1985-12-03-04 |
Previous | 4 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELIAPÄEVAL, 3. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 3 ,,Meie Elu" nr. 49 (1866) 188g
Teadaanne Londoni
Eesti Maja osanikele
Enam kui 35 a. tagasi müüdi esimesed
Londoni Eesti Maja (LEM)
osatähed. Kõik,keilede nimed avaldame
allpool, on enam kui 25 a. või
enam neid omanud, ning neist on
79%,kelledel on 1 yõi kaks osatähte.
LEM osatäht ei kanna protsente, neid
ei saa müüa, osatähe omanikul on
vaid sõi^a ja hääleõigus peakoosolekul
ja saab end lasta valida juhatusse,
seega kaasa aidata maja hooldamisel.
Osatähe omanikud, kes ei ole
viimase 6-le aasta jooksul kaudselt
või otseselt osa võtnud maja hooldamisest,
võib juhatus neid üle kanda
põhikirja alusel.
Osatähe omanikud võivad neid
edasi anda mõnele organisatsioon iie
või üksikisikule, kelledel varem osatäht
olemas. On täiesti arusaadav, et
meist jääl järel noorem generatsioon,
seega oleks soovitav neid üle kanda
nooste organisatsiO|OniIe või mõnele
noorele.
See ei ole mingi kapital; juhul kui
maja likvideeritakse.osatähe omanik
saab vaid £1,- (naela) vastu, seega
mitte penni rohkem. See koondamine
on hädavajalik peakoosolekul põhiliste
küsimuste otsustamiseks, et
vajalikku kvoorumit saada.
Osatähe ülekandmiseks on vastav
seaduslik vorm olemas. Kanadas
võib neid saada LEM esindajalt, dr. E.
Aruja'lt, kes oli üks Londoni Eesti
Maja asutajaist. Aadress: 37\Grove-land
Gres^ent, Dc|n Mills, Toronto
M3A 3C4. Kui keegi soovib, võibotse
kirjutada Londoni EM juhatuse liikmele
S. Ojasoo'le, 69 Alexandra Rd.
Kew, Richrhond, Surrey, TW3 2BT.
England.
Kuu keegiUeab, mõni neist on
juba stirEud,siis palutakse sellest teatada,
millal ja kus köhal. Kõik need,
kes ei ole peale selle teadaande avaldamist
kolme kuu jooksul oma soovi
avaldanud, kantakse juhatuse otsuse
kohaselt maha. '
Ülekandmisele tuleksid järgmised
LEM osatähe omanikud: Ahas, Ella;
Birkenthal Elisabeth; Hallik, Martin;
Hints E.; Jõgi, Evi; Kaur, Mihkel;
Kubu, Heinrich, Kubu, Antonette;
Kuutan, Ingeborg; Martinsori, Her-bert
Anton; Matlep, Karl; Mellist,
Harida; MöUer, Fridrjich; Neuman,
Aleks; Noks August; Noor, Evald;
Northley, Leone; Paat Leonhard;
Pikhoff, Leida; Puutka, Karl; Pärn-salu,
Heino; Põder, Alma; Põder
Olev; Raud, Kaarel; Raudsepp,
Leonhard; Randlp, Leila; Reemets,
Aino; Relvik, Manivald; Ristlaid,
Heino; Rästas, Manivald; Rätsepsoo,
Jüri; Saar Kaljo; Soovek-e, Jaak; Soo-vere,
Salme; Soovere, Tõnu; Torm
Julius; Trekelder, Artur; Tomaszens-ka,
Imbi; Tomingas Helena; Uustalu,
Herbert; Väärt, Artur ja Värk, Ilmar.
LONDONI EEST| MAJA JUHATUS
Vancouveri kiri
Molsoni rändkarikale peetud Etobicoke ja eesti maleklubide vahelisest võistlusest osavõtjaid. Istuvad,
vasakult - V. Pikkand, A. Mustel (esimees), L. Joselin (turniiri kohtunik), M. Veltmann (esimene laud).
Seisavad,!, rida-I. Järve, 0. Randoja, J.Triefeldt, J.Riga, M. Penlre,A.Kuus, A. Juurma,E. Pajo.2. rida-
V, Limit, A. Kõresaar, T. Toomes, 0. Naelapea, L. Tamberg, H. jürman, V. Raag, G. Orgusaar.
Foto-Adam Bujak
voitsi
Molsoni õllevabriku toetusel toimus
19. novembril John Molsoni
esinduslikes seltskonnäruumes
Etobicoke Maleklubi (ECC) 20. tegevusaasta
Juubel ja malevõistlus
Toronto Eesti Maleklubiga (TEM).
Külla oli kutsutud ka Kroatia Maleklubi
(CCC). Meeskonhavõistlus
Etobicoke-Estonia Molsoni ränd-
TEM - ECC maleturniiri algasil
1981-82. aastal. Esimese meeskorina-võistluse
võitis ECC. Teisel kohtumisel
1982-83 saavutas TEM võidu.
Kolmas turniir 1984-95, mis peeti 12
laual, lõppes jälle TEM võiduga,
6,5:5,5. Raske oli ennustada, mis
võib juhtuda 1985-86. aasta meeskonnavõistlusel,
mis toimus brew-master
Bruce Murray toetusel John
Molson Room'i Torontos R. Moren-zile
(ECC) anti üle võitja rändkarikas.
