Meie Elu = Our life, August 14, 1980

              im
„Meie Elu" nr, 33
Publišhed by Estonian PüblishingCo. Toronto Ltd., Esto­nian
House; 958 Broadview Ave./Toronto^^^ Ont.
' M4^2R6 M Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaurp. Toimetaja New
; Yorgis B.'Parniing, 473 Lühmann Or., New Milford,
USÄ>TeL;(2Ql) 262-0773.^ I ,
, , M Ä I E E L U " väljaandjaks on Eesti Kirjastus KänÄs.
' Asut.A.Weileri algatusel 1950.
, , M e i e ; E l u ' ' M a j a s , 958 Broadview
: •' Ave., Torõnm Ont. M4K.:2R6 Cariada - - t e l . 466-0951•
Tellinliste ja kuulutuste vastuvõtmine ;igal tööp., k l 9 h.
-5 p.L; esmasp ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 lv.-l p.l.
Tellimishinnad: K a n a d a s 1 a: $27.^^^^^
$9.00. USA-sse — 1 ^. $29.00 6 k. $15.50, 3 k. 9.50. Ülemere-maadesse
• l a . $33.00, 6 k. |17.()Ö, 3 k.!|IO.OO. Kiripostilisa
Kanadas: 1^. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri. ja lennupostilisa
. USA-sse:. 1 a. $1<S.50, 6 k;|8.25 Lennupostilisa ülemer^-
maadesse^rl a. $32.75, 6 k.
958 Broadvieiv Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6
Pank avatud: Päeval 10:00—3:00 (esmasp.—reedeni)
Ühenduses on jõud Õllitul 8:00 (esmap. ja
Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel,
Kõik iiued laenud on laenuvõtja suraiä puhul ..kindlustatüdl kuni
$30,000 ulatuses ja jäädaya töövõimetuse puhul kindlustatud kuni
jlÖyOOO ulatuses vastavalt kindlustuse tingunustele.
DOUARI
PÄRANDUSI N. UITU
Mõiikogude Liidu nõudmised ukraina pärit­oluga
Kanada kodanike päranduste vastu tahetakse piirata Onta­rio
kohtuministri Roy McMurty
'ärijate määramine on igaühe • on kasutanud juba Nõukogude valit-Üksiknumber
—.
Kuulutüsl|innad:ltoirühd veerul: esikiiijell teks­tis
$3.75, kiiulutüste küljel $3.50.
om^ asi ja seda imüidügi muuta ei
saa, kuigi pärijad' Nõukogude Liidus
saavad väga väikese osa neile mää­ratud
pärandusest.
Suurem osa läheb Vene konsulaa­ti
esindavaile advokaatidele ja Vene
saatkonna ametnikele ning teistele
vastavatele ametnikele, kes teosta­vad"
varanduse ülekandmist. Seega
toetavad Nõukogude liidus asuvate­le
sugulastele testamendi vf^egijad
peamiselt ainult Vene valitsu^tTNÖÜ-
'kogude liidus asuval pärijal' ei ole
mingit kontrolli päranduse kättesaa­mise
kohta ja seda korraldab ainult
valitsuse poolt määratud usalduš-
Suur grupp mõjukaid liääne sõjamehi, eesotsas kindral lohn
Hackett'iga on väljaandnudjraamatu,,Kolmas maailmasõda"; mil­line
on kohe saanud bestsfelleriks. See raamat ilmutab Lääne sõja­meeste
enim kontsentreeritud seisukohtade väljendust maailma
praegusest olukorrast ja võimaliku tuleviku sõjalise kbn^ poolt antud
gu kohta. Raamatus on antud ammendavad andmed sõjajõud Plank volituse alusel. Kuna on juba
suhtumusest. Konflikti lahti hargnemine on näidatud dramaatili­selt
põrutavais üksikasjus ja erakorraliselt üleväatlikuJt. Raamatu
autorite ettekujutused on avaldatud tõelise sõjameheliku täpsti-sega.
' \;
Euroopa julgeoleku ja koostöö
konverentsi kokkutulek eeloleval sü­gisel
Madriidis oh järgmine lüli Hel­singi
leppe teostuse ülevaate saami­seks;
Ja pajistabl et pagulasgruppide
kesksete! organisatsioonidel on ülim
aeg antud küsimuses koostöösse
asuda. Ka kolmi Balti riiki kuuluvad
Helsingi leppe pädevusse ja nii on
meil moraalne kohus, kuid ka sisu­line
õigus oma sooyisedel esitada.
