1981-03-05-04 |
Previous | 4 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
'MEUAPÄEVAL, S. MÄRt^II^ „Meie Elu^ nr. 9 (1620) 1981 mu lõpetajatele kmnitati rind^ EesÜ Maja li oli kogunenud arvukalt lastevanemaid ja v harduses Jälgisid järgnevat kaunist aktust. Rahvuslipp kanti sisse õp. En^ Lü- dele; Pühaks^ mi^^ loodigi juhatusel rahvarõivais V kl. õpi- dud rahvusvärvidega, 'tehakse üks-laste poolt, kes ka lipuvalves seisid, teisele kingitusi, kinkides eesti räa-Ühiselt kõlas me v^imu^tav lipulaul. ;m^^ ajalehti, eesti rahvarõi- Vabariigi aastapäevaks esitas lavalt vaid, eesti vöösid jne. Korraldatagu õpilaskoor massdeklamatsiopni ja pidulikke õhtusööke, mindagu kooli eesti rahvarõivais sel tähtsal päeval. , Kõneleja meenutas „Kalevipoja" 11- imumise tähtsust, see on meie rah-kaks uudset patriootilist laulu õp. dia Aruvalla^ juhatusel. Oma; avasõnas koolikomitee . esi mees Haris Lupp mainis suurepärast vuslik uhkus. Peaksime hoidma oma E.V. aktust ülikooli aulas, iiing tänas rahvuslikku kultuuri ja eriti selle täienduskooli, kes ka oma osa seal alust - - e e s t i keelt. K u i kaob keel, hästi täitis. Ta toonitas, et meie ees- hääbub rahvas. Kodudes räägitagu SAULT STE. MARIE Sault Ste. Marie Eesti Seltsi aasta-peakoosolek peetaks^, pühapäeval, 5. aprillil algusega kell 5 p.l. Suomi Ees«- ti Majas, sealse naisringi koosoleku-tesaalis. Kevadine küpsiste näitemüük reedel, 10. aprillil — Station Mairis algusega kell 2 p.l. Folk Arts Assoc. poolt organiseeritav Ülestõusmis-pü-hadeaegne rahvustevaheline küpsiste ja toitude näitemüük. Toronto Eesti Keskkool organiseerib koolilaste ekskursiooni Sault Ste. Mariesse, seniste eelduste kohaselt 30. j a 31. mail. Külalised korraldava^ ettekannete õhtu kohalikule eestlaskonnale 3 0 . mai õhtul. ti kooli mõju, oma kasvandikele, ' • -'j ilinneb juba eesti ühiskonnas, kus seda keelt, kasvõi mõnigi rida. Eesti T.E.S. Täienduskooli 29. lennu lõpuklassi õpilased koolt E.V. aastapäeva aktusel. 1.. rida, vasakult? meie kooli lõpetajad' oni juhtivatel ,;köögi keelega" inimene on harimatu j^öolikomitee esimees H/Lupp, Ruth Kiing, Kristi Laansoo, Ülle Trass, õpetajad Hella Leivat ja,Vir- - c„„.o, w „ . . u df« vnrt. niivnrvu innpt.nn^ wGeriug, IngHd Silm, üsa laihbür, . 1 ^ ^ Karre,: Vivienhe Medrl, Lisa Abe, koolijuhataja H. Ründ-va. 2. rida: Erik Tork, Peter Mälle, Anneiiisa Vahi, iuuliä Lhidau, Kristine Taylor, Tarve Eistrat, Erik Hölmberg, Hillar Sõrra,^^P Pint, Andres Musta. 3. rida: Erik Filvet, Erik Valter, Martin CMsMedri ja Juhan Lindau. - V Foto — 0 . kohtadel. \ Viimaselt suuraktuselt ka siis, kui ta ori ülikooli lõpetanud, paistsid eriti silma Anne Tüll ja 'Pee- Järjekindlus eesti' keele nõudmisel ter Einola. ^ on tähtis tegur. Kõikidel võõfsõna- Kõneleja väitis, et meie maa, Lää- del on emakeelne vaste, tarvitagem nemere kaldal, on ajaloo kestel läbi neid; mitte võõrsõnu! Kõneleja Ip-tulnud suurtest raskustest ja praegu petäs sõnadega: „Me võitleme edasi, surutakse seal meie rahvast ja keelt, me nõuame oma maad tagasi kuid meie noored ideklameerisid, et Järgnes tarmukalt lõpetaja Liisa ega siis igavest nõnda see j