Meie Elu = Our life, March 20, 1986

              - auku.. . (
•J •
b81) 1986 sie Elu'* mr. 12
l i
Haamer
onidueti
peaksid :
lasKylli^
Ideskuu-jni
tüdru-
IlsidTiia
lus kõlab
pblekska
1 keelšks
|pql'is on
yalitsuse
iin eiole
nduslik,
ja ärge
i juba t aja
)e& ^esti
las selts-la.
• •
D
SXTP..
vahel)
SBSCD
lA?
iini Eesti
[yadnäitus
ly - Stair-mrd
View
landusklu-ega
kl. 8 õ.
nia Koori
[ajas algu»
Toronton
(ntsert St.
usega kl. 2
|imipuude-lateenistus
^1.11 h,
inasild kõ­igu
sega kl
;aidide ja
Iha noorte-idresekiri
THURSDAY, MARCH 20
Ilmus Portlandi
Lääneranniku
BENITA VOMM'IST
«TORONTO STAR'IS"
„Benita Vommil on ainuksidne
kunstiga täidetud maja Ida-Toron-tos,
isegi laed on dekoreeritud. Ma­gamistoas
on laes ilutsevad ktid,
kollaaž, mille valmistas 54-a. poeg
Ants. Vannituba on dekoreeritud
maailmajagudega ja pisikeste peeg­litega",
kirjutab Sta^ia.Evasuk «To­ronto
Star'is".
Kunstnik Benita Vomm siirdub ker­gelt
realistlikelt portreedelt abstrakt­setele
lilledele.Mulle meeldivad lil­led,
kuid harrastan neid abstraktselt
maailida, mis on originaalsem kuüko-peerida
loodust.". ^
See gallantne 77'a. naine on aga­ralt
organiseerinud E.K.K.T. Kevad­näitust,
mis on kestev kuni märtsi 27-
ni Northern District Librarys, 40 Orc-hard
View Blvd, Ajati olnud aktiivne
eesti ühiskonnas, kus on umbes
10.000 eestlast. ^ §
Vomm on elatanud end kuiistist,
kuid tema elu ei ole olnud kerge.
1929. a. lõpetas kunstikool,,Pallase"
Tartus, Eestis. Maalis ja oli joonis­tusõpetaja
ning abiellus kujur Au­gust
Vommiga, kes oli hilisematel
aastatel skulptuuri professor Tallin­na
Riiklikus Kunsti Institjijudis.
• Väike Balti riik, kes sai omale ise­seisvuse
68 a. tagasi, sai olla vaba
ainult 22 a., kuni 1944. aastani, kui
sovetid uuesti tema kodumaa oku­peerisid.
Vomm põgenes lastega, Ants ja
Benita Vomm maalimas.
Mai Järve, kes on ka kunstnikud.
Saksamaale, kus Benita oli keskkoo­lis
joonistusõpetaja. Sealt edasi Ve-netsueelasse
ja 1953. a. Torontosse.
Abikaasale anti külastamisluba
1967; a. ja perekonnal oli tore koos
olla pärast 24 aastat.
Neljakordsel vanaemal on olnud
võõrsil raske oma.lapsi üksinda üles
kasvatada olles isa ja ema neile, kuid
kui olukord sunnib, siis teeb inimene
oma parima.
Normaa RemtamM
Pärast Abel Lee huvitavat kõnet
E. Kannel luges ette kakslvar Ivas­ki
luuletust raamatuist ("Veranda-
Faamatust").
E. PROSTANG |
• Järgnes E. Prostangi ettekanne,
mis üllatas oma avaküsimusega, kas
raamatut üldse (tulevikus] vaja on?
Mõned moodsad teadlased ja uurijad
väidavad, et raamatu aeg on 'möödu­mas.