Ön i)õhjust seda rohkem, et Kana­da
parlamendi alakömisjon on sel­leks
üleskutse avaldanud ajalehte­des
avaliku kuulutuse korras. Rah-vusgruppidel
pn ka vareni antud kü­simuses
koostöö olnud par"lamendi
liikmetega, isegi enne ametliku ala-
"komisjoni asutamist. Ometi oh kutse
rahvusgruppide koostööle avaliku
üleskutse korras esrajakprdne.
Nagu üleskutses öeldakse, pakub
see kanadlastele suure|iärase võima­luse
vahtsUse töÖst osa võtmiseks.
Loetletud küsimused käsitavad Eu­roopa
julgeolekut ja desarmeerimist,
inimõigusi Ida-Euröopa maadel, kau­bavahetust,
teaduslikku informatsi­ooni,
kontakte sugulastega, ja kul­tuuride
hing informatsiooni vahe-lüst.
Ometi erineb see konverents
eejmistest selle poolest, et vahepeal
qij Nõukogude Liit Reostanud agres­siooni
Afganistanis, kus nõukogude
jväed ikka sodivad pärisrahvaga, on
'boikoteeritud selle parast Moskva
iOlümpiaadi j a katkenud mitmed va­hekorrad
Nõukogude Liiduga majan-iduslikul
ning teaduslikul alal.
1 Kahtlemata on Nõukogude Liidul
selle kohta oleme kirjutanud bro-shüüre
ja saatnud hulgalisi märgu­kirju
valitsustele. Esto '80 päevade stirssidega.
NSV .SfaiÄLIS-POLIITILISED :
EELISED - / '^O ^^••V^.V
1. Ainuvaiitsus, mis lubab küsima­ta
ühiskonna arvamust, vabalt ma­nööverdada
kolossaalsete toorainete,
inimeste • ja. sõjalis-poliitilisle res-.
selefNSV püüab seda kujutada väga
hädaohtlikuna, et mitte julgustada
efektiivsuse tõusu Lääneljt.
varemalt teada olnud, et suurem osa
pärandusest läheb riigile, siis on mõ­ned
isikud püüdnud sellest mööda-hiilida
sellega, et on testamehditäit-mise
nõudeks pannud ainult pakkide
saatmise pärijale, lootuses sellega
sus mitmel korral edukalt ja lask­nud
kohtulikult testamendi tühistav
da. Ka on juhuseid ette tulnud, kus
Kanadas surnud isikule pn tahetud
külge >: pookida varemane olematu •
abieluj nagu seda hiljuti juhtus ühe
leedu 'ahvusest päritoleva põgeniku­ga.
Ai lult' õnnelik juhus, et Leedus
asuv kadunu õde suutis väiia selgi­tada
pettuse, mille alusel esitati sa^
manimeline Leedus leseks jäänud
isik Kanadas surnud isiku pärijana.
Kui hüüd need andmed esitati Ka­nada
kohtule, loobus Leedus asuv
lesk ilma vastuväideteta pärimiseõi-gustest
ja nõudmine lõpetati. Küi
palju sarnaseid nõudmisi pn rahul­datud,
selle kohta puuduvad and­med.
See tõendab veelkord, et päran­dusi
püütakse igasuguste-võtetega
kätte s^ada. , '
'Keskmise Venemaale mineva pä­randi
suurus on 50.000 dollarit pä-randitombult.
Umbes 30 sarnast tes-
NSV elanikkonria ja soyeti süs- dusosa kättesaamiseks rahas; Arva- valitsusele mitmel viisil üle kümne ;
seik
9.
teen{ii samastamine Läänelt
veti
sats
väljalülitada :>vaHtsuse kasusaamise, tamenti täidetakse igal aastal Seega
Kuid juba mäne kuu jooksul on saa- 18 miljonit dollarit läheb Venemaa-bunud
pärijait nõudmine oma p ä r a n - / l e igal kuul.' Sellest jääb Nõukogude
so-võimudel
maa jõudude niobili-oonis
Lääne vastus j: '
10. Valdava enamuse Aafrika, Aa-sia^
Lõuna- ja Kesk-Ameerika rfiaade
iavasti ön see nõudmise esitamine
tehtud N. Liidu vaHtsuše survel, ku­na
valitsust huvitab vaid lääneriiki­de
valuuta. Kuid, selle täitmatajätmi­seks
ei ole Kanadas asuvatel testa-miljoni
dollari. Nii maksavad põge-i;
nikud ise kjnni oma vabas maailmas i
asuvate järeletulijate hävitamise •
oma kergeusklikkusega.