ä ä . . . Lamburgi hoogne klaveripala „Eesti Meie kannanie tuld südames!" Ta kuulutas käesoleva aasta Ees- 'ti.Keele- ja Kooli Aastaks! Selle aas- Jumalateenistused 15. märtsil — teenib õp. Udo Petersoo ja 12. aprillil ^ t e e n i b õp, Pähn. E.Ev.L.K. Kanada praostkonna-koosolek peetakse sel aastal Sault Ste. Maries, 25. aprillil. Koosolek lõpeb piiskopliku jumalateenistusega 'kõikide koguduste õpetajate ja saadikute osavõtul. tä raames korraldatakse üritusi nobr-tants". EESTI TOIM . : • ; : . : • ' ' Sütitavate sõnadega koolijuhataja tele, nagu kirjandite võistlusi ja tei- Henn Ründva juhtis noorte mõtteid si. Igakülgset edu noortele soovides tugevale, väitmätule eesti vaimule, kutsus Hans Lupp noori truuks jää- Ta tõendas, et vaenlane e i karda mit-ma sini-must-valgele. Täienduskooli te meie rikkust, väid me vannu tu-lõpetäja, Irlgrid Silm, deklameeris gevust ja soovis, et eesti noored olek- . oskuslikult Marie Ünderi ,,Mälestus sid sama tugevad tõde. maailmale ja tõotus". Lõpetaja Rutt Küng esi- kuulutama ja eesti vaimu hoidma, tas kaunilt, meeldiva klaveripala, 'kui Terry Fox võitluses inimsoo ,.Väike lauluke". Aktusekõhe skm. vaenlase vastu. Eesti noored muutugu eesti Tahvus'kangelasteks! Koolijuhataja tutvustas rahvusrõivais s i ravaid täienduskooli lõpetajaid: L i i - Kask, kes eriliselt rõhutas algavat sa Abe, Mikk Altosaar, Tarmo Eist- Eesti Keele, j a Kooli Aastat. Ta üt- rad, Evärd Mark, Erik Hölmberg, ies. et just nüüd on kõikide silmad Kaia' Kruus, Ruth Küng, Kristina pöördunud täienduskoolide poole. I l - Laansoo, Liisa Lambur, Juhan L i n - ma täienduskoolideta ei oleks eesti dau. Juulia Lindau, Rein Lomax, skautlust- ega,gaidlust. Nagu jõulu- Christopher Medri, Vivienne Medri, Eesti Seltsi juhatus, avaldab tänu jõuluküpsiste näitemüügi korraldajatele. Müügilaua organiseerimise ja . iläbiviimise eesotsas seisis Ajviine Kaldma ja teda abistasid Äliide Rauk, Heliy Lübek, Ebba Põldmaa j a Hilda Heinlaid. Samuti tänab juhatus eesti käsitöö ja kunstiklubi „Estocraft" liikmeid, kes seadsid ülesse eestlaste osakonna näitusel „Jõulud kõikjal maailmas". M Ü Ü A laupäeval loetaikse jõultievangeeliU" mi, liii kõneldakse kahekümne nel-Älrek Meipoom, Andres Musta, Mar- T.E .Seltsi Täienduskeskkooli omatooHiatogu õbtMi ©sines tekkwll laulurühm Anne Tüiri juhatusel, täielik EESTI MARGIKOGU. kirjad slt. „Margikogu" tinMällo, Peter Mällo, Erik Pilvet, jandal veebruaril eesti ajalugu. Ta Paul Pint; Ingrid Silm, Tarmo Soots, kes ka ühtlasi saatis Foto—0. Haamer meenutas põgusalt ajaloolisi sünd musi alates 1918. aastast. Oleme pa Hillar Sõrra, Kristine Taylor, Erik Türk, Ülle; Trass, Anne-Liisa Vahi, guluses 40 aastat pühitsenud Eesti Erik Valter. Lõpetajaile kinnitasid Vabariigi sünnipäeva, meifi kohus on rinda hõbedased lõpumärgid neiide seda teha edasi> seni kurn me rahvas Iclassijuhatajad Virve Geering ja Hel= seal saab vabal maal vabalt end välv la^L^^^^ jendada. Vabariigi j,astapäevroB;^^^^^^^^^^^^^^ mones^ perekonnas kujunenud pu- ^ pooieaasta Uumistused. naks. bee paev peaks suureks pühaks kujunema kõikidele eesti perekonda- ^ H X . tUP' reedel pühitses