1980-08-14-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Liu" nr. 33(1591) ,JW[eie Elu" nr. 33 NEUAFÄ^VAL, 14. AUGÜSTIi. U lüjä ukraina pärit^ lakse piirata Onta-r. uba NiukögudQ valil-jrral eclukalt ja lask- . It testamendi tühista- r liseid e te tulnud, kus td isikule on tahefud -varemane olematu \ la hiljuti juhtus ühe , l päritoleva põgeniku- • k i l k juhus, et Leedus (de suutis välja selgi- ; riille; alusel esitati sa- ^edus leseks jäänud lurnud isiku pärijaTia. i t^ahdmed vesi tati K a - 1 loobus Leedus asuv [iväideteta pärimiseõi-" ^dmine lõpetati. K u i nõudmisi on rahul-lohtä puuduvad and- |ab veelkord, et päran-igasuguste võtetega riemaale mineva pärn 50.000 dollarit pä- Jmbes 30 sarnast tes- 'kse igai aastal. Seega larit läheb Venemaa-llest jääb Nõukogude .ei viisil üle kümne N i i maksavad põge-oma vabas maailmas etulijate hävitamise likkusega. inal on palgatud kaa-vokaate, kes iga või- I. juvires püüavad iga-lid 'kasutada. Sellepä-fimendi tegemisel ka-jkkamatuid vorme. - i r m -on praegu väljale advokaatide poolt, on aru saanud, et viimast tahet''on iga-tega sageli püütud |.guhud, et Venemaal M saavad väga vaikele määratud päran- H tohiks neid testa-iiäta jätta^ Määrata ilne summa, sellega löukogude Liidult tes-imise võimalus. Hans Kiv! [hikkönd kuulekalt ja samuti, nagu surra-k-cbmmunismi maades. :1 kord allakriipsuta- ; ole tarvidust luua Itlikud rezhiimid. On Itäyäd lihtsalt lääne-on .palju lihtsam, b u l t osaliseltki sama fnif küllalt tähtis osa brainet ei saabu ei irpopasse. Selle, tule-tmasina võitlusvarus-lia võitlusvõimelisuse las Lääne elanikkon-jiväldamine (rikkuTni-kaasa toob rahulole- Dse valitsustega. Selle suureks puhumine, caoseni, ei valmista viiendale kolonnile. , Lääne võitlusvõümeli-j tn täiesti hävitalud. roib' forsseerida Lää-llconquest). Euroopa jajanduslik saritaazh impordib õli ja osa-ht toorainet kommu-lest: NSV ja satellii-pahupidi terves ulatu- I ja Euroopa sisemis-llonnide abiga Euroo- [aaratakse radikaalsel e gruppide, NSV ma-jöliitilis- okonoomiline jõjalise^kallaletungita [b jõudude vahekorra raunismi kasuks üldi- Isuks eril^i. Muide Hii-p on oma lootuse pan-itte- tähtsamaks. NSV t.äb ju koguni puutu-hiad Lääne hävitami-t; e Lääne enda sise- I poolt, või Kolmanda %oguni isegi Hiina ^a hästi teab. et N S V Itl^b Hiina kommunis- Thalvemat varianti ja; Js ägedalt Hiina-;vas^j Hiina vaevalt tuleb* )ssaalsete sotsiaalsete'. liaga, viletsusega, k o i [mahajäetusega, kom-landuse ebaefektüvsu-ji elanikkonna kiirelt flematusegä, kaotades võimalik,-^^et selleks l-s toimub .võimuhaa-^: inismi pooldajatelt [i) üldse ja NSV oma Lääne pääkindlused imunismi -vastu, isegi tuuma- ega ka hari-le varusid. ^Colmas Maailmasõda tavade ja arvestuste saavutatakse ivõit. .. ,L. K» • färgneb) ',:AUGUST 14 3. Ülemaailmseid Eesti Päevi Päevadelt eriti välja rahvuspoliitiliselt seisukohalt das esimehelt Udo Petersoolt. • On ilmselt selge, et 3. Ül^maailfti-seid Eesti Päevi võib ülimalt hästi kordaläinuiks lugeda. Eestlaste Sc5r> geanailine osavõtt meie rahvusvärvidega ehitud Stokholmis oli ülimaks tunnistuseks nii meile endile, meie rahvuskaaslastele kodumaali meie vaenlastele k u i kä ko^u läänemaailmale, et eestlaste vaba ,vaim nõuab tagasi seda, mis 1 meile kuulub., R:äh= vuspoliitiliselt on meile eriti tähtis, et meie ettevõtted ja vabadusnõue leidsid tugeva kajastuse vabas; maa- , ilmas. Nagu nägime, sai |'l^õige põhjalikuma vastukaja Euroöpia. ajakir- i janduses, eriti Saksamaal, meeleayal-dusrongkäik, vabadusnõue ja apell kui ka Rahvuskongress seal vastu võetud resolutsioonidega. See -näitab, et peamiselt poliitilise - ilmega •väljaasted ja nõuded äratavad vaba maailma, tähelepanu. Rah-vuskultuursed üritused üliendavad meid endeid ja toovad meid kokku nautima meie rahvüsjlärandit, kuid rahvusvaheliselt üldhuvi ärajtavaks tesuriks on siiski meie kodumaa kui hästi kordaläinuiks. Mida Teie tõstate Eesti vaadatuna, küsime Eestlaste kesknõukogu Kana-mi line või rutiinrkohane, siis sä|räste väidete esitajad'ei ole kontaktis reaalsusega. Võimatu on muuta resolutsioonide põhilist sisu, kui meie rahvuslikud eesmärgid ei ole muutunud. K u i tt^imub järgmine Kongress Vaba Eesti pinnal, siis l^indlasti suuremaid muudatusi nii anda järgmistele Ü. E . ' Päevadele seal oma erilise vastukaja. Loomulikult on Austraalia kaugus üheks suuremaks -raskuseks sinna sõitjatele,, n i i publiku 'kui k a kava-andjate suhtes. Sellega muutub kü-ühe Euroopa Higi poliitiline saatus sitavaks masside efekt, mida oleme ]2t meie õiglane vabaduse nõue. E r i - harjiinud nägema eelmistel Ü. E. lise tõuke vastukajaks. E b t i Päeva- Päevadel. Samal ajal aga peame nendele andsid teatud määral ka sünd- trnia ka seda, et Austraalia eestlased on siiaiii andnud meie iilemaailmse-tele kokkutulekutele oma innuka panuse, ja on täielmäär^L Õigustatud vaba maailma