Meie Elu = Our life, May 16, 1985

              4 N E L J A F Ä E V A L , 16. MMI^ - ™ U ^ S D Ä Y , M A Y 16 „Meie Elu" nr. 20 (1837) 1985
Tänada [ja austada emasid ning
vanaemasid igapäevasusest piduli­kumalt]
on -emadepäeva mõte. Igal
aastal pühendab T.E.S, Täiendus-kool
eesti emadele emadepäeval
piduliku koosviibimise. Samuti ka
tänavuš. Pidulik aktus toimus Eesti
Maja suures saalis. Kuigi ilusa nä­dalalõpu
puhul oli hulk kaasmaa­lasi
suvekodudesse sõitnud, jätkus
inimesi küllaldaselt aktusele.
Kas hindame ja austame oma õpe­tajaid,
kes püüvad noortest kasvata­da
teadlikke ja haritud inimesi? Kas
austame ja armastame oma ema, isa
ja vanavanemaid, et nad teevad kõik,
mis neil iganes võimaliknoorete hea­oluks?
Mõtleme sellele, eriti tänasel
emadepäeval! Selleks,et vanematele
näidata arniastust, ei ole vaja kinke
ega suuri likkekimpe, vaid südamest
tulevat tunnet ja mõtet. Tuletagu
emadele, täna rindakinnitatud lille-
Teretulemast ütles endine kooliju- ^esed, meelde ta lõpmatut armastust
hataja Henn Ründva, kes ajutiselt on o^a laste ja kogu perekonna vastu.
praeguse juhataja kohusetäitja:
,,Täna viibime mõtteis kõikide ees­ti
emade ji(üres, ka nende juures,
kelle kätt me iial enam suruda ei
saa... Lilletän|i armastuse, hoolit­suse
eest!"
Päevakohaseid laule ;,Kodu",
tema kannatust ja püsivust läbi ae­gade!
Tänu eesti emadele!"
Järgnes ühislaul,,Ema süda". .
EESKAVA V
Emadepäevaks" deklameerisid I
kl. õpilased. ,,Muru Antsu ainus ih-
T.E.S. Lasteaia emadepäeva, aktusel esitas lasteaia ühiskoor viis laulu Merike Marten'! juhatusel. Foto — 0. Haamer
„Emale" ja ,,Lõoke" laulis õpilas- . geP^mängi^ klaveril Kristi Laar. II kl.
koor Georg Iltali juhatusel, Heli õpilased deklameerisid„Emaleema-
Leesmendi klaverisaatel. Tpio: Kat- depäevaks'. Viive Kittask mängis
riina Küng, Katrin Lepik ja Alissa ' kläveril„Iliir scJekastis". G.F. Hän-
Puhm laulsid „Emake." MazioCle- deli,, Laulu viisi" esitas viiulil Krista
menti ,,Sõnatuima" mängis klaveril Westerblom. „Teie sarnased" dekla-
Maaja Leivat. Einar Medri klaveri meerisid IL. kl õpilased.
saatel laulsid B. Lillenasi ,,Emale
roose" Heli, Lehte ja Pilvi Leesment.
Aktusekõrielejat, Ingi-Mäi Loo-randa,
tutvustas koolikomitee esi­mees
Hans Lupp. Ingi-Mai lõpetas
Tiia Hiire luuletuse „Onnesoov
emale" deklameerisid eriklassi õpi- õitega ehtisid,
lased. Juhan Aaviku ,,Krooks,
krooks . . ."jliulis Randär Puust.
IV kl. õpilased lugesid „Emale".
eesti keskkooli 1983.a. Oli parimaid - Flöödil mängis Markus Timusk Moe
õpilasi. On praegu meie lasteaia lau- Koffmani ,,Swinging Shepard
luõpetaja. Alati rõõmus ja abivalmis.
On kihlatud eesti noormehega Lake-woodist.
