultuurautonoo­mia
seadused olid liberaalseimaks
eeskujuks kogu maailma rahvaste
peres ja selliseks need ka jäävad.
Seda peab tunnistama ka Simon Wie­senthal
eriti pärast seda, kui Heldia
Estam on temale esitanud tunnistava
paberi Iisraeli kuldraamatust.
pärast Eestis, millised vahejuhtumid
räägivad juutide kahjuks? Kas tohi­vad
juudid rünnata eestlasi mõnin­gate
vahejuhtumite pärast, mis rää­givad
eestlaste kahjuks? Mõlema­poolses
küsimuses on vastus eitav.
Sellised rünnakud toovad ainult va­hekordade
halvenemist ja ülepääs­matuid
arusaamatusi. Küsimuse ül­disel
skaalal on- parem, kui nendest
<si räägita, sest sõjaaegadel saab hai­get
ja võitlejaid langeb mõlemil jkjo-lel.
Oli juhus istuda kord baarileti ta­ga
ühe juudisoost valitsuse liikme­ga,
kus vestlus kaldus; ka juutide olu­korrale
Eestis. Julgesin väita ja
GiilliillllM
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K1N8
Tel. (416) 466-1951
ronto ettevõtetesse ja selle tõttu on
paljud vanad töölised just enne pen-isoni
väijateenimist kaotanud omad
töökohad. Kolmas must lammas oli
S, Stevehs, kes konservatiivide või-mületulles
hakkas müüma riiklikke
ettevõtteid. .Eriti vihastas ftiklikü
õliettevõtte Petro Canada lammuta-mine.
PUUDUS ETTENÄGELIKKUS •
Konservatiivide uue õlipoliitika jä­rele
kuulus õli hind OPECi õlihinna
tasemele tõstmine; Sellest hinna tõst­misest
laekus ,40 miljardi Alberta
provintsile. Võjrdluseks olgu märgi-tud,
et Kanada riigi eelarve oli vä­hem
kui 50 miljardi. 33 miljardi
oleks läinud välismaiste õliettevõtete
taskusse ja ca 16 miljardi oleks saa­nud
nn. exice maksu kaudu Ottama
liiduvalitsus. See John Crosbie eel­arve
sai konservatiivide valitsusele
saatuslikuks. Aga näis, et J. Clarki
valitsusel puudus ka kõige vajalikum
ettenägelikkus. Koos sökretitega oli
neil ühehääleline enamus. Kuid krii­tilisel
ajal, eelarve hääletamisel, vii­bis
välisminicter F. MacDonald Ing­lismaal
ja üks liige suvitas Vaikse
ookeani saartel. Sokretid keeldusid
konservatiivide valitsust toetamast
ja see maksis neile kätte, sest sökre-tite.
partei kaotas oma 6 kohalise
esinduse täielikult.
Konservatiividel oli väga raske, neil
valimistel võistelda liberaalidega,
sest Quebeci provintsis konservatii­videl
pole pinda. Nad omasid eelmi­ses
parlamendis - Quebecist ainult i
kohta jä nüüd säilitasid ainult ühe
kohalise esinduse. Koguni 72 Quebeci
parlamendiliikme kohta läks liberaa­lidele.
Kuna sokretid kaotasid oma
esinduse, siis aitas see tõsta liberaa­lide
enamust. Kui sokretid oleks säi­litanud
oma kohad, siis poleks ena-musvalitsust.
seisukohti esitanud. Ta vaid märkis,
et Kanada boikoteerib siis, kui tei­sed
riigid boikoteerivad. Viimaseks
olümpiamängude osavõtust regist­reerimise
tähtpäevaks on 24. mai
1980. Sellega on otsuse tegemiseni
veel palju aega.
"Kuid P . E . Trudeau teatas selgelt
ja kindlalt, et Kanada hakkab män­gima
USA ja N. Liidu konflikti asjas
vahemeest. See on väga halvaks ju­tuks.
Kui USA nõuab, et N. Liit tõm­baks
omad väed Afganistanist välja.
Seal ei ole võimalik enam mingisu­gune
kauplemine. Kui 104 Liitunud
Rahvaste Organisatsiooni liiget 18
vastu mõistsid Afganistani okupeeri­mise
hukka. P . E . Trudeau siis näh­tavasti
tahab selles küsimuses jääda
erapooletuks.
Senini oli Eestlaste Kesknõukogul
Kanadas liberaalidega hea vahekord.
Loota tuleb, et need head vahekor­rad
ka uue valitsuse ajal püsivad.
: - > J V ' ' . V ^ : V ' " , A J K -
Yastupidiseit Pierre- Trudeau
kindlale seisukohale, pooldab Onta­rio
liberaalide erakonna liider dr.