eestlas'konda sinna näeme kongressi sisus kui ka resolutsioonides. Seni aj^iii aga jääb meie eesmärk muutma;tuks ning resolutsioonid deklaratiivseks kinnituseks meie vabadusvõitluses. Resolutsioonide täitmisest aimab iga maa: esindaja aru oma asukohamaa; aruande- ja tervitussõnavotus. Resokiitsioonide detailne läbil/iiniine saab piirduda^ ainult iga asukohamaa võimete kohaselt. K u i aga ilmneks resolutsioon nidele vastukäivaid tendentse, tuleks. need ka loomulikult kohe arutuse •alla.;' •, — K u i viie aasta pä-rast Kanada peab valmis olema ESTO '85 korraldamiseks, kas arvate, et oleme S.S. Kalevi.võrkpalli meeskonna esindus-võtab Eest! Spordiliit USA-s abiesime|ieU; Alfred". Skon-gilt XXVI Eesti Mängude õhtusel aktusel vastu võitja rändkarika. Seda on Toronto meeskond seal korduvalt võitnud, kaasaarvätult kaks eelmišstiaastat. F o t o — Salme P a r m i ng siis küllalt jõulised selle väärikaks eesti spordimängude aktust ja Vai läbiviimiseks, kuna yahanemis- •guspiduLakewoodi Eesti Maja^e protsess kahandab oluliste organi- nemisväljakul austasid 90Ö-pealise ^publiku hulgas ka kaks ameeriklaselt linnapead ja maavalitsuse liiget N E W YORK ( M ; E . ) 2 6 . n d a t e tega; solistidelt ja grupiliikumišes - ' • " " ' Metro Estonian Rhythmrcs edasijõudnute ja eliitvöimlejate ri mused Afganistanis,, kus paralielid meie kodumaa-saatuisegi on ilmsed. Erilist tunnuslušt itulebi siinkohal avaldada isikutele, kes korraldasid ESTO '80 poliitilise külje mitmekülgselt ja efektiivselt. ; ' ^ — Vaadatuna rahvuspoliitiliselt seisukohalt, kas järgmine kokkutulek kolme aasta parast Austraalias saaks kujuned^ ülemaailmseks, milleks see siiurüritus on mõe?dud, Ja kas n^eie vabadus-nõudluse hääl kõlaks seal küllalt jõuliselt? l j Vabadusvõitluslikult seisukohalt vaadates Austraalia ei ole y^ibplla koht, kus maailma tähelepanu ärata-, mine oleks kerge, kui see o l i Rootsis või Põhja-Ameerikas. Ömarasukbha. poolest on see kaugemal probleemi-: dest, mis seisavad tähelepanu piirides Etiroopas ja k a Põhja-Ameerikas, Samal ajal aga pe^me meeles, et Austraalia õn ainuke maa maailmas, kes onia de jure seisukohta Baltikumi okupeerimise kohta N. Vene satsioonide elu • Olen kindel, et Kanada on suuteline koraldama Ü.E. Päevi, vaatamata Sellele, millal nad järjekordselt siia suunduvad. Kõigis kavaandvates or- W; Thompson ja W. Rehak — linnapead Lakewoodist ja Jäcksonist jagasid oma sõnavõttudes tunnustust kutsuma. K u i see kutse ;Austraalias- hustused oma eolikäijatelt. Kõikidel siiani toimunud t f . E . Päevadel on näha suurearvuliselt noori, nii kavalises osas kui ka {publiku hulgas. Ainukene asi m i s võrks kunagi kahandada nende ürituste väärtust ja niõ-ju, nii oma rahva hulgas, kui. k a lää-ganisätsioonides ilmneb nooremaid eestl^ile^ ^ " ^ ^ maavalitsuse jõude, kes, kui vaj,a, võtavad üle kose on Austraalia orgariisatsiöönide ja asjaolusid tundvate isikute poolt põhjalikult läbraiõelduljt esitatud, isiis nia ei kahtle, et Austraalias pee- 'tavad Ü . E . Päevad tulevad, kui init-te rahvarikkad, siis tunderikkad j a ka väbadusnõudeliselt M U a l t k i jõu- nemaailma silmis, on nende kusagil lised j a märkiminevad. —• Ülemaailmsed kokkutulekud panevad suure koorma korraldava maa eestlaskonnale. Kes teeb otsuse asukohamaa valikul>~ kas on selleks mdodustatud vastav kompetentne volitustega eestlaste asukohamaid hõlmav organ? Võibolla üheks nõrgemaks ja se-gadusttekitavamaks punktiks Ü. E . Päevadel oh olnud järgmiste päevade asukoha ja aja määramine. Senini on see toimunud natuke eraatili- .šel ja liiga juhuslikul pinnal, eriti viimasel korral Stokholmis, kus asu-poolt on teadlikult ja sihilikiilt;'. koha määraniise koosolekule ei kut-muutnud; tehes' selle küsimpe võib- sutud 'kõikide maade kaväandaväid olla seal akuutsemaks kui see on ku- organisatsioone ega k a asukohamaa-sagil mujal. See tõik iseendast võib de keskorganisatsioonide esindajaid; Ü. E . Päevade komiteed on põhiliseit 6. augustil aktsia hind $13.19 King Street West^ Šuite 19ÖU, Toronto M5H 3M1 - tel. 364-1131 õhtul tel. 925-681*2 EI • ; MINGIt KOMMUNISTIDEGA V K. iPäts - 1918. / (Algus esiküljel) ; se lennukit, mille meeskond on nelja lükmeline, kaevanduste ministri ludy Erola |a tema tütre Südbury'st Ottawasse toomiseks. Lennuk saadeti Ottäwast välja ainult sellel ülesandel. T': €> Möödunud nädalal surnud Iraani Shahi^ kaksikõde printses Ashraf tänab tos Ängeles Times'is Egiptuse presidenti •Sadat'i tema vennale osutatud külälišlähktise ja noobli käitumise eest, mis on vastand kõigile • teistele, kellele jendine S()ah oma eluajal oli heategusid teinu^. \ ; © USA Trade Commission süüdistab General Motorsi autotööstust suurte vigadega autode teadlikult valmistamises ja i|iüügile laskmises 1975— 1980 aastate vahel. Vead esinevad transmissioonides,! õlipumpad^ ja käigukastides. Parandamine läheb maksma umbes viiskümmend miljo^ nlt dollarita ' ' ! V 0 C.T.T.C. otsuse kohaselt ei ole nüüdsest enam vajalik, lisatelefonide üürimine BeH'! kaudu, valid'võib ka* sutada isiklikult ostetud telefone,' 0 Tänavavõitlused kestavad juba 3 nädalat Afganistani sHe^atlliniia^ valitsuse vägede ja^ guerilla üksuste vahel. Herat on suuruselt kolinas linn ja asub 650 kilomeetrit eemal pealinnast Kabulist. Venelased on piiranud ümber lüma ja igasugune juurdepääs sinna puudub. Vabadusvõitlejate relvastus on välisriikide diplomaatide üteluse geline. siiski Eesti Päevade läbiviivad komiteed, millede kohustused j a mandaat 'lõppevad igakordsete Ü. E . Päevade kulminatsiooniga. (Siiani ori järjekord olnud loomulik ja ettevõtted õnnestunud suurepäraselt. Kanada seisukohad teeb kindlaks organisatsioonide konverentsr mis tavaliselt tuleb kokku umbes pool aastat enne järjekoi-dseid Ü. E. Päevi. See toimus ka viimaste Ü. E. Päevade eel, kus 6^ organisatsiooni, kaasaarvatud ka koik kavaandvad organisatsioonid, võtsid vastu resolutsiooni järgmised Ü. E. Päevad' kutsuda tagasi Toröritosse, kui mõne uue asukohamaa poolt ei tule sanialaadilist kutset. Austraalia avaldas säärase soov i , mida kohal olnud Kanada esindajad teatavasti 'ka respekteerisid. Tulevikus, võiks aga ette näha, et järjekordne t). E. Päevade peakomitee astuks j^ba varem läbirääkimis-se; asukohamaadega selles küsimuses, et ära hoida võimalikke arusaamatusi j a üllatusi. X — EKN'esimehena-:Teie otsene te-:; gevusväli hõlmab ülemaailmset Rahvuskorigrešsi, Iilis peetakse samal ajal Ülemaailmsete Eesti Päevadega. Kas vümane Rahvuskong-res Stokholmis täitis oma ülesande või, nagu mõnelt jioolt väidetakse, kujunes ruti^köhaseks kokkutulekuks, kus vastu võetud resolutsioonid korduvad^ ilma ®t aru antakse nende täitmisest? Leian, et 3. Ü. E. Rahvuskongress täitis täiel määral oma eesmargi ja otstarbe, nagu see ka kajastus E u roopa ajakirjanduses. Kongressilt tulid välja resolutsiobnid jä Vabaduse Apell, mida Vtsiteeriti paljudes E u roopa ajalehtedes kui ka raadios ning televisioonis. K u i väidetakse, et Rahvuskongress on liiga shablooni-ebaõnnestumine. Olen kindel, aga, et meie rahva eneseuhkus seda iialgi sündida ei luba. — Kas Teil on veel mingeid kommentaare ühenduses Eesti Päeva- -••^dega?';;: Mul on äärmiselt kahju lõpetada käesolevat jutuajamist negatiivse noodiga, k u i d leian, et olen sunnitud kui E K N esimees vastama I Ülemaailmsete Eesti Päevade esimehe Ro- ; bert Kreemi komment ärile „Meie E l u " 7. aug. numbris, kus ta mainib: ,,,Me teame, et teatud- pöliitili^d ringkonnad USA^s j a Kanadas tahtsid ÜEP läbiviiirtiist Rootsis takistada oma kitsarinnaliste Vaadete pärast".-- r'. : . Mul jääb väga segaseks Robert Kreemi väite autentsus j a eesmärk. Baltimore'is, k u i oli arutluse all järgmiste Ü . E . Päevade asukoht, ei leidnud Rootsi esindajad ise kokkulepet kindlaks kutseks Nähtavasti polnud seal see küsimus veel tõsiselt arutlu-. sel olnud. Sellele reageeris Kanada seisukohaga, et kui Rootsi kindlat seisukohta ei saavuta järgneva aasta jooksul,,siis on Kanada valmis kolmandaid Ü.^E. Päevi ise korraldama. Samal. ajal aga and|s Kanada täie õiguse Rootsi eestlastele seda korraldada, k u i nad seda soovivad. Sellega lõppesf, diskussioon, kus ÜSA ,vpolii-tilised ringkonnad" ei sekkunud.küsimusse, kuna käesolevad Ü. E ; Päevad olid juba oma asukohaga USA's. ja pärast polnud sellest enam arutelu. Kutse tuH Rootsi kus 3. Ü. E. Päevad õnnestusid suure'päraselt. ' Ülejäänud Robert Kreemi jutt „sa-lanõust" ja,,organisatsioonide vaheleastumisest" peab olema tema enda fantaasia, sest mina sellest pole i i d - gi midagi kuulnud. K u i midagi sää-rast oleks olnud, ma usun E K N esimehena ma oleks sellest ühel või teisel teel olnud informeeritud. Mul on kahju, et senini tasakaalukas j a üldiselt austatud isik ja esimeste Ü . E . Päevade esimees mingil põhjusel leidis vajalikuks' niisuguste ebaõigete j a aluseta väidetega välja saades sooja vastuvqtu ühes rohkete vaheaplausidegä. Esindusliku tasemega rühma juhtimine ja koreograafia oli Anu^Irja Ojamaalt. Mee-jeolulaule moodsas stiilis esitasid Viido ja Pia Polikarpüs, kes saadav >ad. endid oma« kitarrimänguga. G. Hoffman. r • Kunstilised ettekanded lõpetas .s^uur Spordiliidu president Eda Treu- rahvatantsijate grupp, kuhu kuijlu-muth rõhutas väärtust, midamängu- sid Baltimore „Vanaranna'f, Lake-de õnnestamiseks annavad kindla woodi ja Long Islandi rühmad Ferd. pidevusega, sellel mandril sündinud Ri-kka üldjuhtimisel, saades teenitult noored j a E R K U esimees J: ^ Simori- . palju aplausi. Ladus teadustamine son kinnitas, et #ortlased kurduvad oli Aado Valgelt ja; okkor^eonisaa-merahva paremikku, kes k õ i k— nii Martin Sädelt. siin kui ikestatud kodumaal, ootavad päeva millal nad võivad oma saavutused tuua väi j a sini^ust-valge värvide all. Abistamiskomitee, mille esimees P.