Meie Elu = Our life, March 5, 1981

              '1 ^'.fv
^0) 1981
-Kk-
• • i--
^d^ mis
lugvaate
ide viisi
lk öeldu
inenäge-itsemist
kõrval-isaama-
|i, hõisa-isaama-ti
lennu-
^ilma
:äljanäi-id
jook-
>busse.
ident ja
lisriikide
toodi
lõieti oi-kui
au:
md mit-ilusates
Iresident
)dsamad
(jad!;
eed nn. "
id'kõige .
siis leia-iaiiietni"
:
ri tege-i
ei läi-est
võit-millestki
ada mõ"
ehmetel '
ga läks
uud te-toprete
oolt üle
Ihöones.
isääma-lm,
mida
IKangela-see,
ke.s:
lyõioma
positiiv-laäilma-
|idepääs-
Muidugi
Ivõib-plla
mingit
ada, et
^a nimel!
d, et nad
jid koju.
ta rahvas
lürekoor-i
ning
id. esineb
ilemastl
lisatsioon
leliste ja
|e lahen-problee-läs
aina
Iprodukt-
Kaks
3.hvastest
jud. Neid
jlisi probr >
da osade
IXäesolev
joogivee
lele rah-
Ijonit ini-
(m. LRO
(ada puh- .
ehitami-
|u vähem •
[astumise
It aastas,
[ngu pea-
Istele aja-
)nverent=
iänuneva°
eri°
>ri kutsu-rahvus-
Isindajad,
|seks ees-
1 mõeldud
isgruppi-tl
kokku-
Irahvaste-
LRO or-abistus
[rä mitte-la.
Nii on
indiaan-li
õmblus-kottides.
mrsti va-mesiden-lotada.
il Henny
tad infor-tide
ta-ja
andsid
esimehele
stätud va-
Ifkorra ja
caristuste
ühiskond
teenistu-
DQCED.
I
j,
j
V
l
s.
h
1
Londonis, Ont. pühitseti Eesti Va-riigi
63. aastapäeva Eesti Seltsi
poolt korraldatud piduliku afttusega
pühapäeval, 22. veebruaril Trinity
koguduse ruumides. Aktusele bli ko­gunenud
üle kuuekümne inhnese,
nende hulgas külalisi Sariiiäst, To­rontost,
Ottawast ja mujalt. Külalis-kõnelejaks
oli prof, Karl Aun Water-
Aktus algas lipu sissetoomisega,
mille järele lauldi ühiselt lipulaulu
„Eesti lipp".. Avasõnad ütles: Eesti
Seltsi esimees Kaljo Lo6ne,tutvusta-
. des aktusekõnelejat, professor:emee-ritust
Karl Äun'a, endist rahvusvahe­lise
õiguse ja võrdleva riigiteaduse
yõppejõudu-Wilfrid Laurier'i ülikoo­lis
Waterloo's.
