Meie Elu = Our life, May 16, 1985

              |u" nr. 198S
0
§ 0
riiges
Ijõudude' poolt, (C) iga
lis oli loodud Saksa
toetusel või sellega
Iga yalits.usega, mis oli
llitsuse liitlane — kä­is,
abistas või teistviisi
mis isiku tagakiusami-
3n) rassi, usu, rahvusli-pi
poliitilise vaate pä-lisati
paragrahvi (See.
eb.küüditatavad yõõr-itoodud
tekst täpselt
ses. Samuti lisati sea-klausel,
mis — käši-uröri
(Attörney Gene-orteerimist
peatada —
guse kõnesolevate fisi-lise
kohana on ette
Ivad võimalused:
istniis.ugune võõrmaa-
Jimati tuli Ühendriiki-
|ale, kus asub võorsa-line
voõrmaaflane asus
cs Ühendriikidesse või
(3j sünnimaale; (4
b sünnikoht deportee-alj
(5) igale maale,kus
ui 'läks maale, kust ta
[idesse; (6) maale, mille
all oli võprmaalase
asünni ajal; (7) kui de-
[.aühesse eelnevaist
maadest on teostama-või
võimata, siis igale
nõus vastu võtma sei­se
oma territooi^iumi-
253 Ta).) \
lisada Ühendriikide
lumi ühe seaduslike
jgeleva ametniku kir-itud
Holtzmani lisan-itulikult
„Nazi perse-listatud
isikutele ei lu-
Wmišes kergendust,
J või vabadus võib olla
jorteerimiskoha maal
|mus lõpulikult kokku
JU kõigest eelnevast
Ise mõttes võiks veel
lündsuse asjus teotsev
lohus võib küll maini-la
otsuse põhjendus-le
sisaldab vaid üht.—
favõtmist, mitte kelle-sõjasüütegudes.
lil dollarit
— Pärast pikka eeh.
jmaailmne Eesti Va-ji
Ülem3,ailmse Eesti
(ÜEKN)'lahutamatia
imetllkult ellu inkor-
9. novembril 1982.
Iti USA-s tulumaksu''
lil 1983.
i?gi aastapäeval 1984.
|tiÜEKN poolt välja
Eesti Vabadusfondi
ipes Vabariigi aasta-lasta
jooksullaekus
[du US S8,377.39, mis
fsfondi põhikapitali
peale.
idi 1985. aasta põhi-iimise
siht, on US
uda tuleb saavutada
|a annetusüe kaudu,
eesmärgiks ja üles-
Itada Vabadusfond ja
fipn-dollarilihe põhi-tegemisel
palutakse
J oma advokaadiga või
(dusfondi juriidilise
celleks on:, Casimir
|öq. c/o 0'Connor &i
13 Fidelity Building,!
Lryland 21210, USA. '
annetada
ršekk või
vEstonian
"nimele
Freedom
Council,
tdile võib
Kpabereid.
[irjutada
il,Inc.(Fun
lian World
fan World
23869,
)9, USA.
lite ülekandmiseks
Ita kontakt Vabadus-jae
esindajaga.
Idi põhikapitali inves-laadavat
sissetulekut
IsutadaÜEKN ja eesti
jmärkide saayutami"
Imselt.
|, ärge unustage oma
)le soovitamast
.,ME1E ELU"
m
i
m
ii
I
t; 1
99 m. 20 (1837) aSBS MELIÄPÄEVAL, IS. M A I L - THÜRSDAY, M A Y 18 3
EI
MINGIT;,
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts-1918.
Harry Liiv jutustab
V
Eesti Sihtkapital Kanadas peakoosolek Eesti Majas. Foto — 0 . Haamer
— Eesti Sihtkapftal kanadas võib aastale 1984 tagasi vaadata kui parimale oma senise tegevusaja vältel.
Töö- ja majanduslikud tulemused näitayad, et ESK tegevus areneb endiselt ja kindlakujuliselt tõusu
suunas, üteldakse peakoosoleku eellökmetel® saadetud ülevaates. •
; Eesti Sihtkapital Kanadas aasta-peakoosolek
peeti kesknädalal, 8.
mail, Eesti Maja väikses saalis. Koos
oli 15 liiget 82-ne volitusega. ESK-1
on 134 liiget, neist on 1984. a. liikme­maksu
tasunud 95 liiget.
l Koosolekutavas ESK juhatuse esi­mees
Hans Lupp, Ta mainis, et „ESK
tegevust möödunud aasta vältel tuleb
pidada üheks paremaks. Annetused
ja kingitud kinnisvara väärtus on
ületanud 1 miljoni dollari ajal, mil
meid ümbritsevas'majanduselus va­litseb
veel teatud ebastabiilsus."
