1979-11-01-04 |
Previous | 4 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,1. „Meie Elu" nr. 44 (1S51) 197$
B H T p
Wsam
MmJWš
l l l l i f a^
Koi mai nü kogud usel
• 0
Ilma rahvusliku kultuurita ei ole
ka rahvuslikku iseseisvust, rõhutas
Harald Teder Eesti Kunstnike
Koondise XXIV aastanäitust avades.
Küjutavkunst oh üks kultuuriharusid
ja tal bn meie rahvuslikus eneseteostuses
täita väga oluline missioon
— säilitada meie kunstilise mina
kontinuiteet, sest okupeeritud kodu?
maal puudub selleks vabadus.
Atlas märgib riigi ja rahva geo-graafilise-
asendi, selle pindala ja elanike
arvu — kõik matemaatiliste arvudega
ja kordinaätidega. Ühe (ka
rahva) suuruse mõõdupuuks pn aga
tema- väimuloomirigulised saavutused.
Iga arvuliselt väikerahva . ole-
. masolu õigustab ainult see asjaolu,
kui ta enda rahvuslikul t aus tal s uu-,
dab rikastada erineva omapärasusega
üldist maailma kultuuripalet.
Meie kujutavtaide tänapäeva ma-'
gistraalteelt mõned kriitikud eksi-vad
külavaheteele, kiis hakatakse
otsima rahvuslikke verstaposte
meie kunstiloomingus.
Minu andmeil viimane suurem kokkupõrge
oli „Tulimulla ja „Vaba
Eesti Sõna" veergudel aastal 1973.
Minu arvates Endel Loide ja teised
suutsid eesti rahvusliku vaimuloomingu
jä eneseteostuse sünteesiga .ja-/,
relemõtlikkusele viia Juhan Viidan-gu
ja Karl Jõgise, kellede prilliklaasid
ei leidnud rahvuslikke sugemeid.'
See peaks olema juba keeratud lehekülg,
kus meie oma identsust kujuta
vkunstis sümboliseerime kaskede
ja kadakaste karjamaade ning
rukkihakkide maalimisega.
Meie kunstnike esinemised asupai-gamaade
.avalikel valiknäitustel ja
nende tööde ostud kunstimuuseumi-
. desse päätavad järelduse, et oleme
suutelised koossammuma võrdvõi-meliste
partneritena kaasaja nõudlikul
kunstifoorumil.
Meie autorid ei öle salanud oma
rahvuse tagapõhja ega eestilisi
kunstitraditsioone.
M | i l on tõesti palju ainet — kas
meie ajalugu ja aastatuhandete taustal
rahvuslik allesjäämine juba en-.
dastmõistetavalt pole üks üllas tai-desaavutus!
Meie kunstnikud on oma
töis vähemal või suuremal määral'
seda ainevalda kasutanud kas otseselt
või sümboolselt. Lühidalt — •
kõiges selles avaldubki meie rahvuslik
kunstiline Mina. :
'Toon teile ühe tüüpilise näite.
.teenistusel külalisena koguduse endine
õpetaja J . Teras Chicagost, kui
Professor Johann Köhler (1826— koguduse õp. 0.' Gnadenteich viibis
1899) oli üks meie ärkamisaja suur- Londonis sealse Eesti Ev, Luteri Usu
Pühapäeval, 4. novembril kell 3 p.l.
on Toronto Eesti Ev. Luteriusu Kol-mainu
kogudusel 27. aastapäeva tähistamine
piduliku jumalateenistusega.
"Külalisena jutlustab õp. Aulis
Jalonen, kuna solistina laulab Silvia
Preem. Orelil koguduse organist hr.
Georg lital.
Jumalateenistuse järele on aastapäeva
koosviibimine kohvilauas, mil-
; le korraldavad koguduse naisrirtgi
• liikmed. Ka sel aastal loodetakse arvukale
osavõtule nii koguduse väljaspool
elavate liikmete kui ka külaliste
poolt.
Koguduse viimase aja tegevusest
olgu märkida naisringi osas, et nad
Eesti Kunstnike Koondise XXIV aastanäituselt. Vasakult — kunstnikud Eric Petiap, Tiiu Kadak, Urve on alati maitsekalt rikkaliku keha:
Aedna, Ants Vomm, 'BenitaVööni, Mai läm/natusea^ja-Harald Teder, Joann. Saarniit ja Kai k ^ ^ u s e e e s t
j hoolitsenud kas olirsee
Kaand. , loto mKUigand, dunud suvel Aleksander Randsalu
/•-•;. / ,! / 1 : , -kodu juures Simcoe ääres, või viima- ¥1IC1 IH^ MllMC?il 1^1^ ÜAIMA li peetud lõikuse tänupüha jumala-
• W l ! Ii- -:-. JlU.Ii! 9.1. J LII 1E"; IwlIllH teenistusel korraldatud einelaud. Sel
#:•;' ; ; ^ . ' poolaastal on koguduse tegevus ol-
. Tederi kõnest Eesti KlSHSf Blike : nüd aktiivne. Viimati teenis jumala-
Visa järjekindlusega on Eesti
Kunstnike koondis Torontos (EK-KT)
j õud nü.d oma 24-nda aastanäituseni,
mis avati möödunud pühapäeval
Peetri kiriku kahes saalis Harald
Tederi poolt. EKKT on hoidnud üld-näituste
traditsiooni elavana. Teadaolevalt
ei kusagil mujal sellise järjekindlusega
ega entusiastlikult pole
suudetud teotseda. Sellised näitused
on tarvilikud* et esinejad saaksid
oma loomingut teistega võrrelda.
See on ühtlasi teataval määral ka
võistlus ja tiivuštav. Samal ajal, ütleksin,
kipub esile aga ka teatav teine
nähe. -Eriti kui.pole spetsiaalset
näitusruumi ja esinejad aast-aastas-se
on ikka samad. Juba näituse üldpildi
loomine dikteerib tööde stiili-ühtlust
ja selektsiooni. EKKT näitustel
esineb üldilmelt enamikus traditsionaalne
realismile omane käsitljus-taad
ja motiivid, mida ka uustulnukad
aktsepteerivad, või ongi viimaseil
see olemas ja nad liituvad sel
ajel EKKT-ga. Kahtlemata jääb aga •
osa kunstnikke, kelle looming ja otsingud
erisuunalised, neist näitusist
eemale. Kahju, kuid siiski paratamatu
ja mõistetav.
Ka käimasoleval näitusel võis jällegi
kogeda head ja ühtlast standard
üldpilti. Esinejate uusteösfusis on
igalühel püüdlusi, on mõndagi uut
ja huvitavat ning värvirikkust, kuid
ikkagi korduvat ja stagneeritust,
$hel vähem, teisel enam. Ka vanameister
Eric Pehap, kes alles nädal
tagasi esines j oma ulatusliku ühemehe
näitusega pakkus uut koloriidis
ja teostusis, oli abstraktne ja sün>
bolistik, on käesoleval oma endises,
tagasihoidlikumas stiilis. ArVany/.et-.
mitte häirida näituse üldpilti. Samu*
i i teised, kel olnud erinäitusi, on
neis olnud palju julgemad. '
Näitusel* hea, hästi sõnastatud ja
sisuka pikema ettekandega avajalt,
esineb kiimme väljäpanijat 49 tööga.
