Meie Elu = Our life, December 3, 1985

              10
NELJAPÄEVAL, 3. DETSEMBRiL THURSDAY, DECEMBER 3 V „Meie Elu" nr. 49 (1866) 1985
Ella Ilbak 90-aastane
El)a Ilbak, karaktertantsija ja kol­me
raamatu autor, tähistas 12. no­vembril
oma 90-ndat sünnipäeva,
West Pointi (NY) lähedases kodus.
Ella Ilbaku esikteos „Otsekui hirv
kisendab . . . " , pühakirjas^t võetud
pealkirjaga, on |. autobiograafiline,
kuid kahjuks sisaldab vähe kuupäe­vade
ja teiste niisuguste faktide jär­jestust.
Igatahes see teos viib eluloo­lise
jutu 1939. aasta kevadesse ja on
<irja pandud Prantsusmaal aastal
1952.. ••l •
Õrnusega kirjutatakse lapsepõl­vest
tädi juures maal. Sambla talus.
Tantsu hakkas ta õppima alles güm­naasiumi
ajal . [Pu^kininimeljses tü­tarlaste
gümnaasiumis Tartus) Elme-rice
Parts'i „kallistehniline gümnas­tika,
Kallmeieri süsteemi järele."
Kanada Ujumisliit tegi teatavaks,
et Etobicoke ujumisklubi liige Cin-dy
Õunpuu on tunnustatud parj;
maks naisujujaks ja selle klubi
peatreener Paul Bergen parimaks
BBS. aastal.
12. oktoobri saabu- Etobicokes ilmuv „Advertiser/
Tartust läheb Ella Ilbakuiteekond Minneapolisse EELK piiskop Guardian" kirjeldas seda sündmust
(peatükkide pealkirjade järgi) Peter- Karl Raudsepp- ja praost ^^Rudolf j^^g^ lehekülje ulatuses suurte peal-burgi,
Tartusse tagasi, Lätti, Soome, Kiviranna, et koos kohaliku eesti kirjadega: „Bergen chosen Coach of
tustega Eestis. Teiste sõ^ Eesti Kiriku vaimuliku ametis- pij^j^^ p^^i Bergen sellelelehe-
Ilbak oh nagu prohvet, kelle «kuulsus se-õnnistamise talitust. See toimus ^indy Õunpuu edu kirjeldades
oli nagu traditsbonütl^^ pühapäeval, 13. oktoobrilkohaliku ^^rkis järgmist: Selle autasustava
väljaspool oma kodukohta.|Tematei- eestlaskonna rohkearvulisel ose-ne
raamat oli ,,Tuvi* Malm" (EKK võtul.
1955), ja kolmas „Kumiseb kannel" •
(Kultuur 1966), kannab ji^ba romaani Priidu Kiive lõpetas Eesti Kiriku
nimetust. Ella Ilbaku kirjad nüüd Usuteadusliku Instituudi, mille järel
oma sõpradele on lühikesed, telefo-nimetuse
saavutas ta möödunud hoo­ajal,
kus ta ujus kolm uut Kanada ja
ühe uue British Commonwealth'i re-korditÜhe
Kanada rekordi ujus indi-nikõned
aga pikemad, mis näitavad
jätkuvat huyi oma sõprade ja ümbru­se
vastu. 1
EA •
. . . . . yiduaalselt 100 m rinnuliujumises ja
peapsk. K. Varem maaras takirikuop- ^^^^ teateujumise naiskonna liikme-taja-
ameti prooviaastale Mmneapo- na. Uue British Gommonwealth'i re-lise
koguduses. Kand P. Kiivel oli
usuteaduse õpingutele siirdudes ja
prooviaastale asudes eesti koguduse
töös rikkalikke kogemusi, kuna ta pi­kemat
aega ön olnud EELK Minnea­polise
koguduse esimees, samuti ta
on koos koguduse õpetajaga kohali-
Gindy Õunpuu
OLÜMPIAMÄNGUDEL
Olümpiamängudel iga riik sai igal
alal võistlema panna ainult kaks
võistlejat. Sel ajal Kanada parim
naisrinnuliujuja oli Anne Ottenbrite,
kelle nimel olid ka sel ajal Kanada
ga USA-sse. Siin ta lõpetas a. 1953
Berea kolledži füüsika alal.
