1987-01-22-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
V nr. 4 (1924) 1987 l E IE |uvi seisab selles, jlini.äegsele stah- Isele ja medalite ikse ' iparematele palka maksma, pole Nõukogude tud. Seda juletak-kus nagu kõigis |el säilinud ,,mä-mst majandusest luslikust kasust. )iyad nõukogude isi enam-vähem luus süsteem an- ^musi, seda mui-venelased lase-la majapidamist. :iA PARIISIS rROMISSI lÜNISTiPEGA Päts - 1918. ab katta lon sõlminud N. silepingu, mille viie aasta |5. miljonit tonni nljoni (miljardi) lügitehingu suh- |ud juba möödu- 5y kuid lepingule Idu välisministri 3se alles kuu ae- Iks oli kaubava-anssKanada ka- . sed nõudsid la-jn olnud raskusi Idas turgu leida li tõttu. Muuhul-mstada autosid lumpingu hinna- Id on eelistanud ilustamise arvel bbelnud mitme-ii, mille hulka I, tööstusliku ja milise koostöö jnduöes Nõüko- (tatuma partneri õpingu viimased N.. Liidule üht- |!;;pioonitegevuse hilisemate teh-jste juurde täga-jmise võimalda" jüügi tehing Ka-lulik, eriti nüüd, nlja üliküllus ja )istlüs. Kuid kas irmerite, sellest Lon küsitav. Ei (letadä, et Kana-flukorrast tingi- 3te aastate ees- )stele vilja,ostu :!ava-protsendi- }ee tähendab, et :b järjekordselt ?ne söögilauda |ärkicia, et võrd- )õlluharimisvii-rdiajavabadus-jõthud kommu- |da omatarvidu- :määratute vil-illa piirkonda-rgepõllumajan- |ega ei ole veel us koguses põl~ lostu-müügi le- |Liit ei näe ette Jst põllumajan- Imist ja seega ei nüüd i i Sl li P p m ii; Im I il,.-; •• • •••vi „Meie Elu" m, ^ (1924) 1987 N E L I Ä P Ä E V A L , 22. IÄANUAKI2>- T H U R S D A Y , )ÄNUÄRY22 • 3 Kultiiuriväramu konvbrents aset Tartu Gol]ege'i ruumes ) A l l, kell 9.30. Selle ürituse taga on e^sti elu ja eriti kultuurilise tegevuse jäädvustamisega seošesolevkd organisatsioonid: Tartu Instituut,,Eesti Kunstide Keskus, Kanada Efestlaste \ Ajaloo Komisjon, Eesti Keskarhiivi Kanadas, Eesti Kultuuripärandi lllubi ja Eesti Etnograafiline Ring Kanadas. Loodetakse, et igakülgne asjade käsitlus annab osavõtjaile kogu eesti kultuuripärandi säilitamise küsi-, musest võimalikult tervj|kliku pildi, mille põhjal siis konverentsil ühiskond saaks anda ka tfcatud suundi edaspidiseks tegevuseks. Konverentsist paMakse osa võtma nii organisatsioonide ja kpgudus-te esindajaid kui ka kõiki teisi eestlasi, kelledel ajaloo, arhiivide ja kul-tuurimuuseumi küsimusedšsüdamel. Sissepääs on vabatahtliku tasu eest. Päevapikkunekon))erents algab registreerimise, kohvi, inimeste ühise keskiigtelujä selleks välja pandud eksponaatide vaatamisega. Tutvu-neda saab Tartu Instituudi arhiivi uue mikrofilmimise ja paliundamise vahenditega, Pee^ter Paul Lüdigi isikliku muusikavaramuga. Eesti Kunstide Keskuse ülemaailmse kunstikol-lektsiooniga, maalide ja griafikaga jne. Et kergendada konverentsist^ osavõtjate omavahelist sidestust, kannavad osavõtjad rinnal nirhesilte. KAVA . Ettekanded algavad kell 10 konverentsi toimkonna esimehe Rlobert Kreemi sõnavõtuga. Sellele järgnevad referaadid ajaloo