1985-05-16-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
|u" nr. 198S 0 § 0 riiges Ijõudude' poolt, (C) iga lis oli loodud Saksa toetusel või sellega Iga yalits.usega, mis oli llitsuse liitlane — käis, abistas või teistviisi mis isiku tagakiusami- 3n) rassi, usu, rahvusli-pi poliitilise vaate pä-lisati paragrahvi (See. eb.küüditatavad yõõr-itoodud tekst täpselt ses. Samuti lisati sea-klausel, mis — käši-uröri (Attörney Gene-orteerimist peatada — guse kõnesolevate fisi-lise kohana on ette Ivad võimalused: istniis.ugune võõrmaa- Jimati tuli Ühendriiki- |ale, kus asub võorsa-line voõrmaaflane asus cs Ühendriikidesse või (3j sünnimaale; (4 b sünnikoht deportee-alj (5) igale maale,kus ui 'läks maale, kust ta [idesse; (6) maale, mille all oli võprmaalase asünni ajal; (7) kui de- [.aühesse eelnevaist maadest on teostama-või võimata, siis igale nõus vastu võtma seise oma territooi^iumi- 253 Ta).) \ lisada Ühendriikide lumi ühe seaduslike jgeleva ametniku kir-itud Holtzmani lisan-itulikult „Nazi perse-listatud isikutele ei lu- Wmišes kergendust, J või vabadus võib olla jorteerimiskoha maal |mus lõpulikult kokku JU kõigest eelnevast Ise mõttes võiks veel lündsuse asjus teotsev lohus võib küll maini-la otsuse põhjendus-le sisaldab vaid üht.— favõtmist, mitte kelle-sõjasüütegudes. lil dollarit — Pärast pikka eeh. jmaailmne Eesti Va-ji Ülem3,ailmse Eesti (ÜEKN)'lahutamatia imetllkult ellu inkor- 9. novembril 1982. Iti USA-s tulumaksu'' lil 1983. i?gi aastapäeval 1984. |tiÜEKN poolt välja Eesti Vabadusfondi ipes Vabariigi aasta-lasta jooksullaekus [du US S8,377.39, mis fsfondi põhikapitali peale. idi 1985. aasta põhi-iimise siht, on US uda tuleb saavutada |a annetusüe kaudu, eesmärgiks ja üles- Itada Vabadusfond ja fipn-dollarilihe põhi-tegemisel palutakse J oma advokaadiga või (dusfondi juriidilise celleks on:, Casimir |öq. c/o 0'Connor &i 13 Fidelity Building,! Lryland 21210, USA. ' annetada ršekk või vEstonian "nimele Freedom Council, tdile võib Kpabereid. [irjutada il,Inc.(Fun lian World fan World 23869, )9, USA. lite ülekandmiseks Ita kontakt Vabadus-jae esindajaga. Idi põhikapitali inves-laadavat sissetulekut IsutadaÜEKN ja eesti jmärkide saayutami" Imselt. |, ärge unustage oma )le soovitamast .,ME1E ELU" m i m ii I t; 1 99 m. 20 (1837) aSBS MELIÄPÄEVAL, IS. M A I L - THÜRSDAY, M A Y 18 3 EI MINGIT;, KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts-1918. Harry Liiv jutustab V Eesti Sihtkapital Kanadas peakoosolek Eesti Majas. Foto — 0 . Haamer — Eesti Sihtkapftal kanadas võib aastale 1984 tagasi vaadata kui parimale oma senise tegevusaja vältel. Töö- ja majanduslikud tulemused näitayad, et ESK tegevus areneb endiselt ja kindlakujuliselt tõusu suunas, üteldakse peakoosoleku eellökmetel® saadetud ülevaates. • ; Eesti Sihtkapital Kanadas aasta-peakoosolek peeti kesknädalal, 8. mail, Eesti Maja väikses saalis. Koos oli 15 liiget 82-ne volitusega. ESK-1 on 134 liiget, neist on 1984. a. liikmemaksu tasunud 95 liiget. l Koosolekutavas ESK juhatuse esimees Hans Lupp, Ta mainis, et „ESK tegevust möödunud aasta vältel tuleb pidada üheks paremaks. Annetused ja kingitud kinnisvara väärtus on ületanud 1 miljoni dollari ajal, mil meid ümbritsevas'majanduselus valitseb veel teatud ebastabiilsus." Mälestati leinaseisakuga aasta vältel surma läbi lahkunuid liikmeid ja annetajaid. Neid oli 10. Koosolekut juhatas põhikirja kohaselt esimees H. Lupp ja protokollis sekretär H. Teder. Häälte jugejaiks valiti härrad Mäeste, Nüüd ja Teder. Tegevusaruande esitas H. Lupp. Tähelepanuväärseks päevaks oli ESK ajaloos kujunenud 11. märts ' 1985, mil ületati 1 miljon ESK sissetulekute ja annetuste koguväärtus, mille kasumist võidaksy anda toetusi. Rahalisi annetusi ja parandusi testamentide kaudu lon aas'ta vältel olnud rohkem kui kunagi vailem. Surma läbi lahkunud 4 kaasmaalast pärandasid ESK-le üle $200,000. Springmount aiandusäri tõi tulu 146,800. Anti välja ESK-d. tutvustav voldik, mille oli kujundapud arhitekt. Eneri Taul. Aasta vältel jagati välja toetusi 143,310 suuruses, millest noortega tegelevad organisatsioonid ja asutused said S12,500, kusjuures suuremaid sumniasid said suvekodud — Jõekääru S3000 ja Seedrioru $2000. Peale noorte rühmit^uste läks suurim toetus E KN Eesti Rahvusfondi (I500Ö). Kokku jagati välja annetusi 17 organisatsioonile $200 kuni $5000 ulatuses. ESK-1 i n loodud 10 fondi/ mille koguväärtus ületab S375,000. Neile lisandus 1985. aasta alul Jaan Arosoni, Rahel Olbrei, Eugen Reiali ja Fanny-Maria Karu testamendid, millede koguväärtus võib tõusta p08,0Ö0. 