1986-08-14-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Aleksander J. Leinjärv Pühapäeval, 27. juulil suFi Baltimore'i haiglas omaaegne Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi Noorsoo ja Vabahariduse Osakonna vabaharidustöö nõunik, õigusteadlane Aleksander Johannes Leinjärv. Tema rohkearvulise leinajaskonnaga muldasängitamine toimus 30. juulil. Aleksande|r J. Leinjärv (sünnini-mega Tohv] äündis 1. jaanuaril 1899 Tori vallas Pärnumaal ja kasvas üles majanduslikult väga kitsates oludes, mis sundis teda koolitee pärast kihelkonnakooli lõpetamisel katkestama. Airiuit tema murdumatili tung haridusele, võrratu tahtejõu indlus ja väsimatus ühes mälu üllatava küündivusega olid haiks teguriks, mis võimaldas tal juba perekonnapeana igapäevase töö ja koduste kohustuste kõrval õppides lõpetada 1930.a. eksternina Pärnu poeglaste gümnaasiumi ja sellele järgnevalt 1939.a. Tartu ülikooli õigu>^teadusI^onna cum laude. Samuti peamiselt oma jõul haridusele pürginud koolide peainspektor ja ajakirjaniklMärt Raud annab A.J. Leinjärvele tabava iseloomustuse, kui ta viimase mälestusteose ,,Tõ-jiismäe" saatesõnas märpib, kuidas paarikümneaastane Leinjärv 1920.a. Pärnu maakoolivalitsuse haridusosakonna noorema ametnikuna haiglast appi tulles ta asjaajamise „pudrü-mäe" üheainsa päevaga korda seadis. • • • ' • I. /. Käesolevas linnulennulises ülevaates olgu märgitud, et Leinjärve haldusalane tegevus algas abivalla-kirjutajana (1915-16) ja sealt edasi teenistus vene asutuses 1916/17, Jäärja vallakirjutaja (1918) ning sealt edasi'26 aastaks, kuni4. juunini 1938 Pärnu maavalitsuse ametnik maakoolivalitsuse. sekretärina, raamatukogu juhatajana ja rahvuslike aktsioonide juhina. Eesti Vabariigi 20. aastapäeval hinnati tema teeneid . Kotkaristi kuldristiga. Abiellus 19.20.a. 21. nov. kaasametniku Hilda Reimaniga, kellega koos kasvatasid üles 2 tütart. Neist langes vanem 1944.a. Saksamaal õhurünnaku ohvriks, kuna noorem, kaheksa lapse pma, abistas vanemaid nende vanu-sepäevil. Baltimores kuni ema siir-mani 1983.aastal ja sealt alates isa kuni tema surmani.. Ka tütre lastest omab 5 juba ülikoolihariduse ja on oniil jalul, 3 poissi olid hiljuti veel üliõpilased. Oleks lootuseta loetleda siinkohal lahkunud väsimatu töömehe kõiki sleltskondliku tegevuse ^alasid. ; j Murranguliste aegade saabudes oli ka Leinjärv üks esimesi koha kaotajaid juba 22. juudil 1940, millele jäfg-nevalt teenis lühemat aega leiba raamatukogude' insijektorina, Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse osakonna juhatajana ja vanema assistendina, Põ^llumajanduse Keskvalitsuse Turukorraldusvalitsuse inspektorina ja Kontrollosakonna juhatajana, kuni pääses septembris 1944 Saa- ' remaa kaudu läände. Kaotanud 7. okt. 1944 Dresdenis liitlaste õhurün-nakus tütre Lliule, siirdusid nad koos abikaasaga mõlemad õhürünnakus vigastatutena Dillingeni, kus isa ja tütar Eha said teenistust USA sõja-' väevalitsuse juures. Uut elu Baltimores tuli asuda rajama 3. juulil 1949 Baltimore Life Insurance Co. juures, jäädes sinna kuni p|ihkepalgale asumiseni 1. veebr. 1964. Kuigi kõik, kaasa arvatud inglise keelaja uue elukutse õppimine, tuli alustada jälle otsast, leiame Leinjärve rakendamas oma jõudu, teadmisi ja energiat jubal951,a. Markuse koguduses 1953-73-ndani kiriku nõukogude esimehena, tegemas kaas-' tööd eestikeelsetele ajalehtedele-aja- .kirjadele, esinemas kõnedega, toime-. tamas 10 aastat kohalikku bülletääni. jne. 1977.a. ilmus tema Hendrik Visnapuu kirjandusauhinnaga vääristatud suure ajaloolise väärtusega niä-lestusteos,, Tõnismäe", millele järje, s.o. teise osa kirjutamisele tõmbas kriipsu kiiresti halvenev nägemine. Aleksander]. Leinjärv, kes ka nende ridade kirjutajat läbiaärmiste kir-jutamisraskuste juures pidas meeles veel kuni piagji lõpuni ja kelle elav huvi kirjanduse ja meie rahvuslike küsimuste kohta kunagi ei kustunud, on nüüd vaikinud Ja läinud puhkama oma abikaasa kõrvale, keda ta sügava armastusega lõpuni leinas; kuid tema eeskuju peaks elama paljudele juhiseks ja teepäitajaks. Juhus ega hea õ|in ei muuda kedagi suureks ega eeskujult hinnatavaks. Seda teeb ainult inimene ise nende oma vaimu-omaduste kaasabil, milliseid ta tahab ja suudab viljeleda ning areridades juhtida. Ei meenu kaasaegsetest kedagi, keda võiks silmi pilgutamata siin kõrvutada lahkunuga. Sügavas ja kestvas leinas mälestavad teda paljud sõbrad ja kaasvilistlased-kaas-vennad korpoijatsioon Rotalias. Puhka rahus, Eeskujulik töömees! I . JOHANNES KAUP . AUGÜS'^^^ - THURSDAY, AUGUST 14. „Meie Ek" m, 33 (1901) 1986 Andres Taüli ordineerimine 30. jumilil 1961. a, Stockholmi kirikus. Seisavad, vasakult — õpetajad J. Ginadentekh, }. peapiiskop J. Kopp ja piiskop J. O. Lauri. „MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond ja seisab eesti ühiskomina teenisty- Tänavuse lõikus kuude koi tumise nädalail tervitame õnnitluste,»a meie EELK Kanada praosti, õpetaja Andres Tauli top^elt tähtpäevade puhul. 