Teise koha rändkarika võitis Jaak
Triefeldt (TEM), kes alistas Ed. Vil-ladari
.(ECC). Võiduka TEM mees-konnaauhinna
võttis vastu klubi nimel
L. Joselin. :
Auhindade "äljaandmise lõpul
võtsid lühidalt sõna V. Pikkandi
(ECC) M. Miklasicu (CCC) ja Jaak
Järve (TEM). Tänati brewmašter
Bruce Murray't ja Molsoni õlletehast
turniiri korraldamise, pakutatud toitude
ja jookide eest. Lõppsõnas rõhutas
Brewmašter Murray, et Molson
on alati olnud abivalmis toetama
spordi- ja kultuuriüritusi ja temale on
olnud see turniir meeldivaks; elamuseks.
Ta väitis, et see üritus on olnud
üheks vaiksemaks koosviibimiseks,
mis John Molson roomis on peetud.
Ta soovis klubidele edu nende tegevusele
tulevikus ja kuulutas õhtu
avatuks sõprusmängudele.
Üritusest võttis osa üle-TO male-huvilise.
Köögi- ja baaripersonal
hoolitse virgalt meeleolu eest. TEM
saavutas 11 võitu ja 2 viiki, ECC sai 3
võitu ja 2 viiki. Seis 12:4.
Järgmise meeskonnavõistlus an
Toronto Eesti Majas, pühapäeval 8.
detsembril kell 14:00 Austria Maleklubi
vastu. Kõik on teretulnud!
aeg
PARIMAD AUTOD —
PARIM GARANTII-»
PARIMAD OSTUEi —
298-7600, kodus 498-833?
SCARJ^ROTOWN
IDODGE & CHRYSLER LTOo
4960 Sheppard Ave. E.
Scarborough
EKN juhatus jaotas
ametid
27. novembril peeti Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas XII koosseisu
juhatuse esimene koosolek, kus
esimees Laas Leivat teatas, et kuulju-tüs,
mis ilmus ajalehes „Globe' &
Mail" Deschenes'i komisjoni kohta
läheb EKN-ui maksma $4.500,-.
Kuulutus ilmub ka prantsuskeelsetes
ajalehtedes Quebecis.
Juhatuse ametid jaotati järgnevalt:
äbiesimehed — Hans Lupp, Avo Kit-
-task, Martin Pühvel (Montreal), August
Jurs (Lõuna-Ontario, Hamiltoni
rajoon), Tarmo Heyduck (Lõuna-Ontario,
St. Catharines'i rajoon), Enno
Lepnurm (Vancouver), Walter Pent
(Ottawa), jaan Soosaar (Halifax).
Peasekretär — PriitAruvald; sekretärid
— Mehis Vahtra, Endel Linda-ja;
laekurid — Kadi Kaljuste, Nikolai
Valge; liikmed — Udo Petersoo, Piret
Komi, Reet Roman-Mets maa, Enn
Kiilaspea, Toomas Õunapuu.
Seoses komisjonidega, soovitati
piirata liikmete arvu kaheksa võrra,
kui võimalik. Samuti soovitati jagada
liikmeid piirkondlikult, et kõik
suuremad keskused Kanadas oleksid
esindatud komisjonides. Komisjonide
liikmete nimekiri kinnitatakse
järgmisel juhatuse koosolekul.
EKN Vabadusfond võtab arutusele,
kuidas Ülemaailmsele Vabadus-fondile
praktiliselt rakendada raha-korjamist
Kanadas. Sellega seoses on
teatud probleemid, milledele tuleb
lahendusi leida. .
Valdo Randpere ja Leila Miller
tulevad EKN käendusel Kanadasse,
võimalikult veebruaris. Reis toimuks
eesmärgiga abistada Kaisa Randpere
väljasaamist N. Liidust. Otsitakse
teist organisatsiooni, kes tuleks
kaaskäendajaks.
Rahvuskultuurikomisjoni esinaine
MaikiAndre-Lupp teatas, et„Sõ-nasild
Kodumaale" toimub 23. märtsil
1986.a. Toronto Eesti Majas.
Sndised leeriõpiiased
taastavad ühenduse
V. Pikkand (vasakul) õnnitleb 2. koha Molsoni rändkarika võitjat J.
Triefeldti. Keskel MolsoEi õllemeister Bruce L Murray.
Foto - Adam Bujak
Balti Vabadusliidu esimees
kõneles ja näitas filmi
Praostid Rudolf Kiviranna ja Rudolf
Reinaru pöördusid hiljuti USA
eesti koguduste endiste leeriõpilaste
poole, et nad hoiaksid alles elava
sideme oma ijahvusliku Kirikuga.
Praostide läkitus noortele, nende
vanemaile ja vanavanemaile on leidnud
üsna elava vastukõla. Vanemad
on omapoolt astunud ühendusse oma
mujale elamaasuhud tütarde ja poegadega,
et nad astuksid uuesti ühen- ^
dusse kogudusega, kus neid leeritati
ja võeti Eesti Kiriku täisõiguslikeks
liikmeiks.
Koguduste õpetajatele senisaabu-nud"
vastuseist selgub, et väiksem osa
endigi st leeri õpilasist on astunud
oma üue elukoha ameerika luteri koguduse
liikmeiks. Osa neistki soovib
siiski olla ka edaspidi ühenduses
oma vanemate ja vanavanemata Kirikuga.
