Meie Elu = Our life, March 20, 1986

              ^ Gollection DeveXop^aent :3ranc'i^
3^5 Wellington •seo
il
Jeesus Kristus oma läheneva
ristisurma eel trööstis oma
jüngreid üteldes: „Veel on pi­sut
aega, ^siis maailm ei näe
mind mitte, aga teie peate mind
nägema, sest mina elan ja t^ie
peate elama "
Tõepoolest enne kui saablus
Kristuse surnuist ülestõusrhise
päev, katkes side jüngrite ja
Jeesuse vahel. Jeesuse vangis­tamisel
Getsemani aias jüngrid
põgenesid kartuse pärast ja
läksid oma teed; Jeesus ^ga ris­tile,
et oma surmaga patte kus»
tutada. Ainukesena tema jüng^
reist oli Johannes onia armas­tatud
õpetaja risti all. Johannes
kuulis kui Jeesus ütles: „l8a,
sinu kätte annan ma oma vai-rau.'*
Ta nõrgutas pead ja heitis
hinge. Seega oli Jeesus nagu
ajaliku elu kirjadest kustutatud
ja maailm ei pidanud teda
enam nägema. Ka Jeesust järgi­vad
naised ei mõtelnud muust
kui et Jeesus on nüüd surnud ja
ta ihu on vaja rohtudega võida.
Selles oli loomulikku inimlik­ku
arusaamist, tunnetust ja
loogikat. Jeesus oli surnud. '
Kuid Jumal ütleb prohveti
Jeaja läbi: „Sest minu mÖttedei
ole teie mõtted, ja teie teed ei
ole minu teed."(JeSk 55,8) Seda
kogesid ka naised, kes vara
hommikul nädala esimesel
päeval läksid Jeesuse haua
juurde, et teda võida. Neil oli
mure, et kivi haua ees on suur
ja seda ei suuda nad ära Veere­tada.
Kuid Issanda ingel tuli ja
veeretas kivi haua eest ära, et
naised saaksid hauda minna ja
näha, et haud on tühi. Levitati
juttu nagu oleksid jüngrid Jee­suse
ära varastanud. Kuid Ju­malal
on oma käskjalad, inglid,
kes tõe jalule seavad ja kelle
kaudu anti naistele ieadä, et
Kristus on üles tõusnud. Nai­sed
hauda astudes-nägid ühe
noormehe „paremal pool istu­vat,
sel oli pikk valge riie sel­jas
ja nemad ehmatasid väga.
Aga ta ütles nende vastu ärge
ehmatage, teie otsite Jeesust
Naatsaretist, kes oli risti poo­dud,
tema on üles tõusnud, teda
ei ole siin, vaata aset, kuhii
nemad teda olid pannud."
(Markuse 16,6). Ingli teadäan-ue
oli kui päikse kiir, mis läbi
leinapilvede paistis Waistele,
jüngreile ja on paistnud krist­likule
inimkonnale läbi aega­de.
Ingel käskis naistel Jeesuse
surnuist ülestõusmise tea^det
ka jüngritele edasi ütelda ja
nad jooksid seda tegema kartu­se
ja suure rõõmuga. Teel tuli
ülestõusnud Issand neile vastu
ja ütles „tere". Äga nemad tulid
tema juurde ja hakkasid tem^
jalgade ümbert kinni ja kum­mardasid
teda." Olgu märkida,
et Jumal varem ingli kuulutuse
läbi rõõmustas maailma Kris­tuse
sündimisest Petlema väljal
karjastele teatades, et Teile on
täna Taaveti linnas Õnnistegija
sündinud, kes on Issand Kris­tus.
Nii andis Jumal teada kä
teisest suurest rõõmust oma
käskjala läbi, et Kristus on sur­nuist
üles tõusnud.
