Meie Elu = Our life, November 11, 1982

              MEOAPÄEVAL, ai. MOVEMBIIL ^ tmmw, mmmm n ,3leie EM" Hir. m (17Ö6) S98Ž
„MEIE ELU" ,JQm LIFE" ^ M®n\m Wtekly.
Published by Estonian Publishing Go. Toronto Ltdr, Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toroiito, Ont. Canada.
2R6 - Tel.466L095i
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja Mew
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr.^ New Milford,
USA. Tel. (201) 262-0773.
„MEIE ELU" väljaandjaks ©n Eesü Kirjastus
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toi-onto, pnt. M4K 2k6 Canada — Tel. 4664)951.
®
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp; kl. 9Jhmo
—5 pll, esmasp. Ja neljap. kl. 9 hm. —~8 õ., laup. kl. 9 hm.
~ - l p . l . ' ^
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $34.00, 6 k.
$18.00, 3 kl II3I0O; USA-sse — 1 a. $37.00,6 k. $20.00,3 k.
$14.00; üiemeremaadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.00, 3 k.
'$14.00. Kinpostilisa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k. $11.70. Ki­ri-
ja õhupostilisa USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. $13.00. Õhu-,
ippstilisa üiemeremaadesse: 1 a. $48.30, 6 k. $24.15o
Üksiknumbeif —.65^. •
Kuulutushinnad: 1 toll üher veerul: esikülje! $5.00, tekstis
$4.50, kuulutuste küljel $4.25.
fMSIJUHTME HIND - BALTIKUMI
SELTSIMEES OTSIB SELTSIMEEST
iHlllllliilllllllllilUlllllllllltllHIIIilU^
Mäirlcame tõusu vägivallas, kalla- USA suurkompanii direktorit Mtsw-letungides
ja üldises vandalismis, tud Ottawasse) kus peaminister püü-tuleb
teade Sault St. Marie'st, Oi)Lta- dis oma senisele majanduspoliitika-riost.
^udburyst tuleb sõnum, et le tagasikäiku anda ja näidata, et
tervelt 30 protsenti tööliskonnast on Kanada poliitilised võimumehed ei
I8ötud. Kuid meie ei tarvitse Toroj^ olegT nU halvad poisid, kd USA-s ai> ; ^t^rMinfstrifa".;;;
Seene) — Ontario valit-.
susel on mitmeid programme, mis
teenindavad provintsi mitmökultuu-rilist
rahvastikku. Nende eesmärgiks
on amidäda tervislikku ja tervik­likku
iihiskonda nhig muuta nütme-te
erinevate tagapõhjadega etnflid
inimesi üheõiguslikeks ning yastu-tostündliköks
kodanikeks, '
iNeed programmid on loodud :iko=
dakondsuse- ja kultuuriministeeriu»
tost kauget^^e minna, sest igaõhtu­sed
päevauudised' räägivad kallale^
tungidest ja mõrvadest. Kuriteod
Jäävad kmltegudeks ja neid ei saa
õigustada. Kuid: need nähted tule­vad
koos tööpuudusega ja raskuste­ga,
mis seostuvad sissetuleku puudu-s^
a perekondades, '
kuid need on iihisikondlikud mapj
vatakse.
Peaminister: püüdis veenda, et Ka­nada
tahab majanduslikult säiluda ja
tahab muutuda võistlusvõimeli^s
maailma turgudel, kus ainult kõig@
osavamad suudavad võistluse korras
säiluda.; Magu oma heade kavatsus­te
tõenduseks toimus valitsuse port»
fellide ümberjaotms, et liigutada uu-
^ 1 1 J rn,. J H J . tele kohtadele mtaistreid,^^'^^
selrtorile ei imponeerinud.
hapuuduses ka. keskvalitsus Ottä- Paljuks USA suurfirmade juhid še-
Valitsuse välisvõlad olid 1970.
tal 23{,1 miljardit dollarit. Läinud
saastal olid need |73,3 miljardit dolla­rit.