Mälestati leinaseisakuga aasta
vältel surma läbi lahkunuid liikmeid
ja annetajaid. Neid oli 10.
Koosolekut juhatas põhikirja ko­haselt
esimees H. Lupp ja protokollis
sekretär H. Teder. Häälte jugejaiks
valiti härrad Mäeste, Nüüd ja Teder.
Tegevusaruande esitas H. Lupp.
Tähelepanuväärseks päevaks oli
ESK ajaloos kujunenud 11. märts '
1985, mil ületati 1 miljon ESK sisse­tulekute
ja annetuste koguväärtus,
mille kasumist võidaksy anda toetu­si.
Rahalisi annetusi ja parandusi
testamentide kaudu lon aas'ta vältel
olnud rohkem kui kunagi vailem. Sur­ma
läbi lahkunud 4 kaasmaalast pä­randasid
ESK-le üle $200,000.
Springmount aiandusäri tõi tulu
146,800. Anti välja ESK-d. tutvustav
voldik, mille oli kujundapud arhitekt.
Eneri Taul. Aasta vältel jagati välja
toetusi 143,310 suuruses, millest
noortega tegelevad organisatsioonid
ja asutused said S12,500, kusjuures
suuremaid sumniasid said suveko­dud
— Jõekääru S3000 ja Seedrioru
$2000. Peale noorte rühmit^uste läks
suurim toetus E KN Eesti Rahvus­fondi
(I500Ö). Kokku jagati välja an­netusi
17 organisatsioonile $200 kuni
$5000 ulatuses. ESK-1 i n loodud 10
fondi/ mille koguväärtus ületab
S375,000. Neile lisandus 1985. aasta
alul Jaan Arosoni, Rahel Olbrei, Eu­gen
Reiali ja Fanny-Maria Karu tes­tamendid,
millede koguväärtus võib
tõusta p08,0Ö0. 1
Rahalised aruanded luges ette lae-'
kur Henn Mäeste. lulude-kulude
aruanne oli ^ tasakaalustatud
$160,939.65, kusjuures aabtane pu­hastulu
oli $109,618.70. Arvete seis
oli tasakaalustatud $547,240.25.
EOHKESTI SÕNAVÕrrE .
Aruannete kohta võeti sõnaroh­kelt,
mis arenes kohati vastastiku­seks
süüdistuseks, kus i&egi labasu­sed
ei puudunud.
A. Sepa kinnitas, el| talle on esi^
mees Lupp läinud aastail kinnitanud,
et Haavaniidü poolt annetatud puu­kool,
kuulub Sihtkapitalile, Antud,
aruanded puukooli tegevuse kohta
aga olla väga ebamäärased. „Otsesed
tootmiskulud on märgitud $234,200.
Siin ei ole märgitud, mis nende kulu­de
eest on tehtud. Ig^ korralik aru­anne
nõuab, et täpselt, üksikasja­likult
on näidatud, mis olid tootmise
kulud, asjaajajate palgad, tööliste
palgad, palju inventuuri juurde mu­retsetud
jne. See aruanne on üldsõna­line.
See ei selgita mulle mitte kui mi­dagi.
Siin on otsene tootmiskulu
müügist 70%. See on jällegi kaudne.
Võib mõtelda ühtepidi ja teistpidi,
kuid mingit selgust ei anna. Meil on
olnud iga kord järelpärimisi, et üks­kord
selget pilti.sa^da sellest. Härra
Haavaniit kinkis helde käega Siht­kapitalile
suure varanduse. Tänu sel­lele
mehele, selle varandusega tegut­seb;
praegu Sihtkapital Kanadas. Siin
peab aru andma sellele inimesele,
kes sõda on annetahud. Need aru­anded
mingit selget pilti ei anna."
Lupp: „ESK sai selle kingituse
vastu võtta ainult selle teadmisega, et
ESK, kui selline ei sai tegeleda ärili­se
tegevusega. Selleks l^iti tee, kui­das
saame siiski opereerida seda äri.
