Meie Elu = Our life, November 1, 1979

              ». -V...- • :-v?\:^;'"'-:.pV^^
v.; V i :;:;:4|l~fS/§ 4; SSÄvf ^ ^ S : ?§
- ^ a Ä a J I Š ^ ^ ^ ^ ^ i i !
fM^iSiiiiiiiiili
* .! f f
NELJAPÄEVAL, f. NOVEMBRIL — THURSDAY, NOVEMBER „Meie Elu" nr, 44 (1551) 1979
•ZXEBSSQ
Laual särasid küünlad, sini-must-yälge
lipp ja suured, värsked sünni­päeva
kringlid. Eesti Täienduskool
tähistas oma 30. sünnipäeva.
õpilastele, kes ^viimase tunni ajal
saali kogusid, oli see üllatuseks. Nad
istusid vaikselt toolidel' ja kuulasid
'kõnesid. ; ^.
Koolijuhataja rääkis tugevast ema­keele
ja eestluse sidemest. Olles ko­dumaad
kaitsmas, Narva lähedal rin­del,
oli tema üksusel kohustuseks
vallutada üks vene asula. Kõik ette­valmistused
selleks olid tehtud, rün­nak
pidi algama hommikul, kindlal
kellaajal. Kui üksus oji just asumi­sel
pealetungile, kuuldus asulast •ki­rikulaulul
Sellel laulul oli emakeelne
kõla. Jah, see oli eestikeelne laul!.
Aga ometj see .pidi olema vene asu­la?!
z: \ - TV;:^;-^T'^---V
Oli küll, kuid kõik venelased olid
sealt lahkunud. Paigale olid jäänud
aga sealelanud eestlased. Tormi jooks
asulale jäi teostamata. Nii tugev oli
eesti,keele side! :
Selles eesti koolis oleme püüdnud
hoida ja kõvendada seda sidet juba
30 aastat. Üle tuhande eestlase on
siit koolist saanud sõnumi: hoida
eestluse sidet!
Koolikomitee esimees ütles- õpilas­tele,
et 30 aastat on pikk aeg, see on
ühe generatsiooni pikkus. Eesti koo­le
on kõikjal vabas maailmas, aga
tpronto kool on neist suurim õppe­asutus.
Siin võime õppida vabalt
oma õppeaineid, kuna kodumaal
peab kool surve all üle minema vene
•keelele. Meie kohus on oma esiisade
kultuuri pidada ja edasi kanda. Sa­muti
peame oma kooli head nime
hoidma.
„Teie vanematel oli raskem olu-
'körd/' ütles kõneleja. Nad pidid õp­pima
inglise keelt kui uut.keelt, ka
emakeelt tuli neil samal ajal õppi­da.
Kolmkümmend aastat tagasi oli
olukord palju raskem. Kool asutati
«kolmekümne kahe õpilasega, kolme
klassi ulatuses, kiriku kõrvalruumi­desse.
Kool suurenes pidevalt.
1950. a. sai kool omale nimeks: To­ronto
Eesti Seltsi Täienduskool. Kol­mekümne
aasta jooksul on kool te­gutsenud
viies eri majas. Siin, Eesti
Majas, oleme viibinud üheksateist-kümmend
aastat, õpetajate arv on
olnud nelikümmend kuus. Praegu
töötab kooli juures üksteistküm­mend
õpetajat.
Esimene koolijuhataja oli Ellen
Martens. Talle järgnesid Henn Ründ-va,
Valdek Lenk, Oskar Paas ja siis
teiskordselt Henn Ründva.
Saalis kõlas ühine laul: „Veel kõ­lab
meie. laul sulle, me Eesti.
Pikk on küll võõras tee ja pikk on
ootus, kuid eesti südames ei kustu
lootus!"
