1983-08-04-01 |
Previous | 1 of 9 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
••;f;-. Collection Develop^aent :3ran 395 VJellington str« Os^de? / J -J: Second Class Mail Registration No. Nr. 31 (1744) 1983 NELJAPÄEVAt 4. AUGUSTIL r - THURSDAY, AUGUST 4 XXXIV aastakäik 6astro hakkab rääkima läbirääkimistest Näib, et jõu näitamine USA poolt suuremate merejõudude saatmisga Manöövriteks Nikaraagua ranniku l&hedale ja Kariibi merde on avaldanud teatud mõju Fidel Castrole, ^i^s hakkas rääkima kokkuleppe võimalusest sõjavarustuse saatmise lõpetamiseks Kesk-Ameerikas-se. President Ronald Reagan võttis Castro sõnadest kinni ja teatas, et temal ei ole midagi niisuguste läbirääkimiste vastu, mis lõpetaks väljastpoolt sõjavarustuse saatmise Nikaraaguasse ja El Salvadori. Castro näib kartvat, et USA manöövrid võivad kujuneda Kuubsi ras-lõekääru Eesti Laste Suvekodu 30. aastapäeva t ä i k i s t a m i B K e dgasj&maiat(S(sms° • Foto-J. Säägi Toronto Eesti Naisseltsi Unisega, kus jutlustas praost E. Lepik. [Lähemalt Ihk. 4) WASHINGTON — President Ronald Reagan kuulutas Kongressi vastava otsuse põhjal juuli kolmanda Mdala Ikestatud Rahvaste Nädalaks ja pidas s@l puhiul 19. juulil Valges Majas kõne,mille toome 9,AmeerLka Hääle" järgi. kusi. Ameerika poolt on alustatud uus diplomaatlik pinnakatsumise aktsioon El Salvadori ja Nikaraagua probleemile lahenduse leidmiseks. USA uüs erisaadjk Kesk-Ameerika J^oks Richard Stone sai Kolumbia presidendi vahendusel Bogotas kokku El Salvadori mässuliste juhi Zamoraga. Pärast kokkusaamist avaldati lootust, et läbirääkimine avab võimaluse valitsuse ja gorillade vaheliseks läbirääkimisteks El Salvadoris. Erisaadik Stone lendas Kolumbiast edasi Nikaraaguasse läbirääkimisteks sandinistade lõekääru Eesti Laste Suvekodu „raudvara." S. vakooki. All — Thomas Olvet ja Ruth Küng Rubergile „Kalevipoja" õpetamise eest. sünnipä®» avaldavad tänu E. Foto - J. Säägi Kodakondsuse kaotanud lätlast ei saadeta USA-st välja NEW YORK (VES) - USA föderaalkohus New Yorgi Manhattacal linnaosas otsustas, et USA-st väljasaatmisele määratud Boris Man-kovskis võib jääda Ühtsidriikidesse, &(Bst teda ei ole võimalik depoi?« teerida. — Me oleme täna kogunenud, et avaldada solidaarsust oma vendade ja õdedega, kes on orjastatud mitte kuritegude pärast, mida nemad on söbrttähüd; vaid kuritegude läbi, mille sooritasid nende vastu türannid ja diktaatorid... ütles president oma kõiiet alustades. Me kohtusime siin möödunud kuul grupi Balti riikidest pärinevate ameeriklastega. Ja ma ütlesin, et me oleme siia kogunenud tähelepanu suunamiseks; ^alti rahvaste raskele saatusele ning'kinnitamaks kogu maailmale, et me ^i tunnusta rende ikestust mingi püsiVa olukorraha. Täna kõneleme kõigile Ida-Euroo-pas. ikes oma naabritest on eraldatud mudrimbaga. Ütleme neile, et nad ei ole sugugi üksi. v M|eie läkituseks peab olema: Teie võitlus on ühtlasi meie võitlus. Teie unisius on ka meie unistus ja ühel päei ai saate ka teie vabaks. ; EI SAA OLLA ORJAD Niigu paavst John P^ul ütles oma armastatud poolakatele — meid on õnnistatud jumaliku pärandiga. Me olen e JumWa lapsed ja meie ei saa orjad. Prohvet Jesaaja manitses ikonda „andma tuge murtud sü-olla mim dameile ja kuulutama vabastust ikes-tatuile". Kakskümmend viis aastat hiljem kuulutasid filosoofid, et ..vabaduse üritus on Jumala üritus". Meie, ameeriklased.' mõistame