30. juulil täitus 25 aastat Andres Tauli ordineerimisest kiriktiõpeta- ]dks ja 11. augustil 50 elua^astlat. A.T. ordineeriti piiskop Johan Kõpu poolt aastal 1961 Stoekholmis. A.T. sündis 1936 Tartu linnas Tartu Peetri koguduse õpetaja ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõu dr. Jaak Tauli ja Helene Tauli pojana. A. T. oii kirikuõpetaja ametiaasta-telt kõige vanem meist, kes oleme saanud oma Usuteadusliku hariduse väljaspool Eestit ja oleme praegu kogunisti meie rahvakiriku teenistuses. Me tulime läbi Teise maailmasõja, põgenemise kodumaalt ja paguluse algaastad lastena või verinoortena. Alg-, kesk- ja ülikoolihariduse saime eri asukohamaade miljöödes ja meelsuste keskel. Tegime seda aga alalises kontaktis ja paralleelselt eesti rahva ja kiriku ajalooliste ja tänapäeva murede, püüete ja põhimõtetega. Näeme seda kui heidame pilgu meie noorema sugupõlve juubilari, Andres Tauli elule ja õpetajaameti käigule. Ordinatsiooni veerandaja elu poolesajandi juubelite teineteiste lähestikku langemine iseloomustab A.T. vaimse ja mäisej kirikuõpetaja kutsumise ning pereisa ja ühiskonna liikme elu ja tegevuse tasakaalukat ja paralleelset vahekorda. Aastal 1944 augustis, kui A.T. oli . vaevu kaheksa-aastane, suri tema ema, kui pere oli jõudnud põgenikena Tallinnasse. Idast lähenev Nõukogude Venemaa lämmatav okupat-sioonilaine sundis perekonda aga edasi põgenema sõjas hävinevale Saksamaale, kus jäädi peatuma Göt-tingeni lähedale olevasse põgenike laagrisse. Sealt kutsuti ta isa EELK Londoni koguduse õpetajaks juba 1947-dal aastal. Alles aastal 1948, aga, märgib A.T., sai ta hakata käima kooliteed korrapäraselt. Ta saadeti Iirimaale Protora Royal nimelisse poiste kooli, lõpetades selle~ 1954 Senior Certificate ehk küpsustunnistuse saavutamisega. Kõige muutuva ja vapustava keskel oli A.T. otsustanud saada kirikuõpetajaks. Juba Göttingeni laagri mänguväljakul oli ta „jutlustanud" oma mängukaaslastele' laua otsast. Nii harjutus teeb meistriks, et A.T. jutlused on märgatavalt täpselt sõnastatud õpetused'usust ja Jumala sõnast, elavate ja aktuaalsete — mõnikord isegi üllatavate seoste leidmisega — näidetega. A.T. jutlustab kui tõsine ja vilunud kuulutaja, kes selgitab usulisi mõisteid ja Jumala ilmutust elulähedaselt oma kogudusele ja kuulajaile. Mitmekesise ja põhjaliku usuteadusliku hariduse saamiseks läks A.T. esmalt Saksamaale, matrikureerudes Erlangeni Ülikooli sügisel 1954. Sel ajal õpetas seal tuntud Lutheri teoloogia- ja eetika-teadlane Paul Alt-haus. A.T. elav intellektuaalne huvi viis teda seiklusele tolle aja teoloogilises maastikus Saksamaal. Tä käis kuulamas ka teisi meie aja suuri usuteadlasi, nende hulgas kaht ka-hekümmenda sajandi teoloogiliste koolkondade loojat, Rudolf Bult-manni Marburgi ülikoolist ja Karl Barthi Bernist. Saksamaal saadud tugevate põhiteadmistega naasis A.T. aastal 1957 Inglismaale Oxfordi Ülikooli luterliku Mansfield College Honours School of Theology'sse.- Seal sooritas A.T. lõpueksamid ja sai B. A. kraadi aastal 1960 ja kirjutas väitekirja „Martin Lutheri mõju ang-likanismile" ja sai Oxfordi (M,A.] magistrikraadi aastal 1965. A.T. on teeninud EELK kogudusi oma ordinatsioonist tänaseni. Aastal 1961 kutsuti teda Põhja-Inglismaa koguduse õpetajaks, kus ta teenis kuni 1Ö69, millal kutsuti New Yorgi Eesti Evangeeliumi Luteri Usu koguduse noorsootöö õpetajaks. Aastal 1971 kutsuti A.T. Toronto Vana-Andrese koguduse õpetajaks, kus ta teenis kümme aastat koguduse elu PRAOST ANDRES TÄUL edukalt edasi viies. Vana-Andrese teenistuses täitus A.T.-l 20 aastat kirikuõpetaja tööpõllul, mida kogudus plaanitses tähistada temale kuldristi kinkimisega. See jäi aga plaaniks, kuna A.T. siirdus aastal 1982 Toronto Peetri koguduse õpetaja kolbale,' kus ta teenib nüüd edukalt edasi Apriilisl982 valiti A.T. EELK Kanada praostiks. Tema töö praostina on kandnud head vilja, eriti meieko-gudustele ja kirikurahvale vajalike raamatute kirjastamise organiseerimisega. Praostkond on andnud välja A.T. juhtimisel õp. Jaan Gnadenteic-hi,,. Usuõpetus noortele" leeriõpi-kuks, pühapäevakooli õppe- ja tööraamatu ,,Jeesuse elu ja töö" (toimetajad Aino Pähn ja Maret Kapp), ja noortele vajalik usulissõnade käsiraamatu (toimetanud õp, Albert •Roost). Käsil on praegu uuendatud ja redigeeritud,,Palve ja lauluraamatu" väljaandmine, mis sisaldab ka uusi ja teistest keeltest tõlgitud üle maailma tuntud kiriku laule koos nootidega, ning igapäevaste palvete ja Piibli lugemise osad. A.T. on jätkanud oma usuteadusliku hariduse edendamist St. Michael ülikoolis Torontos doktoraadi programmis. Tema poolt tehtud ususot-sioloogiline töö ,,sotsioloogilised mõjud EELK teoloogias 40 aasta jooksul paguluses" sai kõrgeima hinde. A.T. on teeninud lektorina süstemaatikas EELK Usuteadlusliku Instituudi juures. Perekond ja kodu omavad suure tähtsuse A.T-le. Tänavu täitus 15 aastat abielu Eneri'ga,neiunaTooina,- mis sõlmiti jaanuaris.1971 New Yorgis Lexington Avenue kiriku altari ees. Pere rõõmuks on kolm toredat, talendikat last, poeg Rein ja tütred Kairi ja Vaiki. Taulide kodu on sisustatud abikaasa Eneri, kes on kutseline arhitekt, tasakaaluka ja vormi' valitseva silma ja käe järgi. Samuti on A.T. kodus alati tunda, et hea tasakaal valitseb isa ja ema ametite ja -perekonna tervikulisela vajaduste vahel. Toronto Peetri koguduse kiriklas valitseb armastus ja külalislahkus, mis on traditsionaalne luteri koguduste kiriklaile Katarina ja Martin Lutheri kodust alates. A.T. kodus olen näinud ka ühe teise luterliku õpetuse järjekindlat pidamist, et pereisa on oma pere ja kodu preester. Arvan, et ei ole niitähtsat külalistvõi seltskonda, kes või mis takistaks