Prof. Aun oma sisuikas kõnes rien-
• tis, et võitlused, mis toimusid Eestis
rohkem kui 750 aastat tagasi, on jät­nud
oma mõju tänapäevani. Pärast
vägeva Roömä riigi lagunemist tek­kinud
lääne-euroopa^ 'kultuur ! kan­dus
ka Eestisse ja aastasadade
viisi olid Narva jõgi ja Peipsi järv
Ida- ja Lääne-Euroopa piiriks. Kuigi
Eestist käisid üle hävitavad sõjad
ning rahvas oli raskes orjuses, jäi
Eesti kultuuriliselt läände ka siis,
kui ta paarsada vijmast aastat oli po­liitiliselt
Venemaa osa. See ajalooli­ne
pärand võimaldas eesti rahvale
möödunud sajandi teisel poolel ma­jandusliku,
kultuurilise ja hariduslik
ku ärkamise, olles peateguriks, et
Eestist sai iseseisev, sõltumata lää-ne-
eurobpalilc vabariik. 1
Kõneleja puudutas muuhulgas kä
veel eestluse probleeme, mis tekkisid
37 aastat tagasi, kui meie rahvas lö.(>
di kaheks osaks. See tõi shoki, mil­lest
me pole veel üle saanud. Sõja­järgsest
viletsusest^ j a lootuä^etusest
on kodumaal kuidagi üle saadud ja
tänu lääne-euroopahkule tagapõhjale
ön rahvuslk kultuuril(k>ming jälle ja­lule
seatud, ning eestlaste tehniliste
teadmiste järgi on nõudmine nii idas
kui läänes. Võõrsile saabunud rahva-osa
on igal pool j õudnud enneolema­tule
majanduslikule õitsengule ja
jõukusele. Auto aitas meid omal' ajal
koos hoida ja- ilma autota ehk ei
oleks Seedriprutki saanud olla. Müüd
on tulnud^ ka lennuajastu eestlusele
abiks, tuues tuhandeid eestlasi iüle
. maailma kokku Eesti Päevadeks. Tu=
leks leida veel rohkern uusi teid ja
võimalusi, et ka kolmanda ja neljan­da
generatsiooni järglased leiaksid
tee oma „juurte" Juurde.
Aktusekõnele järgnes langenud
kangelaste mälestamine. Hardas vai-,
kuses deiklameeris Kadri Reikman
oma ema luuletuse ,,Mälpstus'S .''
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
läkituse luges ette Leonhard Kahro
ja'seltsi abiesimees Väino Einola ki-ges
saabunud kirjalikud tervitused
St. Catharinea'i, Hamiltoni ja Ottawa
Eesti Seltsidelt. ^
Järgnevas ee&kavalises osas dekla­meeris
Melanie Purres Betti Alver'i
luuletuse „Puust palitu". Selle järele
laulis õpiläskoor koolijuhataja Val­dek
Lenk'i juhatusel kaks laulu: J.
Žeiger'! „öitse maa ja müha meri"
ja R. Pätsi „Meie laul". Väikene
Debbie Anderson laulis veel julgelt
ja vaatamata sellele, et ta eesti keelt
ei valda, heas e;esti keeles A. Kiišs'i
,;Mu koduke on tilluke". Edasi esi­tasid
täienduskooli õpilased Jack
Purres, Debbie Anderson, Peeter
Paas, Kadri Reikman ja Peeter Terri
Helle Reikman'! :luuletuse ,,Muinas-maa"
ja eeskava lõpuks laulis õpilas-koor
J. Aavik'u „Hoia, Jumal, Eestit".
Klaverisaatjana tegutses täiendus­kooli
õpetaja Karin Terri.
Meeleolukale aiktusele ütles lõpp*
sõna seltsi kirjatoimetaja Paul Ro-huriurm.
Aktus lõpetati Eesti hümni
laulmisega ja lipu väljaviimisega,
koosviibimine kohvilauas.
BREZHNEY LUBAB
KAITSTA KÜUBAT
Moskvast saadud teateil N. Liidu
president Leonid Brezhnev oh luba­nud
Kuuba diktaatorile, Fidel Cast-
To\e, kaitsta tema valitsust ja Kuu­bal
USAj igasuguste kallaletungide
vastu. See kinnitus president Brezh-nevüt
tuli|üks päev pärast seda kui
president Reagan oli süüdistanud
Kuubat, N. Liitu ja Vietnami vasak­poolsete
terroristide varustamises
relvadega El Salvadoris.
N, Liidu kommunistliku partei tea­dustaja
Vladim Zagladi kinnitas, et
ettevalmistused N. Liidu poolt on
käigus president Reagani ja presi­dent
Brezhnevi kokkusaamise korral­damiseks,
vaatamata sellele, et USA
presidendile ei ole veel tehtud for­maalset
ettepanekut selleks kokku-
I saamiseks. Zagladi arvates president
Reagani eitav hoiak N, Liidu poliiti­liste
taotluste kohta ei ole n^ingiks
takistuseks tippude kokkusaamisele.
