Meie Elu = Our life, August 4, 1983

              ••;f;-.
Collection Develop^aent :3ran
395 VJellington str« Os^de?
/ J
-J:
Second Class Mail Registration No.
Nr. 31 (1744) 1983 NELJAPÄEVAt 4. AUGUSTIL r - THURSDAY, AUGUST 4 XXXIV aastakäik
6astro hakkab rääkima
läbirääkimistest
Näib, et jõu näitamine USA poolt
suuremate merejõudude saatmisga
Manöövriteks Nikaraagua ranniku
l&hedale ja Kariibi merde on aval­danud
teatud mõju Fidel Castrole,
^i^s hakkas rääkima kokkuleppe
võimalusest sõjavarustuse saatmi­se
lõpetamiseks Kesk-Ameerikas-se.
President Ronald Reagan võttis
Castro sõnadest kinni ja teatas, et
temal ei ole midagi niisuguste lä­birääkimiste
vastu, mis lõpetaks
väljastpoolt sõjavarustuse saatmi­se
Nikaraaguasse ja El Salvadori.
Castro näib kartvat, et USA ma­nöövrid
võivad kujuneda Kuubsi
ras-lõekääru
Eesti Laste Suvekodu 30. aastapäeva t ä i k i s t a m i B K e dgasj&maiat(S(sms°
• Foto-J. Säägi
Toronto Eesti Naisseltsi
Unisega, kus jutlustas praost E. Lepik. [Lähemalt Ihk. 4)
WASHINGTON — President Ronald Reagan kuulutas Kongressi vastava otsuse põhjal juuli kolmanda
Mdala Ikestatud Rahvaste Nädalaks ja pidas s@l puhiul 19. juulil Valges Majas kõne,mille toome
9,AmeerLka Hääle" järgi.
kusi.
Ameerika poolt on alustatud uus
diplomaatlik pinnakatsumise akt­sioon
El Salvadori ja Nikaraagua
probleemile lahenduse leidmiseks.
USA uüs erisaadjk Kesk-Ameerika
J^oks Richard Stone sai Kolumbia
presidendi vahendusel Bogotas
kokku El Salvadori mässuliste juhi
Zamoraga. Pärast kokkusaamist
avaldati lootust, et läbirääkimine
avab võimaluse valitsuse ja gorilla­de
vaheliseks läbirääkimisteks El
Salvadoris. Erisaadik Stone lendas
Kolumbiast edasi Nikaraaguasse
läbirääkimisteks sandinistade
lõekääru Eesti Laste Suvekodu „raudvara." S.
vakooki. All — Thomas Olvet ja Ruth Küng
Rubergile „Kalevipoja" õpetamise eest.
sünnipä®»
avaldavad tänu E.
Foto - J. Säägi
Kodakondsuse kaotanud lätlast
ei saadeta USA-st välja
NEW YORK (VES) - USA föderaalkohus New Yorgi Manhattacal
linnaosas otsustas, et USA-st väljasaatmisele määratud Boris Man-kovskis
võib jääda Ühtsidriikidesse, &(Bst teda ei ole võimalik depoi?«
teerida.
— Me oleme täna kogunenud, et
avaldada solidaarsust oma vendade
ja õdedega, kes on orjastatud mitte
kuritegude pärast, mida nemad on
söbrttähüd; vaid kuritegude läbi, mil­le
sooritasid nende vastu türannid ja
diktaatorid... ütles president oma
kõiiet alustades.
Me kohtusime siin möödunud kuul
grupi Balti riikidest pärinevate amee­riklastega.
Ja ma ütlesin, et me oleme
siia kogunenud tähelepanu suunami­seks;
^alti rahvaste raskele saatusele
ning'kinnitamaks kogu maailmale, et
me ^i tunnusta rende ikestust mingi
püsiVa olukorraha.
Täna kõneleme kõigile Ida-Euroo-pas.
ikes oma naabritest on eraldatud
mudrimbaga. Ütleme neile, et nad ei
ole sugugi üksi. v
M|eie läkituseks peab olema: Teie
võitlus on ühtlasi meie võitlus. Teie
unisius on ka meie unistus ja ühel
päei ai saate ka teie vabaks. ;
EI SAA OLLA ORJAD
Niigu paavst John P^ul ütles oma
armastatud poolakatele — meid on
õnnistatud jumaliku pärandiga. Me
olen e JumWa lapsed ja meie ei saa
orjad. Prohvet Jesaaja manitses
ikonda „andma tuge murtud sü-olla
mim
dameile ja kuulutama vabastust ikes-tatuile".
Kakskümmend viis aastat
hiljem kuulutasid filosoofid, et ..va­baduse
üritus on Jumala üritus".