Nende asemele, astuvad TV,
filmid, tabelid jms., söst tänapäpva
massinimene on passiivseks ja
apaatseks muutunud ning vajab enda
mõjutamiseks ja ergutamiseks liiku­vaid
pilte. Raamat on aga valdavalt
osalt intellektuaalne ja nõuab ka lu­gejalt
intellektuaalsust ja aktiivset
Referent lõpetas ettekande siiski
veendumusega, et just neil eelolevail
põhjusil vajame kirjandust, š ^ t meie
ei taha robotiteks muutuda, vaid oma
indiyiduaalsust ja eesti kultuuripä-:
Igandit säilitada, milles kirjandus on
ilati tähtsat, osa mänginud,
MÜLLERBEGK .
Esimese osa kavast lõpetas raa­matukoguhoidja
Aino Müllerbeck
avaldades mõningaid tõike ja tuues
paar näidet nn. kulissidetaguseist
raskusist Esto '84 raamatunäituse
korraldamisel. Raskusi oli muidugi
harilikke — masinakiri, raalid, per­sonal,
materjal jne.
Suurim raskus tekkis aga seoses
mumiküsimusega. Alul loodeti To­ronto
Eesti Maja siiure saali peale ^
see otsustati siiski rahva kokkusaa­mise
kohaks jätta; siis väikesaal, siis
kelder, siis hoopis välja. Viimasel
minutil saadi veel paris õige näituse­saal
College Park'is ja-algas ülikiire
ülesseadmine. Tulemused olid si^iski
väga head,
Osavõtt oli rahvarohke! — 3000
allkirja külalisraamatus, mis tähen­daks
ca 4500 külastajat. Välja pan­dud
oli üle 250 mitmelaadse teo^e ja
samas müüdi neid S6270 eest. Trükiti
ka katalooge „Eesti raamat võõrsil
1970-19Q4", mis andis ülevamate k a .
raamatuist, mida laudadel ei olnud.
Huvi oli suur ja küsimusi palju, eriti
väliskülalistelt, nii et ka rahvuspro-pagandaliselt
edukas. Nüüd oleks
aga vaja uut ja täielikumat katalo|ogi.
Peeti väike vaheaeg — nii umbes 1
tund — et maitsta kohvi ja kringlit, et
vanade kirjandussõbruga juttu ajada
ja muidugi et kä veel raamatulaudade
üle vaadata, et midagi kahe silma
vahele ei oleks jäänud;
TRUUPERE 1
Eeskava teise osa alustas P. Trau-pere
,,oma vestlusega" [sic! — mitte
kõne äga referaadiga!) trükitehni­kast,
tutvustas meile paar põhilist
tehnikaväljendit ja andis lühikese
ajaloglise ülevaate trükitehnikast,—
alates Aadamast ja Eevast ja lõpeta­des
moodsa möldrimatsiga — mis
olid garneeritud humoorikate ja taba­vate
näidisvõrdlusiga.
Siis asus oma peateema juurde —
käsikirjast raamatuni poeletil. Kogu
see protsess koosnes 16-st astmest ja '
igat neist illustreeris joonis või pilt.
Neid said kahjuks näha ainult keskel
eesridades istujad. Pärast tehnilist
kuid õdusat,, vestlust" sai ta pälvitud
sooja aplausi osaliseks. Pole ju kuigi
kerge tehnoloogilist protseduuri hu­vitavana
ette kanda!
E.EERME ;
Vahepalaks etlesE. Kannel kaks
A. Viirlaiu luuletust raamatute koh­ta.
Siis asus kõnepulti E. Eerme ja
rääkis meile pika loo eksliibristest
kui,,meelistegevusest" (s.t. meeldiv •
tegevus ehk lihtsalt „hobby"). Kuigi
„ex libris" alul tähendas ladina kee­les
„üks (kellegi] raamatuist" ehk
n.ö. omanikku nimetav raamatuviit,
on tast arenenud t. kirjandusega seo­ses
olev kunstivorm, koos oma isikli­ke/
rahvuslike omapäradega ja ala-jaotusiga.