-Saar oli seekordne pidustuste patroon, andis sportlaste, võimlejate ja rahvatantsijate tegevuse toetamiseks liidu kaudu 500 dollarit. Tsheki andis, üle Äbistamjskömitee abiesimees- A. Ruubas. Pidustuste defilees oli palju noort ja palju rahvuslippe, esireas mängude embleemi taga kanti ka Toronto SS Kalevi lippu ja hiljem selle esimees Riki Räss oma tervituses märkis head koostööd kahe maa sportlaste vahel. Järjekordselt anti kuuele isikule kas liidu .teerieteHkuMmärke või autahv-leid ja võ dumedalite üleandmisel said erilise lugeva aplausi mängude-parimaks ^osutunud naissportlane Kristiine Engel ja meesspörtlane Paul Vaher, samuti kogu SS Kalevi meeskond, kes juba kdlmandat aastat viis ära võrkpallimeistri rändlka-rika, jättes Baltimore meeskonna teiseks .ja Syracuse meeskonna k d l - mandaks.- Korvpallis tuli võitjaks New York.;Üle hulga aastate o l i väljas ka neli võrkpalli naiskonda, kus Toronto jäi kolmandaks, võitis New York. Aktusel kõneles ka Lakewöodi Eesti Ühingu esinaine V. K i i n ja kasutati juhust, et õnnitleda avalikkuse ees rahvuslikus töös J ja .ka spordi-rahvaleväärtusliikult abiks olnud hiljutist juubilari 75. eluaastaga — Anton Männikut. Muide publiku hulgas viibis ka 1928. a. Amsterdamis toimunud, olümpiaadil ameerika vabamaadluses Eestile kuldmedali võitr nud Oskar JCäpp. Väärinuks ka teda spordinportele ja spordipubliikule . tutvustada. Meie omaaegne maadluskuulsus elab New Yorgis ja on oma 75. a. vanuse juures ve^l hea tervise juures. ; - Vaiguspidü algas pikale läinud aktuse tõttu alles kell 21.30. See juhatati sisse Baltimpre seitsmelt eesti neiult, rahvarõivais kes ,„yikerkaa-re" nimetusega ansamblis laulsid neli rneeldivat mitmehäälset laulu, saateks kaks kitarri. Järgnes pikem HOGAN PONTIAC BUICK ' • • J : • LTD. 348 Dantorth Ave. Telefoil äris: 461-3561 PONTIAC • B U I C K : • L E M A N S ^ ' : : . PHOENix;T : • • : . F I R E B I R B i - .'SUNBIRE! ' ' ^'CENTÜRY A C A D I A N V • . • SKYHAWK,V : ,;: . : : G . M . C . . Veoautod, , - S^ruugitud autod Eesti spordimängudel Lakewoodis oli suureks üllatuseks nelja naiskonna osavõtt Vorkpallitürniirist^ Piid New Yorgi naiskond. Ees paremalt selle kapten Susan FäyoritOi segaabielust aktiivne võimleja ja sportlane. Toronto naisl^ond tuli selles turniiris kolmandaks; Foto — Sä|me Parming ;, 0len kaasmaalaste teenistuses selle firma juures kinnisvarade agendina. 50 kontorit lorontos ja lõuna Ontarios. FAMILY TRUST COPPORATION RCAUTOP 1052 KINGSTON RD., SCARBÖROUGH, ONT. TEL. KONTORIS:;694-3336 KODUS: ' 281-5912 KINNISVARADE VAHENDUS! V r ^ "^H.^?ta]^ midagi ara^I ettekanne võimlejad. Väljak oli täis Ü . E . Päevade esimehe ^iiru^^^^^^ tüdAkuid USA idaranniku tema positiivselt väljendatud mote- tekustest - New Jerseyst, New ^ ^ Ü ; V : .. V. - Yorgist ja Marylandist, 4elle ette-ulejaanud väited „simse mandri poliitiliste juhtide vastuvõtust" Stokholmis, leian ebasünnis olevat ajalehe veergudel diskuteerimiseks. Võibolla siin on üks näide kuidas mitte toimida, kui tahame säilitada väärikuse j a ühtekuuluvuse nii meie ühislconnas, kui ka ülemaailmsetel kokkutulekutel; itele publi'k reageeris tugeva aplausiga. Järgnevalt demonstreeris head tehnilist taset vaheldusrikaste numbri- KAS TEli AUTO AKEN LEKIB? Teatage meile ja kutsuge välja LIBRA AUTO GLASS, Urmas Kalm. XMobile service). Meie tuleme teie koju või töökohale. Meie tegeleme ka kindlustusnõudlustega. ; / Tel. 46M385 IMnXMMMMHMKaiMXIXDI * Chiirtered Äccountatit > ^ Sutte 600, 55 Untverkty Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7 362 Panforth Ave., Toronto, Oht. M4K Tel. (416) MEIE ÄRIS' ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS VALIK LIIXI erisündmusteks ja täi Samuti käsitöö kinkeesemeid — PUÜMIKERDUSE Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. KZDOiQt»04aD04ZD043B<><0>oen>oai3>4KS^^ Rootsi ajalehtede tähelepanu Stokholmis peetud Ülemaailmsetele Eesti. Päevadele, hõlmas mitmelt poolt, kogutud informatsiooni. „Dagens Nyheter" tõi ka -jutuajamise Tõnis Kim'iga, Jces märkis, et 84^aästane Vabadus sõjaaegne soomusrongi ase- ; komandant ja E. V. president eksiilis töötab poliitilises vaakumis. „Sö-der Tidungen" tõi samuti ülevaate Kinti tegevusest koos pildiga. &Cralt§ uus .,(VliEgEELU'Vtelliia aitab 9 Queen St. l£. Toronto (Ypnge juures) —TeU 3e^^ Meil on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sojbivad Varrastel ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikkimiseks ja sõlmimiseks (macrame). SKANDINAAVIAST .HUVITAVAID m T E R J KÄSITÖÖKS MUSTRIGA^^^^ värvis' S00B|SAD H I N N A D ., Avatud: esrnasiJ.,--kolmap'.9--6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.3(>--4. Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. — Tel. 469-2005, kell 3—5 p . l . ,
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 14, 1980 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1980-08-14 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E800814 |