Y
Kogudused paluvad, et noorte vanemad
jätkaksid oma head tööd oma
tütarde ja poegadega ühendusseastu-
. misel.
On selgunud, et Väiksematel ja
keskmise suurusega eesti kogudustel
USA-s on,märksa tihedam side ka
nende keskurist eebaleasunud eesti
noortega. Suurlinnade oludes on osutunud
sidepidamie palju raskemaks,
eriti juhtudel, kus noorte vanemad
ise kuuluvad m. .'.passiivset© liikmete"
hulka.
Rootsi Koguduse LUCIA-PÄEV toimub pühap., 15. detsembril
algusega kell 4.00 p.j. faani kirikus, 72 Finch, Ave. W.,
Willowdale.
..ROOTSI KOGUDUS. OOTAB KA SEL AASTAL EESTI SÕPRU!
Kuna üheks tähsaks osaks Heidelbergis
toimuval laulupeol eeloleval
suvel on ka meie rahvuslik ja vaba-dusvõitluslik
meeleavaldus, siis
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
totab Pettes Tours and Travel ja Kalju
'Jõgi poolt korraldatud ühislendu
Saksmaale. EKN kutsub üles kaasmaalasi
Kanadas liituma grupilen-nuga,
et täita veel sada olevad istmed
lennukis. ^
Momendil on Vancouver valge
lumekatte all ja kraadiklaas on juba
mitu päeva olnud kõvasti alla
nulli. Kuid linn on tulvil ülimee!°<
seid inimesi — toodi ju võidukarikas
„Grey Cup" seekord Vancou-verisse.
Samuti on kogu maailma
silmad pööratud Vancouveri poole.
On ju see looduslikult imekaunis
linnake kuulutatud 1986. aasta
„MaaiIma Rahulinnaks" ja oodata
oh siia peale Expo külaliste ka üsna
rohkelt 'rahuprohveteid', kes meile
küll kuidagi moodi rahu tuua ei
oskai mitte sellist rahu,
meie
Kuigi üldine tegevuse elustumine
Vancouveris on nakatanud ka eesti
ühiskonda, hõljub meie pea kohal
siiski paks murepilv. On ju vaja mõ-i'
.telda ja plaanida, kuidas kujundada
siin tegevust nii, et saaksime ära '
kasutada eelolevaid sündmusi ja või- J
maiusi meie rahva ja maa vabadus- \
püüdluste kasuks. Nii on ka rõõm
siin alati suur, kui siia tuuakse mägede
ja mere tagant külakosti, mis ,
meie ühiskonda siin elustab.
Niisugune külakost tuli siia Vancouveri
EKN-u eisndajate kutsel Balti
Vabadusliidu (BVL) esimehe Avo
Piirisilla isikus, kes tõi kaasa ka
Stockholmis TV poolt valmistatud filmi
Vabadusristlemisest Läänemerel.
Seda filmi on näidatud ainult mõnes
üksikus eesti ühiskonnas USA-s ja
loomulikult nägid seda Euroopa (ja I
ka kodumaa eestlased — Soome TV-s.)
eesti ühiskonnad. Kanadas nähti
seda esmakordselt Vancouveris 23.
novembril Eesti Kodu aulas. Kogu-
, nenud oli vaid umbes 60 inimest,
peamiselt küll äärmiselt tagasihoidliku
eelpropagända pärast.
VABADUSLIIDUL 2000 LIIGET
Õhtu avas EKN-u Vancouveri
esindaja Enno Lepnurm, tutvustades
lühidalt BVL-u esimeest Piirisilda,
kes andis lühikese ülevaate BVL-u
ajaloost — organisatsioonist, kes oh
viie aasta jooksul kasvanud 13 asutajast
liikmest ligi 2000-liikmeskon-naga
organisatsiooniks, liikmetega^
USAs, Kanadas, Euroopas ja Austraalias.
Ta avaldas headmeelt, et Kanada
eesti ajalehed on oma lugejatele
BVL-u eriti lahkelt tutvustanud ja
tema tulek Vancouverisse tundub
kui kojutulek, kus teda on alati
südamlikult vastu võetud. Pikemalt
kõneles Piirisild Dallas'es peetud
Maailma Antikommunistliku Liidu
18. konverentsist 9 -13. sept., millest
ta isiklikult osa võttis. (Põhjalik ülevaade
sellest oli „Meie Elus" nr. 41.)
Teise tähtsama sündmuse, Reagani
ja Gorbatshovi kohtumisest Genfis,
juures peatas ta peamiselt ainult selles
osas, mis oli ühenduses BVL-u
tegevusega.
Ta tutvustas BVL-u kui inimõiguste
järelvaatavat, antikommunistlikku
ja võibolla ka publitsistide organisatsiooni,
kes aga tegelikult on
õpetlik organisatsioonja kui selline,
on ka USA valitsuse poolt tunnustatud
tulumaksuvaba organisatsioonina.
Nad ei tohi poliitikat teha. Kuid
USA seaduste tõlgendamisega olevat
see võimalik nii, et nad võtavad kinni
ühest probleemist, mis huvitab tavalist
ameeriklast ja siis, kasutades Balti
riikide saatust, õpetavad ameeriklastele,
mis tähendab kommunism ja
mis qn N. Liit. See ei ole poliitika,
vaid õpetlik töö ja sellest hoitakse ka
kinni rangelt, kasutades advokaate.
