Meie Elu = Our life, August 4, 1983

              NELJAPÄEVAL, 4. AUGUSTIL ,AUGUSTI „Meie Elu" mf Sl 19SSi
osa
i i j j 111
„Meie Elu" nr 31 (1744) 1983
•N'
Iv
..AMEERIKA HÄÄLE" SAATEAJAD
Viimastest silmapuutunud sõna-irSttudest
väärivad erilist tähelepa­nuni
kadunud koUeegi Ed. Vallaste
Isuri 11. juulil) ..Kommentaar'.' (or-vatavasti
ta viimane või eelviimane)
Eesti Sõnas" nr. 27, 7. juulil,
„)ah, mis on keskmise
generatsiooniga?", ja Roman Toi
aktusekõne suveharjapidustuste]
2. juulil Seedriorui.
Arvatavasti võis sulgeda kolleeg
Vallaste oma silmad rahutundega
südames: oleme oma ettenähtud
aastatesse mahtuva elutöö teinud
ja lahkume teadmises, et „paar aas­takümmet
eestlaskonna ühiskond-likust
elust eemal seisnud kesk­mise
generatsiooni liikmed hakka­vad
rahvuslikust tegevusest ja va-
Musvõitlusest osa võtma".
Roman Toi oma aktusekõnes, mis
seekord rõõmustaval kombel ^ir­dus
„välisvõitluselt" mei^ elu sise­vaatlusele,
märkis samuti: „Senine
siktiivne ja võimekas «generatsioon
Diakkab biqloogia sun|el tagasi
aõmbuma ning uus,, hooijem gene-mtsioon
(Vallaste aoo^t^^ kutsutud
«keskmiseks" — jiK.j, IRka ertam ja
@nam domineerima."
Kuigi Toi muusikamehena ;pü-kondas
oma kõne otsesönastuses
peatähelepanu, helidele, oskas ta
temale omi^ses diplomaatlikus
diskreetsuses haaratk ainet hoopis
sügavamalt. ,iKunstnik (mitte ai­nult
helilooja — J.K.i nautige oma
Boomingulist tegevust, aga tema
loomihgi^s peegeldugu ikkagi eesti
rahva rõõmud ja mured. Momen­dil,
kus meie vabadusvõitluse pä-
Hsrelvad on ära võetud, kasutagem
dis neid vahendeid, mis veel on
käepärast." „Oma noori kunstnik­ke
peame edutama ja neile esine-misvõinlalusi
leidma, et nad saak­sid
oma „tiibu proovida".„Meil on
heameel sellest, et me kas või hi­iult
kultuuriliste vahenditega või­me
eestlaste õigust isbsesvusele
jätkata." „Antyd oludes on eestlas­te,
aktiivne kultuuriline tegevus
sapnä tähtis kui poliitiline ja me ei;
mäe põhjust, miks nad ei võiks ar­mukadeduseta
üksteist toetada."
Tuleb loota ja palvetada selle
eest, et neid tõesõnu ei võetud ega
võetaks pidukõneliste fraasidena
ei vanade egis nooremate poolt. Ja
mitte .väärtõlgenduses. Siin ei
mõelnud aktusekõneleja mitte ai-usult
muusikat, ei ka laulu, tantsu,
BBäitekunsti, vaid neid ja neile l i ­sanduvat
muulaadset kultuuriloc»'^
mihgut koondrelvana.
Kultuuriloomingus on lüürika,
heli, rahvatantsu j.m. kõrval üli°
mait olulise tähtsususega sõna, ju-tustav-
kujundav mõte ja tunne,
analüüsides inimest ja pannes alu­se
ka eelnimetatud harudele. Sõna
varal võime jätkata „eestla8te õi»
guse kinnitamist iseseisvusele". Et
seda suuta täna ja edasi, „peame
oma noori kunstnikke edutama ja
neile esinemisvõimalusi looma, et
nad saaksid „omä tiibu proovida".
Kultuuripuul on palju oksi. Mõ­nede
eest on „noorem generat­sioon"
asunud juba hoolitsema.