ja arhiivide valdkonnast. Esimene referant. Valdu Lillakas, ..Eestlased Kanadas" teise osa toimetaja, vaatleb raskusi, mis ajalooliste koguteoste väljaandmine kaasa toob ning otsib siis vastust küsimusele — kas kolmas koide? ärgnevad kolm ettekannet arhiividest. USA Eesti Arhiivi juhatuse esimees Heino Taremäe annab ülevaate eesti arhiividest võõrsil. Dr. Endel Aruja peatub Tartu Instituudi arhiivi. Kanada arhiivide ja uute suundade Juures arhiivide arengus. Eestlaste Kesknõukogu juures oleva .Eesti Keskarhiiv Kanadas juhataja Ric- _ hardAntik räägib sellest, meie esimesest arhiivist Kanadas. Täiendavalt käsitlevad filmide ja video kogude säilitamisega seosesolevaid küsimusi Kultuuripärandi Klubi esimees Kaljo Urbel ja tuntud CBC filmimees Edgar Väär. Neile järgnevad osavõtjate sõnavõtud ja kommentaarid referaatide kohta. Kergeks lõunaks on võimalused Tartu College'i restoranis või teistes ijmbruskonna sööklates. Pärastlõunane osa-algab kell 1.30 sümpoosiumiga eesti kültuurimuu-seumi üle. Seda juhatab ja küsimuse kohta annab sissejuhatuse Eesti Kunstide Keskuse president Stella Kerson. Kunsti küsimust käsitlevad Rain Rebas ja Abel Lee. Esimene on kunstiteadlane ja endine Göteborgi Rootsi Kunstimuuseumi juhtiv ametnik. Muusika salvestamist käsitleb Endla LüdigUSA-st ning rahvakuns-tiliste esemete paigutamine on Etnograafilise Ringi juhataja Ene Runge südamel. Hans Westerblom peatub audiovisuaalsete vahepdite kasutamisel kui meil kunstimuuseum oleks. Kui kunstimuuseumi sisemise ülesehituse küsimus on lõpetatud, tuleb sõelumisele selle asukohaküsimus. Selles kuuleme Esto Valleyst, Jõe-kääru- Kivioja võimalusest Johannes Tanneri ettekandes. Toronto Eesti Maja võimalusest, kui see tuleb ümberehitamisele, esimehe Osvald Piili poolt ja siis ka ajaloolise maja ostust Torontosse. Kokkuvõtte tegemine algab osalejate ühise diskussiooniga kell 3. Küsimuseks on, kuivõrd saaksime oma taotlusi kooskõlastada ja ühendada, i Selle põhjustajaks on peamiselt eesti ühiskonna muutumine. Diskussiooni juhatab Robert Kreem. Arutelus lööb kaasa ka Tartu Gollege'i esimees Elmar Tampõld. Konverents lõpeb selle järel hiljemalt kell 4.45. Kanada sulgeb. (Algus esiküljel) o o t Igasugused elektritööd, parandused uuQinidušGd, kodudes vol ©ttevöliates. Tel. 762-9190 Lic; E1044 Shveitsis 208, Türgis 216, Norras 300, Rootsis 380, Soomes 513, Lää-he- Saksamaal 447 ja Austrias 643. . © Rahval, kes oma minevikust midagi teadB ei taha, pole vaja ka tulevikule mõelda. Soomlased tahtsid Helsingisse Kaitseliidu mälestussammast püstida. Vasakpoolsed soomlased aga keeldusid Helsingi linnavalitsusele selleks otstarbeks raha andmast. Mida kardetakse? Pole saladuseks, et Kaitseliit tegutses Soomes sõdade vahelisel ajal täiesti seaduslikult kõrvuti armeega. Tegelikult olid just kaitseliitlased, kes päästsid Soome iseseisvuse, sest organisat- . sioon tegi noorsoo kasvatustööd Ja tõstis isamaalust ning kaitsetahet. Nüüd tahetakse see kõik vasakpoolsete