XE.S. ainult eestlastele. Ta 'kirjeldas esi- Täienduskeskkool pidulikult omaloo° minguga E.V. 63. aastapäeva. Kava mest 24. veebmari^üha Eestis i i i ng Vabadussõda, millest ika 'kõneleja vanaisa noor^a osa võttis. Need maoli huvitav Ja Mhe. todustajaks oli ^ ^ . ^ ^ nooremale põlvkonnale pühad, me ei tohi millegiga haavata meie vanemat põlvkonda, selleks Ävapalvuses ütles Ellen et püüame puhtaks hoida Eesti nime. oleme Jumalale ^tänulikud selle eest, j^^^^j ^ ^ ^ ^ ^ g^^^j mis meile ori võimaldatud nmg palu- , me jõudu j a vastupidavust kõigile Hoogsa ja- mehise klaveripalaga eelolevale. Avasõna o l i koolikomitee esines Allan Kruuv. Karl Lääguse esimehel Hans Lupil. Ta ütles pub- luuletuse «Sõjapõgenikud^' esitas iikule teretulemast ja tänas õpilasi Mihkel Jürima. „Kuidas mu isa põ-esinemise eest me suurel E.V. üldak- genes Eestist", luges K a r i n Jürman. tusel ülikooH aulas. Me .noorte esine- Meeldivaid ,;Luuletusi talvest" lugemine tõi nn mitmelegi pisara sil- sid Ingi-Mai Loorand jä Ingrid Jür-m a . . . Korraldamise j a õpetamise man. Toreda loo oma väikesest õest erifine tänu kuulus Lydia Aruvallale, Leida Marleyle ja Karin klaverisaate eest. /;Minu nukk" ^kandis ette Maimu Nõmmik. Kõlava riinüga luuletuse „Kass" deklameeris Sandra Kastu-r i . Linda Kolli lugefe kokkuvõtte „IIusad päeyad" — Alma Tederi ro-meenutas noorte panust maanist. meie Vabadussõjas, noori juhte Vabariigi algul j a nüüdseid eesti noori, Pärast lühikest vahvaga tuli esile kes kodumaal kartmatult välja astu- noorem rahvatantsurühm Anne Tülli vad meie rahvuse ja meie õiguste juhatusel ja Ellen Salumets-Tülli eest. Ülemaailmsetel Eesti Päevadel muusika satel. Rühm tantsis tore-on olnud ka nieie noored need', kes daid tantse: Kägara, Jooksupolka, kandnud neid. Teie noored olete meie Meremeeste valss, Neljaipuari. salajane relv, kes t(M)b taas eesti rah- . T - U i A V • .vraolieo ;v,ao UboaAd.u; osLe ja õiguse. «N ,o.oj ri.h uv~ita va' jrna a1m uatui , -Ax .x Ko1r gi • ,,Sulid ja vommid", kokkuvõtte luges Aasta 1981 kuulutati Eesti Keele-ja Peeter Sommer. Katkendi sellest — Kooli Aastaks. E t ilma keeleta ei ole Mark Holmberg. Viiulisoolo „Siioni ka rahvast, seda teavad täpselt meie tütar" mängis Desiree Medri. K i r - vaenlased j a kodumaal on nad häka- jand „Uus tsivilisatsioon" oli Rein nud kõikjal eesti keelt hävitama ning 1'auli abstraktne fantaasia. Pisirefe-vene keelt esile tooma . . . Koos oma- raadi poliitilisel teemal „Pantvan-loominguga on noored loonud meie gid" pidas Erik Luiker. Ingrid K i - keskkoolile ilusa nime ja on esine- vilt oli kirjand ,^rmastuš". Ta kirnud väljaspool Torontot eesti publi- jeldas vanemate armastust, pere-omaloomingu õhtul Foto —• 0 . Haamer kule. kondlikku armastust, sõprade armastust ja platoonilist peiuiieiu afmas- Keskkodi Jauluriihm, mida juha- tust, ning ütles, et abivalmidus, teisi tas Anne Tull j a milles osalesid: De- «Wctav tegevus camiiti armastus.- siree Medri, EllehRuberg, Kalli Kubel, Anne Pull, Anita K i v i , Silvia Mat- Täienduskoöli Eesti. Vabariigi. ,63. aastapäeva aktusel' teisipäeval, 24. veebruaril said kooli lõpuklassi õpilased kooli rinnamärgi. Õpetaja Hella Leivat ki te August Gailiti ,,Ekke Moorist" luges Mia Tein ja katkendi sellest romaanist Jan Hopp. Moodsaid, tugeva aSstavt^gevus! on samuti arrnastus.