Kokku 103 miljardit I dollarit va"
Mtsuse võlgu maksab' Ottawale 14,6
miljardit dollarit protsentides, mis
on suurint kulupost keskvalitsuse
Ikogu eelarves 1982/83. See raha peab
Mema nkie taskust, kuigi meie pole
Juhtinud Ikeskvalitsusei poliitikat.
• ' SUt pealef hakkame mõistmaL ,4coI-
'Ine tarljetu' kõne'1 sisu ja eesmärki.
Rahvast ,tuleb rahastada antud olu­korras,
kuigi valitsusel tuleb ehk va­da
sularahana võtsid, on teadmata.
Sest endiselt kehtivad valitsuse poolt
antud seadused, .milliste alusel seni­sed
ülevõtmised toimusid ja mis
reguleerivad energia kasutamise ja
turustamise küsimusi ning mis nõua­vad
kompan^de juhtkonnas 5(^prot-sendilist
koosseisu kanadlastele.
Keegi ei ole kuulnud peaministrid
suust, et neid seadusi tahetakseüm­ber
korraldada. Alles päevi tagasi
osteti Petro-Canada kontosse kahe
õlikompanU enamus.
Peaminister ei läinud kerge süda-jadus
omapoolselt meilt võtta. Sest i»^» USA rahameeste ette tunnista-ajad
ei ole kerged. Ikka on veel 1,4 roa, et Kanada on hädas. Ka siinsed
miljonit töötut, kes said $498 miljo- • P^ovihääletused näitavad Trudeau
nit tööpuuduse abirahadeks, kaks Ja tema liberaalide kursilangust,
korda lüipalju, loii samal ajal aasta Proovihääletused näitavad, et kui
tagasi. Kuid tööpuudust arvatakse tuleks rahvahääletus nüüd, (siis
kestvat kuni 1985. apstani. Juba nüüd oleksid liberaalid kindlad kaotajad
on valitsus nüvõrd iilekoormatud llsonservatUvidde. Siit spekuleeribki
kohustustega, et pole juttugi, et va- avalildnis, et Trudeau võimalik lah-itsus
saab anda ühtegi abi majan- IS^ismine peanrinistri köhalt on tõe-duse
stimuleerimiseks. aiMoÜk. Ometi mis on tõenäolik m
Selles sjujnud pnnküs oim^dM ^ ^ seHeks jätkub tal kälMt ^ teenmdusep nmg keete opetam.-
trudeau kolm tarbetut kõnet. Need ^ sega im immigrantidete km »
lukku iiheteguvõimsama peaminist-ruia.
S!elliseks esimeseks tagasisam-muks
oli tema kokkusaamine Otta­was
USA suurörmade juhtidega, kel^
le; seas .leidus ka:ri«!^ ©Ifimade piie-
MfcGaffrey ning ta abiks James -Raim-say.
Mitmekultuuri ja kodakoiidsiu-se
osakond selle minisiteeTiiumi ^juu­res
kandis varem Mini&try of Cultu-re
and Recreation'i nimetust, kuid
see muudeti ümber eelmisel tailvel.
„Uus kodakondsuse ja kultuurimi-pisteeriüm
Ontario valitsuse Juures
loodi selleks, -et senisest suuremat
osatähtsust anda valitsuse mitmekul­tuuri
,poliitikale"j ütleb minister Mc-
Xaffrey. Valitsuse (mitmeikultuuri
osakonna,ülesandeiks on võimaldada
juürdiepääsu ja teenindada kõiki,
ükskõifc siis missugune on nende etv
niline tagapõhi. See esiteks, kM
teiseks on meie sihiks garadteerida
kõigile meie kodanikele, üheõiglust,
ühtlasi aga võidelda diisikrdmineeri^
mise vastu ning võimaldada kõigil
säilitada oma kultuuriliiie pärandi'
Ministeerium ii^itte üksnei^ ei lan^'
seen" uusi mitm'e!kultuurilik pr^-
ramme, Taid peab üliendust 'kõikide
valitsuse osakondade ja ministeeriu-mit^
a, mis teenindavad mitmefcul-tuurilist
rahvastikku ning aidata
nendel läbi viia valitsuse mitmekult-tuuri
polütikat.