Kuid ilma kellelegi varju heitmata
võime siiski küsida, kui palju ja
mida oleme teinud proosa, lihtsa
jutustuse, essee, novelli, novelleti
heaks? Kui sügavalt on kirjeldatud
meil vanema põlve haritlaste, meie
isade-emade enesetunnet musta­töölisteks
muutumisel, et anda
praegusele „teisele generatsiooni­le"
kõrgemat haridust? Kuipalju
teame kirjanduse kaudu oma kaa-seestlastest
lähimaist naabreist?
Küsimuse alla langeb siitkaudu ini­mene
üldse, meie võitlus, isegi teh­nika
ja humanitaarteaduste vahe­kord
lähemas tulevikus.
Kõikide nende probleemide
vaatlemine-analüüsimine on proo­saloomingu
kui inimesi avastami­se
ülesanne. Seepärast, kui minna
tagasi Vallaste ja Toi lähteteeside
juurde —, me olenie õnnelikud, et
seni „kadunuk8" loetud „uusgene°
ratsioon" endast avastades on
pööirdumas oma rahvuslike ja äld--
inimlike kohustuste juurde, kuid
meie põhilisimaks lootuseks jääb,
et nad ei unustaks elayät, rahvast ja
rahvust toitvat ning edasikandvat
sõna, ja asuksid töötama kaasa sel­le
emakeelsel viljelemisel meie
kultüuripuu ühe peaoksana. Esial-gu^
v^kasvõi ainult ostudega-toeta-mištega,
ja siis edasi — isikliku
loova osavõtuga. Sesj ka meie iga­ühe
isiklik tundelin^ varamu täi­tub
eluvõitluses järjest uute võr­setega,
mida on tarvis vaadelda,
vaagida, võrrelda, viia tagasi eil­sesse
ja kanda edasi ettepoole. Sel­les
kirjanduslik-loomingulises tuli­mullas
küpseb uus generatsioon
elu- ja võitlusvalmiks. Sellist ää-situld
vajab iga täismõõduline kul-tuurikandja
iseenda ja ühiskonna
huvides.
JOHANNES KAUP
TEtHPAEV KOLÜAPAEV mx
1:45
2«0 - 1 PS©vauudise< J ja aktuaalne Informatsioon , e.-oo
1330
1400
&nd
. 1430
Päevauudised
Kommontafir
Uskjaeheistonts
Vfi«8-Esati
' Pflevauudlasd
Kommentajif
Tflnapflsva
Amesriks
Sport
Pdavauudisod
Kommontaar
Hunanitaar-toaduste
vfiHnot
Pfiavauudised
. Kommantaar
Noorta
mafiilm
PMvauudisiid
Kommantear
Taaduaia
PSovcuudioed
Kommsfltssr
Mi^tnduo
PBavauudisad
Kommontaar
1730.
leoo
Ja
kKi
31.S 8638
42.1 7120
43.6 t125
41.3 ^
19.7 16S70
25.1 nea
2S.3 ^m 29.4 11S29
^.0 S7K
Valev Uihopuu
üibopuü novellikogu
rootsi keeles
Valev Uibopuult on ilmumas root­sikeelne
novellivalimik pealkirjaga
ningenstans att ta vägen". Väljaand­ja
on Invandrarförlaget Borasis.
Raamat ilmub kava kohaselt k.a. au­gustis.
See hõlmab 166 lehekülge sisalda­des
12 valiknovelli. Raamatu kaane
on kujundanud kunstnik Olev Miki­ver.
. Teatavasti on Uibopuult varem 11-
,munud rootsi keeles romaanid „Fyra
eldar", „Att vilja leva" ja ..Markus
hjälparen", See on nüüd esmakorda
kus ta.esineb rootsi raamatuturul
i novellistina iseseisva raamatu näol.
Rootsi ajakirjades on ta novelle selle
vastu ilmunud varemgi.
• EPL'
..Ameerika Hääl"
(The Vöice of America)
, on Ühendriikide Infor­matsiooni
Ameti (U.S.
Information Agency)
ringhääling, mille üles­andeks
on edendada
arusaamist Ameerika
Ühendriikide, tema ra­hva,
ühiskonna ja polii­tika
kohta teistel maa­del.
K^igi „Ameerika Hääl" on USA
valitsuse ametlik ..hääl", edastatak­se
ka opositsiooni esindavate ja teis-
. te avalikku arvamist kujundavate
isiksuste arvamusi, objektiivsuse ja
tasakaalu mõttes. Usutletakse ka eri­nevatel
aladel tegutsevaid isiksusi, et
nende kaudu väljendada teatud as­pekte
Ameerika elust.
