Meie Elu = Our life, August 19, 1982

              4 ' • .
• \
„Meie W w, 33 (1694) 1%%
Eelofeväl laupäeval algab pikesnat
aega ettevalmistusel olnud gaidide
Ja skautide Kanadas malevate šuur-laager
„H5bejärve". Suui^laager ava»
takse (ametlikult pühapäeval, 22. au-^
gustil jäi lõpetatakse suurparaadlga
• pühapäeval, 29/ augustil. Laupäeval,
28. augustil on šuvirioken^ mõle-mafel
päevadel bn suurlaager ava­tud
külaltstde. Neil päevadel on oo­data
arvukalt iastevanemaid,noortfr
sõpru ja ka gaide/skkute, kes töö­olude
v6i muudel põhjustel ei r saa-
Mud laagrist täisajaliselt osa võtta^^^
: Huvi kanada eestlaskonnas gaidide •
; ja skautide tegevuise vastu on väga
: ;eläv. Leitakse, et ka majanduslik iB-
. vešteering noortesse kannab häid
.protsente, mida 'feendab suurte ra-
', hasummade 'kokkupanek Uudismaa
ostuks ja algava ^uürlaagri toetami­seks:;
Uudismaa tuleb selles laagris
esmaskordšelt V kasutamisele, sellel
asuvad vaneiiigaidide ja yanemskau- _
tide ail-laagrid. Kotka järv on müü- .
' tunud eesti rahvusgrupile kuuluvaks
sisejarveks. See pakub rõõmu toote-'
gijaile ja lankeile annetajaile..
^ y H vastu ei
ole mitte ainult suur siin, vaid sama
\^ehtib ka Ameerika Ühendriikide
kohta. ^ Sealt oh tulemas 65-liikmehne
gaidide Ija . skautide "esindusüksus.
Saabutakse bussis ja
autodes. Kontakt kanada^ ja ühend­riikide
eesti noorte vahel on alati ol­nud
tihe ja see oh ineelisoojendav.
„Hõbejärve'' liigub ja tegutseb 9
päeva varahommikust hilisõthtüni.
Oh ühist jä erinevat programmi hel-lakestele/
hundudele, gaididele/skau-
'tidele ja vahemgaididele/vanemskäu-tidele.
Sellest on, varem olnud: juttu
ajalehe :veergudel.
Süuriaagri / namtsentrümiks - m
kindlasti köök;, kus tegutseil) pea­kokk
Koidula Ruberg oma abiliste­ga.
Iga vilunud gaidi/skaudijuht
teab, et poiste ja tüdrukute poolt va-;
nematele laagrist saadetavad'kirjad
alati käsitlevad toithistamist. Piima
liiga vähe, pptru palju, piima palju,
rosinaid saias liiga vähe, leib liiga
hapu, kaste ei ole liii -tehtud nagu
ema teeb kodus, ploome vähe, õunu.
palju, lihatükid väga paksud^ komp-vekke
ei üldse. Nii see kõlab. See­kord
püütakse tabada suurema osa
noorte; eestlaste maitset toitlustami­se
osas, kui .see pn toiteväärtuslik.
Väheväärtüšlik: toit. ka sijis kui noo­red
seda sooviksid, ei kuulu ühegi
laagri söögisedelisse.iSeHel seisud
hai on. ka linnade kooliosakoiinad
noorte toitlustämisei koolides'.
FAST SERVfCE TO ALL PyVRTS OF THE WÖRLD/SERVICE RA Ä DEŠTINATION
Picaso scndthismossage ' subirct lo Ihccondiliotb prinlfd on
V Veuillez cxjnniKT (;> inessa.i^c Vialõlsg'^ coiiloruienicnt cUix cündiüons impri
: mainioh urheiH^
- menestysta tulevaisuudelle^ : • \ ^
•: Kalev-
31 Jellicoe Ave . .
Canada
Sel nädalalõpul võib: eesti gaid- ja
skautvägi julgesti sammud ;,Hõbe-järve"
süurlaagrisse seada, sest Kot­kajärve
on igati korras neid vastu
võtma,
' Kui ^,Öõbejärve"; • suurlaagri ette­valmistustööd
linnas möödunud
sügisel käiku, läkiid, siis Kotkajä
laagri 'korda -seadriline algas, sd ke­vadel.