1 Rahalised aruanded luges ette lae-' kur Henn Mäeste. lulude-kulude aruanne oli ^ tasakaalustatud $160,939.65, kusjuures aabtane puhastulu oli $109,618.70. Arvete seis oli tasakaalustatud $547,240.25. EOHKESTI SÕNAVÕrrE . Aruannete kohta võeti sõnarohkelt, mis arenes kohati vastastikuseks süüdistuseks, kus i&egi labasused ei puudunud. A. Sepa kinnitas, el| talle on esi^ mees Lupp läinud aastail kinnitanud, et Haavaniidü poolt annetatud puukool, kuulub Sihtkapitalile, Antud, aruanded puukooli tegevuse kohta aga olla väga ebamäärased. „Otsesed tootmiskulud on märgitud $234,200. Siin ei ole märgitud, mis nende kulude eest on tehtud. Ig^ korralik aruanne nõuab, et täpselt, üksikasjalikult on näidatud, mis olid tootmise kulud, asjaajajate palgad, tööliste palgad, palju inventuuri juurde muretsetud jne. See aruanne on üldsõnaline. See ei selgita mulle mitte kui midagi. Siin on otsene tootmiskulu müügist 70%. See on jällegi kaudne. Võib mõtelda ühtepidi ja teistpidi, kuid mingit selgust ei anna. Meil on olnud iga kord järelpärimisi, et ükskord selget pilti.sa^da sellest. Härra Haavaniit kinkis helde käega Sihtkapitalile suure varanduse. Tänu sellele mehele, selle varandusega tegutseb; praegu Sihtkapital Kanadas. Siin peab aru andma sellele inimesele, kes sõda on annetahud. Need aruanded mingit selget pilti ei anna." Lupp: „ESK sai selle kingituse vastu võtta ainult selle teadmisega, et ESK, kui selline ei sai tegeleda ärilise tegevusega. Selleks l^iti tee, kuidas saame siiski opereerida seda äri. See äri on antud Hans Lupp Eesti Sihtkapital Kanadas esimees missory note) vastu firmale, mille nimi on ,,Haavaniit's Springmount Nurseries & Landscaping Ltd.". See äri töötab vastavalt Kanadas maksvatele seadustele. Tegelikkus on näidanud, et selle äri tegevus selle tabeli järgi on läinud kogu aeg ülesmäge. Ja inimesed, kes ärimaailmas tegutsevad saavad täiesti sellest aru. Kui räägime j üksikasjalistest kuludest, siis need on kõik seal sees. Kõik isikud, keda selle firma juurde määrati, on annetajale teada. Ta on neid ise aktsepteerinud. Nad on ESK juhatuse liikmed ja on selle äri juures annud lubaduse, et tegutsevad ainult niikaua, kui nad on ESK juhatuse liikmed. See kogu, mis siin koos on, ei ole võipieline nagunii ütlema, mida tuleks teha ühel või teisel juhul. Te ei ole mitte; selle ala inimesed. Äri kuulub Sihtkapitalile, kuid opereerib ärilisest seisukohast iseseisvalt. See on ainuke, võimalus, kuidas me saime seda vastu võtta." Haavaniit:,,Kui ma kinkisin Sihtkapitalile, siis sai tehtud dokument. Kuid dol^umenti kontrollides leidsin, et ESK oli maha tõmmatud ja asemele kirjutatud ,,Hans Lupp in Trust", mis on ebaseaduslikult tehtud ja mille tõttu saab seda äri igal ajal tagasi võtta. Aga mina ei taha seda tagasi võtta, sest äri on nii ära rikutud." Lupp: „HärraHäavaniit ei mäleta — see dokument muudeti teie juuresolekul, kus oli 4 või 5 inimest juures. Advokaat korraldas paberid. Teile oli samuti teada, et saime objekti niimoodi vastu võtta, et keegi pidi olema trüstee ja kuna mina olin esimees, siis juhatuse otsusel pandi see kohustus minule. Kui äri oleks laos-tatud, siis meil ei oleks võimalik raha teha. Oleme teinud uuendusi, uusi masinaid ostnud ja selle tagajärjel oleme saanud suuremat tulu. See aruanne on teise firma aruanne, mis on lepingu alusel tehtud, et äri teha. Kes seda vaadata tahab, võib seda teha pärast koosolekut, sest selle teise firma aruanded ei kuulu ESK koosolekule." Sepa: „Mikspärast pakutakse seda aruannet pärast koosolekut. Me oleme kõik ESK liikmed ja meie vastu peab olema usaldust. Olen Alfredi käest küsinud, miks nimele ,,Lupp" juurde tuli. See oli Alfredi tööiet see viidi Föderaalvalitsuse juurde. Pro-vintsivalitsuse juures oleks see firma saanud töötada selle sama Sihtkapitali juhatuse juures. Siis ei oleks tekkinud mingisugust tüli, mida ei ole suudetud ära lahendada." Haavaniit rõhutas, et see muudatus tehti tema teadmata. ,,Härra Lupp nimetas, et juhatuse liikmed omavad seda kompaniid $1.00 osanikkudena. Olin üllatatud ja lahkusin sellelt koosolekult ja sellest ajast peale ei ole meil enam koostööd olnud. Kui te tahate tõesti, ma võtan selle annetuse tagasi ja annan ühele teisele eesti korporatsioonile, kes seda asja õieti teeb. Veel on siin öeldud, et te olete maksnud minu riigimaksu. Minule on see väga haavav." • Lupp:„Mä olen üllatanud, et teie mäletamisega paistab midagi viltu läinud. Selle eest saite ju kviitungi. Meil on selleks tõend olemas, et teie kirjutasite sellele alla peale seda,küi need muudatused olid tehtud ja olite teadlik, kuidas see sinna juurde tekkis." ; Ja vaidlus kestis samal teemal eda-si- tagasi. Mäeste teatab, et „aiinetus on tehtud selle alusel, et kõik maksud, mis