Sellest kokkusaamisest USA presi­dent
peaks olema huvitatud. ^
Lippude helskamihe Eesti Kodu õuel 24. yeebruari hommikuL Vasakult*. E. Herma, J. Herma, L
Võika, Ä. Anelin, J. Öaiba, J. Maar, A. Sepp, Ä. A. Lepismaa, pr. Leptsmaa, E. Ivand, R. Talve,
L. Maldre, Maldre, H. Pent ja Foto— Elna Kungla
öndoni,Orit. Eesti Selts pidas
oma • korralise aasta-peakoosoleku
pühapäeval, 8. veebruaril. Kinnitati
tegevus-, ja kassa-aruanded ja valiti
juhatus kosseisus: Kaljo Loone
esimees, Väino Einola — abiesimees,
Osvald Kõpper — kassapidaja, Paul
Röhunurm — kirjatoimetaja ja Lem­bit
Tönnis — ametita liige. Juhatus-liikme
kandidadiks jäi dr. Jaak Pur­res.;..
Reviajoni-komisjom valiti Ernst
Reima ja Kaljo Akkerta, kandidaa­diks
sai Harry Raüdvee.
Esindajaks Sihtasutus Seedriorta
juhatusse jäi edasi Väino Einola ja
tegeviiikmeteks olid nõusoleku and­nud:
Väino Einola, Fanny Karu, Os­vald
Kõpper, Kaljo Loone, Asta Loo­ne,
Karl Martin, Jaak Purres, Valde-ko
Reikman, Paul Rohtmurm, Endel"
Rätsep, Lembit Tonnis ja Artur
.Vaart.-^..---
Eesti Vabarigi 63. aastapäeva oh
M tähistas Eesti Kodu pere kont
sertaktusega vabaduspäeva, mis
te mälestuse tegi koi. August Toman-der
ja segakoor laulis „Requiem".
EKK esimees Laas Leivat pidas
gas hommikul kell 9 sini-must-yalge päevakohase kõne, alla kriipsutades
ja Kanada lippudega heiskamisega kommunistliku Venemaa jämedat le-
Eesti Kodu õuel. pingute rikkumist ja; järjest laiene-.
^ vat rahvaste orjastamist Moskva,
Aktus algas Eesti Kodus elunevate ülemvõimu alla. Meie kõikide üles-
Vabadusristi kavaleride ja vabadus- andeks on säilitada eestlust ja nõuda
MOORMEEST või
kes on huvitatud LINOTYPE ja FO­TO
TRÜKILÄDUMIST õpphna. Eesti
keele oskus tarvilik. Tel. 366-9887.
ja Euroopa
sõja veteranide austamisega. Leida
Maldre kinnitas valged lilled rinda
Alfred Kask'ele, August Tomänder'-
ile, Johannes Näärile, Kristjan
vabadust Eestile, lõpetas kõneleja.
•Anne-Liis Tüll deklameeris kõiki
kaasatõmbavalt kadunud Malle
Pähn'a luulepühenduse „Eesti sõdu-küla'le,
Evard Kollinale ja Emilie j-ile".
Ivand'ile, Vabadusristi kavaleri le- Peeter Tammearu klaverisoolo,
sele. Sõjaveteran Kari-Ärdam viibis Frederic Chopimi Polonaise, ühendas
haiglas. jjieie ja poola rahva kannatuse ja
Järgnes palvus, mille pidas Kodu võitluse ühise vaenlase vastu üusaks
pere % õpetaja Elmar Pähn, võt- i^usikaliseks elamuseks Vabadus­tes
kõne aluseks apostel Pauluse sõ- vPäeval.
nad: ,,Vabaduseks on Kristus meid Sopran Õnne Laikve laulis kolm
vabastanud!" Sisukasse kõnesse oli "Päikese paistel" Merikanto,
põimitud palve Kõige Vägevamale, .Kodumaa" Peeter Tammearu ja
tõotus meie maale ja rahvale. Palves Me oleme nagu lapsed" E. Oja vii-
Eesti Kodu pere kinnitas oma usku sidel, mis said tänava tunnustuse,
tõe, õiguse ja vabaduse võidusse kan^ Pidulik aktus lõppes rahvushümniga.