Laagri juhtkjond koos noorte-sõprade
ja lastevanematega ning ük­suste
töögruppidega on teinud näda­lalõppudel
tiheldat itÖÖd; et Kotka­järve,
milline küll kunagi: valmis ei
saa/ ometi suviseks tegevuseks kor-ras
oleks. \'[ '-'.'^^
' Nüüd võime rahuldusega nentida,
et köök,- kohvik ; ja välisöökla said
uued rohelised katused. Välisöökla
katust isegi: ..opereeriti" nii, et vihm
enam labivalgudfa ei- saa ja kööki ehi­tati
lius pesulettj^-ikoik iLembitti Lel­lede
kätetöö. Teaperenaise juhtimi­sel
korrastati pliidid ja köök kuu­ri
ti läikima.: Ühest köögi kõrvalruu^
mi st Ehitas maleva varadeyalitseja
perenaistele mugava puhkeruumi va­jalike
mugavustega. :'
l^piämajja võib nüüd siseneda kui
kirilj:usse, sest Kiievi mehed andsid
majale üüe pruuni ,,väliskuüe", höö-veldasid-
ja lakkisid põranda, värvi­sid
Jseinad haledaks, riputasid üiti^
berl^ujundatud lakke sobivad lambi-varjpd
ja värvisid ülemise ruumi;
Usinate gaiderite virgad käed val-mislasid
maitsekad aknakardinad,
nii (|n kõledast peamajast saanud hu­bane,
hägus noorte metsakodu.
Ka skaudikauplus sai uue seina- ja
põfaridayanvi: ning skaudiaida pere­mees
kinkis sinna korraliku külmü=
tuskapi!; ^
Hundude ja hellakeste;pesumajade
ja käimlate ümbruse valgustamiseks
kinkis suurlaagri tehniline juht suu­red
elektrilambid, millised ise süti--
yad, kui pimeneb. Samuti muretses
Ja hundudele ja hellakestele mood-
Eesti Spordiselts JCalevi terVitiistelegrämm Tiina Ullak^^^
maailmarekordi puhid,tnis kõlab tõlkes :;iTiina Lillak'äie edasi­saatmiseks.
Eesti Spordiselts Kalev tervitab Väljapaistva
saavutuse pusM. Soovib edu
Moritreali Eesti Fensionäride Kiu»
hi suvisest Väljasõidust osayõtjäid
äratas 31/ juulil äike ja tm^ vihma­sadu,
mis kestis kogu hommiku ja
lakkas alles ernie Dalesville saabu-nüst.
Seal hr. Pruuli avaral maa-alal
tervitas saabiijaid lipuvardas Idiviv
•sinirmust-valge..: •
Dalesville on umbes iOO km Mont-realist
põhja pool ja sealses ilusas
looduses on paljudel "eestlastel suve­kodud.
Nii oli siis suurem osavõtja­te
hulk juba kohal. Kokku pUtidnud
üle 80 inimese. Ottawast oli abielu­paar
Rohfid, prd. Pent, Peterson ja
Taada ning Torontost prd. Leetniaa
ja Oja. v:
Klubi esimees Edgar Hemsoote^
vitas ja soovis head pidtittiju ning tä­nas
klubi perenaist Dagmar Muru ja
tema yirke abilisi, kes_ olid vahepeal
jõudnud katta lauad osavõtjate poolt
toodud toitudega.