rühmituste poolt unustada. Samuti ütlesid mõned parempoolsed argpüksid Helsingi otsustavates organites „njet" Kaitsehidu ausamba püstitamisele. Peaaegu igas linnas on aga Vabadussõjas punaste pool või- ' delnud sõdurite mälestusmärgid. Kas helsinglaste keeldumise suurimaks põhjuseks oli see, et venelaste teadeteagentuur A P N kritiseeris enne otsuse tegemist negatiivselt Kaitseliitu? Venelastele ei meeldinud, et soomlased tahavad oma ajalugu meenutada. Kommentaator küsis, -kas mälestusmärgi püstitajad tahavad soome noorsugu unustama panna seda aega, kui võimutses umbusk ja viha idanaabri ^stu. Kommentaator unustas aga, et. venelased ise olid süüdi umbusu ja viha tekitamisel. . • • On kindel, et kui Kaitseliidu ausammast Helsingisse ei püstitata, leidub rohkesti teisi linnu, kuhu see meelsasti paigutatakse. EESTI ULLEÄM 1065 STEELES AVE W NORTH YORK ONT M2R 289 Omanik imOk SEPiP Avatud 7 päeva nädalas 736-1170 Kodus 223-0201 AARDVARK FiORIST © Ülelinna kohaleviimine LTD Soomlased reisivad palju. Reislsi-hina paigutub esimesele kohale Nõuk.Liit 140 000 soome turistiga. Järgnevad Hispaania 130 000, Kreeka 64 000, Itaalia 20 000 ning Maroko 10 000. Arvud on möödunud aastast. Turism itta on vähenenud võrreldes eelmise aastaga umbes 30 000 võrra Tshernobõli sündmuste tõttu. • J.M.- 362 Danforth Avo., Toronto, Ont. M4K 1N8 Tel. (416) 466-1951 (4\16) 466-1502 FLOWEAS i GIFTS ÜLLEDE SAATMIWE ÜLEMAAItlVlSES ULATUSES. Eriti pulmadeks — v ä r s k e d ja kunstlilled. Matuseks — pärjad ja lillekorvid. Puuviljakorvid. üCäsitc© kinkeesemdd - kullasepad merevaigM-, keraamika-, naha ja puunikerduse alal. Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt. Avatud: äripäevadel 8.30-6.00 p.l.. laupäevel BJO^S^Oiya^ kinnisvaraomamk^le Toronto, York, Etobjcoke, PJor^h York jsi Scarborough ning väDkelinnss kas osköd kaia pea Qlaspid ^ ooll- ning omavalitsuslikud^ maksud määratakse Ontarios vastavate kohalike asutuste poolt. - 5 Vastavad hindamišdokumendid lähetatakse omavalitsustele, et võimaldada viimastel maksumäärade (miil rates) hindamist ja maksuarvete (tax bills) väljakirjutamist. - Omavalitsuse poolt seatud maksumäärast ning kinnisvara hinnatud väärtusest oleneb teie maja või äri kinnisvaramaks (property tax). - AVATUD iSTUI^GiD Avatud istungitel v õ i t e tutvuda ki^.is- ÄPELLEERIWI.SE KORD. varade hindamise feenlitega. . Ku kadastnkomilee avalikul istungil jäävad teie pooli isiklikult esitatud, vastulaused rahuldamala, on teil õigus apelleerida kadastrirevisjoni kor|iisjonile (Assesment reviüw Board). Kadastrirevisjoni komisjoni istungid on ebaformaalsed ning sealsetel ametnikel on õigus parandusi teha võrdluseks võttes samalaadseid kohalikke kinnisvarasid. Avatud istungitel on teil \^õi.malik esitada.ka järelepärimisi kinnisvara maksustamise küsi-niustes otse kohaliku piirkonna vastavatele ametnikele. • Hindajad selgitavad meeleldi kõiki hindamise aluseid ning neil on õigus teha korrektuure enne kadastrinimistute. (Assessment