Seepärast meie usk, armas
lugeja, ei ole tühine, |sest see oli
(prohveti) kirjade järele ette­kuulutatud,
et Kristus kolman­dal
päeval tõuseb surnuist
üles. See pisut žlegä, mil
maailm ei näinud teda on möö-
Joh. 14,19
ja la tõotus on täide
läinud ,,sest mina elan ja teie
peate elama". Nii nägid jüngrid
teda uuesti, küll Emmause teel
ülestõusmise päeva õhtupooli­kul,
küll näitas ta ennast Peet-rusele
(Lk. 24,34;1. Kor. 15,5} ja
mitmel teisel korral; ka Galilea
järve ääres, kus ülestõusnud
Issanda sõna peale võrk järve
heideti ja saadi suur kalasaak.
Samuti näitas Jeesus ennast ka
viiesajale nagu on kirjutatud 1.
Kor. 15,6.
Kristlikud kogudused võivad
nüüd rõõmsalt ja võidukalt
laulda: Surm kus nüüd sinu
oda jäi, Kus põrguhaud, su või­mus?
Nüüd Kristus meile eluks
s a i . . . Et surm on täiest surma­tud
ja meile võit on antud.
Kõigile neile, kes ristiusus
elavad^ on Kristuse ülestõus­mine
surnuist rõõmu ja lootu­sega
täidetud igavesele elule.
Mina elan ja teie peate elama!
Surma läbi on meie keskelt ae­gajalt
lahkunud ja lahkumas
meie armsaid. Leina meelehei­tel
nähakse hauda või peotäit
tuhka urnis, mis inimesest on
jäänud üle. Silmi usus üles tõs-jtes
Surmavõitjä poole, näeb
inimene aga ka läbi leinapisa-ra
uut taevast ja maad. Seal kus
ülestõusnud Õnnistegija on Ju­mala
Isa paremal käel, kust
läbi aegade on inimkonnale
tulnud trööstiv kuulutus: Mina
elan ja teie peate elama. Selles
on meie armsa Lunastaja käe­pigistus
ja paitus igale leina­jale.
Naised ja jüngrid said
rõõmsaks kui nad viimaks us­kusid,
et Kristus on tõesti sur­nuist
üles tõusnud.
Surnuist ülestõusnud Issan­dasse
uskumisega on vahel ras­kusi
nii mõnelgi Kristuse kogu­duses
nii nagu jüngreilgi, keda
Issand noomis nende uskmatu­se
pärast. Ollakse kull püüdle­mas
eluviisile Jumala käskude
järele, kui surnuist ülestõus­nud
Issandasse uskumine jääb
vahel teisele kohale. On ka
neid, kes Issanda surnuist üles­tõusmisse
psaliskaudselt suh­tuvad
ja elavad põhimõtte järe­le
nagu enne veeuputust: „Söö-gem
ja joogem, sest homme
oleme surnud", või nii nagu
ka prohveti Jesaja päevil (Jes.
22,13] Need on kes jäävad Kris­tuse"
ülestõusmise rõõmu poo­lest
vaeslasteks. Issanda sur­nuist
ülestõusmine ei ole ole­nev
inimeste arvamistest, vaid
Jumala tegu inimlaste heaks,
kellele ta tahab igavest elu kin­kida.
Igavest elu kinkis Jeesus
Kristus isegi kurjategijale ris­til,
kes temasse viimasel minu­til
enne surma uskus ja palus:
„Mõtle minu peale kui sa oma
kuningriiki tuled". Jeesus vas­tas:
„Täna pead sa minuga pa»
radiisis olema". Kuigi kahetse­ja
kurjategija elust lahkunu ihu
pandi oma paika, on ta vaimul
ja hingel koht paradiisis. Nii
olgu meil usu läbi ülestõusnud
Issandasse rohke lootus ja
rõõm, et kui kord Jumal kutsub
meid ära ajalikust elust, siis
oleme ülestõusnud Issandaga
tae\fas sest Jeesus ütleb! ,,Mina
elan ja teie peate elama". Sel­les
mõttes olgu meil jälle ühed
õnnistatud pühad.
ÕP. 0. GNADENTEICIjI '
LUSE:
Nr.l2 (1881) 1986
Second Class Mall Regislration No. n^4.