Silvia Tael esines temale omase
meisteriikkusega, lugedes humoreski
pensionäride elust-olust. Anton Pin-dam
kandis ette võru murdes' oma
humoreski „Laivasoit põrsa lastiga"
ning Ed. Leetmaa luges „Miš tähen­dab
olla vana". Ettekanded katkes­tati
tihti naeru ja aplausiga. Silvia
Tael sai tänutäheks lilli. ^ •
Edgar Hdrisoo,-fe oli just lõpe­tanud
suvekursuse McGiliis geronto-ioogia
alal, rääkis, et vastkogutud'
andmetel vanemate inimeste arv kas­vab
ja aastal 2001 on üle 85 aastaste
JesttZBkm Tüiia lillaku maailma­rekordist
odalieites — 72,04 Helsin­gis.
Ta õn ühtlasi esimeseks eesti
naiseks, kes kergejõustikus bn kuna­gi
omanud maailmarekordit. Nagu
juba margitud, bn praegu 2I-aastase
Titoa liUäku isa Ivar lillak sündi­nud
eesüäsena Eestis.
K O T K A J A R I V E I .
ša suitsuahju, millega siis laagri noo-rempere
parimaid suitsetatud toi-dupooliseid
hakkab valmisitama/
Ujumisäla on puhastatud ja et väl­tida
õnnetusi .ykeriti üles" elektri-'
juhe milline pumbämaijast läbi järve
sauna elektrit juhtisa Juhe veeti Jär-vetarest
postidel sauna jä nii võivad
nüiid julgelt hündud saunas ele'ktri
hambaharju ^ ja vanemjuhtkorid
elektri seljäpesijaid kasutada! ':
'Suurlõkke väljak on puhas paarile
tuhandele osavõtjale ja metsakiriku
uueks altariks said itugevad: mähni-ja
põlvitamispakkudeks jämedad
seedripalgid — valge kaserišt kutsub
juba kaugelt palveHsi! Laagrivälja-kud
on puhtaks niidetud jä autode
" - -'dmisväljakud siledad.:
ud armastu-
Vanemgaidid; ja vanemskäudid ra­jasid
ise oniale uudismaale laagri-kohad,
isegi pesumaja ja väljakäi­gud
said seal valmis. Suurlaagri abi-juht
rajas juhtide laagrivMjaku, võt­tes
isegi maha sobiva puu lipuvar­daks
—Mbli '^ider!
Kõik see töö on tehi
sest meie nooirteyastu^ juhtide ko­husetundest
ja teadmises, et Õige
juhtimine eeskujuga tagab huvitava
laagri. „; ;
Julgelt ja valjult kutsub nüüd laag-ripasuna
hääl gaide ja skaute Kotka­järvele
,>Hõbej:ärve" suuriaagrisse.
Tiina mõlemad Ee&ti-ipoolsed va­navanemad
olid tuntud sportlased.
Vanaema oid pärit Piritalt — Ilse
Laubach ja mitmekordne Eesti meis­ter
ujumises, nagu ka ta praegu
Rootsis elav õde.
Ilse Laubach abiellus Verner Lil-lakuga,
kes oli Eesti meister moo-torrattasõidus.
Kuna Verner Lillak
oli tubli tööjõud onia sugulaste Puhk
ja Pojad ettevõttes Tallinnas,; kc
mandeeriti ta enne sõda Helsinj
Se juhtima - sinna asutatud Puhkide
veskit. Soome Lillakute pere. jäigi.
Mõlemad TÜna Eesti-fpoolsed va­navanemad
on nüüd surnud ega või
üle elada rõõmu oma pojatütre me­nukast
spordikarjäärist. Spordivaim
aga elab perekonnas edasi.
Juba koolitüdrukuna avastas Tiina
eneses eeldused olevad odaviskeks.
Respekt rekordite ees kadus, kui ta
nägi 15—16 aastasi poisijõnglasi heit­mas
naiste oda üle 80 meetri.
„Niisama kaugele peaks kiiündima
kaMsti treenitud näine^',šeletas 180
cm pikkuseks ja 704iiosekš. sirgu­nud
Tima mõned aastad tagasi ühes:
intervjuus. Teda usuti. Üks parimaid;
treenereid. Kalevi Härköneh (90-m-.
mehe Ar.to-isa), võttis ta oma hode
alla ja seejärele on tulemused para­nenud
4—5 ni aastas.. : .