ÜSA> Inglise, Saksa ja Prantsuse
valis- ja riigikaitse küsimustega tege­levad
erikomiteed koostasid ning esi­tasid
ühise uurimuse selle kohta,
mis on muutunud viimasel ajal sõ-japoliitilisel
alal ja kuidas reageeri­da
sellele.
'Uurimus lähtub N. Liidu sõjalise
võimsuse tohutust suurenemisest
möödtmüd aastatel ja Moskva impe­rialistlikest
taotlustest'. Märgitakse
N. Liidu invasiooni Afganistani, Poo­la
okupeerimise võimalust ja sekku­mist
mõlemal poolel Pärsiälahe piir­konnas
asetleidvas sõjalises Iconflik-
J
nataval kodumaal.
Aktusele kogimenuidteirvitas Eesti
Kodu nmei EK abiesimees Elmar
Maldre.
Anne-Liis Tüll deklameeris Salme
Ekbaumi luuletuse „Vahel keset
ve' tl
Ligi 400 oli kogunenud esmaspäev
vai „Soome õhtule" Toronto EestS
Majja kus lennuliin ,J?4nnair" näi­tas
turismif ilme jä kostitas rikkali­kult
suupistete ja jookidega. Tervi-tussõnad
ütles ,yFinnair'i" kohapeal­se
osakonna juhataja Ilkka Mitro ja
andis ülevaate lennuliini tegevusest.
Järgnes head ajaviitemuusikat! Han°
nu Lambertl akordionilt, Soomet
, tutvustavad filmid ja tantsutrapi esi­nemine.
Loositi välja ka mi, „ukss-.
auhinde".
Eesti Kodu Segakoor Aino Pähn'a
juhatusel laulis .kaks ladu, „Hoia Ju­mal
Eestit" ja „Isamaale".Langenu-millele
järgnes Eesti Kodu pere ühi­ne
kohvilaud.
iXänuväärse töö olid teinud Vaba­duspäeva
väärikaks tähistamiseks
E.K. Kultuuri Ring koosseisus Alek­sander
Lepismaa — esimees. Leida
Maldre, Ado Anelin, Linda ja Martin
Tamm, Elmar Haab, Alice Kullango
ja väsimatu perenaine Aliise Saage.
..••elna" :
Toronto Eesti
Segakoori kevadises
tegevusest
Kevade hakkab lähedale jõudma
ja sellega koos ka koori traditsiooni­line
Lõbus Laupäeva õhtu, mis toir
mub sel aastal 14. märtsü kell 19.00
Eesti Maja suures saalis.
Pidu kaunistavad oma lauluga Lei­da
Järvi ja Harry Lillioja. Meie oma
naiskoor ja ka terve segakoor val­mistavad
ette lustakat kava külalis­tele,
mida koorijuht Uno Kook on
selleks puhuks kokku otsinud ja
seadnud. I
Samaaegselt Lõbusa Laupäeva õh­tu
kava ettevalmistusega oleme ka
alustanud õppima laule XV Lääne­ranniku
Eesti Päevadeks, mis toimu­vad
juuli kuu lõpul Seattle's Was­hingtoni
osariigis, Washingtoni Üli-kooli
maaalal.
Toronto Eesti Segakoori kavatsus
on sõita lennukiga Vancouverisse ja
seal peatuda mõned päevad. Vancou-veri
eestlased on meid palunud seal
tis. kui tähtsamaid tulipunkti, mida kir, ikus , esine,d a mõne laulug. a,. Soovi-
USA jä Euroopa peavad sumas pida- : ^"'T^LnT^f
mai-.-' - - r v - ; ! ' . v / ; , - . , : ^ ' : .