Vene saatkonnal on palgatud kaa-rssiaega.
.kommunistlik orientatsioort' Mille mendi täideviimise järdevalvajatel. te
puhul Stökholmis /kirjutas Lääne- i. Piir, suletud vaeniilisele või liht- juures ei ole tähtis nii palju sovette mingit võirnalust. maliku juhuse juures püüavad iga-
Saksamaa suure levikuga „Die Welt" sall: kahjülikule informatsioonile, •
pooldaval, kui lihtsalt Lääne vasta-viimase
vihje ja tõendi nendele sünd- koost informatsiooni . sel brientatsioonil. '
müstele: massilised deportatsioonid, . ;(või yäärinformatsiooni) hiigla masi- n. Otsustav Lääne olenevus Aaf-mõrvamised
ning lõpuks põgenike- naga,' monopoolne ja allutatud ain- nka, Aasia, Lõuna- ja KesWAmeeri-yoorid
läände, tõlge sellest;^^^^^
peaks mmema Kanada parlamendi 'täna hukka mõista selle, ^mis eile
alakomisjonile ; ja. ka teiste maade, .heaks kiideti, ja vastupidi?, edukalt
väiismüiisteeriumidek. ' ning kiirelt ümberhäälestada elanik-
: Eelöeldust järgnebM, Ja meie tea- : konna meeled ükskõik millisele va­jalikule
,,meloodiale.''See eriti maä-ka
tooraineist ja õlist.
NSV NÕRKUSEIJ)
Kuna Kanada pärimiseseädust on suguseid võtteid kasutada, Sellepä-nüüd
veelgi liberaalsemaks muude- rast tuleb testamendi tegemisel ka­tud,
siis annab see veelgi suuremad sutada ümberlükkamatuid vorme,
võimalused Nõukogude Ludule pa- ^ Üks selline vorm on praegu vai j a-gulaste
varanduste kättesaamiseks, töötamisel nende advokaatide poolt.
Senini käibelolhud Pärimisseaduse kes juba ammu on aru saanud, et
alusel on pärijal õigus nõuda kinnis- nende klientide viimast tah^t on iga-me
seda kõik, et seal, kus puuduvad
kodanlikud vabadused, seal ei saa
palju juttu olla inimõigustest^ Meie­poolsete
seletuskirjade peatuumaks
peabki jääma vabaduse nõudniine
kolmele Balti rahvale inimõiguste
nimel. Mei^ peame leidma läänemaa­des
ja Kanada poliitikute seas ininie-sed,
kes juJgeVad härjal sarvist kiir
ni haarata^ ja vabaduse küsimuse
täies ulatuses välja tuua. Eriti oh
rab võimaluse rikkuda-ükskõik mil­liseid
lepinguid, peites nii vastast,
küi ka oma elanikkonda.
3. Kolossaalne sõjaTtööstüslik
kompleks, monopoolne, kasutades
1, Äärmine kommünistHku majan­duse
ebaefektiivsus (esimeses järje­korras
selle tsiviil'osas), mis kutsub
välja terava soovi seadusvastaseks
vara Hkvideerimist, et katte saada te­male
kuuluvat osa sularahas,'
Nüüdsest peale ön kõigil pärimise
õigusest väljajäetud lähematel sugu-kõiki
riiklikke ressursse ja peaaegu' . ^ , <, i . i J '-i u.-\i ^••u^ c ohuta; elanikkond on isoleeritud, il-omandamiseks
ja| röövimiseks: See '^^?tel võimalus testamendi tühista-kompenseerub
võimega alistada ela­nikkond
äärmisele kannatamisele il­ma
elanikkonna kriitilise ülestõusu
mist nõuda. Väga raske on laste il­ma
pärandita jätmine, kuigi seda
mingisugusel põhjusel teha tahetak-su^
uste viguritega sageli püütud
muuta.;
Kuna on selgunud, et Venemaal
asuvad} siiguiased saavad väga väik­se
surnjna nendele määratud päran­dusest,-^
siiski ei tohiks neid testa­mendis
määraniata jätta. Määrata,
tuleks minimaalne summa, sellega
voetakse ära Nõukogude Liidult tesr
jagamatut juhtide tähelpanu. Se.s ma relvadeta ja täis informeeri j;
kompleks ja kogu Nõukogude sõja- . . i
^ • / v . nmg vaarinformeeritud.
line masin koige täpsemalt vastab -) \/o*>;^+,,/i .oiov,;u.v^v
kommunistliku idee sisule ja selle-id
see möödapääsemata ajal, mil: sünd- pärast õitseb erakorralise üldise ma-mused
Afganistanis on kõigil elavalt hajäetuse foonil.
silmade ees.