selle annetusega ühenduses, tulevad katta ESK pooh. See summa — $16,199.55, on korporatsiooni maks ja selle võrra on Sihtkapitali objekt kõrgem. Ametlikult peab see meie raamatutes olema." Haavaniit ei tahtnud, et sellega te-rna nime määritakse, nagu oleks Sihtkapital tema maksu maksnud. Dr. Aruja soovitas asja lahendada sellega, et sõnastus ei oleks annetajale haavav ja eksitav ja muudetakse lause sõnastus. Veel tahtis Aruja teada, kas on mingisugust seadust, miks ei või Haavaniidü aiaäri aruannet välja jagada selle asemel, et ühte ainust koopiat pärast koosolekut sabas seistes vaadata,'kusjuures puudub mõtlemiseks aeg ja võimalus arutamiseks. Lupp ei nõustu, sest see olla teise firma aruanne. Aruja ei lepi vastusega ja nõudis kategooriliselt .•ei" või „ja" vastust. August Nüüd tegi ettepaneku sõnavõtud lõpetada ja aruanded kinnitada. Aruanded kinnitati 3 vastuhääletajaga. Tegevuskava ja eelarve loeti ette, mis tõi esile sõnavõtte samas vaimus. Eelarve oli tasakaalustatud $258,100. VALIMISED Juhatusse valiti kaks põhikirja alusel väljalangenud liiget tagasi:Hans Lupp ja Andres Taul Esimees — Hans Lupp. Välisrevident - Toivo Kõhelik. Toetuste komitee (Grants Commit-tee): Regina Heinar, Ilmar Heinsoo, Emanuel Lepik, Edgar Marten, Hannes Oja, Villem Noolandi, Valdek Raiend, Tarvo Toomes. Investeeringute komitee (Invest-ment Coimmittee): Juhan Künnapuu, Ilmar Martens, Kaius Meipoom, Aavo Kimmel, Harry Rannata. Informatsioonikomitee [Public Relations Committee): Karl Arro, Kalju Jõgi, Laas Leivat, Enn Salu-rand, Andres Taul. Juriidiline komitee (Legal Advisory Committee): Ted Roland Laan, Tõnis Laar, Hans Meret, Anders Olvet, Ado Park, Ermi Soomet, Harald Teder, Tõnu Toome. Revisjonikomisjon (Finance Committee): Gunnar Mitt, Mart Pedel, Erik Ahosaar, Henn Mäeste. VAIDLUSI Kohalalgatatud küsimuste all vaieldi Haavaniidü fondi suuruse üle sgJgüSele jõudmata, kumb summa oli õige — Sihtkapitali raamatute järgi või Haavaniidü arvestuse järgi. A i nuke ettepanek tuli dr. Arujalt — • jagada järgmisel peakoosolekul liikmetele välja Haavaniidü aiandusäri aruanne, kui seda seadus-ei takista ja see avalikkuse ette ei lähe. Ettepanek võeti vastu. Läbirääkimiste punkti all oli õhk- , kond sedavõrd pingeliseks muutunud, et sõnavõtjate enesevalitsemine jättis kõvasti soovida ja koosolek lõpetati kell 9. Keegi polnud enam huvitatud aiandusäri aruannet vaadata, kuigi see võimalus kõigil oli. seisukohalt vaadatuna oli üheks põnevamaks sportlikuks sündmuseks Kanada „E8tonia" nimelise korvpallimeeskonna võistlusreis Prantsusmaale. Nad sõitsid sinna võistlema sini-must-val^etes dressides, suurte tähtedega ^Estonia" nimi rinnal Korraldajate poolt oli teatatud, et võistlustest osavõtjatena oli ülesand-nud ka Nõukogude Liidu C.S.K. Moskow'i korvpallimeeskond. ,,Estonia" meeskonnal oli soov nendega seal võistelda, neid võita ja neile näidata Kanada meistermeeskonna mängutehnikat, mis neile on õpetatud eesti treeneri Harry Liivi poolt. Rahvusvaheliste kommete kohaselt meeskondade vahelistel võistlustel võistlevad meeskonnad alati kingivad üksteisele mälestusesemeid, milleks tavaliselt on väiksed rahvuslipud või klubide embleemid. Estonia meeskonnal, võisteldes seal Moskva meeskonna vastu, oli kavatsus sel korral Moskva meeskonnale kinkida meie väikest rahvuslippu, demons-treeridas sellega Eesti Vabariigi eksisteerimist vabas maailmas. AINULT PRANTSUSMAAL Nagu Harry Liiv ütles,oli maandumisel BrüssePi lennuväljal neil vastas turniiri korraldajate esindaja, Selgituseks olgu märgitud, et rahulolematust tekitanud aruanne.ei olnud mitte ESK korraline aruanne, . mille revisjonkomisjon oli kinnitanud. Tegemist oli võrdluštabeliga aiandusäri tegevusest 1980. aastast alates, mille esitas tegevusaruande raames esimees Lupp. See table ei pretendeerinud absoluutsele täpsusele. Küll oli see tabel äärmi-seltebaselge — isegi „selle ala ini-mesele" rNäiteks 1984.aasta andmed tabelis: müügid $332,200; otsene ^^Estonia võistles Prantsusmaal Nõukogude Liidu meeskond ei võtnud turniirist osa kes teatas, et võistlustest Hollandis ja Belgias on loobutud ja asemele organiseeritud võistlused Prantsusmaal Calaes'i ja Dunkirk'i linnades. Samuti teatati, et Euroopa klubide-vaheline turniir, mis esialgu kavatseti pidada Pariisis, peetakse Grave- Hnes'i linn'as, kus on suurem spordihall. ,,Estonia" meeskond viidi bussiga Gravelines'i, kus samal päeval linnapea poolt korraldati turniirist osavõtvatele meeskondadele suurejooneline vastuvõtt, koos kinkiga. Küsimusele, mis ta linnapeale vastu andis, näitas Harry Liiv Labatts'i firmamkrgiga tulesüütajat, väikest plastikast rinnamärki kirjaga „Blue