Meie Elu = Our life, May 1, 1986

              mm
m
m
m
Pl •
Sh
1. MAIL M A Y l „Meie Elu" nr. 18 (188(8) 198®
«aa
Published by EsWian Publishing Go. Toronto Ltd., Estonian
Housel958 sVoadview Ave., Toronto, Ont.Canada, M4K 2'R8
Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
YdrKisB. r.tirming. 473 Luhmann Dr'.,New:Milfürd. N.].,USA
„Mric K i u '
Tel. (201) 262-0773. .:
väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanndas,
.sut- A. Weileri algatusel 1950.
9 9
S6
„ M ( M e I-lu" t o i i i K t t u s ja t a l i t u s Kesti Majas. Ü5Ö Broadview
Av:e.. Törontoi On]: M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel k l . 9 hm.—5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. janeljap. k l . 9 hm. — 8 õhtul. Laupäeviti avatud
kl. 9 hm. - 1 p.l.
. . . M E I E X L U " tellimišhinnad:'Kanadasla. S43.0Ü, 6 k. S24.00.
3 k. 815.00. <© ÜSA-sse 1 a.S47.00,6 k. S25.00, 3 k. S16.00.
"Ülemeremaadessel ä. S52.00, 6 k. S28.00. 3 k. S18.00.
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. S28.5Ü. 6 k. S14.25, 3' k. S7.0Ü.
USA-sse 1 a. S33|.00, 6 k. S16.50. 3 k. S8.00,'Õhupostilisa üle-meferaaadesse:
1 a. S62.p0, 6 k. S31.Ü0. 3 k.^S15.50.
Üksiknumber — 75(t
Kuulutushinnad: 1 t o l l ühel veerul ~ esiküljel
• 1 tekstisS5.00.
Kui Ann Rikken küsis pressikon­verentsil
Washingtonis, D.C.,
Moskva poolt USA-sse „rfihu ja sõpc
ruse missioonile saadetud ll-aas-taselt
vene tütarlapselt, Katerina
Lychevalt, kas ta saaks aidata väi-kest
Kaisa Randperet ühineda oma
vanematega Rootsis, ei saanud Ka­terina
sellest aru, aga teda ümbrit­sevad
täiskasvanud olid ilmselt
shökeeritud. Pildil, mille avaldas
„The Washington Post", vahendaja
Pat Montanbon tegi käega tõrjuva
liigutuse küsija vaigistamiseks, tü­tarlapse
ema varjas käega nägu ja
tõlk sulges silmad, rahvas halvus* ^
tas ja Katerina ainult iiaeratas!
„Washington Inquirer" Rani selle
vahejuhtunii pealkirjaks „Katya to
Kaisa: Get Lost!" (Kati Kaisale: kao
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontarto M4K 2R6
ühenduses on jõud
Kinnisvara kenud 10.00%
Isiklikud laenud alates 12.00%
Informatsiooniks helistage
465-4659
[P@nk avatud esmasp.-reede 10:00-3:
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
Kaisa Randpere Vabastamise
Komitee informatsiooni järgi on
enam kui 100 Kanada poliitikut kir­jutanud
Michail Gorbatshovile ja N.
Liidu saadikule Alexei Rodinovile;
paludes Kaisa Randperele väljapää-tlSItlillüiilSISÜIIIItllllllllllllllllliillllSIHlllilliliillllilHiilllllllliilin
su oma vanemate juurde Rootsi.
P. Mulroney on andnud oma toetuse,
märkides kirjas Komiteele, et mi te­ma
kui ka peaminister jätkuvalt jäl­givad
olukorda ja.Kanada valitsus
Kaiss Randpere
ise. Olukorral on oma legaalne külg.
Vaatamata mida hr. ja pr. Randpere
on ütelnud Lääne uudistemeediumi-le,
nad ei olevat kunagi tõstatanud
seda küsimust N. Liidu saatkonnas.
Seepärast ei olevat absoluutselt min­git
alust olukorra lahendamiseks.
