1985-06-20-08 |
Previous | 8 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 20. [UUNIL THURSDAY, JUNE 20 „M8ie Elu" nr. 25 (1842) 1985
Puhkuspäevilt
^3tml@®k@ 1® pidulaudad®!®. § IC0rg®@uitsyvQ>r^tt,
• wrstsd griSil^is®ks.
m LäirdDrive, Toronto .M4G; 3V5 425-0450
mafusemöja koos ilusca kcabelig©
i l 5 mm STREET EAST
(East of Sanford)
TEL. 528-6303
on fVBESE
9 ALATI SOODSAD HINNAD ©
M&ster FurHmstnoe 1960
mton Ave. E. ® Tel' (416) 488-1
Läänepool Mt Pleasant Road'!
Avatud kella 6-ni', neijap. 7-ni, laup 3-ni
Omanik ÄKE SAARINEN
- T e L
AINUKE EESTI LILLEÄRI
Msitl tumm valikus värskeid
1065 STiEELES AVE
NORTH YORK ONT
M2R 2S9 '
eo
ÜCodue 223-0301
Avatud 7 p^eva nädalas ® Ulelinria kohaleviimine '
5463 Yonge §t WMIowdale
sed
00 vi te • • no
' TÖÖ-. ja immigrateidoniministei'
Flora MaGDonald teatas Vancou-yeris,
et Kanada immigratsiooni-seaduses
on tulemasimuudatused,
eriti selles osas, mis puutub põgenike
staatuse selgitamise ja elamisloa
andmise ko^hta. Oluline selle
juures on põgeneja staatuse taotlejate
õigus edasi kaejata komisjoni
otsuse peale, kui see ei ole õiglane
staatuse taotleja arvates.
Flora MacDonald ei nõustunud
sellega, et Kanada peaks kuuluma ' . ' /
kanadalastele ja siia ei peaks mitte
lubama sisse tulla võõraste rahvas- koosseis. Valitsus tahab pidada
te esindajaid sellisel arvul, et selle kinni senisest traditsioonist, et Ka-tagajärjel
muutub Kanada etniliirae mjada rikkusi tuleb jagada teistega.
see tasüto,
Kui on olemas Jõulusaared
(Christmas Islands), Lihavõttesaa-red
(Easler Islands), Meestesaar
(Isle of Man) ja isegi Naissaar, —
miks ei võiks siis olla, sääl kusagil
troopilise päiksepaiste süles ka
Naistesaar! — kuigi seal nüüd on ka
mõnigi mees, — nagu viimasest sõjast
ülejäänud mereväebaasi madrused,
siis veel mõni vaibakaup-mees
või isegi kõrtsipidaja . . .
Korrastustööd
o© Tk T ö * 1 jOGKaaru.1 päeva Naistesaarei • , „ ,
^ Nädalalõpul 25 -26. mail toimusid
Jõekäärul kahed talgud. Krundioma-da
lagunes... Mälestused sellest on nikud puhastasid ja korraldasid ümb*
rüüstatud ja troopika väänkasvudes- rust ja haljasalasid. Eesti noorte spor-se
sissekasvand varemed . . . Ei või- dilaagri juhtkond koos noorte ja spor-
. nud siin kaua ringi nuhkida, kuna
J. B. MARUTT
Funeral Director
, Kui esimene valge mees, Francisco
Hernandes Cordoba selle saare
1517.a. avastas, sai ta maandumise
katsel pärismaalaste käestnahutada",
Hiljem, teistkordsel katsel, õnnestus
aga kannad maale kinnitada.
. Leides rannajoonel elusuurusi raidkujusid
naistest Ja templist põletatud
savist naisfiguriine, pealegi rase-dailmelisi,
— on nagu loomulik, et ta
selle saare registreeris Naistesaa-
•reks.
