1980-05-22-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
iie Elu" nr. 21 (1579) Istamise või' boikoteeirimi' I seda on Moskva Olümpi-f saadakse siis ühiselt toi" [guste sanktsioöhidega või (tsioonidega < vaba' maail- |e vaenlase; — Nõukogude taval punani karu mõis-kailmä peat^-olekut ja lõ-tkorda ja naerab ning sü-igale protestile või nõu- I, et selle taga pole mida- I oli: teada, kui venelane ^esid Tshehhi piiri taha, li aga peitus. Läänepool | i ei tehtud aga midagi, ja olid nagu hiired- augus, jehhl oli. vallutatud ja' vä-lippasid „hiired" august )išid ..suured NATO. sojasid, et vaadake, kui Iie o l e m e ! . V a n k a aga filis nii,, et vats vabises. )li ju' Lääne nõusolekul brika saatis koju Iraani |metni'kud? Miks neid ei [nagu toimiti Airieerika raanlasi oli, 3—4 korda fende kaudu gleks saadud. baniga.„Kolm elu ühe L vaja siis vangistatakse Ised, Mi'ks mitte sõda [aänile siis oleksid ju teod rahvusvahelise |is õigustatud ja keegi ei Ameerikat süüdistada, [sojas Ameerikaga, miks la dessantvägesid ja lae-., [ria merre ja Pärsia lah= täda sealseid vabu rah- |xiire ja hävitav löök kui öma verise käpa liiga ;? Karu!taanduks ja ei lasti: sellepärast sõtta ina Ameerika kõike või- - ja.relväabi, otse avali- |ale uljale mägirahvale? lokeeri Ameerika Kuu- •ruks mädapaise Amee-umikiil? Miks? . vaba maailm on oma tsiipide loojangul? Paina, tõuseb idast/ — kas : hakkab tõusma Krem- IdLüt onia surmavate pu- 'f'-''--^'-- ' ^ • i:s vaba maailma ülesse [leiaks jälle oma ident-suure õhinaga on kao-tma ja Komorra tohu- {.ä meeli mürgitavas dis-its. Vastust kõigele sel- \i leidu, sest rahvas tõe-tagasi mehe, 'kes abso-li mõistlikku senini po-presideht on ju rahva )eegel, ja rahva menta-taläskmise, tänase päe-r inge raha eest müümi- |on't care" mentaliteet, | b sinna, kus maandus elunautimisest kuma-tuur.. WillemPalo atõni aasta leyal aastal möödub. 40 kenelaste poolt toime- I ohvitseride massmõr- ^tsas, siis seda jäledat butades on poolakad Ista 1980 „Katõni aas-rparlamendis (28. apr.) lul ettepaneku rahva=- . \ Flis (Lib., Parkdale-lida- sekundeeris endi-fjde välisminister Miss l l d (Kingston-Islands), I „Kanäda parlaitient. )äritoluga kaas-kanad-bstünnet Katõni tra^ japäeva puhul ja dek- |fe ja teiste Teise Maamõõlas toimunud tra- [id mälestatakse veel ptki vastuhäält ei ol-irloeti see ettepanek [lendi poolt .aktseptee-väärt, et ettepaneku :üd aga mingil viisil [(lia": põhjustajat, tol-aaaga liidus seisnud vallutanud: N. Liitu, •ist sündmustest mit-s — kelledeiks on ko-: generatsioon ja loit— i võib tekkida ar-uoji hoopis mingist astijoofist, või siis pi. jide ikuritegudest. 'isvprsem on see, et ,ial oh mõnede poolt |d ^intensiivset jahti. :ele „sõjakurjategija-i massmõrvas ei näh-ftki sõjakuritegu, ei •ulatuvaid uurimusi |lasi, vaid'viimastest »pis vaikides. ;>olakate keskorgani-s väärib meiegi tun- 1 allnimetatud aktsioon nilleta „Kätõni tra-in^- Kanada parLa-fänjid olematuks. >l4s aeg asuda eel-tada aasta 1981 „Bar- HK m I ; i 1:1 [•••J ; • Ui ,.Meie ESu" m. Žl (1579) 1980 NELJ.