Kuna hr. ja pr. Randpere ei ole Kana­da
kodanikud, siis soove nende osas
saab arvestada vaid humanitaarsetel
Noored protesteerivad
usliikuminb Eestis
9 N.
Hiljuti ilmus USA-s raamat (521 maa vastupanuliikumise tulevikku,
lehekiilge) „Soviet Dissent". Autor kuid selge on, et uus-stalinismi ei saa
kasutab soodsaid võimalusi kiiren- põhjustel. Lõpuks üteldakse kirjas,
Veel mõni aasta tagasi võisid kut­suda
omale külalise, kes suitsetas.
Ta oli meeldivalt mugav härra. Ta
leidis omale meeldiva tooli. Võttis
taskust maailma parima sigari. Läi°
tis selle. Asetas ühe põlve teisele ja
rüüpas klaasist „shptit". ja alles
nüüd võis alata mõnus ja sõbralik
dada selle päeva saabumist kui pere­kond
saab ühineda. Välisminister Joe
Glark informeeris, et Kanada saadi­kule
Stockholmis.on antud juhend
juhtida Rootsi valitsuse tähelepanu
Kanada huvile ja toetusele Randpere
küsimuses.
on Ludmilla Alexeyeva ja kirjastus
on Wesleyan University Press,
Middletown, Connecticut.
jutulõng. Tema kõrval võis olla ka
teisi külalisi, kelleg^ koos algas tatud kala. Katsun ka ise end paran-mõnus
keskustelu, sõpruses ja ra- dada. Võib-olla ei ole ka minule
suitsetamine enam nii oluline ja
julgen ehk isegi lennukisse asuda,
kus suitsetamine keelatud. Ma
nõustuksin isegi, kui valitsus tuba­ka
kasvatamise täitsa keelustab,
mis olekski parem. Siis teaksime
ometi, et kord on majas. Kuigi hin-mürgistuses.
Et vähegi värsket
ku saada, pidin läitma veel teise
sigareti.
Kuid armas lugeja. Sina ei tarvit­se
veel värske õhu saamiseks siga­retti
suitsetada. Hinga edasi seda g^^^Qj^j^^ y^g-j-ug
õhku.millist vajad ja hindad. Mine N. Liidu Ottawa saatkond on vas-kaugele
Järvele ja püüa kala. Sea! tanud kirjadele, et praeguse olukorra
on palju värsket õhku, kuigi mürgi- olevat tekitanud hr. ja-pr. Randpere
mille saatnud saatkonna teine sekre­tär
pressi ja informatsiooni alal, V.
mov, et hr. ja pr. Randpere
ise maha oma tütre. N. Liidu
tava kohaselt, kui vanemad jätavad
oma lapse maha, ei loeta neid enam
vanemateks. Riik võttis Kaisa oma
hooldusele ja teeb seda ka edaspidi.
Kaisa Randpere Komitee infor­matsioon:
Marta Kivik — (416) 461-
0764 või.Priit Aruvald - (416) 465-
2219.
^hus.' •. • ; •' • -
Kuid need mõnusad tunnid näik^
se olevat kadunud minevikku.
Suitsumehest Qn saanud ühiskon­na
vaenlane. Sõprusring on lagu-lehud
suitsuvastasteks sallima-tuiks
ja n-^iks, kes ikka veel nau-
0 0 0
diksidsõõmukese tubakasuitsu ja dan teadmist, et lennukis keegi ei
loodaksid saavutada endist rahus- suitseta, siis ometi maa ei tea veel,
elavat ringi, päris meeldivas koos- kuidas olen ilma suitsuta 7-tunnisel
istumises. Võibolla on need küüni- lennul Kanadast Euroopasse. Kuid
ku trükiread, kes omas harjumuses karistus on karistus ja see tuleb
ja vanas usus arvavad, et maailm ei vastu võtta.
ole vahepeal arenenud. Ei, maail­mas
ei oie midagi arenenud. Nad
on vaid lõhenenud: paljudeks
fraktsioonideks, kus ka suitsumees
on saanud üheks selliseks, kuigi
negatiivsel poolel.
Need read ilmuvad isikuvabadu­se
põhimõttel, sest ka Kanada uüs
põhiseadus ei keela sellest kirjuta-maks.
Need read ei soovita kedagi
suitsetamisele, sest ka mittesuitse­tajatel
peab olema isikuvabadus.