Meie, ameeriklased.' mõistame
nendes sõnades peituvat tõde. Meie
sündisime rahvana Jumala armust,
kes töötas tema tahte järele oma iga­päevases
elus. nii et Ameerika oleks
maa. kus valitseb ausus, moraalsus. -
õiglus ja kaastunne.
Paljud valitsused rõhuvad oma
rahvast ja kuritarvitavad inimõigusi.
Me peame osutama vastupanu selle­le
ülekohtule. Kuid ainult üks nii­nimetatud
revolutsioon seab end Ju­malast
kõrgemale, nõuab täielikku
kontrolli inimeste elude üle ja on
ajendatud soovist vallutada üha suu­remaid
maa-alasid.
Tähistades kahekümne viiendat
korda Ikestatud Rahvaste Nädalat,
on mul esitada nondele võimumees­tele
küsimus: Juhul kui kommu­nism
on tulevikulaine, miks vajate te
siis Imüüre. et vältida inimeste põ­genemist
ja salapolitseivägesid, et
neid-5(aigistada?
Demokraatia ei ole küll võibolla
täiuslik, kuid vaprad inimesed, kes
riskivad vabaduse valimisel surma­ga,
ei põgene demokraatia eest. Nad
Ikestatud Rahvaste Nädala puhul, mis tänavu oM 2§-e8, vSttis rongkäigust
New Yorgi Viiendal avenüül osa ligi 30 etnilisf gruppi pooleteise miili
pikkuses. Balti rahvastest olid kõige jõulisemalt esindatud lätlased, eriti
nende noorusega, kus kanti 40 suurt Läti lippu. Pildil rongkäik alustab
liikumist, mille peas selle Juht — kasakate kindiralmajor N. Nazarenko ja
tema kõrval USA lipuga Ikestatud Rahvaste Komitee eestlasest sekretär
E. Lipping. jSamal päeval toimus veel vastav eri-jumalateenistus St
Fatricks katedraalis ja suur vabaõhu miiting Central Pargis. Järgnes veel
üädalläbi kestnud mitmesuguseid üritusi. Foto — Salme Parming
põgenevad kommunismist demo­kraatiasse.
KAKS VISIOONI
Maailmas on vaidluse all kaks vi­siooni.
Esimene nendest asub seisu­kohal,
et kõik inimesed luuakse võrd­setena
armastava Jumala poolt, kes
on õnnistanud meid vabadusega. Ab-raham
Lincoln kõneles meie nimel
kui ta ütles: ..Ükski inimene ei ole
küllalt hea, et valitseda teise üle ilma
selle teise inimese nõusolekuta."
Teine visioon arvab, et usk on
oopiumiks massidele. See asub ar­vamusel,
e|t igavesed põhimõtted, nä­gu
tõde, vabadus ja demokraatia ole­nevad
ainult valitseva võimu tuju­dest.
Ja selle nimel kõneles Leiiin,
öeldes: ..Tõsi küll, vabadus on kallis,
niivõrd väärtuslik, et seda peab rat-sioneerima."
Mina eelistan igal juhul Lincolni
versiooni Lenini omale. Ja seda teek­sid
ka inimesed kogu maailmas kui
neile antakse valiku võimalus. Mõ­ned
asuvad arvamusel, et me peak­sime
summutama oma häält rahu
huvides. Mina ei nõustu sellega. Ra­hu
saavutatakse, või purustatakse te­gudega,
mitte sõnadega.
Ükski riik ei ole teinud rohkem,
ega tee suuremaid pingutusi rahu
heaks kui Ühendriigid. Ja ma haarak­sin
isiklikult kinni igast tähendusrik­kast
sarimust Nõukogude Liidu
poolt, mis aitaks meil luua rahutoi-melisemat.
kindlamat ja julgestatu-mat
maailma. Ma tervitan Nõukogu­de
Liidu tõotust koostööks Euroopa
Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi
jätkukonverentsil Madriidis. Ma pal­vetan
andunult selle eest. et kord saa­buks
päev, millal kuskil ei oleks
enam tuumarelvi. Ja senikaua kuni
mina olen president, töötame me lak­kamatult
päev päeva kõrval selleks,
et saavutada kokkulepet strateegilise
relvastuse vähendamiseks. Kui
Kongress kinnitas mais M X rakettide
Rahusäilitamise Programmi, de­monstreeris
Ameerika oma ühist ta­het
Scowcrofti Komisjoni soovituste
rakendamise näol mõlema poliitilise
partei otsuse kohaselt. See koostöö-line
samm tähistas progressi relvas­tuse
tõelise vähendamise suunas. Lä­hemate
päevade jooksul tuleb Kong­ressis
hääletamisele ülima tähtsuse­ga
küsimus: Kas me jätkame edu­samme,
või pöördume Scowcrofti
Komisjoni ettepanekute juurest ta­gasi?