nendes sõnades peituvat tõde. Meie sündisime rahvana Jumala armust, kes töötas tema tahte järele oma igapäevases elus. nii et Ameerika oleks maa. kus valitseb ausus, moraalsus. - õiglus ja kaastunne. Paljud valitsused rõhuvad oma rahvast ja kuritarvitavad inimõigusi. Me peame osutama vastupanu sellele ülekohtule. Kuid ainult üks niinimetatud revolutsioon seab end Jumalast kõrgemale, nõuab täielikku kontrolli inimeste elude üle ja on ajendatud soovist vallutada üha suuremaid maa-alasid. Tähistades kahekümne viiendat korda Ikestatud Rahvaste Nädalat, on mul esitada nondele võimumeestele küsimus: Juhul kui kommunism on tulevikulaine, miks vajate te siis Imüüre. et vältida inimeste põgenemist ja salapolitseivägesid, et neid-5(aigistada? Demokraatia ei ole küll võibolla täiuslik, kuid vaprad inimesed, kes riskivad vabaduse valimisel surmaga, ei põgene demokraatia eest. Nad Ikestatud Rahvaste Nädala puhul, mis tänavu oM 2§-e8, vSttis rongkäigust New Yorgi Viiendal avenüül osa ligi 30 etnilisf gruppi pooleteise miili pikkuses. Balti rahvastest olid kõige jõulisemalt esindatud lätlased, eriti nende noorusega, kus kanti 40 suurt Läti lippu. Pildil rongkäik alustab liikumist, mille peas selle Juht — kasakate kindiralmajor N. Nazarenko ja tema kõrval USA lipuga Ikestatud Rahvaste Komitee eestlasest sekretär E. Lipping. jSamal päeval toimus veel vastav eri-jumalateenistus St Fatricks katedraalis ja suur vabaõhu miiting Central Pargis. Järgnes veel üädalläbi kestnud mitmesuguseid üritusi. Foto — Salme Parming põgenevad kommunismist demokraatiasse. KAKS VISIOONI Maailmas on vaidluse all kaks visiooni. Esimene nendest asub seisukohal, et kõik inimesed luuakse võrdsetena armastava Jumala poolt, kes on õnnistanud meid vabadusega. Ab-raham Lincoln kõneles meie nimel kui ta ütles: ..Ükski inimene ei ole küllalt hea, et valitseda teise üle ilma selle teise inimese nõusolekuta." Teine visioon arvab, et usk on oopiumiks massidele. See asub arvamusel, e|t igavesed põhimõtted, nägu tõde, vabadus ja demokraatia olenevad ainult valitseva võimu tujudest. Ja selle nimel kõneles Leiiin, öeldes: ..Tõsi küll, vabadus on kallis, niivõrd väärtuslik, et seda peab rat-sioneerima." Mina eelistan igal juhul Lincolni versiooni Lenini omale. Ja seda teeksid ka inimesed kogu maailmas kui neile antakse valiku võimalus. Mõned asuvad arvamusel, et me peaksime summutama oma häält rahu huvides. Mina ei nõustu sellega. Rahu saavutatakse, või purustatakse tegudega, mitte sõnadega. Ükski riik ei ole teinud rohkem, ega tee suuremaid pingutusi rahu heaks kui Ühendriigid. Ja ma haaraksin isiklikult kinni igast tähendusrikkast sarimust Nõukogude Liidu poolt, mis aitaks meil luua rahutoi-melisemat. kindlamat ja julgestatu-mat maailma. Ma tervitan Nõukogude Liidu tõotust koostööks Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi jätkukonverentsil Madriidis. Ma palvetan andunult selle eest. et kord saabuks päev, millal kuskil ei oleks enam tuumarelvi. Ja senikaua kuni mina olen president, töötame me lakkamatult päev päeva kõrval selleks, et saavutada kokkulepet strateegilise relvastuse vähendamiseks. Kui Kongress kinnitas mais M X rakettide Rahusäilitamise Programmi, demonstreeris Ameerika oma ühist tahet Scowcrofti Komisjoni soovituste rakendamise näol mõlema poliitilise partei otsuse kohaselt. See koostöö-line samm tähistas progressi relvastuse