isa minemast oma tütardega üheskoos õhtupalvet ütlema enne kui lapsed uinuvad. Rahvuslikult ja akadeemiliselt on A. T. olnud tegev aastast 1956 Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmena, olles New Yorgi koondise esimees. New Yorgis laulis A.T. kaasa sealses Eesti Meeskooris ja oli selle abiesimees. Torontos on ta olnud Eesti Sihtkapitali juhatuse liige selle asutamisest peale. A.T. on kuulnud skautlikku liikumisse juba aastast 1948, on teeninud „Kalevi"*lipkonna ja „Leiiibi-tu" maleva vaimulikuna. Aastal 1984 kaitses ta edukalt skautmasteri väitekirja „Õpetlikke palvust noortele"- Tõnis Kint 90 Tõnis Kint saab üheksakümmend aastat vanaks. Tõnis Kiriti pikk eluiga ja ikka veel löögivalmis yõitle-javaim on tõendiks ta vitaalsusest ja lakkamatust energiast. Tõnis Kint oli Eesti vabadusvõitluses kaasas juba Vabadussõjas vabatahtliku üliõpilasena. Iseseisva Eesti ülesehitamisel töötas Kint agronoomina paljudes põllumajanduslikes asutustes ja kroonis oma karjääri direktorina Põl-lutöökojas. Poliitikuna oli ta aktiivselt tegev Eesti Vabariigis ja on paguluses asunud kõige vastutusrikkamale võitluspostile — ta on peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis, kellena ta sümboliseerib plesti iseseisvuse taastamisvõitlust. Tõnis Kint sündis 17. augustil 1896.a. Kintide suguvõsa põlises „Paasioja" talus Taevere vallas Suu-re- Jaani kihelkonnas Viljandimaal. „Paasioja'' kujuneski Tõnise kodutaluks, mille ta omapoliitilise tegevuse ja kutsetöö kõrval uudismaad hari- , des, karja kasvatades ja mesilasi pidades arendas eeskujulikuks taluks. Tõnise koolitee algas kohalikus valla- ja kihelkonnakoolis ja läks edasi Tartu reaalkooli kaudu Riia Polütehnikumi. Sõjaolukord katkestas aga õpingud, kuna Tõnis Kint mobiliseeriti sõjaväkke 1916.a. novembris. Saksa okupatsiooni ajal astus Tõnis uuesti Riia Tehnikaülikooli, kuid pidi õpingud taas katkestama, sest korp. Vironia, kuhu ta oli iikmeks astunud, otsustas terves koosseisus minna Eesti sõjaväkke. Vabadussõja järele astus Tõnis Kint Tartu Ülikooli Põllumajandustea-duskonda, mille lõpetas 1924. aastal. Pärast ülikooli lõpetamist täiendas ta oma agronoomilist haridust Taanis, Norras ja Rootsis. . Tõnis Kinti teenistuskäik Vene sõjaväes algas üliõpilaste pataljonis Volga kubermangus. Sealt saadeti ta Moskva lipnike ettevalmistuskooli, mille lõpetamise järele oli Petrogra-dis tagavara-väeosas, kust saadeti Austria-Ungari rindele Transilvaa-nias ja hiljem rinde tagalasse Bessa-raabias. Vene sõjaväest siirdus Tõnis Kint esimesel võimalusel Eesti rahvus-väkke. 1917.a. novembris määrati ta 2. jalaväe polku Viljandis. Tõnis Kinti osavõtt Vabadussõjast toimus soomusrongi kosseisus, kus ta tõusis soomusrongi ülema kohustetäitjaks. Eesti iseseisvuse ajal oli T. Kint aktiivselt tegev Põllumeeste Kogude erakonnas. Rõllutöökoja direktorina on ta juhtinud eesti põllumajanduse arengut. Tõnis Kint valitM936. ja 1938.a. Riigivolikogu liikmeks. Ta kandideeris kommunistide vastaskandidaadina Riigivolikogusse ka Nõukogude Liidu esimese okupatsiooni ajal (1940), kõrvaldati aga kandideerijate nimekirjast. ja kuulutati ,,rahvus-vaenlaseks". Tõnis Kint on Eesti Rahvusnõukogu asutajaliige ja ta oli viis aastat selle esimees. Ta on olnud tegev ka Eesti Komitees ja Eesti Rahvusnõukogus. Vabade Eestlaste PõUumajandus-liidu juhtiva tegelasena on T. Kint aastakümneid pidevalt osa võtnud Euroopa Põllumajandusliidu kongressidest, kus ta on esitanud Eesti saatust selgitavaid materjale. Tõnis Kint on avaldanud kirjutusi ja intervjuusid saksa ajakirjanduses ja televisioonis. Ta oli üheks esimeseks initsiaatoriks Balti resolutsiooni ülesvõtmiseks Euroopa Parlamendis. Tõnis Kint on valitud Vabade Eestlaste Põllumajandusliidu auesime-heks ja Eesti Agronoomide Seltsi Rootsis auliikmeks. Eesti Välisvõitluse Fond määras 1983. aasta stipendiumi Tõnis Kinti-le teenete eest Eesti välisvõitluses ja eesti organisatsioonide töös. : Tõnis Kinti eluiga on olnud täis tööd ja võitlust Eestiheaks. Üheksa-kümnendal sünnipäeval soovime Tõnis Kintile palju õnne, raugemata energiat ja head tervist, et ta võiks veel palju aastaid jätkata tööd ja võitlust Eesti iseseisvuse taastami-seks! HEINRICH MARK Äsja käis A.T. tagasi Inglismaal oma Oxfordi college'i juubeli pühitsemisel ning oma hariduse ja nooruspõlve kodu ja sõprade keskel. A.T-on kaks õde, kes elavad Inglismaal, dr. med. Virge James Sheffieldis ja Tiina Sanfarouche, kes on prantsuse keele õpetaja Maidenheadis. Tervitan armast ametivenda ja praosti topelt juubeli puhul Pühakirja sõnadega, mis lubavad õnnistust neile, kes seovad Jumala teenimise oma igapäevase eluga nagu Andres Taul on teinud; ,,Otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!" (Matteuse 6,24). Usun, et õpetaja Andres Taul on pandnud oma lootuse sellele Kristuse juhisele ja lubadusele nagu Joo-sua, kes ütles; „Minajaminupere,me teenime Jehoovat!" (Joosua 25,15). See on olnud õnnistuseks temale ja ta tööle 25 aastat õpetaja ametis ja 50 aastat selle ilma eluteel — ja saab olema tulevikus, on meie soov ja palve. ÕP.THOMAS VAGA ©E.V. konoul Aarand Roos New Yorgist viibis nädal aega Londonis, tutvudes põhjalikumalt sealse E.V. Saatkonna praktiliste töödega. Ta kasutas oma külaskäiku kohtumiseks kolleegide ning organisatsioonide esindajatega. Nii võttis ta