Sunset Beach Rä.> F.O. BOK
Oak Ridge, Ontsiiio LOG
Eesti Kodus üürile anda
(Algus esiküljel) V
^ Bulgaarias sündis kahe peaga tü­tarlaps.
Beebi kaalus sundimisel 8
untsi. Tal on kaks närvisüsteemi,
kaks, selgroodu kuid üks süda ja
neerud, •••
lV Meksikos võtsid 60 keskkooh õpi°
last üle Liibanoni saatkonna Ija hoid­sid
19 isikut pantvangiks protestiks
koolijuhataja vastu. Õpilased hoic^sid
saatkonna ametnikud koos saadiku­ga
viis tundi vangis. Koolil ei ole mi­dagi
ühist saatkonnaga. /
Tuhanded aatomienergia- kasuta­mise
vastasfifd purustasid äride ak­naid
ja tekitasid kahjustusi pargitud
autodele Hamburgis Lääne-Saksa-maal.
Kokkupõrgetel politseiga said
vigastada 35 isikut.
lör: Frank Sinätra andis üheks oma
soovitajaks presidendi Ronald Rea­gani
kui täitis Nevada, osariigi spovi-avalduslehe
õnnemänigude kasiino
loa saamiseks. 1966 aastal võeti te­malt
luba mafiasse kuuluvate isikute
sõprustamise kahtlustuse pärast.
lülr Moskva esfaidaja Ida-Berliinis tea­tas,
et Nõukogude Liidu valitsus keel­dub
endise Hitleri abilise Rudolf
Hessi vabastamisest. Rudolf Hess on
ainukene vang Lääne-Berlünis asuvas
Spandau vanglas ja tema ülalpidami­ne
maksab miljoneid dollareid lääne­riikidele.
^ Endine Iisraeli peaminister Rabin
soovitab Arneerika .Ühendriikidel
taastada poliitiline läÄätmine Iraa­niga.
Selle põhjuseks' on tal, et see
takistaks Nõukogude Liidu mõjuvõi-mu
suurenemist selles piitonnas.
^•Ameerika- ühendriikide välisminis­teeriumi
andmetel toimus 7300 terro­riakti
rahvusvahelises ulatuses aja­vahemikul
1968 a. kuni 1980 a. Terro­ristide
toetajaks ja väi
m Nõulcogude
TeM.,727-9667
ÄüE ja Hans Merep! Eistiplaät, mis müüdi vanametalliks Rootsi,
Ida-Euroopa päritoluga rahvusgrup- '
seas hästi tuntud ukraina pärit-vabadusvõitleja
Yuri Shyrtiko
kandideerib Ontario valimistel, 19.
märtsil High Park Swansea valimis-piirkqnnas.
Tema tütvustaniiseks et-nihste
ajalehtede esindajatele oli
korraldatud eelmisel nädalal eine Ro-devi/
ay Innis (Seaway Towers). Kõ­nelesid
Ontario peaminister William
Davis ja tööminister R.obert Elgie
progressiivsete konservatiivide taot­lustest^
pärast edukaid valimisi ja
Yuri Shymko peatus oma senise te­gevuse
juures multikultuuri alal.
Yuri Shymko on ajaloolane, kes val­dab
mitnieid keeli. Pikemat aega ta
bh ukraina maailmaliidu peasekre­tär
ja Kanada pariamendi liige 1978
--79. aastail. Ta on kirjutanud raa­matu
inimõiguste ja nende eitamise
kohta kommunistlikes maades. Koos­töös
Balti rahvaste keskorganisat­sioonide
juhatuse liikmetega, eriti
EKN praeguse esimehe Laas Leivati­ga
ta koostas dokumentaalteose,
miks N. Liit tuleb dekolonaliseerida.
See dokumentaalteos on äratanud ül­dist
täjielepanu ja on üheks aluseks,
mülelt lähtutakse Balti rahvaste
probleemi käsitamisel Madriidi kon»
verentsil.