AVO PIIRISILD
kes neile nõu annavad, mida võib
teha ja mida mitte.
VALGES MAJAS
Seoses BVL-u tegevuse ja USA
ning N. Liidu tippmeeste kohtumisega,
arvas Piirisild, et kõige suurem
edusamm oli see, et BVL-u sekkumise
tõttu pöördus USA president
esmakordselt enne konverentsi baltlaste
poole, et ta oleks infornieeritud
ka baltlaste soovidest ja nõuetest.
BVL-u poolt saadetud memorandumile
presidendile, 22. oktoobril, tuli
Valgest Majast vastus juba 7. novembril
kutsega Avo Piirisillale tulla presidendi
jutule. Sellise kutse said ainult
20 organisatsiooni/firma esindajat,
nende hulgas ka Balti Vabadus-
-liit.
Järgmisena näidati filmi Balti Vabadusristlemisest
Läänemerel. Film
oli hästi õnnestunud ja andis vaatajale
vajaliku mõju. Nii mitmed koos-olijatest
pühkisid salaja silmi. Eriti
mõjuvalt pääses ipõjule üks läti naine,
kes lõi kolm risti ette enne, kui
heitis nelgiõied Läänemere külma
|hauda,"kus puhkavad tuhanded põgenikud.
Segavaks teguriks oli filmis
rootsikeelne teadustamine. Jääb loota,
et seda parandatakse enne, kui
film jõuab teistesse eesti (balti) ühiskondadesse.
Lõppsõna lausus Enno Lepnurm,
tänades kõnelejat ja filmi toojat.
„Meie kõik aitame selleks kaasa, et
vabaduse vaim ei kustu iialgi nii
kaua kui elab vaba eestlane, lätlane,
ja leedulane. Vancouver ei saa kunagi
moodustada suurt tsentrumit.
Meie ei saa teha suuri asju. Meil ei
ole suuri mehi. Aga me saame aidata
kaasa nii majanduslikult ja moraalselt,
nii kuidas me suudame,ja toetame
igaüks oma võimete kohaselt."
Veel kõneles dr. Maldus Marits,
tänades omakorda kaas-võrumaa-last,
Piirisilda, kelle õhutusel läks
Vancouverist Valgesse Majja 400
kirja,millisele aktsioonile reageeris
Valge Maja koheselt ja nii mõnigi
koosolija tõstis kaasatoodud Valge
Maja kirja nähtavale.
Järgnes tihe küsimuste periood ja
Piirisild • oma suurte ja laialdaste
teadmistega andis vastuseid, mis olid
üllatavalt uudsed ja informatiivsed.
Lõpuks andis ta küsijatele „head
nõu", mida siin teha, kui vajadus,
selleks tuleb — ,,tehke lärmi! Nii, et'
kõik ajakirjanikud ja TV- kaamerad
koheselt kohale tõttavad!"
Informatiivne õhtu lõppes kohvilauaga
all-ruumides.
V.J.
SOBIV JÕULUKINK . '
iEEME JÄRVI h®lipBaat-
Tubin, Seb®lBy@ Ja töised
Saadaval Meie Elu talituses.
Postiteel või kojutoomine: ALAN TEDER, 29 Bowden St.,
Toronto, M4K 2X3 ® Tel. (416) 465-53?2
mmaam
Metsajõulupuii
Gaidide ja skautide metsajõulu-puu
toimub esmaspäeval, 16. detsembril
kell 7.30 õhtul Wilket
Creek'i pargis, mis asub Eglinton
Leslie piirkonnas sissekäiguga
parki Leslie pealt. Soovitav kaasa°
võtta kiaünal Kõik teretulnud.
EESTI GAIDIDE JA SKAUTIDE
MALEVAD KANADAS
Hifjuti avaf ud EESn LILLEifRr
1065 STEELES AVEW
NORTH YORK ONT
M2R 2S9
Omanik LIPJDA SEPF \
736-1170
Kodus 223-0201
AARDVARK
FLORIST
Avatud 7 päeva nädalas • Oletinna kohalevii.mine I LTD
EPÄGEI
Royal LePage Real Estate Services. Ltd. Realtor
KAS SOOVITE ALL-LINNAS ELADA?
Müüa ilusas rajoonis remonditud 4 magamistoaga 3-kordne
MAJA. Yonge ja St. Clair'i lähedal. $267,500.00.-
Vana LEEDU MAJA HOONE on müügil Bathyrsfi ja Dundaš'i
lähedal. $350,000.00. '
HELISTADA
ANNE LEIUS ® 061-4444 kontoris # 921-324i kodus
Ajalooline koguteos—
sobiv kink pühadeks ja tähtpäevadeks
Meeldiv üllatus sugulastele
ja sõpradele on teie
JÕULUTERVITUS
ajaleht „Meie Elu" jõulunumbris.
Võite kasutada oma illutratsioo-ne
või sõnastust või oma loodud
poeeme. § Tervitus-kuulutusei
hind 1" kahel veerul $10,00.
99
EESTLASED KANADAS II (6
513 lk., millest ingliskeelseid resümeid 87 lk. (I ja II).