..Ameerika Hääl" kajastab oma
saadetes USA ja maailma sündmu­si.
Ta informeerib, selgitab ja val­gustab,
andes ka tagapõhja ja kon­teksti,
nii et kuulajal võiks tekkida
. parem arusaamine kuidas ja miks
millegi kohta. ;
Eestikeelsete saadetega alustati
juunis 1951. Iga päev toimub üks
viieteistkümne-minutiline hommi-kusaade,
kell 5.45-6.00 Eesti aja järgi,
mille sisuks on peamiselt päevauudi­sed
ja aktuaalne informatsioon kor­respondentidelt,
ja kaks pooletunni-list
saadet õhtul, mis on Eestis kuul­da
kell 17.30-18.00 ja 18.30-19.00
sealse normaalaja järgi. Õhtused
pooletunnilised saated ön mõeldud
peamiselt päevauudisteks ja uudistes
kajastuvate sündmuste kommentaa­rideks
ja analüüsideks. Tavaliselt on
igal nädalapäeval kavas ka selle päe­va
eriteema: pühapäeval — usk ja
eksistents, esmaspäeval — spordi-vestlus,
teisipäeval — huviretk hu­manitaaraladele.
, kesknädalal
noorte teema, neljapäeval — teadu­sest
ja tehnikast, reedel — majandus-alalt
ning nädalalõpul vähs-eesti
ringvaade, milles edastame mõnda
eestlaste ja eesti organisatsioonide
tegevusest USA-s ja teistel maadel, v
Oleme huvitatud kuulajate arva­mustest
ja tänulikud sellekohaste
kirjade eest.
' • • ' '
THE VOICE OF AMERICA
Washington, D.C. 20547, USA
Vaba Eesti Raadio jätkuvad
saated Marylandis
Eesti- ja ingliskeelsed eesti raa- maailmseist kokkutulekuist ja löpe-diosaated
Towsoni Ülikooli raa- tas saate sümfoonilise poeemiga
dios WCVT-FM kestavad korrapä- ..Jaaniöö" M . Lüdigi loomingu helip-raselt
kord kuus. Saadete koostaja laadilt sümfoonia orkestri esitusel
ja teadustaja on Lilian Esop. Torontos Peter Paul Lüdigi juhatusel
ooväärtuste UUS
sini-miist-valgele
Artur Taska: Sini-must-valge 100
aastat. Eesti Üliõpilaste Seltsi Va­nematekogu
kirjastus, Montreal
1982. Kunstilin^ kujundus: joann
Saarniit. 484 lk. Illusteeritud.
Pikemaaegsematerjalikogumise ja
uurimise tulemusena on Artur Taska
avaldai/md monograafia eesti rah­vusvärvide
tekkimise, kasutamise ja
saatuse kohta. |.igi 500-leheküljeline
teos sisaldab väga mitmekülgset ma­terjali
teema kohta. Illustratsiooni­des
011 esitatud tälitsamad isikud sini-must-
valge ajaloos, värvide kasuta-mised
ametlikus ja erasektoris (vii­mased
väga ohtrate värviliste näidete
Teose esimene osa vaatleb värvide
tekkimise eelaeg^ enne Vabariiki,
ärkamisaega, eesti lipu mõtte aren­gut,
selle esimesi avalikke esinemisi.
ja mõtte ning lipu levikut.
Teine osa hÕlm,ab Eesti Vabariigi
väljakuulutamist ja lipu kerkimist
Eesti Vabariigi ametlikuks välismär­giks.
See mahutab lipu saatuse Vaba­dussõjas
ja pika arenguloo lipu kasu­tamise'
määruste ning seaduste loo­mise
puhul.
Kolmas osa käsitleb lipu saatust
okupatsioonide ajal. Neljandas osas
vaadeldakse lipu esinemist meie kul­tuurilises
sektoris ja ajalooliste sünd­muste
puhul. Lisatud on peatükk
Pika Hermanni torni kohta.
Autori usinus kirjavahetamises
väga paljude^isikutega ja ta töökoo­rem
materjali kogumisel näib tohutu­na.