Rolls) omavalitsustele toimetamist. Ku\ teil pole võimalik avatud istungile ilmuda, astuge ühendusse kohaliku kadastriametiga - Assessment Office) alltähendatud aadressi! või telefoninumbril. ESTO 88 MELBOURNE AUSTT^AALIA viimane a rimis® l\QAA[^A3^BiE Kinnisvaraomanikud ja -rentnikud saavad postiteel maksudemääramise teadaande (Assessment Notice) 'ainult siis, kui air^drnsd kinnisvara ^oi m a k s u m ä ä r a osas muutusid m ö ö d u n ud s)astal, kui hindamise kohta kaevati edasi^ voi kui on olnud üldin® uynaistie^indaKnniDirB® ' 2S. veebruar 1987 f ä h t p a e v . - Apellatsiooni korral saatke selleks vormistatud apellatisiooniformulaar (Notice of Appeal FörTTi), VÕI teie enda poolt selleks vormistatud MII piirkonna kadastrirevisjoni komisjoni sekretärile (RegJonalRegistrar of the Assessment Review Board) hiljemalt 26. veebruariks 1987, a., märkides omandi aadressi, registrinumbri (Roll Number) ja apellatsiooni alused. Asja lihtsamaks läbiviimiseks on kohalikes kadastriamet'tes (Regional Assessment Office) ning'omavalitsustes saadaval apellatsiooni • formulaarid koos piirkonna kadastrirevisjoni komisjoni sekretäri aadressiga. V ÜLEMAAILMSED EESTI PÄEVAD ESTO 88 MELBOURNE AUSTRAALIAS INFORMATSIOONI KOOSOLEK PÜHAPÄEVAL 8. VEEBRUARIL KELL 3 P.L TORONTO EESTI MAJAS neljap. 22..jaan., reedel, 23. )aan. ]ä esmasp.'26. jaan. - reede30. jaaa. igal päeval keil8.30 homm. -8.00Õ. FOR: CITY OF NORTH YORK AT; Regional Assessment Office 55DoncasterAvenue l ! Thornhiil; Ontario L3T1L7 * ' (416)889-9503 AT: Of • Revenue Ontario FOR: CITYOF SCARBOROUGH and BOROUGH OF EAST YORK AT: Regional Assessment Office • 7 Overlea Boulevard Toronto, Ontario M4H1A8 (416)423-1240 FOR: CITY OF TORONTO AT: Regional Assessment Office 90 Egiinton Avenue East, Süite 300 Toronto, Ontario i\/l4P 3A5 (416)486-6300 Translalion By This Publication from Text Provided by the Ontario Ministry of Revenue FOR:CITYOFETOBIC0KE and CITY OF YORK Regional Assessment Office 4 Eva Road ' Etobicoke, Ontario M9C2A8 (416)621-9400 ö" (1 ESTO 88 KANADA KOMITEE VAHENDUSEL . ® LENNUREIS KÕIGE SOODSAMA HINNAGA @ VAHEPEATUSED LÕUNAMERE SAARTEL ® MAJUTUS, HOTELLID JA RINGREISID ® PILETID KÕIGILE ESTO 88 ÜRITUSTELE Informatsiooniks helistada: TORONTOS: Toonnas Metsala 493-7853, Livia Holmberg 233-6482, Kaius Meipoom 769- 7503. HAMILTONIS: Härnald Toomsalu 529-3760. MONTREALIS: Richard Leitham 631-9^31. OTTAWAS: Tormi Heinmaa 829-8634. VANCOUVERIS: Harri Muld 434-1466. n ED n OI ctB B> sa i n B S ca n sa ca n m oi n na tn na CD toa KD tis eo m M M I B • • M m n I D KD n m Palun saatke minule registreerimisleht ja informatsioon: Il NIMI: AADRESS: TELEFON: ESTO 88 KANADA KOMITEE, 958 Broadview Ave. Toronto M4K 2R6 m cm (ZB ta os ns I D CD m cz ca ta ca m au au CLS ca cm ca m m aa na ca oa xn va ca cn n cn cno m ra BCH > B B B mu
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 22, 1987 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1987-01-22 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E870122 |