osa Balti Nõukogu poolt korraldatud vastuvõtust Briti Parlamendi terrassil, külastas Leedu Vabariigi charge d'affaires'i V. Balickast ning Läti Vabariigi esindajat P. Rein-hardsi, käis Eesti Majas ja viibis ieesti jumalateenistusel. ^ Londonist saabus Aarand Roos puhkusele Rootsi, kus ta veedab kaks nädalat peamiselt Skones jsi Stockholmi piirkonnas. © Esso Chemicali Skandinaavia ja Soome ettevõtete juhataja Hillar Tuiskvere on nimetatud Esso Chemicali Hollandi šeffiks. Seal on muuhulgas kaks petrokeemia kompleksi eksportturgude varustamiseks. Seoses uute ülesannetega siirdub Hillar Tuiskvere Haagi Hollandis. (MT) Poola diktaator Jaruzelsky on oma ametist tüdinenud ning määrab järglaseks oma autojuhi. Ta ütleb: ,,Meil on kolm lahendamatut probleemi: tööpuudus, tühjad ärid ja rahvast tulvil kirikud. Ma ei oska seda lahendada." Nädal hiljem takohtab oma endist autojuhti ning küsib: ,,Kuidas on nende probleemidega, millest rääkisin?" „Need on lahendatud väga lihtsalt. Tegin läänepiirid lahti ning kaotasin tööpuudusel Panin idapiiri kinni ja nüüd on ärid kaupu täis. Ja kirikutesse lasin riputada teie pildid ning need on nüüd tühjad." Tito sõidab oma luksusautoga maanteel. Ta näeb teel koperdavat närudes ja paljajalgset talumeest. Ta, laseb peatada auto ja küsib: „Kuhu teie lähete?" ,,Lähen Zagrebisse mõnda pisiasja ostma nagu auto, pesumasin, tv-apa-raat, külmutuskapp ja nõudepesumasin." ,,|0n teil nii palju raha?" ,,Aga loomulikult. Meie elame ju sotsialistlikus riigis." ,,Kas teate ka, kes mina olen?" ,,Kust ma seda tean?" „OlenTito." ,,Palun väga vabandust. Ma arvasin, et olete ameerika turist." JURISTID AndresPlvet, LL.B. ADVOKAAT - NOTAR Bigelow & Hendy' 789 Don Mills, Rd Tel. 429-3110 Korjändusaktsioon ühes Moskva tehases. Seltsimees Saposnikov ei anna hoolimata nurumistest ainsatki kopikat. Ta põhjendab: ,.Aastal 1983 ma annetasin trakto-rivabriku jaoks, aasta hiljem kalalaevastiku jaoks ja möödunud aastal SS- 20-ne heaks. Aga tänavu tahan osta omale uue välgumihkli. Ratas on juba siledaks kulunud." NÄDALA RISTSÕNAD n IS w sa J» • TS Tf PÕIKI; 1. Karm. 5. See on laskeriistadel. 10. Emane koer. 14. Tärkav kõrsvili. 15. Võta osa. 16. Suur. 17. Üks endisi Tallinna tubakavabrikuid. 18. Paremus. 19. Loba — rahvakeeles. 20. Veidi aega tagasi. 22. Vanusest. 24.. Üks sõjaväelisi auastmeid — lühend. 25. Käis sihitult ringi. 27. Üks heledamaid tähti taevavõlvil. 29. Tung millegi teostamiseks. 32. Üks saksakeele artikleid. 33. Menu. 34. Inetu häälega lind. 36. Elektriline ülekan-deseade. 40. Lai hunnik. 42. Filmi-või lavatäht. 44. Endisaegne suur piimanõu. 45. Teen üht metalli- või puutööd. 47. Teatud juhtimispunkt. 49. Hea—rootsi keeles, 50. . . .stick-auto õli nivoo mõõduvahend — Inglise keeles. 52. Ei anna alati õigeid ennustusi. 54. Laiskvorst. 58. Kunagi, iialgi. 59. Üks kuulsamaid Soome endisaja kirjanikke. 60. Tugevaid puhanguid. 62. On saagimiseks kõlbulik. 65. Pingutuse tagajärjel nahast väljatulev vedelik. 67, Arg olla. 69. Üks mänge ruudulisel laual. 70. Üks emaseid koduloomi. 71. Venepärane mehe hüüdnimi. 72. Vastikumaitseli-ne. 73. Pagu. 74. Üks tähtsaid tööstuslinnu Saksamaal. 75. Võib kasvada kas põõsas või maas. PÜSTI: 1. Hirmus. 2. Üks Eesti kunstnikke. 3. Ühe, siiUi maal võrdlemisi tasuva ärilise tegeyuse. 4. Kavand, skits. 5. Hankimas. 6. Sõna mida kasutab teiste abile mittelootev isik. 7. Nut-maajav. 8^ Homeros'e kuulus eepos. 9. Marsid — murdes. 10. Ameerika mehe hüüdnimi. 11. Lahti. 12. Üks Eesti" linnadest. 13. Ladina keelest pärit sõna eesliide, tähendusega: üle, läbi, taga. 21. Neli üheteisele järgnevat tähte tähestikusr23. Ringkäik. 26. Hääl mis tekib, kui midagi tulist vette pistetakse. 28. Omaaegne Eesti Sõjavägede Staabi ülem. 29. Indo-Euroo-pa hõimu liige Lääne-Euroopas. 30. On igal imetajal loomal. 31. Pandi paika ja korda. 35. Üks Elbe lisajõgesid Saksamaal. 37. Vastuvõetamatu seletusega labaseks tegema. 38. Asundus ja jõgi Virumaal. 39. Hol-lau'dijuustulinn. 41. Käi sihitult ringi. 43. Muhameedlaste paastukuu nimetus. 46. Ei riku meest. 48. Raas. 51. Hiired teevad selliseid hääli. 53. Tont, kellega Tootsil surnuaia juures alati t,egemist olevat olnud. 54. Üks lehtpuid. 55. Teeme ilusaks. 56. Teatud tõugu koerad. 57. Saksa mehenimi. 61. Tegevteenistusest väljas. 63. Üks kalapüügivahendeid. 64. Vend, 66. Tahtmine. 68. „...Torn"-endises Eestis müügilolnud Rootsi kalossid. Lahendus järgmises lehes) (Koostanud E.V.) EELMISE NÄDALA RISTSÕNADE LAHENDUS: PÕIKREAD: 1. Ork. 4. Siiri. 9. Ema. 12. Raa. 13. Islam. 14. Kae. 15. Belgia. 17. Gaasid. 19. Melbourne. 21. Laad. 23. Emu.'24. Teet. 27. Enn. 23. Õli. 29. Simss. 30.. lo. 31. Ulaklik. 33. Ta. 34. Notsu. 36. Ron. 37. Pea. 38. Odiri. 39. Moa. 40. Torr. 41. Hohen-lohe. 44. Õlakud. 46. Inetud. 49. Don. 50. Leena. 52. Uno. 53. Lee. 54. Ka-ren. 55. Sin. PÜSTREAD: 1. Orb. 2. Rae. 3. Kalman.,4. Siil. 5. Isabela. 6. II. 7. Raguu. 8. Imar. 9. Ekseem. 10. Mai. 11. Aed. 16. Ged. 18. Antik. 20. Omi-kron. 21. Leino. 22. Anood. 25. Ester. 26. Tsaar. 28. Õlu. 29. Sin. 31. Usnok. 32. Loaline. 35. Tihane. 37. Poetus. 39. Medea. 40. The. 42. Hulk. 43. Onan. 44. Õde. 45. Loe. 47. Uni. 48. Don. 51. Er.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 14, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-08-14 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860814 |