tõelise vähendamise suunas. Lähemate päevade jooksul tuleb Kongressis hääletamisele ülima tähtsusega küsimus: Kas me jätkame edusamme, või pöördume Scowcrofti Komisjoni ettepanekute juurest tagasi? Maailmale ühise häälega kõnelemise suhtes, Ühendriikide eluliste huvide kaitsmisel ja Ameerika rahukampaania tugevdamisel ei ole ükski teine küsimus meile tuhande üheksasaja kaheksakümne kolmandal aastal sellest tähtsam, ütles president Reagan ja jätkas: ' PEAME SÄILITAMA MILITAARJÕU \ Seeasemel, et taotleda ajutist parteilist edu, töötagem üheskoos inim- Raadioreporter tegi suvisel refsi! ka põike ainulaadsesse asulasse, nimelt rootsi vangide suvitusküUa, kuhu interneeritud tuuakse puhkusele vanglatest koos nende vabaduses viibivate perekondadega. Kõiki seda vabades vormides, et vangid vabaneksid vanglakomplek-sist ja et nad saaksid nautida suve perekonna keskel. Vastutulelik riik kannab kõik suvituse kulud, õigemi-lii küll maksumaksjad. Kui sepses vangide karistuste poolitamisega ja enneaegse vabaks laskmisega oli juttu, et rootsi vang maksab riigile ööpäevas 1700 krooni, siis oli muidugi selles summas ka suvituskulu. konna tuleviku hüvanguks. Me ei tohi kõikuma lüüa oma püüdluses saavutada tõelist rahu ning koostööd. Me peame säilitama oma mili-taarjõu tugevana, et heidutada agressiooni. Ja me ei lakka kunagi kuulutamast tõde. Küsige endilt: Kas olid need meie sõnad, mis purustasid rahu Afganistanis, või oli selleks Nõukogude Liidu agressioon? Kas teenib meiepoolne vaikimine rahu huvisid kui Vietnamis ja Kambodzhas piinatakse või tapetakse miljoneid? Või kas ei peaks me nõudma nende kuritööde lõpetamist? Ei ole sugugi pro-vokatiivne hoiatada, et niipea kui teostatakse kommunistlik revolutsioon, ei võimaldata kodanikele vabu valimisi, vaba ajakirjandust, vaba kaubandust, vabu ametiühinguid, sõna-, usu- ega omandivabadust ega vabadust reisida kuhu ta soovib. Mitmed sõjaväelised rezhiimid on arenenud demokraatiaiks. Kuid mitte ükski kommunistlik süsteem ei ole kunagi muutunud demokraatiaks, võimaldanud vabadust, ega andnud oma rahvale majanduslikku heaolu, ütles president Reagan ja jätkas: Meie kõneleme tõtt. Vene kirjanik Aleksander Herzen hoiatas: ..Hoidu-mine ütlemast sõnagi rõhutute kaitseks, on niisama halb kui kuritöö. Seepärast soovime me täiustada ja laiendada Ameerika Hääle, Vaba Eif-roopa ja Vabadusraadio saateid. Ja see on miks me soovime ja Kuuba rahvas vajab Raadio Marti'i. Paljud siinviibijaist on isiklikult kogenud kannatusi, mida ma olen kirjeldanud. Teie olete vaba maailma süüme. Ja ma kutsun teid üles. tegema oma hääled kuuldavaks. Ütelge neile: ,.Te võite vangistada meie rahvad, te võite röövida nende varad. Te võite keelustada nende ametiühingud, te võite kimbutada nende rabisid ja (Järg lk. 3) Maikovskist süüdistati, et ta olnud II maailmasõja ajal Lätis kaastegev 20.000 juudi tapmises. N. Liidu kohtus oli Maikovskis sõjakurjategijana tagaselja surma mõistetud ja 1965. aastal Mudis N.L. valitsus üSA-lt saksa okupatsiooniaegse läti politseiniku väljaandmist Ühendriigid aga Nõuk. Liidule karistamiseks kedagi välja ei annareriti mitte siis, kui poliitilised motiivid on mängus. Küll aga alustas USA immigratsiooni-, amet menetlus^ sjäüdistuse tuvastamiseks, et Maikovskis oli 1952. aastal valega pääsenud ÜSA-sse. Nimelt oli ta maha salanud oma okupatsiooniaegse kuulumise Läti politsei