Light" ja Albertast saadud väikest piisonihärga kujutavat märki. Ta oli kinkideks; palunud EKN-lt Torontos väikeseid eesti laualippe, aga ei saanud. Lubati küll möödunud suvel peetud Esto'84 rinnamärke, mis ka jäid tulemata. Kuna klubil ei olnud raha ja meeskonnaliikmed pidid ise pooled sõidukulud maksma, siis nendel endil ei olnud võimalust eesti laualippude ostmiseks. Linnapea banketil öeldi et Nõukogude Liidu meeskond on teatanud, et nendel ei ole võimalik turniiri J osa võtta. Põhjuseid ei olnud teatatud. Tühjaksjäänud koht asetati turniiri korraldajate poolt ühe prantsuse meeskonnaga. KOLMAS KOHT Esimene võistlus oli Calaes'iB Normandia piirkonna koondmeeskonna vastu, keda nad võitsid 130:100, teine ' Dunkirk'is sealse meeskonna vastu, keda nad samuti võitsid 119:74. „Es-tonia" mängides nende meeskondade vastu oli alati juhtimas ja nende võitmine ei olnud meeskonnale probleem. Nende ainukeseks väärikaks vastaseks oli prantsuse Ortlhez'i meeskond, kes on momendil Euroopa parim ja kellega nad mängisid kohe turnijri algul. See võistlus oli kõige põnevavam. Mängu käik oli kogu aeg tasavägine, kuid just enne lõppu Orthez'imeeskond sai ühe kor-viviske rohkem. Pall kukkus korvi pärast iõppvilet, kuid oli viskaja kätest ära enne. Rahvuvaheliste määruste järele loetakse selline vise kehtivaks. Turniiri teine mäng Itaalia meeskonna Diana San Marino vastu, keda nad võitsid 102:86 ja ka kolmas mäng Prantsuse meeskonna S.C.P. Limo-ges'ivastu, mis samuti lõppes „Esto-nia" võiduga 109:92, ei tekitanud neile raskusi. Turniiri lõpptulemus oli: 1. Orthez, Prantsuse, 2. El. Ferrol, Hispaania, 3. „Estonia", Kanada. Mõned „Estonia" paremad mängijad tööolude tõttu ei saanud võistlusrei-sule minna ja olid asendatud nooremate mängijatega. Harry Liivi arvates on see turniir võidetav, kui kõik paremad mängijad saavad kaasa mängida. Vesteldes Harry Liiviga tuli mõte, et tuleks katsetada mõne erikomitee asutamiseg^, kes toetaks sportlasi, kui need lähevad eesti nime tutvustama. HARALD RAIGNA Sihtkapitali juhatus jagas ametid Eesti Sihtkapital Kanadas juhatus jagas oma ametid pärast 8. mail .a. peetud peakoosolekut järgnevalt: Hans Lupp — esimees (valitud peakoosolekul), Kaius Meipoom — abiesimees, Harald Teder — sekretär, Henn Mäeste — laekur, Willem Noolandi, Andres Taul. lubatuse esindajateks Eesti Sihtkapital Kanadas komiteedesse kinnitati: Wr Noolandi — toetuste komitee, K. Meipoom — Investeeringute komitee, praost Andres Taul — Informatsioonikomitee, Harald Teder — Juriidiline komitee, H. Mäeste — Revisjonikomisjon. Esindajad on samaaegselt peakoosoleku poolt valitud vastavate komiteede täieõiguslikud liikmed, kusjuures revisjonikomisjonis laekur H. Mäeste toimib ainult juhatuse esindajana. tootmiskulu $234,200; tulu (enne toetusi, tulumaksu, intresse, kapitaal-kulu $84,900 ja tabeli koostaja jõuab välja 25,6%-lise tuluga müügist. Arusaamatuks jääb, kuidas jõudis arvestaja $84,900 tuluni, kui see arv antud arvude juures peaks olema hoopis $98,000! Sellega peaks tulu% müükidest olema 29,5. Oletame aga, et 1984 aasta brutto sissetulek (tabeli järgi) $332,200 on õige ja samuti re-visjoni- komisjoni poolt õigeks tunnistatud puhastulu $46,800 on õige. See jätaks kulude poolele $285,400 suuruse summa. Sellega oleks puhastulu müükidest 14%. V.J. uur rahuldus. Kasuvanem olla on vastutusrikas töö, mille päevapikkus ulatab tihti 24 tunnini. Vahel näib seelootusetu ja nõuab erakordset kannatust,- energiat ja armastust. Vaatamata pingutavatele nõuetele, tuhanded inimesed võtavad siiski igal aastal kasulapsi :endi kodudesse. Mõned on alles lapsed, teised on teismelised ja mõnedel on.kehalisi ja ivaimseid puudujääke, aga vajadus on neil kõigil ühine: nad vajavad nende mõistmist, kohta kus olla ja abi, et üle saada möödunud raskustelt nende elus ning et nad uuesti kohaneksid perekondades. See on suur rõõm, mida võite jagada lastega või noortega ja see on rikkus, mida elu võib teile pakkuda! Teie olete sellega osa ühiskondlikust või professionaalsest tööst, aidates kasulapsi ja ka nendö vanemaid, kes vajavad kõige enam abi. Õpite hindama abi väärtust, mis arendab ja tugevndab ka Teie isiicsust. Kui soovite saada kasuvanemaks ja tundma õppida põhimõtetega, võtke ühendust kohaliku Children Aid Society või Family and Children Services'iga. See ei ole kerge ülesanne.^ Ministry Of Community Mõned tööd nõuavad pai,u,s,kui, andSocial Services kuid vähesed suudavad anda vastu- vjwwiwi IV^O tasuks Frank Drea, Minister William Davis, Prennier y 6 i
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 16, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-05-16 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850516 |