Enamik õlis ja akrülaadis (27/6).
Pastellis on varem esitusi olnud harva,
seekord (kaasaarvatud üks süsi
ja pliiats) koguni 6 tööd, Üksikud ve-sivärvis,
segatehnikas ja kolläazh.
Esmakordselt esineb Natalie Gerä-simchuk
(Hamiltonist) kahe imemaaliga
õlis ja ühe maastikuga (süsi).
Keskpärased, enam aga üllatavad
oma kõrge hinnaga, märgatavalt
ületades teisi, tagasihoidlikke. Üldse
domineerib lillede rohkus. Esikohal
on Urve Aedna. Tema kuuest eksponaadist
on viis lilled, lisaks figuraalne
laps hüppenööriga. Helmi Hermani
kuuest tööst on pooled lilled, siis
realistlik .. „Autoportree", realistlik
„Maastik" jaj abstraktne Vees". Mai
Järveh samuti „Liiliad(', abstraktne
„Kompositsioon" (õlid) ja realistlikud
,,TuletornManitoulin'i saare Tou-nalahe
suudmes", ^Mahajäetud
pood" ja „Paadimaja Tobermory".
Kõik pastellis, parim neist viimane.
Leida Laanep on vaheaja järele seekord
kahe väikese tööga-—realistlik
p,Agul" ja omapärase pinnakäsitlusega
,,Sügisid^ir. Kai Käärid esitab
küllaltki julgeid käsitlusi. Kuna temalt
tuleb juba lähematel päevadel
erinäitus/tuleme siis tema juurde tagasi.
Jaan Miljan üldtoonis va-remnähtud
sümboolsete, abstraktse
kallakuga kolme tööga, elavas koloriidis.
Realistlikum neist „öised varjud"
ning vast ka parim.
Jääb vaadelda veel Benita ja Ants
Vomm. Mõlemad kuue tööga, mis
võrreldes teistega formaadilt suuremad,
temaatikas mitmekesisemad
ning näitusel domineerivad. Mõlemilt
ka ulatuslikumad portree teostused.
Benitalt heas soojas koloriidis, traditsionaalne
tütarlapse portree „Lin-da",
elav ja karakteerne. Ants Vommilt
„Pr. (Ellen Martensi" portree on
maaliliselt küll ekspressiivseni, kuid
staatiline. Ka neile mõlemile kunstnikule
on omane EKKT näitustel
omane püüdlus vallutada mitmeid
tehnikaid ja stiile, kuid teadlikumalt.
Ants Vomm aga üllatab igal
näitusel, midagi» oma fantaasia rikkusest
esile manades.- Seekord erilise
formaadiga „Kblm paralleli"/
Kokkuvõttes rõhutaksin veelkord
EKKT üldnäituste traditsiooni edasi
kandmist. 1
Tulevikus võiks olla need aga eriilmelt
liigitätult, kord realistlikumad,
kord abstraktsemad.
- R. ANTIK
KANADA EESTI TEATER LAVASTAB
STOKHOLMIS ANONÜÜMSE AUTORI
NÄIDENDI
Anonüümse autori poolt kirjutatud näidendi „Kohtumine van
a s ^
sid, esitab '/Stokfaölmis Kanada Eesti Teater, mille esimeheks m
Esto '80 Teatri toimkonna pressiteates
üteldakse, et ^Kohtumine vanas
majas", nimimärk Heiswald/Iie-puu
(autor anonüümne) on draama
kolmes pildis, mis sai ;.Esto '80 näi-dendivõistluser
esimese kpha järgmise
motivatsiooniga: ..Leidliku kompositsiooniga
on koondatud eesti rahva
kannatused II Maailmasõja ja
okupatsioonide ajal, sugestiivselt kujutatud
üksikute gruppide saatust
suures ajaloo tormis/Näidendil on
rahvusliku dokumendi väärtus. Karakterid
on usutavad, stseenid efekt-.
' sed, dramaatiline pinevus järk-jäij-guit.
tõusev, väljendusviis intelUgent--
ne ja stiiliteadlik."
Esto '80 raames esitavad veel La-kewöodi
jaNew Yorgi teatrid koostöös
Lembit Koori Isa laulumängu
lavastab Ao Vaksi muinasmängu.
Juttu Kuldjalg."
Eesti Rahvusteatri ja Eesti Rahvusteater
Kanadas poolt ajakirjanduses
avaldatud ühises teadaandes
üteldakse loobumise põhjusena: —
..Kohtumine vanas majas" pole meile
vastuvõetav, kuna pole teada autori
nime ega ka tema asukohamaad,
ega poliitilist tagapõhja. On üllatav,
et kuni tänini ei tea seda ka nende
toimkond ise. Taolise tundmatuga ei
ole võimalik lavastust - läbi viia, et
see kujuneks vääriliseks, eesti rahvuslikul
suurpäeval. Korduvad nõudmised
selles osas on jäänud tagajär-gedeta.
Meie teatrite kõik teised ettepanekud
jä valikute võimalused milliseid
soovisime esitada, teades et Rootsi
„Emajõei" ja Stokholmi Eesti Tea- eestlased neid veel oma teatrite poolt
mehi. Ta/vältis tendentslike ja propagandasse
valguvate aspektide, kasutamist
omas loomingus. Meie maarahva
raske olukorra kirjeldamiseks
ta lõi allegoorilise maalingu ,,Ärkamine
nõidusest". Peterburi ja Riia
näitustel see köitis hinnatavat tähelepanelikkust.
Sama töö Viini näitusel
aga läks kaduma. '
Arvatakse, et Balti aadli käed olid
"/mängus,
sest nad ei talunud seda, et autoriks
oli rahvus teadlik festlane Johan Köhler.
Samuti oli baltisaksa kunstnikud
raevuhoos, kui Köhler valmistas
esimese ja ühe suuremamõõdulise
freskomaali. Sellest möödus tänavu
täpselt sada aastat ja see haruldane
kunstiküps töö on säilitanud oma
puhtuse, Tallinnas, Kaarli kirikus.
Okupeerituidl kodumaal on kujutav-taie
nagu teisedki vaimuloomingu-lised
eneseavaldused aheldatud.
See tuletab meelde pimedat keskaega,
kus kõiki kultuurilisi üritusi no-mineeris
kirik. Näiteks veel 16. sajandil
toodi Tintoretto (1518—1594)
Itaalias inkvisitsiooni kohtu ette. Teda
süüdistati, et ta; olevat liiga vabalt
käsitlenud piibli teksti. Tema;
töö ..Leevi õhtusöömaajast" on ju nii.
tunnustatud täidetöö. . '
Eesti kunsti individualistliku pai-;
ge jä läänelise orientatsiooni paenu-tas
okupatsioonivõim loosungi alla:
vormilt rahvuslik, sisult aga sotsialistlik.