koosseisu, kus ta sakslastel aidanud juute tabada. See protsess kestis seitse aastat ja lõppes Maikovskise USA kodakondsuse tühistamisega. Kohtuprotsessil lükkas'Maikovskis, kes elab Mineolas, N.Y. ja on praegu 76 a. vana, tagasi kõik sellised süüdistused, nagu oleks ta inimeste piinamistest ja tapmistest osa võtnud. Ta väitis kohtus, et tegemist on konlmunistliku propagandaga. ..Sakslased tegid seda. mitte mina: sest see ei kuulunud minu ülesannete hulka", ütles lätlane. Küll möönis Maikovskis, et kui 1941. aasta Lätis Rezeknes, natside komando hukkas mahalaskmise teel 30 juuti, kuulis ta seda pealt kui ta ise oli lähedases kirikus. „Tollal oli kirikus parajasti jumalateenistus, kuj> ma koori liikmena laulsin, ega olnud mahalaskmise juures", ütles Maikovskis kohtus. Äärmiselt huvitay ja tähelepanuvääriv on, millega kohtunik Lyons oma otsust põhistas. Ta leidis nimelt, et Nõukogude Liidust Maikovskise vastu esitatud tunnistused ja tunnistajad on eba- . usaldatavad; et tapmised, mis Lätis toimusid, olid teostatud okupeerivate saksa võimude käsul; ning et lätlastel, keda sunniti sakslastega koos- ' töösse, ei olniid mingeid rassilisi motiive kedagi mõrvata. USA kohtuministeeriumi eri-juurdlusameti direktori kohustetäit-ja. Neil Sher. kes nn. sõjakurjategijate jälitamisi juhatab, ütles, et Man-hattani föderaalkohtunik Francis Lyons, kes pidi Maikovskise suhtes tegema Ühendriikidest väljasaatmise otsuse, leidis, et Maikovskis ei ole deporteeritav. USA teatavasti ei saada neid maalt välja, keda väljasaadetavas maas võib oodata mingi po-iiitliselt mõjutatud karistus, või julm ja ebaharilik karistus. Juurdlusdirektor Sher ütles ajakirjanikele, et kõigi eelduste kohaselt esitab kohtuministeeriumi vastav eriamet Maikovskise suhtes edasikaebuse. N.Liidu endine siseminister koduarestis Nikolai Stshelokov, endine N.Liidu siseminister, eemaldati oma kohalt kompartei keskkomitees „tee-nistusvea" tõttu. Hästi informeeritud allikad Moskvas teatavad, et ta arvatavasti satub lähemal ajal kohtu alla. Shtshelokov on 73 aastane ja ta olevat paigutatud kodusesse aresti. Teda süüdistatakse mh. et ta olevat lubanud militsionääridel vastu võtt© altkäemakse ja peale selle olevat ta süüdi korruptsioonis. Nimetatud süüdistuspunktid on nõukogude oludes tõsised ja nende eest võidakse määrata pikaajaline vanglakaristus. Moskvas aga kaldutakse arvama, et Stshelokovi suhtes esinevad teatud ..pehmendavad asjaolud". Nimelt see, et tegemist siiski on suhteliselt kõrgel kohal olnud isikuga, jft et kaebealune on vfina. teifialt jälle öeldakse, et vanus antud juhul ei mängi mingit rolli, kuna N.Liidu tipp-positsioonidel olevad isikud kõik on raugaeas — mida Kremlis isegi peetakse täiesti normaalseks. N.Liidus arreteeriti adventiste MOSKVA - N.Liidus arreteeriti seitsmenda päeva adventistide kiriku juhtivaid liikmeid, kuna ams-tivõimud peavad jahti uuele juhilo. N.Liidu ajalehes „Pravda Vostoka", mis ilmub Kesk-Äasia osariigis Uzbekistanis, kirjutati, et üko grupp koguduse vanemaid vangis» tatud kuna neid süüdistatakse, et nad on rikkunud N.Liidu seadusi usulises tegevuses. Ti.N.S. Jõekääru Laste Suvekodu ¥ALGÜSPIDU Laupäeval, 13. augustil 1983 kell 8 olitul Jõekääru staadionil Pääsmed $5.00 EESKAVA Õpilastele $3.00 EINELAUD
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 4, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-08-04 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830804 |