Description
Title | 1985-05-16-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | |u" nr. 198S 0 § 0 riiges Ijõudude' poolt, (C) iga lis oli loodud Saksa toetusel või sellega Iga yalits.usega, mis oli llitsuse liitlane — käis, abistas või teistviisi mis isiku tagakiusami- 3n) rassi, usu, rahvusli-pi poliitilise vaate pä-lisati paragrahvi (See. eb.küüditatavad yõõr-itoodud tekst täpselt ses. Samuti lisati sea-klausel, mis — käši-uröri (Attörney Gene-orteerimist peatada — guse kõnesolevate fisi-lise kohana on ette Ivad võimalused: istniis.ugune võõrmaa- Jimati tuli Ühendriiki- |ale, kus asub võorsa-line voõrmaaflane asus cs Ühendriikidesse või (3j sünnimaale; (4 b sünnikoht deportee-alj (5) igale maale,kus ui 'läks maale, kust ta [idesse; (6) maale, mille all oli võprmaalase asünni ajal; (7) kui de- [.aühesse eelnevaist maadest on teostama-või võimata, siis igale nõus vastu võtma seise oma territooi^iumi- 253 Ta).) \ lisada Ühendriikide lumi ühe seaduslike jgeleva ametniku kir-itud Holtzmani lisan-itulikult „Nazi perse-listatud isikutele ei lu- Wmišes kergendust, J või vabadus võib olla jorteerimiskoha maal |mus lõpulikult kokku JU kõigest eelnevast Ise mõttes võiks veel lündsuse asjus teotsev lohus võib küll maini-la otsuse põhjendus-le sisaldab vaid üht.— favõtmist, mitte kelle-sõjasüütegudes. lil dollarit — Pärast pikka eeh. jmaailmne Eesti Va-ji Ülem3,ailmse Eesti (ÜEKN)'lahutamatia imetllkult ellu inkor- 9. novembril 1982. Iti USA-s tulumaksu'' lil 1983. i?gi aastapäeval 1984. |tiÜEKN poolt välja Eesti Vabadusfondi ipes Vabariigi aasta-lasta jooksullaekus [du US S8,377.39, mis fsfondi põhikapitali peale. idi 1985. aasta põhi-iimise siht, on US uda tuleb saavutada |a annetusüe kaudu, eesmärgiks ja üles- Itada Vabadusfond ja fipn-dollarilihe põhi-tegemisel palutakse J oma advokaadiga või (dusfondi juriidilise celleks on:, Casimir |öq. c/o 0'Connor &i 13 Fidelity Building,! Lryland 21210, USA. ' annetada ršekk või vEstonian "nimele Freedom Council, tdile võib Kpabereid. [irjutada il,Inc.(Fun lian World fan World 23869, )9, USA. lite ülekandmiseks Ita kontakt Vabadus-jae esindajaga. Idi põhikapitali inves-laadavat sissetulekut IsutadaÜEKN ja eesti jmärkide saayutami" Imselt. |, ärge unustage oma )le soovitamast .,ME1E ELU" m i m ii I t; 1 99 m. 20 (1837) aSBS MELIÄPÄEVAL, IS. M A I L - THÜRSDAY, M A Y 18 3 EI MINGIT;, KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts-1918. Harry Liiv jutustab V Eesti Sihtkapital Kanadas peakoosolek Eesti Majas. Foto — 0 . Haamer — Eesti Sihtkapftal kanadas võib aastale 1984 tagasi vaadata kui parimale oma senise tegevusaja vältel. Töö- ja majanduslikud tulemused näitayad, et ESK tegevus areneb endiselt ja kindlakujuliselt tõusu suunas, üteldakse peakoosoleku eellökmetel® saadetud ülevaates. • ; Eesti Sihtkapital Kanadas aasta-peakoosolek peeti kesknädalal, 8. mail, Eesti Maja väikses saalis. Koos oli 15 liiget 82-ne volitusega. ESK-1 on 134 liiget, neist on 1984. a. liikmemaksu tasunud 95 liiget. l Koosolekutavas ESK juhatuse esimees Hans Lupp, Ta mainis, et „ESK tegevust möödunud aasta vältel tuleb pidada üheks paremaks. Annetused ja kingitud kinnisvara väärtus on ületanud 1 miljoni dollari ajal, mil meid ümbritsevas'majanduselus valitseb veel teatud ebastabiilsus." Mälestati leinaseisakuga aasta vältel surma läbi lahkunuid liikmeid ja annetajaid. Neid oli 10. Koosolekut juhatas põhikirja kohaselt esimees H. Lupp ja protokollis sekretär H. Teder. Häälte jugejaiks valiti härrad Mäeste, Nüüd ja Teder. Tegevusaruande esitas H. Lupp. Tähelepanuväärseks päevaks oli ESK ajaloos kujunenud 11. märts ' 1985, mil ületati 1 miljon ESK sissetulekute ja annetuste koguväärtus, mille kasumist võidaksy anda toetusi. Rahalisi annetusi ja parandusi testamentide kaudu lon aas'ta vältel olnud rohkem kui kunagi vailem. Surma läbi lahkunud 4 kaasmaalast pärandasid ESK-le üle $200,000. Springmount aiandusäri tõi tulu 146,800. Anti välja ESK-d. tutvustav voldik, mille oli kujundapud arhitekt. Eneri Taul. Aasta vältel jagati välja toetusi 143,310 suuruses, millest noortega tegelevad organisatsioonid ja asutused said S12,500, kusjuures suuremaid sumniasid said suvekodud — Jõekääru S3000 ja Seedrioru $2000. Peale noorte rühmit^uste läks suurim toetus E KN Eesti Rahvusfondi (I500Ö). Kokku jagati välja annetusi 17 organisatsioonile $200 kuni $5000 ulatuses. ESK-1 i n loodud 10 fondi/ mille koguväärtus ületab S375,000. Neile lisandus 1985. aasta alul Jaan Arosoni, Rahel Olbrei, Eugen Reiali ja Fanny-Maria Karu testamendid, millede koguväärtus võib tõusta p08,0Ö0. 