See äri on antud
Hans Lupp
Eesti Sihtkapital Kanadas esimees
missory note) vastu firmale, mille
nimi on ,,Haavaniit's Springmount
Nurseries & Landscaping Ltd.". See
äri töötab vastavalt Kanadas maks­vatele
seadustele. Tegelikkus on näi­danud,
et selle äri tegevus selle tabeli
järgi on läinud kogu aeg ülesmäge. Ja
inimesed, kes ärimaailmas tegutse­vad
saavad täiesti sellest aru. Kui
räägime j üksikasjalistest kuludest,
siis need on kõik seal sees. Kõik
isikud, keda selle firma juurde mää­rati,
on annetajale teada. Ta on neid
ise aktsepteerinud. Nad on ESK juha­tuse
liikmed ja on selle äri juures
annud lubaduse, et tegutsevad ainult
niikaua, kui nad on ESK juhatuse
liikmed. See kogu, mis siin koos on,
ei ole võipieline nagunii ütlema, mida
tuleks teha ühel või teisel juhul. Te ei
ole mitte; selle ala inimesed. Äri kuu­lub
Sihtkapitalile, kuid opereerib äri­lisest
seisukohast iseseisvalt. See on
ainuke, võimalus, kuidas me saime
seda vastu võtta."
Haavaniit:,,Kui ma kinkisin Siht­kapitalile,
siis sai tehtud dokument.
Kuid dol^umenti kontrollides leidsin,
et ESK oli maha tõmmatud ja aseme­le
kirjutatud ,,Hans Lupp in Trust",
mis on ebaseaduslikult tehtud ja mil­le
tõttu saab seda äri igal ajal tagasi
võtta. Aga mina ei taha seda tagasi
võtta, sest äri on nii ära rikutud."
Lupp: „HärraHäavaniit ei mäleta
— see dokument muudeti teie juures­olekul,
kus oli 4 või 5 inimest juures.
Advokaat korraldas paberid. Teile
oli samuti teada, et saime objekti
niimoodi vastu võtta, et keegi pidi
olema trüstee ja kuna mina olin esi­mees,
siis juhatuse otsusel pandi see
kohustus minule. Kui äri oleks laos-tatud,
siis meil ei oleks võimalik raha
teha. Oleme teinud uuendusi, uusi
masinaid ostnud ja selle tagajärjel
oleme saanud suuremat tulu. See
aruanne on teise firma aruanne, mis
on lepingu alusel tehtud, et äri teha.
Kes seda vaadata tahab, võib seda
teha pärast koosolekut, sest selle tei­se
firma aruanded ei kuulu ESK
koosolekule."
Sepa: „Mikspärast pakutakse seda
aruannet pärast koosolekut. Me ole­me
kõik ESK liikmed ja meie vastu
peab olema usaldust. Olen Alfredi
käest küsinud, miks nimele ,,Lupp"
juurde tuli. See oli Alfredi tööiet see
viidi Föderaalvalitsuse juurde. Pro-vintsivalitsuse
juures oleks see firma
saanud töötada selle sama Sihtkapi­tali
juhatuse juures. Siis ei oleks tek­kinud
mingisugust tüli, mida ei ole
suudetud ära lahendada."
Haavaniit rõhutas, et see muuda­tus
tehti tema teadmata. ,,Härra
Lupp nimetas, et juhatuse liikmed
omavad seda kompaniid $1.00 osa­nikkudena.
Olin üllatatud ja lahku­sin
sellelt koosolekult ja sellest ajast
peale ei ole meil enam koostööd ol­nud.
Kui te tahate tõesti, ma võtan
selle annetuse tagasi ja annan ühele
teisele eesti korporatsioonile, kes se­da
asja õieti teeb. Veel on siin öel­dud,
et te olete maksnud minu rii­gimaksu.
Minule on see väga haa­vav."
•
Lupp:„Mä olen üllatanud, et teie
mäletamisega paistab midagi viltu
läinud. Selle eest saite ju kviitungi.
Meil on selleks tõend olemas, et teie
kirjutasite sellele alla peale seda,küi
need muudatused olid tehtud ja olite
teadlik, kuidas see sinna juurde tek­kis."