Description
Title | 1983-08-04-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ••;f;-. Collection Develop^aent :3ran 395 VJellington str« Os^de? / J -J: Second Class Mail Registration No. Nr. 31 (1744) 1983 NELJAPÄEVAt 4. AUGUSTIL r - THURSDAY, AUGUST 4 XXXIV aastakäik 6astro hakkab rääkima läbirääkimistest Näib, et jõu näitamine USA poolt suuremate merejõudude saatmisga Manöövriteks Nikaraagua ranniku l&hedale ja Kariibi merde on avaldanud teatud mõju Fidel Castrole, ^i^s hakkas rääkima kokkuleppe võimalusest sõjavarustuse saatmise lõpetamiseks Kesk-Ameerikas-se. President Ronald Reagan võttis Castro sõnadest kinni ja teatas, et temal ei ole midagi niisuguste läbirääkimiste vastu, mis lõpetaks väljastpoolt sõjavarustuse saatmise Nikaraaguasse ja El Salvadori. Castro näib kartvat, et USA manöövrid võivad kujuneda Kuubsi ras-lõekääru Eesti Laste Suvekodu 30. aastapäeva t ä i k i s t a m i B K e dgasj&maiat(S(sms° • Foto-J. Säägi Toronto Eesti Naisseltsi Unisega, kus jutlustas praost E. Lepik. [Lähemalt Ihk. 4) WASHINGTON — President Ronald Reagan kuulutas Kongressi vastava otsuse põhjal juuli kolmanda Mdala Ikestatud Rahvaste Nädalaks ja pidas s@l puhiul 19. juulil Valges Majas kõne,mille toome 9,AmeerLka Hääle" järgi. kusi. Ameerika poolt on alustatud uus diplomaatlik pinnakatsumise aktsioon El Salvadori ja Nikaraagua probleemile lahenduse leidmiseks. USA uüs erisaadjk Kesk-Ameerika J^oks Richard Stone sai Kolumbia presidendi vahendusel Bogotas kokku El Salvadori mässuliste juhi Zamoraga. Pärast kokkusaamist avaldati lootust, et läbirääkimine avab võimaluse valitsuse ja gorillade vaheliseks läbirääkimisteks El Salvadoris. Erisaadik Stone lendas Kolumbiast edasi Nikaraaguasse läbirääkimisteks sandinistade lõekääru Eesti Laste Suvekodu „raudvara." S. vakooki. All — Thomas Olvet ja Ruth Küng Rubergile „Kalevipoja" õpetamise eest. sünnipä®» avaldavad tänu E. Foto - J. Säägi Kodakondsuse kaotanud lätlast ei saadeta USA-st välja NEW YORK (VES) - USA föderaalkohus New Yorgi Manhattacal linnaosas otsustas, et USA-st väljasaatmisele määratud Boris Man-kovskis võib jääda Ühtsidriikidesse, &(Bst teda ei ole võimalik depoi?« teerida. — Me oleme täna kogunenud, et avaldada solidaarsust oma vendade ja õdedega, kes on orjastatud mitte kuritegude pärast, mida nemad on söbrttähüd; vaid kuritegude läbi, mille sooritasid nende vastu türannid ja diktaatorid... ütles president oma kõiiet alustades. Me kohtusime siin möödunud kuul grupi Balti riikidest pärinevate ameeriklastega. Ja ma ütlesin, et me oleme siia kogunenud tähelepanu suunamiseks; ^alti rahvaste raskele saatusele ning'kinnitamaks kogu maailmale, et me ^i tunnusta rende ikestust mingi püsiVa olukorraha. Täna kõneleme kõigile Ida-Euroo-pas. ikes oma naabritest on eraldatud mudrimbaga. Ütleme neile, et nad ei ole sugugi üksi. v M|eie läkituseks peab olema: Teie võitlus on ühtlasi meie võitlus. Teie unisius on ka meie unistus ja ühel päei ai saate ka teie vabaks. ; EI SAA OLLA ORJAD Niigu paavst John P^ul ütles oma armastatud poolakatele — meid on õnnistatud jumaliku pärandiga. Me olen e JumWa lapsed ja meie ei saa orjad. Prohvet Jesaaja manitses ikonda „andma tuge murtud sü-olla mim dameile ja kuulutama vabastust ikes-tatuile". Kakskümmend viis aastat hiljem kuulutasid filosoofid, et ..vabaduse