- isamaaliku alatooniga, laule „ ö õ pime" ja ,,Tallinna teel" laulis hästi 'keskkooli laulurühm. Sel õhtul olid pea kõik keskkooli Vanem rahvatantsurühm, niille ju-soo, Kaarin Kruus, Linda K o l l i , Tii^ hataja Hugo Valter, pillimees Allan na Loniax, Ingrid K i v i , Juta Metsala, Liik, tantsis osavasti: Mustjala ma- Mia Tein, Oona Mällo, Siiri Oder, Tii- dal, Siiriporka, Tursapolka, Tilut-ti- õpilased siravais rahvarõivais, Kõiki na Hubel, Mia Kängsepp,v,Imbi-Mai lut^ ettekandeid tänas publik aplausiga. F o t o — 0 . Haamer Loorand, Selina Reiman, Cindy jalg ja Raabiku. Referaadi Härm, L i s a Pormeister, SusieHolm- seks muutunud riietusesemest „Tun idukad eesti noored muusikavõisllustel Kiwanise tänavustel muusikavõist-lüstel olid edukad eesti noored: Linda Norheim — 1. koht klaveri duo - , . r . -u X klassis 13-aastastele, 2. koht soolo- _ I^psonas tan^skeskkoolrj^^^^^^ Wassis 12-a.ja 3. koht duetiklassis berg, Linda Tiido, Monica Pint, Ing- ked" kandis ette Juta Metsala. Ro- ja Edgar Marten esinejaid. Ta ütles, rid Jürman, Karin Jürman ja Helen bert Paju luuletus ,^Iinu knsu" o l i et see õhtu oli pidulik ülevaade kesk Liiholm laulis hardalt: „Laul kodu- koduselt armas. Huvitava referaadi maast" ja „Jumal, m u süda Lisa Norheim — 1. koht klaveri • • 0 0 oi Hind $4.00iir©s.1 C i Itsa vm. kooli elust ja tegevusest. Ettekanne-meie rahvuslinnust ,,Suitsupääsuke" tes esines hck^^^^^ elab . ^po klassis 13-aastastele, 3. koht ka-luges K a r i Konze. Cindy Härm esitas suitsupääsuke, kuidas kalender teh- nada heliloojate^klassis i l - a . , 3. koht t i . . . Tore, et noored neid mõtteid duetiklassis 12-a. Mõl^^^ meelde tuletavad. Ta loodab, et 3 aas- Jpdre õpilased, ta pärast toimuvatel Eesti Päevadel, klaveripala. Tiina Hubelilt oli popü Isamaaliku kõnega esines Erik laarteaduslik kirjand jjKalender*'. Konze. Ta rääkis, et o n oma eesti Tänapäevaste ,>vabalt kasvatajate" keele omandanud vanematelt ja eesti mõtteid oli Peeter Sõrra kirjutanud samad noored oma talentidega kan koolist. Vabariigi aastapäev on meie 'kirjandis „Kui oleks minu t e h a , . n a v a d seda suurüritust, tähtis püha, kuid olude sunnü pea- ... nia ei läheks kooli, ma longiksin me pühitsema seda päeva väljaspool nJ^S'^ • ^^^^ uhkesti ütles ta lõ- Eestit, kuna meile 'kuuluv maa on P'^'^^' et mina toimin oma vanemate 'koolis lõppes hümniga, vaenlase kütkes. Eestis eesti inimese tahtmise järgi ja olen, elu ning oma .süda. on siiski ysiba j a seal on ruumi • saavutustega, väga rahul! Kokkuvõt- Mitmekesine õhtu täienduskesk- Linda Tralla — 3. koht klaveri soo-loklassis 21-aastastele. Craig Potsep — 1. koht akordioni sooloklassis 8- aastastele. Jeremy Viinalass 2. koht viiuli kontsertklassiš. Tõnu Voitk — 2. koht viiuli sooloklassis 14-aastastele. Ero Voitk — ,3. koht tsello sooloklassis 15-aastastele.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 5, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-03-05 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810305 |