Yuri Shymkb väärib suurt toetust
eelseisvatel valimistel kõigi etniliste
USA ja Euroopa ei ole seni suut­nud
kujundada ühist poliitilist joont
vastupanuks N. Liidu imperialistli­kele
taotlustele. Neil tuleb üksteisele
läheneda ja tihedamalt töötada koos.
Uurimuses soovitatakse, et Euroopa
riigid peaks suurendama oma riigi­kaitse
eelarvet reaalselt 3% võrra
igal aastal. Euroopa kaitsmiseks tu­leks
kasutamisele võtta uued tuum-relvad,
mis oleks seal juba rahuajal
valmis. Poola suhtes soovitatakse an-da
majanduslikku abi, et rahvas
saaks toidetud ja võiks rahulikult la­hendada
oma sisepoliitilisi problee­me.
Ühtlasi soovitatakse kindlat
hoiakut R Liidti suhtes. Ta peab võt­ma
enesele täie vastutuse Poola oku­peerimise
korral. Sel juhul lääs
peaks katkestama kaubavahetuse
N. Liiduga ja rakendama karmid
sanktsioonid. Lääneriikide esindajad
tuleks sel juhul kutsuda ära Madrii-di
konverentsilt.
Sõ j a silhtes Pärsiälahe^ ruumis soo­vitatakse
USA ja Euroopa riikide
ühist aktsiooni ja sõjaliste, jõudude
suurendamist selles rajoonis, kui et­te
on näha, et Euroopa ja USA riik­likud
huvid on ohustatud. Afganista-
: ni rahvale soovitatakse anda majan­duslikku
ja sõjahst abi võitlemiseks
N; Liidu okupatsiooniväe vastu. Üht­lasi
tuleks teha kõik diplomaatiliste
kanaüte kaudu, et N. Liit tõmbaks
väüa Afganistanist oma
ühist esinemist sealsele eestlaskon­nale
Seättle's lauldavatest lauludest.
Tegevuskava Vancouveris pole veel
täpselt viimistletud, aga tahetakse
sõita Vancouver Lsland'ile, külasta­da
seal Victoriat ja Butchart Fiower
Gardens. Ka Vancouveri ümbruskon­na
mägedesse mõeldakse väljasõitu
teha.
Vancouverist sõidetakse bussidega
Seattle'sse 26. juuUl pärastlõunal,
millal seal toimub tutvumisõhtu. Pi­dustused
kestavad 31. juulini.
Toronto Eesti Segakoori liikmed
on selle reisu vastu suurt huvi näi­danud
ja kaasasõitjaid on registree­rinud
juba 70-ne ümber. Ka väljast­poolt
meie koori on see üritus nii
palju huvi tekitanud, et meiega on
ühinenud mitmed, kes soovivad
meiega koos laulda Seattle's.
Kuna me hiljuti alles alustasime
Lääneranniku Eesti Päevade kava
õppimisega, siis ütleme teretulemast
kõigile, kes veel sooviksivad meiega
ühes laulda suvel Seattle's. Harjutu­sed
on neljapäeviti Eesti Maja kesk-mises
saalis kell 19.30 õhtul. \
TORONTO EESTI \
SEGAKOORI JUHATUS
-k.
-Okupeeritud Eestis müiidi kalmistutelt
lauariste Rootsi valukojale vanarauaks, '
Ühe Mariestadi eesti perekonna ja kuskohalt need olid väljavõetud,
juurde tuH neil päevil rootsi naaber, Nagu paistab, ,;puhastab" okupat-
,.MEIE ELU"
luäejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
BSQ
kes töötab VänerniOtterbäckeni sa­damas.
Tal olid käes mõned vask­plaadid,
mis ilmselt kuulusid kalmis­tu
ristidele ja küsis, kas tekstid plaa­tidel
on eesti keeles graveeritud. Ta
sioonivõimeestF kalmistuid nn. „va-nametallist",
et sel vMsil välisyaluu-tat
saada.