Hind nägusas köites $29,00. Saatekulu Kanadas $1,50, välismaadele
$4,00. Posti teel tellimised saata: „Eestlased Kanadas"
c/o E. Kuris, 2 Jocelyn Cresc, Don Mills, Ont. M3B 1A2.
Telefon 444-5173. Tshekid kirjutada Kanada Eestlase Ajaloo
Komisjoni nimele. Teos on müügil ka „Meie Elu" talituses ja
Abistamiskomitee kaupluses.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 3, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-12-03 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E851203 |
Description
| Title | 1985-12-03-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | NELIAPÄEVAL, 3. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 3 ,,Meie Elu" nr. 49 (1866) 188g Teadaanne Londoni Eesti Maja osanikele Enam kui 35 a. tagasi müüdi esimesed Londoni Eesti Maja (LEM) osatähed. Kõik,keilede nimed avaldame allpool, on enam kui 25 a. või enam neid omanud, ning neist on 79%,kelledel on 1 yõi kaks osatähte. LEM osatäht ei kanna protsente, neid ei saa müüa, osatähe omanikul on vaid sõi^a ja hääleõigus peakoosolekul ja saab end lasta valida juhatusse, seega kaasa aidata maja hooldamisel. Osatähe omanikud, kes ei ole viimase 6-le aasta jooksul kaudselt või otseselt osa võtnud maja hooldamisest, võib juhatus neid üle kanda põhikirja alusel. Osatähe omanikud võivad neid edasi anda mõnele organisatsioon iie või üksikisikule, kelledel varem osatäht olemas. On täiesti arusaadav, et meist jääl järel noorem generatsioon, seega oleks soovitav neid üle kanda nooste organisatsiO|OniIe või mõnele noorele. See ei ole mingi kapital; juhul kui maja likvideeritakse.osatähe omanik saab vaid £1,- (naela) vastu, seega mitte penni rohkem. See koondamine on hädavajalik peakoosolekul põhiliste küsimuste otsustamiseks, et vajalikku kvoorumit saada. Osatähe ülekandmiseks on vastav seaduslik vorm olemas. Kanadas võib neid saada LEM esindajalt, dr. E. Aruja'lt, kes oli üks Londoni Eesti Maja asutajaist. Aadress: 37\Grove-land Gres^ent, Dc|n Mills, Toronto M3A 3C4. Kui keegi soovib, võibotse kirjutada Londoni EM juhatuse liikmele S. Ojasoo'le, 69 Alexandra Rd. Kew, Richrhond, Surrey, TW3 2BT. England. Kuu keegiUeab, mõni neist on juba stirEud,siis palutakse sellest teatada, millal ja kus köhal. Kõik need, kes ei ole peale selle teadaande avaldamist kolme kuu jooksul oma soovi avaldanud, kantakse juhatuse otsuse kohaselt maha. ' Ülekandmisele tuleksid järgmised LEM osatähe omanikud: Ahas, Ella; Birkenthal Elisabeth; Hallik, Martin; Hints E.; Jõgi, Evi; Kaur, Mihkel; Kubu, Heinrich, Kubu, Antonette; Kuutan, Ingeborg; Martinsori, Her-bert Anton; Matlep, Karl; Mellist, Harida; MöUer, Fridrjich; Neuman, Aleks; Noks August; Noor, Evald; Northley, Leone; Paat Leonhard; Pikhoff, Leida; Puutka, Karl; Pärn-salu, Heino; Põder, Alma; Põder Olev; Raud, Kaarel; Raudsepp, Leonhard; Randlp, Leila; Reemets, Aino; Relvik, Manivald; Ristlaid, Heino; Rästas, Manivald; Rätsepsoo, Jüri; Saar Kaljo; Soovek-e, Jaak; Soo-vere, Salme; Soovere, Tõnu; Torm Julius; Trekelder, Artur; Tomaszens-ka, Imbi; Tomingas Helena; Uustalu, Herbert; Väärt, Artur ja Värk, Ilmar. LONDONI EEST| MAJA JUHATUS Vancouveri kiri Molsoni rändkarikale peetud Etobicoke ja eesti maleklubide vahelisest võistlusest osavõtjaid. Istuvad, vasakult - V. Pikkand, A. Mustel (esimees), L. Joselin (turniiri kohtunik), M. Veltmann (esimene laud). Seisavad,!, rida-I. Järve, 0. Randoja, J.Triefeldt, J.Riga, M. Penlre,A.Kuus, A. Juurma,E. Pajo.2. rida- V, Limit, A. Kõresaar, T. Toomes, 0. Naelapea, L. Tamberg, H. jürman, V. Raag, G. Orgusaar. Foto-Adam Bujak voitsi Molsoni õllevabriku toetusel toimus 19. novembril John Molsoni esinduslikes seltskonnäruumes Etobicoke Maleklubi (ECC) 20. tegevusaasta Juubel ja malevõistlus Toronto Eesti Maleklubiga (TEM). Külla oli kutsutud ka Kroatia Maleklubi (CCC). Meeskonhavõistlus Etobicoke-Estonia Molsoni ränd- TEM - ECC maleturniiri algasil 1981-82. aastal. Esimese meeskorina-võistluse võitis ECC. Teisel kohtumisel 1982-83 saavutas TEM võidu. Kolmas turniir 1984-95, mis peeti 12 laual, lõppes jälle TEM võiduga, 6,5:5,5. Raske oli ennustada, mis võib juhtuda 1985-86. aasta meeskonnavõistlusel, mis toimus brew-master Bruce Murray toetusel John Molson Room'i Torontos R. Moren-zile (ECC) anti üle võitja rändkarikas. Teise koha rändkarika võitis Jaak Triefeldt (TEM), kes alistas Ed. Vil-ladari .