Ometi peame taipama, et peale tu­bakasuitsu,
mis tõsi küll, levib ka
Nii siis tuleks tubakas keelus­tada.
Alkohol samuti, mis on samuti
mürk. Mis sellest, et tuhanded tu-bakakasvatajad
ja vabrikutöölised
jäävad tööta ja sissetulekuta. Mis
sellest, et paljud farmid Albertas
kaotavad osa tulusid, sest palju ni-sutoodangust
läheb ka alkoholi
produtseerimiseks. Sest ka alkohol
on mürk. Paljud ebameeldivusedja
autoõnnetused iäignevad alkoho­list.
Mis sellest, et valitsus jääb
ilma aktsiisimaksudest^
mnasoormeisse, on , Aktsiisimaksudes seisneb aga
küll vaid väiksem annus kõikidest ^«^f võti. Sest aktsiisimak­sud
on tohutu tulu valitsusele, mil-mürkidest,
mis moodsa inimese or­ganismi
läbivad ja mürgitavad.
Nagu: keemilised lahused vees ja
maapinnas^ taimedes, puuviljas^
võib-olla isegi igapäevases leivas,
millest elame.
Keegi viis mirid Toronto mood­sasse
iinnaosäa, kitsaste seinte va­le,
kus vooris tuhandeid inimesi
lest ta loobuda ei saa. Sest kui ta
sellest peaks loobuma, siis oleks
valitsus peagu pankrotis. Ja kui ta
pankrotti minna ei taha, siis virutab
valitsus saamata jäänud tulude
näol meile kõigile kõrgemad mak­sud.
Nii siis valitsus ühe suupoo­lega
keelab suitsetamist ja joomist.
ja vooris sadasid autosid, istusid "fP'?»'''»* .'«'f
moodsad antvärgid kohvikurõdu-del
ja hingasid ünib^use õhku. Ei
julgenud selle seltskonnaga ühi-neda,
kartes põlastavaid pilke ja
suitsetamist keelustavaid silte. Is­tusin
kartlikult ühele trepiastmele.
püüdleb tubaka ja alkoholi suure­ma
läbimüügi, poole.
See on kaheotsaga mäng. Selles
mängus peab ka mittesuitsetajaga
suitsetaja kuidagi orienteeruma.
Ta peab leiutama, missugusest ot-et
arglikult üks suits teha. Kuid sast tahab t^ oma värske õhu saada,
alles nüüd sain tunda, mis on õhu- I« seda nii, et nad üksteisel var-mürgitus.
Kops tundia õhupuudust.
Bensiinisuits tungis pooridesse se­gamini
inimauramistega. Pidin
tõusma, et mitte lämbuda selles
IIIIIIIIUilllllliilltllilllilllllHIIIIHiiilillllllliIf
vastel ei tarvitseks tallata.
^ See on ainult quasi-ji
• J.
aastal. 1977 lahkus Venest ja elab
nüüd USA-S (Tarrytov^n, N.Y.).
tema raamat on ülevaatlik ja ti­heda
andmestikuga. Tundub, et
Nõukogude Liidus on rahulolematus
üsna üldine ja mitmel pool on kääri­mist,
mitte ainult anastatud aladel,
vaid ka Venemaal ise. Eestit käsit­letakse
lehekülgedel 86-96. Lätile on
pühendatud ligi 9 lehekülge ja Leedu­le
isegi 26.
Eesti osas mainitakse inimesi nagu
Enn Tarto, Veljo Kaalep, Heiki Aho-nen.
Lagle Parek, Arvo Pesti, Johan­nes
Hint, Eerik Udam, Runno Vissak,
Siim Säde, Endel Rose ja teisi, kes on
oma rahvale õigust nõudnud ja selle
eest karistatud. Seal on ka mõned
fotod meile tuntud inimestest, nagu
Mart Niklus ja (vangina surnud] Jüri
Kukk oma perekonnaga. Mainitakse
võimuvastaseid ajakirju, venevasta-seid
demonstratsioone ja vaenu ve­nelaste
ja eestlaste vahel.