Käesoleva aasta Eestimaa
Kommunistliku Partei Kesikkomitee
XV pleenumil sarjas kultuuriminister
Johannes Lott kunstnikke.
Okupatsioonivõimu korraalandlik
päämees Kärt Vaino ütles sõnaselgelt:
„On kunstinäitusi, mille külastamisel
tahtmatult küsid endalt, aga
kus on siin tänapäeva inimene —
kommunismiehitajay '• kus ön tema
'. mõtete ja püüdluste maailm?" Kristjan
Raud (1865—1943) on- ühe kunstifondi
nimeks. 1973 auti välja rahaline*
auhind Ilmar Kimmelile töö
eest: /.Komsomoli (noorkommunis-tid)
liikmed 1941"./1975; langes auhind
skulptor Georgi Markelovile
^Lenini portree" eest. Eesti vabarii-
• giäegse „Pallase" kõrget taset näitab
see, et selle lõpetajad on praegu riiklikes
kunstikooles õppejõududeks.
On tõsiselt kahju, et nende eneseavaldusi
jälgib partei politruk.
Pauluse koguduse 30-aastapäeval.
; ^ Sköwdis5prad@ ^ ,
sägispidu tulemas
• üle pikema vaheaja organiseerib
Toronto Eesti Skaudisõprade Selts
jälle seltskondliku kokkutuleku
seltsi sügis-peo näol. Pidu toimub
Toronto Eesti Maja suures saalis laupäeval,
10. novembril kell 7.30 õhtul.
Nagu need eestlased, kes pikema t
aega on Torontos elanud, veel mäletavad,
olid skaudisõprade peod kümmekond
aastat tagasi Toronto eestlaskonnale
meeldivateks ja soliidseteks
meelelahutusteks heade eeskavade
ning elavate tantsu-orkestritega-huvitavates
ja ainulaadsetes kohta:
des, nagu näiteks Casa Loma loss.
Peokülališi oli alati palju, nii noori
kui ka vanu vaatamata sellele, et
skaudisõprade peod olid „kuivad",
see tähendab ilma alkohoolsete jookideta^
Viimases küsimuses on aga
ajad ning aegadega koos ka eestlased
palju muutunud ning täanpäeval
on.„kuiv" pidu peaaegu mõeldamatu.
Sellepärast on ka skaudisõbrad
sunnitud oma sügispeo ilmet ajako-hastama
ning peole baari organiseerima,
millest pealegi loodetakse väikest
lisa-sissetulekut. See on ka arusaadav,
sest pidu ei olegi ette nähtud
alaealistele lastele vaid täiskasvanud
noortesõpradele.
, Skaudisõprade peo eesmärgiks on '
Toronto eestlaskonnale meeldiva õhtu
pakkumise kõrval ka majandusliku
toetuse hankimine. Peakorraldajaks
ori Osvald Piil, kes on endine
aktiivne skaudijuht ja praegu Skaudisõprade
Seltsi laekur ja majandusjuht.
Tantsumuusika eest hoolitseb populaarne
,,Kajä" orkester, mille liikmeteks
on vanemskaudid. Samuti on
eeskava täitmisel oma abi lubanud
mitmed skautlike noorte ridadesse
kuuluvad noored või juhid.
Peolauad on kaetud kümnele inimesele
ning peotoimkond loodab, et
skaudisõbrad ise organiseerivad
laudkonnad oma tutvusringkondades.
.•' •"
ter Arvo Mägi komöödia „Agamem-noni
kojutulek". Pinna Stuudio kordab
juba varem mängitud Ilmar Kül-veti
näidendit ..Sild; üle mere" ja
yStokholmi Eesti Algkooli Lasteteater
pole näinud, olid Esto '80 teatritoim-konna
poolt vastuvõtmatud. Ometi
hõlmas, see valik klassilise teatri paremiku
kuni moodsa draama väljapaistvamate
kirjanike sõõri."
Hamiltoni Esimese Eesti Ev/ Luteriusu Kogudus
tähistamisel kogunesid endised koguduse esimehed pildistamiseks.
Vasakult — J. Müür, E. Ärro, V. Riimand, õp. T, Nõmmik, praegune
esimees L. Vahtras, L. Saar, A. Lepson,,V. Gutman.
f Foto — Arnold Kaasik
Laup., 20. okt; tähistas K.E.S. oma
30,aastapäeva aktuse ja peoga Seed-riorul.
S-i algusaegu ja elu meenutas
omä kõnes juhatuse liige ja endine
esimees Tammi Ruutopõjld. „Saada
leiba ja peavarju siinsel maal ei olnud
küllalt, vajasime enestele ka moraalset
tuge ja seda andis meile meie
oma Selts" ütles ta. „Kes jõuaks lugeda
kõiki neid tunde, sõidetud miile
ja dollareidki omast taskust mis
on selleks paljude poolt antud, kuid
EESTI SELTS TÄHISTA!
JUUBELIT
Rebane) ja 14 on ühel või teisel ajal
kuulunud juhatusse/Aegade jooksul
on S-i liikmeiks olnud üle 450 eestlase,
nendest 53 S-i juhatuses, mitmed
neist ka kümme aastat või rohkemgi.
Alates 1953. a. oli kauaaegseks esimeheks
— tervelt 20 aastat — Arnold
Voltre, kes aga S-i asutamise ajal
veel ei olnud Kitcheneris. Seltsil oli
algusajal ka oma laulukoor, täiendil
skool, rahvatantsu/ trupp, lastesu*
vekodu ja palju muudki, suvepidu-seda
oli vaja ja seda keegi ei kahet- de st olil952. a., 485 ja 1953. a. 382 osa-korraldusel
,toimub. neljapäeval, 15.
nov/ Montreali Jaani koguduse seltskondlikes
ruumes korraline referaat-õhtu.
Kogunemine kohvitassi juures
kell 6.45, kava algus kell 7.30. Kõneleb
Paul Kents teemal: „Raadio-ak-tiivsest
kiirgamisest". Kõik teretulnud!
Eelmisel referaatõhtul kõneles
Urve Ford-Mundi rakenduskunstist
Quebeci provintsis ja ülemaailmsest
rakenduskunsti}ikkude.; konverentsist
Jaapanis. Pr. Ford on Montrealis
Visual Arts Centre direktor ja oma
igapäevases töös puutub kokku kõi-se".
Tervitusi EKN-u poolt ja ka E.V.
aupeakonsuli, ELK^ ja Toronto E.
Seltsi nimel tõi Üdo Petersoo. Kirjalikult
olid tervitanud piiskop K.
Raudsepp, St. Gätharines E. Selts
j.t.,. millised luges ette S-i abiesimees
A. Nigol. Rahvast oli tublisti/kaugelt
üle. sa ja.