Mitmelkultuuri ja kodakondsuse
osakonnal on 'Newcomer Services.
Branch. See on rajatud selfeks, et
abistada uustulnukaid sisse elada
Ontario eliu, nii et neist kõigist saaic-sid
täieõiguslikud ühiskonna liik­med.
Sama osakond tegeleb ka uus­tulnukate
vastuvõtuga, orienteerumi-sõnavõtud
olid ettevalmistuselcs Ka­nada
rahvale, kuid ka märguandeks
väljaspool Kanadat, eriti aga USA
kapitalile. Viimasele õli tarvis ütel­da,
et Kanada ootab siin endiselt
väliskapitali osavõttu Ja investee*
ringuid, et tõsta toodangut ja vä­hendada
tööpuudust. M olidM 2a
finniQiniiiininitnBiiiiniriisiiiiitiiHSiiiiiHitsitiiSHsiiiiinii
ma
PÄINTING
DECORATING
Soomlane, teeb maalimis-, tapetseeri-mls-,
vaheseinade- ja muid ehitustöid.
HELISTAGE: MISSE 883433T
aual
1, SOOSAAR, C . Ä .
Chartered Accountant . .
'Mte m, 55 University Ave., Toronto, Ontario, MSI im *
Tel 862-7115
selt inglise keeles.
EESTI :RÄilVÄP4]^
SEDA EDASI! Hhid $6.95 (postikulu Ja pakkimine ijaasa-arvatud).
Tellimise aadress: P.O. Box 773, Trexlertown, PA
18087 Ü.S.A. Miekk või
-Estonia"'
fevince
ease •pn:
. . . . . . N o^ pfV popieš....
ligrantidele Kui pogeni-
^kele. See osaikond aitab üle Ontario
•kõiki agentuure, te tegelevad uus^
tulnukatega, võianaildades neile õpe­tajaid
keele alal ning töötreeningu
kursusi. Enamus kohalilce agentuuri­de
yametlamnast töötab vabatalhtli=
kena.
'Selle osakonna ^llikmatei^jal sisal­dab
„l^ewcomer's Guide to Services
in Ontario", mis on trükitud 23. kee­les,
ning ,;Mew.comer News", mis on
ajaleht, kus artiklid on kirjutatud
mitmel tasemel, nü' et seda saavad
lugeda inglise, 'keele algkursuslased,
keskkursuslased ja keelt valdavad
inimesed. i
Etnökultuudl?iie imitmekesidus On­tarios
on fakt, mida ikõigil Ontario
kodanikel tuleb aktsepteeriida kui ta­hetakse,
et provintsis vMitseksvastu-iustundeliik
ja üheõigiklik vaim. Kõi­gil
tuleb aru saada, on kõigi mured
ühised, kõikide tuleviku sihid on
ühised ja me seda tulevikku la
koos hakkame jagama.
KUULUVUSTUMNE
Et seda muudatust md^ provint­sis
läbi viia ja eelarvamisi võita on
Citizenship Development Branch
ipüüdnud leida' vahendeid, kuidas
üksteisest arusaamist suurendada
enam 70 etnilise grupi vahel. Osa­kond
edutab ettevõtteid, mis hõltna-vad
mitmete tagapõhjadega gruppe,
nii et nad üksteist tundma õpiksid
ning oma kultuuripärandit jagada
võilksid. Nende ühisürituste kaudu
saavad pntariolased üksteisega tutta­vaks
ning uustulnukail tekib kuulu-vustunne,
mis on väga oluline võõ-
'•'ralmaalv • • . ' ^ ^ 'V
Osatod anMb majanduste
Wintario loterii raha<test;ning (või­maldab
etnokultuurilisitel gruppidel
salvestada ja säilitada ö m kultuuri­pärandit.