Tõmmu poiss, päiksest veel enam
praetud, nässus kaptenimüts pigi-mustadel
lokkidel, istus tähtsa näoga
roolis. Ta puldankatusega paat —
meenutades Bogarfi ,,African
Queen'i" — viis meid mootori popsudes
varastel hommikutundidel
sinna saarele.
sääsed ja puutaid metsikult ründasid.
Mundaca hauakivil saare kalmistul
on kivisse sisseraiutult jäljed surnupea-
ja kahest ristuvat reieluust,
sõnastusega (vabas tõlkes) umbes
nii:
,,Mida sina oled nüüd, olin mina,
— mida mina olen, sinustki kord
s a a b . . ."
Teisal ,,French Maria", üldiselt
vastuvõetav restoran, toonitades
oma prantsuse kööki, laskis nautida
kohalikke mereande ja andis peavarju,
ä i a Caribe style . . .
Nii nauditav oli siin päikseloojak,
õieti loojakule järgnevad minutid,
mil taevas võttis otse fantastilised
värvivarjundid...
disõpradega töötavad juba kauemat
aega staadioni korrastamisega.
Laupäeval, 25. mail olid juba varakult
kohal V. Novek, ], Schaer ja R.
Remmel.kes mõõtsid välja ja märkisid
piirid neljale võrkpalliplatsile. E.
Kaljuste ja 75-aastane W. Schaer
niitsid staadionil muru. Kella üheksaks
oli neil juba kolm korda ümber
staadioni käidud, kokku ,1,2 km.
Spordilaagri korraldamise töödest
võtjavad osa: Raivo Remmel, Valde-ko
Novek, Jaan Schaer, Walter
Schaer, Elmar Kaljurand, Tõnu
Orav, Erin Tiislar, Tiit Romet, Viivi
Holmberg, Kaijl Novek, Voldemar
Salurand, Elma|* Potsepp ja hr. Kõre-saar.
,
. Spordiväljakule on sisseseatud
! kastmise süsteem; selleks toodi läbi
Kui nüüd keegi küsiks, kus asub ' järve põhja põhjapool asuvast pumba-see
selline salajane Naistesaar? — majast 1,5-tolline plastiktoru staa-siis
võib rahuga vastata, et ei kusagil dionipoolsele järve servale kokku
põrgupõhjas või. taga-Tahitis, vaid 250 jalga ja sealt edasi ühetolline toru
grupid üle saja osavõtjaga
korraldasid Washingtoni , D.G.,
kesklinnas Nõukogude saatkonna
lähedal olevas pargis demonstratsiooni
protestiks Balti riikides
kestva punaokupatsiooni päralt.
Levitati informaüiooni, kanti päe-vakohaseid
loosungeid. Ketiga kok-
See ei ole suur saar. Vahest miil lai
ja 4—5 miili pikk, troopilises kliimas
tukkuv koralli ja liivakivi kogumik.
Selle saare ,,pärr peale mõne kõrvalise
rannasopi, on aga El Carrafon, —
ulgumerest korallirahuga piiratud laguun.
Idülliline ja ideaalne paik snor-keliga
või skin-diver ujujatel veealuse
maailma imetlemiseks. Vesi, värvilt
hõbedaselt sinine või varjunditega
roheline, olenevalt nii taeva kui ka
merepõhja refleksidest, on nii läbipaistev
ja puhas kui piiritus. Ja neid
värvilisi kalu, millisel hulgal ja nii
lõbusad ja julged; et tundub nagu
oleksid nende seas ujudes ise kala.
Kogesin seda ise.
Teine atraktsioon on parajad
poissmehe söögilaua suurused, kilp-kuseotud
45 osavõtja muslvalget^^ konnad - kelle seljas võid ratsa
ruudel ohd seljal numbrid l-9t sõita, - või kui saaks supiks keeta,
45-nij mis märkisid okupatsiooniaastaid.