• . jREIN/fePL ^
IDRIORU SUVEKODU SPORDI»
,MEm ELU" OM eedtluse
hoidja ja ühendaja paguluses,
püüdes kaasa aidata eesti
te säilitamiseks ja
noorsoo hoidmiseks meie räh
liikmena — seepärast
Ja
Seedriom Laste Suvekodus peetud
võistlustel saäwtati alljärgnevad
lemused:
Tütarlapsed, 9^11 a.:
Jooks, 100 m: Erika Robinson 16,9,
MaryJBllen Perry 19,5, Ellen Oiling
20,1. — 200 m: Erika Robinson 40,2;
— 400 m: E. (Ridbinson 1.37,7. .
Kuulitõuge' (8 Ii.): Ellen Oiling
4.30,' Mary^Ellen Perry 4.05, Erika
Robihson 3.40,jAim Winton 2.55.
Kettaheide: Mary-Ellen Peiry 6.90,
Erika Robinson 4,35, .Ann Wmton
3.61.
003i'. Mary-^EUen Perry 6.50, Aim
Wmton 4.00. '
Kõrgushüpe: Erika Robinson 85.
Kaugushüpe: Erika Robinson 2.05.
Ujumine, vabalt 25'mi: Erika Ro­binson
34,7. — Rinnuli 25 m: Erika
Robiinson:38,9.^^^ • • •
Tütarl^sed 12^14 a.::
Jooksmine, 100 m: Krista Kadal
15,1, Kadri Sepp 17,0, Anne-Lii Ain-so
'17,4, Kadri 'Nõmmik 17,7, Triina
Ellersbusch 20,0.
200 im: Krista' Kadai 38,0, Kadri
Sepp 39,6, Anne-Lir Ainso 40,7, Kadri
Nõmmik'42;8.;
400 m: Krista Kadai 1.27,9, Kadri
Nõmmik 1,33,4, Kadri Sepp 1.36,1,
AnneLii Ainso 1.57,0;
Murdmaajooks, 1000 m: Krista Ka­dai
4.24,0, Kadri Sepp 4.25,5, Anne-
Lii Ainso 4.45,5.
Kuulitõuge (8 n.): Kadri Sepp 7.^,
Krista Kadai 7.45, Anne-Ui Ainso
5.80, Triina Ellersbusch 5,00, Kadri
Nõmmik 3,50; Nancy Winton.3,95.
Kettaheide: Krista Kadai 12.80,
Kadri Sepp 11.20, Anne-Lii Ainso 9.50,
Triina Ellersbusch 9.30, 'Kadri Nõm­mik
6.90,'Nancy Winton 5.20.
Oda: Kadri Sepp 14.20, ITriina El-ierbusch
10.35, Anne-Lii Ainso 7.90,
Nancy Winton 7.30, Kadri Nõmmik
5.70.
Kõrgushüpe: Krista Kadai 117,
Kadri Sepp 1.15, Triina Ellerbusch
1.15, AnneCii Ainso 1J Ö, Kadri Nõm­mik;
0.85.: ^::':' •
Kaügushiiipe: Kadri Sepp
Krista Kadai 2.87,, Triina Ellerbusch
2.69, Kadri Wommik 2.63, Änne4.ii
Ainso 2,44.
Ujumine, 25 m vabalt: Anneiü
Ainso 17,4, Kadri Sepp 18;6, Kadri
Nõmmik 25,4. — 25 m selili: Kadri
Sepp 20,4, Anne-Lii AinsQ 25,2. — 25
m rinnuli: Anne-Lii Ainso 23,4, Kadri
Sepp 27,0, Kadri Nõmmik 34;5.-- 50
m vabalt: Kadri Sepp 44,5, AjineL^ii
Ainso 47,2. >
Laskmine'50m lamades: Anne-Lii"
Ainso 92,
Poisid 8—11 ü . : -
Jooksmine 60 m: Hendrik Nõm­mik
11,7, Ross Phillips 11 J, Peeter
Valing 11,8, Jack Purres 14,0, Erik
Tiisler 14,8. Peeter,; Raudkivi 16,2.
lm m: Hendrik Nõmmik 40,0, Ross
Phillips 42,0, Peeter Valing 43,5, Jack
Pürres 49,0, Erik Tiisler 51,0.