Description
Title | 1986-08-14-08 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Aleksander J. Leinjärv Pühapäeval, 27. juulil suFi Baltimore'i haiglas omaaegne Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi Noorsoo ja Vabahariduse Osakonna vabaharidustöö nõunik, õigusteadlane Aleksander Johannes Leinjärv. Tema rohkearvulise leinajaskonnaga muldasängitamine toimus 30. juulil. Aleksande|r J. Leinjärv (sünnini-mega Tohv] äündis 1. jaanuaril 1899 Tori vallas Pärnumaal ja kasvas üles majanduslikult väga kitsates oludes, mis sundis teda koolitee pärast kihelkonnakooli lõpetamisel katkestama. Airiuit tema murdumatili tung haridusele, võrratu tahtejõu indlus ja väsimatus ühes mälu üllatava küündivusega olid haiks teguriks, mis võimaldas tal juba perekonnapeana igapäevase töö ja koduste kohustuste kõrval õppides lõpetada 1930.a. eksternina Pärnu poeglaste gümnaasiumi ja sellele järgnevalt 1939.a. Tartu ülikooli õigu>^teadusI^onna cum laude. Samuti peamiselt oma jõul haridusele pürginud koolide peainspektor ja ajakirjaniklMärt Raud annab A.J. Leinjärvele tabava iseloomustuse, kui ta viimase mälestusteose ,,Tõ-jiismäe" saatesõnas märpib, kuidas paarikümneaastane Leinjärv 1920.a. Pärnu maakoolivalitsuse haridusosakonna noorema ametnikuna haiglast appi tulles ta asjaajamise „pudrü-mäe" üheainsa päevaga korda seadis. • • • ' • I. /. Käesolevas linnulennulises ülevaates olgu märgitud, et Leinjärve haldusalane tegevus algas abivalla-kirjutajana (1915-16) ja sealt edasi teenistus vene asutuses 1916/17, Jäärja vallakirjutaja (1918) ning sealt edasi'26 aastaks, kuni4. juunini 1938 Pärnu maavalitsuse ametnik maakoolivalitsuse. sekretärina, raamatukogu juhatajana ja rahvuslike aktsioonide juhina. Eesti Vabariigi 20. aastapäeval hinnati tema teeneid . Kotkaristi kuldristiga. Abiellus 19.20.a. 21. nov. kaasametniku Hilda Reimaniga, kellega koos kasvatasid üles 2 tütart. Neist langes vanem 1944.a. Saksamaal õhurünnaku ohvriks, kuna noorem, kaheksa lapse pma, abistas vanemaid nende vanu-sepäevil. Baltimores kuni ema siir-mani 1983.aastal ja sealt alates isa kuni tema surmani.. Ka tütre lastest omab 5 juba ülikoolihariduse ja on oniil jalul, 3 poissi olid hiljuti veel üliõpilased. Oleks lootuseta loetleda siinkohal lahkunud väsimatu töömehe kõiki sleltskondliku tegevuse ^alasid. ; j Murranguliste aegade saabudes oli ka Leinjärv üks esimesi koha kaotajaid juba 22. juudil 1940, millele jäfg-nevalt teenis lühemat aega leiba raamatukogude' insijektorina, Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse osakonna juhatajana ja vanema assistendina, Põ^llumajanduse Keskvalitsuse Turukorraldusvalitsuse inspektorina ja Kontrollosakonna juhatajana, kuni pääses septembris 1944 Saa- ' remaa kaudu läände. Kaotanud 7. okt. 1944 Dresdenis liitlaste õhurün-nakus tütre Lliule, siirdusid nad koos abikaasaga mõlemad õhürünnakus vigastatutena Dillingeni, kus isa ja tütar Eha said teenistust USA sõja-' väevalitsuse juures. Uut elu Baltimores tuli asuda rajama 3. juulil 1949 Baltimore Life Insurance Co. juures, jäädes sinna kuni p|ihkepalgale asumiseni 1. veebr. 1964. Kuigi kõik, kaasa arvatud inglise keelaja uue elukutse õppimine, tuli alustada jälle otsast, leiame Leinjärve rakendamas oma jõudu, teadmisi ja energiat jubal951,a. Markuse koguduses 1953-73-ndani kiriku nõukogude esimehena, tegemas kaas-' tööd eestikeelsetele ajalehtedele-aja- .kirjadele, esinemas kõnedega, toime-. tamas 10 aastat kohalikku bülletääni. jne. 1977.a. ilmus tema Hendrik Visnapuu kirjandusauhinnaga vääristatud suure ajaloolise väärtusega niä-lestusteos,, Tõnismäe", millele järje, s.o. teise osa kirjutamisele tõmbas kriipsu kiiresti halvenev nägemine. Aleksander]. Leinjärv, kes ka nende ridade kirjutajat läbiaärmiste kir-jutamisraskuste juures pidas meeles veel kuni piagji lõpuni ja kelle elav huvi kirjanduse ja meie rahvuslike küsimuste kohta kunagi ei kustunud, on nüüd vaikinud Ja läinud puhkama oma abikaasa kõrvale, keda ta sügava armastusega lõpuni leinas; kuid tema eeskuju peaks elama paljudele juhiseks ja teepäitajaks. Juhus ega hea õ|in ei muuda kedagi suureks ega eeskujult hinnatavaks. Seda teeb ainult inimene ise nende oma vaimu-omaduste kaasabil, milliseid ta tahab ja suudab viljeleda ning areridades juhtida. Ei meenu kaasaegsetest kedagi, keda võiks silmi pilgutamata siin kõrvutada lahkunuga. Sügavas ja kestvas leinas mälestavad teda paljud sõbrad ja kaasvilistlased-kaas-vennad korpoijatsioon Rotalias. Puhka rahus, Eeskujulik töömees! I . JOHANNES KAUP . AUGÜS'^^^ - THURSDAY, AUGUST 14. „Meie Ek" m, 33 (1901) 1986 Andres Taüli ordineerimine 30. jumilil 1961. a, Stockholmi kirikus. Seisavad, vasakult — õpetajad J. Ginadentekh, }. peapiiskop J. Kopp ja piiskop J. O. Lauri. „MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond ja seisab eesti ühiskomina teenisty- Tänavuse lõikus kuude koi tumise nädalail tervitame õnnitluste,»a meie EELK Kanada praosti, õpetaja Andres Tauli top^elt tähtpäevade puhul. 