Description
Title | 1981-03-05-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | 'MEUAPÄEVAL, S. MÄRt^II^ „Meie Elu^ nr. 9 (1620) 1981 mu lõpetajatele kmnitati rind^ EesÜ Maja li oli kogunenud arvukalt lastevanemaid ja v harduses Jälgisid järgnevat kaunist aktust. Rahvuslipp kanti sisse õp. En^ Lü- dele; Pühaks^ mi^^ loodigi juhatusel rahvarõivais V kl. õpi- dud rahvusvärvidega, 'tehakse üks-laste poolt, kes ka lipuvalves seisid, teisele kingitusi, kinkides eesti räa-Ühiselt kõlas me v^imu^tav lipulaul. ;m^^ ajalehti, eesti rahvarõi- Vabariigi aastapäevaks esitas lavalt vaid, eesti vöösid jne. Korraldatagu õpilaskoor massdeklamatsiopni ja pidulikke õhtusööke, mindagu kooli eesti rahvarõivais sel tähtsal päeval. , Kõneleja meenutas „Kalevipoja" 11- imumise tähtsust, see on meie rah-kaks uudset patriootilist laulu õp. dia Aruvalla^ juhatusel. Oma; avasõnas koolikomitee . esi mees Haris Lupp mainis suurepärast vuslik uhkus. Peaksime hoidma oma E.V. aktust ülikooli aulas, iiing tänas rahvuslikku kultuuri ja eriti selle täienduskooli, kes ka oma osa seal alust - - e e s t i keelt. K u i kaob keel, hästi täitis. Ta toonitas, et meie ees- hääbub rahvas. Kodudes räägitagu SAULT STE. MARIE Sault Ste. Marie Eesti Seltsi aasta-peakoosolek peetaks^, pühapäeval, 5. aprillil algusega kell 5 p.l. Suomi Ees«- ti Majas, sealse naisringi koosoleku-tesaalis. Kevadine küpsiste näitemüük reedel, 10. aprillil — Station Mairis algusega kell 2 p.l. Folk Arts Assoc. poolt organiseeritav Ülestõusmis-pü-hadeaegne rahvustevaheline küpsiste ja toitude näitemüük. Toronto Eesti Keskkool organiseerib koolilaste ekskursiooni Sault Ste. Mariesse, seniste eelduste kohaselt 30. j a 31. mail. Külalised korraldava^ ettekannete õhtu kohalikule eestlaskonnale 3 0 . mai õhtul. ti kooli mõju, oma kasvandikele, ' • -'j ilinneb juba eesti ühiskonnas, kus seda keelt, kasvõi mõnigi rida. Eesti T.E.S. Täienduskooli 29. lennu lõpuklassi õpilased koolt E.V. aastapäeva aktusel. 1.. rida, vasakult? meie kooli lõpetajad' oni juhtivatel ,;köögi keelega" inimene on harimatu j^öolikomitee esimees H/Lupp, Ruth Kiing, Kristi Laansoo, Ülle Trass, õpetajad Hella Leivat ja,Vir- - c„„.o, w „ . . u df« vnrt. niivnrvu innpt.nn^ wGeriug, IngHd Silm, üsa laihbür, . 1 ^ ^ Karre,: Vivienhe Medrl, Lisa Abe, koolijuhataja H. Ründ-va. 2. rida: Erik Tork, Peter Mälle, Anneiiisa Vahi, iuuliä Lhidau, Kristine Taylor, Tarve Eistrat, Erik Hölmberg, Hillar Sõrra,^^P Pint, Andres Musta. 3. rida: Erik Filvet, Erik Valter, Martin CMsMedri ja Juhan Lindau. - V Foto — 0 . kohtadel. \ Viimaselt suuraktuselt ka siis, kui ta ori ülikooli lõpetanud, paistsid eriti silma Anne Tüll ja 'Pee- Järjekindlus eesti' keele nõudmisel ter Einola. ^ on tähtis tegur. Kõikidel võõfsõna- Kõneleja väitis, et meie maa, Lää- del on emakeelne vaste, tarvitagem nemere kaldal, on ajaloo kestel läbi neid; mitte võõrsõnu! Kõneleja Ip-tulnud suurtest raskustest ja praegu petäs sõnadega: „Me võitleme edasi, surutakse seal meie rahvast ja keelt, me nõuame oma maad tagasi kuid meie noored ideklameerisid, et