;
Ja vaidlus kestis samal teemal eda-si-
tagasi. Mäeste teatab, et „aiinetus
on tehtud selle alusel, et kõik mak­sud,
mis selle annetusega ühenduses,
tulevad katta ESK pooh. See summa
— $16,199.55, on korporatsiooni
maks ja selle võrra on Sihtkapitali
objekt kõrgem. Ametlikult peab see
meie raamatutes olema."
Haavaniit ei tahtnud, et sellega te-rna
nime määritakse, nagu oleks
Sihtkapital tema maksu maksnud.
Dr. Aruja soovitas asja lahendada
sellega, et sõnastus ei oleks anneta­jale
haavav ja eksitav ja muudetakse
lause sõnastus. Veel tahtis Aruja tea­da,
kas on mingisugust seadust, miks
ei või Haavaniidü aiaäri aruannet
välja jagada selle asemel, et ühte
ainust koopiat pärast koosolekut sa­bas
seistes vaadata,'kusjuures puu­dub
mõtlemiseks aeg ja võimalus
arutamiseks. Lupp ei nõustu, sest see
olla teise firma aruanne. Aruja ei lepi
vastusega ja nõudis kategooriliselt
.•ei" või „ja" vastust. August Nüüd
tegi ettepaneku sõnavõtud lõpetada
ja aruanded kinnitada. Aruanded
kinnitati 3 vastuhääletajaga.
Tegevuskava ja eelarve loeti ette,
mis tõi esile sõnavõtte samas vaimus.
Eelarve oli tasakaalustatud $258,100.
VALIMISED
Juhatusse valiti kaks põhikirja alu­sel
väljalangenud liiget tagasi:Hans
Lupp ja Andres Taul Esimees —
Hans Lupp. Välisrevident - Toivo
Kõhelik.
Toetuste komitee (Grants Commit-tee):
Regina Heinar, Ilmar Heinsoo,
Emanuel Lepik, Edgar Marten, Han­nes
Oja, Villem Noolandi, Valdek
Raiend, Tarvo Toomes.
Investeeringute komitee (Invest-ment
Coimmittee): Juhan Künnapuu,
Ilmar Martens, Kaius Meipoom, Aa­vo
Kimmel, Harry Rannata.
Informatsioonikomitee [Public
Relations Committee): Karl Arro,
Kalju Jõgi, Laas Leivat, Enn Salu-rand,
Andres Taul.
Juriidiline komitee (Legal Advisory
Committee): Ted Roland Laan, Tõnis
Laar, Hans Meret, Anders Olvet, Ado
Park, Ermi Soomet, Harald Teder,
Tõnu Toome.
Revisjonikomisjon (Finance Com­mittee):
Gunnar Mitt, Mart Pedel,
Erik Ahosaar, Henn Mäeste.
VAIDLUSI
Kohalalgatatud küsimuste all
vaieldi Haavaniidü fondi suuruse üle
sgJgüSele jõudmata, kumb summa oli
õige — Sihtkapitali raamatute järgi
või Haavaniidü arvestuse järgi. A i ­nuke
ettepanek tuli dr. Arujalt —
• jagada järgmisel peakoosolekul liik­metele
välja Haavaniidü aiandusäri
aruanne, kui seda seadus-ei takista ja
see avalikkuse ette ei lähe. Ettepa­nek
võeti vastu.
Läbirääkimiste punkti all oli õhk-
, kond sedavõrd pingeliseks muutu­nud,
et sõnavõtjate enesevalitsemine
jättis kõvasti soovida ja koosolek
lõpetati kell 9. Keegi polnud enam
huvitatud aiandusäri aruannet vaa­data,
kuigi see võimalus kõigil oli.
seisuko­halt
vaadatuna oli üheks põneva­maks
sportlikuks sündmuseks Ka­nada
„E8tonia" nimelise korvpal­limeeskonna
võistlusreis Prantsus­maale.
Nad sõitsid sinna võistlema
sini-must-val^etes dressides, suur­te
tähtedega ^Estonia" nimi rinnal
Korraldajate poolt oli teatatud, et
võistlustest osavõtjatena oli ülesand-nud
ka Nõukogude Liidu C.S.K.
Moskow'i korvpallimeeskond. ,,Es­tonia"
meeskonnal oli soov nendega
seal võistelda, neid võita ja neile
näidata Kanada meistermeeskonna
mängutehnikat, mis neile on õpeta­tud
eesti treeneri Harry Liivi poolt.