Description
Title | 1987-01-22-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | V nr. 4 (1924) 1987 l E IE |uvi seisab selles, jlini.äegsele stah- Isele ja medalite ikse ' iparematele palka maksma, pole Nõukogude tud. Seda juletak-kus nagu kõigis |el säilinud ,,mä-mst majandusest luslikust kasust. )iyad nõukogude isi enam-vähem luus süsteem an- ^musi, seda mui-venelased lase-la majapidamist. :iA PARIISIS rROMISSI lÜNISTiPEGA Päts - 1918. ab katta lon sõlminud N. silepingu, mille viie aasta |5. miljonit tonni nljoni (miljardi) lügitehingu suh- |ud juba möödu- 5y kuid lepingule Idu välisministri 3se alles kuu ae- Iks oli kaubava-anssKanada ka- . sed nõudsid la-jn olnud raskusi Idas turgu leida li tõttu. Muuhul-mstada autosid lumpingu hinna- Id on eelistanud ilustamise arvel bbelnud mitme-ii, mille hulka I, tööstusliku ja milise koostöö jnduöes Nõüko- (tatuma partneri õpingu viimased N.. Liidule üht- |!;;pioonitegevuse hilisemate teh-jste juurde täga-jmise võimalda" jüügi tehing Ka-lulik, eriti nüüd, nlja üliküllus ja )istlüs. Kuid kas irmerite, sellest Lon küsitav. Ei (letadä, et Kana-flukorrast tingi- 3te aastate ees- )stele vilja,ostu :!ava-protsendi- }ee tähendab, et :b järjekordselt ?ne söögilauda |ärkicia, et võrd- )õlluharimisvii-rdiajavabadus-jõthud kommu- |da omatarvidu- :määratute vil-illa piirkonda-rgepõllumajan- |ega ei ole veel us koguses põl~ lostu-müügi le- |Liit ei näe ette Jst põllumajan- Imist ja seega ei nüüd i i Sl li P p m ii; Im I il,.-; •• • •••vi „Meie Elu" m, ^ (1924) 1987 N E L I Ä P Ä E V A L , 22. IÄANUAKI2>- T H U R S D A Y , )ÄNUÄRY22 • 3 Kultiiuriväramu konvbrents aset Tartu Gol]ege'i ruumes ) A l l, kell 9.30. Selle ürituse taga on e^sti elu ja eriti kultuurilise tegevuse jäädvustamisega seošesolevkd organisatsioonid: Tartu Instituut,,Eesti Kunstide Keskus, Kanada Efestlaste \ Ajaloo Komisjon, Eesti Keskarhiivi Kanadas, Eesti Kultuuripärandi lllubi ja Eesti Etnograafiline Ring Kanadas. Loodetakse, et igakülgne asjade käsitlus annab osavõtjaile kogu eesti kultuuripärandi säilitamise küsi-, musest võimalikult tervj|kliku pildi, mille põhjal siis konverentsil ühiskond saaks anda ka tfcatud suundi edaspidiseks tegevuseks. Konverentsist paMakse osa võtma nii organisatsioonide ja kpgudus-te esindajaid kui ka kõiki teisi eestlasi, kelledel ajaloo, arhiivide ja kul-tuurimuuseumi küsimusedšsüdamel. Sissepääs on vabatahtliku tasu eest. Päevapikkunekon))erents algab registreerimise, kohvi, inimeste ühise keskiigtelujä selleks välja pandud eksponaatide vaatamisega. Tutvu-neda saab Tartu Instituudi arhiivi uue mikrofilmimise ja paliundamise vahenditega, Pee^ter Paul Lüdigi isikliku muusikavaramuga. Eesti Kunstide Keskuse ülemaailmse kunstikol-lektsiooniga, maalide ja griafikaga jne. Et kergendada konverentsist^ osavõtjate omavahelist sidestust, kannavad osavõtjad rinnal nirhesilte. KAVA . Ettekanded algavad kell 10 konverentsi toimkonna