^ÄEVAL, 21 ^^tAIL THURSDAY, MAY 22 3° 15. mail tähistas Toronto Eesti Keskkool piduliku aktusega käesoleva aasta õppetöö lõppu. Nagu alati said lõpetajad, lend, suurima tähelepanu osaliseks, teadustajana tegutses aktusel Monica Pliit. Avapa-lvušes palus Oona Mällo Taeva Isalt õnnistust ja jõudu vanematele ja õppejõududele kõigeks me püüdlusteks. Ühislaul .;Eesti lipp" 'kõlas jõuliselt Õpilaste, kui ka saalitäie rahva, huultelt. Keskkooli juhataja Edgar Marten iseloomustas omas avasõnas; meie l^eskk^oli noori kui kevadel tärganud taimi; kellele bn püütud* külge- pookida eestluse sün-nimäite. Eestlusel on midagi, mis teeb: meid tugevaki On: hävinenud suured rahv|ad;jküiä .nieie oleme,püsinud läbi aegade ka kõige raskemais oludes: Noortele on sisendatud usku ja jõudu, et nemad püsiksid ja oleksid aktiivsed eestlased. Koöri laulukoor, Lydia Aruvalla juhalüsel lauiis: •R. Pätsi ..Karjapoiss'- ja ESTO,;-80 noortekoori kavast M. Saare „Eesti seisab nagü\kaljii.'; . ,,ÜLEMÄKS K U I HÕBEVARA";' . ; Keskkooli vilistlane Katrin Küti tänas aktusekõnes vanefnaid, kes on oma lapsi suunanud eesti kooli. Ning tuletas meelde nooriele, et emakeele oskust, peab. a 11 es hoidma ja j uurdegi .. veel ÕppirnW, eesti; raamatuid, ajar lehti ja; ajakirju lugedes, omavalve] eesti keelt korieldes. Ta loönilas eesli rahva hinnangut hariduse ja vaimuvara suhtes. ..Kalevipojas" on öeldud:, „Ülemaks - kui hõbevara..." Kodumaad maha jättes kogesid ka me vanemad, kui, nacj vägivalla eest põge: nesid,. et kohvrid läksid küll kadu-mä,:- kuid-õpitud turkus oli -alati, kaasas . • Noor te panus meie ühiskoi 11lale peab olema: osavötl eesti organisatsioonide tegevusest ja üritustest. Kui kõlab eesti keel, püsib kä eesti räh.-. vas!- v^.; li , : ' Lõputunnistused andsid, koos maitseka eesti sõrmusega, lõpetajatele keskkoolijuhatajaE; Marten ja lõpuklassi õpetaja Henn Ründva. . - Huumoriküllase ^ veste „Kolrn karu" , luges Peeter Sommer, mis oli: tema oma looming. i Lõpetaja Vivian Oder ütles sõnavõ- •1 tus,:et lõpetajatele on üheksa kooliaasta Tõpetamisel jäänud eesti koolist huvitavad ja 'rõõmsad mälestused. Vähe on rhuret olnud, kuid hr. Ründva huvitavad ajaloo tunnid, lõbusad rahvatantsu õppimised ja kevadised, väljasõidud olid võrratud. Ta oli tänulik kõigile õpetajatele, kes on neid eestlasteks kasvatanud. TANU VANEMATELE V- .• ^ ;/ Koölikomitee esimees, Hans Lupp andis erilise tunnustuse ja tanu vanematele, kes eestluse vaimsuses on andnud panuse, et noored kasvaksid . vanemate väärihsteks. Sümboolse tänu kevadõitega said õppejõud: keskkooli juh. Edgar Marten, Lydia Aru-väld,' Endla Komi. Laine Loorand, Ene Lüdlg, Leida : Marley (koolide sekretär), Aino. MüUerbeck, Juta Puhm, Henn Ründva ja rahvatantsu õpetajad Anne Tüll ning Hugo Valter. Abiõppejõud rahvatantsu alal: Allan Liik ja Ellen Salumets^Tüll. •Toronto Eesti Keskkoolile, XIV lennu lõpetajaile, tegid annetusi eesti orgamsatsioonid jä nende jaotamise määras kindlaks keskkooli