Abiellumise tõttu siirdub ta
New Yorki, kiis hakkab edasi õppi­ma
muusika alal. Meie kaotame, või-'
dab New Y o r k . ..
AKTUSEKÕNE
Ingi-Mai Loorand: „Kui ärkab
põhjamaine iloodus, ilmuvad esime­sed
õied, pühitseme emadepäeva. ^
Ema on eluandja, hoidja jä kaitsja.'
Em^ arma^stus on lapsele kui soojen-.
dav päike loodusele. Ema armastus
ja hool, kasvatusideaalid loovad are-
Blues"
• ,,Tujukas polka" P. Hughes, esitas
akordionil Katrin Hiir. ,,Kiri isale
nevas lapses vaimu, mis jääb tallel mees Hans Lupp kõiki,.kes aitasid
saatjaks kogu eluteel. Ema on lapse
maailma ja kodu hingeks ja süda­meks.
Kogu lapse heaolu ja arenemi-'
ne oleneb emast. Emalt õpib laps
oma esimesed sõnad, laulud, män­gud.
Ema käekõrval teeb laps oma
esimesed samnjiud, läheb esimöst
korda lasteaeda, esimesel päeval
kooli. Sõnas ,ema', leiab ta endale
abi hädades, muredes ja soovides.
Emale avaldab laps kõik omad rõõ­mud
ja mured ning lapselikud igat­sused.
Linnukese ema lükkab oma pojad
pesest välja, kui selleks aeg tuleb, et
nad õpiksid ifendama ja omal käel
elama. Samuti toimub karuema..
Inimlapsed vajavad aga aastaid õpe­tamist
ja hopli^semist. Ema armastus
ei väsi ka sus, kui laps on juba
suureks kasv'anud. Ema armastus on i
suuremeelne ja piiritu omas heldu­ses,
mis ei nõua kunagi vastutasu.
Suurimaks hüvituseks emale, ta
püüete eest, on — näha lapsi tervete
tublide inimestena, kes ei unusta
oma inimlikke kohustusi, kes anna­vad
oma parima inimestena.
Eesti emal on veel eriline kohustus
kasvatada oma lapsi eestlasteks.
Eesti noored teadvad, mis see on.
Eesti lapsi viiakse eesti lasteaeda,
pühapäevakooli, hellakesteks ja
hundudeks, eesti täiendus- ja kesk­kooli
ning gümnaasiumi.
Laupäev, 11. mail pühitses T.E.S. jenny Pukonen, Daniel Schaer, Nia
Lasteaed emadepäeva ja lasteaia Toose ja Kadri Uukkivi astusid läbi
lõpetajate lõpupäeva. Agarad lille- lillerõnga, said käesurve lasteaia ju-neiud
olid endised lasteaia lõpeta- hatajalt, Helle Arrolt, koos lasteaia
jad, kes nüüd gaididena' emasid märgiga ja tunnistuse kasvataja, tädi
Aimelt.
Lasteaia lõpetajad laulsid laste-
Avasõnas tervitas lasteaia juhataja aias viimast korda oma ,,Lasteaia
Helle Arro. Ta toonitas, et emadele laulu".
rindakinnitatud kevadlilled sümboli- Lõppsõna ütles lastevanemate
seerivad tänu. Tänu selle eest, et esindaja Maimu Schaer. Ta kõneles
emad on võtnud endile kohustuse hästiõnnestanud tööaastast ja tänas
tuua omad lapsed eesti lasteaeda ja energilisi juhatuseliikmeid: Reet
õpetanud endi lastele maast-mada- Marley, Leena Altosaart, AnneKal-suvilast",
luges Peter McGonnon. last eesti keeh, eesti laule jakombeid. vikut, Helle Paluoja ja Elle Rosen-
„Mis on eesti noortel vaja?" dek- Ka mitmed vanaemad on omä laste- berg ning Fima Berzinsi. Eriline tänu
lameerisid VI kl. õpilased. le ja lastelastele appi tulnud, et need veel toimkonna juhataja Viivi Ran-
„Rigaudon"...JeanPhillippeRa- kõige nooremad osa saaksid õpetu^ nu-Johnstoni, Silvia Trei ja Eha
meau, mängis klaveril Ingrid Laar. sest, mis toimub eesti keeles ja mee- Eljas-Barbele.