Murdmaajooks 1000 m: Hendrik
Nõmmik 6.180, Ross Phillips 6.22,5,
Peter Valing 9.05,0. Jack Purres
9.06,5, Eerik Tiisler M.0O,O.;
Kuulitõuge (8 n.): Ross Phillips
4.07, Hendrik 'Nõmmik 3.66, Erik
Tiisler 3.42, Peeter Valing 2.46, Jack
Purres 2.03, Peeter Raudkivi 1.34. :
Kettaheide (normalketais): Hend­rik
Nõmmik 8.29, Ross Phillips 7.67,
Erijc Tiisler 6.9!), Peeter Valing 651,
;lack:Purres ^iiS,....
Oda: Hendrik Nõmmik 7.20, Ross
Phillips 6.17, Erik Tiisler 5.75, Pee­ter
Valing 5.10, Jack Purres 2.25, Pee­ter
Raudkivi 1.75. /
Käugushüipe: Hendrik Nõmmik
2.70, Ross Phillips 2.65, Peeter Va­ling
2,40, Erik TiisterL60, Jack Pu^
res 1.40.
kõrgushüpe: Hendrik Nõmmik
95, R;OSS Phillips 95, Erik Tiisler 85,
Jaök Purres 85, Peeter Valing 85;
Peeter Raudkivi 70. '
Poisid 12—15 a.:
\ Jooksmine, 100 m: Mark Eelnurme
13,6, Eric Peterson 15,3, John Kadai:
153, • Patrick Eelnurme 16,4; Peeter
Paas 17,0; Christopher Perry 17,3, Al­lan
Himmä, 17,9, Mati" Barras 18,0,
PaulPhillips 21,4. . '
800 m: 'Mati Barras 3:14,0. , ;
Murdmaa j oõ'ks, 1000 m: Märk Eel­nurme
3.47,0, Allan Himma 4.53,0,
Patridk EelUnumie 5.00,0, Chrfetop-her
Perry 5.00,6> Eric Peterson'5.06,0, •
John Kadai 6.00,0, Mati Bari-as
10.42,0. : ,
Kaugushüpe: Paul Paas 3.40. ;
Kõrgushüpe: Patrick Eelnurme
122, Eric;Peterson .115, Mark EelK
nurme 110, AHan Himma 100, Chris­topher
Perry lüO, Mati Barras 90.
Kuulitõuge: Mark: Eelnurme M ,00,
John Kadai 8.90, Christopher Perry
8.05, Eric Peterson 7.29, Patrick Eel­nurme
6.50. Allan Himma 6.11, Mati
Barras 5.98. Peeter Paas 5.70, Paul
Phillips 5,37. . . : , :
Kettaheide: Majrk Eelnurme ^ 26.10,
John Kadai 18.8(, Eric Peterson
17.00, Christopher Wrry 16.00, Paul
Phillips 13.55, Mati Barras '12.00, Pat­rick
Eelnurme 11.35, Allan Himma
10.80, Peeter Paas 10.60.
Oda: Mark Eelnurme 31.40, John
Kadai 26.70. Mlan Himma 17.36,
Christopher ^Perry 16.00, Mati. Bar­ras
14.70, Peeter Paas il.30, Paul
Phillips 9.60.::
Ujumine, 25 m- vabalt: Mark Eel­nurme
17,9, Christopher Perry 19,3,
Patridk, Eelnurme 19,:j, John Kadai
24,0, Mati Barras 26,0; Paul Phülips
31,4, Eric Peterson 3^,5.
25 m rinnuli: Mark Eelnurme 23,0,
Christopher Perry 2|4,5i Eric Peter­son
26,5, Patrick Eeljiurme 30,4, Ma­ti
Barras 31,0. •
25: m selili: Mark i Eelnurme 22,5.