üritus on Jumala üritus". Meie, ameeriklased.' mõistame nendes sõnades peituvat tõde. Meie sündisime rahvana Jumala armust, kes töötas tema tahte järele oma igapäevases elus. nii et Ameerika oleks maa. kus valitseb ausus, moraalsus. - õiglus ja kaastunne. Paljud valitsused rõhuvad oma rahvast ja kuritarvitavad inimõigusi. Me peame osutama vastupanu sellele ülekohtule. Kuid ainult üks niinimetatud revolutsioon seab end Jumalast kõrgemale, nõuab täielikku kontrolli inimeste elude üle ja on ajendatud soovist vallutada üha suuremaid maa-alasid. Tähistades kahekümne viiendat korda Ikestatud Rahvaste Nädalat, on mul esitada nondele võimumeestele küsimus: Juhul kui kommunism on tulevikulaine, miks vajate te siis Imüüre. et vältida inimeste põgenemist ja salapolitseivägesid, et neid-5(aigistada? Demokraatia ei ole küll võibolla täiuslik, kuid vaprad inimesed, kes riskivad vabaduse valimisel surmaga, ei põgene demokraatia eest. Nad Ikestatud Rahvaste Nädala puhul, mis tänavu oM 2§-e8, vSttis rongkäigust New Yorgi Viiendal avenüül osa ligi 30 etnilisf gruppi pooleteise miili pikkuses. Balti rahvastest olid kõige jõulisemalt esindatud lätlased, eriti nende noorusega, kus kanti 40 suurt Läti lippu. Pildil rongkäik alustab liikumist, mille peas selle Juht — kasakate kindiralmajor N. Nazarenko ja tema kõrval USA lipuga Ikestatud Rahvaste Komitee eestlasest sekretär E. Lipping. jSamal päeval toimus veel vastav eri-jumalateenistus St Fatricks katedraalis ja suur vabaõhu miiting Central Pargis. Järgnes veel üädalläbi kestnud mitmesuguseid üritusi. Foto — Salme Parming põgenevad kommunismist demokraatiasse. KAKS VISIOONI Maailmas on vaidluse all kaks visiooni. Esimene nendest asub seisukohal, et kõik inimesed luuakse võrdsetena armastava Jumala poolt, kes on õnnistanud meid vabadusega. Ab-raham Lincoln kõneles meie nimel kui ta ütles: ..Ükski inimene ei ole küllalt hea, et valitseda teise üle ilma selle teise inimese nõusolekuta." Teine visioon arvab, et usk on oopiumiks massidele. See asub arvamusel, e|t igavesed põhimõtted, nägu tõde, vabadus ja demokraatia olenevad ainult valitseva võimu tujudest. Ja selle nimel kõneles Leiiin, öeldes: ..Tõsi küll, vabadus on kallis, niivõrd väärtuslik, et seda peab rat-sioneerima." Mina eelistan igal juhul Lincolni versiooni Lenini omale. Ja seda teeksid ka inimesed kogu maailmas kui neile antakse valiku võimalus. Mõned asuvad arvamusel, et me peaksime summutama oma häält rahu huvides. Mina ei nõustu sellega. Rahu saavutatakse, või purustatakse tegudega, mitte sõnadega. Ükski riik ei ole teinud rohkem, ega tee suuremaid pingutusi rahu heaks kui Ühendriigid. Ja ma haaraksin isiklikult kinni igast tähendusrikkast sarimust Nõukogude Liidu poolt, mis aitaks meil luua rahutoi-melisemat. kindlamat ja julgestatu-mat maailma. Ma tervitan Nõukogude Liidu tõotust koostööks Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi jätkukonverentsil Madriidis. Ma palvetan andunult selle eest. et kord saabuks päev, millal kuskil ei oleks enam tuumarelvi. Ja senikaua kuni mina olen president, töötame me lakkamatult päev päeva kõrval selleks, et saavutada kokkulepet strateegilise relvastuse vähendamiseks. Kui Kongress kinnitas mais M X rakettide Rahusäilitamise Programmi, demonstreeris Ameerika oma ühist tahet Scowcrofti Komisjoni soovituste rakendamise näol mõlema poliitilise partei otsuse kohaselt. See