Järgnes tarmukalt lõpetaja Liisa ega siis igavest nõnda see j ä ä . . . Lamburgi hoogne klaveripala „Eesti Meie kannanie tuld südames!" Ta kuulutas käesoleva aasta Ees- 'ti.Keele- ja Kooli Aastaks! Selle aas- Jumalateenistused 15. märtsil — teenib õp. Udo Petersoo ja 12. aprillil ^ t e e n i b õp, Pähn. E.Ev.L.K. Kanada praostkonna-koosolek peetakse sel aastal Sault Ste. Maries, 25. aprillil. Koosolek lõpeb piiskopliku jumalateenistusega 'kõikide koguduste õpetajate ja saadikute osavõtul. tä raames korraldatakse üritusi nobr-tants". EESTI TOIM . : • ; : . : • ' ' Sütitavate sõnadega koolijuhataja tele, nagu kirjandite võistlusi ja tei- Henn Ründva juhtis noorte mõtteid si. Igakülgset edu noortele soovides tugevale, väitmätule eesti vaimule, kutsus Hans Lupp noori truuks jää- Ta tõendas, et vaenlane e i karda mit-ma sini-must-valgele. Täienduskooli te meie rikkust, väid me vannu tu-lõpetäja, Irlgrid Silm, deklameeris gevust ja soovis, et eesti noored olek- . oskuslikult Marie Ünderi ,,Mälestus sid sama tugevad tõde. maailmale ja tõotus". Lõpetaja Rutt Küng esi- kuulutama ja eesti vaimu hoidma, tas kaunilt, meeldiva klaveripala, 'kui Terry Fox võitluses inimsoo ,.Väike lauluke". Aktusekõhe skm. vaenlase vastu. Eesti noored muutugu eesti Tahvus'kangelasteks! Koolijuhataja tutvustas rahvusrõivais s i ravaid täienduskooli lõpetajaid: L i i - Kask, kes eriliselt rõhutas algavat sa Abe, Mikk Altosaar, Tarmo Eist- Eesti Keele, j a Kooli Aastat. Ta üt- rad, Evärd Mark, Erik Hölmberg, ies. et just nüüd on kõikide silmad Kaia' Kruus, Ruth Küng, Kristina pöördunud täienduskoolide poole. I l - Laansoo, Liisa Lambur, Juhan L i n - ma täienduskoolideta ei oleks eesti dau. Juulia Lindau, Rein Lomax, skautlust- ega,gaidlust. Nagu jõulu- Christopher Medri, Vivienne Medri, Eesti Seltsi juhatus, avaldab tänu jõuluküpsiste näitemüügi korraldajatele. Müügilaua organiseerimise ja . iläbiviimise eesotsas seisis Ajviine Kaldma ja teda abistasid Äliide Rauk, Heliy Lübek, Ebba Põldmaa j a Hilda Heinlaid. Samuti tänab juhatus eesti käsitöö ja kunstiklubi „Estocraft" liikmeid, kes seadsid ülesse eestlaste osakonna näitusel „Jõulud kõikjal maailmas". M Ü Ü A laupäeval loetaikse jõultievangeeliU" mi, liii kõneldakse kahekümne nel-Älrek Meipoom, Andres Musta, Mar- T.E .Seltsi Täienduskeskkooli omatooHiatogu õbtMi ©sines tekkwll laulurühm Anne Tüiri juhatusel, täielik EESTI MARGIKOGU. kirjad slt. „Margikogu" tinMällo, Peter Mällo, Erik Pilvet, jandal veebruaril eesti ajalugu. Ta Paul Pint; Ingrid Silm, Tarmo Soots, kes ka ühtlasi saatis Foto—0. Haamer meenutas põgusalt ajaloolisi sünd musi alates 1918. aastast. Oleme pa Hillar Sõrra, Kristine Taylor, Erik Türk, Ülle; Trass, Anne-Liisa Vahi, guluses 40 aastat pühitsenud Eesti Erik Valter. Lõpetajaile kinnitasid Vabariigi sünnipäeva, meifi kohus on rinda hõbedased lõpumärgid neiide seda teha edasi> seni kurn me rahvas Iclassijuhatajad Virve Geering ja Hel= seal saab vabal maal vabalt end välv la^L^^^^ jendada. Vabariigi j,astapäevroB;^^^^^^^^^^^^^^ mones^ perekonnas kujunenud pu- ^ pooieaasta Uumistused. naks. bee paev peaks suureks pühaks kujunema