Hella Leivat
ie^ Yorgi kroonika
New York oli aastakümneid tagasi
Väga elav ja tugev eestlaste keskus,
kus rahvuslik, kultuuriline ja usuli­ne
elu oli elav. Seda oleks nüüd 1979
aasta sügisel raske väita. Aktiivsete
ja eestluse väärtustes teadlike juhti­vate
inimeste auks peab ütlema, et
nad teevad suuri pingutusi, et mugav
elu ja suurlinna tülikad liiklustingi­mused
ei tekitaks olukorda, kus koo­rid
peavad võitlema pmä palja ole­masolu
pärast, kultuurilised üritused
toimuvad liiga väiksele osavõtjate
arvule ja nimekad ja heade võimete­ga
kirikuõpetajad peavad küsima,
kas on vajalik igal pühapäeval pida­da
New Yorgis kahes Manhattani ki- .
rikus jumalateenistusi või oleks pal­ju
otstarbekohasem külastada väik­semaid
eestlaste keskusi, kus hea
meelega kuulatakse eestikeelset jut-lust?
V T
VW-A > . ; ; ; \ - :
/
; V : T .
Eestlaste arv New Yorgis ja eeslin­nades
ja linnale lähedastes Long Is­landi
ja New Jersey osariigi keskus­tes
on küllalt suur, et nad võiksid
s ka väiksemate, kui sisukate kultuu-rilis-
muusikaliste sündmuste puhul
täita Eesti Maja peasaali viimse või­maluseni.
Kuhugile ähmasesse mine­vikku
näib olevat vajunud aeg, mil
suure õhinaga kõneldi sellest, et Em-pire
State pilvelõhkuja läheduses
asuv Eesti Maja on liiga väike. Nüüd
on ajaratas teinud oma ringkäigu.
Vaestest põgenikest, kes elasid Man­hattani
jäBrönxi ja Brooklyni oda­vates
korterites, on saanud lahedates .
tingimustes elav keskklass, kes on ol­nud
eestlaslikult visa ja töökas ja
hästi edasi jõudnud, kuid kelle vaim
ja süda on muutunud liiga muga­vaks.
Võis arvata, et Kodu Eestist
lahkumisel 35. aastapäeva meenuta­mine
ja tähistamine toob pisut elav­nemist,
kuid senini ei ole seda mär-
; : gata.
Vahepeal elas New York ja ka selle
eestlaskond kaasa ausa ja targa ta-
Supojanäöga poolaka külaskäigule,
kes kandis knstlaskonna kõrgeima
juhi, Ijtooma-katoliku Kiriku paavsti
nimetust ja võitis inimeste südameid
oma inmlikkuse, südamesoojusega ja
ka tõsidusega, millega ta oma usulisi
ja eetilisi seisukohti väljendas.
Ameerika ajakirjanikud ühtusid oma
vaateis, et ükski president ega kunin­gas
ei oleks suutnud võita lühikese
ajaga sellist poolehoidu nägu tegi se­da
1 raudeesriide tagant valitud
paavst. Ta ei ütelnud odavaid meeli­tusi,
vaid nii mõnigi kord valusat
tõtt. Ja nii tema oma usukaaslased
ja ka protestandid ja isegi juudid
kuulasid teda hea meelega ja kinni­tasid,
et nad on selle mehe sõnadest
saanud kasu. Inimesed kogesid isik­likult
ja eriti ka televisiooni ja raa­diosaadete
kaudu, et kristlik usk ja
kirik on tänapäevalgi suurim jõud ja
Inimkonna parimate väärtuste esin­daja,
mida ei suuda kõrvaldada ei
ida kommunism ega lääne pinnapeal­sus
ja väliste asjade ülehindamine^.
Huvitavaks kogemuseks oli, muidu
Jkülmavõitu laadiga New Yorgi eest­lased
elasid sooja südamega kaasa
paavsti külaskäigule.