Stuart Smith Moskvas peetavate
olümpiamängude boikoteerimist. 21.
veebruaril pressikonverentsil ta üt­les,
et olümpiamängude boikoteeri­mine
aitab kaasa sõja vältimiseks.
Kui kõik N. Liidu agressiooni hukka
mõistvad rahvad on üksmeelel selles
küsimuses, siis näitab see nende tu­gevust.
N. Liit on rikkunud Helsingi
kokkulepet invasiooniga Afganistani
ja üha suureneva survega teisitimõt­lejatele.
Sellele tuleb astuda vastu
alustades Moskvas peetavate olüm­piamängude
boikoteerimisega, mille­le
peaks järgnema teised sammud
surve avaldamiseks. On paratamatu,
et sportlased ja mõned teised selle­ga
ohvreid kannavad, kuid oleks lü­hinägelik
mõtelda, et vastu astutak­se
alles siis kui oht on jõudnud Ka­nada
piiri taha.
Peaministriks tagasi valitud föde-raalliberaalide
erakonna juht Pierre
Trudeau teatavasti ütles, et ta pool­dab
boikotti vaid siis kui teised rii­gid
ulatuslikumalt sellega ühinevad,
loe Clark, kes kindlasti toeks USA
presidenti boikoti osas, teatas enne
ametist lahkumist, et küsimuse Ka­nada
osas otsustab nüüd uus
'sus.
Raüdrimba taha minevate päran­dite
kaitse küsimuses on Ontarios
jõutud suur samm edasi. Nagu juba
varem teatasime, tõstatas küsimuse
opositsioonijüht dr. Stuart Smith ja
nüüd on kohtuministril- valmimas
vastav seaduseelnõu. Ontarios tahe­takse
võtta eeskujuks USA New Yor­gi
osariigis kehtiv 'kord. Kui kohus
pole kindel, et pärand tegelikult lä­heb
sinna, kuhu ta peaks, siis ta võ­tab
selle omavaldusesse kuni küsi­mus
selgitatakse,
Ministeeriumi informatsiooni ko­haselt
on väidetud, et Ukraina ja Ve­ne
päritoluga kanadlaste surma kor­ral
on raüdrimba tagant esitatud va­lena
tunduvaid nõudmisi. Ukraina
organisatsioonide esindajad on sele­tanud,
et N. Liidu valitsus on omas­tanud
vähemalt kolmandiku nende
päranditest, kel sugulasi N. Liidus.
Tavaliselt on tegu päranditega, mis
jäetud Nõukogude kodanikele, või
siis juhtudel kui pole testamenti,
kuid raüdrimba taga elavatel sugu­lastel
on Ontario seaduste järgi pä­rimisõigus;
Nõukogude võimud võta­vad
neil päranditelt kõrge lõivu või
arvestavad^mber kunstlikult tehtud
madala kursiga. ,
Minister Roy MeMürtry ütles, et ta
ei taha mõjustada Ontario elanike
soove oma pärijate määramisel, kuid
kindlustada, et pärand jõuab sinna
kuhu see määratud.
Sama, mida kogenud ukrainlased,
maksab ka eestlaste kohta, kelle pä­randid
lähevad N. Eestisse.
FLOWEflS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS;;
VALIK LILLI ensündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja
Kõneldakse eesti; läti ja inglise keelt.
TOWING SERVICES — COLLISJÖN ~ REFINISHING
Asjatundlik töö — Mõõdukad hinnad
14-28 Howard'Park Ave. : FILTSOS BROS.
Toronto, Ont. M6R; IVS : & ASSOCIATE
| MES S A A B EDASI?
Küsitakse, et mis saab nüüd edasi?
Selle kohta on praegu raske midagi
ütelda, sest keegi ei tea, mis P. E.
Trudeau ja- tema liberaalide valitsus
teeb.
P . E . Trudeau keeldus tulema TV
kaamerate ette ja keeldus ka vasta­mast
küsimustele ning jättis omale
vabad käed teotsemiseks. Liberaali­del
seisab ees Alberta provintsiga
kauplemine õli hinna pärast Arva­takse,
et P. E. Trudeaul on kergem
avaldada Alberta provintsile ja välis­maistele
õli ettevõtetele survet, kui
oli J. Clarkil. Ta ise oli valitud Alber-tast
ja kõik Alberta parlamendiliik-mete
kohad olid konservatiivide
käes. • •
Väikese an'u tõttu. ei mänginud
eestlaste hääled neil valimistel kuigi
GsograpMcal Magazine tegi kok­kuleppel
N. Liidu valitsusega mõni
aeg tagasi tunniajalise liimi Euroopa
pikemast jõest, Volgast, maastikust
ja linnadest selle jõe kallastel. E. G.