Eksliibriseid luuakse, kogutakse,
näidatakse ja vahetatakse kogu
maailma ulatuses umbes.nagu kir­jamärke
(kuigi referent sellist võrd­lust
ei maininud], kus ei ole nii tähtis
nende arv kogus (kuigi talendal ole­vat
umbes 40.000-line kogu], vaid
nende kunstiline ja rahvuslik väär­tus.
Eestis alustas eksliibriste valmis­tamist
Kr. Raud, ja see kunstivorm
edenes meil jõudsalt. Kuid hr. Eerme
avaldas kahetsust, et nii kunstnike
kui kogujate arv väheneb, ja manit­ses
suuremate kogude omanikke
neid üldsusele näitama, sest nõnda
tutvustaksid nad nii me raamatuid
kui ka Eestit ja me rahvakunsti.
E. IRS
, Lõppesinejana Ellen Irs luges mei­le
ette ühe 1954.a. kirjutatud humo­reski
(või on see veste nüüd juba
allegporia?)„Tüütu külaline". Looke
kirjeldas üht eesti seltskonda ,,lõbu­sal
olengul", kui keegi võõras sisenes
palumaks tellimisi eesti kirjanduse­le.
Vastati, et praegu mitte kuidagi ei
saa: makse nii palju ja pole aega
lugemiseks. Aga kui jalad veidikene-
\gi alla saame, siis lööme kindlasti
kohe mitmekordselt kaasa.,, Siin me
nüüd oleme (1986)!" lisas etleja tä-
LÕPPSÕNA
Lõpuks dr.' Aru ja tänas perenaist,
korraldajaid, osalejaid, — ja eriti üle
ootuste rohkearvulist publikut. Kui
ta avasõnas kirjeldas minevikku, siis
lõppsõnas selgitas ta täpsemalt Bib-
Hograafia Klubi olevikuprobleeme ja
tulevikuplaane.
Esiteks,etalluvus'tabeli peale vaa­tamata
on B.K. iseseisev organisat­sioon.
,,New Horizon" (Kanada riik­lik
toetusi määrav ja kontrolliv osa­kond]
lubas toetusi ^22.495, millest
seni on kätte saadud SJIO.OOO. Selle
^eest on ostetud bibliograafias tarvi­likke
seadeldisi nagu mikrofilmi-kaamera,
-lugemismasin, kopeeri-mis
ja ,,mäluga", kirjutusmasin jt.
Kuid raali (kompuuteri), selle täna-päe^^
a kõige tähtsama seadise ostmi­seks
riik oma toetust ei luba kasuta-
Kltchener-Waterloö
sümfoosiiaorkestrit
st. Pauli kirikus Hamiltonis (7ö
James Street S.) toimub Kitchener-
Waterloo sümfooniaorkestri ja
John Laing Singerl kontsert, mida
juhatab Norman Reintamm. Kont­sert
on laupäeval, 5. apriÜil alguse­ga
k l 8 õ. Kavas Händeli, Mozarti ja
Haydni helitöid. (Pääsmed tel.
416-523-8556.)
niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitBiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiii
and BEPAiRS
gaasi-ja
voodrid (chimney linings).
Ahjude puhastamino ® E@S^Q
Tel. (416) 275-1280
Arhiiv on juba suur, kuid veel läbi
töötlemata. Raamatuid on vaja sor­teerida,
haruldusi paljundada või
raali panna, ajalehtedele on vaja in-dek^^
e teha, et artikleid leida jne., jne.
ÜhdSÕnaga, tööd on palju, ent raha ja
tööjõude vähe.
' Selleks vajab B.K. uusi liikmeid,
nii toetuste, annetuste kui vabataht­liku
tööjõu saamiseks.
Lõpuks teatas dr. Q. Trass, et eesti
keele õppetooli saamine TorontoÜli-ikooli
edeneb hästi ja at)rilli lõpus
loodetakse positiivne, ametlik tea­daanne
avaldada. .
, Album annab kujuka ülevaate
möödunud juulikuu algnädalal Port­landis
toimunud ja hästi õnnestunud -
Lääneranniku eestlaste pidupäeva­dest.