Maailmale ühise häälega kõ­nelemise
suhtes, Ühendriikide elu­liste
huvide kaitsmisel ja Ameerika
rahukampaania tugevdamisel ei ole
ükski teine küsimus meile tuhande
üheksasaja kaheksakümne kolman­dal
aastal sellest tähtsam, ütles presi­dent
Reagan ja jätkas: '
PEAME SÄILITAMA
MILITAARJÕU
\ Seeasemel, et taotleda ajutist par­teilist
edu, töötagem üheskoos inim-
Raadioreporter tegi suvisel refsi!
ka põike ainulaadsesse asulasse, ni­melt
rootsi vangide suvitusküUa,
kuhu interneeritud tuuakse puhkuse­le
vanglatest koos nende vabaduses
viibivate perekondadega.
Kõiki seda vabades vormides, et
vangid vabaneksid vanglakomplek-sist
ja et nad saaksid nautida suve
perekonna keskel. Vastutulelik riik
kannab kõik suvituse kulud, õigemi-lii
küll maksumaksjad. Kui sepses
vangide karistuste poolitamisega ja
enneaegse vabaks laskmisega oli jut­tu,
et rootsi vang maksab riigile öö­päevas
1700 krooni, siis oli muidugi
selles summas ka suvituskulu.
konna tuleviku hüvanguks. Me ei
tohi kõikuma lüüa oma püüdluses
saavutada tõelist rahu ning koos­tööd.
Me peame säilitama oma mili-taarjõu
tugevana, et heidutada ag­ressiooni.
Ja me ei lakka kunagi kuu­lutamast
tõde. Küsige endilt: Kas olid
need meie sõnad, mis purustasid ra­hu
Afganistanis, või oli selleks Nõu­kogude
Liidu agressioon? Kas teenib
meiepoolne vaikimine rahu huvisid
kui Vietnamis ja Kambodzhas piina­takse
või tapetakse miljoneid? Või
kas ei peaks me nõudma nende kuri­tööde
lõpetamist? Ei ole sugugi pro-vokatiivne
hoiatada, et niipea kui
teostatakse kommunistlik revolut­sioon,
ei võimaldata kodanikele vabu
valimisi, vaba ajakirjandust, vaba
kaubandust, vabu ametiühinguid,
sõna-, usu- ega omandivabadust ega
vabadust reisida kuhu ta soovib.
Mitmed sõjaväelised rezhiimid on
arenenud demokraatiaiks. Kuid mitte
ükski kommunistlik süsteem ei ole
kunagi muutunud demokraatiaks,
võimaldanud vabadust, ega andnud
oma rahvale majanduslikku heaolu,
ütles president Reagan ja jätkas:
Meie kõneleme tõtt. Vene kirjanik
Aleksander Herzen hoiatas: ..Hoidu-mine
ütlemast sõnagi rõhutute kait­seks,
on niisama halb kui kuritöö.
Seepärast soovime me täiustada ja
laiendada Ameerika Hääle, Vaba Eif-roopa
ja Vabadusraadio saateid. Ja
see on miks me soovime ja Kuuba
rahvas vajab Raadio Marti'i. Paljud
siinviibijaist on isiklikult kogenud
kannatusi, mida ma olen kirjeldanud.
Teie olete vaba maailma süüme. Ja
ma kutsun teid üles. tegema oma
hääled kuuldavaks. Ütelge neile: ,.Te
võite vangistada meie rahvad, te või­te
röövida nende varad. Te võite
keelustada nende ametiühingud, te
võite kimbutada nende rabisid ja
(Järg lk. 3)
Maikovskist süüdistati, et ta olnud
II maailmasõja ajal Lätis kaastegev
20.000 juudi tapmises. N. Liidu koh­tus
oli Maikovskis sõjakurjategijana
tagaselja surma mõistetud ja 1965.
aastal Mudis N.L. valitsus üSA-lt
saksa okupatsiooniaegse läti polit­seiniku
väljaandmist Ühendriigid
aga Nõuk. Liidule karistamiseks ke­dagi
välja ei annareriti mitte siis, kui
poliitilised motiivid on mängus. Küll
aga alustas USA immigratsiooni-,
amet menetlus^ sjäüdistuse tuvasta­miseks,
et Maikovskis oli 1952. aas­tal
valega pääsenud ÜSA-sse. Nimelt
oli ta maha salanud oma okupatsioo­niaegse
kuulumise Läti politsei koos­seisu,
kus ta sakslastel aidanud juute
tabada. See protsess kestis seitse aas­tat
ja lõppes Maikovskise USA ko­dakondsuse
tühistamisega.