Ta saavutas magistrikraadi ja asus
tööle Minneapolises, kus ta tänapäe­vani
on leidnud rakendamist õppe­jõuna
oma erialal füüsikas ja sellele
lisaks matemaatikas. Ta on abielus
Maie Teenega. Neil on poeg Martin,
Priidu Kiive kuulub akadeemiliseU
Eesti Üliõpilaste Seltsi perre.
13. oktoobri pidulikul jumalatee-
S 3 1 nistusel olid muusikalises osas kaas­tegevad
metsosopran Maret Pank,
Minneapolise Eesti Segakoor laulis
: Elmar Arro juhatusel, organistiks oli
Heino Jaska.
Jumalateenistuse käigus jutlustas
Septembri lõpus anti välja kand. Priidu Kiive.
1985.aasta^ Kanada suurimad au- Ametisse-õnnistamise tähtsaks
hinnad leiduritele — Ernest C. osaks oli tuumakas ja kaasahaarav
Manning Awards. Üks kahest au- kõne piiskop Karl Raudsepah. See
hinnast oli Kana,das rikkalikult olimääratudmehele.kesomaküpse-esineva
aine —jää---leidliku kasu- maid eluaastaid tahab pühendada
tamise eest ehitusmaterjalina. Sel- Kristuse riigi tööle eestlaste keskel;
le auhinna võitja oli eesti päritolu- samuti ka kirikulistele, kellest ena-kordi
ujus 100 m rinnuliujumises.
Edasi märkis, et ta on kindlasti üks ^
väljapaistvamaid liikmeid Kanada
naiskonnas tuleval suvel peetaval rinnuliujumise rekordid ja kes oli
Commonwealth'i võistlustel Edinbo- üheks võistlejaks. Kanada naisuju-rough^^
s Inglismaal ja maailmavõist- jäte peatreeneriks oli seal Tertyk
lustel Madridiidis, Hispaanias. Uue Snelling, kes teise võistlejana võist-
Kanada rekordi ujumisega 100 m rin- lema pani 100 m rinnuliujumises Lisa
nuliujumises jõudis ta sel aastal sel Barsholfi Varicouver'ist ja 200 m
alal maailmas neljandale kohale. rinnuliujumises Mary Lubawski To­rontost,
jättes Cindy Õunpuu reservi.
EKSPERTIDE HINNANGUD Lisa Borsholt ja Mary Lubawski
Cindy Õunpuu treeningu kohta P. kumbki võistlustel ei pääsenud fi-
. . Bergen märgib, et tema arvates on naali. Olümpiamängude ajal oli
vnb teda Saksamaale ja seah edasi. eelmistel aastatel tefnale kõige roh- olümpiamängude korraldajate poolt
World Student Relief i stipendiumi- treeningprogrammis ne- üksikutele võistluste reservi jäetud
ke eestikeelset^ raadio palvuste kor­raldaja
ja palvuste pidaja.
Priidu Kiive pärineb Tallinnast,
kus ta sündis a. 1923, saades kesk­hariduse
Tallinna Reaalgümnaasiu­mis
ja lahkudes 17-a.noorukina oma
põliseh kodumaalt. Pagulasteekond
25.000
ga teadlane dr. Hans Kivisild,
Ernest C. Manning Awards Foun­dation,
auhindade väljaandja. On era-
Läänest, saadaval EELK Chicago
Praostkonna vikaarõpetaja. Samuti
ta jätkab oma panust eestikeelsete
raadiopalvuste alal.
mik ei olnud kunagi näinud ega kaa­sa
elanud õpetaja ametisse-pühitse-mise
jumalateenistusele.