Rahvusvaheliste kommete kohaselt
meeskondade vahelistel võistlustel
võistlevad meeskonnad alati kingi­vad
üksteisele mälestusesemeid, mil­leks
tavaliselt on väiksed rahvusli­pud
või klubide embleemid. Estonia
meeskonnal, võisteldes seal Moskva
meeskonna vastu, oli kavatsus sel
korral Moskva meeskonnale kinkida
meie väikest rahvuslippu, demons-treeridas
sellega Eesti Vabariigi ek­sisteerimist
vabas maailmas.
AINULT PRANTSUSMAAL
Nagu Harry Liiv ütles,oli maan­dumisel
BrüssePi lennuväljal neil
vastas turniiri korraldajate esindaja,
Selgituseks olgu märgitud, et ra­hulolematust
tekitanud aruanne.ei
olnud mitte ESK korraline aruanne,
. mille revisjonkomisjon oli kinnita­nud.
Tegemist oli võrdluštabeliga
aiandusäri tegevusest 1980. aastast
alates, mille esitas tegevus­aruande
raames esimees Lupp. See
table ei pretendeerinud absoluutsele
täpsusele. Küll oli see tabel äärmi-seltebaselge
— isegi „selle ala ini-mesele"
rNäiteks 1984.aasta andmed
tabelis: müügid $332,200; otsene
^^Estonia
võistles Prantsusmaal
Nõukogude Liidu meeskond ei võtnud
turniirist osa
kes teatas, et võistlustest Hollandis ja
Belgias on loobutud ja asemele orga­niseeritud
võistlused Prantsusmaal
Calaes'i ja Dunkirk'i linnades.
Samuti teatati, et Euroopa klubide-vaheline
turniir, mis esialgu kavat­seti
pidada Pariisis, peetakse Grave-
Hnes'i linn'as, kus on suurem spordi­hall.
,,Estonia" meeskond viidi bus­siga
Gravelines'i, kus samal päeval
linnapea poolt korraldati turniirist
osavõtvatele meeskondadele suure­jooneline
vastuvõtt, koos kinkiga.
Küsimusele, mis ta linnapeale vastu
andis, näitas Harry Liiv Labatts'i
firmamkrgiga tulesüütajat, väikest
plastikast rinnamärki kirjaga „Blue
Light" ja Albertast saadud väikest
piisonihärga kujutavat märki. Ta oli
kinkideks; palunud EKN-lt Toron­tos
väikeseid eesti laualippe, aga ei
saanud. Lubati küll möödunud su­vel
peetud Esto'84 rinnamärke, mis
ka jäid tulemata. Kuna klubil ei ol­nud
raha ja meeskonnaliikmed pidid
ise pooled sõidukulud maksma, siis
nendel endil ei olnud võimalust eesti
laualippude ostmiseks.
Linnapea banketil öeldi et Nõu­kogude
Liidu meeskond on teatanud,
et nendel ei ole võimalik turniiri J
osa võtta. Põhjuseid ei olnud teata­tud.
Tühjaksjäänud koht asetati tur­niiri
korraldajate poolt ühe prantsu­se
meeskonnaga.
KOLMAS KOHT
Esimene võistlus oli Calaes'iB Nor­mandia
piirkonna koondmeeskonna
vastu, keda nad võitsid 130:100, teine '
Dunkirk'is sealse meeskonna vastu,
keda nad samuti võitsid 119:74. „Es-tonia"
mängides nende meeskonda­de
vastu oli alati juhtimas ja nende
võitmine ei olnud meeskonnale prob­leem.
Nende ainukeseks väärikaks
vastaseks oli prantsuse Ortlhez'i
meeskond, kes on momendil Euroo­pa
parim ja kellega nad mängisid
kohe turnijri algul. See võistlus oli
kõige põnevavam. Mängu käik oli
kogu aeg tasavägine, kuid just enne
lõppu Orthez'imeeskond sai ühe kor-viviske
rohkem. Pall kukkus korvi
pärast iõppvilet, kuid oli viskaja kä­test
ära enne. Rahvuvaheliste mää­ruste
järele loetakse selline vise keh­tivaks.