Rohkete piltidega varustatud,
heale kriitpaberile trükitud.ll2-lehe-küljelise
albumi kujundas Helmuth
Kalmann. Selle toimetusse kuuluvad
Leitmar Kesküla, August Kollom ja
Mart Kübarsepp.
Album sisaldab üle mitmesaja pil­di
17. Lääneranniku Eesti Päevade
sündmustest koos selgitavate kirjel­dustega.
Lisaks sellele leidub albu­mis
mitmelaadilisi kirjutusi, kultuu­rilist
statistikat,. osavõtnud tegelaste
ja tervitajate nimekirjad ja muud
teadmisväärset.
Albumit'on võimalik tellida soodsa
hinnaga (,US ^10,00 koos saatekulu­ga]
kuni trükitud tagavara lõppemi­seni,
tellimiseks pöörduda albumi
toimetaja poole aadressil:
Helmuth Kalmann, 8159 S. W. 85th
Ave. Portland, OR 97223.
Videofilmid Moskvas
. , . • • • • , ., \ • . ..
„ mustal turuF'
HELSINGI (M.E.] - Läänelik elu­viis
paistab venelastele meeldivat.
Hiljuti avatiMoskvas isegi 2 kohta, ^
kust on võimalik videolinte üürida.
Muidugi valikute hulka ei kuulu
Rambo taolised, ega üldse läänefil-mid.
On võimalik üürida vaid vene
sõjafilme 30-datest aastatest.
Ja nii jääb ainukeseks võimaluseks
vaadata lääne videofilme kas ostes
või üürides „mustalt turult". Kas­seti
üür on 50 rubla ehk umbes 300
soome marka (u. 11 kanada dollarit]
ning ostmine 150 rublast ehk 33 dol­larist
ülalpoole.
ESTO'84
Huvitundjaid kutsuti arhiiviga tut­vuma.
Kuid inimesi oli juba tõusmas
ja laiali valgumas, nii et see kutse jäi
vist paljudele tähele panemata, sest
dr. Arujaga liitus ainult 3-4 meest. Ta
viis meid läbi nelja keldrikorrusel
asuva.toa, kuhu arhiiv on asetatud,
näitas raamatuid, andis seletusi ja
vastas küsimustele.
Arhiiv oli imposantne. Võiks öel­da,
pealelõuna huvitavaim osa. Võis
oma silmaga näha selle rikkust ja
mitmekesisust. Kastivirnu täis eesti
ajalehtede ja -kirjade kõigi numbri­tega
nii pagulusest kui kodumaalt,
haruldasi vanu raamatuid, esimese
eesti asunduse Kanadas, Eckville'i
kingitud raamatukogu (sisaldades
muu hulgas paar tosinat Eestis sajan­di
lõpul trükitud näidendit], ja veel­kord
raamatuid, ajakirju, dokumen­te,
teaduslikke töid jne.
Oli ka silmnähtav, et seal veel
palju, palju tööd tuleb teha. Kuid raa-matusõbrale
tundus nagu viibiks ta
lamus.
VIKTOR LEMBIT PREEM
Jagag® ESTO elamusi
nendega, kes meie
osa
ESTO '84 ALBUM on
IV Ülemaailmsete Eesti
Päevade ametlik väljaanne.
Album sisaldab 168 lehekülge
fotosid, eesti- ja. ingliskeelset
teksti ning on samaaegselt
ülevaatlik kvaliteet-teos
koos tegelaste nimistuga.
TELÜGE ESTO ' M ALBUfViS
Müügihind S37,00 '
Tshekk kirjutada „Esto '84 album" nimel ja saata aadressil:
Esto '84 album, 958 Broadview Avenue, Toronto, Ontario M4K 2K6.