30. juulil täitus 25 aastat Andres Tauli ordineerimisest kiriktiõpeta- ]dks ja 11. augustil 50 elua^astlat. A.T. ordineeriti piiskop Johan Kõpu poolt aastal 1961 Stoekholmis. A.T. sündis 1936 Tartu linnas Tartu Peetri koguduse õpetaja ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõu dr. Jaak Tauli ja Helene Tauli pojana. A. T. oii kirikuõpetaja ametiaasta-telt kõige vanem meist, kes oleme saanud oma Usuteadusliku hariduse väljaspool Eestit ja oleme praegu kogunisti meie rahvakiriku teenistuses. Me tulime läbi Teise maailmasõja, põgenemise kodumaalt ja paguluse algaastad lastena või verinoortena. Alg-, kesk- ja ülikoolihariduse saime eri asukohamaade miljöödes ja meelsuste keskel. Tegime seda aga alalises kontaktis ja paralleelselt eesti rahva ja kiriku ajalooliste ja tänapäeva murede, püüete ja põhimõtetega. Näeme seda kui heidame pilgu meie noorema sugupõlve juubilari, Andres Tauli elule ja õpetajaameti käigule. Ordinatsiooni veerandaja elu poolesajandi juubelite teineteiste lähestikku langemine iseloomustab A.T. vaimse ja mäisej kirikuõpetaja kutsumise ning pereisa ja ühiskonna liikme elu ja tegevuse tasakaalukat ja paralleelset vahekorda. Aastal 1944 augustis, kui A.T. oli . vaevu kaheksa-aastane, suri tema ema, kui pere oli jõudnud põgenikena Tallinnasse. Idast lähenev Nõukogude Venemaa lämmatav okupat-sioonilaine sundis perekonda aga edasi põgenema sõjas hävinevale Saksamaale, kus jäädi peatuma Göt-tingeni lähedale olevasse põgenike laagrisse. Sealt kutsuti ta isa EELK Londoni koguduse õpetajaks juba 1947-dal aastal. Alles aastal 1948, aga, märgib A.T., sai ta hakata käima kooliteed korrapäraselt. Ta saadeti Iirimaale Protora Royal nimelisse poiste kooli, lõpetades selle~ 1954 Senior Certificate ehk küpsustunnistuse saavutamisega. Kõige muutuva ja vapustava keskel oli A.T. otsustanud saada kirikuõpetajaks. Juba Göttingeni laagri mänguväljakul oli ta „jutlustanud" oma mängukaaslastele' laua otsast. Nii harjutus teeb meistriks, et A.T. jutlused on märgatavalt täpselt sõnastatud õpetused'usust ja Jumala sõnast, elavate ja aktuaalsete — mõnikord isegi üllatavate seoste leidmisega — näidetega. A.T. jutlustab kui tõsine ja vilunud kuulutaja, kes selgitab usulisi mõisteid ja Jumala ilmutust elulähedaselt oma kogudusele ja kuulajaile. Mitmekesise ja põhjaliku usuteadusliku hariduse saamiseks läks A.T. esmalt Saksamaale, matrikureerudes Erlangeni Ülikooli sügisel 1954. Sel ajal õpetas seal tuntud Lutheri teoloogia- ja eetika-teadlane Paul Alt-haus. A.T. elav intellektuaalne huvi viis teda seiklusele tolle aja teoloogilises maastikus Saksamaal. Tä käis kuulamas ka teisi meie aja suuri usuteadlasi, nende hulgas kaht ka-hekümmenda sajandi teoloogiliste koolkondade loojat, Rudolf Bult-manni Marburgi ülikoolist ja Karl Barthi Bernist. Saksamaal saadud tugevate põhiteadmistega naasis A.T. aastal 1957 Inglismaale Oxfordi Ülikooli luterliku Mansfield College Honours School of Theology'sse.- Seal sooritas A.T. lõpueksamid ja sai B. A. kraadi aastal 1960 ja kirjutas väitekirja „Martin Lutheri mõju ang-likanismile" ja sai Oxfordi (M,A.] magistrikraadi aastal 1965. A.T. on teeninud EELK kogudusi oma ordinatsioonist tänaseni. Aastal 1961 kutsuti teda Põhja-Inglismaa koguduse õpetajaks, kus ta teenis kuni 1Ö69, millal kutsuti New Yorgi Eesti Evangeeliumi Luteri Usu koguduse noorsootöö õpetajaks. Aastal 1971 kutsuti A.T. Toronto Vana-Andrese koguduse õpetajaks, kus ta teenis kümme aastat koguduse elu PRAOST ANDRES TÄUL edukalt edasi viies. Vana-Andrese teenistuses täitus A.T.-l 20 aastat kirikuõpetaja tööpõllul, mida kogudus plaanitses tähistada temale kuldristi kinkimisega. See jäi aga plaaniks, kuna A.T. siirdus aastal 1982 Toronto Peetri koguduse õpetaja kolbale,' kus ta teenib nüüd edukalt edasi Apriilisl982 valiti A.T. EELK Kanada praostiks. Tema töö praostina on kandnud head vilja, eriti meieko-gudustele ja kirikurahvale vajalike raamatute kirjastamise organiseerimisega. Praostkond on andnud välja A.T. juhtimisel õp. Jaan Gnadenteic-hi,,. Usuõpetus noortele" leeriõpi-kuks, pühapäevakooli õppe- ja tööraamatu ,,Jeesuse elu ja töö" (toimetajad Aino Pähn ja Maret Kapp), ja noortele vajalik usulissõnade käsiraamatu (toimetanud õp, Albert •Roost). Käsil on praegu uuendatud ja redigeeritud,,Palve ja lauluraamatu" väljaandmine, mis sisaldab ka uusi ja teistest keeltest tõlgitud üle maailma tuntud kiriku laule koos nootidega, ning igapäevaste palvete ja Piibli lugemise osad. A.T. on jätkanud oma usuteadusliku hariduse edendamist St. Michael ülikoolis Torontos doktoraadi programmis. Tema poolt tehtud ususot-sioloogiline töö ,,sotsioloogilised mõjud EELK teoloogias 40 aasta jooksul paguluses" sai kõrgeima hinde. A.T. on teeninud lektorina süstemaatikas EELK Usuteadlusliku Instituudi juures. Perekond ja kodu omavad suure tähtsuse A.T-le. Tänavu täitus 15 aastat abielu Eneri'ga,neiunaTooina,- mis sõlmiti jaanuaris.1971 New Yorgis Lexington Avenue kiriku altari ees. Pere rõõmuks on kolm toredat, talendikat last, poeg Rein ja tütred Kairi ja Vaiki. Taulide kodu on sisustatud abikaasa Eneri, kes on kutseline arhitekt, tasakaaluka ja vormi' valitseva silma ja käe järgi. Samuti on A.T. kodus alati tunda, et hea tasakaal valitseb isa ja ema ametite ja -perekonna tervikulisela vajaduste vahel. Toronto Peetri koguduse kiriklas valitseb armastus ja külalislahkus, mis on traditsionaalne luteri koguduste kiriklaile Katarina ja Martin Lutheri kodust alates. A.T. kodus olen näinud ka ühe teise luterliku õpetuse järjekindlat pidamist, et pereisa on oma pere ja kodu preester. Arvan, et