Valitsus on; arvaniisei, et
need inimesed, kes on enesekindlad
oma päritolu kultuuri suhtes, on või-me!
kamad, oskavad ennast ise hinna­ta
ja oma kultuurist lugu pidada
ja on seega ka võimelised pakkuma
väärtusi kogu Ontariole. Osakond ai-i;:
grappe,ja or^;
nisatsioone oma ettevõtteid parenir.
ni läbi viia. Samuti aga aitab ta va­batahtlikke
organisatsioone ja agen-^
tuure väga mitmel vüsil, eelkõige aga
arendab ta nendes sensitiivsust ttiit-mete
'kultuuripärandite erinevuste
sulites.
Kõikide programmide suhtes an­nab
juhtnööre ja nõu Multicultura-lism
and Citizenship Division, ühtla­si
korraldades seminare ja andes va­jalikke
rahalisi toetusi. On olemas
kahesuguseid toetusi, ühed ministee­riumi
toetused, teised Wintario toe-^
tused.
Nende •programmide ja teenindus­te
kohta saab lähemat iiiformat-siooni
19 regionaalsest ministeeriumi
osakonnast Ontarios. Aadi^ssid ja te­lefoninumbrid
on ära toodud selle
artikli lõpus.
Minister McCaffrey ütleb: „Mina
olen veendunud nende programmide
vajadusest, mis valitsus mitmekulT
tuuri alal võimaldab, kuna olen näi­nud
et mitmekultuuriüsus ja koda­kondsus
on kaks teineteisega tihe­dalt
Täbipõimitud mõistet. Valitsuse
mitmekultuuri programmid on loo°
dud selleks, et anda realiteeditunnet
meie kultuurilistele erinevustele.
Kuid me ei. tohi ühtlasi unustada,
et peale nende erinevuste on meil
kõigil ühine tulevik, mida me.ja­game.
Kui mö kõik töötame selle
heaks, et .meie tulevik roosiline
oleks, siis oleme välja jõudnud täis-õigusliike
kodanike juurde.
'Minu sooviks .õn, et ikõik deksid
täisõiguslikud ..kodanikud,.. ükskõik
süs kas nad on Kanadas sündinud
või uustukulkad. Minu arvates on
kodakondsus mõiste, mille alla kuu­lub
kõik, mis on positiivne üksikisi­kule
ja ikogu provintsile,"
Ministeeriumi ikohalikud osakon­nad:
Barrie ~ 737-3301, BeUeville
968-3474, Dryden - 223-2271, Hamü-ton
- 521-7229, Hanover - 364-1626,
Kingston — 547-2235, London 7 - 438-
, 2947, .No(rth 'Bay— 4744280, Ottawa
- 566-3728, Peterborough - 748-3711,
Sault Ste. Marie — 942-3751, St. Cat-harines
— 688672, Sudbury 4 - 675-
4383, Thunder Bay — 471-255, Tim-mins
— 267-7117, Toronto ja ümbrus­kond
- 963-2147, Waterlco ^
3520, Windsor - 256-4919.
Liibamni prtsident
na
Vastidkäivad signaaHd Washingto­nist
Venemaa kaubavahetuse osas
on Reagani administratsiooni ja USA
Euroopa lütlasi hoidnud kokkupõrke
joonel Juba kaks aastat Ktd on ol-nttd
tegu Moskvale kõrgtehnoloogia
müügiga ja kredüdi andmisega nen­de
ostuks; siis Reagan on ohiud rün­dav
kotkas ise kasutades Poola sünd­musi
kaubanduskeeldude kehtesta­mise
põhjusena. Ka on president
keelustanud Siberi gaasijuhtme ehi-tanüsel
USA tehnoloogia kasutamise
ja kui seda bn rikkunud ettevõtted
Lääne-Euroöpa riikides, on järgne­nud
karistused. Aga kui oli tegemist
Ameerika teravilja müügiga Vene­maale,
siis Reagaä oli „tuvi" lubades
Moskvale müüa kohnekord^lt roh­kem
vilja, kui mullu. Aga müük peab
toimuma puhta raha eest, mitte või­gas.