les. Vanaemad, kes arvasid, et nende Maimu Schaer palus ette teatada
kasvatustööpäevad on seljataha jää- Leena Altosaarele lastest, kes järg-nud,
algavad uuesti otsast. Nad tee- misel aastal tulevad lasteaeda. Sa-vad
seda armastuse — ja teadmisega muti lootis ta, et eelolev aasta laste-eestluse
hoidmisel. Täna tänavad aias kujuneb samuti tulemusrikkaks
lasteaia kasvatajad emasid ja vana- ja õnnestub koostöö, nagu see oli tä-emaSid
emakeele hoidmise eest, hil- navu,
jem, kui lapsed sirgunud, teevad nad
seda ise.
Lõbusate rahvatantsudega esmes
TERR „Kungla!' lasterühm, mida ju­hatasid
Tracy Girolami ja Monika
Kask ning pillimees oli populaarne
Peter Sõrra.
Lõppsõnas tänas koolikomitee esi-
TOI^ONTO LINN
JÄÄTMETE ÄRAVIIMISE TEADAANNE
VICTORIA DAYja
KUNINGANNA SÜNNIPÄEV.
emadepäeva aktust sisustada, eriti
aga neid, kes väljaspoolt kooli esi­nema
tulid. Lilli said „Kungla" rah- Täna on ka lasteaias noori lõpeta-.
vatantsu lasterühma juhid ja tubli jäid, kes saavad oma esiniese kooli
pillimees. Tänutundes.eesti^emadele diplomi. Ka mõni kasvataja lahkub,
ja vanaemadele mõeldes, lauldi ühis­lauluna
meie rahvushümni.
H.L.
BAPTISTI KOGUDUSE
L A S T E A E D
Paljud kaasmaalased Torontos ei
teagi, et meie Eesti Baptisti kiriku
mugavas seltskonna ruumis toimub
Nende hulgas Aime Saastamoinen, jgai kolmapäeval eesti laste (kuni
kes on töötanud kuus aastat kasva- viie aastani) päevakodu-lasteaed.
tajaria lasteaias. Kahju ka Ingi-Mai Mitu ema läks Eesti Maja lasteaia
Esmaspäeval, 20. mail 1985.
Sellel päeval, esmapäeval 20. mail 1985, El OLE jäätmete
äraviimist.
Jäätmed korjatakse ära teisipäeval, 21. mail.
Kolmapäeval, 22. mail, suurte esemete ja ajalehtede vedu jääb
ära.
Hoidke oma ajalehed ja suured esemed ära viimiseks kolma­päeval,
29. mail.
Meeldetuletus: Torontos on 16 keskust klaasist ja metallist
purkide ümbertöötlemiseks.. Veebruarikuu jooksul korjati kok­ku
195 tonni ajalehti, 37 tonni klaasi ja 4 tonni metalli.
Täiendavaks informatsiooniks palun helistage numbril 947-
7742.
R. M. Bremner, P. Eng., F.I.C.E.
Commissioner of Public Works
Teadaanne eesti
kefle õpetajaile jia
keelehuvilistele
Loorannast, muusika õpetajast, les
oli energiline lauluõpetaja.
Möödunud aasta oli tegevusrikas.
Uuel juhatusel oli palju häid ideid, ••
mida me järk-järgult oma tegevusse
emadepäevalt Baptisti kiriku selts­kondlikku
ruumi, kus algas kolma­päevase
päevakodu pidulik emade­päev.