koostöö-line samm tähistas progressi relvastuse tõelise vähendamise suunas. Lähemate päevade jooksul tuleb Kongressis hääletamisele ülima tähtsusega küsimus: Kas me jätkame edusamme, või pöördume Scowcrofti Komisjoni ettepanekute juurest tagasi? Maailmale ühise häälega kõnelemise suhtes, Ühendriikide eluliste huvide kaitsmisel ja Ameerika rahukampaania tugevdamisel ei ole ükski teine küsimus meile tuhande üheksasaja kaheksakümne kolmandal aastal sellest tähtsam, ütles president Reagan ja jätkas: ' PEAME SÄILITAMA MILITAARJÕU \ Seeasemel, et taotleda ajutist parteilist edu, töötagem üheskoos inim- Raadioreporter tegi suvisel refsi! ka põike ainulaadsesse asulasse, nimelt rootsi vangide suvitusküUa, kuhu interneeritud tuuakse puhkusele vanglatest koos nende vabaduses viibivate perekondadega. Kõiki seda vabades vormides, et vangid vabaneksid vanglakomplek-sist ja et nad saaksid nautida suve perekonna keskel. Vastutulelik riik kannab kõik suvituse kulud, õigemi-lii küll maksumaksjad. Kui sepses vangide karistuste poolitamisega ja enneaegse vabaks laskmisega oli juttu, et rootsi vang maksab riigile ööpäevas 1700 krooni, siis oli muidugi selles summas ka suvituskulu. konna tuleviku hüvanguks. Me ei tohi kõikuma lüüa oma püüdluses saavutada tõelist rahu ning koostööd. Me peame säilitama oma mili-taarjõu tugevana, et heidutada agressiooni. Ja me ei lakka kunagi kuulutamast tõde. Küsige endilt: Kas olid need meie sõnad, mis purustasid rahu Afganistanis, või oli selleks Nõukogude Liidu agressioon? Kas teenib meiepoolne vaikimine rahu huvisid kui Vietnamis ja Kambodzhas piinatakse või tapetakse miljoneid? Või kas ei peaks me nõudma nende kuritööde lõpetamist? Ei ole sugugi pro-vokatiivne hoiatada, et niipea kui teostatakse kommunistlik revolutsioon, ei võimaldata kodanikele vabu valimisi, vaba ajakirjandust, vaba kaubandust, vabu ametiühinguid, sõna-, usu- ega omandivabadust ega vabadust reisida kuhu ta soovib. Mitmed sõjaväelised rezhiimid on arenenud demokraatiaiks. Kuid mitte ükski kommunistlik süsteem ei ole kunagi muutunud demokraatiaks, võimaldanud vabadust, ega andnud oma rahvale majanduslikku heaolu, ütles president Reagan ja jätkas: Meie kõneleme tõtt. Vene kirjanik Aleksander Herzen hoiatas: ..Hoidu-mine ütlemast sõnagi rõhutute kaitseks, on niisama halb kui kuritöö. Seepärast soovime me täiustada ja laiendada Ameerika Hääle, Vaba Eif-roopa ja Vabadusraadio saateid. Ja see on miks me soovime ja Kuuba rahvas vajab Raadio Marti'i. Paljud siinviibijaist on isiklikult kogenud kannatusi, mida ma olen kirjeldanud. Teie olete vaba maailma süüme. Ja ma kutsun teid üles. tegema oma hääled kuuldavaks. Ütelge neile: ,.Te võite vangistada meie rahvad, te võite röövida nende varad. Te võite keelustada nende ametiühingud, te võite kimbutada nende rabisid ja (Järg lk. 3) Maikovskist süüdistati, et ta olnud II maailmasõja ajal Lätis kaastegev 20.000 juudi tapmises. N. Liidu kohtus oli Maikovskis sõjakurjategijana tagaselja surma mõistetud ja 1965. aastal Mudis N.L. valitsus üSA-lt saksa okupatsiooniaegse läti politseiniku väljaandmist Ühendriigid aga Nõuk. Liidule karistamiseks kedagi välja ei annareriti mitte siis, kui poliitilised motiivid on mängus. Küll aga alustas USA immigratsiooni-, amet menetlus^ sjäüdistuse tuvastamiseks, et Maikovskis oli 1952. aastal valega pääsenud ÜSA-sse. Nimelt oli ta maha