Peab meeles pidama, et kui Vene
Väed tungisid Afganistaani ja presi­dent
J.. Carter pani seisma Ameeri'ka
viljamüügr Venemaale, . siis teised
riigid müüsid venelastele ikkagi nii
palju vilja kui venelased seda vaja­sid.
Ainult Ameerika farmerid: kan­natasid.
Müüd on välditud USA põl­lumeeste
kahjustamine. ^ 1
Kui sai välisministriks George F.
Sehultz,' sai sanktsioonide osas,
uueks põhimõtteks „Räägime need
asjad veel kord läbi." (Nüüd salgus,
et Sehultz oli' Bechtel grupi |)resiw
dent, 'kel oli kavas ehitada Siberist
Moskvasse kivisöe transporditoru ja
\^ahetaks8 saada kapitali Ja tehnoloo­giat
USA-st selle uue ifirojekti jaoks.)
iReagani valitsus on nüüd esitanud
Prantsusmaale; Lääne-Saksamaale,
Inglismaale ja Itaaliale mingisuguse
esialgse 'kavandi, mis. võiks saada
-aluseks Siberi gaasijuhtme vastaste,
sanktsioonide lõpetamisele Ameeri­ka
poolt. Aga Reagani valitsuse liik­med
ei ole kõik ühel arvamisel. Sõ­jaminister
Gaspar W. Weinberger
tahab teada, mida need Euroopa rii­gid
saniktsioonide lõpetamise puhul
on nõus vastutasuks ära andma?
Pealegi Weinbergeri lähemad kaas­töölised
nõuavad kindlat kirjalikku
kokkulepet, et ei tehtaks Moskvaga
gaasiijuhtme teise täiendava osaehi-tamisöks
mingeid uusi kdckulepipeid.
Siiani Euroopa riigid ei ole palda-nud
soovi gaasijuhtme teise täienda-va
osa ehitanüseks.
Lääne^Euipopa riikide valitsused
on asunud seisukohale, et USA va­litsus
olevat rahvusvahelise õiguse
pifeitlsiliipie iriikkiujnud, võttes omalö
õiguse sanktsioonide- rakendamise
Siberi gaasijuhtme osade ehitajate
suhtes. 'Aga
Lääne-Eupoopa
paniid aitavad
! funusta^tak:se, et need
riigid, kellede kotti-venelasi,
rikuvad ise
veel rohkem rahvusvahelist õigust ja
inimõigusi, sest Lääne-Eurooparii-
'kjdelt saadud sissetulekutega piken­dab
Moskva Ida-EujX)opa ikestatud
80 miljoni elaniku kcmmunistliklcu
vangipõlve.'
Kõige rängemini kannatavad need
rahvad 'kel pole kedagi Vabas Maail­mas,
te nende eest välja astuks. Ai^
nus, kes saab ja tahab sõna võtta
ikestatute teulks, on president Rea-gati.
Kiiret abi vajavad Balti rah­vad,
sest Moskva on praegu neid
venelastega üle ujutamas. Balti ril-
(kide põlised elanikud on tehtud ve­nelaste
piiramatu sissevoolu tõttu
peaaegu vähemusrahvusteks endi po­listel
maadel.
Kui Lääne-Euroopa rükidel on va­jadus
oma endi töötuile töökohtade
muretsemiseks aidata Venemaa
gaasi juhtmeid ja kui nad peavad
U^A šan'ktsioonidest pääsemiseks
millegist seepärast loobuma, siis tu»-
leb balti organisatsioonidel taotleda
tingimusena Eesti, JLäti ja Leedu ko­loniseerimise
lõpetamine.
'Selte aktsiooniga on kiire, sest lEu-roopa
Ühisturu riigid on alarmee-ritud
Nato riikide lõhest Siberi gaa­sijuhtme
ehitamise pärast ja tahe­takse
pressida Wastogtoni kauban-düsläbirääkimiste
algamiseks Ida-
Euroopa^ riikidega ja. sanktsioonide
lõpetamiseks. Kui Lääne-Euroopa
riigid peavad igaüks midagi ära and­ma
ühiskokkuleppe saavutamiseks ja
sanktsioonide lõpetamiseilcs, siis peab
seda Venemaa ise kõigepealt tegema.