Külm laud oli eriti hästi korraldatud,
rikkalik ja maitsev, korralda-jaiks
Ene Rebane ja pr. E. Kaldre.
Tantsuks mängis E. Kuuskse orkester.
Peo avasid avavalsiga need kes
on olnud S-i esimehed, neid oli viis.
Seltsi esimees praegu on Ene Rebane,
Kitcheneri eestlaskonna noorest
põlvkonnast. J
; K.E.S. asutati 30. okt. 1949. a., ajil
kui eestlaste saabumine Kanadasse
oli juba hoogu võtnud. Asutati ju samal
aastal tervelt üheksa E. Seltsi
Kanadas, nende seas ka kõik neli
Lõ»una-Öntarips. Asutajaid liikmeid
oli 41, kellest 10 on ka veel praegu
liikmed; 26 on hiljem asunud mujale
kide rakenduskunsti aladega. Ta an--. elama — Torontosse ja Hamiltoni, 5
lati Epner võtab vastu EKN esimehelt U. Petersoolt loteriivõid
~ „Meie Elu" tellimise.
eeleolukas
tuluõhtu
EKN-ni tuluõhtu reedel, 26. okt. oli
kokku toonud üle saja külalise. Nauditava
eeskavälise osa täitsid Avo
Kittask ja Jaak Kivik, kes esitas ka
klaveril „Variatsioonid kahel eesti
rahvaviisil" ja ta enda kompositsiooni
MPolar Süite1'—finaal. Jõuliselt esitatud
etekanne sai tunnustava aplausi.
Avo Kittask laulis A. Käpp/i „Küt-kes"
ja Eedo Karisoo „Tule yeel täna"
ja mitte lõppeda tahtva aplausi
vaigistamiseks veel P. tammeveski
„Kodumaar ja R. Toi „Nõel".
Loosimisel osutusid õnnelikkudeks
võitjateks Jaak Kivik —< saades Kai
.Käärid'1 maali, Erik Pehapi m&&\i
dis hea ülevaate siin provintsis, toodetavast
kasutades diapositiive. Tingitud
asjaolust( et. õpetajad on eri-nevatest
maadest, on loomingus ka-
Foto — O.-Haamer sutatud palju värsked ideid. Suund :
' " • ••• ./ •'• • on rohkem rrrobdsale kunstile- läheneda,
kui kasutada etnilisi .motiive.
Ettekande teine osa käsitas Jaapanis
toimunud konverentsi ja jaapani
rakenduskunsti vaatlust. Konverentsist
osavõtjaile oli organiseerijate
poolt korraldatud sealsete kunstnikkude
ja vähetuntud, kuid huvitavate,
.muuseumite külastamist. Osavõtjaile
avanes ka uks kodude külastamiseks
ja oli võimalus naha sealseid
inimesi kodumiljöös. Referent
vaatas ka turisti silmaga Jaapani
vaatamisväärsusi ja rohke pildimaterjal
tegi ettekande väga elavaks.
„MEIE ELU"
lugejad: ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
- ..MUflE ELU"
on lahkunud surma läbi. Asutajaist
kaks on olnud S-i esimeesteks (E.
Kägu kui S-i esimene esimees ja Ed.
võtjat. S-i liikmete arv on tõusnud
kuni 123 (1974) ja on praegy114. Liikmeid
onolnud ka kolmest põlvkonnast:
Juhan Järve ja tema pojad ning
tütar asutajate liikmetena ja hiljem
tema tütrepojad Enno, Arno ja Peeter
Agurid. /
1955. a. olr K.E.S. nende nelja L.
Ontario seltsi seas, kes asutasid
Seedrioru ja ta toetas seda algust
omalt poolt $1000 summaga algkapitali
loomiseks. Loomulikult on, Kit-'
cheneri eestlaskond osa võtnud kõigist
Seedrioru üritustest, annud sinna
ka üle 20,000 vabatahtliku töötun-ni
ehitus ja korrastustöödeks. Ka
pea kõik S-i oma üritused on aset
leidnud Seedriorul, kuna kaugus on
vaid ca 25 km. Viimasel ajal on olnud
S-i, iga-aasta üritusteks E. V.
aastapäev, kevadpidu, emadepäev,
sügispidu, lastejõulupuu ja tihti ka
uueaasta ühiselt vastuvõtmine Seedriorul.
Kui Selts pidas oma 25-ndät
aastapäeva 1974. a. siis koostas tookordne
esimees Ed. Rebane täieliku
jä täpsa kroonika S-i tegevusest kuni
tolle ajani, see kroonika ori talletatud
E. Keskarhiivis Torontos.
lad tõstavad
fsente
Pangad tõstavad Kanadas
protsente, mis ulatavad juba 15%-le.
Laenu protsentide tõstmine on sel
aastal juba mitmes ja Kanada järgneb
UŠA-le, kus ka laenude protseri-te
tõstetakse. See on väga kahjulik
Kanada majandusele ja suurendab
inflatsiooni.
VAJATAKSE
Tööstuslikku ruumi ca. 700 r.jalga. Võimalikult Eesti
Maja piirkonnas. Vastatia s.l.t. tel. 466-0951
võitis August Kala, Eesti Vapi võitis
pr. Raiend, Leo Kann^i võiduks
cli sihvakas pudel, Avo Kimmelll —
E. Pehapi maal ja Mati Epner võitis
„lvieie Elu" tellimise.
Tantsumuusika eest hoolitses G.
Mtaii orkester. V
Läti äri
is Arts&Crafts /
9 Queen St. E. Toronto (Yonge juures) — Tel. 368-5011
Meil on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikkimiseks
ja sõlmimiseks (maerame).
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA Kanvaa mitmes värvis £ SOODSAD HINNAD.
Avatud: esmasp.,—-koirnap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30—4.
Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Jor. — Tel. 469-2005, kell 3—5 p.l.
„Meie
Pro
2
Enehi
NSV
tegevl
kohti
20;
kell 10,1
rofeje^
•ja-Tõnl
lov, ae
kondlil
Kohtuj
•hielm
'26. juiji
tanud
nograai
abieiusj
Ch rist il
rislaml
pükse
ma.d o]
macälil
eesti
Tuni|
sõjako|
Märt
Kaunal
(s
ja Teel
Võru t|
ka.ts'ct(
kaaslai
kohtud
t uni kii
d.usekd
septenj
edasik
kus asi
. Köhj
viibis
noo ree
missa tl
va Idani
Laile p|
giks.
SÜÜDI
A. El
rikkivnl
kriminl
riud.