Päevakohast koosviibimise kiri-ettevõtete
poolt asutatud ja toetatud kusaalis olid korraldanud koguduse
sihtkapital kanada leidurite toetami- naispere liikmed. Õp. Priidu Kiive
seks ja tunnustamiseks. Sihtkapitali jätkab tegevust oma erialal ja on
juhatuse ja auhinnakomisjoni-liik^ samaaegseh kogudustele, eriti Kesk-rnete
hulgas on endine Alberta pea­minister
Hon. Ernest C. Manning,
endine majandusminister Donald S.
Macdonald, Ontario Science Centre'i
direktor dr. ]. Tuzo Wilson ja endine
National Energy Resources Conser-vationBoard'i
esimees dr. George W.
Govier.
1985. aasta $25.000 auhinna
(Award of Merit) võitja Hans Kivisild
elab Calgarys ja on praegu Lavaliri
Offshore Inc. viitsepresident. Dr. Ki­visild
on mitmeid aastaid uurinud
jääga ühenduses olevaid küsimusi.
Juba 1960-äil aastail tegi ta ettepa­neku
kasutada kunstlikke jäasaari õli
ja gaasi puurimiseks Põhja-Jääme­res.
Kunstlikud jääsaared ehitatakse
mereveest jaatades vett õhukeste
kihtidena. Tehissaared kannavad
raskusi kuni 1500 tonni ja osa neist
on kuni 400 meetrit sügavas vees.
Selliseid saari on ehitatud 57, neist
gatiivset treeningut antud. Ütles, et võistlejatele korraldatud katsevõist-
Cindy'l on alati olnud talenti edu lused ja sellel katsevõistlusel Cindy
saavutamiseks, kuid ebaõige tree- Õunpuu 200 m rinnuliujumises saa-ningu
tõttu ei olnud võimeline õigel vutas aja, millega ta mitteüksi ei
viisil oma võimeid rakendama. Kuid oleks pääsenud finaali, vaid oleks ka
viimase kolme aasta vältel on ta üm- võitnud pronksmedali,. nagu Paul
berõppinud ja on nüüd võimeline Bergen seda eelpool mainis. Katse-seda
kasutama oma üjumisekarjääri võistlus, kus ta ujus, fotografeeriti ja
lõpuni. Tema endakontroll viimasel tal on olenias foto sellest ujumisest.
Kanada meistrivõistlustbl ja Pan Pa- ,
cific'u võistlustel oh tohutu (tremen- KÜMME RASKET AASTAT
dous). Ta on kaotanud võistlusi, kuid Cindy Õunpuu võimed ujumises
ei ole kinagi kaotanud progressis, avastati Etobicoke Ujumisklubi tree-
Cindy Õunpuu alustas sel sügisel õp- nerite poolt, kes jälgisid tema ujumist
pimist Florida osariigi ülikoolis ja algkooli õpilasena Etobicoke ujulas,
tema sealseks treeneriks on selle üli- kui ta oli kaheksa-aastane. Ta kutsuti
kooli peatreener Randy Reese. Ühen- Etobicoke Ujumisklubisse ja sealsete
driikide ülikoolide-vahelistel võist- treenerite õpetusel algas tal raske
lustel võistleb oma ülikooli naiskon- treening. Juba 9-aastaseh pandi ta
nas, kuid riikidevaheliste! võistlustel võistlema ja 12-aastaselt ujus oma
Kanada naiskonnas, endiselt Paul vanusegrupi uue Ontario rekordi. 13-
Bergen'i juhtimisel, kes pidevalt te- aastaselt algasid tal välismaised
ma sealset arengut jälgib. Kui Paul võistlusreisudjal5 - aastaselt võeti
Bergen Randy Reese'It küsis tema ta Kanada Olümpia arendamise nais-arvamustCindykohta,
siis ta salvas- konda. Juba algusest peale seadis
tuseks, et Cindy on tu blim naisatleet, endale sihiks pääseda Los Angelese
keda ta kunagi oma karjääri kestvu- olümpiamängudele, mis tal ka täitus,
sel on õpetanud. Lõppeks Paul Ber- kuid kaotas seal pronksmedali võit-gen
märgib, et '84 olümpiamängude ' mise võimaluse treeneri vale kalku-katsevõistlusel
Cindy saavutas aja, latsiooni tagajärjel. Kuid kümne
millega ta oleks võitnud pronksme- aasta raske treeningu järele, olüm-dali
(While serving äs an ahernate in piamedali võitmise asemel, saavutas
'84 Olympics, Õunpuu's time in the Kanada Ujumisliidu austava tunnus-trials
would have won her a bronze tuse — olla parim Kanada naisujuja
1985. aastal.