Raamatus seisab, et Eesty/abadus-liikumine
on ainulaadne üle kogu
Nõukogude Liidu, kuna enamus de-monstrantidest
on noored keskkoo­lide
õpilased, kes heiskavad oma
rahvusvärve ja hüüavad: ,,Slaavla­sed
välja!" ja,.Elagu Eesti Vabariik!"
Eesti olevat ka ainus paik N. Liidus,
kus on hiljuti esinenud relvadega
partei põhitähelepanu suunatud sel- vastuhakkajaid. Üks nendest olevat
esineb käsitsitööd (põllumajanduses l e l e , , , . . . et suurendada tema panust olnud Imre Arakas, kes olevat nüüd
kuni 50%), suur on kütuse ülekulu, meie maa ühtsesse rahvamajandus- vangis.
-Põllumajanduses jäi täitmata liha ja kompleksi", ehk teiste sõnadega — Eestlaste süüdistused Kremli suu-piima
riigile müümise viisaastaku? muuta Eesti veelgi sõltuvamaks nas on venestamine, toiduainete väl-plaan.
Tarbijate nõudmisi ei jõuta Nõukogude majandusest, kultuurist javedu Venemaale ja poliitiline sur-rahuldada,
müügilt kaovad esmatar- ja ideoloogiast. Üheks järjekordseks ye.
bekaubad. Tuhande töötaja kohta on murelapseks näib Vainole olevat
Eestis juhtimisaparaat üks kõige noor eesti luule, samuti' teatrite,
arvukamaid N. Liidus. Eriti teravalt kontser.dikollektiivide ja klubiliste
ründas K. Vaino rahvusliku liikumi- asutuste repertuaaripoliitikas käi­se
nähteid, nimetades neid ,,natsio-' duvus rahvuslikule eraldatusele,
nalismiilminguteks". Ta kinnitas, et , Gorbatšovi puhastuskampaania
nende vastu võitlemiseks on välja käigus on Eestis vahetunud ligi poo-töötatud
konkreetsete aktsioonide led ministritest ja riiklike komiteede
programm, mille elluviimisel tuleb esimeestest ning kaks kolmandikku,
pöörata erilist tähelepanu , , . . ..eesti EKP KK osakonna juhatajatest.
ustkui möödaminnes mainis K. Vai­no
enesekriitika korras parteiapa­raadi
töö puuduste eest vastutajaks
ka iseennast^.
Peatähelepanu lubati järgmisel
viisaastakul küll pöörata tööstuse,
^põllumajanduse ja juhtimise mo-selle
vastu enam rakendada, sest lii­ga
palju on juba muutunud. Inimesed
ei ole enam rahul sealse ökonoomi- -
"lise korraga ja valitsuse raske käega,
Ludmilla Alexeyeva on endine ning poliitilised näljad on tavalised,
kommunist (elas Moskvasjs kes aga ka parteilaste seas. Otsitakse pare-ühines
eri arvamustel olijatega ja mat teed sotsialistliku õigluse poole.
31. jaanuaril ja 1. veelhiruaril Tal­linnas
toimunud EKP19. kongress^:
le „valiti" 735 delegaati, neist 471
ehk 64% esmakordselt. D eiegaatide
hulgas oli eestlasi 434 ja venelasi
223, muudest rahvustest oli 78 de=
legaati. Poliitilise raportiga mööv
dunud viie aasta tegevuse kohta
esines K. Vaino.
Oma raportis kurtis Vaino, et kõik
ei ole edenenud soovitud suunas.
Paljude tööstusettevõtete toodang ei
vasta nõuetele, masinate mudelid on
vanad, palju'on praaktoodangut ja
KARL VAINO
Edasi kirjutab Ludmilla Alexeye­va,
et keeruline on ennustada Vene-
Venemaa poliitilistest vooludbst
teeb aga muret (meie seisukohast)
vene rahvusliikumine, mis eitab teis­te
rahvuste õigusi — ja mis on aval­damas
mõju Vene valitsuse poliitika­le.
Üheks sääraseks „rahvuslaseks"
loetakse ka Soltženitsõnit, kuigi te­ma
pooldas iseseisvust vallutatud
riikidele (sest tema poliitiline ärka­mine
toimus eestlastest kaasvangi­dega
vesteldes). Soltženitsõni targu­tused
tundusid aga Vene valitsusele
mõistmatud — ja ta saadeti maalt
välja!