• algul
, tunnisI
iselpon
sc eksJ
. Ko1il
end kii
mas oi
oliusta]
pärast
tus tai
.'ilmud aj
kordsel
tega k
elust aj
vaheta!
tõttu il
il mudal
pida Ti
toimel;
" ja konti
• kinnipi
' 'jaanual
.; ja komi
kästi ()
tada ai
nüüd
sõjakcJ
- • veebnf
alati
sariaai
tegevul
"põleva)
ühist,
misjoil
ettepa
riigi e|
ga mil
kiis j nn
peal oi
Hneh ii
• TUNNI
Tui 11
gemistl
sõja väi
hoi dm
rääkis
havailt]
niie esi
neil pl
•• nistusi
nistajcl
minul
Annil
kuiisti!
graaf ia
Mainiti
• lit.-töq
kriitilil
^hsu-i t|
rilise.
A. Enj
ii organ
iha koi
Koji
liisi ti^l
Kohtul
alune:]
simlist
• vastav!
soovib!
. juurde
• jaatavl
tust.
Prol
/•• minuti
'•• väe tee
•' et kur
ü ja i
ega- i'<
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 1, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-11-01 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E791101 |
Description
| Title | 1979-11-01-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ,1. „Meie Elu" nr. 44 (1S51) 197$ B H T p Wsam MmJWš l l l l i f a^ Koi mai nü kogud usel • 0 Ilma rahvusliku kultuurita ei ole ka rahvuslikku iseseisvust, rõhutas Harald Teder Eesti Kunstnike Koondise XXIV aastanäitust avades. Küjutavkunst oh üks kultuuriharusid ja tal bn meie rahvuslikus eneseteostuses täita väga oluline missioon — säilitada meie kunstilise mina kontinuiteet, sest okupeeritud kodu? maal puudub selleks vabadus. Atlas märgib riigi ja rahva geo-graafilise- asendi, selle pindala ja elanike arvu — kõik matemaatiliste arvudega ja kordinaätidega. Ühe (ka rahva) suuruse mõõdupuuks pn aga tema- väimuloomirigulised saavutused. Iga arvuliselt väikerahva . ole- . masolu õigustab ainult see asjaolu, kui ta enda rahvuslikul t aus tal s uu-, dab rikastada erineva omapärasusega üldist maailma kultuuripalet. Meie kujutavtaide tänapäeva ma-' gistraalteelt mõned kriitikud eksi-vad külavaheteele, kiis hakatakse otsima rahvuslikke verstaposte meie kunstiloomingus. Minu andmeil viimane suurem kokkupõrge oli „Tulimulla ja „Vaba Eesti Sõna" veergudel aastal 1973. Minu arvates Endel Loide ja teised suutsid eesti rahvusliku vaimuloomingu jä eneseteostuse sünteesiga .ja-/, relemõtlikkusele viia Juhan Viidan-gu ja Karl Jõgise, kellede prilliklaasid ei leidnud rahvuslikke sugemeid.' See peaks olema juba keeratud lehekülg, kus meie oma identsust kujuta vkunstis sümboliseerime kaskede ja kadakaste karjamaade ning rukkihakkide maalimisega. Meie kunstnike esinemised asupai-gamaade .avalikel valiknäitustel ja nende tööde ostud kunstimuuseumi- . desse päätavad järelduse, et oleme suutelised koossammuma võrdvõi-meliste partneritena kaasaja nõudlikul kunstifoorumil. Meie autorid ei öle salanud oma rahvuse tagapõhja ega eestilisi kunstitraditsioone. M | i l on tõesti palju ainet — kas meie ajalugu ja aastatuhandete taustal rahvuslik allesjäämine juba en-. dastmõistetavalt pole üks üllas tai-desaavutus! Meie kunstnikud on oma töis vähemal või suuremal määral' seda ainevalda kasutanud kas otseselt või sümboolselt. Lühidalt — • kõiges selles avaldubki meie rahvuslik kunstiline Mina. : 'Toon teile ühe tüüpilise näite. .teenistusel külalisena koguduse endine õpetaja J . Teras Chicagost, kui Professor Johann Köhler (1826— koguduse õp. 0.' Gnadenteich viibis 1899) oli üks meie ärkamisaja suur- Londonis sealse Eesti Ev, Luteri Usu Pühapäeval, 4. novembril kell 3 p.l. on Toronto Eesti Ev. Luteriusu Kol-mainu kogudusel 27. aastapäeva tähistamine piduliku jumalateenistusega. "Külalisena jutlustab õp. Aulis Jalonen, kuna solistina laulab Silvia Preem. Orelil koguduse organist hr. Georg lital. Jumalateenistuse järele on aastapäeva koosviibimine kohvilauas, mil- ; le korraldavad koguduse naisrirtgi • liikmed. Ka sel aastal loodetakse arvukale osavõtule nii koguduse väljaspool elavate liikmete kui ka külaliste poolt. Koguduse viimase aja tegevusest olgu märkida naisringi osas, et nad Eesti Kunstnike Koondise XXIV aastanäituselt. Vasakult — kunstnikud Eric Petiap, Tiiu Kadak, Urve on alati maitsekalt rikkaliku keha: Aedna, Ants Vomm, 'BenitaVööni, Mai läm/natusea^ja-Harald Teder, Joann. Saarniit ja Kai k ^ ^ u s e e e s t j hoolitsenud kas olirsee Kaand. , loto mKUigand, dunud suvel Aleksander Randsalu /•-•;. / ,! / 1 : , -kodu juures Simcoe ääres, või viima- ¥1IC1 IH^ MllMC?il 1^1^ ÜAIMA li peetud lõikuse tänupüha jumala- • W l ! Ii- -:-. JlU.Ii! 9.1. J LII 1E"; IwlIllH teenistusel korraldatud einelaud. Sel #:•;' ; ; ^ . ' poolaastal on koguduse tegevus ol- . Tederi kõnest Eesti KlSHSf Blike : nüd aktiivne. Viimati teenis jumala- Visa järjekindlusega on Eesti Kunstnike koondis Torontos (EK-KT) j õud nü.d oma 24-nda aastanäituseni, mis avati möödunud pühapäeval Peetri kiriku kahes saalis Harald Tederi poolt. EKKT on hoidnud üld-näituste traditsiooni elavana. Teadaolevalt ei kusagil mujal sellise järjekindlusega ega entusiastlikult pole suudetud teotseda. Sellised näitused on tarvilikud* et esinejad saaksid oma loomingut teistega võrrelda. See on ühtlasi teataval määral ka võistlus ja tiivuštav. Samal ajal, ütleksin, kipub esile aga ka teatav teine nähe. -Eriti kui.pole spetsiaalset näitusruumi ja esinejad aast-aastas-se on ikka samad. Juba näituse üldpildi loomine dikteerib tööde stiili-ühtlust ja selektsiooni. EKKT näitustel esineb üldilmelt enamikus traditsionaalne realismile omane käsitljus-taad ja motiivid, mida ka uustulnukad aktsepteerivad, või ongi viimaseil