Usupuhastuspüha peaks eestlaste­le
olema eriti sel aastal tähtis püha,
kuna esimese Eesti Piibli ilmumisest
möödub tänavu 240 aastat. Varsti pä­rast
kohutavalt laastavat Vene—
Rootsi vahel toimunud Põhjasõja
lõppu, ilmus a. 1715 põhjamurdeline
Uus Testament ja-a. 1739 said eestla­sed
täispiibli selles keeles, mis sai
kõiki eestlasi ühendavaks kirikli­kuks,
kirjanduse ja kultuuri keeleks.
Seda suure tähtsusega raamatut on
avastatud mõningates eksemplarites
ka Põhja-Ameerika 'kontinendil, ku-.
hu. see toodi perekorinanpiiblina va­nade
väljarändjäte poolt. Nende ha­ruldaste
raamatute koht oleks püha­päeviti
USA ja Kanada eesti kirikute
altaritel. Usupuhastuspüha tähista­takse
New Yorgi Lexington Ave. kiri­kus
erilise pidulikkusega, kuna sa­mal
28. okt. pühapäeval vanim amee­rika
eesti kogudus tähistas oma tee­neka
hingekarjase praost Rudolf Ki­viranna
40. aasta/ameti juubelit. Noor
usuteaduse magister alustas Tallin­nas
tööd 1. jaanuaril 1939, olles mõ­ned
päevad varem ordineeritud EE-LK
õpetajaametisse. Jüubelipidustü-sest
pidi osa võtma EELK Peapiis­kopi
ja Konsistooriumi esindajana
piiskop Karl Raudsepp Kanadast,
kes seda. ei saa teha haigestumise
^ tõttu ja praost Aleksander Hinnö
IJSÄ^st. New Yorgis pn hea kirikliku
kodstöÖ väljenduseks, et kui ühel ko-guqusel
on suurem tähtpäev, siis jä­tab
sel puhul naaberkogudus oma ju­malateenistuse
ära. Nii toimub see
ka 28. oktoobril.
New Yorgi eesti kunstnikud om
näidanud töistele aladele head eesku­ju
hoolsa loomingulise tegevusega,
millest on välja kasvanud vaatamis­väärsed
ja eesti kunsti tutvustavad
näitused. Hea vastuvõtu osaliseks
said kaks sügishooaega avavat kuns­tinäitust.
Kuigi mõlemad õhtud olid
vihmatormised, oli Richard Sööti ja
Ilse Leetaru näitustest Eesti Maja
peasaalis osavõtt rõõmustavalt roh­kearvuline.
Richard Sööt pakkus
kunstilist elamust eriti oma Kalevi-poja-
aineliste maalidega, siis on Ilse
Leetaru astunud esile silmapaistvate
võimetega graafikuna. Lähemal ajal
toimub Lexington Ave. kirikusaalis
eesti kunstnike Ex Libriste näitus,
kus on võimalik näha üht kõige rik­kalikumat
kogu sellelt alalt, mis kuu-arst
dr. August Okasele.
•':.:^^';-:vÄAtLiEJrA.''
T.E.S. Lasteaia mardipidu Eesti Majas. ,,Mardi§andid" laulavad Leena Tiismanni juhatusel. All, paremal: Leida Mae mängib" niiniafüür-.-
kandlel. Vasakul: V klassi kasvandikud parast „paraadi" maitsevad marjamahla ja küspiseid. Vasakult (kellaosutit jälgides), Mart
Tabur, Ingrid Laar, Tarmo Saks, Hanno Raudsepp, Taimi Petersoo, Marcus Koiga, Sven Linkruus, Andres Abe, David Hogg, Mark Loit,
Mae ja klassijuhataja Maret Pajo (seisab taga). ' -, Foto — O. Haamev
INI Hävitavad
TEGEVUS mmm
LASKI
Toronto Eesti Maja laskerajalt
leiab igal õhtul laskureid. Võib ko­hata
Vanameistreid, * suurmeistreid,
noori, vanu, poisse ja tüdrukuid.