Marshal, kes juhtis filmimist, tähen­das
sissejuhatuseks, et venelaste se­letuse
kohaselt oli antud neile erili­si
võimalusi. Tema arusaamise järe­le
need võimalused olid siiski väga
piiratud. Võis filmida vaid seda, mi­da
N. Liidu esindaja lubas filmida ja
näitas sealset elu positiivses valgu­ses.
Sellest «positiivsest" siinjuures
mõned märked.. V
Filmimine algas Volga jõe allika
juurest talvel. Allikas oli niivõrd kin­ni
külmetanud, et baba sai sealt ai­nult
kruusiga vett oma ämbrisse
tõsta. Baba viis kaelkookudega ämb­reid
kandes vee oma izbasse ja kanr
dis seejuures sama riietust mis tal
oli 60 või 160 aastat tagasi. Edasi jõ­gi
suurenes ja kevade saabumisel i l ­musid
jõele turistide laevad. Neid
pidi olema 50, kasutamiseks kas
oma- või välisturistidele. Välisturis­ti
nõukogude rahva turistilaevade-le.
ei lubatud.
Möödumisel Gorki linnast (endine
Rizni Novgorod), anti. põgus ülevaa­de
linnast ja seal asuvast, seltsimees
Molotovi nimelisest autotehasest.
See tehas oli ehitatud ameeriklaste
poolt enne II Maailmasõda (üks fil­mi
jälgijatest töötas seal sõjavangi­na
1946 ja 1947 a.)
Gorgist allpool on Volga majes­teetlik
omas laiuses. Turistilaevade
tunnikiirus oli 16 sõlme tunnis ja
seepärast tüli teha peatusi ka vähe­mates
sadamates/ et turistidele liiku­mise
võimalusi anda. Igalpoolt võeti
turiste pidulikult vastu, esitati rah*
vatantse ja tehti igasugust tsirkust.
Oli tunne, et see oli ette organiseeri­tud
ameerika filmimeeste tarvis.
Mõne peatuse juures ameeriklastel
oli siiski lubatud minna rannast ee­male
ja kõnetada ning filmida koha-
OO Q)
•'•'! CharteredAccountaimt :
SüiteW, SSUniversity Ave., Toronto, Ontario,:MSJ 2H7
Te^^^^
suurt rolli. Meie oleme huvitatud vä-,likke elanikke, nende elu ja tege-lispoliitilistest
küsimustest Flora vust. Kõik kellega ameeriklased rää-
MacDonald pii kahtlemata Kanada
senistest välisministritest N. Liidu
suhtes kõige rangema joonega; 1.
Clark oli nõus toetama USA ranget
poliitikat Moskva suhtes. Ka olüm­piamängude
boikoteerimist. P. E-Trudeau
ei ole olümpiamängude boi­koteerimise
asjas veel oma kindlaid
kisid ei jõudnud kiita kommunistlik­ku
korda ja suurt ülesehitavat tööd
mis nende juhtimisel on Venemaal
tehtud. Nendest jutuajamistest sel­gus,
et töölise palgaks käitistes oli
keskmiselt 200 rubla kuus ja sovhoo­sides
või riigi majandites 120 rubla.
Sovhoosnikud ja kolhoosnikud pidid
tootma oma individuaalsel maalapil
25% kõigest sellest mis on N. Liidus
söödavat ja turustavad seda avali­kult,
vahel samas kohas kus asuvad
riiklikud toiduainete kauplused. Toi­duainete
kaupluste ees olid ikka veel
2 kuni 3 bloki pikkused sabad. Oste­tu
sissepäkkimiseks ostjatel oli kaa­sas
oma ajalehepaber ja kott. Ärides
pakkimise paberit ei olnud veel nä­ha.
.
Suurem peatus oli Stalingradi või
uue nimetusega Volgagradi sadamas.
Turistid viidi vaatama linnas Stalin- .
gradi lahingute mälestuseks ehitatud
monumenti. See jättis võimsa mulje
ja kattis mitu blokki suurepäraste
ehitustega linna maaalast. Selle kes­kel
oli puutumatuks jäetud ühe suur­tööstuse
varemed. Nende varemete
ees olla sakslaste edasitung lõplikult
peatatud. Kogu ehitiste kompleks
võis jätta vaatajatesse sügava mulje
ja eriti vene turistides äratada pat-riotistlikke
tundeid.
Mitte kaugel sellest kohast olid
mitmekorruselised elumajad. Näi­dati
kuidas kahe magamistoaga kor­teris
elas 4 poissmeest. Sisustus oli
väga tagasihoidlik. Noorte isiklik
elu algas tutvumisega käitise söök­las.