see olemas ja nad liituvad sel ajel EKKT-ga. Kahtlemata jääb aga • osa kunstnikke, kelle looming ja otsingud erisuunalised, neist näitusist eemale. Kahju, kuid siiski paratamatu ja mõistetav. Ka käimasoleval näitusel võis jällegi kogeda head ja ühtlast standard üldpilti. Esinejate uusteösfusis on igalühel püüdlusi, on mõndagi uut ja huvitavat ning värvirikkust, kuid ikkagi korduvat ja stagneeritust, $hel vähem, teisel enam. Ka vanameister Eric Pehap, kes alles nädal tagasi esines j oma ulatusliku ühemehe näitusega pakkus uut koloriidis ja teostusis, oli abstraktne ja sün> bolistik, on käesoleval oma endises, tagasihoidlikumas stiilis. ArVany/.et-. mitte häirida näituse üldpilti. Samu* i i teised, kel olnud erinäitusi, on neis olnud palju julgemad. ' Näitusel* hea, hästi sõnastatud ja sisuka pikema ettekandega avajalt, esineb kiimme väljäpanijat 49 tööga. Enamik õlis ja akrülaadis (27/6). Pastellis on varem esitusi olnud harva, seekord (kaasaarvatud üks süsi ja pliiats) koguni 6 tööd, Üksikud ve-sivärvis, segatehnikas ja kolläazh. Esmakordselt esineb Natalie Gerä-simchuk (Hamiltonist) kahe imemaaliga õlis ja ühe maastikuga (süsi). Keskpärased, enam aga üllatavad oma kõrge hinnaga, märgatavalt ületades teisi, tagasihoidlikke. Üldse domineerib lillede rohkus. Esikohal on Urve Aedna. Tema kuuest eksponaadist on viis lilled, lisaks figuraalne laps hüppenööriga. Helmi Hermani kuuest tööst on pooled lilled, siis realistlik .. „Autoportree", realistlik „Maastik" jaj abstraktne Vees". Mai Järveh samuti „Liiliad(', abstraktne „Kompositsioon" (õlid) ja realistlikud ,,TuletornManitoulin'i saare Tou-nalahe suudmes", ^Mahajäetud pood" ja „Paadimaja Tobermory". Kõik pastellis, parim neist viimane. Leida Laanep on vaheaja järele seekord kahe väikese tööga-—realistlik p,Agul" ja omapärase pinnakäsitlusega ,,Sügisid^ir. Kai Käärid esitab küllaltki julgeid käsitlusi. Kuna temalt tuleb juba lähematel päevadel erinäitus/tuleme siis tema juurde tagasi. Jaan Miljan üldtoonis va-remnähtud sümboolsete, abstraktse kallakuga kolme tööga, elavas koloriidis. Realistlikum neist „öised varjud" ning vast ka parim. Jääb vaadelda veel Benita ja Ants Vomm. Mõlemad kuue tööga, mis võrreldes teistega formaadilt suuremad, temaatikas mitmekesisemad ning näitusel domineerivad. Mõlemilt ka ulatuslikumad portree teostused. Benitalt heas soojas koloriidis, traditsionaalne tütarlapse portree „Lin-da", elav ja karakteerne. Ants Vommilt „Pr. (Ellen Martensi" portree on maaliliselt küll ekspressiivseni, kuid staatiline. Ka neile mõlemile kunstnikule on omane EKKT näitustel omane püüdlus vallutada mitmeid tehnikaid ja stiile, kuid teadlikumalt. Ants Vomm aga üllatab igal näitusel, midagi» oma fantaasia rikkusest esile manades.- Seekord erilise formaadiga „Kblm paralleli"/ Kokkuvõttes rõhutaksin veelkord EKKT üldnäituste traditsiooni edasi kandmist. 1 Tulevikus võiks olla need aga eriilmelt liigitätult, kord realistlikumad, kord abstraktsemad. - R. ANTIK KANADA EESTI TEATER LAVASTAB STOKHOLMIS ANONÜÜMSE AUTORI NÄIDENDI Anonüümse autori poolt kirjutatud näidendi „Kohtumine van a s ^ sid, esitab '/Stokfaölmis Kanada Eesti Teater, mille esimeheks m Esto '80 Teatri toimkonna pressiteates üteldakse, et ^Kohtumine vanas majas", nimimärk Heiswald/Iie-puu (autor anonüümne) on draama kolmes pildis, mis sai ;.Esto '80 näi-dendivõistluser esimese kpha järgmise motivatsiooniga: ..Leidliku kompositsiooniga on koondatud eesti rahva kannatused II Maailmasõja ja okupatsioonide ajal, sugestiivselt kujutatud üksikute gruppide saatust suures ajaloo tormis/Näidendil on rahvusliku dokumendi väärtus. Karakterid on usutavad, stseenid efekt-. ' sed, dramaatiline pinevus järk-jäij-guit. tõusev, väljendusviis intelUgent-- ne ja stiiliteadlik." Esto '80 raames esitavad veel La-kewöodi jaNew Yorgi teatrid koostöös Lembit Koori Isa laulumängu lavastab Ao Vaksi muinasmängu. Juttu Kuldjalg." Eesti Rahvusteatri ja Eesti Rahvusteater Kanadas poolt ajakirjanduses avaldatud ühises teadaandes üteldakse loobumise põhjusena: — ..Kohtumine vanas majas" pole meile vastuvõetav, kuna pole teada autori nime ega ka tema asukohamaad, ega poliitilist tagapõhja. On üllatav, et kuni tänini ei tea seda ka nende toimkond ise. Taolise tundmatuga ei ole võimalik lavastust - läbi viia, et see kujuneks vääriliseks, eesti rahvuslikul suurpäeval. Korduvad nõudmised selles osas on jäänud tagajär-gedeta. Meie teatrite kõik teised ettepanekud jä valikute võimalused milliseid soovisime esitada, teades et Rootsi „Emajõei" ja Stokholmi Eesti Tea- eestlased neid veel oma teatrite poolt mehi. Ta/vältis tendentslike ja propagandasse valguvate aspektide, kasutamist omas loomingus. Meie maarahva raske olukorra kirjeldamiseks ta lõi allegoorilise maalingu ,,Ärkamine nõidusest". Peterburi ja Riia näitustel see köitis hinnatavat tähelepanelikkust. Sama töö Viini näitusel aga läks kaduma. ' Arvatakse, et Balti aadli käed olid "/mängus, sest nad ei talunud seda, et autoriks oli rahvus teadlik festlane Johan Köhler. Samuti oli baltisaksa kunstnikud raevuhoos, kui Köhler valmistas esimese ja ühe suuremamõõdulise freskomaali. Sellest möödus tänavu täpselt sada aastat ja see haruldane kunstiküps töö on säilitanud oma puhtuse, Tallinnas, Kaarli kirikus. Okupeerituidl kodumaal on kujutav-taie nagu teisedki vaimuloomingu-lised eneseavaldused aheldatud. See tuletab