Kõigil ön üks ühine eesmärk ja siht
ESTO '80. Toronto Eesti Püssi &
Püstolklubi on pidevas lašketreenm-gus,
et ettevalmistada ja välja valida
paremaid laskureid Eesti Päevade
ajal toimuvaks suurvõistluseks. Et­tevalmistused
toimuvad vastavalt
Stökholmist saadus eeskirjadele, üt­leb
Eesti aegne suurmeister ja To­ronto
laskurite üldjuht Voldemar
Kana, •'
Laskesport nõuab peale aja ja när­vipinge
palju majanduslikku panust.
Iga lask maksab raha ja pauke on
vaga palju enne kui selguvad pari­mad
laskurid, mees ja naiskondade
koosseisus. Laskuri edu oleneb püsi­vast,
sihikindlast treeningust ja suu­rimast
rahust tulejoonel seistes, nii
õpetab ja tiivustab Voldemar Kana
oma kasvandikke. \
Klubi teeb oma parima, et aidani
laskureid laskemoona ja märklehte-de
arvetega. Abi tahejakse anda ka
majutamise probleemide lahendami­sel.
Noorlaskurite puhul on tarvilik
vanemate nõusolek Rootsi sõiduks
koos majandusliku toetusega. Laske­rajalt
kuuldub, et kõik on ESTO kut­set
kuulnud.
. . . • .. . • • . . ^ . •
Efedukalt läbi viia laskeharjutusi
ja abistavat kätt pakkuda Kanada
eestlaskonna au kaitsvatele laskuri-
. tele, korraldatakse 17. novembril al­gusegakell
19,30 Toronto Eesti Maja
suures saalis peo-õhtu noorte poolt
täidetava rikkaliku eeskavaga. Kohal
on Tallinna Festivalis valitud Miss
Tallinn — Susan Suit, Tiiduse võim­lejad,
Liidia Tori, tenor Meinhard
Niinvee ja teised. Tantsuks mängib
sõjas karastatud Georg lital ja tema
orkester. -
Laskurid loodavad, et eesti ühis­kond
siin annab laskespordi viljele­miseks
samasuguse toetuse, nii vaim­selt
kui majanduslikult, kui seda an­ti
kodumaal Eesti võidukatele lasku­ritele.
Peol avaneb võimalus külasta­da
võistlusrelvade näitust mida kor­raldab
kanada rahvmmee^konna lii­ge
j;a Toronto politseiseersant Arvi
Tinits või kirjaniku nimega Arvi
• Kork.' ;
\ •
(M. E.) — Balti Rahvus­te
Komitee Detroidis laiendas jurii­diliselt
oma tegevuspiirkonda kogu
Michigani Osariigi piiresse milline
otsus võeti üksmeelselt vastu küüdi­tamise
mälestusaktusel 17. juunil.
See otsus tasus, sest uus senaator
Carl Levin; sõitis Venemale USA de
legätsiooni liikmena ja tema amet
konna soovil teostas Balti Komitee
juhatus kogu Michigani ulatuses
andmete; kogumist nende isikute
osas, keda Vene okupatsiooni valit­sus
ei lase välja Balti riigest. Kuna
ajaliselt aktsiooniks oli aega vaevalt
õhtupoolik, siis ERKU ja Balti Ko­mitee
juhatuse liige R. Tralla pidi te­gema
järelpärimisi, et saada and­meid.
Ta lisas ka nimistusse Tartus
eluneva Teet* Papsoni nime, kelle
soomlannast pruut saadeti tagasi
Tallinna sadamast. R. Tralla seletas
telefoni teel seda senaatorile ja na­gu
viimane oma kirjas kinnitab, on
ta Moskvas vaatava nimistu üle and­nud.