Vastavalt ^n mitmekülgne ja pal­jusid
sektoräid kattev ka kogutud
materjal. Selle esitamises on olene­valt
teose Icompositsioonist teatud
kordumisi, millele viitab autor oma
Seoses sini-must-valge ajalooga
tuleb paratamatult puudutada ja ko­hati
põhjalikumalt kirjeldada ka eesti
rahva ajalugu iidse — eriti perioo­dil,
mil lipu ja rahvusvärvide mõte
arenes ja teoks hakkas saama. Eesti
Üliõpilaste Seltsi varasem ajalugu
pakub selleks £sendamatut materja­li.
On tulnud kasutada varem korja­tud
materjali, kuna neid aegu mäle­tajad
praegu on kõik Manalasse vari­senud.
Seda huvitavam on jälgida üksi­kuid
kirjavastuseid ja detailide esile-tooinisi
alates Vabadussõjast. Sini-must-
valge kerkimine riigilipuks po­le
kaugeltki nii lihtne, kui seda võiks
pealiskaudsete teadmiste puhul ar­vata.
Väga huvitav on jälgida sini-must-
valge saatust ja ikka jälle uues­ti
esilekerkimist okupatsiooniaasta­tel.
Teatavasti on veel üsna hiljuti
mässu- ja rahvusmeelsed noored ris­kinud
oma saatusega nende värvide
avalikkuse ette toomisega rangetest
Iceeludest hoolimata.
Sini-must-valgel on nüüd oma ko­gu
sajandit hõlmav ajalugu, mis kul­geb
rööbiti eesti rahvusliku võitluse­ga
selle sajandi jooksul ja on täis
pinevaid ning üllatuslikke peatükke.
AR-GI(EPL)
KAIKAARID
MAALID MÜÜGIL suures
Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave.. WiUowdale
Taandununa Austraalia „taga-maale",
eemale/' eestlaste kärarik-kaist
rahmeldamistest USA-s, Ka*
nadas ja Rootais, on Peeter Lind*
saar viimase 30 aasta jooksul tõu;-
nud meie päevatepmaliste ja kodu-looliste
kirjameeste esiridadesse.
Kui tema Sydneys 1950. a. ilmunud
„Vana hobune" tkirjutatud võist­lustööna
ja auhinnaturia juba Sak-sannaal)
ja sellele 3 aastat hiliem
järgnenud reisikirjeldus „Neptuun
ilmus laevale" olid veel nagu „jul-guse
võtmiseks" igapäevase leiva­teenimise
kõrval, siis 1954. a. ilmu­nud
„Koduküla" oli juba laiahaar­deliseks
peatõstmiseks kodukandi-lises
lühizhanris, mis julgustas au­torit
haarama sulge meie (ja selli­sena
kogu euroopa) kirjanduses
puuduva 6-köitelise kaitseväe-ro-maanisarja
(1959,1962,1967,1970,
1974 ja 1977) loomiseks. Sinna mo­numentaalse
loometöö vahele
mahtusid aga ka veel uurimus
„Eestlased Austraalias ja Uus-Me-remaal"
(1961) ja 1964 ilmuhud
meie rahva ja üksikisikute lähis-ajaloo
draamasid dokumenteeriv
usutlustekogu „Mardus kiljatas".
Nüüd oleme saanud sellele teise
köitena korvamatu väärtusega jät­ku
pealkirja all ,,KannatU8tee"
(EKK, Lund 1983).
„Mardus kiljatas" andis 25 mä-lestususutlust
(nende hulgas sünd­mustiku
kronoloogiline tabel), jao­tatuna
4 peatükki: Omariiklusaeg,
Kommunistide aasta. Sakslaste
aastad ja Läänes pärast kodumaa
kaotamist. Enamik neist mälestus­test
puudutas sõjaväelasi ja nende
saatusi kodumaa kaitsel ning ree­detuna
ja taandumisel.
Nüüd ilmunud „Kannatu8tee"
üldpealkirja alla viidud „U8utlu8te-kogu
mälestusist", mis koosneb
peale saatesõna 17 eraldi pealkir­jastatud
usutlusest, ei ole enam jao­tatud
kronoloogiliselt peatükki­deks.
)a seda mitmeti arusaadavail
põhjusil. Sest „Kannatu8tee" ei ole
enam niivõrd üksikisikute kui kogu
rahva saatusdraama jäädvustami­ne
nii üksikmälestustega kui ka
toetuspunktidega lepinguile ja jal­gade
alla tallatud õigusnormidele.