Turniiri teine mäng Itaalia mees­konna
Diana San Marino vastu, keda
nad võitsid 102:86 ja ka kolmas mäng
Prantsuse meeskonna S.C.P. Limo-ges'ivastu,
mis samuti lõppes „Esto-nia"
võiduga 109:92, ei tekitanud
neile raskusi. Turniiri lõpptulemus
oli: 1. Orthez, Prantsuse, 2. El. Ferrol,
Hispaania, 3. „Estonia", Kanada.
Mõned „Estonia" paremad mängijad
tööolude tõttu ei saanud võistlusrei-sule
minna ja olid asendatud noore­mate
mängijatega. Harry Liivi arvates
on see turniir võidetav, kui kõik pare­mad
mängijad saavad kaasa mängi­da.
Vesteldes Harry Liiviga tuli mõte,
et tuleks katsetada mõne erikomitee
asutamiseg^, kes toetaks sportlasi,
kui need lähevad eesti nime tutvus­tama.
HARALD RAIGNA
Sihtkapitali juhatus
jagas ametid
Eesti Sihtkapital Kanadas juhatus
jagas oma ametid pärast 8. mail .a.
peetud peakoosolekut järgnevalt:
Hans Lupp — esimees (valitud
peakoosolekul), Kaius Meipoom —
abiesimees, Harald Teder — sekre­tär,
Henn Mäeste — laekur, Willem
Noolandi, Andres Taul.
lubatuse esindajateks Eesti Siht­kapital
Kanadas komiteedesse kinni­tati:
Wr Noolandi — toetuste komi­tee,
K. Meipoom — Investeeringute
komitee, praost Andres Taul — In­formatsioonikomitee,
Harald Teder
— Juriidiline komitee, H. Mäeste —
Revisjonikomisjon.
Esindajad on samaaegselt peakoo­soleku
poolt valitud vastavate komi­teede
täieõiguslikud liikmed, kusjuu­res
revisjonikomisjonis laekur H.
Mäeste toimib ainult juhatuse esin­dajana.
tootmiskulu $234,200; tulu (enne toe­tusi,
tulumaksu, intresse, kapitaal-kulu
$84,900 ja tabeli koostaja jõuab
välja 25,6%-lise tuluga müügist. Aru­saamatuks
jääb, kuidas jõudis arves­taja
$84,900 tuluni, kui see arv antud
arvude juures peaks olema hoopis
$98,000! Sellega peaks tulu% müü­kidest
olema 29,5. Oletame aga, et
1984 aasta brutto sissetulek (tabeli
järgi) $332,200 on õige ja samuti re-visjoni-
komisjoni poolt õigeks tun­nistatud
puhastulu $46,800 on õige.
See jätaks kulude poolele $285,400
suuruse summa. Sellega oleks puhas­tulu
müükidest 14%.
V.J.
uur rahuldus.
Kasuvanem olla on vastutusrikas töö, mille päevapikkus ulatab tihti 24 tunnini.
Vahel näib seelootusetu ja nõuab erakordset kannatust,- energiat ja
armastust.
Vaatamata pingutavatele nõuetele, tuhanded inimesed võtavad siiski igal
aastal kasulapsi :endi kodudesse.
Mõned on alles lapsed, teised on teismelised ja mõnedel on.kehalisi ja
ivaimseid puudujääke, aga vajadus on neil kõigil ühine: nad vajavad nende
mõistmist, kohta kus olla ja abi, et üle saada möödunud raskustelt nende
elus ning et nad uuesti kohaneksid perekondades.
See on suur rõõm, mida võite jagada lastega või noortega ja see on
rikkus, mida elu võib teile pakkuda!
Teie olete sellega osa ühiskondlikust või professionaalsest tööst, aidates
kasulapsi ja ka nendö vanemaid, kes vajavad kõige enam abi. Õpite hindama
abi väärtust, mis arendab ja tugevndab ka Teie isiicsust.
Kui soovite saada kasuvanemaks ja tundma õppida põhimõtetega, võtke
ühendust kohaliku Children Aid Society või Family and Children Services'iga.
See ei ole kerge ülesanne.^ Ministry Of Community
Mõned tööd nõuavad pai,u,s,kui, andSocial Services
kuid vähesed suudavad anda vastu- vjwwiwi IV^O
tasuks
Frank Drea, Minister
William Davis, Prennier
y
6
i