Meil ei tarvitse oma nõudmistes
ja soovisedelis Kanada Parlamendi
alakomisjonile tagasihoidlikud ol­la.
Meil on head sidemed Ottawas ja
komisjoni liikmetega, kes meie
püüdlusi mõistavad. Küsimuses ojx,
ainult valitsuse lioiak ja kui kaugele
valitsus tahab meiega minna. „Die
Welt" kirjutab: eestlaste Lmaatl-
2. Varjatud elanikkonna antikop-munjstlikkus
kompehseeruv ppliiti-liste
alternatiivide puudumisega.
3. Äärmine sisemine nõrkus NSV
riiklikus ideoloogias, teravalt vasfu-
;se.• , -..^ :•
Samuti oh teistkorda abielus ole- tämendfitühistamise võimalus,
mise juhul seaduslik alus päranduse
saamiseks esimesel abikaasal. Seda Hans Kivil
4. Nõukogude hiigla agitatsiooni
propagandj^^sin, mis töötab togu ;i^";o;;;irrS;^iu^SÕSe:
maailmas. Ma^sm on^paendA Otsese Läänele .kallaletungi hä-
Kindel, kasutades NSV valjtsüse ia- ^ u / r n -i^' . . . -
• ,1 daohtlikkus, maailma tugevaima so-gamatut
lahelpanu..^ • . , jamasina abil, massilise sõdurite de-
5. Ainulaadne maa,lffiasja,.aja^^ serteerumise : võimalrktuse pärast
• jpmar aask,sttaaib,al i,obs tie,al l ati zseth,a li.tk. ,, i.vs not_õar umk, k, ao~tgm uu i,.dtl „.le i. n esp iot.o.n.oa. .aa.zb. i ^,volali4sa, t aasgea prkooo^mli e.ilp^ e.e . nAAs e.•j,e a-riiim-turö'dA ö dLuXad^ae ns-e v-eoA-diu biu.- - ^ 6. . L„ ai. al,d, ane i.g asueuste. k, õmmu: - ga„, muutes sra-j*aim iljonilise vre ne rah- , ö c \rct T i i a p i ; a c f '"^'^^^'^^ tusevaks vaeu-hiigla
ülekaal, sõjalises tehnikas oh-ver-
maa üle. Euroopas kõik oleks
muidugi teistmopdi.
Ühendriigid ja teised Lääne määd
Kambodzhii elanikkond kuulekalt ja
elandlikulf suri samuti, nagu surrak­se
terves reas kommunismi maades.
On vajalik veel kord allakriipsuta-raske
oma nägu säästa eeloleval me ka ise edasiy et oma maailmalii
Madridi kpnverentsil. Kuid seda ker- kurnist edasi arendada.
gem on ten^riikidel ja KaUadal
^omapoolset rünnakut üleval pidada.
Belgradi konverentsil tegi Kanada
delegatsioon head tööd, kuigi j hoidus
teravatest küsimustest, mis võimal­das
Nõukogude Liiduga ühise kom-münikee
esitamist konverentsi lõ­pul.
Kui lääneriigid tahavad oma
prestiizhi ja vahepealseid reaktsioo­ne
Madriidis üleval hoida, siis ei to­hi
jühiskeele leidmine Moskvaga see­kord
ainuolüline olla.
Inimõiguste küsimusi on võimata
lahendada inimeste suhtes, kes ela­vad
nõukogude relvajõu all. Nagu
see poleks võimalik praegu Afganis­tanis,
nii ei ole see võimalik ka Ees­tis,
Lätis |a Leedus. Mis juhtus neis
maades nõukpgude relvajõu survel.
. , . J , . . , va tugevast liitlasest
maliikumine' läänes on avaliku arva- nistlike ideede levitamme kogu maa- j^^^j^^
miise üheks faktoriks kujunenud-- ilmas
ja eriti Lääne intellektuaalse eliidi
aga ka Laane juhtivate isikute kes­kel.
Ideed, mis kõlavad väga hästi ja
üsna meeldivalt, kuid on hävitav4d
nii Lääne majandusele kui ka mp-raaliie.