ei ole niitähtsat külalistvõi seltskonda, kes või mis takistaks isa minemast oma tütardega üheskoos õhtupalvet ütlema enne kui lapsed uinuvad. Rahvuslikult ja akadeemiliselt on A. T. olnud tegev aastast 1956 Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmena, olles New Yorgi koondise esimees. New Yorgis laulis A.T. kaasa sealses Eesti Meeskooris ja oli selle abiesimees. Torontos on ta olnud Eesti Sihtkapitali juhatuse liige selle asutamisest peale. A.T. on kuulnud skautlikku liikumisse juba aastast 1948, on teeninud „Kalevi"*lipkonna ja „Leiiibi-tu" maleva vaimulikuna. Aastal 1984 kaitses ta edukalt skautmasteri väitekirja „Õpetlikke palvust noortele"- Tõnis Kint 90 Tõnis Kint saab üheksakümmend aastat vanaks. Tõnis Kiriti pikk eluiga ja ikka veel löögivalmis yõitle-javaim on tõendiks ta vitaalsusest ja lakkamatust energiast. Tõnis Kint oli Eesti vabadusvõitluses kaasas juba Vabadussõjas vabatahtliku üliõpilasena. Iseseisva Eesti ülesehitamisel töötas Kint agronoomina paljudes põllumajanduslikes asutustes ja kroonis oma karjääri direktorina Põl-lutöökojas. Poliitikuna oli ta aktiivselt tegev Eesti Vabariigis ja on paguluses asunud kõige vastutusrikkamale võitluspostile — ta on peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis, kellena ta sümboliseerib plesti iseseisvuse taastamisvõitlust. Tõnis Kint sündis 17. augustil 1896.a. Kintide suguvõsa põlises „Paasioja" talus Taevere vallas Suu-re- Jaani kihelkonnas Viljandimaal. „Paasioja'' kujuneski Tõnise kodutaluks, mille ta omapoliitilise tegevuse ja kutsetöö kõrval uudismaad hari- , des, karja kasvatades ja mesilasi pidades arendas eeskujulikuks taluks. Tõnise koolitee algas kohalikus valla- ja kihelkonnakoolis ja läks edasi Tartu reaalkooli kaudu Riia Polütehnikumi. Sõjaolukord katkestas aga õpingud, kuna Tõnis Kint mobiliseeriti sõjaväkke 1916.a. novembris. Saksa okupatsiooni ajal astus Tõnis uuesti Riia Tehnikaülikooli, kuid pidi õpingud taas katkestama, sest korp. Vironia, kuhu ta oli iikmeks astunud, otsustas terves koosseisus minna Eesti sõjaväkke. Vabadussõja järele astus Tõnis Kint Tartu Ülikooli Põllumajandustea-duskonda, mille lõpetas 1924. aastal. Pärast ülikooli lõpetamist täiendas ta oma agronoomilist haridust Taanis, Norras ja Rootsis. . Tõnis Kinti teenistuskäik Vene sõjaväes algas üliõpilaste pataljonis Volga kubermangus. Sealt saadeti ta Moskva lipnike ettevalmistuskooli, mille lõpetamise järele oli Petrogra-dis tagavara-väeosas, kust saadeti Austria-Ungari rindele Transilvaa-nias ja hiljem rinde tagalasse Bessa-raabias. Vene sõjaväest siirdus Tõnis Kint esimesel võimalusel Eesti rahvus-väkke. 1917.a. novembris määrati ta 2. jalaväe polku Viljandis. Tõnis Kinti osavõtt Vabadussõjast toimus soomusrongi kosseisus, kus ta tõusis soomusrongi ülema kohustetäitjaks. Eesti iseseisvuse ajal oli T. Kint aktiivselt tegev Põllumeeste Kogude erakonnas. Rõllutöökoja direktorina on ta juhtinud eesti põllumajanduse arengut. Tõnis Kint valitM936. ja 1938.a. Riigivolikogu liikmeks. Ta kandideeris kommunistide vastaskandidaadina Riigivolikogusse ka Nõukogude Liidu esimese okupatsiooni ajal (1940), kõrvaldati aga kandideerijate nimekirjast. ja kuulutati ,,rahvus-vaenlaseks". Tõnis Kint on Eesti Rahvusnõukogu asutajaliige ja ta oli viis aastat selle esimees. Ta on olnud tegev ka Eesti Komitees ja Eesti Rahvusnõukogus. Vabade Eestlaste PõUumajandus-liidu juhtiva tegelasena on T. Kint aastakümneid pidevalt osa võtnud Euroopa Põllumajandusliidu kongressidest, kus ta on esitanud Eesti saatust selgitavaid materjale. Tõnis Kint on avaldanud kirjutusi ja intervjuusid saksa ajakirjanduses ja televisioonis. Ta oli üheks esimeseks initsiaatoriks Balti resolutsiooni ülesvõtmiseks Euroopa Parlamendis. Tõnis Kint on valitud Vabade Eestlaste Põllumajandusliidu auesime-heks ja Eesti Agronoomide Seltsi Rootsis auliikmeks. Eesti Välisvõitluse Fond määras 1983. aasta stipendiumi Tõnis Kinti-le teenete eest Eesti välisvõitluses ja eesti organisatsioonide töös. : Tõnis Kinti eluiga on olnud täis tööd ja võitlust Eestiheaks. Üheksa-kümnendal sünnipäeval soovime Tõnis Kintile palju õnne, raugemata energiat ja head tervist, et ta võiks veel palju aastaid jätkata tööd ja võitlust Eesti iseseisvuse taastami-seks! HEINRICH MARK Äsja käis A.T. tagasi Inglismaal oma Oxfordi college'i juubeli pühitsemisel ning oma hariduse ja nooruspõlve kodu ja sõprade keskel. A.T-on kaks õde, kes elavad Inglismaal, dr. med. Virge James Sheffieldis ja Tiina Sanfarouche, kes on prantsuse keele õpetaja Maidenheadis. Tervitan armast ametivenda ja praosti topelt juubeli puhul Pühakirja sõnadega, mis lubavad õnnistust neile, kes seovad Jumala teenimise oma igapäevase eluga nagu Andres Taul on teinud; ,,Otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!" (Matteuse 6,24). Usun, et õpetaja Andres Taul on pandnud oma lootuse sellele Kristuse juhisele ja lubadusele nagu Joo-sua, kes ütles; „Minajaminupere,me teenime Jehoovat!" (Joosua 25,15). See on olnud õnnistuseks temale ja ta tööle 25 aastat õpetaja ametis ja 50 aastat selle ilma eluteel — ja saab olema tulevikus, on meie soov ja palve. ÕP.THOMAS VAGA ©E.V. konoul Aarand Roos New Yorgist viibis nädal aega Londonis, tutvudes põhjalikumalt sealse E.V. Saatkonna praktiliste töödega. Ta kasutas oma külaskäiku