Hästi organiseeritud ja uute
ideedega üritus saavutas tähelepanu
ajalehtedes, raadios ja ka
mõne TV-saatja kaudu. Kolm lätlast
vahistati Nõukogude saatkonnahoonele
liiga lähedal olenihibe
lEILI TERTS
Registered Massage Therapist
Vastuvõtt kokkuleppe
Tel.V57-8679 '.
jätkuks kogu rügemendile! Pildistamine
hästi ei õnnestunud, kuna saime
jälle sagara vihma, mis siinpool
tuleb nagu välk selgest taevast, siis
valab nagu müür ja lõpeb samuti
järsku, nagu noaga lõigatud.
uba kauemat aega oli pärismaalastel
kogemusi, mida okeanograaf
aques Cousteau hiljuti veel tõendas,
et saare põhjapoolel, korallrahnude
varjus; leidub magavaid haikalu, milliseid
võib siis tukkumise pealt isegi
. silitada. Meeldiv närvikõdi!
ORJAKAUPMEHE PEIBUTIS
1800.a. keskpaiku, piraatide 'ajastul,
orjakaupmees Fermin Mundaca
ehitas saare kaunile kaldale paradiisliku
La Hacienda de la Huerta (Es-tate
of the Happy Orchard], et oma
saarel avastatud heledapäist saa-repiigat
armuvalus ahvatleda. Aeg
möödus, armastus jahtus ja Hacien-siinsamas
Kariibimeres,. Yukatani
poolsaare külje all, saar nimega ,,Isla
de Mujeres" (Naistesaar).
AKVAARIUM MERERÜPFES
On olemas Hnnuhüvilised (bird-watchers),
vastavalt .võiks olla ka
kalahuvilised. > Nende rahulduseks
on lähedased troopilised korallrahud
otse ideaalsed. Ei saa mööda
minna veel teisest ,,pärlist", milline
asubca.ll5km Cancunist, Quinta-na
Roo idakaldal, s.o. Xel-ria. See on
laguun nagu suur akvaarium, pistetud
troopilisse metsarüppe. Vesi pu-delroheline
ja peegelsile. Saab jalutada
laguuni kallast pidi ja sööta kalu
kas või käest. Millised värvikombinatsioonid!
Üks suurem kalasort tuletab
meelde meie karbikal.a nii kasvult
kui soomuselt, värvih aga nagu osali-'
selt rohelisse roostesse tõmbunud
Venekiriku kuppel, õhtupäikse säras.
Ka sukeldamine on lubatud, kuid
piiratud ulatuses. Supikalaks või tro-feeks
ei lubatud aga ühtegi võtta!
KALLIS CANCUN :
Ja Cancun ise! — on omaette peatükk.
Kui 15 aastat tagasi Cancunis
oli umbes 750 elanikku, siis 2 aastat
tagasi oli 30.000 ja nüüd 1985 ca
78000, pürgides paari aasta järele
tõusta kuni 200.000!
Hotellid ja „condod" tõusevad, eriti
rannajoonel, nagu seened vihma
järele — kuid kahjuks ka elukallidus!
Kui peso väärtus USA dollari ^raBHHHHnHMBMHHnNBHMl
vastu on kahe aasta jooksul langenud '
vaid 25-30% siis elukallidus, eriti " ;
restoranid ja ,,,nightlife" üldiseltjOn *
tõusnud 100-150%. Esile on kerki- diaanlased taasvallutaksid Yukata-nud
15% ,,salestax" ja üldiselt 15% n i ' . ..
ntipiks". Tänu Toronto sõpradele, abielu-
Aga Cancunil on omad eelised fa paar Orvo ja Helga Asfidele ke and-veetlevus,
mis tõmbab siia otse trügi- sid oma ,,condo" ;,Dos Playas'is"
vait turiste. Eriti USA-st, siis Kana- meie kasutusse, kolm nädalat oli kii-spordiväljakule
pikkusega 750 jalga,
kust see hargneb viide kastmispunk-ti.