— Ärakoristatud hauaristide müü-niine
välismaale vanarauana, ilma et
;TI KUNSTIDE KESKUS TUTVUSTAB
oli arvanud õieti, tekstid olid eesti oleks omastele antud võimalust nen-„
keeles ja tegemist oli möödunud sa- de äraviimiseks, on minu arvates
jandi esimesel poolel sundinud eest­lastega,
kes surid käesoleva sajandi
esimesel ja teisel küninendil. Kahel
plaadil on järgnevad tekstid:
ANN.NEREP, sünd. 17. Aprill 1842,
surn. 21. Novemb. 1911: .
- HANS NEREP, süjid. 8.Juum 1836 '
a., surn. 19. Detsembr. 1918. Rahu
teie põrmule.
NA GERRETZ,. sünd. 17.' Apr.
5, surnud 27. März 1902. Jehova on
mu karjane, ei mul põle ühtigi vaja,
Laul 23 salm L "
Nagu selgus, oli Otterbäckeni sada­masse
tqlriud vene laev, et lossida
rootsi valutööstusele vanametalli •
Laadungis leidus suurem hulk haua-,
riste vanast raudsepise tüübist, kus
nimeplaadid on vasest. Kuna plaati­del,
mida rootslane kaasa oli vptnud
näitamiseks, surmakohti märgitud
ei olnud, siis on raske aimata, kunas
nutte ainult ebapieteetne tegu, vaid
otsene jõhkrus, ütleb Elmar Nerep,
Vabadusristi kavaler, kelle vanavane­mate
mälestusmärgid ölid vene laeva
laadungi hulgas.
•^EPL/K
, Õiit@rl®
T @ I . 7 4 S 4 I IŽ
Pühapäeval, IS. märtsil kell 3 p.l.
Eesti Maja väikeses saalis toimub
EKK korraldusel näitus ja filmiõhtu
prof. Armas Hutri töödest ja pronk-sivalamise
menetlusest — „Kuidas
valmib skulptuur". Film on tehtud
Soomes ja auhinnatud Pariisis.
Soome skulptuur oma põhjamai­suses
ja karguses on üks sümapaist-vamaid
maailmas ja on Soomes kõik­jal
aukohal. Seda märkab vennas­rahva-
maa .külastaja kohe, silmitse­des
avalikke väljakuid, kalmistuid,
parke, moodsaid ehitusi jne. Prof.
Armas Hutri tänapäeva skulptorina
on üks parimaid nende hulgas. Pro­fessor
Hutri on sündinud 10. aprillil
1922. Õppis Soome Kunstiakadee­mias,
täiendas end skulptuuri alal
Pariisis, siis Rootsis,, Norras, Taanis,
Saksamaal, Austrias, Kreekas ja
Itaalias. Tal on olnud rida iseseis­vaid
näitusi, viimane neist Floridas,
millele peatselt järgneb näitus New
Yorgis. -
Hutri loomingus peegeldub ulatus­lik
skaala alates büstidest, edasi loo­mariigist,
siis monumendid Soome
avalikes kohtades, arhitektuuris, kal­mistuil.
Tööde suurus ulatab sisede-doratsioonist
kuni suuruselt monu-mbtaalseteni.
Stiil realistlikust ku­ni
modernistlikule. Väljendusvõime
sageli robustilt kuni jõuliseni, kuid
alati esteetilise lahendusandekusega.
Lehitsedes prof. Hutri raamatut
tema töödest võib veenduda tepia to­hutust
produktsioonivõimest, kuS°
juures ta teostab ise ka pronksivalu
oma töökojas.
Tutvuda isiklikult Armas Hutriga
EKK, õhtul on erakordne juhus nii
meie kui ka soome publikule Toron­tos.
Loodetavasti esitab kunstnik õh­tul
ka näidiskogu oma vähemamõõt-melistest
töödest, mis tal seoses New
Yorgi näitusega kaasas m.'