esimehe Rlobert Kreemi sõnavõtuga. Sellele järgnevad referaadid ajaloo ja arhiivide valdkonnast. Esimene referant. Valdu Lillakas, ..Eestlased Kanadas" teise osa toimetaja, vaatleb raskusi, mis ajalooliste koguteoste väljaandmine kaasa toob ning otsib siis vastust küsimusele — kas kolmas koide? ärgnevad kolm ettekannet arhiividest. USA Eesti Arhiivi juhatuse esimees Heino Taremäe annab ülevaate eesti arhiividest võõrsil. Dr. Endel Aruja peatub Tartu Instituudi arhiivi. Kanada arhiivide ja uute suundade Juures arhiivide arengus. Eestlaste Kesknõukogu juures oleva .Eesti Keskarhiiv Kanadas juhataja Ric- _ hardAntik räägib sellest, meie esimesest arhiivist Kanadas. Täiendavalt käsitlevad filmide ja video kogude säilitamisega seosesolevaid küsimusi Kultuuripärandi Klubi esimees Kaljo Urbel ja tuntud CBC filmimees Edgar Väär. Neile järgnevad osavõtjate sõnavõtud ja kommentaarid referaatide kohta. Kergeks lõunaks on võimalused Tartu College'i restoranis või teistes ijmbruskonna sööklates. Pärastlõunane osa-algab kell 1.30 sümpoosiumiga eesti kültuurimuu-seumi üle. Seda juhatab ja küsimuse kohta annab sissejuhatuse Eesti Kunstide Keskuse president Stella Kerson. Kunsti küsimust käsitlevad Rain Rebas ja Abel Lee. Esimene on kunstiteadlane ja endine Göteborgi Rootsi Kunstimuuseumi juhtiv ametnik. Muusika salvestamist käsitleb Endla LüdigUSA-st ning rahvakuns-tiliste esemete paigutamine on Etnograafilise Ringi juhataja Ene Runge südamel. Hans Westerblom peatub audiovisuaalsete vahepdite kasutamisel kui meil kunstimuuseum oleks. Kui kunstimuuseumi sisemise ülesehituse küsimus on lõpetatud, tuleb sõelumisele selle asukohaküsimus. Selles kuuleme Esto Valleyst, Jõe-kääru- Kivioja võimalusest Johannes Tanneri ettekandes. Toronto Eesti Maja võimalusest, kui see tuleb ümberehitamisele, esimehe Osvald Piili poolt ja siis ka ajaloolise maja ostust Torontosse. Kokkuvõtte tegemine algab osalejate ühise diskussiooniga kell 3. Küsimuseks on, kuivõrd saaksime oma taotlusi kooskõlastada ja ühendada, i Selle põhjustajaks on peamiselt eesti ühiskonna muutumine. Diskussiooni juhatab Robert Kreem. Arutelus lööb kaasa ka Tartu Gollege'i esimees Elmar Tampõld. Konverents lõpeb selle järel hiljemalt kell 4.45. Kanada sulgeb. (Algus esiküljel) o o t Igasugused elektritööd, parandused uuQinidušGd, kodudes vol ©ttevöliates. Tel. 762-9190 Lic; E1044 Shveitsis 208, Türgis 216, Norras 300, Rootsis 380, Soomes 513, Lää-he- Saksamaal 447 ja Austrias 643. . © Rahval, kes oma minevikust midagi teadB ei taha, pole vaja ka tulevikule mõelda. Soomlased tahtsid Helsingisse Kaitseliidu mälestussammast püstida. Vasakpoolsed soomlased aga keeldusid Helsingi linnavalitsusele selleks otstarbeks raha andmast. Mida kardetakse? Pole saladuseks, et Kaitseliit tegutses Soomes sõdade vahelisel ajal täiesti seaduslikult kõrvuti armeega. Tegelikult olid just kaitseliitlased, kes päästsid Soome iseseisvuse, sest organisat- . sioon tegi noorsoo kasvatustööd Ja