Hoopis kardetavam Kremlile on
aga Sahharov, kes pooldab demo-kraatilist
reformi — ja teda hoitakse
valve all.
Vastupanuliikumise suurust ei ole
Venemaa oludes lihtne arvestada,
sest suurem osa inimesi hoiavad oma
suu kinni. Siiski on pandud tähele, et
paljud Vene sõjaväelased ei usu
enam valitsuse juttu, et ameeriklased
on valmis ründama Venemaad, kuigi
just see on olnud kauemat aega
Kremli ametlik propaganda ja püüe
õigustada oma sõjaväe suurust, mis
hoiab vaos mittevene rahvaid.
Vene Valitsus ei suudagi enam eri
arvajaid üldiselt alla suruda, vaid
kärbitakse ainult ohtlikumad pead.
Ludmilla Alexeyeva teatab raama­tu
lõpus, et Vene dissidentide liiku­mise
tuleviku suund oleneb Lääne­maailma
toetusest, sest Lääs on selle
liikumise ainuke.liitlane. Läänemaa­ilma
toetus võivat mängida isegi ot­sustavat
osa,
Aga Ludmilla Alexeyeva ei tea
• ütelda, kuidas seda toetust praktili­selt
läbi viia.
Ü. S.
ja vene rahva sõpruse ajalooliste
juurte esiletoomisele".
Kongressil valiti formaalse hääle­tamise
teel EKP KK uus koosseis:
135 KK liiget ja 69 KK liikmekandi-daati,
39-liikmeline revisjonikomis­jon
ja 31 delegaati NLKP 27. kong.
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
PAUL JUTTUS
Müük ja rentimine
Chev OIds Limited x l s iS
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
ressile. Moskva poolt jälgisid kong- derniseerimisele, kuid selge on ka
ressi tööd ÜLKNÜ 1. sekretär V. see, et sellega kaasneb rahvusliku
Misin ning K K ühe osakonna vastu- rõhumise, tööstuse ja põllumajandu-tavad
töötajad V. Sahharov ja A, se väljakurnamise veelgi ulatusli- 99
M 0 • 0 ate
Tööpuudiis äh\'
• ka N..Liitu
JÕEKÄÄRUL
ÜÜASUVILA
HELSINGI (M.E.) - juba aasta- ' jg]^ 239-6590
kümneid Lääne tööpuuduse üle oma
massimeediumides rõõmu tundnud • '. ' " , •
Moskva on ise niiüd sama probleemi- /
ees. Põhjuseks on, muidugi, et tehni- venelased unustavad, et nemad ise
ka areneb vähehaaval idaski. Tuntud on süüdi: Kostakovi lugu tõendab
majandusteadlane Vladimir Kosta- seda.
kov kirjutas ajalehes ,,Sovjetskaja Möödunud aasta lõpul tehti N . L i i -
Kujtura" („Nõukogude Kultuur"), et dus Gorbatšovi-ajastu kõige suurem
13-19 miljonit inimest on lähemas halduslik muudatus, kui viis minis-tulevikus
võib-olla sunnitud uut töö- teeriumi ühendati ja sellest sai põllu-kohta,
otsima tööstuse modernisee- majandustööstuslik riigikomitee,
rimise ning ratsionaliseerimise tule- mille eesmärgiks on tõhustada ja
müsena ja osa nendest peab ajutiselt moderniseerida põllumajanduse va-itööta
olema. Kostakov töötab-riigi . litsust. Samad muudatused tehti ko-planeerimiskomiteele
„Gosplanile" gu riigihalduses. Kostakovi järgi on
lalluvas uurimisinstituudis. kõigile likvideeritud ministeeriumite
i Vene ametivõimud on solvunud, et ametnikele lubatud kolme kuu palk
Läänes pööratakse palju tähelepanu juhul, kui nad kohe uut töökohta ei
taolistele probleemidele Idas ja leia. Ametnikkude arvu pole avalda-
TASS süüdistas Prantsuse kodanlik- tud, aga arvatavasti küünib see tu-ke
ajalehti laimamises, kuna Prant- haiidetesse. .
susmaa ajakirjandus kirjutas töö- Gorbatšovi poolt nõutud toodangu
puudusest ,,kassisuuruste" tähtede- uuendamine ja juhtimissüsteemide
ga. TASS"i järgi olevat küsimuses ratsionaliseerimine viib toodangulis-nõukogudevastarie
kampaania, aga te töökohtade vähenemiseni.
artšak.