Viisa ja Immigratsiooni Regis-tratsiooni
Osakonna ülemale Qvchki-nikov'le
ja Leonid Brezhnev'ile. Ku­na
sen. C, Levin'i isa on juut ja sün­dinud
Venemaal, siis puudutavad
inimõiguste ja kodakondsuse küsi­mused
ka tema perekonda.
Teine positiivne kohtumine toimus
kongressiliikme James J. Blanchard-
'iga tema Detroidi ametiruumes, kus:
iga balti rahvuste esindaja esitas va­jalikke
soove ja andmeid nende ko-;.
d^maad^lr valitsevast olukorrast!
Tralla e^as andmeid nieie Vodumaa'
ülevenestamise osas 'just Olümpia
regata ehitustöödele loodavaist vene­lasist
ja tuumrelvade talletamist
Eestis. Ka R. Tralla esitas inimõigus­te
rikkumise okupeeritud Eestis ja
käsitas raskenevat toitlustamisküsi-mtist.
Ka puudutas tema kunstiliste
gruppide saatmist USA-sse. 1
Lätlased esitasid ka oma pealinna
ligidusse sõjasadamate ehitamise ja
Pillaus olevat tuumrelvade rünnak-'
baasi küsimuse.
Leedulastel on raskusi oma usulis­te
küsimuste osas ja üldise venelaste
sissevoolu tõttu tekkib samuti, ka
neil raskusi oma rahvuspoliitilise
seisundi kaitsmisel, nagu seda on
eestlastel ja lätlastel.
Kongressiliiige J. Blanchard andis
oma nõusoleku ühineda H. Con. Res.
147 toetamise osas Kongressis. !';'.'"
ugBstormi
idaranniku
AARE VÄLLBSTU
VÄLJALASKMIST
STOKHOLM — Kohe, kui sai teatavaks järjekordne Helsingi
kokkulepete rikkumise juhtum Eestis — tartlasele Aare Vallistule
väljasõiduloa äraütlemine, näitasid väliseestlased sedakorda üles
erilist solidaarsust ja abivalmidust protesteerimaks Nõukogude
Võimude omavolitsemise ja seadusetuse vastu Eestis.
Eesti NSV^ Ülemnõukogu Presiidiumile ja siseministrile saade­tud
protestidele oli alla kirjutanud 35 väliseestlast Stokholmist,
Lundist, Malmöst. Lähetuses öeldakse:
IESTB ALUMIINIUM KOMPAN
võtab tellimisi vastu alumiinium uste, akende ja välisseina katete
tööde peale (aluminium siding). Neljas värvis alumiiniumist vee-
| j rennid ilma jätkudeta (ühes tükis). Tasuta hindamine.
Töö kiire ja korralik.
• H. OSSO, tel. 8844558 ja:B2-Ž238, mclimondM
Met. Iie. nr. B 388
- A 0:
(mitte keretöid)
3323 DANFORTH AVE., TORONTO — TELEFON 691-9553
RISTO SAÄRENVIRTA
Pärast kahekuist tugevat kuivamaa
treeningut sõitis meie suusk-jalgrat-tur
Robert Vellend 13. okt. kolmeks
nädalaks Jasperisse igilumele suusa­tama.
Pühap., 14. Okt. Dagmari lähedal
toimunud Toronto ümbruskonna vii­masel
orienteerumisvõistlusel tuli
Theo Vellend M50 klassis esikohale.
Theo on sel suvel võtnud osa viiest
võistlusest, tulles kaks korda esime­seks,
ühe korra teiseks ja kaks kcjr-da
kolmandaks. ,
: „KäesoIevaga avaldame meie, alla-kirjtuanud
väliseestlased Lundist ja.