Description
Title | 1980-08-14-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Liu" nr. 33(1591) ,JW[eie Elu" nr. 33 NEUAFÄ^VAL, 14. AUGÜSTIi. U lüjä ukraina pärit^ lakse piirata Onta-r. uba NiukögudQ valil-jrral eclukalt ja lask- . It testamendi tühista- r liseid e te tulnud, kus td isikule on tahefud -varemane olematu \ la hiljuti juhtus ühe , l päritoleva põgeniku- • k i l k juhus, et Leedus (de suutis välja selgi- ; riille; alusel esitati sa- ^edus leseks jäänud lurnud isiku pärijaTia. i t^ahdmed vesi tati K a - 1 loobus Leedus asuv [iväideteta pärimiseõi-" ^dmine lõpetati. K u i nõudmisi on rahul-lohtä puuduvad and- |ab veelkord, et päran-igasuguste võtetega riemaale mineva pärn 50.000 dollarit pä- Jmbes 30 sarnast tes- 'kse igai aastal. Seega larit läheb Venemaa-llest jääb Nõukogude .ei viisil üle kümne N i i maksavad põge-oma vabas maailmas etulijate hävitamise likkusega. inal on palgatud kaa-vokaate, kes iga või- I. juvires püüavad iga-lid 'kasutada. Sellepä-fimendi tegemisel ka-jkkamatuid vorme. - i r m -on praegu väljale advokaatide poolt, on aru saanud, et viimast tahet''on iga-tega sageli püütud |.guhud, et Venemaal M saavad väga vaikele määratud päran- H tohiks neid testa-iiäta jätta^ Määrata ilne summa, sellega löukogude Liidult tes-imise võimalus. Hans Kiv! [hikkönd kuulekalt ja samuti, nagu surra-k-cbmmunismi maades. :1 kord allakriipsuta- ; ole tarvidust luua Itlikud rezhiimid. On Itäyäd lihtsalt lääne-on .palju lihtsam, b u l t osaliseltki sama fnif küllalt tähtis osa brainet ei saabu ei irpopasse. Selle, tule-tmasina võitlusvarus-lia võitlusvõimelisuse las Lääne elanikkon-jiväldamine (rikkuTni-kaasa toob rahulole- Dse valitsustega. Selle suureks puhumine, caoseni, ei valmista viiendale kolonnile. , Lääne võitlusvõümeli-j tn täiesti hävitalud. roib' forsseerida Lää-llconquest). Euroopa jajanduslik saritaazh impordib õli ja osa-ht toorainet kommu-lest: NSV ja satellii-pahupidi terves ulatu- I ja Euroopa sisemis-llonnide abiga Euroo- [aaratakse radikaalsel e gruppide, NSV ma-jöliitilis- okonoomiline jõjalise^kallaletungita [b jõudude vahekorra raunismi kasuks üldi- Isuks eril^i. Muide Hii-p on oma lootuse pan-itte- tähtsamaks. NSV t.äb ju koguni puutu-hiad Lääne hävitami-t; e Lääne enda sise- I poolt, või Kolmanda %oguni isegi Hiina ^a hästi teab. et N S V Itl^b Hiina kommunis- Thalvemat varianti ja; Js ägedalt Hiina-;vas^j Hiina vaevalt tuleb* )ssaalsete sotsiaalsete'. liaga, viletsusega, k o i [mahajäetusega, kom-landuse ebaefektüvsu-ji elanikkonna kiirelt flematusegä, kaotades võimalik,-^^et selleks l-s toimub .võimuhaa-^: inismi pooldajatelt [i) üldse ja NSV oma Lääne pääkindlused imunismi -vastu, isegi tuuma- ega ka hari-le varusid. ^Colmas Maailmasõda tavade ja arvestuste saavutatakse ivõit. .. ,L. K» • färgneb) ',:AUGUST 14 3. Ülemaailmseid Eesti Päevi Päevadelt eriti välja rahvuspoliitiliselt seisukohalt das esimehelt Udo Petersoolt. • On ilmselt selge, et 3. Ül^maailfti-seid Eesti Päevi võib ülimalt hästi kordaläinuiks lugeda. Eestlaste Sc5r> geanailine osavõtt meie rahvusvärvidega ehitud Stokholmis oli ülimaks tunnistuseks nii meile endile, meie rahvuskaaslastele kodumaali meie vaenlastele k u i kä ko^u läänemaailmale, et eestlaste vaba ,vaim nõuab tagasi seda, mis 1 meile kuulub., R:äh= vuspoliitiliselt on meile eriti tähtis, et meie ettevõtted ja vabadusnõue leidsid tugeva kajastuse vabas; maa- , ilmas. Nagu nägime, sai |'l^õige põhjalikuma vastukaja Euroöpia. ajakir- i janduses, eriti Saksamaal, meeleayal-dusrongkäik, vabadusnõue ja apell kui ka Rahvuskongress seal vastu võetud resolutsioonidega. See -näitab, et peamiselt poliitilise - ilmega •väljaasted ja nõuded äratavad vaba maailma, tähelepanu. Rah-vuskultuursed üritused üliendavad meid endeid ja toovad meid kokku nautima meie rahvüsjlärandit, kuid rahvusvaheliselt üldhuvi ärajtavaks tesuriks on siiski meie kodumaa kui hästi kordaläinuiks. Mida Teie tõstate Eesti vaadatuna, küsime Eestlaste kesknõukogu Kana-mi line või rutiinrkohane, siis sä|räste väidete esitajad'ei ole kontaktis reaalsusega. Võimatu on muuta resolutsioonide põhilist sisu, kui meie rahvuslikud eesmärgid ei ole muutunud. K u i tt^imub järgmine Kongress Vaba Eesti pinnal, siis l^indlasti suuremaid muudatusi nii anda järgmistele Ü. E . ' Päevadele seal oma erilise vastukaja. Loomulikult on Austraalia kaugus üheks suuremaks -raskuseks sinna sõitjatele,, n i i publiku 'kui k a kava-andjate suhtes. Sellega muutub kü-ühe Euroopa Higi poliitiline saatus sitavaks masside efekt, mida oleme ]2t meie õiglane vabaduse nõue. E r i - harjiinud nägema eelmistel Ü. E. lise tõuke vastukajaks. E b t i Päeva- Päevadel. Samal ajal aga peame nendele andsid teatud määral ka sünd- trnia ka seda, et Austraalia eestlased on siiaiii andnud meie iilemaailmse-tele kokkutulekutele