(ECC). Võiduka TEM mees-konnaauhinna võttis vastu klubi nimel L. Joselin. : Auhindade "äljaandmise lõpul võtsid lühidalt sõna V. Pikkandi (ECC) M. Miklasicu (CCC) ja Jaak Järve (TEM). Tänati brewmašter Bruce Murray't ja Molsoni õlletehast turniiri korraldamise, pakutatud toitude ja jookide eest. Lõppsõnas rõhutas Brewmašter Murray, et Molson on alati olnud abivalmis toetama spordi- ja kultuuriüritusi ja temale on olnud see turniir meeldivaks; elamuseks. Ta väitis, et see üritus on olnud üheks vaiksemaks koosviibimiseks, mis John Molson roomis on peetud. Ta soovis klubidele edu nende tegevusele tulevikus ja kuulutas õhtu avatuks sõprusmängudele. Üritusest võttis osa üle-TO male-huvilise. Köögi- ja baaripersonal hoolitse virgalt meeleolu eest. TEM saavutas 11 võitu ja 2 viiki, ECC sai 3 võitu ja 2 viiki. Seis 12:4. Järgmise meeskonnavõistlus an Toronto Eesti Majas, pühapäeval 8. detsembril kell 14:00 Austria Maleklubi vastu. Kõik on teretulnud! aeg PARIMAD AUTOD — PARIM GARANTII-» PARIMAD OSTUEi — 298-7600, kodus 498-833? SCARJ^ROTOWN IDODGE & CHRYSLER LTOo 4960 Sheppard Ave. E. Scarborough EKN juhatus jaotas ametid 27. novembril peeti Eestlaste Kesknõukogu Kanadas XII koosseisu juhatuse esimene koosolek, kus esimees Laas Leivat teatas, et kuulju-tüs, mis ilmus ajalehes „Globe' & Mail" Deschenes'i komisjoni kohta läheb EKN-ui maksma $4.500,-. Kuulutus ilmub ka prantsuskeelsetes ajalehtedes Quebecis. Juhatuse ametid jaotati järgnevalt: äbiesimehed — Hans Lupp, Avo Kit- -task, Martin Pühvel (Montreal), August Jurs (Lõuna-Ontario, Hamiltoni rajoon), Tarmo Heyduck (Lõuna-Ontario, St. Catharines'i rajoon), Enno Lepnurm (Vancouver), Walter Pent (Ottawa), jaan Soosaar (Halifax). Peasekretär — PriitAruvald; sekretärid — Mehis Vahtra, Endel Linda-ja; laekurid — Kadi Kaljuste, Nikolai Valge; liikmed — Udo Petersoo, Piret Komi, Reet Roman-Mets maa, Enn Kiilaspea, Toomas Õunapuu. Seoses komisjonidega, soovitati piirata liikmete arvu kaheksa võrra, kui võimalik. Samuti soovitati jagada liikmeid piirkondlikult, et kõik suuremad keskused Kanadas oleksid esindatud komisjonides. Komisjonide liikmete nimekiri kinnitatakse järgmisel juhatuse koosolekul. EKN Vabadusfond võtab arutusele, kuidas Ülemaailmsele Vabadus-fondile praktiliselt rakendada raha-korjamist Kanadas. Sellega seoses on teatud probleemid, milledele tuleb lahendusi leida. . Valdo Randpere ja Leila Miller tulevad EKN käendusel Kanadasse, võimalikult veebruaris. Reis toimuks eesmärgiga abistada Kaisa Randpere väljasaamist N. Liidust. Otsitakse teist organisatsiooni, kes tuleks kaaskäendajaks. Rahvuskultuurikomisjoni esinaine MaikiAndre-Lupp teatas, et„Sõ-nasild Kodumaale" toimub 23. märtsil 1986.a. Toronto Eesti Majas. Sndised leeriõpiiased taastavad ühenduse V. Pikkand (vasakul) õnnitleb 2. koha Molsoni rändkarika võitjat J. Triefeldti. Keskel MolsoEi õllemeister Bruce L Murray. Foto - Adam Bujak Balti Vabadusliidu esimees kõneles ja näitas filmi Praostid Rudolf Kiviranna ja Rudolf Reinaru pöördusid hiljuti USA eesti koguduste endiste leeriõpilaste poole, et nad hoiaksid alles elava sideme oma ijahvusliku Kirikuga. Praostide läkitus noortele, nende vanemaile ja vanavanemaile on leidnud üsna elava vastukõla. Vanemad on omapoolt astunud ühendusse oma mujale elamaasuhud tütarde ja poegadega, et nad astuksid uuesti ühen- ^ dusse kogudusega, kus neid leeritati ja võeti Eesti Kiriku täisõiguslikeks liikmeiks. Koguduste õpetajatele senisaabu-nud" vastuseist selgub, et väiksem osa endigi st leeri õpilasist on astunud oma üue elukoha ameerika luteri koguduse liikmeiks. Osa neistki soovib siiski olla ka edaspidi ühenduses oma vanemate ja vanavanemata Kirikuga. Y Kogudused paluvad, et noorte vanemad jätkaksid oma head tööd oma tütarde ja poegadega ühendusseastu- . misel. On selgunud, et Väiksematel ja keskmise suurusega eesti kogudustel USA-s on,märksa tihedam side ka nende keskurist eebaleasunud eesti noortega. Suurlinnade oludes on osutunud sidepidamie palju raskemaks, eriti juhtudel, kus noorte vanemad ise kuuluvad m. .'