kõikidele eesti perekonda- ^ H X . tUP' reedel pühitses XE.S. ainult eestlastele. Ta 'kirjeldas esi- Täienduskeskkool pidulikult omaloo° minguga E.V. 63. aastapäeva. Kava mest 24. veebmari^üha Eestis i i i ng Vabadussõda, millest ika 'kõneleja vanaisa noor^a osa võttis. Need maoli huvitav Ja Mhe. todustajaks oli ^ ^ . ^ ^ nooremale põlvkonnale pühad, me ei tohi millegiga haavata meie vanemat põlvkonda, selleks Ävapalvuses ütles Ellen et püüame puhtaks hoida Eesti nime. oleme Jumalale ^tänulikud selle eest, j^^^^j ^ ^ ^ ^ ^ g^^^j mis meile ori võimaldatud nmg palu- , me jõudu j a vastupidavust kõigile Hoogsa ja- mehise klaveripalaga eelolevale. Avasõna o l i koolikomitee esines Allan Kruuv. Karl Lääguse esimehel Hans Lupil. Ta ütles pub- luuletuse «Sõjapõgenikud^' esitas iikule teretulemast ja tänas õpilasi Mihkel Jürima. „Kuidas mu isa põ-esinemise eest me suurel E.V. üldak- genes Eestist", luges K a r i n Jürman. tusel ülikooH aulas. Me .noorte esine- Meeldivaid ,;Luuletusi talvest" lugemine tõi nn mitmelegi pisara sil- sid Ingi-Mai Loorand jä Ingrid Jür-m a . . . Korraldamise j a õpetamise man. Toreda loo oma väikesest õest erifine tänu kuulus Lydia Aruvallale, Leida Marleyle ja Karin klaverisaate eest. /;Minu nukk" ^kandis ette Maimu Nõmmik. Kõlava riinüga luuletuse „Kass" deklameeris Sandra Kastu-r i . Linda Kolli lugefe kokkuvõtte „IIusad päeyad" — Alma Tederi ro-meenutas noorte panust maanist. meie Vabadussõjas, noori juhte Vabariigi algul j a nüüdseid eesti noori, Pärast lühikest vahvaga tuli esile kes kodumaal kartmatult välja astu- noorem rahvatantsurühm Anne Tülli vad meie rahvuse ja meie õiguste juhatusel ja Ellen Salumets-Tülli eest. Ülemaailmsetel Eesti Päevadel muusika satel. Rühm tantsis tore-on olnud ka nieie noored need', kes daid tantse: Kägara, Jooksupolka, kandnud neid. Teie noored olete meie Meremeeste valss, Neljaipuari. salajane relv, kes t(M)b taas eesti rah- . T - U i A V • .vraolieo ;v,ao UboaAd.u; osLe ja õiguse. «N ,o.oj ri.h uv~ita va' jrna a1m uatui , -Ax .x Ko1r gi • ,,Sulid ja vommid", kokkuvõtte luges Aasta 1981 kuulutati Eesti Keele-ja Peeter Sommer. Katkendi sellest — Kooli Aastaks. E t ilma keeleta ei ole Mark Holmberg. Viiulisoolo „Siioni ka rahvast, seda teavad täpselt meie tütar" mängis Desiree Medri. K i r - vaenlased j a kodumaal on nad häka- jand „Uus tsivilisatsioon" oli Rein nud kõikjal eesti keelt hävitama ning 1'auli abstraktne fantaasia. Pisirefe-vene keelt esile tooma . . . Koos oma- raadi poliitilisel teemal „Pantvan-loominguga on noored loonud meie gid" pidas Erik Luiker. Ingrid K i - keskkoolile ilusa nime ja on esine- vilt oli kirjand ,^rmastuš". Ta kirnud väljaspool Torontot eesti publi- jeldas vanemate armastust, pere-omaloomingu õhtul Foto —• 0 . Haamer kule. kondlikku armastust, sõprade armastust ja platoonilist peiuiieiu afmas- Keskkodi Jauluriihm, mida juha- tust, ning ütles, et abivalmidus, teisi tas Anne Tull j a milles osalesid: De- «Wctav tegevus camiiti armastus.