See omakorda, teeb Lää^ie
erakorraliselt l^ergendavad NSV - da, et NSV-1 ei ole tarvidust luua
ülesannet, saates Kolmanda Maali- kõikjal prosovetlikud rezhiimid. On
ma mais$e hulgaliselt poliitiliselt , täiesti vastuvõetavad lihtsalt lääne-ignorantseidi
missionääre ja esinda- vastased, ja see on palju lihtsam,
jäid. Kuulutades võrdsust ja vend- Kui NSV on aiiült osaliseltki sama
lust ja jagades paremale ja pahema- edukas kui senini, 'küllalt tähtis osa
le kinkeabi, Kolmandale Maailmale, strateegilist toorainet ei saabu ei
ja see ei riiõju üksnes läähemaail
mas, vaid kä inimestele Eestis". Tee-
Seesama saksa leht Jätkab:
Liit peab endale varem või hiljem
LÄÄNE EELISED IA NÕRKUSED •
Ainukene kõikuv Lääne sõjaline
eelis seisab tema enam kõrgeriias
(veel praegu), majanduslikus efektiiv­suses
ja enam kõrgemas tehnoloogi-nad
kriipsutavad alla^Lääne süü
; kompelksi", muutes Lääne alanda­tud,
pugevakš palujaks jaM/äljakut-sudes
Lääne vastu põlgamist ja viha
vastutasuks abi-hüvituste eest. Pea-la
täiesti absurdse süükompleksimõ-ÜSiA-
sse ega Euroopasse. Selle tule­museks
on:
1. Lääne sõjamasina võitlusvarus-tuse
hävimine ja võitlusvõimelišuse
kadu. r.
2. Küllalt võimas Lääne elanikkon-lises
tasapinnas. Kõik see võib muu-^ surssidest.
jub muidugi Lääne kohutav olenevus na olukprra vägivaldamine (rikkumi-
Kolmand'a Maailma toorainete res- ne), mis endaga kaasa toob rahulole-le
mitte üksi Eestis, vaid ka teiste
mittevene rahvaste juures. Läänede-legatsioonid
Madriidis peavad enda­le
selgeks tegema, et nõukogude soo-vikohaste
konmiünikeedega kooskõla
otsides, ei saavuta nad kunagi mida­gi.
Hoopisf mõjukamad on kommüni-keed,
nuis sisaldavad ainuõigeid põ­himõtteid
ka siis, kui Moskva neile
alla ei kirjuta. See aitab palju pare­mini
Moskva poliitika kinninaeiuta-miseks,
kui üksmeelsed ja mõttetud
. kommünikeed..;
küsimuse esitama kuidas ta tahab võimetuks vastuseisma agitatsiooM-.^^P . . . a p n u M ^ xvu^. . c c .u.unuu^^
I. .ute ..«I K . « . . V . . . . . . botaazhile sotsiahsmi poolt üldiselt
ma Läänt võitluses NSV vastu, prae­gusel
ajal ei eksisteeri.
Lääne ülikoolid ön hävitavate ja
äräandlike kommunistlike riigivasta-tuse
ideede taimelavad, elanikkonna
j e r i t i valitseva eliidi keskel^. Lää­nes.
Need ülikoolid on peaaegu kõigi
kommunistlike liiderite kasvatajad
Aasia, Aafijika, Lõurta- ja Kesk-Amee-rika
jaok^ Feletislik Poi Pot, nagu
teada, on ka ühe parema Lääne üli-tiivne,
vaid ka ise on riakatatudkom^ prod|ikt.
munistlikest ideedest ja-sageli. aitab^NõÜKOGl}^ ' : V
NSV-i väärinformemda nii oma, kui' KOLMANDA MAAILMASÕM
kaLääne-elanikkonda. Älaiivseva^ KOHTA 1 .
tuvõitluse abiga Lääne raadio jutlu^ ; '
' Kõigepealt kommunistliku vaate
matuse plahvatuse valitsustega. Selle
Ühendriigid ja Euroopa importee- rahulolematuse suureks puhumine
rivad .100 protsenti oma teeniantite kuni-' täieliku kaoseni, ei valmista
ja NSV poolt eriti. ^
7. Ühendatud Rahvaste Organisat­sioon
võimaldab tähtsa rahvusvahe­lise
toetuse sotsiallstlikkele ideedele
ja tegevusele,' mis hävitavad, maail­ma.
8. Täielik tõelise informatsiooni al­likate
puudumine kommunismi pale
kohta Läänes, ja veel enam vastu-propaganda
puudumine. Raadio jut­lus,
juhitud köinmunistlikkesse
maisse, ei ole mitte ainult ebaefek-ja
naturaal kummi vajadusist. Ilma
teemantideta poleks ei õh, ei sütt,
ega pai j uid teisi väljakaevatavaid.