Selle kolmapäevase eestikeelse
USA vanim
eesti kogudus jääb
Lexington Ave»
kirikusse
EESTI-KEEL KODUDES
Tiiu Salasoö, kes viibib Austraa­liast
Torontos 23.-30. maini, niäärati
hiljuti New South Wales'i osariigi
haridusministeeriumi uue osakonna
juhatajaks, millest ongi tingitud ta
saabumise ajaline muudatus.
Õpetajaile, kes on tegelnud eesti
keele õpetamisega viimase viie aasta
• . 1 , - , r i kestel, saadetakse küsimusleht, mis
Eesti vanemad kõnelevad lastega võimaluse korral palutakse koosoleJ
kodus eesti keel ja tuletavad lastele kui täidetult tagastada,
alati meelde et lapsed_seda ka oma- o,,^g„ nimetatud algatusest on
vahel teeksid, Seda koike teevad ees- QÜ^^,, ^^^^^ ^^^(i ^^^^^
tl vanemad selleks, et eesti lapsed ^ ^ ^ ^ ^ säilitamisvõimaluse laJ
teaksid, kes nad on, kust nad pan- hendamisel. Küsimuslehti on või-nevad
ja eestlasteks jaaksid. maliksaadaka kohapeal. i
Eesti noored teadyad, mis erna ja
isa on nende heakKteinud. Mida Informatsiooniks helistada kasEl-teevad
aga lapsed oma vanemate ^en Martens'ile - tel. 763 - 2917 või
heaks?>01ete tänulikud kõigi nende Helgi Nippak'ule - tel. 444 - 7158.
võimaiuste eestj mis vanemad teile
võimaldavad? .
rakendame. Helle Arro tänas kõiki päevakodu organiseeriaks oliHulda
juhatusliikmeid ja lastevanemaid gistrat. Ta soovis abistada emasid
hea koostöö eest lootuses, et see tule- ggto '84 ajal, mil päevakodu oli hä-vikuski
nii edasi läheb. davajalik, kuid emad palusid teda ka
Lapsed kogunesid lavale ja sealt pgale Esto-t jätkata, seda vajalikku
Kuna Tiiu Salasoo ülemaailmse MeTike Martini juhatusel tegevust. Nüüd on päeva^codus igal ti New Yorgis sündmust, millega 35
eesti keele uurimisreisi marsruut on lastelaul. Lapsed laulsid koos liigu- kolmapeäval c a. 17 last,'kelle eest aastat tagasi algas Manhattani heas
muutunud ta töökohast olenevail tustega:„Kevader', „Laps ja tuul", hoolitsetakse hommikul kella 9 - 4-
põhjusil, toimub tema juhendamisel -Kui ma ükskord suureks kasvan^' ja ^ i . Lapsed saavad sooja einet, män-korraldatav
töökoosolek eesti keele "^"^^ ^äks kõndima". IV kl. esitas gjyad, teevad oma vanusele vastavat
õpetajaile ja keelehuvilistele - laste -.Konnakaanoni". IJI ja III kl. mäh- käsitööd ning laulavad eestikeelseid
vanemad kaasaarvatud - juba 28. gisid ja tantsisid„Tantsuke". IV kl. laule.
mail s.a. kell 7 õhtul Toronto Eesti tantsis„Kivikasuka" ning deklamee- Tänagi, emadepäeva pühitsemisel,
noorteruumis - Broadview "s „Mina ka." Löökpillide orkestris laulsid lapsed üsna hästi mõned lau-olid
kõiklasvandikud„asjamehed" hd. Nende „ kunstitöid" võis imetle­ja
musitseerisid vahvalt, da laual ja seinal ning nende jalajälgi
^. \. võis naha paberil reas lava äärel.