Kõige pakilisem nõue on: Vene kolo­nistid
okupeeritud Balti riikidest
KAIKAS
dent AmioQ Gemayel viibis ringreisil
USA>s ja Euroopas. Reisi peamiseks
eesmärgiks oli saada toetust Liiba-nonile
sõjaliste Mvituste likvideeri­miseks
ja rahuhoidvate väeosade
suurendamiseks ning nende kohal-vübimise
aja pikendamiseks. Tema
-seletuse kohaselt lübanon on olnud
liiga kaua erinevate, omavahel võit­levate
gruppide sõjaliseks taller­maaks,
et Liibanoni valitsus ja sõja°
m%\ ei ole suutelised kindhistamai
rahu ning parandama sõjalisi haavu.
Tema sooviks on, et rahuhoidvaä
väeosad jääks nii kauaks Liibanoni
kui kõik võõrad sõjalised jõud ja pa-lestünlased
(umbes 4IK),(M)0) on Lü-banonist
lahkunud. President Reagan
ja Euroopa riikide juhadest Prantsu­se
president suhtusid arusaadavalt
president Gemayeli soovidesse ja lu«
basid suurendada Liib^onis olevaid
rahuhoidvaid väeosi. Fresideüt Ge-niayel;
külastas Roomais ka paavst
John Paul II ja sai sellest õnnistuse
iiibanpMnuiutisJdMs täiesti
väks ning suveräänseks riigiks.
Gaasitoru Siberist läheneb Euroopako
POOLA PANKUR
müük Euroopas PALUS
Euroopa ühisturu maade kauban­duslikus
eshiduses Genfis on kaalu­misel
hülgepoegade nahkade müügi
keelustamüie Ühisturu maadel mo­raalsetel
põhjustel. Hülgepoegade
toore tapmise viisi vastu protestee­rivad
ringkonnad, omapoc^Ise kam­paaniaga
on kogunud iile S miljon!
allkirja, hülgepojä nahkade müü^
keehistamiseks Euroopas.! Kanad^^
valitsuse e^daja G ^ s öri ävälda-mid
protesti seUe ettepaneku vastu,
kuna see võib rikkuda rah,vusv^heli-si
kaubalephigute alusdd. Tema tä
helepanu on juhitud sellele, et tea­tud
tingüiiuste juures võib kauba­vahetuses
Idtsendusi teha. Moraahie
vastupanu on üks nendest tingimus.
IPoola pankur Ühendriiges. kelle
kaudu on teostunud Poola välisvõla
korraldamine, kadus müstilisel viisil
augustikuus. 'NagU' hiljuti selguSr on
ta koos, perekonnaga ennast varja­nud
ia nilunud USA valitsuselt asüü­l
i 1 ulgeolekuvõimudele antud sele­tuste
kohaselt ta oni olnud poola
STJioqn ja kogunud ning andnud eda­si
Poola valitsusele teatud salajasi
andmeidv milliseid mm^ seda pee­takse
saladuses ülekuulamise jät:
m1se otstari)eL •
Enese variamise ja
miss otseseks , poh iušeks kuiunes
pQöla; valitsuse nõolt pankur Treu-mannile
tditud teralduS tulla taga-sf
Poolasse. • - .-r.
^flS"'Ff ' ' " ' ^ ^ ^ ^ M eJ»vateie kairaiialastete, keDe
,JM[eie EJu" nr. 45 (1706) 1982
Ajakirjas „Apu" toodud pih Talli
antennidega katusel, mis avavad
Soome saadete vaatamiseks vajalik
„Õhtuleht" süüdistab
SO^ME TELEVISIOON
EESTLASTE
HELSl[NGI(„Mei eElu" kaastöc
las ..Õhtuleht", tulles välja süüd
riiklik televisioon eestlaste moraa
toonis propagandaartikli, väites,
ameerika propagandistidega olevj
sotsialistlike aadete vastu.