NELJAPÄEVAL, 20. MÄRTSIL - THÜRSDAY, MARCH 20 XXXVII aastakäik
m
BATÜN selgitas ÜRO inimõiguste komisjoni
igaatidele olukorda Eestis, Lätis Leedus
ÜROinimõigustekomisjoni istungil Genfis ütles USA peadelegaat
Richard Schiffter oma 6. märtsil peetud kõnes, et N. Liit ei ole täitnud
isegi mitte kõige algelisemaid inimõiguste nõudeid, milline olukord
on jätkunud ka NLKP peasekretäri Mihhail Gorbatshovi võimuloleku
esimese aasta jookseL Ta osutas veneleste sisserändamisele Eestisse,
Lätisse ja Leedusse kui ühele näitele inimõiguste rikkumisest nõu°
kogude võimude poolt ja avaldaskiituslbalti rahvastele selle eest,
nad on säilitamas oma keeli ja kultuure venestamise surve kiuste.
BATJJN-i delegatsioon (koossei­sus
dr. Ainso ja lätlane Ints Rupners)
oli küastanud peaesindaja Schifte-ri
asetäitjat saadik Patricia Byrne'i
New Yorgis 7. veebruaril, enne Hei­no
ja Sirje Ainso lahkumist Genfi
samal päeval. Genfis oli BATUN-il
kohtumine Ühendriikide delegat­siooni
nõuniku Douglas Wake'iga.
BATUN GENFIS ^
New^ Yorgis baseeruva balti võit­lusorganisatsiooni,
Baltic Appeal to
the United Nations ehk BATUN-i
(Balti Apell ÜRO-le), neljaliikmeline
delegatsioon viibis Genfis seal toi­muva
Ühinenud Rahvaste Organisat­siooni
Inimõiguste Komisjoni 42. is­tungjärgu
puhul. BATUN-i delegat­sioon
^ koosseisus organisatsiooni
president doktor Heino Ainso, juha­tuse
liige Sirje Ainso, B A T U N - i esin­daja
Lääne-Euroopas Imants Gross
(noor läti päritoluga advokaat Root­sis)
ja Shveitsis elunev leedulane
Narcizas Prielaida — tegutses Genfis
ühe töönädala jooksul, 10-14. veeb­ruarini
selleks, et informeerida ÜRO
Inimõiguste^ Komisjoni liikmesriiki­de
esindajaid inimõiguste rikkurnis-test
Eestis, Lätis ja Leedus.
Delegatsioonist kavatses ka osa
võtta Vabade Lätlaste Maailmaliidu
Euroopa büroojuhataja Julijs Kade-is,
kes oli selles BATUN-i aktsioo­nis
osalenud väga edukalt eelnenud
kaheksa aastat järgimööda, kuid ta
suri äkiliselt 52-aastaseIt oma kodus
Münsteris, Lääne-Saksamäal, paar
nädalat enne B A T U N - i delegatsiooni
Genfi siirdumist. Kadelis'el, kes oli
üks möödunud suvel asetleidnud
Balti Tribunali ja Balti Vabadusrist-lemise
peamisi tegelikke korralda­jaid,
olid eriti head kontaktid lääne-saksa
ajakirjandusega.
BATUN-i delegatsiooni aktsiooni
toetasid majanduslikult Eesti Rah­vuskomitee
Ühendriikides ja Vabade
Lätlaste Maailmaliit ning informat^
siooni materjaliga' Leedu Informat-siooni
Xeskus New Yorgis. •
BATUN-i esindajad kohtusid 24
ÜRO Inimõiguste Komisjoni liik­mesriigi
delegaadiga. India puhul
kahel korral.. Kohtuti, ka kuue riigi
esindajatega, kes ei ole praegu Ini­mõiguste
Komisjoni liikmed, kuid
kes olid endiste liikmetena Genfi
saatnud oma vaatlejate delegatsioo­nid.
Nendest oli eriti abivalmis üks
Hoüandi vaatleja, kellega BATUN-i
esindajad kohtusid kolmeLkorral.