KONE LÕPETAJATELE Avasõnas pidulikul sündmusel üt-
Kones lõpetajaile pidas kasvataja, igs päevakodu organiseeria Hulda
Aime Saastamoinen: „TöQd on laste-. Eistrat: Tänu meie koguduse vana-aias
palju tehtud. Oskate nüüd luge- emale, sai see mõte teoks. Eesti lap-da
ja kirjutada eesti keeles. Eesti sed on liiga väärtuslikud, et neid
keeles räägin ma, eesti kpeles laulan naabrinaiste hoolde jätta, kui ema
ma, sõpradeks saan mina teiste eesti peab midagi toimetama või on tal
lastegaV.. igal on vähemalt üks hea vajadus kuhugile minna. Kõige muu
sõber siin lasteaias. Teile jäävad kõrval püüame elustada ja kaasa ai-kau.
aks meelde meie mardipäevad. . data laste emakeele arenemist. Hul-jõulupeod
ja teised sündmused. Ärge da Eistrati tublideks abilisteks on:
unustage oma sõpruse sidemeid, sest y^^^^Q Polashek, Helge Uusõe, Gerda
need aitavad teid tulevikus olla tub- Palias, Öie Raud, Luise Hõbe ja pr.
lid ja uhked eestlased!" Niit. Pereemaks ja peakokaks - Elsi
Lasteaia lõpetajad: LeikiEdwards, Kaups. Koosolijad laulsid Kaljo Raidi
AnnarChristina lõulu-Sales, Tähti klaverisaatel ,,Ema süda". Kaljo
Leesment, Erik Lepik, Martin Luud, Raid ütles teretulemast ja avaldas
Karin Marley, Katrina Ilves, Tiiu headmeelt, et arvukalt oli kogunenud
Martin, Juha Massakas, Heili Orav, lapsi ja emasid. Tänas Taevaisa ai-
NEW YORK - Pühapäeva, 5. mai
piduliku jumalateenistusega tähista-linnaosas,
Lexington Ave. ja 88 St.
nurgal asuva luterliku kiriku kasuta­mine
eestlaste pooh.
Vaatamata sellele, et kiriku kasu­tamine
toob endaga kaasa küllaltki
suuri kulutusi, on koguduse juhatuse
ja nõukogu üksmeelseks seisuko­haks
jätkata ka selle Kodu-Eesti kiri­kuid
meenutava jumalakoja kasuta­mist.
Kogudusele on väljaspoolt tulnud
ettepanekuid loobuda kulude kokku­hoiu
huvides senise kiriku kasuta­misest,
kolides mõnda väiksesse kiri­kusse.
Tavaliselt on aga enamik väi-
Toetusrahasid
EESTI SAATKONNAHOONE
, KORRASTAMISEKS LONDONIS
^õtab vastu Toronto Eesti,Ühis­pank,
958 Broadview Ave.
Arve #7908-0.
Medaleid noortele
eesti ujujatele
Missisauga Ujumisklubi ujumis-võitlustest,
võtsid osa 23 klubi 621
võistlejaga. Võistlused olid ettenäh­tud
50 m ujulas, kuid tegelikult fi­naal-
ja lohutusfinaali võistlused
peeti sellel distantsil, eelvõistlused
aga 25 m ujulas. Võistlused toimusid
yanušegruppides kuni 16-ne aastani,
kesT\irikuTd"Manhätonii P?[«»I '^'^^ üldklassis. Eestlastest
nõnda, et need oma sisearhitektuurilt 1°^''^ võistlustest osa: Craig
on erinevad luteri kirikutest, kus ki- ^'"««P' P^^m ,a Ken Ahiberg,
rikuhoone tsentraalseks usuliseks
osaks on altar, mitte aga kantsel.
Koguduse 'liikmed on 35 aasta
jooksul ka oma elu-sündmustega ti­hedas
ühenduses praeguse kirikuga,
mille tõttu enamiku sooviks on, et
senise kiriku kasutamine jätkuks nii
jumalateenistuste kui ka ametitali-tuste
osas.
nulaadse kingi, ema, eest ning tooni­tas,
et kõik täiuslik annetus tuleb
Üleskutse
Stokholmi Eesti Gümnaasiumi
ülevalt. Laire ja Astra Raid laulsid asutamisest möödub käesoleva aasta
oma isa klaveri saatel emadepäeva sügisel 40 aastat. Kool pöördub sel
laule. Maire Polashek luges omaloo- puhul tungiva palvega kõigi endiste
mingu,,Emadepäeval". Astra ja Lai- õpilaste ja ka õpetajate poole, et kas
re kandsid veel ette kauneid eesti- oma klassi esindaja kaudu või otse
keelseid kevadlaule. ühendusse astuda kooli kantseleiga.