EKP KK uue koosseisu sekretärid
ja büroo:
1. sekretär — K.. Vaino, 2. sekretär
— G. Aljošin ning sekretärid — N.
Ganjušov, R. Ristlaan ja A. Upsi;
EKP KK büroo liikmed - N. Johan-'
soh,;K. Kortelainen, L. Lentsman, V,
Liiv, 0. Merimaa, K. Pedak, A. Rüü­tel
ja B. Saul. Biiroo liikmekandidaa­did
- A. Aiman, A. Soidla, I. Toome
ja H. Veidi.
Pleenum kinnitas ka KK osakon-kum
tegevus. Niisuguste sihtide
seadmiste poolest ei erinenud äsjane
kongress sugugi eelnevatest.
jaht" jõudis
Austraaliasse
SYDNEY - Ajakirjandus tõi
Uued ehitused rikuvad ^^"i «»g"!j««t«»d, et juutide organi»
satsioonid on avastanud Austraa-
Tallinna ilme lias 150 sõjakurjategijat. Uteldak°
se, et nende hulka kuuluvad uk-
Suurt muret tunnevad Tallinna 'a|"»«^f d, tšehhid, baltlased ja tei-anikud
algavate suurte ümberehi- ^«f ' " f organisatsioonide
tuste pärast südalinnas, kuhu siia- ^' ^^aplan teatas ajakir-maani
on ehitatud ikka üksikute Jandusele, et tema annab nimekirja
dade juhatajad ja partei tähtsamate hoonete kaupa, arvestamata vana- austraalia peaministrile Bob
linna hoonete omavahelist sobivust.
Terviklikke ansambleid pole Tallin­na
sõjajärgsetel aastatel tekkinud.
Muret tuntakse ka haljastuse pärast,
mis omakorda tõstatab üles ka loo-häälekandjate
peatoimetajad.
(„Noorte Hääl" nr. 27, 1986. a.)
Nagu Moskva pooh varem alanud
kampaania käigust võis oodata, nii
oli K. Vaino poliitilise raporti teravik
suunatud puudujääkidele majanda­mises,
planeerimises ja juhtimises.
Iseenesest pole antud puudujäägid
mingiks uudiseks. Need on olnud
partei kaasavaraks juba varasema­test
aastakümnetest. Pärast Gorba­tšovi
võimuletulekut on need puudu­sed
vaid uuesti päevakorda kerki­nud.
Samuti ka partei juhtkonna te­gevuse
enesekriitika. K.Vaino sõna- risthotellide ,,Viru" ja ,.Olümpia"
de järgi oli möödunud viisaastakul ning nn. parteimaja kõrghooneid, siis
Hawke'ile.
ABC riigiringhääling annab viie­osalise
saate „Nazis i n Australia",
mille eeltütvustamine on olnud
ulatuslik. Saate on koostanud Mark
duskaitse probleemid. Õigustatult ajakirjandusele
küsibükslugeja:mikspole Tallinnas et ta olevat viimase 10 aasta jooksul
viimaste aastakümnetega rajatud üh­tegi
uut parki? Ühele teisele linna­elanikule
tundub, et Tallinnas ehita­takse
palju välise sära pärast, enese
eksponeerimise tarvis.
(„Sirp ja Vasar" nr. 1, 1986.)
andmeid kogunud. Teda olevat
abistanud USA-s tuntud sõjakurja­tegijate
paljastaja John Loftus.
Kui nende hulka arvestada intu-võib
tallinnlaste muresid tõesti mõis­ta.
Mis on neil ehitustel ühist Tallin­na
vanalinna arhitektuuriga või üt­leme,
isegi linnaelanikega. Need on
nagu võõrkehad linnas. Isegi sisse­pääsuks
nendesse on tarvis eriluba.