meelde pimedat keskaega, kus kõiki kultuurilisi üritusi no-mineeris kirik. Näiteks veel 16. sajandil toodi Tintoretto (1518—1594) Itaalias inkvisitsiooni kohtu ette. Teda süüdistati, et ta; olevat liiga vabalt käsitlenud piibli teksti. Tema; töö ..Leevi õhtusöömaajast" on ju nii. tunnustatud täidetöö. . ' Eesti kunsti individualistliku pai-; ge jä läänelise orientatsiooni paenu-tas okupatsioonivõim loosungi alla: vormilt rahvuslik, sisult aga sotsialistlik. Käesoleva aasta Eestimaa Kommunistliku Partei Kesikkomitee XV pleenumil sarjas kultuuriminister Johannes Lott kunstnikke. Okupatsioonivõimu korraalandlik päämees Kärt Vaino ütles sõnaselgelt: „On kunstinäitusi, mille külastamisel tahtmatult küsid endalt, aga kus on siin tänapäeva inimene — kommunismiehitajay '• kus ön tema '. mõtete ja püüdluste maailm?" Kristjan Raud (1865—1943) on- ühe kunstifondi nimeks. 1973 auti välja rahaline* auhind Ilmar Kimmelile töö eest: /.Komsomoli (noorkommunis-tid) liikmed 1941"./1975; langes auhind skulptor Georgi Markelovile ^Lenini portree" eest. Eesti vabarii- • giäegse „Pallase" kõrget taset näitab see, et selle lõpetajad on praegu riiklikes kunstikooles õppejõududeks. On tõsiselt kahju, et nende eneseavaldusi jälgib partei politruk. Pauluse koguduse 30-aastapäeval. ; ^ Sköwdis5prad@ ^ , sägispidu tulemas • üle pikema vaheaja organiseerib Toronto Eesti Skaudisõprade Selts jälle seltskondliku kokkutuleku seltsi sügis-peo näol. Pidu toimub Toronto Eesti Maja suures saalis laupäeval, 10. novembril kell 7.30 õhtul. Nagu need eestlased, kes pikema t aega on Torontos elanud, veel mäletavad, olid skaudisõprade peod kümmekond aastat tagasi Toronto eestlaskonnale meeldivateks ja soliidseteks meelelahutusteks heade eeskavade ning elavate tantsu-orkestritega-huvitavates ja ainulaadsetes kohta: des, nagu näiteks Casa Loma loss. Peokülališi oli alati palju, nii noori kui ka vanu vaatamata sellele, et skaudisõprade peod olid „kuivad", see tähendab ilma alkohoolsete jookideta^ Viimases küsimuses on aga ajad ning aegadega koos ka eestlased palju muutunud ning täanpäeval on.„kuiv" pidu peaaegu mõeldamatu. Sellepärast on ka skaudisõbrad sunnitud oma sügispeo ilmet ajako-hastama ning peole baari organiseerima, millest pealegi loodetakse väikest lisa-sissetulekut. See on ka arusaadav, sest pidu ei olegi ette nähtud alaealistele lastele vaid täiskasvanud noortesõpradele. , Skaudisõprade peo eesmärgiks on ' Toronto eestlaskonnale meeldiva õhtu pakkumise kõrval ka majandusliku toetuse hankimine. Peakorraldajaks ori Osvald Piil, kes on endine aktiivne skaudijuht ja praegu Skaudisõprade Seltsi laekur ja majandusjuht. Tantsumuusika eest hoolitseb populaarne ,,Kajä" orkester, mille liikmeteks on vanemskaudid. Samuti on eeskava täitmisel oma abi lubanud mitmed skautlike noorte ridadesse kuuluvad noored või juhid. Peolauad on kaetud kümnele inimesele ning peotoimkond loodab, et skaudisõbrad ise organiseerivad laudkonnad oma tutvusringkondades. .•' •" ter Arvo Mägi komöödia „Agamem-noni kojutulek". Pinna Stuudio kordab juba varem mängitud Ilmar Kül-veti näidendit ..Sild; üle mere" ja yStokholmi Eesti Algkooli Lasteteater pole näinud, olid Esto '80 teatritoim-konna poolt vastuvõtmatud. Ometi hõlmas, see valik klassilise teatri paremiku kuni moodsa draama väljapaistvamate kirjanike sõõri." Hamiltoni Esimese Eesti Ev/ Luteriusu Kogudus tähistamisel kogunesid endised koguduse esimehed pildistamiseks. Vasakult — J. Müür, E. Ärro, V. Riimand, õp. T, Nõmmik, praegune esimees L. Vahtras, L. Saar, A. Lepson,,V. Gutman. f Foto — Arnold Kaasik Laup., 20. okt; tähistas K.E.S. oma 30,aastapäeva aktuse ja peoga Seed-riorul. S-i algusaegu ja elu meenutas omä kõnes juhatuse liige ja endine esimees Tammi Ruutopõjld. „Saada leiba ja peavarju siinsel maal ei olnud küllalt, vajasime enestele ka moraalset tuge ja seda andis meile meie oma Selts" ütles ta. „Kes jõuaks lugeda kõiki neid tunde, sõidetud miile ja dollareidki omast taskust mis on selleks paljude poolt antud, kuid EESTI SELTS TÄHISTA! JUUBELIT Rebane) ja 14 on ühel või teisel ajal kuulunud juhatusse/Aegade jooksul on S-i liikmeiks olnud üle 450 eestlase, nendest 53 S-i juhatuses, mitmed neist ka kümme aastat või rohkemgi. Alates 1953. a. oli kauaaegseks esimeheks — tervelt 20 aastat — Arnold Voltre, kes aga S-i asutamise ajal veel ei olnud Kitcheneris. Seltsil oli algusajal ka oma laulukoor, täiendil skool, rahvatantsu/ trupp, lastesu* vekodu ja palju muudki, suvepidu-seda oli vaja ja seda keegi ei kahet- de st olil952. a., 485 ja 1953. a. 382 osa-korraldusel ,toimub. neljapäeval, 15. nov/ Montreali Jaani koguduse seltskondlikes ruumes korraline referaat-õhtu. Kogunemine kohvitassi juures kell 6.45, kava algus kell 7.30. Kõneleb Paul Kents teemal: „Raadio-ak-tiivsest kiirgamisest". Kõik teretulnud! Eelmisel referaatõhtul kõneles Urve Ford-Mundi rakenduskunstist Quebeci provintsis ja ülemaailmsest rakenduskunsti}ikkude.; konverentsist Jaapanis. Pr. Ford on Montrealis Visual Arts Centre direktor ja oma igapäevases töös puutub kokku kõi-se". Tervitusi EKN-u poolt ja ka E.V. aupeakonsuli, ELK^ ja Toronto E. Seltsi nimel tõi Üdo Petersoo. Kirjalikult olid tervitanud piiskop K. Raudsepp, St. Gätharines E. Selts j.t.,. millised luges ette S-i abiesimees A. Nigol. Rahvast oli tublisti/kaugelt üle. sa ja. Külm laud oli eriti hästi korraldatud, rikkalik