Uurimine ja saagi saavutamine nõua­vad
puurimist, puuriniine aga nõuab
teemante. Ilma teemantideta ei ole
ka võimalik kõrge tehnoloogia, mis
kommunistide viiendale kolonnile
erilisi raskusi. Lääne võitlusvõimeli-sus
ja moraal on täiesti hävitatud.
Pärast seda võib forsseerida Lää­ne
alistamist (conquest). Euroopa
sõjaline ja majanduslik santaäzh
(Euroopa muide impordib õli ja osa-
LUGEJA KIRJUTAB
„Mete Efu'^ - avaldab ' meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei tilitii ajalehe seistilcoh-tadeqa.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nim,i jä
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada 1 ning \ mittesohi'i^UBe
korral jätta avaldamata. J
teos" (Geislingen, 1949), Evald Uus­talu
„The Historv of Estonian
People" (London, 1952) jt.
Võimalik, et eestlastel seal oli ju-vürstiks.
Mitmetes lahingutes vahel­duva
õnnega läks Jaroslavli viimaks
korda Svjätopolki lüüa (1019) ja la
ba varem mõnesugune maalinriuse sai Kiievi süurvürstks. Kui ta varem
taoline asundus. Olj ju Võrtsjärve- Rostovi ja Novgorodi vürstina püü-
Peipsi vaheline looduslik veetee
Emajõgi tähtsa peateena ning Tartu
piirkond oma kõrgendikuga sood-saks
paiknemiskohaks päriselanike-le
maaharimiseks ja karjapidami-seks,
kuna -siit nii Võrtsjärve kui
Peipsi suunas Emajõe sängi maa­alad
olid madalad, soised ja kidura
metsaga. Nii võis ja pidi olema seal
ka igasuguste vaenu- ja röövretkete
vastp mõnesugune kaitsevöönd või
vähemalt alates 1917 aastast, aga eri­ti
ägedalt alates teise maailmasõja
lõpust. Solzhenitsõnil on selles ar­vamuses
absoluutne tõde. Vietnam,
Korea, Kambodzha. Angola, Etioo-disvabaileda
Kiievi vürstiriiigi laiu- 'pia, /Mosambiik,, Tansania,' Iraan,
tamispüü^lustest, saades ise selle Jraak, Süüria. Afgajiištan — need on
suurvürstiiks, tõusis tal isu uuteks J^^ia läbikäidud või läbikäidavad
vallutamisteks, muide ka oma noo- kolmanda maailmasõja etapid,
rema venna Msistislaviga,' kes oli See läänevastane sõda peetakse
Tmutarakani vürst ja venna Sudisla- kõigepealt ohver-maa oma jõudüde-viga,
kes oli Pihkva vürstiks. Jaros- S^. ressurssidega- Alguses kommu-lov
lasi viimase vangistada Ja tungis nistide viies kolonn KGB agentide
edasi tema vürstkonna lähisel Eesli juhtimisel hävitab, maa majanduse
pa) impordivad 98% oma manganee-
,si tarvidusest, 97% koobalti, 92%
kroomi, 93% bok^üti (tooraine alu-kohaselt,
kolmas maailmasõda käib ' miniumi töötlemiseks), 9U/< plaati-
, . ö i , . . ^ . u . 1 . . . . i Q i T . . „ . „ . . ^nat, 81% tina, Wc niklit, 62% tsinki,
57% elavhõbedat, 54'/r kulda, 50%
volframi, 42% õli, 41% hõbedat j.n.e.
Hõbe, kuld, plaatina, teemantid —
nõuab suuri täpsüsi. Naturäalkummi 'liselt strateegilist toorainet kommu-näiteks
on materjaliks, tervele reale nistlikest maadest: NSV ja satellii-produktidele
ja sõja ning kõrgtehno- . did) viib selle pahupidi terves ulatu-loogia
varustusele. ses. NSV abiga ja Euroopa sisemis-
Põhiliselt kogu Ühendriikide ja te'viiendate kolonnide abiga Euroo-
Euroopa sõjamasin oleneb strateegi- pa valitsused haaratakse radikaalse-liste
toorainete sisseveost (impor- te vasakpoolsete gruppide, NSV ma­dist
). Ühendriigid näiteks (ka Euroo- rionettide poolt. !
Euroopa poliitilis-ökonoomiline
vallutus ilma sõjalise kallaletungita
teravalt muudab jõudude vahekorra
maailmas kommunismi kasuks üldi­selt
ja NSV kasuks eriti. Muide Hii­na,
millele Lääs on oma lootuse pan­nud,
osutub mitte tähtsamaks. NSV
sõjaline võib jääb ju koguni puutu-need
ei ole ilustuseks, vaid need Pn. matuks. Suurimad Lääne hävitami-kõrge
tehnoloogia ja kaasaegse rel- sed sooritatakse Lääne enda sise-vastuse
baas, nagu teisedki štratee-..miste jõudude poolt, või Kolmanda
giliaed materjalid. .