Näiteks 1930-ndate aastate piirita­gused
ja Pets^nlulikahjud, vene-^
laste käitumine ja mõrvad Peipsil,
Venemaale müüdud piima tagasi-saadetud
tühjadele vagunitele
maalitud propagandaloosungid
„P'im nälgivatele eesti lastele",
«kaubaleping" Moskvaga jne. Eri^
list väljatõstmist vääriksid asjaosa­liste
otsesed mälestused pres. K.
Pätsi ja kindral J. Laidoneri küiidi^
tamiste üksikasjadest, otse fotolise
selgusega antud kirjeldused elutin­gimustest
Siberi muldonnides ja
Eestist Un. «mobiliseeritute" olu­korrast
peagu näljasurma ootavate
kordselt ka põhjusi, et neist paljud
dlid sunnitud oma elu päästmiseks
asuma vennatapjate punastesse ri­dadesse,
kust neid nopiti välja ja
likvideeriti. Nendele väärtuslikke
lisaandmeid sisaldavatele üksik-mälestustele
liituvad suurt tähtsust
omavad mälestused dr. Mäe mär­gukirjast,
kus leidub tema ülihuvi­tav
õigusanalüüs Eesti ja eestlaste
osale nii suhetes Saksamaaga kui
ka põhjendus, miks eestlaste hul­gast
ei saa otsida ei natse ega sõ-jasüüdlasi
sakslaste «liitlastena".
Täiesti uusi andmeid samuti
vad asjaosaliste mälestused abl-õdedejst
sõjaväes, äsja surnud pr. I.
Soodla ossist Eesti invaliidide Õp-pekodu
rajamise üksikasjadest
Saksamaal, Itaalia suuruste puhke­kodust
Austrias jne. Avaldatud on
raamatus ka meie saatust määra­nud
kurikuulsa Molotov-Ribben-tropi
pakti salajase lisaprotokolli
tekst ühes ülihuvitava lisaandmes-tikuga,
saadud kindral Vlasovilt, mis
näitab, et kõnealune pakt oli Stalini
vaimusünnitus ja mõeldud algusest
peale Saksamaa hävitamiseks õi­geaegse
seljataguse löögi abil sil­mapilgul,
millal Saksamaa oli muu­tunud
juba nõrgaks. Sama mäles-tuskild
selgitab Laidoneri sõjakoo-likaaslase
marssal Jegorovi (külas­tas
Eestit 1936 või 1937) saatuse ja
näitab, et Laidoneri tutvustati vene
entsüklopeedias juba 1942. aastal
kui «kodusõjaaegset (sic!?) Eesti
valgete bandiitide juhti", kes ent­süklopeedia
1953. a. väljaandest
üldse kustutati, nagu ei leidu seal
ka kindral-ltn. Andrei Vlasov!
nime.
Kui oma koduse raamatukogu
mälestusteoste riiulist ülevaadet
tehes võime rahuldusega ütelda, et
paguluses ilmunud teoste sisuline
kaal on nii tugev, et suudab suures
osas asendada kodumaa rööwallu-tajate
poolt hävitatud ja hävitata­vaid
äjaloo-andmeid, siis leiab
Peeter Lindsaare värske ,,Kanna-tustee"
omale koha selle riiuli esi­osas,
isegi eespool usutluste I osa
„Mardus kiljatas". Lindsaar ei tee
ülepakkumisi ei kommentaaridega
teiste mälestustele ega nende ko-hendamistega.
Ta toimib tubli ja
tüseda ,,rivijuhina'\ asetades kõik
„reamehed" — mälestuskillud
nende õigetesse asukohtadesse.
Kuipalju, vaeva on näinud ta nen­dega
enne «paraadi", see jääb tema
kui kutselise ja nõudliku riviphvit-seri
saladuseks. Aga tõendit tule­musena
ei saa kummutada keegi:
Peeter Lindsaar on tubli ja kind­lakäeline
kompaniiülem ka kirja­sõnas
ja ajaloo dokumenteerimisel.