tõstis isamaalust ning kaitsetahet. Nüüd tahetakse see kõik vasakpoolsete rühmituste poolt unustada. Samuti ütlesid mõned parempoolsed argpüksid Helsingi otsustavates organites „njet" Kaitsehidu ausamba püstitamisele. Peaaegu igas linnas on aga Vabadussõjas punaste pool või- ' delnud sõdurite mälestusmärgid. Kas helsinglaste keeldumise suurimaks põhjuseks oli see, et venelaste teadeteagentuur A P N kritiseeris enne otsuse tegemist negatiivselt Kaitseliitu? Venelastele ei meeldinud, et soomlased tahavad oma ajalugu meenutada. Kommentaator küsis, -kas mälestusmärgi püstitajad tahavad soome noorsugu unustama panna seda aega, kui võimutses umbusk ja viha idanaabri ^stu. Kommentaator unustas aga, et. venelased ise olid süüdi umbusu ja viha tekitamisel. . • • On kindel, et kui Kaitseliidu ausammast Helsingisse ei püstitata, leidub rohkesti teisi linnu, kuhu see meelsasti paigutatakse. EESTI ULLEÄM 1065 STEELES AVE W NORTH YORK ONT M2R 289 Omanik imOk SEPiP Avatud 7 päeva nädalas 736-1170 Kodus 223-0201 AARDVARK FiORIST © Ülelinna kohaleviimine LTD Soomlased reisivad palju. Reislsi-hina paigutub esimesele kohale Nõuk.Liit 140 000 soome turistiga. Järgnevad Hispaania 130 000, Kreeka 64 000, Itaalia 20 000 ning Maroko 10 000. Arvud on möödunud aastast. Turism itta on vähenenud võrreldes eelmise aastaga umbes 30 000 võrra Tshernobõli sündmuste tõttu. • J.M.- 362 Danforth Avo., Toronto, Ont. M4K 1N8 Tel. (416) 466-1951 (4\16) 466-1502 FLOWEAS i GIFTS ÜLLEDE SAATMIWE ÜLEMAAItlVlSES ULATUSES. Eriti pulmadeks — v ä r s k e d ja kunstlilled. Matuseks — pärjad ja lillekorvid. Puuviljakorvid. üCäsitc© kinkeesemdd - kullasepad merevaigM-, keraamika-, naha ja puunikerduse alal. Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt. Avatud: äripäevadel 8.30-6.00 p.l.. laupäevel BJO^S^Oiya^ kinnisvaraomamk^le Toronto, York, Etobjcoke, PJor^h York jsi Scarborough ning väDkelinnss kas osköd kaia pea Qlaspid ^ ooll- ning omavalitsuslikud^ maksud määratakse Ontarios vastavate kohalike asutuste poolt. - 5 Vastavad hindamišdokumendid lähetatakse omavalitsustele, et võimaldada viimastel maksumäärade (miil rates) hindamist ja maksuarvete (tax bills) väljakirjutamist. - Omavalitsuse poolt seatud maksumäärast ning kinnisvara hinnatud väärtusest oleneb teie maja või äri kinnisvaramaks (property tax). - AVATUD iSTUI^GiD Avatud istungitel v õ i t e tutvuda ki^.is- ÄPELLEERIWI.SE KORD. varade hindamise feenlitega. . Ku kadastnkomilee avalikul istungil jäävad teie pooli isiklikult esitatud, vastulaused rahuldamala, on teil õigus apelleerida kadastrirevisjoni kor|iisjonile (Assesment reviüw Board). Kadastrirevisjoni komisjoni istungid on ebaformaalsed ning sealsetel ametnikel on õigus parandusi teha võrdluseks võttes samalaadseid kohalikke kinnisvarasid. Avatud istungitel on teil \^õi.malik esitada.ka järelepärimisi kinnisvara maksustamise küsi-niustes otse kohaliku piirkonna vastavatele ametnikele. • Hindajad selgitavad meeleldi kõiki hindamise