oma innuka panuse, ja on täielmäär^L Õigustatud vaba maailma eestlas'konda sinna näeme kongressi sisus kui ka resolutsioonides. Seni aj^iii aga jääb meie eesmärk muutma;tuks ning resolutsioonid deklaratiivseks kinnituseks meie vabadusvõitluses. Resolutsioonide täitmisest aimab iga maa: esindaja aru oma asukohamaa; aruande- ja tervitussõnavotus. Resokiitsioonide detailne läbil/iiniine saab piirduda^ ainult iga asukohamaa võimete kohaselt. K u i aga ilmneks resolutsioon nidele vastukäivaid tendentse, tuleks. need ka loomulikult kohe arutuse •alla.;' •, — K u i viie aasta pä-rast Kanada peab valmis olema ESTO '85 korraldamiseks, kas arvate, et oleme S.S. Kalevi.võrkpalli meeskonna esindus-võtab Eest! Spordiliit USA-s abiesime|ieU; Alfred". Skon-gilt XXVI Eesti Mängude õhtusel aktusel vastu võitja rändkarika. Seda on Toronto meeskond seal korduvalt võitnud, kaasaarvätult kaks eelmišstiaastat. F o t o — Salme P a r m i ng siis küllalt jõulised selle väärikaks eesti spordimängude aktust ja Vai läbiviimiseks, kuna yahanemis- •guspiduLakewoodi Eesti Maja^e protsess kahandab oluliste organi- nemisväljakul austasid 90Ö-pealise ^publiku hulgas ka kaks ameeriklaselt linnapead ja maavalitsuse liiget N E W YORK ( M ; E . ) 2 6 . n d a t e tega; solistidelt ja grupiliikumišes - ' • " " ' Metro Estonian Rhythmrcs edasijõudnute ja eliitvöimlejate ri mused Afganistanis,, kus paralielid meie kodumaa-saatuisegi on ilmsed. Erilist tunnuslušt itulebi siinkohal avaldada isikutele, kes korraldasid ESTO '80 poliitilise külje mitmekülgselt ja efektiivselt. ; ' ^ — Vaadatuna rahvuspoliitiliselt seisukohalt, kas järgmine kokkutulek kolme aasta parast Austraalias saaks kujuned^ ülemaailmseks, milleks see siiurüritus on mõe?dud, Ja kas n^eie vabadus-nõudluse hääl kõlaks seal küllalt jõuliselt? l j Vabadusvõitluslikult seisukohalt vaadates Austraalia ei ole y^ibplla koht, kus maailma tähelepanu ärata-, mine oleks kerge, kui see o l i Rootsis või Põhja-Ameerikas. Ömarasukbha. poolest on see kaugemal probleemi-: dest, mis seisavad tähelepanu piirides Etiroopas ja k a Põhja-Ameerikas, Samal ajal aga pe^me meeles, et Austraalia õn ainuke maa maailmas, kes onia de jure seisukohta Baltikumi okupeerimise kohta N. Vene satsioonide elu • Olen kindel, et Kanada on suuteline koraldama Ü.E. Päevi, vaatamata Sellele, millal nad järjekordselt siia suunduvad. Kõigis kavaandvates or- W; Thompson ja W. Rehak — linnapead Lakewoodist ja Jäcksonist jagasid oma sõnavõttudes tunnustust kutsuma. K u i see kutse ;Austraalias- hustused oma eolikäijatelt. Kõikidel siiani toimunud t f . E . Päevadel on näha suurearvuliselt noori, nii kavalises osas kui ka {publiku hulgas. Ainukene asi m i s võrks kunagi kahandada nende ürituste väärtust ja niõ-ju, nii oma rahva hulgas, kui. k a lää-ganisätsioonides ilmneb nooremaid eestl^ile^ ^ " ^ ^ maavalitsuse jõude, kes, kui vaj,a, võtavad üle kose on Austraalia orgariisatsiöönide ja asjaolusid tundvate isikute poolt põhjalikult läbraiõelduljt esitatud, isiis nia ei kahtle, et Austraalias pee- 'tavad Ü . E . Päevad tulevad, kui init-te rahvarikkad, siis tunderikkad j a ka väbadusnõudeliselt M U a l t k i jõu- nemaailma silmis, on nende kusagil lised j a märkiminevad. —• Ülemaailmsed kokkutulekud panevad suure koorma korraldava maa eestlaskonnale. Kes teeb otsuse asukohamaa valikul>~ kas on selleks mdodustatud vastav kompetentne volitustega eestlaste asukohamaid hõlmav organ? Võibolla üheks nõrgemaks ja se-gadusttekitavamaks punktiks Ü. E . Päevadel oh olnud järgmiste päevade asukoha ja aja määramine. Senini on see toimunud natuke eraatili- .šel ja liiga juhuslikul pinnal, eriti viimasel korral Stokholmis, kus asu-poolt on teadlikult ja sihilikiilt;'. koha määraniise koosolekule ei kut-muutnud; tehes' selle küsimpe võib- sutud 'kõikide maade kaväandaväid olla seal akuutsemaks kui see on ku- organisatsioone ega k a asukohamaa-sagil mujal. See tõik iseendast võib de keskorganisatsioonide esindajaid; Ü. E . Päevade komiteed on põhiliseit 6. augustil aktsia hind $13.19 King Street West^ Šuite 19ÖU, Toronto M5H 3M1 - tel. 364-1131 õhtul tel. 925-681*2 EI • ; MINGIt KOMMUNISTIDEGA V K. iPäts - 1918. / (Algus esiküljel) ; se lennukit, mille meeskond on nelja lükmeline, kaevanduste ministri ludy Erola |a tema tütre Südbury'st Ottawasse toomiseks. Lennuk saadeti Ottäwast välja ainult sellel ülesandel. T': €> Möödunud nädalal surnud Iraani Shahi^ kaksikõde printses Ashraf tänab tos Ängeles Times'is Egiptuse presidenti •Sadat'i tema vennale osutatud külälišlähktise ja noobli käitumise eest, mis on vastand kõigile • teistele, kellele jendine S()ah oma eluajal oli heategusid teinu^. \ ; © USA Trade Commission süüdistab General Motorsi autotööstust suurte vigadega autode teadlikult valmistamises ja i|iüügile laskmises 1975— 1980 aastate vahel. Vead esinevad transmissioonides,! õlipumpad^ ja käigukastides. Parandamine läheb maksma umbes viiskümmend miljo^ nlt dollarita ' ' ! V 0 C.T.T.C. otsuse kohaselt ei ole nüüdsest enam vajalik, lisatelefonide üürimine BeH'! kaudu, valid'võib ka* sutada isiklikult ostetud telefone,' 0 Tänavavõitlused kestavad juba 3 nädalat Afganistani sHe^atlliniia^ valitsuse vägede ja^ guerilla üksuste vahel. Herat on suuruselt kolinas linn ja asub 650 kilomeetrit eemal pealinnast Kabulist. Venelased on piiranud ümber lüma ja igasugune juurdepääs sinna puudub. Vabadusvõitlejate relvastus on välisriikide diplomaatide üteluse geline. siiski Eesti Päevade läbiviivad komiteed, millede kohustused j a mandaat 'lõppevad igakordsete Ü. E . Päevade kulminatsiooniga. (Siiani ori järjekord olnud loomulik ja ettevõtted õnnestunud suurepäraselt. Kanada seisukohad teeb kindlaks organisatsioonide konverentsr mis tavaliselt tuleb kokku umbes pool aastat enne järjekoi-dseid Ü. E. Päevi. See toimus ka viimaste Ü. E. Päevade eel, kus 6^ organisatsiooni, kaasaarvatud ka koik kavaandvad organisatsioonid, võtsid vastu resolutsiooni järgmised Ü. E. Päevad' kutsuda tagasi Toröritosse, kui mõne uue asukohamaa poolt ei tule sanialaadilist kutset. Austraalia avaldas säärase soov i , mida kohal olnud Kanada esindajad teatavasti 'ka respekteerisid. Tulevikus, võiks aga ette näha, et järjekordne t). E. Päevade peakomitee astuks j^ba varem läbirääkimis-se; asukohamaadega selles küsimuses, et ära hoida võimalikke arusaamatusi j a üllatusi. X — EKN'esimehena-:Teie otsene te-:; gevusväli hõlmab ülemaailmset Rahvuskorigrešsi, Iilis peetakse samal ajal Ülemaailmsete Eesti Päevadega. Kas vümane Rahvuskong-res Stokholmis täitis oma ülesande või, nagu mõnelt jioolt väidetakse, kujunes ruti^köhaseks kokkutulekuks, kus vastu võetud resolutsioonid korduvad^ ilma ®t aru antakse nende täitmisest? Leian, et 3. Ü. E. Rahvuskongress täitis täiel määral oma eesmargi ja otstarbe, nagu see ka kajastus E u roopa ajakirjanduses. Kongressilt tulid välja resolutsiobnid jä Vabaduse Apell, mida Vtsiteeriti paljudes E u roopa ajalehtedes kui ka raadios ning televisioonis. K u i väidetakse, et Rahvuskongress on liiga shablooni-ebaõnnestumine. Olen kindel, aga, et meie rahva eneseuhkus seda iialgi sündida ei luba. — Kas Teil on veel mingeid kommentaare ühenduses Eesti Päeva- -••^dega?';;: Mul on äärmiselt kahju lõpetada käesolevat jutuajamist negatiivse noodiga, k u i d leian, et olen sunnitud kui E K N esimees vastama I Ülemaailmsete Eesti Päevade esimehe Ro- ; bert Kreemi komment ärile „Meie E l u " 7. aug. numbris, kus ta mainib: ,,,Me teame, et teatud- pöliitili^d ringkonnad USA^s j a Kanadas tahtsid ÜEP läbiviiirtiist Rootsis takistada oma kitsarinnaliste Vaadete pärast".-- r'. : . Mul jääb väga segaseks Robert Kreemi väite autentsus j a eesmärk. Baltimore'is, k u i oli arutluse all järgmiste Ü . E . Päevade asukoht, ei leidnud Rootsi esindajad ise kokkulepet kindlaks kutseks Nähtavasti polnud seal see küsimus veel tõsiselt arutlu-. sel olnud. Sellele reageeris Kanada seisukohaga, et kui Rootsi kindlat seisukohta ei saavuta järgneva aasta jooksul,,siis on Kanada valmis kolmandaid Ü.^E. Päevi ise korraldama. Samal. ajal aga and|s Kanada täie õiguse Rootsi eestlastele seda korraldada, k u i nad seda soovivad. Sellega lõppesf, diskussioon, kus ÜSA ,vpolii-tilised ringkonnad" ei sekkunud.küsimusse, kuna käesolevad Ü. E ; Päevad olid juba oma asukohaga USA's. ja pärast polnud sellest enam arutelu. Kutse tuH Rootsi kus 3. Ü. E. Päevad õnnestusid suure'päraselt. ' Ülejäänud Robert Kreemi jutt „sa-lanõust" ja,,organisatsioonide vaheleastumisest" peab olema tema enda fantaasia, sest mina sellest pole i i d - gi midagi kuulnud. K u i midagi sää-rast oleks olnud, ma usun E K N esimehena ma oleks sellest ühel või teisel teel olnud informeeritud. Mul on kahju, et senini tasakaalukas j a üldiselt austatud isik ja esimeste Ü . E . Päevade esimees mingil põhjusel leidis vajalikuks' niisuguste ebaõigete j a aluseta väidetega välja saades sooja vastuvqtu ühes rohkete vaheaplausidegä. Esindusliku tasemega rühma juhtimine ja koreograafia oli Anu^Irja Ojamaalt. Mee-jeolulaule moodsas stiilis esitasid Viido ja Pia Polikarpüs, kes saadav >ad. endid oma« kitarrimänguga. G. Hoffman. r • Kunstilised ettekanded lõpetas .s^uur Spordiliidu president Eda Treu- rahvatantsijate grupp, kuhu kuijlu-muth rõhutas väärtust, midamängu- sid Baltimore „Vanaranna'f, Lake-de õnnestamiseks annavad kindla woodi ja Long Islandi rühmad Ferd. pidevusega, sellel mandril sündinud Ri-kka üldjuhtimisel, saades teenitult noored j a E R K U esimees J: ^ Simori- . palju aplausi. Ladus teadustamine son kinnitas, et #ortlased kurduvad oli Aado Valgelt ja; okkor^eonisaa-merahva paremikku, kes k õ i k— nii Martin Sädelt. siin kui ikestatud kodumaal, ootavad päeva millal nad võivad oma saavutused tuua väi j a sini^ust-valge värvide all. Abistamiskomitee, mille esimees P.