,,K8nnatustee" on selle parimaks
tõendiks jä meile suureks väärtu-
Viies saade 21. mail algas eesti rah-vatantsuviisidega
keelpillidelt „Ku-ma"
esitusel ja Anu-Liis Esop tnän-gis
icandlel ..Kandle polka". Siis kõ-nelös
Eesti Rahvuskomitee ja Balti­more'!
Eesti Seltsi juhatusliige An-ne-
Liis Deklaü eesti rahvuslike pi­dustuste
traditsioonidest, mainides
ka eesolevaid IV Ülemaailmseid Ees­ti
Päevi Torontos. Ta selgitas 1944. a.
Nõukogude Vene okupatsiooni eest
põgenenud eestlaste sügavast vaja­dusest
ja kohusetundest oma kultuu­ri
ja vabadustahet edasi kanda, et alal
hoida vaba eesti ühiskonda ja olla
ikestatud Eesti eestkostjad vabas
maailmas kindlas usus Eesti vaba­nemisse
kommunistliku ülevõimu
ait.
Järgnes Baltimore'! Eesti Nais­koorilt
Salme Purre ..Laululind" Wal-ter
Esopi juhatusel ja Juta Zacharski
klaverisaatel helilindilt.
Edasi kõpeles rahvatantsurühma
..Vanaranna" juht Malle-Mai Schus-ter
eesti rahvatantsudest kui läbi ae­gade
ja üle miilide ulatuvast sidemest.
Ta kirjeldas ..Tuljaku" tantsimist,
mille järel kostis „Tuljak" II Ü. E.
Päevade heliplaadilt. Kõneleja lõpe­tas
veendumusega: ..Eesti rahvatant­sijad
ei väsi, ega võta omaks kom­munistlikku
ideoloogiat. See on meie
võitlus oma rahva ja maa eest ja aeg
tuleb, kus rahvatantsu tantsitakse
vaba Eesti pinnal."
Teadustaja andis siis edasi head
soovid Andres Pirgilt Argentiinast,
kes oli Ešstis Riigi Ringhäälingu tee­nistuses
1930-ndail aastail ja kelle
mälestuskildude seeria ilmus ..Meie
Elus" ainulaadse RR töö tutvustaja­ga.
Tervitusena A. Pirgile järgnes
lauL.Hele täht" Tallinna Meestelau­lu
Seltsilt, heliplaadistatud Tallinnas
ligi 50 a. tagasi.
Saade lõppes kutsega kohalikule
suvefestivalile, soovitusega etteval­mistamiseks
IV Ü. E. Päevadeks ja
„ V i r u tantsuga" ning ..Tuljakuga"
orkester ..Estonia" heliplaadilt Uno
Koogi juhatusel.
KUUES SAADE
18. juunil algas Göteborgi E. Nais­koori
lauluga ,.Üle kodumäe" Salme
Purre helitööde heliplaadilt. Teadus­taja
mainjs Göteborgis toimunud Es-tivali
ja kõneles võidupüha ning jaa­nipäeva
traditsioonidest.
Järgnes E. Kapi ..Põhjarannikul"
Stokholmi E. Meeskoori heliplaadilt.
Siis kõneles Ü. E. Kesknõukogu liige
Kaljo Popp traagilistest juunisünd-mustest
Eestis aastail 1940 ja 1941,
^ kirjeldades Eesti okupeerimist N .
Vene poolt ja tuhandete eestlaste
küüditamist N.Vene orjalaagritesse.
Ta lisas, et Ühendriigid tunnustavad
Eesti Vabariiki ja kirjeldas Balti va­baduspäeva
väljakuulutamist presi­dent
Ronald Reagani poolt.
Seejärel kostis E. Võrgu laul „Lil-leside"
Tartu Meestelaulu Seltsi
1939. a. heliplaadilt. Kaljo Popp kõ­neles
eestlaste kindlast usust vaba-duse
taastamisse Eestile, lõpetades
ridadega Marie Underi luuletusest
„Mälestus ja tõotus", mille järel lau­lis
tihendkoor sama laulu Juhan Aa­viku
viisiga II Ü. E. Päevade helip­laadilt.
Teadustaja soovitas kjõiki osa võt­ta
kohaliköBt sündmusist ja üle-
SEITSMES SAADE
16. juulil ^Igas kandleljöoga „ Vaik­ne,
kena kohakene", mille järel Li­lian
Esop teatas, et selles saates te­hakse
mõtterännak muinasmaale
meelde tuletama eesti rahvaloomin­gut.