Katsuge endale nüüd ettekujutada,
mis saab ÜSA-st, kui tema ei jää il­ma
mitte 5%-st õlist, nagu „traägili-sel"
juhul Iraaniga, vaid 42%-ist?
Lääne tegelased tihti kinnitavad, et
kui toorainete varustajad lõpetavad
Maailma, või, koguni isegi Hüna.
poolt. Hiina väga hästi teab. et NSV
elanikkond vaatleb Hiina kommunis­mi.'
kui palju halvemat varianti ja
võitleb tulevi-kus ägedalt Hiina vas­tu;
Peale selle Hiina vaevalt tuleb
toime Pma kolossaalsete sotsiaalsete
alale, vallutades Ugala (hilisem Tar- külvab rahulolematuse. Selle jä- varustamise, s'iis nad ruineeruvad ja raskustega: näljaga, viletsusega, ka-tumaa).
Siin asutasta enese eesnime sõjariistade va- U.,*«..., : M J : „ . ,
,,Meie Elu" nr. 30, 24. juuhl, tõsta- ^^""^^^^P^^"^^^^^^"^^^^ linna Emejõe kaldale, rustamisega; tehnilise ja sõjalise
tab Tartlane küsimuse Tartu linna
asutamisaasta kohta, kaheldes kas
see võinuks ollaTO^O. ;
.• • • • •• • ' • • ' . . •
Nii palju kui ajaloolised ja vana
;. kroonikale põhjenevad käsitlused
näitavad, ori Tartu linna asutamis-aaštaks
siiski peetud aastat 1030. Sel­lele
ei üle minul teadaolevalt ühtki
teist versiooni. Meie ajaloolased ja
ajalooteadus on selle aktseptieerinud
annavad .mag. Eerik Laid'i käsitlu- Jurjevi. „abiga", põlastaniata sõjalist ja põ­sed
ja uurimised Eesti muinaslinna- S,ee vallutati eestlaste poolt tagasi lütilistsantaazhi, mõrvu ja taolist,
ning oli. vahelduvalt ühe kui :teise "''^'^ ''^'^^ " "
valduses. Ometi andmetel 1035 oli
Jaroslav seal veel kanda kinnitamas
Et siin võideldes nii üks kui teine
ajal'pole olnud kättesaa- pool seda strateegilist.punkti ;püüd- " sõjaline interventsioon satelliitide
sidkindlustiada ning nagu eespooP '^^^^
dest — „üusi andmeid Eesti muinas-linnadcst';
(Ajalooline Ajakiri 1933,
nr. 1) ja Ueos „Müistse Eesti linnu­sed"
(Tartli, 1939), millised aga käes­oleva
dävad.
NSV loob ohver-maas soveti sõbrali­ku
või lihtsalt läänevastase valitsu­se,
alistades selle kommunistlikkele
Tartiji linna asutamisest olgu agai vsadeldud. pii see piirkond ka.üks • 0^^ sel-ajaloo^
llikatel lühidalt järgmist: Ja-f tihedamini asustatid ala, ongi Tar- ^^"^ sõda mitte-Lääne maade vastu
roslav jl (sünd. 978, a;), kes oli esiak; tut käsitletud enani kui mingi maa- NSV-le küllalt ebaohltjik, sest et
ning põhjapanevaik ulatuslikes kogu- gu Rostovi ja edasi Novgorodi vürst,' linnusena. Millised teened linnal te- juhul Nõukogude armee moraal
teoseis v.Tartu^' (ilm;. Tartu^ 1927), püüdis' saada Lõuna-Venemaast,'. ma väljaehitamisel ja edaspidises . jääb kõrgeks.: Vaevalt Nõukogude sõ-
Kiievi suurvürstist, sõltumatuks. Nii' arengus ning käekäigus olid, on. mui-tuli
tal võitlusi pidada omä vendade-, dugi eelpool loetletud koguteostes
ga,vijrstidega, kelledest ta vend^- vastuse leidnud.