Spordiväljakut on tasandatud, on
veetud mulda ja külv <tud murusee-met
ning seda kastetakse vajaduse
korral iga päev. Väljakule rajatakse
suur normaalne ja khKS väiksemat
jalgpalliväljakut.
Spordilaagrit juhtiv personal on:
tervisala — dr. Jaan Roos ja Tiit
Roomets, tennis — Regina Einar,
võrkpall — Ilmar Kaljurand, kergejõustik
~ dr. Jaan Roos, ujumine ja
vetelpääste — Monika Kask ja Lee
Metsalo.
Puudub veel köögipersonali. Laager
algab 3. augustil ja lõpeb 10.
augustil. 25. maini oli laagrisse registreerinud
üle 20-ne,kuid lubadusi
on andnud üle 50-ne. Laagrimaks on
125 dollarit. Korraldajad on optimistlikud
ja loodavad, et noorte- ja spordisõbrad
seda ettevõtet abistavad.
J.S-gi
Eesti arst valvekorras
22. ja 23. juunil
dr. J. Marley . . . . . . . . . 921-7777
29. ja 30. juunil, 1. juulil
dr. M. Leesmenl"^ 481-6834
dast, kuid ka oma mehhiklased on
hakanud jalgu alla saama ja oma
kuurortide mõnusid hindama. Kohati
isegi jääb mulje nagu Maya in-re
kaduma. Jääb vaid lohutus, et siia
aaab ehk siiski tagasi tulla . . .
ARNO AARMA
Korallirahuga piiratud,.akvaariumis" on kalu jalaga segada, aga närvi peab olema, et silitada Naistesaare haruldust — magavat haid. Ka
_ söögilaua" suurused kilpkonuad on turistidiBle vaatamisväärsuseks, nagu imekaunis päikeseloojsng saare rannas.
Fotod - Arno Aarma
„Meie Elul
1^1
„E8tonia"
„E8tonia"|
Toi juhalai
Toronto ÜU|
oli kokku lu
sc kuulajas]
Koori esinel
nauditav.
Koorijuhil
sena on kooi
sellest „lam^
piline eesti
nost forteni
nud jn kõlal
ümnrnmnkH,j
varnaks. Haa
hästi tnsakoi
tundusid sol
mille tõttu nlj
maksvuseid.]
ja kandev ji
Üksikhääli d
mnsl. FortisI
juks tihti kni
jet, et see cv
koor on m\
küllalt hnaltl
Sisseastui
gaatod — eri
— õlid täpsel
intonatsiooni
ned kvindid
tertsid olidki
juhtUH peni
raskes E. Anj
Tormise „|ul
~- huvitavndi
ja ebntnvnli|
kuminc. Koi
aru saada
mine mõnedi
vait.
Koori solisl
ryn Maimets|
sid kindlalt \\
Koori ettel
kõige rohkel
„Meil aia-a|
„Met8", V. 1]
aforisme" ii
tants".
Solistina
Järvlepp 0\n\
ilusa kõlagi
sujuva, mittel
kindln tehnik^
pühenduda tn|
genduscle. Ki
po püüe esili
tshellomuus'
kuuldud.
Seekordnesl
nii vanenn^ pi
praeguse aja
Avesson) h(
„Cadenza" on
liste glissand^
kaaskõlamise}
ooniline jn h\
Täni
Eesti Muuf^il
nab lahke toeli
isikuid ja perel
Dr. H. Ainsol
H. Lüdig, M.
Pajo, H.R. Peii
lurand, L. Silm,|
R. Veskimets, R
tud Eva Kokla
miseks toetasid!