Stokholmist oma nördimust ning pa-f
hameeit.seoses sellega, et 3. oktoobril
| 1979 keeldus väljasõidukomisjon Tal­linnas
väi j arändamisluba andmast
tartlasele Aare Vallistule ühinemaks
J oma abikaasaga Soomes. Kõigepealt
' rikuti seadust; sellega, et vastusega
venitati ja lõpuks anti koguni eitav;
vastus, mis nieie arvates on sihilik
Helsingi kokkulepete rikkumine pe­rekondade
ühendamise osas ning ki­pub
taas tõestama, et väljarändami­ne
pole Nõukogude Liidust mitte va-
• ba.. ./.:'""'
Loodetavasti siiski parandatakse
see viga ja Aare Vallistule antakse,
juba kõige lähemal ajal väljasõidu-luba,,
mis tõestaks vaid Nõukogude
võimude häid kavatsusi austada Hel­singi
|kokkuleppeid ka tegelikkuses."
Aare Vallistu ise teatas, et ta on
jahmunud sellest otsusest, kuna ta
pole iialgi huvitunud poliitikast ega
kavatse poliitilise tegevusega ka tu­levikus
tegelda, vaid hoidub sääras­test
asjadest võimalikult kaugemale,
kuna need ei sobi tema vaimsete
vaadetegarKa oli ta imestunud, miks
vastusega nõnda kaua.üle aja viivita­ti.
On teada juhtumeid, kus Nõuko­gude
kodanikele Tallinnas ön antud
väljasõiduluba koguni kolme näda­laga
või poolteise kuuga. Tema pidi
aga ootama kolm kuud ning lõpuks
saama äärmiselt ebameeldiva üllatu­se
osaliseks. Ta on omakorda esita­nud
vastavatele Nõukogude organi­tele
protesti.
Ka soomlased on Aare Vallistu väl-jasõidukeelule
reageerinud protesti­aktsioonidega
. . . '
Varem on väliseestlased ..protestee­rinud
Teet Papsoni ja Annes Her-mann-
Enehielmi ebaseadusliku kin-nimõistmise
pärast.
lalti memorandum
Lisaks BATUN-UBA-It UN-i pea­sekretärile
antud memorandumile
ühenduses 45 vabadusvõitleja protes­tiga
Moskvas, saatsid selle ühiselt K.
Waldheimile ka Eesti peakonsul saa­diku
ülesannetes E. Jaakson ja tema
kolleegid A. Dinbergs Läti ja S. Bac-kis
Leedu Vabariigi nimel. Selles nad
ühtlasi rõhutasid, et nemad kui mär*
gitud kolme Balti vabariigi diplo­maatilised
esindajad USA-s täielikult
toetavad mainitud protesti eesmärki.
Sellel sügisel on Bostoni ja Wash­ington.
D.C. vahel olnud.rohkelt ras­keid
ja kohati teatud paikades enne­nägematuid
suuri torme. Neist ilmus
teateid uudistemeedias aga nüüd on
saabunud lähemaid tealcicl Ua sel-'
lest, et need tormid siin-seaV ön ta1-,
banud eestlasi. Mitmesuguselti-- kerg^'
maid kahjusid on oi und peagu kõik­jal,
kas purustatud katuste, eleklri-ühenduste,
murdunud puude, või
keldreissa tunginud vee Ribi. Suurem
ja isegi omapärane torm ründas sep­tembris
Põhja-N. Jerseyd,, mille ser­vad
tegid laastamistööd ka mujal
ümbruses, kaasaarvatult New Yorgi
linnas. Bergen Countys kiskus torm
juurtega välja umbes tuhat.(!) suu­remat
puud. Mõned kaasmaalased on
olnud elektrita üle 24 tunni, River
Edge'is langes suur puu V. Põhi pe­rekonna
elumajale, purustades hoo­ne
ülemise osa. Uks teine kaasmaa­lane
seletas, et see torm on kiskunud
nende kodu. tagaaias kõrge 25 a. va­nuse
puu juurtega.välja ja paisanud
-Selle maha. Samas-10—15 meetri kau­gusel
ümberringi torm ei ole midagi
puutunud, isegi pesupuul kinniiama-tult
kuivama asetatud ja ööseks veel
,välja jäänud käterätikud j.m. pesu
ei olnud imelikul kombel mitte ära
lennutatud vaid rippunud seal rahu­likult
edasi. Sama puude haaramise
moodus on esinenud enamikus ka
mujal, kusjuures hüplev .tonnikasi
on neid noppinud saja, vahest mit­mesaja
meetrilise vahemaa järele,
ikka' üksikult. See er olnud lavaline
keeristorm ehk tornaado. Paljud
kaasmaalased ütlesid, et tormi laas­tamistöö
ajal on nad isegi rahulikult
maganud, on kuulnud kiil! rasket
öist vihrnas^du aga mitte puude mur­dumist
või maa seest ülestõusmist ja
langemist, mida märgati hommikul.