SELGITAV MATERJAL
BATÜN-i delegatsioon andis üle,
kas jsiklik^ult nendelkohtumistel või
ülejäänud Inimõiguste Komisjoni
liikmesriikide enamusele posti teel,
järgmised materjalid: 1] lühikese sis­sejuhatava
kirja; 2) kaks BATUN-i
koo; tatud memorandumi, mis tegele­sid
'.'äljenduse- ja usuvabaduse rik-kunristega
nõukogude võimude poolt
Eesl;s, Lätis ja Leedus; 3) Euroopa
Nõi,kogus (Council of Europe] kaa­lumisel
oleva. resolutsiooni teksti,
mistegeleb Balti rahvaste enesemää­ramisõigusega;
ja 4) möödunud suvel
allakirjutatud Kopenhaageni Mani­festi
teksti. Nendele lisaks anti üle
Leedu Informatsiooni Keskuse pres­siteade
paater Juozas Zdebskis'e tõe­näolisest
mõrvast käesoleva aasta
alul Leedus ja läände toimetatud sa­lajaste
nõukogude dekreetide teks­tid,
mis tegelevad usulise tegevuse
jälitamisega nõukogude võimude
poolt. Need Leedu Informatsiooni
Keskuse kaudu saadud dekreetide
tekstid äratasid mõnede liikmesriiki­de
esindajate ja kohalolnud ajakirja­nike
huvi.
Nagu alati Ü R O puhul, iseloomus­tas
BATUN-i esindajate kõnelusi
liikmesriikide delegaatide diplo-maallik
ettevaatlikkus.
Õnnetus LeedM
diplomaadiga
Ottawa Eesti Seltsi esinaine Ene-Ann Kukk-Shewchuk, Ottawa linna­pea
Jim Durrell ja Monica Heinmaa Eesti Vabariigi 68. aastapäeva
tähistamisel. Foto - Andre Sima
rimi aa ae
NEW YORK (M.E.) - Leedu Va-riigi
charge d'affaires Washing­tonis,
dr. S.A. Backis, sai vigastada
liiklusõnnetusel. Ta oli viimas kirja
saatkonnahoone läheduses asu­vasse
kirjakasti, kui tänavat ületa­des
jäi auto ette. Tal on luumurded
käes, jalas ja ribides. Dr. Backis on
SO-aastane. Teda asendab haiglas-oleku
ajal esinduse sekretär.
SE pSTITUUT
IX ÕPPEAASTA LOEMGUfE PERIOOD 6-20. JUÜLIgyi 1986
WycliffeColleges, Toronto Ülikoolis, 5 Hoskin Äve.
JUHATAB: Prof.ür. A. Vöõbus KORRALDAB: Piiskop K. Raudsepp
Lektorid: Dr. A. Võõbus, Piiskop K. ^©udsepp, Dr. V. Salo,
Dr R. Toi. fV?ag, 1^. Kiviranna, Mag. A. Taul, ^ a g . T. Rlömmik.
Uued ja ©ndisad õppi|ad soojalt kutsutud. Õppemaks $40
Koguduste õpetajail ja piiblitundide pidaj^il soodus võimalus
vabakuulajaina oma teadmisi värskendada ja täiondada. '
Registreerida kirjalikult piiskopile aadressil: 30 Sunrise Av®.
#216, Toronto, Ont.lV14A 2 R 3 e n n e n l . j w u l i t s . a.
Ava-jumalateenistus 6. juulil kell 11 homm. Toronto Peetri kirikus.
^ühapäQvai 6. aps-illii 1 C)3@ .kolu 1.30 p
TARTU COLLEGEäs
Ottawa Eesti Seltsi Vabariigi aas­tapäeva
tähistamine toimus teisi­päeval,
25. veebruaril Rahvusliku
Kunstikeskuse (NAC) restorani
ruumides.
Kohale ,olid ilmunud külalistena
majandusminister Michael Wilson,
Ottawa linnapea Jim Durrell, alam­koja
liikmed Bill Tupper, Barry Tur-ner,
Patrick Boyer ja Dayid Kilgore.