1 Rahalised aruanded luges ette lae-' kur Henn Mäeste. lulude-kulude aruanne oli ^ tasakaalustatud $160,939.65, kusjuures aabtane puhastulu oli $109,618.70. Arvete seis oli tasakaalustatud $547,240.25. EOHKESTI SÕNAVÕrrE . Aruannete kohta võeti sõnarohkelt, mis arenes kohati vastastikuseks süüdistuseks, kus i&egi labasused ei puudunud. A. Sepa kinnitas, el| talle on esi^ mees Lupp läinud aastail kinnitanud, et Haavaniidü poolt annetatud puukool, kuulub Sihtkapitalile, Antud, aruanded puukooli tegevuse kohta aga olla väga ebamäärased. „Otsesed tootmiskulud on märgitud $234,200. Siin ei ole märgitud, mis nende kulude eest on tehtud. Ig^ korralik aruanne nõuab, et täpselt, üksikasjalikult on näidatud, mis olid tootmise kulud, asjaajajate palgad, tööliste palgad, palju inventuuri juurde muretsetud jne. See aruanne on üldsõnaline. See ei selgita mulle mitte kui midagi. Siin on otsene tootmiskulu müügist 70%. See on jällegi kaudne. Võib mõtelda ühtepidi ja teistpidi, kuid mingit selgust ei anna. Meil on olnud iga kord järelpärimisi, et ükskord selget pilti.sa^da sellest. Härra Haavaniit kinkis helde käega Sihtkapitalile suure varanduse. Tänu sellele mehele, selle varandusega tegutseb; praegu Sihtkapital Kanadas. Siin peab aru andma sellele inimesele, kes sõda on annetahud. Need aruanded mingit selget pilti ei anna." Lupp: „ESK sai selle kingituse vastu võtta ainult selle teadmisega, et ESK, kui selline ei sai tegeleda ärilise tegevusega. Selleks l^iti tee, kuidas saame siiski opereerida seda äri. See äri on antud Hans Lupp Eesti Sihtkapital Kanadas esimees missory note) vastu firmale, mille nimi on ,,Haavaniit's Springmount Nurseries & Landscaping Ltd.". See äri töötab vastavalt Kanadas maksvatele seadustele. Tegelikkus on näidanud, et selle äri tegevus selle tabeli järgi on läinud kogu aeg ülesmäge. Ja inimesed, kes ärimaailmas tegutsevad saavad täiesti sellest aru. Kui räägime j üksikasjalistest kuludest, siis need on kõik seal sees. Kõik isikud, keda selle firma juurde määrati, on annetajale teada. Ta on neid ise aktsepteerinud. Nad on ESK juhatuse liikmed ja on selle äri juures annud lubaduse, et tegutsevad ainult niikaua, kui nad on ESK juhatuse liikmed. See kogu, mis siin koos on, ei ole võipieline nagunii ütlema, mida tuleks teha ühel või teisel juhul. Te ei ole mitte; selle ala inimesed. Äri kuulub Sihtkapitalile, kuid opereerib ärilisest seisukohast iseseisvalt. See on ainuke, võimalus, kuidas me saime seda vastu võtta." Haavaniit:,,Kui ma kinkisin Sihtkapitalile, siis sai tehtud dokument. Kuid dol^umenti kontrollides leidsin, et ESK oli maha tõmmatud ja asemele kirjutatud ,,Hans Lupp in Trust", mis on ebaseaduslikult tehtud ja mille tõttu saab seda äri igal ajal tagasi võtta. Aga mina ei taha seda tagasi võtta, sest äri on nii ära rikutud." Lupp: „HärraHäavaniit ei mäleta — see dokument muudeti teie juuresolekul, kus oli 4 või 5 inimest juures. Advokaat korraldas paberid. Teile oli samuti teada, et saime objekti niimoodi vastu võtta, et keegi pidi olema trüstee ja kuna mina olin esimees, siis juhatuse otsusel pandi see kohustus minule. Kui äri oleks laos-tatud, siis meil ei oleks võimalik raha teha. Oleme teinud uuendusi, uusi masinaid ostnud ja selle tagajärjel oleme saanud suuremat tulu. See aruanne on teise firma aruanne, mis on lepingu alusel tehtud, et äri teha. Kes seda vaadata tahab, võib seda teha pärast koosolekut, sest selle teise firma aruanded ei kuulu ESK koosolekule." Sepa: „Mikspärast pakutakse seda aruannet pärast koosolekut. Me oleme kõik ESK liikmed ja meie vastu peab olema usaldust. Olen Alfredi käest küsinud, miks nimele ,,Lupp" juurde tuli. See oli Alfredi tööiet see viidi Föderaalvalitsuse juurde. Pro-vintsivalitsuse juures oleks see firma saanud töötada selle sama Sihtkapitali juhatuse juures. Siis ei oleks tekkinud mingisugust tüli, mida ei ole suudetud ära lahendada." Haavaniit rõhutas, et see muudatus tehti tema teadmata. ,,Härra Lupp nimetas, et juhatuse liikmed omavad seda kompaniid $1.00 osanikkudena. Olin üllatatud ja lahkusin sellelt koosolekult ja sellest ajast peale ei ole meil enam koostööd olnud. Kui te tahate tõesti, ma võtan selle annetuse tagasi ja annan ühele teisele eesti korporatsioonile, kes seda asja õieti teeb. Veel on siin öeldud, et te olete maksnud minu riigimaksu. Minule on see väga haavav." • Lupp:„Mä olen üllatanud, et teie mäletamisega paistab midagi viltu läinud. Selle eest saite ju kviitungi. Meil on selleks tõend olemas, et teie kirjutasite sellele alla peale seda,küi need muudatused olid tehtud ja olite teadlik, kuidas see sinna juurde tekkis." ; Ja vaidlus kestis samal teemal eda-si- tagasi. Mäeste