Jugoslaavias
sagenevad töölistiB
streigid
Esimene suurem tööliste streik
Jugoslaavias leidis aset 1984.a.
Zagrebi lähedal. Partei- ja parla­mendiliikmed
sõitsid kohale ja lu­basid
töölistele 25% palgatõusu.
Töölised leppisid sellega ja streik
lõpetati. Valitsuse ja partei sooviks
oli,e t streik ei leviks teistesse töös­tustesse
ega nakataks töölisi teistes
ettevõtetes. See ei andnud tulemu­si,
sest töölised vajavad kõrgemat
palka kõigil tööstus-aladel. Käes­oleval
aastal on Jugoslaavias aset
leidnud mitmed streigid, millest on
võtnud osa üle 25.000 töölise. Põh­jus
on sama, mis teistes kommunist­likes
maades. Halb majanduselu
korraldus ja aeglane riigimajanduse
areng. Välisvõlga on US$28 miljar-dit
ja seda ei taheta enam suuren­dada.
Töölistest umbes 15% on loe­tud
ametlikult töötatöölisteks ja
inflatsioon on aastas kuni 80%.
, Ametiühingute juhid kinnitavad,
et nad ei ole kehtiva kommunist-liku
korra vastu. Nad on huvitatud
vaid majanduslikest reformidest,
mis tööliskonna elujärje parmaks
muudaksid.
„Meie Elu" nr.
. Li
üle
Kes
NEW YORK (1
nõukogu töö 01
aastatel edukal
maid ja önnestui
nudsuvine Ko]
nai, milles Ü.l
kaaskorraldajai
algusest arendi
maailmse eestli
kasvatamine —
pital oma esimej
jõudis üle lool
märgiks on saavl
rit,etvõimalduk|
puutumata niuR
siprotsentidest.
L. Savi, kes vai
koosolekul üksi
ülesannetesse taj
esindajale, et mei|
ja leedulastel on
selt suuromad i\i
esiteks arvuliselt 1
hakogumise hool
nud; alustada mäl
juks on seni anne]
miselt USA oi|
määral Austraal ii
jalt, kus ees ootail
tustöö tegemine i|
susest. Samal ajil
et mõnel teisel m|
ülekandmist (akif
matus selle fondi
üheltpoolt näit.
oma asukohamai
vukalt mitmesugi
Ibnde, kuhu korj;
toodud ette, et ait
summa välismail
vasse fondi, ei-J.
lumaksust maha
simused on ohuu
nõukogus julood|
lahendused,
BALTIMORES
Täiskogu kool
. siooni korras s(|
Teistelt maadelt
ÜRO
t
Kanada eestli
nikomitee juhatj
lil Torontos omal
oleku, kuspikcn
tudÜROaktsiool
kava küsimusi,
osa 12 Aktsiooni
liiget. KooBolckij
gusoleva balti i
mist ka teistele
Informatsiooni
sest käigust teatj
lurand.etÜRO \\\
kust saadeti rinj
kõikidele eesti kl
dele ja viiiksemall
le Eesti Seltsidel(|
asukohamaal asi
teostamisele jn I
gumisele. Üht las
osas on ÜRO akt|
koordineerimine
Kesknõu\j<ogu poi
Eesti Aktsioon]
Rootsi eestlaskoi
nud kahel liinil, si
nii Rootsi Eestlas]
Eesti Komiteele
Tegevuskavani
märkis komitee ei
nagu näib, ei ole
selge aktsiooni e|
See on mõeldud
vabariikidele, k(
vasteliidu liikude
nustatud vaatleji
seks ÜRÜ'S (U
avalduse esitaks
tunnustatud Eest
bariikide diplom|
USA-s tuleva ai
Balti riikide taotlJ
riikide toetuse
massiliselt balti
toetusallkirju jal
(UN-i) liikmesriik
valitsuste juures.'
AKTSIOONE
Paralleelselt al|
ga on vaja aktsic
liikmete asukoh|
juures. Kanadas
aprillil Balti Öhti
välisminister].
juti kirja, kus ta s^
J et Kanada ei tunnj
annekteerimist
poqlt.
Aktsioonile toe|
mise osas on nn
allkirjade kogu
teiste, mitte-balti|
kanadalaste juurt