kohtumiseks kolleegide ning organisatsioonide esindajatega. Nii võttis ta osa Balti Nõukogu poolt korraldatud vastuvõtust Briti Parlamendi terrassil, külastas Leedu Vabariigi charge d'affaires'i V. Balickast ning Läti Vabariigi esindajat P. Rein-hardsi, käis Eesti Majas ja viibis ieesti jumalateenistusel. ^ Londonist saabus Aarand Roos puhkusele Rootsi, kus ta veedab kaks nädalat peamiselt Skones jsi Stockholmi piirkonnas. © Esso Chemicali Skandinaavia ja Soome ettevõtete juhataja Hillar Tuiskvere on nimetatud Esso Chemicali Hollandi šeffiks. Seal on muuhulgas kaks petrokeemia kompleksi eksportturgude varustamiseks. Seoses uute ülesannetega siirdub Hillar Tuiskvere Haagi Hollandis. (MT) Poola diktaator Jaruzelsky on oma ametist tüdinenud ning määrab järglaseks oma autojuhi. Ta ütleb: ,,Meil on kolm lahendamatut probleemi: tööpuudus, tühjad ärid ja rahvast tulvil kirikud. Ma ei oska seda lahendada." Nädal hiljem takohtab oma endist autojuhti ning küsib: ,,Kuidas on nende probleemidega, millest rääkisin?" „Need on lahendatud väga lihtsalt. Tegin läänepiirid lahti ning kaotasin tööpuudusel Panin idapiiri kinni ja nüüd on ärid kaupu täis. Ja kirikutesse lasin riputada teie pildid ning need on nüüd tühjad." Tito sõidab oma luksusautoga maanteel. Ta näeb teel koperdavat närudes ja paljajalgset talumeest. Ta, laseb peatada auto ja küsib: „Kuhu teie lähete?" ,,Lähen Zagrebisse mõnda pisiasja ostma nagu auto, pesumasin, tv-apa-raat, külmutuskapp ja nõudepesumasin." ,,|0n teil nii palju raha?" ,,Aga loomulikult. Meie elame ju sotsialistlikus riigis." ,,Kas teate ka, kes mina olen?" ,,Kust ma seda tean?" „OlenTito." ,,Palun väga vabandust. Ma arvasin, et olete ameerika turist." JURISTID AndresPlvet, LL.B. ADVOKAAT - NOTAR Bigelow & Hendy' 789 Don Mills, Rd Tel. 429-3110 Korjändusaktsioon ühes Moskva tehases. Seltsimees Saposnikov ei anna hoolimata nurumistest ainsatki kopikat. Ta põhjendab: ,.Aastal 1983 ma annetasin trakto-rivabriku jaoks, aasta hiljem kalalaevastiku jaoks ja möödunud aastal SS- 20-ne heaks. Aga tänavu tahan osta omale uue välgumihkli. Ratas on juba siledaks kulunud." NÄDALA RISTSÕNAD n IS w sa J» • TS Tf PÕIKI; 1. Karm. 5. See on laskeriistadel. 10. Emane koer. 14. Tärkav kõrsvili. 15. Võta osa. 16. Suur. 17. Üks endisi Tallinna tubakavabrikuid. 18. Paremus. 19. Loba — rahvakeeles. 20. Veidi aega tagasi. 22. Vanusest. 24.. Üks sõjaväelisi auastmeid — lühend. 25. Käis sihitult ringi. 27. Üks heledamaid tähti taevavõlvil. 29. Tung millegi teostamiseks. 32. Üks saksakeele artikleid. 33. Menu. 34. Inetu häälega lind. 36. Elektriline ülekan-deseade. 40. Lai hunnik. 42. Filmi-või lavatäht. 44. Endisaegne suur piimanõu. 45. Teen üht metalli- või puutööd. 47. Teatud juhtimispunkt. 49. Hea—rootsi keeles, 50. . . .stick-auto õli nivoo mõõduvahend — Inglise keeles. 52. Ei anna alati õigeid ennustusi. 54. Laiskvorst. 58. Kunagi, iialgi. 59. Üks kuulsamaid Soome endisaja kirjanikke. 60. Tugevaid puhanguid. 62. On saagimiseks kõlbulik. 65. Pingutuse tagajärjel nahast väljatulev vedelik. 67, Arg olla. 69. Üks mänge ruudulisel laual. 70. Üks emaseid koduloomi. 71. Venepärane mehe hüüdnimi. 72. Vastikumaitseli-ne. 73. Pagu. 74. Üks tähtsaid tööstuslinnu Saksamaal. 75. Võib kasvada kas põõsas või maas. PÜSTI: 1. Hirmus. 2. Üks Eesti kunstnikke. 3. Ühe, siiUi maal võrdlemisi tasuva ärilise tegeyuse. 4. Kavand, skits. 5. Hankimas. 6. Sõna mida kasutab teiste abile mittelootev isik. 7. Nut-maajav. 8^ Homeros'e kuulus eepos. 9. Marsid — murdes. 10. Ameerika mehe hüüdnimi. 11. Lahti. 12. Üks Eesti" linnadest. 13. Ladina keelest pärit sõna eesliide, tähendusega: üle, läbi, taga. 21. Neli üheteisele järgnevat tähte tähestikusr23. Ringkäik. 26. Hääl mis tekib, kui midagi tulist vette pistetakse. 28. Omaaegne Eesti Sõjavägede Staabi ülem. 29. Indo-Euroo-pa hõimu liige Lääne-Euroopas. 30. On igal imetajal loomal. 31. Pandi paika ja korda. 35. Üks Elbe lisajõgesid Saksamaal. 37. Vastuvõetamatu seletusega labaseks tegema. 38. Asundus ja jõgi Virumaal. 39. Hol-lau'dijuustulinn. 41. Käi sihitult ringi. 43. Muhameedlaste paastukuu nimetus. 46. Ei riku meest. 48. Raas. 51. Hiired teevad selliseid hääli. 53. Tont, kellega Tootsil surnuaia juures alati t,egemist olevat olnud. 54. Üks lehtpuid. 55. Teeme ilusaks. 56. Teatud tõugu koerad. 57. Saksa mehenimi. 61. Tegevteenistusest väljas. 63. Üks kalapüügivahendeid. 64. Vend, 66. Tahtmine. 68. „...Torn"-endises Eestis müügilolnud Rootsi kalossid. Lahendus järgmises lehes) (Koostanud E.V.) EELMISE NÄDALA RISTSÕNADE LAHENDUS: PÕIKREAD: 1. Ork. 4. Siiri. 9. Ema. 12. Raa. 13. Islam. 14. Kae. 15. Belgia. 17. Gaasid. 19. Melbourne. 21. Laad. 23. Emu.'24. Teet. 27. Enn. 23. Õli. 29. Simss. 30.. lo. 31. Ulaklik. 33. Ta. 34. Notsu. 36. Ron. 37. Pea. 38. Odiri. 39. Moa. 40. Torr. 41. Hohen-lohe. 44. Õlakud. 46. Inetud. 49. Don. 50. Leena. 52. Uno. 53. Lee. 54. Ka-ren. 55. Sin. PÜSTREAD: 1. Orb. 2. Rae. 3. Kalman.,4. Siil. 5. Isabela. 6. II. 7. Raguu. 8. Imar. 9. Ekseem. 10. Mai. 11. Aed. 16. Ged. 18. Antik. 20. Omi-kron. 21. Leino. 22. Anood. 25. Ester. 26. Tsaar. 28. Õlu. 29. Sin. 31. Usnok. 32. Loaline. 35. Tihane. 37. Poetus. 39. Medea. 40. The. 42. Hulk. 43. Onan. 44. Õde. 45. Loe. 47. Uni. 48. Don. 51. Er. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-08-14-08