. Too joonestustöö', olevat suunatud
eeskätt ^õppijatele: ning hari^tlaskon-nale"
andes meeleolumuusika, tea­dust
ja tehnikat näiliselt neutraalse­tes
programmides ja usklikkudele .
usulikku vaimutoitu.
Näib; et vene ametivõimud on mu­res,
et kõik on Soomes paremini ja
seda on näha ka Eestis. ' ^
' Soome ajalehte<le jäi-gi on „õhtu-lehe"
väidetest. kõige imiielikum see,
et Soome tv-masti olevat'ehitanud ja
kohale paigutanud ameerika äri RCA
0 0 Sõnasõda.
(Algus esiküljel)
tikli vastu. Samal õhtul ilmus tv-ek-raanile
kava pealkirjaga ..Ameerik-lus
Soornes — soomlus Ameerikas",
m.ilies soomlastele tutvustati USA
mõju Soomes sümpatiseerivas too­nis.
Kohe kava algul teadustaja ütles
"•sulaselges eesti keeles: „õhlu tee­maks
on ameeriklus". Järgmisel päe­val
Sooipe tv näitas saadet „Hukka-.
pulki", kus käsitatakse soome polii­tikute
tegemisi ja mittc-tegemisi nal­jakalt.
Ka see saade algas eesti keer
les: „Tere tulemast, eesti rahvas."
Kommunistlik õhtuleht" on saanud
siin kuulisaks ja miUte posjltiiivseis
mõttes, ^kuna soome ajakirjandus,
raadio ja tv selle lehe artiklit ironi­seerivad.'
Saate „Ajankohtainen kakkonen"
paljuütlevaks pealkirjaks oli: „Kas
Ringhäälingu programmid murenda­vad
nõukogude noore maailmapildi".
Selles tsiteeriti nii „õhtulehte". kui
ka Brezhnevi telegrammi, mille la
saatis Tallinnas korraldatud ideoloo­gilisele
koosolekule. Saade ei olnud
nõus idanaabri' arvamustega*; vaid
esitas teravat kriitikat selle vastu.
JAAN^KROSS
Kõige huvitavam osa kavast oli
kirjanik Jaan Krossi seletus soome
' TV mõjust ijiõukogude vaatajatele.
Oli selgesti näha, kui rasked olid soo­me
toimetaja
tas igat sõna kaua kaaludes, et
vältida vene
küsimused. Kross vas-tsensoristide
võrku.
Võib öelda, et Krossil õnnesitus suh­teliselt
hästi küsimuste risttulest
pääseda.
Rüsimusel0\ kas Soome TV mõju­tab
kahjustavalt nõukogude noorsu­gu,
vastas J^an Kross diplomaatili­selt:
',;Ma ci 'saa sellega ühineda s^l-
. lepärast, et nia pole Soome TV pidev
•jälgija. Vaatan seda ainulit 3—4 tun
di näda'las/'
„Minu lapsed on pigem kriiitilised
suhtumises tv massilisse reklaamisse
luleb müüa, tuleb pak'kuda"-süstee-mi.
• • • • • • .
Intervjuu toimus Krossi hubases
clutoas; Küsimusele venestamisest
(näidati parajasti venekeelseid uu­diseid)
saadi kirjanikult eitav vas
tus: „Mina er-ole isiklikult keele po­sitsiooni
hajumist omas töös tähele
pannud." >• .
Lõpuks Soome TV-s loeti ja näida­ti
(soome keelde tõlgituna) BKP
poolt salajaseks kuulutatud prokla
matsioon, milles nõuti vene keele
soosimist kõikidel aladel. Rõhutati
: et seda proklamatsiooni peetakse
. tähtsuse tõttu kassakapis. ;
[iniinHiwRiniHiinniininMninininiiiiiininim
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOAfMUNISTIDEGA
K. Päts -ri 1918
fflii»iHinMiiin«liiiiiHfliil""iHH"H^