El
Meie Elu talitus
Eesti Abistamiskomitee kauplus
Vaba Eestlane talitus
ILMUMAS
eorn® Järvi poja PAAVO JÄRVQ
asimene heliplaat
M i l : PUHKPILLIDE SERENAÄDm
Eeltellimised võtab vastu:
ALANTEDER® Tel. (416) 465-5382
29 Bowden St, Toronto, M4K 2X3
A/S Eesti Maja Torontos korraline
peakoosolek toimub pühapäeval,
6. aprillil 1986. a. algusega kell
12.00 päeval Eesti Maja keskmises
saalis, millest kõiki aktsionäre pa­lume
lahkesti osa võtta.
Kui ettenähtud kellaajaks kvoorumi
kohal ei ole, siis peetakse koosolek
üks tund hiljem, vaatamata kokku-iulnisd
aktsionäride arvule,
]P ä e V a k 0 r r a s;
1. Koosoleku avamine ja
rakendamine-
2. Tegevus ja majanduslikud
aruanded
• ' " 3. Tegevuskava ja eelarve
^. Valimised
5. Koosoleku! algatatud
küsimused
(5. Läbirääkimised.
Neil aktsionäridel, kes soovivad
peakoosolekust osa võtta volituse
alusel, on võimalik oma aktsiate hää­li
ülekanda mõnele teisele Eesti Ma­ja
aktsionärile vastava volituse kau­du.
Organisatsioone palume oma
esindajad peakoosolekust osavõtmi-seks
varustada vastava volitusega.
Aktsionärid, kes on aadressi muut
nud, palutakse sellest teatada Eesti
/Maja juhatusele. .'
.Lugupidavalt
• A/S EESTI MAIA
TORONTOS
JUHATUS
e e s
Toronto Eesti Meeskoori kont­sert
9. märtsil oli õnnestunud ja
nauditav muusikaline sündmus.
Koori üldkõla oli ümaram, ühtla­sem
ja täidlasem kui seda mäleta­sin
eelmisest kontserdist. Häälte­rühmad
olid ühtlased ja koori üld­kõla
hästi tasakaalustatud. Dikt­sioon
oli üldiselt hea, kuigi mõned
ebamäärasused esinesid kohati
bassi ja baritoni rühmades. Hea
dünaamiline kontroll, sisseastumis-te
täpsus ja hea kiire silbiline lii­kumine
tegid kuulamise naudita­vaks.
Üksikhääli ei kostnud välja
(ainult ükskord ~ tenorites j.Taga-si
tulles kiirele sil^bilisele liikumi­sele
— bassirühm tundus kohati
natuke laisana.
Intonatsiooni probleeme ei esi­nenud
kuigi palju^ peamiselt Türn-pu„
Meil a i a . . j a Wagneri „Pal-verändurite
kooris"—selles palas
oleks ka heameelega kuulnud
dramaatilisemat ja intensiivsemat
crescendot. Väga nauditavad olid
Ernesaksa „Lauliku talveüksin-dus"
oma ilusa pianoga ja, eriti
meeldiv, Saare „Allik" oma täpse
ja voolava liikumisega. Täpsus oli
ilmne ka Tubina „Muhu tantsus".
Koori hea muusikaline tase on
kahtlemata koorijuhi Charles Kip-peri
suure töö tulemus. Sellele li­sandub
kooriliikmete aktiivne har­jutamine
ja muusikaline panus.
Kava valik oli hea, hoidudes ülisen-timentaalsusest
ja esitades ka rah­vusvahelist
literatuuri.
Koorisolistidena esinesid Olev
Härm ja Georg Soans. Mõlemad
täitsid oma osad meeldivalt, eriti
nauditav oli Härmi soolo, nii hää-leliselt
kui ka interpretatsioonilt.
Kontserdil esines tšellist Eero
Voitk F.J. Haydn'i C-duuri kontser­di
esimese osa- ja C. Saint-Säens'i
a-molli kontserdiga. Voitki instru­ment
on väga ilusa ja suure kõlaga,
eriti C ja G keeltel ja solist oli või­meline
oma mänguga, tuginedes
vaga kindla poognakäe tehnikale,
selle kandva kõla tooma. Voitki
sõrmetehnika on samuti kiidu­väärt,
intonatsiooni probleeme oli
vähe, kaasa arvatud pöidla-posit-sioonis
ja paralleel sekstides ja ok­tavites.