,,Kolmapäeva emadele" tõi kevad- Vajatakse andmeid ülevaate saami-lilli
pr. Hess. Südamliku söögipalvu- seks Eesti Gümnaasiumi nii endiste
se pidas Elsi Kaups ning lapsedki kasvandike kui ka õpetajate hilisema
ütlesid oma lühikese palvekese enne elukäigu, praguse aadressi ja nime
einet,'sest kõiki ootas hõrgutav koh- kohta (kui see abiellumise teel on
vi-ja mahlalaud. muutunud). Aridmed võib saata ka
Kolmapäevane päevakodu on tä- kirjalikuh. Koqli aadress on: Stok-nuväärt.
algatus. See on vast eesku- holmi Eesti Güiiinaasium, Wallinga-juks
mõne teiselegi kogudusele! tan 34, IV,. i i l 24 Stockholm,
Sweden, Tel 08-b9 66 37 või 08-16 33
' * . H.L. 38. :
T.E.S. Täieiniduskool tähistas emadepäeva piduliku aktuseg j^.^jg
kaloc»,r5l««»^,„«.gllgPgtgJ.]^pj;^ -.i Foto - 0. Haamer
0 TTWÄY HERBALIST
Ravitaimed, tervislikud toiduained, vitamiinid ja mineraalid.
Nõuanne ja sõbralik teenimine eesti rohuteadlase A. TOIGERi poolt.
300 Danforth Ave. Toronto, Ont. IVi4K 1N6. Tel. 463-5125
Käesolev aasta on neile raskem selle­pärast,
et nad on kõik noorematena
oma gruppides. Nad saavutasid järg­misi
tagajärgi:
' i
CRAIG POTSEP
Võitis kaks hõbe- ja kaks pronks­medalit.
Tuli 2-ks 400 m vabalt uju­mises
— 4:42,4 ja 400 m indiV-komp-leksstiilis
- 5:32,7. Tuli 3-ks 200 m
liblikujumises — 2:40,8 ja 2Ö0 m
vabaltujumises — 2:16,9. Tuli 4-ks
100 m seliliujumises — 1:17,9 ja 100
m liblikujumises — 1:12,4. Tuli 5-ks
200 m indiv.kompleksstiilis — 2:42,5
ja 50 m vabahujumises — 30,5. Tuli
6-ks 100 m vabalt - 1:05,8. Saavu­tused
on kõik tema isiklikud rekor­did.
KIA ^UHM.IS A .
Võitis kaks kuldmedalit, tulles esi­meseks
100 m seliliujumises — 1:11,
84 ja 200 m kompleksstiili teateuju­mises,
ujudes Etobicoke klubi nais­konnas
selili, saavutads oma ajaks
33,7. Tuli 4-ks 200 m seliliujumises -
2:34,07. Tuli 5-ks 200 m indiv.komp­leksstiilis
- 2:37,95, 9-ks 200 m rin­nuli
- 3:01,6,14-ks 2p0 m liblikuju­mises
-.2:47,95 ja 16-ks 100 m lib­likujumises
— 1:18,2. Saavutatud
ajad onikõik tema isiklikud rekordid.
KEN AHLBERaie A.
Võistles üldklassis. Tuli 4-ks 200 m
liblikujumises - 2:20,0, 9-ks 200 m
indiv.kompleksstiilis — 2:21,0 ja 100
m liblikujumises — 1:01,0.
H A R A L D RAIGNA