ja maitsev, korralda-jaiks Ene Rebane ja pr. E. Kaldre. Tantsuks mängis E. Kuuskse orkester. Peo avasid avavalsiga need kes on olnud S-i esimehed, neid oli viis. Seltsi esimees praegu on Ene Rebane, Kitcheneri eestlaskonna noorest põlvkonnast. J ; K.E.S. asutati 30. okt. 1949. a., ajil kui eestlaste saabumine Kanadasse oli juba hoogu võtnud. Asutati ju samal aastal tervelt üheksa E. Seltsi Kanadas, nende seas ka kõik neli Lõ»una-Öntarips. Asutajaid liikmeid oli 41, kellest 10 on ka veel praegu liikmed; 26 on hiljem asunud mujale kide rakenduskunsti aladega. Ta an--. elama — Torontosse ja Hamiltoni, 5 lati Epner võtab vastu EKN esimehelt U. Petersoolt loteriivõid ~ „Meie Elu" tellimise. eeleolukas tuluõhtu EKN-ni tuluõhtu reedel, 26. okt. oli kokku toonud üle saja külalise. Nauditava eeskavälise osa täitsid Avo Kittask ja Jaak Kivik, kes esitas ka klaveril „Variatsioonid kahel eesti rahvaviisil" ja ta enda kompositsiooni MPolar Süite1'—finaal. Jõuliselt esitatud etekanne sai tunnustava aplausi. Avo Kittask laulis A. Käpp/i „Küt-kes" ja Eedo Karisoo „Tule yeel täna" ja mitte lõppeda tahtva aplausi vaigistamiseks veel P. tammeveski „Kodumaar ja R. Toi „Nõel". Loosimisel osutusid õnnelikkudeks võitjateks Jaak Kivik —< saades Kai .Käärid'1 maali, Erik Pehapi m&&\i dis hea ülevaate siin provintsis, toodetavast kasutades diapositiive. Tingitud asjaolust( et. õpetajad on eri-nevatest maadest, on loomingus ka- Foto — O.-Haamer sutatud palju värsked ideid. Suund : ' " • ••• ./ •'• • on rohkem rrrobdsale kunstile- läheneda, kui kasutada etnilisi .motiive. Ettekande teine osa käsitas Jaapanis toimunud konverentsi ja jaapani rakenduskunsti vaatlust. Konverentsist osavõtjaile oli organiseerijate poolt korraldatud sealsete kunstnikkude ja vähetuntud, kuid huvitavate, .muuseumite külastamist. Osavõtjaile avanes ka uks kodude külastamiseks ja oli võimalus naha sealseid inimesi kodumiljöös. Referent vaatas ka turisti silmaga Jaapani vaatamisväärsusi ja rohke pildimaterjal tegi ettekande väga elavaks. „MEIE ELU" lugejad: ärge unustage oma sõpradele soovitamast - ..MUflE ELU" on lahkunud surma läbi. Asutajaist kaks on olnud S-i esimeesteks (E. Kägu kui S-i esimene esimees ja Ed. võtjat. S-i liikmete arv on tõusnud kuni 123 (1974) ja on praegy114. Liikmeid onolnud ka kolmest põlvkonnast: Juhan Järve ja tema pojad ning tütar asutajate liikmetena ja hiljem tema tütrepojad Enno, Arno ja Peeter Agurid. / 1955. a. olr K.E.S. nende nelja L. Ontario seltsi seas, kes asutasid Seedrioru ja ta toetas seda algust omalt poolt $1000 summaga algkapitali loomiseks. Loomulikult on, Kit-' cheneri eestlaskond osa võtnud kõigist Seedrioru üritustest, annud sinna ka üle 20,000 vabatahtliku töötun-ni ehitus ja korrastustöödeks. Ka pea kõik S-i oma üritused on aset leidnud Seedriorul, kuna kaugus on vaid ca 25 km. Viimasel ajal on olnud S-i, iga-aasta üritusteks E. V. aastapäev, kevadpidu, emadepäev, sügispidu, lastejõulupuu ja tihti ka uueaasta ühiselt vastuvõtmine Seedriorul. Kui Selts pidas oma 25-ndät aastapäeva 1974. a. siis koostas tookordne esimees Ed. Rebane täieliku jä täpsa kroonika S-i tegevusest kuni tolle ajani, see kroonika ori talletatud E. Keskarhiivis Torontos. lad tõstavad fsente Pangad tõstavad Kanadas protsente, mis ulatavad juba 15%-le. Laenu protsentide tõstmine on sel aastal juba mitmes ja Kanada järgneb UŠA-le, kus ka laenude protseri-te tõstetakse. See on väga kahjulik Kanada majandusele ja suurendab inflatsiooni. VAJATAKSE Tööstuslikku ruumi ca. 700 r.jalga. Võimalikult Eesti Maja piirkonnas. Vastatia s.l.t. tel. 466-0951 võitis August Kala, Eesti Vapi võitis pr. Raiend, Leo Kann^i võiduks cli sihvakas pudel, Avo Kimmelll — E. Pehapi maal ja Mati Epner võitis „lvieie Elu" tellimise. Tantsumuusika eest hoolitses G. Mtaii orkester. V Läti äri is Arts&Crafts / 9 Queen St. E. Toronto (Yonge juures) — Tel. 368-5011 Meil on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikkimiseks ja sõlmimiseks (maerame). SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA Kanvaa mitmes värvis £ SOODSAD HINNAD. Avatud: esmasp.,—-koirnap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30—4. Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Jor. — Tel. 469-2005, kell 3—5 p.l. „Meie Pro 2 Enehi NSV tegevl kohti 20; kell 10,1 rofeje^ •ja-Tõnl lov, ae kondlil Kohtuj •hielm '26. juiji tanud nograai abieiusj Ch rist il rislaml pükse ma.d o] macälil eesti Tuni| sõjako| Märt Kaunal (s ja Teel Võru t| ka.ts'ct( kaaslai kohtud t uni kii d.usekd septenj edasik kus asi . Köhj viibis noo ree missa tl va Idani Laile p| giks. SÜÜDI A. El rikkivnl kriminl riud. • algul , tunnisI iselpon sc eksJ . Ko1il end kii mas oi oliusta] pärast tus tai .'ilmud aj kordsel tega k elust aj vaheta! tõttu il il mudal pida Ti toimel; " ja konti • kinnipi ' 'jaanual .; ja komi kästi () tada ai nüüd sõjakcJ - • veebnf alati sariaai tegevul "põleva) ühist, misjoil ettepa riigi e| ga mil kiis j nn peal oi Hneh ii • TUNNI Tui 11 gemistl sõja väi hoi dm rääkis havailt] niie esi neil pl •• nistusi nistajcl minul Annil kuiisti! graaf ia Mainiti • lit.-töq kriitilil ^hsu-i t| rilise. A. Enj ii organ iha koi Koji liisi ti^l Kohtul alune:] simlist • vastav! soovib! . juurde • jaatavl tust. Prol /•• minuti '•• väe tee •' et kur ü ja i ega- i'< |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-11-01-04