Mulle tundus et Saint-
Saens'i kontserdis olid tempode
muudatused vahel liiga suured,
mille tõttu tekkis kontrast üksikute
fraaside vahel. Haydn oli mängitud
kindlalt ja korrektselt, romantilises
Saint-SaensMs oli vahel raskusi in­terpretatsiooniga.
Voitki kindel
esinemine ja musikaalne mäng oli
väga nauditav.
Saatjatena olid kaastegevad
Margit Viia ja Charles Kipper. Mõ­lemad
on vilunud saatjad. Margit
Viia panus oli täpne ja aitas kaasa
nende palade õnnestunud esitami­sele,
mis nõudsid saadet. Charles
Kipper, kes saatis E^ Voitki, täitis
tegelikult orkestri partiid, ja see ei
ole lihtne. Viia koostöö koorijuhi ja
kooriga ja Kipperi musitseeerimi-ne
solistiga oli kiiduväärt.
Kontsert lõppes tervituste ja lil­ledega
(osa, nagu kuuldus, juba
enne kontserti üle antud). )ääb vaid
soovida edu ja oodata järgmist
kontserti.
L- AVESSON
I
Istonia Koori
5,Kevadnoodid''
südamele ja silmale
Mitme, väga tõsiseilmelise muusi­kalise
tegevuse kõrval astub Estonia
Koor oma sõprade ette ühe rõõmsa-meelelisema
sündmusega: ..Kevad-noodid
1986" Eesti Majas, 22. märtsil
1986. Algusega kell 19.30.
Selle, nüüd juba traditsiooniks
kasvanud muusikalise sündmuse si­suks
on kõige mitmekülgsemat laulu
ja mängu kooriliikmete eneste poolt.
Sõpruslikus õhkkonnas veereva
kokkutulemise avab koor muidugi
täies koosseisus. Lauldakse küll ük­sinda
kui oma solistide saatjana. Ja
lõpuks kutsutakse appi kogu „ke-vadnootide'*
külaliskond.
Solistidena esinevad Liina Purje-
Lepik ja Tamara Norheim. Duetiks
liituvad Valve Tali ja Olev Härm:
Selleaastase ,,Kevadnootide" veri­värskemaks
muusikaliseks üllatu­seks
on noor pianist Ingrid Talpak ja
teiseks suureks rõõmuks Jaaniku
rahvalaulude sari.
Kui kõik laulud on lauldud, olgu
iseseisvalt või laulujuhtide Andres
Raudsepa või Arvo Medri ,,valve"
all, siis ilmuvad veel tublid ,,laulu»
Heinsoo insuranc®
Brokers Ltd.
Eesti Majas
Broadview Avenue, ruum 202,
Toronto, Ontario M4K 2R6
Telefon 461-0764
poisid", küll tõsise, küll naljaga poo­leks
lauludega. Nendele liituvad veel
oma kurbust liiga aeglase kuramee­rimise
üle kurtvad külalised ,,Smo~
ky" lumiselt mäelt.
Ja kui kõik näib juba olevat öel­dud,
siis mängitakse — kolmel klave­ril
ja kaheteistkümnel käel Johann
Straussi igihaljast hõiset kevadele:
valss ..Frühlingsstimmen".
See vaheldusrikashuusikaline ka-eidoskoop,
laupäeval 22. märtsil, al­gab
kell 19.30 Eesti Majas.
Toidu- ja söögipoolise lahedamaks
serveerimiseks ja loterii kiiremaks
läbiviimiseks on veel varutud Eesti
Maja keskmine saal. Aga tantsu ei
ole — aega jääb mõnusaks, dünaami­kaga
võiduajamist mittenõudvaks
kevadnootlikuks vestlemiseks.