Pärast Kanada hümni laulmist ja
aktuse rakendamist, mille hulka kuu­lus
ka langenute mälestamine Aavo
Kimmeli sõnavõtul, seltsi abiesimees
Tormi Heinmaa tutvustas välisküla-hsi.
Järgnevalt E K N - i abiesimees Wal-ter
Pent,pöördudes majandusminis­ter
M. Wilsoni poole ning meenu­tades
tema teeneid eestlaskonnale,
kinnitas temale kaela EKN-i kuld-teenetemärgi.
Minister Wilson tänas
ja esines lühikese sõnavõtuga.
Järgnesid sõnavõtud Ottawa lin-
.aiapealt Jim Durrellilt ning alamkoja
iliikmetelt W. Tupperilt,'B. Turnerilt
ja.P. Boyerih. Olles parlamendi natsi-sõjakuritegude
uurimiskomisjoni
kaasesimees, Boyer tundis oma sõ­navõtus
eriliselt kaasa väikerahvaste
olukorrale, kes on kannatanud naa-ber-
suurvõimude all. See olukorra
Uundmine on ka arusaadav, kuna te­ma
abikaasa on ise hollandlanna.
Sõjakuritegude uurimisgrupi tekki­mine
parlamendimäel on eriti oluli­ne,
kuna senini kõik sõjakuritegude
küsimused arutati alati juutide val­gustatult
ja nende seisukohalt ning
sellepärast seda küsimust oli vajadus
selgitada ka ikestatud rahvaste sei­sukohalt.
Järgnesid tervitussõnavõ-tud
läti, leedu, ukraina ja ungari selt­side
poolt. .
Kontsertosas esinesid kutselised
muusikakunstnikud dr. Jan Järvlepp
tšellol ja tema saatja Helgi Fatovic.
Ettekandele tulid Heino Elleri,,Pre­lüüd"
ja ^^Ballaad", Jan Järvlepa
.,Cadenza" ja Lembit Avessoni
„Rondo",
. Pärast kontsertosa esines aktuse­kõnega
Ottawa Eesti Seltsi esinaine
Ene-Ann Kukk-Shewchuk. Ta väitis
omakõ/iles, et Kanada valitsus peaks
palju-resoluulsem olema Helsingi
inimõiguste kokkulepete" kinnipida­miste
nõutamisel. Nende seisukoh­tade
rakendamist peaksid aktiivselt
meelde tuletama jkõik Nõuk. Liidu
poolt ikestatud rahvaste organisat­sioonid,
olgu need arvult väikesed
või suured.
Aktus lõpetati eesti hümniga, mil­lele
järgnes eesti ja kanada lippude
väljaviimine,
Ottawa Eesti SeHsi juhatuses on;
esinaine — Ene-Ann Kukk-Shew,-
chuk, abiesimees — Tormi Heinmaa,
<irjatoimetaja — Kersti Kimmel, kel­le
abiks Ene Tikovt, laekur — Tiiu
Wallner, kellele abiks . Väida
McKeown.
E.K.N. RAHVUSKULTUURI KOMISJON
ühapäeval, 23. märtsil 1986 kell 2.00 p.l.
Toronto Eesti Maja suures saalis
MB
Torohton
PühapäQ^al, 23. märitsil 1988
t
St. Anjsg&r Lyth®ira§i Cthprch
venu®
. märtsil 1986 kisSIII Hommikul Pmtnhmkm
Laulab
\± l^onica lerba ja
il: (torman Abbott ® : Dr. Roman Too
U MAALE
ISAMAA ILU HOIELDES..."
Sõnavõtud: Maiki Andre Lupp, Laas Leivat, Marta Kivik
ja ^ESTONIA" Koori esindaja,
j \ Kavas: T.E.S. USTEAIA LAPSED, LAULUSOLISTID, VALVE
TALL EVI VALGE ja ANDRES RAUDSEPP.
ANNELI ANDRE-BARRETT - luuletusi.
Teadustaja: REET MARTEN-SEHR
nne ^ A m a e r i k a Hääle" („Voice of America")
kaudu kodumaale
Kõik kaaseestlased teretulnud!