Järgnesid heliplaadilt rahvalau­lud
Ellen Valdsaarelt Juta Zacharski
klaverisaatel.
Külaliskõnelejaks oli Washingto­nis
Kongressi Raamatukogus töötav
Selve Maas, kes on viinud eesti mui­nasjutte
üle keelepiiride oma raama­tutega
„Moon Painters and Other
Estonian Folktales" (Viking Press
1971) ja ..Sea Wedding and Other
Stories from Estonia" (Dillon Press
1978). Ta kõneles eesti muinasjuttu­de
kujunemisest ja folkloori kogu­misest
eriti 19. sajandil üle 7 tuhande
leheküljeliseks koguks. Vahepalana
kostis laul ..Kits ja hunt" noortekoo­rilt
..Lootus" Rosemarie Lindau ju­hatusel
M. Lüdigi loomingu heliplaa­dilt.
Selve Maas kõneles muinasjuttude
tõlkimise ja trükki toimetamise ras­kusist.
Tal on ilmumas kolmas raa­mat,
bibliograafia eesti folkloori
mainivaist teoseist ja on saadaval
kassett-helilint ingliskeelsete eesti
muinasjuttudega^ samuti eriline lint
pimedatele [Kongressi Raamatuko­gust.
Seejärel luges Baltimore*i Eesti
Kooli lõpetanud Ingrid Ulm muinas­jutu
,,Emajõe sünd" Selve Maasi
raamatust „Moon Painters...", mille­le
järgnes EMP heliplaadilt laul „Uh-ti-
Uhti" Emajõe ületamisest. Järgmi­seks
jutustas Lilian Esop jutu „Kui
tuul läks magama" Selve Maasi raa­matust
„Sea Wedding..."
Vahepalana kõlasid ..Kassari" he­liplaadilt
rahvatantsuyiisid, mille jä­rel
Selve Maas selgitas veel muinas­juttude
tähtsust ning mõju, lõpeta­des
R.R. Kreutzwaldi sõnadega aas­tast
1866: „Missugune ätska vaimu­ga
mees ei peaks rõõmuga tunnista­ma,
mis armast ajaviidet temale en­nemuistsed
jutud on lapsepõlves tei­nud?.!.
On meil pisematki õigust s^-
da oma lastele keelda, mis meile
noorele põlvel nii suurt õnne on val­mistanud?
Üksnes kivituimad süda­med
võiksid laste vastu nii armutud
olla." Võtke seda nõu kuulda ja le-vitage
eesti muinasjutte!
Järgmiseks laulsid „Vikerla8ed"
Olaf Kopvillemi juhatusel heliplaa­dilt
kolm laulu.
Teadustaja andis siis ülevaate su-vepidustustest.
mainides Lääneran­niku
Eesti Päevi, samuti eesolevaid
pidustusi Kanadas ja Austraalias,
ühtlasi peatseid sündimusi Ühendrii­kide
idarannikul: XXIX Eesti Män-gud,
kandlemängijate seminar ja su­velaager
..Männivalla" Lakewoodis.
Ta mainik ka eesti skautide esindus-üksuse
viibimist sini-must-valgete
lippudega maailmajamboreel Alber­tas,
kus on koos ligi 14, tuhat skauti
vaba maailma riikidest, ja lählenevat
Balti Noorte Kongressi.
Edasi ta jutustas mõistatuste mõis­tatamise
vanast traditsioonist ja esi­mese
eesti mõistatuse ilmumisest
trükis a. 1660. Esitatud mõistatustele
leidusid ka kohe vastused. Saade
lõppes rahvalauludega Ellen Vald-saare
heliplaadilt. Järgmine eesti
raadiosaade on 20. augustil.
ILMUNUD: ARTUR TASKA:
..SINr-MÜST-VALGE
100 AASTAT"
lk. Köites. Hind $45.00. Postiteel tellides saatekulu
Kanadas $3.00, USA-sse $5.55
Müügil „MEIE ELU" talituses
958 Broadview Ave. Toronto, Ont., M4K 2R6
5U
OOTAMATULT
LE
Näeme veel, näeme veel
ükskord taevas üleval!