: HARALD RAIGNA
<iz>4Kn»ocsMMZ&4>7-'><>«B>o«ij»<KSiM><iz»<>a»o«a»oa^
„MEIE ELU" asutas Eest! ühiskond
ja seisab e@sti ühiskonna teenistu-
S6S.
ei poolda-valitsuse
362 Danforth Ave., '
Toronto, Ont, IVI4K 11^18
Tel. (416) 466-1951
(416)466-1502
LILLEDE SAATMIfyf ÜLEMAAILlViSES ULATUSES.
Eriti pulmadeks — värsked ja kunstlilled.
atuseks — pärjad ja lillekorvid.
Puuviljakorvid.
eesemed — kullasepa-, merevaigu-mika-,^
naha ja puunikerduse alal.
Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt.
Avatud: äripäevadel 8.30-6.00
BllDIIDIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIDIIBIIOIIIIIIIIIIIIIIDIIIIIIDIIDIiailOIIDIIBIinillllllliaiieilGIIIIIOIIOII^lO^
5 , i
m
5
m
D
Õ
s
õ
D
Õ
Õ
Õ
n
õ
m
S '
m
5
m
m
m
2
õ
5
õ
§
õ
E
n
n
n
a
õ
§
D
Õ
£
õ
D
m
Š
m
m
cä
m
m
5
õ
5
m
ä
õ
lo KXII>0<CI2»0<ZDO«aM)<3IMI
.1., laupäeval 8.30-5.00 p.S. J
on 33 ka sutusel olnud puurirjiis-alustena.
Hans Kivisild sündis 1922.a. Tar­tus.
1941.a. lõpetab J. Westholmi'
Gümnaasiumi Tallinnas. Õppis edasi
Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpetas.
Kuningliku Tehnikaülikooli Stock­holmis
1946.a. tsiviilinseneri kraadi­ga.
Samas ülikoolis saavutas dokto­rikraadi
1954.a. Akadeemiliselt kuu­lub
Korp! Fraternitas Esticasse.
uuri­mus
valitsuse immigratsioonipolii-
Itika kohta näitab, et suur osa rahvast
@i ole sellega rahul. Ollakse arva­misel,
et valitsus võtab vastu im»
migrante suuremal määral kui masi
suudab neid absorbeerida. Tule­museks
on töö^ ja elukoha puudus.
Leeri-õppematerjale
noortele
Ontario timukale
i maksta enam palka
isiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiitn^
Eesti Sihtkapital Kanadas'
Annetused, testamendi-pärändused ja
mälestusfondid osi tulumaksuvabad.
Sliunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
l^udu tulumaksuvaba kviitungi saa-ihiseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-
^ . , , NEW YORK - Paljud eesti noo^
Teisekson avaldatud kartust, et va- red, seoses oma vanemate töökohta-litsuse
senine poliitika muudabKa- dega, elavadkaugel kõigist USA kes=
nada rahva põhilist koosseisu, mis kusist. kus on olemas meie kogudusi
on olnud põhiliselt anglo-sakslik Paljudel nendest noortest on olemas
ning euroopa kultuuri edasikandja, nende vanemate ja vanavanemate
Mõned meenutavad Trudeau va- kaudurahuloldav või isegi hea eesti
litsuse aega, kus lasti Kanadasse keele oskus. See võimaldab nendel desaatmine "leidis aset Don'i vanglas
suurel arvul immigrante Kblmand- tulla eesti leeri, kuna EELK Chicago 1962.a. Siis hukati 2 meest,
ast Maailmast. Need ei ole assimi- paostkonnal on olemas kirjalik eesti- . —
lee^u^ud,^ega ole võtnud omaks keelne leeri-õppematerjal kogu leeri, duši! See on uus õppevahend, mille
«'"'««f;v^«t®l.? ® kursuse ulatuses. See materjal on on koostanud Usuteadusliku Insti-
Kanadas kaotati surmanuhtlus
1976.a., kuid timuka ametikohta On­tarios
ei, likvideeritud. • Timukale
maksti ettenähtud palka, $200 kuus,
kuni 31. dets. 1984.. Ilma ühtegi tee-nistusülesannet
täitmata ta sai nende
aastate kestel valitsuselt kokku
$200.000.. Viimane surmaotsuse täi-view
Ave. Toronto, Ont.