aluseid ning neil on õigus teha korrektuure enne kadastrinimistute. (Assessment Rolls) omavalitsustele toimetamist. Ku\ teil pole võimalik avatud istungile ilmuda, astuge ühendusse kohaliku kadastriametiga - Assessment Office) alltähendatud aadressi! või telefoninumbril. ESTO 88 MELBOURNE AUSTT^AALIA viimane a rimis® l\QAA[^A3^BiE Kinnisvaraomanikud ja -rentnikud saavad postiteel maksudemääramise teadaande (Assessment Notice) 'ainult siis, kui air^drnsd kinnisvara ^oi m a k s u m ä ä r a osas muutusid m ö ö d u n ud s)astal, kui hindamise kohta kaevati edasi^ voi kui on olnud üldin® uynaistie^indaKnniDirB® ' 2S. veebruar 1987 f ä h t p a e v . - Apellatsiooni korral saatke selleks vormistatud apellatisiooniformulaar (Notice of Appeal FörTTi), VÕI teie enda poolt selleks vormistatud MII piirkonna kadastrirevisjoni komisjoni sekretärile (RegJonalRegistrar of the Assessment Review Board) hiljemalt 26. veebruariks 1987, a., märkides omandi aadressi, registrinumbri (Roll Number) ja apellatsiooni alused. Asja lihtsamaks läbiviimiseks on kohalikes kadastriamet'tes (Regional Assessment Office) ning'omavalitsustes saadaval apellatsiooni • formulaarid koos piirkonna kadastrirevisjoni komisjoni sekretäri aadressiga. V ÜLEMAAILMSED EESTI PÄEVAD ESTO 88 MELBOURNE AUSTRAALIAS INFORMATSIOONI KOOSOLEK PÜHAPÄEVAL 8. VEEBRUARIL KELL 3 P.L TORONTO EESTI MAJAS neljap. 22..jaan., reedel, 23. )aan. ]ä esmasp.'26. jaan. - reede30. jaaa. igal päeval keil8.30 homm. -8.00Õ. FOR: CITY OF NORTH YORK AT; Regional Assessment Office 55DoncasterAvenue l ! Thornhiil; Ontario L3T1L7 * ' (416)889-9503 AT: Of • Revenue Ontario FOR: CITYOF SCARBOROUGH and BOROUGH OF EAST YORK AT: Regional Assessment Office • 7 Overlea Boulevard Toronto, Ontario M4H1A8 (416)423-1240 FOR: CITY OF TORONTO AT: Regional Assessment Office 90 Egiinton Avenue East, Süite 300 Toronto, Ontario i\/l4P 3A5 (416)486-6300 Translalion By This Publication from Text Provided by the Ontario Ministry of Revenue FOR:CITYOFETOBIC0KE and CITY OF YORK Regional Assessment Office 4 Eva Road ' Etobicoke, Ontario M9C2A8 (416)621-9400 ö" (1 ESTO 88 KANADA KOMITEE VAHENDUSEL . ® LENNUREIS KÕIGE SOODSAMA HINNAGA @ VAHEPEATUSED LÕUNAMERE SAARTEL ® MAJUTUS, HOTELLID JA RINGREISID ® PILETID KÕIGILE ESTO 88 ÜRITUSTELE Informatsiooniks helistada: TORONTOS: Toonnas Metsala 493-7853, Livia Holmberg 233-6482, Kaius Meipoom 769- 7503. HAMILTONIS: Härnald Toomsalu 529-3760. MONTREALIS: Richard Leitham 631-9^31. OTTAWAS: Tormi Heinmaa 829-8634. VANCOUVERIS: Harri Muld 434-1466. n ED n OI ctB B> sa i n B S ca n sa ca n m oi n na tn na CD toa KD tis eo m M M I B • • M m n I D KD n m Palun saatke minule registreerimisleht ja informatsioon: Il NIMI: AADRESS: TELEFON: ESTO 88 KANADA KOMITEE, 958 Broadview Ave. Toronto M4K 2R6 m cm (ZB ta os ns I D CD m cz ca ta ca m au au CLS ca cm ca m m aa na ca oa xn va ca cn n cn cno m ra BCH > B B B mu |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-01-22-03