KIRIKLIKKE
TEATEID
EELK PEETRI KOGUDUS
817 M, riMsant Rd.,
Toronto, Ont. M4P2L1
Praost Andres Taul
84 Dlnnlck Crcs., Toronto, Ont. I
M4N iL8
Tel. 4834m/klriku8 483-5847
Organist dr. Roman Tol
Pühap., 7. augustil JUMALATEE-NISTUS
kell 11.00 h.
Eelteade. Pühap., 14. augustil ko­guduse
väljasõit ülempreester Emn-nuel
Lepik'u tallu, vabaõhu JUMA­LATEENISTUS
kell 12 päeval,, jut-lustab
piiskop Kari Raudsepp. Lõu­nasöök
Ortodoks koguduse nalsrihgi
poolt {mõõduka tasu eest). Kui on
soovijaid bussiga sõita, palumo tea­tada
koguduse kantseleisse ehk ko­guduse
õpetajale. Bussi viimane tel-limisaeg
pühapäeval, 7. augustil. Pa­lume
registreerida õigeks ajpks. Või­malus
ujuda, jalutada ja kaunist loo-'
dust nautida. Buss lahkub Eesli Ma­jast
kell 9.00 hommikul, Peetri kiriku
juurest kell 9.30 h., Eesti Kodust kell
10.00 h. Kui buss on täis siis hind
$8.00.
Pühap., 21. aug. JUMALATEE­NISTUS
kell 11.00 hommikul.
Pühap., 28. aug. JUMALATEE­NISTUS
kell 11.00 hommikul.
Kõik teretulnud!
KOGUDUSE KANTSELEI on ava­tud
teisipäeviti 10-6, neljapööviti
12-3 p.l. • ^
ÕPETAJA KÕNETUNNID kolma­päeval
9.30-12 kirikus, neljapäeval
Ö—8 kirikus ja Igal pühapäeval põ­rast
jumalateenistust.
EELK TORONTO VANA-ANDRESE
KOGUDUS
383 Järvis St. Toronto, Ont.
MSB 2C7
öp. Ude Petersoo
3714 Bcechollow Cres.,
Mississauga. Ont. L4Y 3T2
tel. 624-61:8, kirikus 923-5172
Pühap., 7..aug. JUMALATEENIS­TUS
kell 7 õhtul, teenib vlkaarõp. Al­bert
Roost.
Pühap., 14. aug. JUMALATEE-NISTUS
kell 7 õhtul, teonik õp.
Elmar Pähn.
Pühap., 21. aug. JUMALATEE­NISTUS
kell 7 õhtul. Teenib kogudu-se
õpetaja.
Pühap., 28. aug. JUMALATEE­NISTUS
kell 7 õhtul. Teenib vikaar
õpetaja Alberi Roost.
6. aug. — 20. augustini hooldajaks
on vikaar Õpetaja Alberi Roost, te­lefon
244-9270.
TORONTO EESTI EV. LUT. USU
KOLMATNU KOGUDUS
Kirik: 619 Sherboume St., Toronto
Tel.; 698-7977 või 766-7853
Sherboume allmaaraudteejaam on
kiriku kõrval.
õp. 0. Gnadcntcich
1112 FaIHngbrook Rd.. Scarborough
VABAÕHU JUMALATEENISTUS
perekond, A. Randsalu juures, Sim-coe
järve kaldal, Oi!o line 9, on püha-^
päeval, 7. augustil kell 12 päeval.
' Jumalateenistuse järele on kohvi­laud.
Soovitav võtta toolid kaasa.
Augustikuu teine JUMALATEE­NISTUS
on kirikus pühapäeval, 21.
augustil kell 5 p.l.
ÕPETAJA KÕNETUNNID on Iga
kuu teisel esmapäeval kella 6—8-ni
kiriku kantseleis, telefon 921-9417.
EESTI VABAKOGUDUS
TORONTOS
20 Thomcliffe Ave. Tel. 463-6223
Jutlustaja E. Saraoja
Kirik: 562 Jones Ave. Tel. 461-2077
Pühap., 7. augustil kell 11.00 hom­mikul
JUMALATEENISTUS, teeni-vad
H. Promm ja E. Saraoja. Issanda-laud.
Kolmap.. 10. augustil kell 7.30 õh-tui
PIIBLIPALVETUND, ilmutus-raamatus:
Pitserid 5 ja 6.