ja nõuavad valitsuselt riiklikku toe- saadaval tasuta kõikidele eesti leeri- tuudi lõpetanud õpetaja Albert
tustTookus ja hariduslik tase on kursusest huvitatud noortele. Aine Roost. Leerikursuse lõpetanud
madal, kuid^ ^nõutakse vastavad läbitöötamine toimuks vanemate ja noortel on võimalik tulla õnnistami-oma
arvule töökohti kõrgemas pai- vanavanemate kaasabil. Peatselt vai» sele mõnes lähemas eesti koguduses
gaastmes. Kui sellele vastu ei tulda mib Kanadas ka leeriõpilasile määra- 1986. aasta kevadel. Materjalide saa-nende
^soovide kohaselt, sus süü- tud eesti-inglise sõnade ja mõi.^ ete mise asjus kirjutada: Estonian Lut­is
euroop- vihik, mis peab silmas eriti Kanada heran district, P.O. Box 481 Gracie
USA ja Austraalia leeriõpilaste vaja» Station, Nev^ York, NY 10128.
Labidasei^va
hambamehed
n
n
s
õ
§
n
a
a
§
5
a
a
5
a
n
a
5
õ
B
5
' 5
5
õ
5
õ
õ
õ
õ
a
5
o
Q
Õ
Õ
Õ
Õ
m :
õ
m
Q
5
õ
ä
õ
õ
5.
õ
õ
5
õ
2
S
£
õõ
ID
Õ
s
s
£
£
£
£
i
S
S
õ
Labidaservaks kutsuti Saksa­maal
USA armee juures tegutse­nud
töö- ja vahiüksusi: Labor
Service Company. Ühes sellises
kompaniis, milie numbri jätame
siinkohal nimetamata, teenis
omal ajal üsna andekaid hamba-mehi.
Üks nendest,Elmar A.,oli
kompanii kõige parem „lõua-poolik".
Ta töötas varalaos, kus
proovis oma teravat hammast nii
ühe kui teise kallal. Et naisepi-dajad,
kes elasid väljaspool kom­paniid,
eelistasid nädalalõppu­del
iiht-teist oma naistele rõõ­muks
kaasa võtta, siis andis see
põhjust teravaks pilkeks. Ühel
reede pärastlõunal tembeldas A.
suure hoolega paberirulle, mida
kasutatakse kultuurmaailmas
vaikses kohas. Üks naisepidaja-test,
kes tahtis paar rulli kaasa
võtta, küsis:
,,Mis sa neist tühjadest tem-beldad?"
,,Muidu võib su naine kodus
kahtlustada, et oled need järsku
ostnud," vastas A.
Teine vanem härra pidas kal-jakatsumise
traditsioonidest
hästi kinni. Kui oli mõni pudel
hinge all, hakkas alati oma täp­sust
kiitma. Täpne meest ta oli:
tegi iga töö ja täpseh ning ei
jäänud ka õllelauas röötsakili.
Aga ta jutt käis enamasti nõnda:
,,Ma olen üks väga täpne va­namees,
[ah, väga täpiie. Ja mu
lapsed on ka väga täpsed." /
Siis kratsis mõtlikult kõrvata­gust
just nagu meelde tuletades
ning lisas juurde:
,,Ah ja, poisi sindrinahk lasi
mind Heidelbergi jaamas kaks ja
pool tundi oodata. Aga kui ta
tuli, siis tuli täpselt."