Christopher Perry 27;5, Patrick Eel^
nurme 28,2, John Kadai 291 Paul.
Phillips 32,5.
Laskmine, 50 m lamades: Maiüc
Eelnurme 90, Eric Peterson 84, Pee­ter
Paas 80, John Kadai 78, Mati
Barras'76. ;•• .: ^- .• .
arv Kanadas üle ,350,000. Torontos
tehtud ankeet näitas, et umbes 12% ^
vanematest kannatavad üksilduse all.
Nii on. pensionäride klubide juut^s ,
alustatud teleforiiringid, kus inime­sed
üksteisele hehstayad ja mi kon^
takti peavad. Teine üritus on sõbra­lik
külastus — ringi liikmed käivad
kordamööda _ üksteise juures I kiilas,
ning kolmas —• naljade rääkimise
ring klubi juures, kus räägitakse
timd aega nalja ja naerdakse ühes- /
koos. •;:-•,/
Need ringid on alustatud paljude
kanada kkikute juures ja, töötavad
suure eduga. Üldiselt on seltskond-:
lik tegevus siin rohkem arenenud ja
on oma niitmekülgse programmiga
haaranud suurema liikmeskonna. /
. Heinsoo soovitas ka Montreali klu­bil'
samasuguste üritustega alustada
uuel hooajal. ^
: Samuti anti Icaks ankeetlehte täit­miseks:
1. „Kuidas hindame oma elu­viisi?"
— kas elame ohutult, ei võ­ta
riske ja 2. „Kuidas hindame oma
elu pensionärina?"\ Mõlemad ankee­did
olid koostatud teaduslikul alu­sel
ja teine oli mõeldud hilisemaks
analüüsimiseks. f ^
Pärast einetamist oli ühine laulmi­ne
pr. Petersoni klaveri- ja hr. Leet­maa
gitarri. ning hr. Teose akordio-nisaatel.
Vanad, kuid siiski unusta­matud
laulud lauldi suure hoo ja an-
•dumusega.,:,:Vv';•. :'•/'.;/.
MMEIE E L U " lautus
vastu ajakiri
Elw" iiir.^3 (1694) 19gl
am
JÖEKJlÄRüt IAN|
Möödunud laupäeval, 14. augustil üj
lõppes laste suvekodu viienädalane Re
tegevus Jõekäärul lippude langeta*
snise, teenetemärkide ja auhindade na
Jagamisega. ,„: .' la
so
Reedel toimus ühine pidulik õhtu- gg
söök suvekodu noortele, juhtidele, „^
personalile ja abistajatele. §,
Toronto ^Naisseltsi esinaine Heljo
Nbvek lausus kiidusõnu järgmistele
üksikisikutele ja abielupaaridele: M. Ti
Tamm, E. Ruberg, M. Alaveer, A.
Pirn, S. Kask, E. Aruja, H. Purje, V. t?
Sdiaer, E. Jaaguste, J. Koiga, E. Pot- p
sepp, J. Säägi, K. Novek ja P. Pirni, ji
;Ta tänas ka köögipersonäU ning kõi- t(
ki heldeid annetajaid ja töötegijaid. U
Pr. Jaaguste tänas esinaist ja ise-
;loomustas teda kui 'kohusetruud, vä­simatut
juhti jä töötegijat, '
E. Ruberg jagas laskmises kohta- jj
dele tuhiuile auhindu, t a tõstis esi­le
- Henny Arujat kes eshnene kord
laskerajal „põmmutäs" välja lOOst
100.
; Pärast|. õhtusööki algar suvekodu
noorte ball. Saal oli maitsekatt kau­nistatud
ja noored vastavalt ballid
rõivastuses, „Daamidel" muidugi pi­kad
kleidid dekolteega. Jõekääru
.^printsiks" valiti Hendrik Vasila ja
.,printseSsiks" Rutt Küng, ;
(
LAHKUMINE • • . * I' •
Laupäeval varahommikul algas ta-j !
redes asjade kokku pakkimine. Oli
pisaraid, kallistusi, mälestusesemete
vahetamist ja malestusallkirjade
andmist. .