Kanadas. Fondi
tada maestro NI
eesti helikunsti
EMFK Usaldus
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 20, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-06-20 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850620 |
Description
| Title | 1985-06-20-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
NELJAPÄEVAL, 20. [UUNIL THURSDAY, JUNE 20 „M8ie Elu" nr. 25 (1842) 1985
Puhkuspäevilt
^3tml@®k@ 1® pidulaudad®!®. § IC0rg®@uitsyvQ>r^tt,
• wrstsd griSil^is®ks.
m LäirdDrive, Toronto .M4G; 3V5 425-0450
mafusemöja koos ilusca kcabelig©
i l 5 mm STREET EAST
(East of Sanford)
TEL. 528-6303
on fVBESE
9 ALATI SOODSAD HINNAD ©
M&ster FurHmstnoe 1960
mton Ave. E. ® Tel' (416) 488-1
Läänepool Mt Pleasant Road'!
Avatud kella 6-ni', neijap. 7-ni, laup 3-ni
Omanik ÄKE SAARINEN
- T e L
AINUKE EESTI LILLEÄRI
Msitl tumm valikus värskeid
1065 STiEELES AVE
NORTH YORK ONT
M2R 2S9 '
eo
ÜCodue 223-0301
Avatud 7 p^eva nädalas ® Ulelinria kohaleviimine '
5463 Yonge §t WMIowdale
sed
00 vi te • • no
' TÖÖ-. ja immigrateidoniministei'
Flora MaGDonald teatas Vancou-yeris,
et Kanada immigratsiooni-seaduses
on tulemasimuudatused,
eriti selles osas, mis puutub põgenike
staatuse selgitamise ja elamisloa
andmise ko^hta. Oluline selle
juures on põgeneja staatuse taotlejate
õigus edasi kaejata komisjoni
otsuse peale, kui see ei ole õiglane
staatuse taotleja arvates.
Flora MacDonald ei nõustunud
sellega, et Kanada peaks kuuluma ' . ' /
kanadalastele ja siia ei peaks mitte
lubama sisse tulla võõraste rahvas- koosseis. Valitsus tahab pidada
te esindajaid sellisel arvul, et selle kinni senisest traditsioonist, et Ka-tagajärjel
muutub Kanada etniliirae mjada rikkusi tuleb jagada teistega.
see tasüto,
Kui on olemas Jõulusaared
(Christmas Islands), Lihavõttesaa-red
(Easler Islands), Meestesaar
(Isle of Man) ja isegi Naissaar, —
miks ei võiks siis olla, sääl kusagil
troopilise päiksepaiste süles ka
Naistesaar! — kuigi seal nüüd on ka
mõnigi mees, — nagu viimasest sõjast
ülejäänud mereväebaasi madrused,
siis veel mõni vaibakaup-mees
või isegi kõrtsipidaja . . .
Korrastustööd
o© Tk T ö * 1 jOGKaaru.1 päeva Naistesaarei • , „ ,
^ Nädalalõpul 25 -26. mail toimusid
Jõekäärul kahed talgud. Krundioma-da
lagunes... Mälestused sellest on nikud puhastasid ja korraldasid ümb*
rüüstatud ja troopika väänkasvudes- rust ja haljasalasid. Eesti noorte spor-se
sissekasvand varemed . . . Ei või- dilaagri juhtkond koos noorte ja spor-
. nud siin kaua ringi nuhkida, kuna
J. B. MARUTT
Funeral Director
, Kui esimene valge mees, Francisco
Hernandes Cordoba selle saare
1517.a. avastas, sai ta maandumise
katsel pärismaalaste käestnahutada",
Hiljem, teistkordsel katsel, õnnestus
aga kannad maale kinnitada.
. Leides rannajoonel elusuurusi raidkujusid
naistest Ja templist põletatud
savist naisfiguriine, pealegi rase-dailmelisi,
— on nagu loomulik, et ta
selle saare registreeris Naistesaa-
•reks.
Tõmmu poiss, päiksest veel enam
praetud, nässus kaptenimüts pigi-mustadel
lokkidel, istus tähtsa näoga
roolis. Ta puldankatusega paat —
meenutades Bogarfi ,,African
Queen'i" — viis meid mootori popsudes
varastel hommikutundidel
sinna saarele.
sääsed ja puutaid metsikult ründasid.