teatab, et „aiinetus on tehtud selle alusel, et kõik maksud, mis selle annetusega ühenduses, tulevad katta ESK pooh. See summa — $16,199.55, on korporatsiooni maks ja selle võrra on Sihtkapitali objekt kõrgem. Ametlikult peab see meie raamatutes olema." Haavaniit ei tahtnud, et sellega te-rna nime määritakse, nagu oleks Sihtkapital tema maksu maksnud. Dr. Aruja soovitas asja lahendada sellega, et sõnastus ei oleks annetajale haavav ja eksitav ja muudetakse lause sõnastus. Veel tahtis Aruja teada, kas on mingisugust seadust, miks ei või Haavaniidü aiaäri aruannet välja jagada selle asemel, et ühte ainust koopiat pärast koosolekut sabas seistes vaadata,'kusjuures puudub mõtlemiseks aeg ja võimalus arutamiseks. Lupp ei nõustu, sest see olla teise firma aruanne. Aruja ei lepi vastusega ja nõudis kategooriliselt .•ei" või „ja" vastust. August Nüüd tegi ettepaneku sõnavõtud lõpetada ja aruanded kinnitada. Aruanded kinnitati 3 vastuhääletajaga. Tegevuskava ja eelarve loeti ette, mis tõi esile sõnavõtte samas vaimus. Eelarve oli tasakaalustatud $258,100. VALIMISED Juhatusse valiti kaks põhikirja alusel väljalangenud liiget tagasi:Hans Lupp ja Andres Taul Esimees — Hans Lupp. Välisrevident - Toivo Kõhelik. Toetuste komitee (Grants Commit-tee): Regina Heinar, Ilmar Heinsoo, Emanuel Lepik, Edgar Marten, Hannes Oja, Villem Noolandi, Valdek Raiend, Tarvo Toomes. Investeeringute komitee (Invest-ment Coimmittee): Juhan Künnapuu, Ilmar Martens, Kaius Meipoom, Aavo Kimmel, Harry Rannata. Informatsioonikomitee [Public Relations Committee): Karl Arro, Kalju Jõgi, Laas Leivat, Enn Salu-rand, Andres Taul. Juriidiline komitee (Legal Advisory Committee): Ted Roland Laan, Tõnis Laar, Hans Meret, Anders Olvet, Ado Park, Ermi Soomet, Harald Teder, Tõnu Toome. Revisjonikomisjon (Finance Committee): Gunnar Mitt, Mart Pedel, Erik Ahosaar, Henn Mäeste. VAIDLUSI Kohalalgatatud küsimuste all vaieldi Haavaniidü fondi suuruse üle sgJgüSele jõudmata, kumb summa oli õige — Sihtkapitali raamatute järgi või Haavaniidü arvestuse järgi. A i nuke ettepanek tuli dr. Arujalt — • jagada järgmisel peakoosolekul liikmetele välja Haavaniidü aiandusäri aruanne, kui seda seadus-ei takista ja see avalikkuse ette ei lähe. Ettepanek võeti vastu. Läbirääkimiste punkti all oli õhk- , kond sedavõrd pingeliseks muutunud, et sõnavõtjate enesevalitsemine jättis kõvasti soovida ja koosolek lõpetati kell 9. Keegi polnud enam huvitatud aiandusäri aruannet vaadata, kuigi see võimalus kõigil oli. seisukohalt vaadatuna oli üheks põnevamaks sportlikuks sündmuseks Kanada „E8tonia" nimelise korvpallimeeskonna võistlusreis Prantsusmaale. Nad sõitsid sinna võistlema sini-must-val^etes dressides, suurte tähtedega ^Estonia" nimi rinnal Korraldajate poolt oli teatatud, et võistlustest osavõtjatena oli ülesand-nud ka Nõukogude Liidu C.S.K. Moskow'i korvpallimeeskond. ,,Estonia" meeskonnal oli soov nendega seal võistelda, neid võita ja neile näidata Kanada meistermeeskonna mängutehnikat, mis neile on õpetatud eesti treeneri Harry Liivi poolt. Rahvusvaheliste kommete kohaselt meeskondade vahelistel võistlustel võistlevad meeskonnad alati kingivad üksteisele mälestusesemeid, milleks tavaliselt on väiksed rahvuslipud või klubide embleemid. Estonia meeskonnal, võisteldes seal Moskva meeskonna vastu, oli kavatsus sel korral Moskva meeskonnale kinkida meie väikest rahvuslippu, demons-treeridas sellega Eesti Vabariigi eksisteerimist vabas maailmas. AINULT PRANTSUSMAAL Nagu Harry Liiv ütles,oli maandumisel BrüssePi lennuväljal neil vastas turniiri korraldajate esindaja, Selgituseks olgu märgitud, et rahulolematust tekitanud aruanne.ei olnud mitte ESK korraline aruanne, . mille revisjonkomisjon oli kinnitanud. Tegemist oli võrdluštabeliga aiandusäri tegevusest 1980. aastast alates, mille esitas tegevusaruande raames esimees Lupp. See table ei pretendeerinud absoluutsele täpsusele. Küll oli see tabel äärmi-seltebaselge — isegi „selle ala ini-mesele" rNäiteks 1984.aasta andmed tabelis: müügid $332,200; otsene ^^Estonia võistles Prantsusmaal Nõukogude Liidu meeskond ei võtnud turniirist osa kes teatas, et võistlustest Hollandis ja Belgias on loobutud ja asemele organiseeritud võistlused Prantsusmaal Calaes'i ja Dunkirk'i linnades. Samuti teatati, et Euroopa klubide-vaheline turniir, mis esialgu kavatseti pidada Pariisis, peetakse Grave- Hnes'i linn'as, kus on suurem spordihall. ,,Estonia" meeskond viidi bussiga Gravelines'i, kus samal päeval linnapea poolt korraldati turniirist osavõtvatele meeskondadele suurejooneline vastuvõtt, koos kinkiga. Küsimusele, mis ta linnapeale vastu andis, näitas Harry Liiv Labatts'i