. Kell 12 p. langetati Jõekääru lipp
lauluhelide saatel. Jõekääru platsilt
liikusid noored rivikorras tarede ees
asuvale lippude väljakule kuš neid
ootasid nende vanemad jä arvukalt
sõpru. Seal algas auhindade, tunnus-tuskirjade
ja mälestusesemete välja
andmine.
Parim Kalevipoja tundja ja eesti;
keele rääkija oli Urve Voitk kes sai
eriauhinna Erna Vissmanilt. Püüd­likum
eesti keele rääkija oli Andres
Nuric ja suvekodu eeskujiilikum
noor oli Maimo Palomäe — kes oli
ka eelmise aasta parim: Parini nais-ujuja
oli Linda Värve,, parim noor
naisujuja oli Monika Roose rja^parim
meesujuja Andres Meil ja parim
noor meesujuja Ricki Hiir.
Jõekääru teise poolaja parim nais-
Eha Tarmet Toombet
VANAS ItUS/
tellimisL
3.
S^nslonärid saavad Igal ajal sõlta
sõita 50% hininanalandusesa Root­sis,
Norras ja Taanis, aga mitte Sak.
samaal; Näiteks Stokholmlst Göte­borgi
sõidab kiirrong 5 tundi, vaid
3—4 peatust on vahel ja see njaksis
kr. 29 +. istekoht kr. 10 Istekoht
peab olema, se^t muide võib püsti-seisit?.
n jääda! : •
Pilfetit ostes nimetada, kas akna
koht ja kas mittesuitsetajate vagun.
- Pileti peal on märgi^tud platsi nr. ja
ka vaguni nr. Terve rong on pehme­te
istmetega, väga puhas, vaguni
eesotsas on riiete riputamiseks eri
koht ja suurte kohvrite panipaik.
Restorari vagunis on hea sö^k või
maitsvad rootsi võileivad. Kondukto­rid
(suvel valgete mütsidega) sinises
vormis õn asjalikult lahked ja.abi­valmis,
mida ma mitte pole siinpool
ookeani kohanud. Üldiselt ei ole
Rootsis kombeks kaasreisijal jutuga
tülitada.
õhtul sätime endid StökholmisKo-penhaagqnisse
minevasse mugavasse
magamis-vaguni'sse siruli. Kunagi
kesköö paiku ärkan kolksatustest,
rais taanlased raudhaamriga vaguni
rataste vastu lüües tekitavad.
Enne parvele sõitmist koputatak­se
meid ülesse ja. kohvi joomine on
juba lava salongides. Peale meie
rongi on veel Färja peal teine rong,
autosid jne., sest need suured legen­daarsed
laevad kannavad kuni 225.-
000 tonni raskusi üle vee. Poistel on
palju põnevust ja mm otsus on,
et vaid taanlane o^kab küpsetada
õieti võimaitselisi sa u! -
Edasi jätkub sõit j iile rongiga ku­rn
Ongi rõõmus kolitumine Tingle-vi
jaamas Taani — Saksa piini, kust
mugavam sõit kui Flensburgist.
HOTEL AN DER GRENZE 1
"Selle suure ettevõtte onhanikuks
on meie kodukandi noormees oma
jtbikaasa, poja jä tütrega.:V1948. a.
peale oli kohviröstimise äri. 1967. ä.
ostis hotelli ja suurendas seda 1979
a. niiig omab nüüd 2 hotelli, ühe su
permarketi ning suure viinade lao
Bensiini läbimüük on tohutu suur
sest Saksamaal on bensiin 39 pf. liit
riit odavam kui Taanis, Õnn ja suui
energia ning ärivaist panevad h
kelnerid kummardaima. Meie taas
kohtamine muutus kuninglikuks ole
miseks. '
Peremees võllis end kohustustes
vabaks ja veetis kõik päevad meiega
Saksamaal pole autosõidu kiinist
piire ja see tegi alguses südame ai