Mõni nädal hiljem, oktoobri algul
oli aga suur keeristorm Connectieu-tis.
Kohutav aga suurema ime kom­bel
inimesi ellu jätnud- õnnetus. ta-
. bas seal eriti Windsoris elmteva mag.
Rein Piheli perekonda ja ne>11!e eIa-mut,
kusjuures viimane koos enami­ku
sees olnud mööbliga pühi;i üle­valtpoolt
alusmüüri pea jäägi luit
minema. Nende kaks väikest lasi olid
hoone alumisel korral varajasel pea­lelõunal
tegemas koolitööd kui nad
valjuks muutunud tuule kartusest
hüüdsid keldrikorral oleva ema iil es­se.
Mõni hetk hiljem paisati nad kol-
' mekesi koos tormist haaratud maja­ga
15, m eemale. Keeristorm viis sel-el
majaosa seesolnuga, j ä t t i s aga iine
kombel ellu ja isegi ka suuremale vi­gastustega
Helgi P. koos lastega. Ta
abikaasa oli õnnetuse ajal tööl. Neile
anti hiljem riigi poolt ajutiseks ela­miseks
trailer-maja ja katastroofi
ohvreile on lubatud anda hävinenud
varanduse arvel majanduslist kom­pensatsiooni.
Sama • tormi ajal oli
mitmesuguseid vähemaid kahjusid
ka real teistel selles piirkonnas ja ka
Long Islandil elunevatel eestlastel.
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenisin-
M
I
tr Meie Elul
T.E.S. 1
kringlile!
Maret Kl
Ree
Täiendil
et tähist]
vitades
ja sõbral
tajalt Of
KoolikJ
oma kõnt
tamisest.
1964. aast
te nurjuil
jaks oli J
jäid pead
vadel lõpl
Äaastate
120-ni.
Kooli i
eesti keel
kooli lõpl
dud sõpj
oleks võia
olulisemal
konna vai
nisatsiooil
vu küsinJ
Tagasi
tasele kj
Lupp, et
eesti neij
on andnu
õpib praj
lõpetajad]
väga paljl
satsioonq
lõpetajaoj
jatena. I
Esimesi
kar Paas
lijuhataji
tat). õpel
on hea n|
ka Kanal
kõigeks s
nud omi
Ehal
Invaliid
meile om]
sega kiilil
okt. oli j
tõsises nj
kest huvil
Saali sa
raa tori lt I
oli seda
õitsev, kl
seumi p|
teerajad I
siin-seal
kujud. N|
nägi üle J
G. lital
sumuusiM
terve õh
Tuvike.
Segaval
mine jätl
oma reed
gab sporJ
ga tippu
tualettidel
paisatud,
nii mõne J
Tänavu]
tab küsin
või maga]
teinud pa
alaveer kl
viiest Pa]
„mihiklei|
sed ei jäi]
jal on prl
Domind
must, bej
värv sinil
la, mahe|
toon. Väd
da esine j j
Meie kd
soe talve]
või sirge. I
nahk vool
kas torn
voodri jal
elegantsel
märgatav!
kuulub õ]
1. Tiiu
'lj, i,yrt ,