firmamkrgiga tulesüütajat, väikest plastikast rinnamärki kirjaga „Blue Light" ja Albertast saadud väikest piisonihärga kujutavat märki. Ta oli kinkideks; palunud EKN-lt Torontos väikeseid eesti laualippe, aga ei saanud. Lubati küll möödunud suvel peetud Esto'84 rinnamärke, mis ka jäid tulemata. Kuna klubil ei olnud raha ja meeskonnaliikmed pidid ise pooled sõidukulud maksma, siis nendel endil ei olnud võimalust eesti laualippude ostmiseks. Linnapea banketil öeldi et Nõukogude Liidu meeskond on teatanud, et nendel ei ole võimalik turniiri J osa võtta. Põhjuseid ei olnud teatatud. Tühjaksjäänud koht asetati turniiri korraldajate poolt ühe prantsuse meeskonnaga. KOLMAS KOHT Esimene võistlus oli Calaes'iB Normandia piirkonna koondmeeskonna vastu, keda nad võitsid 130:100, teine ' Dunkirk'is sealse meeskonna vastu, keda nad samuti võitsid 119:74. „Es-tonia" mängides nende meeskondade vastu oli alati juhtimas ja nende võitmine ei olnud meeskonnale probleem. Nende ainukeseks väärikaks vastaseks oli prantsuse Ortlhez'i meeskond, kes on momendil Euroopa parim ja kellega nad mängisid kohe turnijri algul. See võistlus oli kõige põnevavam. Mängu käik oli kogu aeg tasavägine, kuid just enne lõppu Orthez'imeeskond sai ühe kor-viviske rohkem. Pall kukkus korvi pärast iõppvilet, kuid oli viskaja kätest ära enne. Rahvuvaheliste määruste järele loetakse selline vise kehtivaks. Turniiri teine mäng Itaalia meeskonna Diana San Marino vastu, keda nad võitsid 102:86 ja ka kolmas mäng Prantsuse meeskonna S.C.P. Limo-ges'ivastu, mis samuti lõppes „Esto-nia" võiduga 109:92, ei tekitanud neile raskusi. Turniiri lõpptulemus oli: 1. Orthez, Prantsuse, 2. El. Ferrol, Hispaania, 3. „Estonia", Kanada. Mõned „Estonia" paremad mängijad tööolude tõttu ei saanud võistlusrei-sule minna ja olid asendatud nooremate mängijatega. Harry Liivi arvates on see turniir võidetav, kui kõik paremad mängijad saavad kaasa mängida. Vesteldes Harry Liiviga tuli mõte, et tuleks katsetada mõne erikomitee asutamiseg^, kes toetaks sportlasi, kui need lähevad eesti nime tutvustama. HARALD RAIGNA Sihtkapitali juhatus jagas ametid Eesti Sihtkapital Kanadas juhatus jagas oma ametid pärast 8. mail .a. peetud peakoosolekut järgnevalt: Hans Lupp — esimees (valitud peakoosolekul), Kaius Meipoom — abiesimees, Harald Teder — sekretär, Henn Mäeste — laekur, Willem Noolandi, Andres Taul. lubatuse esindajateks Eesti Sihtkapital Kanadas komiteedesse kinnitati: Wr Noolandi — toetuste komitee, K. Meipoom — Investeeringute komitee, praost Andres Taul — Informatsioonikomitee, Harald Teder — Juriidiline komitee, H. Mäeste — Revisjonikomisjon. Esindajad on samaaegselt peakoosoleku poolt valitud vastavate komiteede täieõiguslikud liikmed, kusjuures revisjonikomisjonis laekur H. Mäeste toimib ainult juhatuse esindajana. tootmiskulu $234,200; tulu (enne toetusi, tulumaksu, intresse, kapitaal-kulu $84,900 ja tabeli koostaja jõuab välja 25,6%-lise tuluga müügist. Arusaamatuks jääb, kuidas jõudis arvestaja $84,900 tuluni, kui see arv antud arvude juures peaks olema hoopis $98,000! Sellega peaks tulu% müükidest olema 29,5. Oletame aga, et 1984 aasta brutto sissetulek (tabeli järgi) $332,200 on õige ja samuti re-visjoni- komisjoni poolt õigeks tunnistatud puhastulu $46,800 on õige. See jätaks kulude poolele $285,400 suuruse summa. Sellega oleks puhastulu müükidest 14%. V.J. uur rahuldus. Kasuvanem olla on vastutusrikas töö, mille päevapikkus ulatab tihti 24 tunnini. Vahel näib seelootusetu ja nõuab erakordset kannatust,- energiat ja armastust. Vaatamata pingutavatele nõuetele, tuhanded inimesed võtavad siiski igal aastal kasulapsi :endi kodudesse. Mõned on alles lapsed, teised on teismelised ja mõnedel on.kehalisi ja ivaimseid puudujääke, aga vajadus on neil kõigil ühine: nad vajavad nende mõistmist, kohta kus olla ja abi, et üle saada möödunud raskustelt nende elus ning et nad uuesti kohaneksid perekondades. See on suur rõõm, mida võite jagada lastega või noortega ja see on rikkus, mida elu võib teile pakkuda! Teie olete sellega osa ühiskondlikust või professionaalsest tööst, aidates kasulapsi ja ka nendö vanemaid, kes vajavad kõige enam abi. Õpite hindama abi väärtust, mis arendab ja tugevndab ka Teie isiicsust. Kui soovite saada kasuvanemaks ja tundma õppida põhimõtetega, võtke ühendust kohaliku Children Aid Society või Family and Children Services'iga. See ei ole kerge ülesanne.^ Ministry Of Community Mõned tööd nõuavad pai,u,s,kui, andSocial Services kuid vähesed suudavad anda vastu- vjwwiwi IV^O tasuks Frank Drea, Minister William Davis, Prennier y 6 i |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-05-16-03