.passiivset© liikmete" hulka. Rootsi Koguduse LUCIA-PÄEV toimub pühap., 15. detsembril algusega kell 4.00 p.j. faani kirikus, 72 Finch, Ave. W., Willowdale. ..ROOTSI KOGUDUS. OOTAB KA SEL AASTAL EESTI SÕPRU! Kuna üheks tähsaks osaks Heidelbergis toimuval laulupeol eeloleval suvel on ka meie rahvuslik ja vaba-dusvõitluslik meeleavaldus, siis Eestlaste Kesknõukogu Kanadas totab Pettes Tours and Travel ja Kalju 'Jõgi poolt korraldatud ühislendu Saksmaale. EKN kutsub üles kaasmaalasi Kanadas liituma grupilen-nuga, et täita veel sada olevad istmed lennukis. ^ Momendil on Vancouver valge lumekatte all ja kraadiklaas on juba mitu päeva olnud kõvasti alla nulli. Kuid linn on tulvil ülimee!°< seid inimesi — toodi ju võidukarikas „Grey Cup" seekord Vancou-verisse. Samuti on kogu maailma silmad pööratud Vancouveri poole. On ju see looduslikult imekaunis linnake kuulutatud 1986. aasta „MaaiIma Rahulinnaks" ja oodata oh siia peale Expo külaliste ka üsna rohkelt 'rahuprohveteid', kes meile küll kuidagi moodi rahu tuua ei oskai mitte sellist rahu, meie Kuigi üldine tegevuse elustumine Vancouveris on nakatanud ka eesti ühiskonda, hõljub meie pea kohal siiski paks murepilv. On ju vaja mõ-i' .telda ja plaanida, kuidas kujundada siin tegevust nii, et saaksime ära ' kasutada eelolevaid sündmusi ja või- J maiusi meie rahva ja maa vabadus- \ püüdluste kasuks. Nii on ka rõõm siin alati suur, kui siia tuuakse mägede ja mere tagant külakosti, mis , meie ühiskonda siin elustab. Niisugune külakost tuli siia Vancouveri EKN-u eisndajate kutsel Balti Vabadusliidu (BVL) esimehe Avo Piirisilla isikus, kes tõi kaasa ka Stockholmis TV poolt valmistatud filmi Vabadusristlemisest Läänemerel. Seda filmi on näidatud ainult mõnes üksikus eesti ühiskonnas USA-s ja loomulikult nägid seda Euroopa (ja I ka kodumaa eestlased — Soome TV-s.) eesti ühiskonnad. Kanadas nähti seda esmakordselt Vancouveris 23. novembril Eesti Kodu aulas. Kogu- , nenud oli vaid umbes 60 inimest, peamiselt küll äärmiselt tagasihoidliku eelpropagända pärast. VABADUSLIIDUL 2000 LIIGET Õhtu avas EKN-u Vancouveri esindaja Enno Lepnurm, tutvustades lühidalt BVL-u esimeest Piirisilda, kes andis lühikese ülevaate BVL-u ajaloost — organisatsioonist, kes oh viie aasta jooksul kasvanud 13 asutajast liikmest ligi 2000-liikmeskon-naga organisatsiooniks, liikmetega^ USAs, Kanadas, Euroopas ja Austraalias. Ta avaldas headmeelt, et Kanada eesti ajalehed on oma lugejatele BVL-u eriti lahkelt tutvustanud ja tema tulek Vancouverisse tundub kui kojutulek, kus teda on alati südamlikult vastu võetud. Pikemalt kõneles Piirisild Dallas'es peetud Maailma Antikommunistliku Liidu 18. konverentsist 9 -13. sept., millest ta isiklikult osa võttis. (Põhjalik ülevaade sellest oli „Meie Elus" nr. 41.) Teise tähtsama sündmuse, Reagani ja Gorbatshovi kohtumisest Genfis, juures peatas ta peamiselt ainult selles osas, mis oli ühenduses BVL-u tegevusega. Ta tutvustas BVL-u kui inimõiguste järelvaatavat, antikommunistlikku ja võibolla ka publitsistide organisatsiooni, kes aga tegelikult on õpetlik organisatsioonja kui selline, on ka USA valitsuse poolt tunnustatud tulumaksuvaba organisatsioonina. Nad ei tohi poliitikat teha. Kuid USA seaduste tõlgendamisega olevat see võimalik nii, et nad võtavad kinni ühest probleemist, mis huvitab tavalist ameeriklast ja siis, kasutades Balti riikide saatust, õpetavad ameeriklastele, mis tähendab kommunism ja mis qn N. Liit. See ei ole poliitika, vaid õpetlik töö ja