õppenõukogu, Lisaks preemiafondi annetusele kinkis Toronto Eesti Ühispank. . X IV lennu lõpetajaile hõbedase sõrmuse, "Söomepoiste Klubi raamatu ,.For Freedom Only" ja Elsa Vellher kolmele pariniale õpilasele Ä.;. Viirlaiu luuletuskogu ./Käsikäes". Aktuse 'kõnelejale,-Katrin Kütile, Eesti Sihtkapital Kanadas poolt: Hanno Kom-puse mälestusteose ..Kustumata .nälg, kuRsti-järele.; .f • ANNETUSED :• lõpupepl neljapäeva}, ; : F o t o 0 . Huamer Koolilcomitee esimees H. Lupp an- ' f, Liie preemiaiimbrikud. Eesti Ühispanga annetused said kiitusega lõpe rajad; Vivian Oder, Carl Haamer ja Silvia Vaikla. Eestlaste: Kesknõukogu Kanadas annetused: kiitusega lõpetanud —• Linda Silma, Rnna Kaunismaa ja Ellen Valter.- - • ; ; TofoHto Eesti Seltsi annetused: kiitusega lõpetanud — Linda Makk, Hillar Heine, Linda Halling ja,Marika. Maeste. Eesti Korporatsioonide Liidu annetused: Vivian Birk, Kaari Eistrat, Vivian Holmberg ja Peter Ilves. ; • Eesti Üliõpilaste Seltsi annetused; Piret Jõgeda, Mikk iõgi, •Faül^Kaag-sepp; ja Ilmar Kütt; ; Eesti Rahvuslaste Kogu .annetU:, sed: Villi Lomax, Sulev Martin. Ks- :'rin Meipoom ja Aime Qlup.,^ Korporatsioon Rotälia annetusird; Errka PahapUl, Linda Paju,: Richard Paju ja. Liivi Pormeister. Korporatsioon Virpnia annetused: Tiina Pärnsalu, Jaak Raim ja :Rob^'ri .Soosaar, Annetuste andjaid ja saaiaJd kiUis publik aplausiga;.: Hans Lupp tõi esi!ciulUniõUe ühe . lõpetaja lõputekstist: ,„Ma pean elama eestluse juhtmõtete järele, seda ma suudan, sest kes püüab kõigest väest,.saab üle igast mäest! Rõõmu ja lootusega läheme vastu Eesti paremale !ulevikule!" järgnes hümn. Pidulik koosviibimine kf)os kohvi ja suupistetega^ ning tantsuga rõõmustas noone ja vanemate meeli. H. L .GEISLINGEN (;,Meie;Elü löömingu politseiga pidasid umbes rakku 6. mail õhtul Breemenis. litseliiikku ja 50 demonstranti ning desse ulatuvad ainelised kahjud. täonse kommunisti ja nende saba-oli 257 vigastatud po-sadadesse tuhandetesse marka- B.reemenisWeser staadionil toimus nimetatud päeval 1200 nekruti pidu-ii k- vanhutärnine. Saksa Liiduvabariigi NATOsse astumise 25..aastapäeva puhul. Johtuvalt pahempoolsete organisatsioonide ässitustööst Burides-wehri vastu, 'kogunes sel puhul linna umbes 8000 demonstranti mitrnesu-gustcst rühmitustest. Neile oli antud luba rahulikuks -demonstratsiooniks,^ sest demokraatlikus vabariigis on; na^rivabadus ka riigivastasteL Rahuliku demonstratsiooni asemel blokee-; risid punased kõik staadionile kulge- ••• vad tänavad, nii ^tliidupresident Carstens ja kaitseminister Apel Olid sunnitud maanduma helikopteriga staadionil. Demonstrandid püüdsid rammida staadioni; väravaid, et segada vannutamist ja nekruteid laiali peksta. Kui politsei vahele astus, võeti ta vastu'sillutiskivide ja Molotovi kokteelide rahega. Bundeswehri veo-,, kid.lükati ümber ja süüdati põlema. Lööming 'kestis varajaste hortimiku-tundideni. Politsei vahistas ajutiseks käputäie demonstrante, kes aga pärast isiklike andmete.: kindlakstege- • mist vabaks