Mundaca hauakivil saare kalmistul
on kivisse sisseraiutult jäljed surnupea-
ja kahest ristuvat reieluust,
sõnastusega (vabas tõlkes) umbes
nii:
,,Mida sina oled nüüd, olin mina,
— mida mina olen, sinustki kord
s a a b . . ."
Teisal ,,French Maria", üldiselt
vastuvõetav restoran, toonitades
oma prantsuse kööki, laskis nautida
kohalikke mereande ja andis peavarju,
ä i a Caribe style . . .
Nii nauditav oli siin päikseloojak,
õieti loojakule järgnevad minutid,
mil taevas võttis otse fantastilised
värvivarjundid...
disõpradega töötavad juba kauemat
aega staadioni korrastamisega.
Laupäeval, 25. mail olid juba varakult
kohal V. Novek, ], Schaer ja R.
Remmel.kes mõõtsid välja ja märkisid
piirid neljale võrkpalliplatsile. E.
Kaljuste ja 75-aastane W. Schaer
niitsid staadionil muru. Kella üheksaks
oli neil juba kolm korda ümber
staadioni käidud, kokku ,1,2 km.
Spordilaagri korraldamise töödest
võtjavad osa: Raivo Remmel, Valde-ko
Novek, Jaan Schaer, Walter
Schaer, Elmar Kaljurand, Tõnu
Orav, Erin Tiislar, Tiit Romet, Viivi
Holmberg, Kaijl Novek, Voldemar
Salurand, Elma|* Potsepp ja hr. Kõre-saar.
,
. Spordiväljakule on sisseseatud
! kastmise süsteem; selleks toodi läbi
Kui nüüd keegi küsiks, kus asub ' järve põhja põhjapool asuvast pumba-see
selline salajane Naistesaar? — majast 1,5-tolline plastiktoru staa-siis
võib rahuga vastata, et ei kusagil dionipoolsele järve servale kokku
põrgupõhjas või. taga-Tahitis, vaid 250 jalga ja sealt edasi ühetolline toru
grupid üle saja osavõtjaga
korraldasid Washingtoni , D.G.,
kesklinnas Nõukogude saatkonna
lähedal olevas pargis demonstratsiooni
protestiks Balti riikides
kestva punaokupatsiooni päralt.
Levitati informaüiooni, kanti päe-vakohaseid
loosungeid. Ketiga kok-
See ei ole suur saar. Vahest miil lai
ja 4—5 miili pikk, troopilises kliimas
tukkuv koralli ja liivakivi kogumik.
Selle saare ,,pärr peale mõne kõrvalise
rannasopi, on aga El Carrafon, —
ulgumerest korallirahuga piiratud laguun.
Idülliline ja ideaalne paik snor-keliga
või skin-diver ujujatel veealuse
maailma imetlemiseks. Vesi, värvilt
hõbedaselt sinine või varjunditega
roheline, olenevalt nii taeva kui ka
merepõhja refleksidest, on nii läbipaistev
ja puhas kui piiritus. Ja neid
värvilisi kalu, millisel hulgal ja nii
lõbusad ja julged; et tundub nagu
oleksid nende seas ujudes ise kala.
Kogesin seda ise.
Teine atraktsioon on parajad
poissmehe söögilaua suurused, kilp-kuseotud
45 osavõtja muslvalget^^ konnad - kelle seljas võid ratsa
ruudel ohd seljal numbrid l-9t sõita, - või kui saaks supiks keeta,
45-nij mis märkisid okupatsiooniaastaid.