-Saar oli seekordne pidustuste patroon, andis sportlaste, võimlejate ja rahvatantsijate tegevuse toetamiseks liidu kaudu 500 dollarit. Tsheki andis, üle Äbistamjskömitee abiesimees- A. Ruubas. Pidustuste defilees oli palju noort ja palju rahvuslippe, esireas mängude embleemi taga kanti ka Toronto SS Kalevi lippu ja hiljem selle esimees Riki Räss oma tervituses märkis head koostööd kahe maa sportlaste vahel. Järjekordselt anti kuuele isikule kas liidu .teerieteHkuMmärke või autahv-leid ja võ dumedalite üleandmisel said erilise lugeva aplausi mängude-parimaks ^osutunud naissportlane Kristiine Engel ja meesspörtlane Paul Vaher, samuti kogu SS Kalevi meeskond, kes juba kdlmandat aastat viis ära võrkpallimeistri rändlka-rika, jättes Baltimore meeskonna teiseks .ja Syracuse meeskonna k d l - mandaks.- Korvpallis tuli võitjaks New York.;Üle hulga aastate o l i väljas ka neli võrkpalli naiskonda, kus Toronto jäi kolmandaks, võitis New York. Aktusel kõneles ka Lakewöodi Eesti Ühingu esinaine V. K i i n ja kasutati juhust, et õnnitleda avalikkuse ees rahvuslikus töös J ja .ka spordi-rahvaleväärtusliikult abiks olnud hiljutist juubilari 75. eluaastaga — Anton Männikut. Muide publiku hulgas viibis ka 1928. a. Amsterdamis toimunud, olümpiaadil ameerika vabamaadluses Eestile kuldmedali võitr nud Oskar JCäpp. Väärinuks ka teda spordinportele ja spordipubliikule . tutvustada. Meie omaaegne maadluskuulsus elab New Yorgis ja on oma 75. a. vanuse juures ve^l hea tervise juures. ; - Vaiguspidü algas pikale läinud aktuse tõttu alles kell 21.30. See juhatati sisse Baltimpre seitsmelt eesti neiult, rahvarõivais kes ,„yikerkaa-re" nimetusega ansamblis laulsid neli rneeldivat mitmehäälset laulu, saateks kaks kitarri. Järgnes pikem HOGAN PONTIAC BUICK ' • • J : • LTD. 348 Dantorth Ave. Telefoil äris: 461-3561 PONTIAC • B U I C K : • L E M A N S ^ ' : : . PHOENix;T : • • : . F I R E B I R B i - .'SUNBIRE! ' ' ^'CENTÜRY A C A D I A N V • . • SKYHAWK,V : ,;: . : : G . M . C . . Veoautod, , - S^ruugitud autod Eesti spordimängudel Lakewoodis oli suureks üllatuseks nelja naiskonna osavõtt Vorkpallitürniirist^ Piid New Yorgi naiskond. Ees paremalt selle kapten Susan FäyoritOi segaabielust aktiivne võimleja ja sportlane. Toronto naisl^ond tuli selles turniiris kolmandaks; Foto — Sä|me Parming ;, 0len kaasmaalaste teenistuses selle firma juures kinnisvarade agendina. 50 kontorit lorontos ja lõuna Ontarios. FAMILY TRUST COPPORATION RCAUTOP 1052 KINGSTON RD., SCARBÖROUGH, ONT. TEL. KONTORIS:;694-3336 KODUS: ' 281-5912 KINNISVARADE VAHENDUS! V r ^ "^H.^?ta]^ midagi ara^I ettekanne võimlejad. Väljak oli täis Ü . E . Päevade esimehe ^iiru^^^^^^ tüdAkuid USA idaranniku tema positiivselt väljendatud mote- tekustest - New Jerseyst, New ^ ^ Ü ; V : .. V. - Yorgist ja Marylandist, 4elle ette-ulejaanud väited „simse mandri poliitiliste juhtide vastuvõtust" Stokholmis, leian ebasünnis olevat ajalehe veergudel diskuteerimiseks. Võibolla siin on üks näide kuidas mitte toimida, kui tahame säilitada väärikuse j a ühtekuuluvuse nii meie ühislconnas, kui ka ülemaailmsetel kokkutulekutel; itele publi'k reageeris tugeva aplausiga. Järgnevalt demonstreeris head tehnilist taset vaheldusrikaste numbri- KAS TEli AUTO AKEN LEKIB? Teatage meile ja kutsuge välja LIBRA AUTO GLASS, Urmas Kalm. XMobile service). Meie tuleme teie koju või töökohale. Meie tegeleme ka kindlustusnõudlustega. ; / Tel. 46M385 IMnXMMMMHMKaiMXIXDI * Chiirtered Äccountatit > ^ Sutte 600, 55 Untverkty Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7 362 Panforth Ave., Toronto, Oht. M4K Tel. (416) MEIE ÄRIS' ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS VALIK LIIXI erisündmusteks ja täi Samuti käsitöö kinkeesemeid — PUÜMIKERDUSE Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. KZDOiQt»04aD04ZD043B<><0>oen>oai3>4KS^^ Rootsi ajalehtede tähelepanu Stokholmis peetud Ülemaailmsetele Eesti. Päevadele, hõlmas mitmelt poolt, kogutud informatsiooni. „Dagens Nyheter" tõi ka -jutuajamise Tõnis Kim'iga, Jces märkis, et 84^aästane Vabadus sõjaaegne soomusrongi ase- ; komandant ja E. V. president eksiilis töötab poliitilises vaakumis. „Sö-der Tidungen" tõi samuti ülevaate Kinti tegevusest koos pildiga. &Cralt§ uus .,(VliEgEELU'Vtelliia aitab 9 Queen St. l£. Toronto (Ypnge juures) —TeU 3e^^ Meil on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sojbivad Varrastel ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikkimiseks ja sõlmimiseks (macrame). SKANDINAAVIAST .HUVITAVAID m T E R J KÄSITÖÖKS MUSTRIGA^^^^ värvis' S00B|SAD H I N N A D ., Avatud: esrnasiJ.,--kolmap'.9--6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.3(>--4. Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. — Tel. 469-2005, kell 3—5 p . l . , |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-08-14-03