Ta sai omale hüüdnimeks
..„Täpne Vanamees"
Teine ka tore mees, Arnold A.,
oli asunikevastase ilmavaatega
härra, aga kuldse huumoriga
mees. Ta hävitas asunikupude-leid
äraarvamatul kombel. Kord
küsis üks kaasteenija temalt:
,,KP-S su parem mina ei hakka
ka.mõnikord urisema/kui oled
kaine ja eelmisel päeval ränga
tinutamise teinud?"
,,Sellest ma olen ammugi üle,"
vastas A. „Kui mu parem mina
hakkab urisema, teen talle kohe
asuniku viina vaja. Siis ta on
väga leplik."
Kompanii kokkasid nimetati
seppadeks. Selle nime said nad
pärast üht ootamatut inspekt­siooni,
mil ameerika kolonel oli
imestanud kokkade mitte just
puhta riietuse pärast ning lask­nud
paar korda sõna „black-smiths"
lendu.
Meeskonnale hommikul an­tav
kohv oli enamasti mingi eba­määrane
segu. Millest seä oli
keedetud, seda teadsid ehk köögi
koristajad. Üks on igatahes kin­del:
sellest kohvist ei saanud
keegi südamekloppimist.
Ühel esmaspäeva hommikul,
mil mitmel mehel oli teatud põh­jusel
peavalu ja paha tuju, urah­tas
üks meestest, nimega Kokk,
ametipoolest kokale:
„Mis kuramuse laket sa siin
kohvi pähe pakud?"
„Mis sina, vares, tead ka koh­vikeetmisest?"
käratas kokk
vastu.
Seepeale hüüdis nimega
Kokk, et $eda võisid kõik kuul­da;
„Ah ei tea või? Mina olen
sündinud kokk, aga sina, vana
lammas, oled segastel aegadel
kokaks saanud."
Peaaegu saalitäis naerjaid olid
Koka poolel.. Aga Kokale jäi
hüüdnimi „Sündind Kokk" kül­ge
nagu pigi.
Üks vanusepoole noorhärra,
elukutselt endine konstaabel,
„lükkas" kompanii sissekäigul
posti. Töömeheks ta ei kõlvanud
esiteks oma vanuse tõttu ja tei­seks
olid tal töömeeste jutu järgi
käpad sõlmes.
Ühel õhtul enne postile mine­kut
tuli erukonstaabel kompanii
ambulantsi ja kiisis päris surm­tõsise
näoga:
Ei tea, mis mul viga on. Kohe
mitte ei saa enam öösel postil
magada. Ole hea mees ja anna
paar unetabletti."
Loomulikult jäid need saama­ta
ja loomulikult ei võtnud vana
konstaabel ka ise oma juttu tõ-siseh.
I
Sõjaväe kokad ei ole meeste
pooh just armastatud. Miks see
on, see on üldiseU teada ja nii oli
see ka labidaservas. Kui aastal
1964 kompanii likvideeriti, lii­kus
kokkade kohta järgmine pil-kelugu.
Kompanii naabruses oli
iseafarm. Seal oli üks vallanda­tav
kokk oma tööjõudu pakku­nud
sigade kööki, märkides, et ta
on kompanii kokk. Farmioma-nik,
kompanii keeles seavana-mees,
oli seda kuuldes lükanud
pakkumise tagasi põhjendusega:
porsad on liiga kallid, et neid
toiduga kohe tappa.
CI'
õi
õ
õ
õ
D
n
n
n
in
D
n
n
iii
õi
S s
s
o
5
5
5
S
a
a
5
5
5
5
õ
5
I
5
B
B
S
S
i
IIBIISIiBliailBlIIIIIIIIIIIIISIieilOlllliaillllQIIBIigiflllBIlOllOIIBllSIIBIIOIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
Floridas Boca Ratonis „Villa Esto's"
(eestlaste kondomiiniumis
KORTER UURIDA
täiskasvanuile kuni 12. jaanuarini.