Hästi organiseeritud ja uute
ideedega üritus saavutas tähelepanu
ajalehtedes, raadios ja ka
mõne TV-saatja kaudu. Kolm lätlast
vahistati Nõukogude saatkonnahoonele
liiga lähedal olenihibe
lEILI TERTS
Registered Massage Therapist
Vastuvõtt kokkuleppe
Tel.V57-8679 '.
jätkuks kogu rügemendile! Pildistamine
hästi ei õnnestunud, kuna saime
jälle sagara vihma, mis siinpool
tuleb nagu välk selgest taevast, siis
valab nagu müür ja lõpeb samuti
järsku, nagu noaga lõigatud.
uba kauemat aega oli pärismaalastel
kogemusi, mida okeanograaf
aques Cousteau hiljuti veel tõendas,
et saare põhjapoolel, korallrahnude
varjus; leidub magavaid haikalu, milliseid
võib siis tukkumise pealt isegi
. silitada. Meeldiv närvikõdi!
ORJAKAUPMEHE PEIBUTIS
1800.a. keskpaiku, piraatide 'ajastul,
orjakaupmees Fermin Mundaca
ehitas saare kaunile kaldale paradiisliku
La Hacienda de la Huerta (Es-tate
of the Happy Orchard], et oma
saarel avastatud heledapäist saa-repiigat
armuvalus ahvatleda. Aeg
möödus, armastus jahtus ja Hacien-siinsamas
Kariibimeres,. Yukatani
poolsaare külje all, saar nimega ,,Isla
de Mujeres" (Naistesaar).
AKVAARIUM MERERÜPFES
On olemas Hnnuhüvilised (bird-watchers),
vastavalt .võiks olla ka
kalahuvilised. > Nende rahulduseks
on lähedased troopilised korallrahud
otse ideaalsed. Ei saa mööda
minna veel teisest ,,pärlist", milline
asubca.ll5km Cancunist, Quinta-na
Roo idakaldal, s.o. Xel-ria. See on
laguun nagu suur akvaarium, pistetud
troopilisse metsarüppe. Vesi pu-delroheline
ja peegelsile. Saab jalutada
laguuni kallast pidi ja sööta kalu
kas või käest. Millised värvikombinatsioonid!
Üks suurem kalasort tuletab
meelde meie karbikal.a nii kasvult
kui soomuselt, värvih aga nagu osali-'
selt rohelisse roostesse tõmbunud
Venekiriku kuppel, õhtupäikse säras.
Ka sukeldamine on lubatud, kuid
piiratud ulatuses. Supikalaks või tro-feeks
ei lubatud aga ühtegi võtta!
KALLIS CANCUN :
Ja Cancun ise! — on omaette peatükk.
Kui 15 aastat tagasi Cancunis
oli umbes 750 elanikku, siis 2 aastat
tagasi oli 30.000 ja nüüd 1985 ca
78000, pürgides paari aasta järele
tõusta kuni 200.000!
Hotellid ja „condod" tõusevad, eriti
rannajoonel, nagu seened vihma
järele — kuid kahjuks ka elukallidus!
Kui peso väärtus USA dollari ^raBHHHHnHMBMHHnNBHMl
vastu on kahe aasta jooksul langenud '
vaid 25-30% siis elukallidus, eriti " ;
restoranid ja ,,,nightlife" üldiseltjOn *
tõusnud 100-150%. Esile on kerki- diaanlased taasvallutaksid Yukata-nud
15% ,,salestax" ja üldiselt 15% n i ' . ..
ntipiks". Tänu Toronto sõpradele, abielu-
Aga Cancunil on omad eelised fa paar Orvo ja Helga Asfidele ke and-veetlevus,
mis tõmbab siia otse trügi- sid oma ,,condo" ;,Dos Playas'is"
vait turiste. Eriti USA-st, siis Kana- meie kasutusse, kolm nädalat oli kii-spordiväljakule
pikkusega 750 jalga,
kust see hargneb viide kastmispunk-ti.
Spordiväljakut on tasandatud, on
veetud mulda ja külv |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-06-20-08