Kohtuprotsessil lükkas'Maikovs­kis,
kes elab Mineolas, N.Y. ja on
praegu 76 a. vana, tagasi kõik sellised
süüdistused, nagu oleks ta inimeste
piinamistest ja tapmistest osa võt­nud.
Ta väitis kohtus, et tegemist on
konlmunistliku propagandaga.
..Sakslased tegid seda. mitte mina:
sest see ei kuulunud minu ülesannete
hulka", ütles lätlane. Küll möönis
Maikovskis, et kui 1941. aasta Lätis
Rezeknes, natside komando hukkas
mahalaskmise teel 30 juuti, kuulis ta
seda pealt kui ta ise oli lähedases ki­rikus.
„Tollal oli kirikus parajasti
jumalateenistus, kuj> ma koori liik­mena
laulsin, ega olnud mahalask­mise
juures", ütles Maikovskis koh­tus.
Äärmiselt huvitay ja tähelepanu­vääriv
on, millega kohtunik Lyons
oma otsust põhistas.
Ta leidis nimelt, et Nõukogude
Liidust Maikovskise vastu esitatud
tunnistused ja tunnistajad on eba-
. usaldatavad; et tapmised, mis Lätis
toimusid, olid teostatud okupeeriva­te
saksa võimude käsul; ning et lät­lastel,
keda sunniti sakslastega koos-
' töösse, ei olniid mingeid rassilisi mo­tiive
kedagi mõrvata.
USA kohtuministeeriumi eri-juurdlusameti
direktori kohustetäit-ja.
Neil Sher. kes nn. sõjakurjategi­jate
jälitamisi juhatab, ütles, et Man-hattani
föderaalkohtunik Francis
Lyons, kes pidi Maikovskise suhtes
tegema Ühendriikidest väljasaatmi­se
otsuse, leidis, et Maikovskis ei ole
deporteeritav. USA teatavasti ei saa­da
neid maalt välja, keda väljasaa­detavas
maas võib oodata mingi po-iiitliselt
mõjutatud karistus, või julm
ja ebaharilik karistus.
Juurdlusdirektor Sher ütles ajakir­janikele,
et kõigi eelduste kohaselt
esitab kohtuministeeriumi vastav
eriamet Maikovskise suhtes edasi­kaebuse.
N.Liidu endine
siseminister koduarestis
Nikolai Stshelokov, endine N.Lii­du
siseminister, eemaldati oma ko­halt
kompartei keskkomitees „tee-nistusvea"
tõttu. Hästi informeeritud
allikad Moskvas teatavad, et ta arva­tavasti
satub lähemal ajal kohtu alla.
Shtshelokov on 73 aastane ja ta
olevat paigutatud kodusesse aresti.
Teda süüdistatakse mh. et ta olevat
lubanud militsionääridel vastu võtt©
altkäemakse ja peale selle olevat ta
süüdi korruptsioonis. Nimetatud
süüdistuspunktid on nõukogude olu­des
tõsised ja nende eest võidakse
määrata pikaajaline vanglakaristus.
Moskvas aga kaldutakse arvama,
et Stshelokovi suhtes esinevad tea­tud
..pehmendavad asjaolud". Ni­melt
see, et tegemist siiski on suhte­liselt
kõrgel kohal olnud isikuga, jft et
kaebealune on vfina. teifialt jälle
öeldakse, et vanus antud juhul ei
mängi mingit rolli, kuna N.Liidu
tipp-positsioonidel olevad isikud
kõik on raugaeas — mida Kremlis
isegi peetakse täiesti normaalseks.
N.Liidus arreteeriti
adventiste
MOSKVA - N.Liidus arreteeriti
seitsmenda päeva adventistide ki­riku
juhtivaid liikmeid, kuna ams-tivõimud
peavad jahti uuele juhilo.
N.Liidu ajalehes „Pravda Vostoka",
mis ilmub Kesk-Äasia osariigis
Uzbekistanis, kirjutati, et üko
grupp koguduse vanemaid vangis»
tatud kuna neid süüdistatakse, et
nad on rikkunud N.Liidu seadusi
usulises tegevuses.
Ti.N.S. Jõekääru Laste Suvekodu
¥ALGÜSPIDU
Laupäeval, 13. augustil 1983 kell 8 olitul
Jõekääru staadionil
Pääsmed $5.00
EESKAVA Õpilastele $3.00 EINELAUD