ätoplk oli pääsenud Kiievi suur- : R
„Taftümaä" "(Tartu; lf25) ja-„Eesti
Entsüklopeedia" jt. mäinivali Tartu
linna asütamisaastana 1030,, Samuti
paguluses 'ilmunud „Eesti.'teatme-ise
väga raskelt kannatavad. Kah- hutava üldise mahajäetusega, kom-juks
need tegelased ei oma arusaa- münistliku majanduse ebaefektiivsu-mist
tooraineid varustavate maade sega ja pää-asi elanikkonna kiirelt
võimetest üleelada. Lääne delikaat- kasvava Rahulolematusega, kaotades
ne majanduslic masin ja ühes selle- patriotismi. , •
Ra terve Läänb ühiskond, läheb kii- Ori täiesti, võimalik, et selleks
reit reast välja toorainete saamise/ajaks k4 US^
ideedele. Kui pn tarvis, teostatakse lõpoemise resultaadina. Primitiivsed rang kommunismi podldajatelt
cni;.iinp .mtprv^ntcmn^ caf.iKu^vi. majandused aga ja tooraineid vairus- („hea", muidugi) üldse ja NSV oma
tavad võimusüsteemid võivad üleela- eriti.
da veel palju suuremaid ebamugkvu- Nii varisevad Lääne pääkihdlused
si, kui laostumine. Nagu näitab ko- totalitarse kommunismi vastu, isegi
gemus, elanikkpnna 50%-line välja- mitte kulutades tuuma- ega ka hari-süremine
ei too. veel kaasa võimu hä- likke sõjariistade varusid,
vinemist. Surevad välja nõrgemad — Nii toimub Kolmas Maailmasõda
on kergem toituda ülejäänuil. Üles- NSV juhtide kavade ja arvestuste
tõus? Vaevalt. Poi Pot lühikese aja kohaselt, jä nii saavutatakse võit.
iooksul hävitas 30% oma maa elanik- ; L. K.
konnast, kuid midagi ei juhtunud, ' (Jän
durid või ohvitserid tahavad deser-teeruda
vastase poolele, iitleme näi­teks
Afganistanis.* ,,
. Peale selle, sel juhul 'leiab as^t
i
, Ä lElu"nr. 33
Udo Petei
ME
- tlldisell
Päevadelt eriti I
das esimehelt
On ilmselt seh
seid Eesti Päevil
kordaläinuiks luj
geaiTuline ösavõi
dega ehitud Stol
tunnistuseks nii.
rahvuskaaslastelt
vaenlastele Jkui
male, et eestlastl
tagasi seda', mis
vuspoliitiliselt oi
eti meie ettevõtti
• leidsid tugeva h
ilmas. Nagu näg|
jalikuma vastuki
janduses, eriti Si
dusrongkäik, va^
kui ka Rahvusi
, võetud.resplutsk
See näitab, et
-ilmega väljaastt
vad vaba maaili
yuskultuursed
meid endeid ja
nautima meie rij
rahvusvaheliselt
teguriks ön siiski
ühe Euroopa riil
ja meie õiglane
lise tõuke vastul
dele andsid teati
nuised Afganisti
meie kodumaa sl
Erilist tunnustuj
avaldada isikute
' ESTO '80 poliitili
selt ja,efektiivsel
--. Vaadatuna]
seisukohalt, kt
tulek kolme a?
lias saaks kui
seks, milleks
mõeldud, ja
nõudluse hääl
õuliselt?
Vabadusvõitlusl
vaadates Austrad
koht, kus maailit
mine oleks kergel
või Põhja-Ameerj
poolest on see
dest, mis seisavj
des Euroopas ja
Samal ajal aga
Austraalia on ai]
kes oma de jure
mi okupeeriimisj
poolt on- teadlil
muutnud, tehes
olla seal akuutseJ
sagil mujal. See
Esto MutuJ
6. augustil ai
145 king St reel
Toronto M5H
õhtul tl
(Algus
se lennukit, miili
ja liikmeline, k|
Judy Erola ja tel
Ottawasse toomi
ti Ottawast väljj
del. ^
0 Möödunud naj
Shahi kaksikõde
nab Los Angelel
presidenti Sadat]
tatud külalislahl
mise. eest, mis
teistele, kellele
eluajal oli heatej
® USATradeCc
General Motorsi
te vigadega auto j
tamises ja müüj
1980 aastate vai
transmissioonidc
käigukastides,
maksma umbes
nit dollarit.
® CXTX. otsuB
nüüdsest enam
üürimine Bell'i 1
sutada isiklikult
® Tänavavõithu
nädalat Afganis
valitsuse vägede
vahel. Herat oi
linn ja asub 65
pealinnast Kabi
piiranud ümber j
juurdepääs sinnj
võitlejate relvas
diplomaatide ÜU
gelüie.