- siree Medri, EllehRuberg, Kalli Kubel, Anne Pull, Anita K i v i , Silvia Mat- Täienduskoöli Eesti. Vabariigi. ,63. aastapäeva aktusel' teisipäeval, 24. veebruaril said kooli lõpuklassi õpilased kooli rinnamärgi. Õpetaja Hella Leivat ki te August Gailiti ,,Ekke Moorist" luges Mia Tein ja katkendi sellest romaanist Jan Hopp. Moodsaid, tugeva aSstavt^gevus! on samuti arrnastus.- isamaaliku alatooniga, laule „ ö õ pime" ja ,,Tallinna teel" laulis hästi 'keskkooli laulurühm. Sel õhtul olid pea kõik keskkooli Vanem rahvatantsurühm, niille ju-soo, Kaarin Kruus, Linda K o l l i , Tii^ hataja Hugo Valter, pillimees Allan na Loniax, Ingrid K i v i , Juta Metsala, Liik, tantsis osavasti: Mustjala ma- Mia Tein, Oona Mällo, Siiri Oder, Tii- dal, Siiriporka, Tursapolka, Tilut-ti- õpilased siravais rahvarõivais, Kõiki na Hubel, Mia Kängsepp,v,Imbi-Mai lut^ ettekandeid tänas publik aplausiga. F o t o — 0 . Haamer Loorand, Selina Reiman, Cindy jalg ja Raabiku. Referaadi Härm, L i s a Pormeister, SusieHolm- seks muutunud riietusesemest „Tun idukad eesti noored muusikavõisllustel Kiwanise tänavustel muusikavõist-lüstel olid edukad eesti noored: Linda Norheim — 1. koht klaveri duo - , . r . -u X klassis 13-aastastele, 2. koht soolo- _ I^psonas tan^skeskkoolrj^^^^^^ Wassis 12-a.ja 3. koht duetiklassis berg, Linda Tiido, Monica Pint, Ing- ked" kandis ette Juta Metsala. Ro- ja Edgar Marten esinejaid. Ta ütles, rid Jürman, Karin Jürman ja Helen bert Paju luuletus ,^Iinu knsu" o l i et see õhtu oli pidulik ülevaade kesk Liiholm laulis hardalt: „Laul kodu- koduselt armas. Huvitava referaadi maast" ja „Jumal, m u süda Lisa Norheim — 1. koht klaveri • • 0 0 oi Hind $4.00iir©s.1 C i Itsa vm. kooli elust ja tegevusest. Ettekanne-meie rahvuslinnust ,,Suitsupääsuke" tes esines hck^^^^^ elab . ^po klassis 13-aastastele, 3. koht ka-luges K a r i Konze. Cindy Härm esitas suitsupääsuke, kuidas kalender teh- nada heliloojate^klassis i l - a . , 3. koht t i . . . Tore, et noored neid mõtteid duetiklassis 12-a. Mõl^^^ meelde tuletavad. Ta loodab, et 3 aas- Jpdre õpilased, ta pärast toimuvatel Eesti Päevadel, klaveripala. Tiina Hubelilt oli popü Isamaaliku kõnega esines Erik laarteaduslik kirjand jjKalender*'. Konze. Ta rääkis, et o n oma eesti Tänapäevaste ,>vabalt kasvatajate" keele omandanud vanematelt ja eesti mõtteid oli Peeter Sõrra kirjutanud samad noored oma talentidega kan koolist. Vabariigi aastapäev on meie 'kirjandis „Kui oleks minu t e h a , . n a v a d seda suurüritust, tähtis püha, kuid olude sunnü pea- ... nia ei läheks kooli, ma longiksin me pühitsema seda päeva väljaspool nJ^S'^ • ^^^^ uhkesti ütles ta lõ- Eestit, kuna meile 'kuuluv maa on P'^'^^' et mina toimin oma vanemate 'koolis lõppes hümniga, vaenlase kütkes. Eestis eesti inimese tahtmise järgi ja olen, elu ning oma .süda. on siiski ysiba j a seal on ruumi • saavutustega, väga rahul! Kokkuvõt- Mitmekesine õhtu täienduskesk- Linda Tralla — 3. koht klaveri soo-loklassis 21-aastastele. Craig Potsep — 1. koht akordioni sooloklassis 8- aastastele. Jeremy Viinalass 2. koht viiuli kontsertklassiš. Tõnu Voitk — 2. koht viiuli sooloklassis 14-aastastele. Ero Voitk — ,3. koht tsello sooloklassis 15-aastastele. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-03-05-04