Informatsiooniks helistada 416-447-3844.
Eesti cirst valvekorras
7. ja 8. detsembril
Dr. A. Rebane 4S1-6383
14. ja 15. detsembri!
Dr. J. Marley 921-7777
21. ja 22. detsembril
Dr. R. Pahapill . . . . . , . 921-7777
25. ja 26. detsembril
Dr. A. Rebane . . . . . . . , 461-6383
28. ja 29. detsembril
Dr. H. Tari 922-3824
31. detsembril ja 1. jaanuaril
Dr.T. Maimets 469-1322
mssismis.
EELMISE N Ä D A L A R I S T S Õ N A DE
LAHENDUS
PÕIKI: 1. Varud!6. Keksi, 11. Pit,
14. Alibi, 15. Reiad, 16. Aho, 17.
Akvireerima, 19. Rao, 20. Rein, 21.
Reid, 22.Naast, 24 Hark, 26. Edesta,
27. Muretu, 30. Pliidi, 32. Aliis, 33.
Suund, 34. Isu, 37. Ruun, 38. Vanne,
39. Edam, 40 KKK, 41. Pinna, 42.
Peili. 43. Alasti, 45. Taplen, 46. La­ment,
48. Kiri, 49. Alest, 50. Päri, 52.
Kala, 56. Ude, 57. Ilukirjanik, 60. Dis,
61. Meski, 62. Osuta, 63. Ust, 64.
Aasis, 65. Otsad.
PÜSTI: 1. Vaar, 2-. Alke, 3. Rivi, 4.
Ubinhein, 5. Dir, 6. Kreek, 7. Eeri, 8.
Kiid, 9. Sam. 10. Idandid, 11. Parasii-dil,
12. Ihast, 13. Toota, 18. Erru, 23.
Aed, 25. Ats, 26. Eine, 27. Mark, 28.
Uluk, 29. Riukameest, 30. Punni, 31.
Luna, 33. Sant, 35. Sale, 36. Umin, 38.
Vist, 39. Eepikast, 41. Pantima, 42.
Par, 44. Les, 45.. Tiir, 46. Laudu, 47.
Aldis, 48. Kriis, 50. Puss, 51. Äkki,
53. Anus, 54, Lita, 55. Alcad, 58. Lea,
59. Joo
ituiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiinniiiiiiiitiiiiiiiii
KUHU MINNA?
® Laup., 7. dets. Abistamiskomitee
ja Ehatare loterii Ehatares kl. 2-5 õ.
® Laup., 7.-8. dets. jõulunäitus
kunstnik). Saarniidu töödest Eesti
Majas.
O Pühap., 8. dets. Armas Maiste
klaverikontsert Royal Conservato-ry
of Music ruumes algusega kl. 6 õ.
® Reedel, 13. dets. prof. E. Järve^
soo loeng i,Uued Eesti fosforiidi-leiud"
Tartu College'l8 algusega kl.
7.30 õ.
% Reedel, 13. dets. „Capricorne8"
Tartu College'is algusega kl. 8 õ.
® Pühap., 15. dets. adventkontsert-jumalateenistus
Vana-Andrese ki­rikus
kl. 4 p.l.
I •
% Pühap., 15. dets. Täienduskooli
jõulupuu Eesti Majas algusega kL2
p.l.
% Pühap., 15. dets. advent-kontsert
Baptisti kirikus kl. 4 p.l.
% Esmasp., 16. dets. prof. E. Jär­vesoo
loeng „Vanu eestlaste põllu­majanduslikke
asundusi Ühendrii-ges"
Tartu CollegeMs algusega kl. 8
õ.
• Teisip., 31. dets. A/8 Eesti Maja
Torontos uueaasta vastuvõtuball
algusega kl. 7 õ.
DilUIIIIIIIIISHiiillilliltli|||||||i||i||||||||i|i||||||t)(||(|)||i||||||;9