Sellele järgnesid kohtumised
pargis või rannas. Kunagi ei kohatud
ühe või teise kodus, sest seal puudub
privaatsus. Näidati kuidas järgnes
abielu registreerimine ja pulmapidu
ühes seltskondlikus avaramas ruu­mis.
Ühe uudsusena selle juures näi­dati
viimasel ajal kasutamiselevõe-tud
kommet, et abielu registreemi-sel.
t noorpaar läheb langenud kange­laste
mälestussamba juurde ja pruut
asetab oma lillekimbu selle ette; tä­hiseks,
et noorpaar hindab isamaad
ja selle kaitset üle kõige. Kuhu>noor-paar
elama asus pärast abiellumist,
seda ei näidatud. Korteri küsimus
on ka volgaäärsetes linnades veel
suureks probleemiks.
Jõudmisel jõe alamjooksu piirkon­da
näidati kalapüüki Volga jõel ja
musta kaaviari tootmist. See oli veel
päris primitiivne. Siis tüli nähtavale
Kaspia meri, kus vesi on viimastel
aastakümnetel tunduvalt alanenud
ja kalasaak vähenenud J
Väljaspool programmi oli filmitud
ka Venemaa hiilgavat minevikku,
mis revolutsiooni ja sõja keerises sai
raskesti kannatada. Tsaariaegseid
valmisfüb sõjaks
STOKHOLM (M. E.) — Ühes
Eestist välja toimetatud raportis
öeldakse:
„Praegu meil valmistutakse sõ­jaks.
Meditsiinitöötajate seas te­hakse
propagandat, et nad lähek­sid
Aafrikasse, Saksa DV-sse ja
mujale abitööle oma erialal (tege­likult
aga Vietnami ja Afganista­ni).
Võetakse ainult ustavaid ja
vallalisi. Samuti valmistatakse et­te
rühmi tööks uutel okupeeritud
aladel. Võetakse nii poisse kui
tüdrukuid. Siin säilib kahekordne
palk töökohal, lisaks tasu seal.
Sõjakomissariaati kutsutakse väl­ja
paljusid täpsustamaks infor­matsiooni
mobilisatsiooni kohta.
Tempel märkusega lüüakse ka sõ-javäepiletisse.
Valmistutakse in­tensiivselt
üldmobilisatsiooniks.
Rahva hulgas on aga nurisemi­ne
ja käärimine nüüd eriti suur.
Aga tugevnenud on ka väline sur­ve
võimude poolt."
: J . L.
iis sünnib
läre Vallistuga?
STOKHOLM (EPL) Üks Tartu Sõ­jakomissariaadi
töötaja jutustas, et
KGB-lt oli tulnud korraldus vanglas­se
saata kõik väljarännu taotlejad.
Teatati, et lisaks Teet Papsonile ja
Annes Hermann-Enehielmile on ole­mas
veel üks endine EPA tudeng
(Aare Vallistu), kes tahab N. Liidust
lahkuda ja ilmselt keelduks sellepä­rast
sõjaväeteenistusest. Sellepärast
ametnikud nii jultunult praegu riku-vadki
Aare Vallistu suhtes kõiki sea­dusi,
et oodata, millal lõpeb nooru­kil
pikendus sõjeväest. Ka olevat an­tud
instruktsioone, et järjest ei saa
kõiki kinni panna — las enne vaibub
Läänes lärm Teet Papsoni ja Annes
Hermanni ümber. Selle peale olevat
kapten Märt Haavik võtnud Aare
Vallistu toimuku enda sahtlisse. See­ga
on leitud ettekääne ka Aare Val­listu
vangistamiseks, ;nagu KGB oli
ähvardanud.
Kui Ääre Vallistu palus oma eri-avalduses
siseministrile garanteerida
tema vastuvõtmine 6. veebruaril —
selgus taas, minister olevat ikka
/komandeeringus". Ka pole reagee­ritud
ühelegi Aare Vallistu kaebuse­le
ega protestile ning nõudmisele ka­ristada
seadusi rikkunud ametnikke.
Vaikib ka Ülemnõukogu Presiidium,
kuhu ta samuti kaebas. Vaikib ka
ENSV peaprokurör Karl Kimmel,
kellele esitati samuti avalikud kirjad.
Jüri Lina
milline hiilgus
üksikutele
paleesid ja losse renoveeriti veel eri­liste
asjatundjate ja kunstnike poolt.
Nähtavasti selleks, et nõukogude
rahvas võiks näha
kuulus kord ainult
nüüd kogu rahvale.
Seda iehakse selleks, et nõukogude
rahvas unustaks oma ajalikud puu­dused
ja mõtleks tulevikule, kus iga­üks
võib elada külluses.
Vaatleja '