sellest hoitakse ka kinni rangelt, kasutades advokaate. AVO PIIRISILD kes neile nõu annavad, mida võib teha ja mida mitte. VALGES MAJAS Seoses BVL-u tegevuse ja USA ning N. Liidu tippmeeste kohtumisega, arvas Piirisild, et kõige suurem edusamm oli see, et BVL-u sekkumise tõttu pöördus USA president esmakordselt enne konverentsi baltlaste poole, et ta oleks infornieeritud ka baltlaste soovidest ja nõuetest. BVL-u poolt saadetud memorandumile presidendile, 22. oktoobril, tuli Valgest Majast vastus juba 7. novembril kutsega Avo Piirisillale tulla presidendi jutule. Sellise kutse said ainult 20 organisatsiooni/firma esindajat, nende hulgas ka Balti Vabadus- -liit. Järgmisena näidati filmi Balti Vabadusristlemisest Läänemerel. Film oli hästi õnnestunud ja andis vaatajale vajaliku mõju. Nii mitmed koos-olijatest pühkisid salaja silmi. Eriti mõjuvalt pääses ipõjule üks läti naine, kes lõi kolm risti ette enne, kui heitis nelgiõied Läänemere külma |hauda,"kus puhkavad tuhanded põgenikud. Segavaks teguriks oli filmis rootsikeelne teadustamine. Jääb loota, et seda parandatakse enne, kui film jõuab teistesse eesti (balti) ühiskondadesse. Lõppsõna lausus Enno Lepnurm, tänades kõnelejat ja filmi toojat. „Meie kõik aitame selleks kaasa, et vabaduse vaim ei kustu iialgi nii kaua kui elab vaba eestlane, lätlane, ja leedulane. Vancouver ei saa kunagi moodustada suurt tsentrumit. Meie ei saa teha suuri asju. Meil ei ole suuri mehi. Aga me saame aidata kaasa nii majanduslikult ja moraalselt, nii kuidas me suudame,ja toetame igaüks oma võimete kohaselt." Veel kõneles dr. Maldus Marits, tänades omakorda kaas-võrumaa-last, Piirisilda, kelle õhutusel läks Vancouverist Valgesse Majja 400 kirja,millisele aktsioonile reageeris Valge Maja koheselt ja nii mõnigi koosolija tõstis kaasatoodud Valge Maja kirja nähtavale. Järgnes tihe küsimuste periood ja Piirisild • oma suurte ja laialdaste teadmistega andis vastuseid, mis olid üllatavalt uudsed ja informatiivsed. Lõpuks andis ta küsijatele „head nõu", mida siin teha, kui vajadus, selleks tuleb — ,,tehke lärmi! Nii, et' kõik ajakirjanikud ja TV- kaamerad koheselt kohale tõttavad!" Informatiivne õhtu lõppes kohvilauaga all-ruumides. V.J. SOBIV JÕULUKINK . ' iEEME JÄRVI h®lipBaat- Tubin, Seb®lBy@ Ja töised Saadaval Meie Elu talituses. Postiteel või kojutoomine: ALAN TEDER, 29 Bowden St., Toronto, M4K 2X3 ® Tel. (416) 465-53?2 mmaam Metsajõulupuii Gaidide ja skautide metsajõulu-puu toimub esmaspäeval, 16. detsembril kell 7.30 õhtul Wilket Creek'i pargis, mis asub Eglinton Leslie piirkonnas sissekäiguga parki Leslie pealt. Soovitav kaasa° võtta kiaünal Kõik teretulnud. EESTI GAIDIDE JA SKAUTIDE MALEVAD KANADAS Hifjuti avaf ud EESn LILLEifRr 1065 STEELES AVEW NORTH YORK ONT M2R 2S9 Omanik LIPJDA SEPF \ 736-1170 Kodus 223-0201 AARDVARK FLORIST Avatud 7 päeva nädalas • Oletinna kohalevii.mine I LTD EPÄGEI Royal LePage Real Estate Services. Ltd. Realtor KAS SOOVITE ALL-LINNAS ELADA? Müüa ilusas rajoonis remonditud 4 magamistoaga 3-kordne MAJA. Yonge ja St. Clair'i lähedal. $267,500.00.- Vana LEEDU MAJA HOONE on müügil Bathyrsfi ja Dundaš'i lähedal. $350,000.00. ' HELISTADA ANNE LEIUS ® 061-4444 kontoris # 921-324i kodus Ajalooline koguteos— sobiv kink pühadeks ja tähtpäevadeks Meeldiv üllatus sugulastele ja sõpradele on teie JÕULUTERVITUS ajaleht „Meie Elu" jõulunumbris. Võite kasutada oma illutratsioo-ne või sõnastust või oma loodud poeeme. § Tervitus-kuulutusei hind 1" kahel veerul $10,00. 99 EESTLASED KANADAS II (6 513 lk., millest ingliskeelseid resümeid 87 lk. (I ja II). Hind nägusas köites $29,00. Saatekulu Kanadas $1,50, välismaadele $4,00. Posti teel tellimised saata: „Eestlased Kanadas" c/o E. Kuris, 2 Jocelyn Cresc, Don Mills, Ont. M3B 1A2. Telefon 444-5173. Tshekid kirjutada Kanada Eestlase Ajaloo Komisjoni nimele. Teos on müügil ka „Meie Elu" talituses ja Abistamiskomitee kaupluses. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-12-03-04