salanud oma okupatsiooniaegse kuulumise Läti politsei koosseisu, kus ta sakslastel aidanud juute tabada. See protsess kestis seitse aastat ja lõppes Maikovskise USA kodakondsuse tühistamisega. Kohtuprotsessil lükkas'Maikovskis, kes elab Mineolas, N.Y. ja on praegu 76 a. vana, tagasi kõik sellised süüdistused, nagu oleks ta inimeste piinamistest ja tapmistest osa võtnud. Ta väitis kohtus, et tegemist on konlmunistliku propagandaga. ..Sakslased tegid seda. mitte mina: sest see ei kuulunud minu ülesannete hulka", ütles lätlane. Küll möönis Maikovskis, et kui 1941. aasta Lätis Rezeknes, natside komando hukkas mahalaskmise teel 30 juuti, kuulis ta seda pealt kui ta ise oli lähedases kirikus. „Tollal oli kirikus parajasti jumalateenistus, kuj> ma koori liikmena laulsin, ega olnud mahalaskmise juures", ütles Maikovskis kohtus. Äärmiselt huvitay ja tähelepanuvääriv on, millega kohtunik Lyons oma otsust põhistas. Ta leidis nimelt, et Nõukogude Liidust Maikovskise vastu esitatud tunnistused ja tunnistajad on eba- . usaldatavad; et tapmised, mis Lätis toimusid, olid teostatud okupeerivate saksa võimude käsul; ning et lätlastel, keda sunniti sakslastega koos- ' töösse, ei olniid mingeid rassilisi motiive kedagi mõrvata. USA kohtuministeeriumi eri-juurdlusameti direktori kohustetäit-ja. Neil Sher. kes nn. sõjakurjategijate jälitamisi juhatab, ütles, et Man-hattani föderaalkohtunik Francis Lyons, kes pidi Maikovskise suhtes tegema Ühendriikidest väljasaatmise otsuse, leidis, et Maikovskis ei ole deporteeritav. USA teatavasti ei saada neid maalt välja, keda väljasaadetavas maas võib oodata mingi po-iiitliselt mõjutatud karistus, või julm ja ebaharilik karistus. Juurdlusdirektor Sher ütles ajakirjanikele, et kõigi eelduste kohaselt esitab kohtuministeeriumi vastav eriamet Maikovskise suhtes edasikaebuse. N.Liidu endine siseminister koduarestis Nikolai Stshelokov, endine N.Liidu siseminister, eemaldati oma kohalt kompartei keskkomitees „tee-nistusvea" tõttu. Hästi informeeritud allikad Moskvas teatavad, et ta arvatavasti satub lähemal ajal kohtu alla. Shtshelokov on 73 aastane ja ta olevat paigutatud kodusesse aresti. Teda süüdistatakse mh. et ta olevat lubanud militsionääridel vastu võtt© altkäemakse ja peale selle olevat ta süüdi korruptsioonis. Nimetatud süüdistuspunktid on nõukogude oludes tõsised ja nende eest võidakse määrata pikaajaline vanglakaristus. Moskvas aga kaldutakse arvama, et Stshelokovi suhtes esinevad teatud ..pehmendavad asjaolud". Nimelt see, et tegemist siiski on suhteliselt kõrgel kohal olnud isikuga, jft et kaebealune on vfina. teifialt jälle öeldakse, et vanus antud juhul ei mängi mingit rolli, kuna N.Liidu tipp-positsioonidel olevad isikud kõik on raugaeas — mida Kremlis isegi peetakse täiesti normaalseks. N.Liidus arreteeriti adventiste MOSKVA - N.Liidus arreteeriti seitsmenda päeva adventistide kiriku juhtivaid liikmeid, kuna ams-tivõimud peavad jahti uuele juhilo. N.Liidu ajalehes „Pravda Vostoka", mis ilmub Kesk-Äasia osariigis Uzbekistanis, kirjutati, et üko grupp koguduse vanemaid vangis» tatud kuna neid süüdistatakse, et nad on rikkunud N.Liidu seadusi usulises tegevuses. Ti.N.S. Jõekääru Laste Suvekodu ¥ALGÜSPIDU Laupäeval, 13. augustil 1983 kell 8 olitul Jõekääru staadionil Pääsmed $5.00 EESKAVA Õpilastele $3.00 EINELAUD |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-08-04-01