lasti. : ; : Liiduvalitsus ja demokraatlikud parteid kui ka massimeediumid on kommunistide kodusõja ..peaproovi" üksmeelselt tauninud ja selle vastu jäleštustunnet avaldanud.: SlPD-frakt-siooni liidupäevas esimees Herbert ^ Wehner, kes pole just välja paistnud riigikaitse pooldajana, palus sõduritelt andeks solvamise -eest. Opositsiooni poolt nõuti Breemeni linnapea Koschniki: jo noortesenaator Scherfi tagasiastumist. Mõnemad kuuluvad sotsiaaldemokraatide pahempoolsesse tuba. Löömingu iratsiaatorite hul- 'ka kuulub rida kommunistlikke ja prokommunistUkke noorteorganisat-sipone, nende hülgas ka noorsotsid jä ..kristlikud" noored. Poliitiliselt vaimuhaigete intelligentide ja pedagoogide külv ori jõudsalt tärganud. -kk' . .WAS^II^GTON President;Car-ter lõpetas põgenike voolu Kuubast paatidega Floridasse. Kui Castroga saadakse kokkuleppele teostub põgenike transport korrapäraselt DSA laevade ja lennukitega. Kolme nädalaga saabus USA randa enam kui 40 000 põgenikku, nende hulgas ka kurjategijaid ja vamiuhaigeid, kellest Kuuba tahtis lahti saada. unes USA-Ie oli suureks võiduks Lääiie- Saksa olümpiakomitee otsus boikoteerida olümpiamänge Moskvas. Varemalt vastav komitee Prantsusmaal tegi otsuse minna Moskvasse. Arvatakse, et sakslaste otsus mõjustab ka teisi riike; kus oldakse veel kaheva- USA diplomaatilisele aktsioonile boikotile toetajate leidmiseks, on Moskva tegemas vastukampaaniat meelituste ja survega. Kui mõnedele väikeriikidele lubatakse sportlased tasuta sõidutada Moskvasse, siis Suuremaid maid ähvardatakse kitsendustega kaubavahetuses jne. Lääne-Sak-samaale isegi teatati; et boikoti korral katkestatakse saksa rahvusest elanikele väljasõidulubade andmine Balti rnkidest ja Poolast. • , GEISLINGEN •(„Meie Elu"; eesotsas punase meelsuse poolest tuntud Günter Grassiga esitasid hiljuti liidukantslerile avaliku kirja, milles nõuti distantseerumist Ameerika poliitikast. Parast Vietnami sõda — nii toonitasid raa-matukirjütajad ~ polevat Ameerikal enam mingit õigust moraalseteks apellideks/Seltsimeestele andis mehise vastuse^^^^^^^ lehe „Die Welt" 25. apr. numbris Eestist päritolev liidupäevaliige Olaf von Wrangel, kes kirjutab järgmist: T.E.S. Täienduskooli 14. lennu lõpetajad. Vasakult: 1. rida: Karin Estrat, Linda Halling, Jaak Raun, Vivian Oder, Paul Käsigisepp, Ellen Valter, Richard Paju, Liivi Pormeister. 2. rida :Kar!n^^^M^^^ Robert Soosaar, Lima Färnsalis,. Hillar Heine, Piret. Jõgeda, -Mikk Jõgi, Marika Mäeste, Carl Haamer. 3. rida: Viili Lomax Riina Kaunismaa, Ilmar Kütt> Ainu Olup, Peeter ilves> Linda Makk, Sulev Martin, Silvia Vaikla. Crida-E^ Foto — 0. Haamer Montreal - märkis emadepäeva oma traditsiobnipärases soojas meeleolus. Pidulik jumalateenistus Jaani kirikus tõi kokku tä^skiriku ning ju-malateenistuselei järgnenud aktus, mis tähistas ühtJa.si täieriduskaali tänavuse cppeaasta lõppembt, leidis samuti roh|cearvulist osavõttu. Üpetaja.HeinoI.aaneot?a jnUüs ja noorte esinemine sidusid selle j j i ^ i : päeva- südarrilikuks anstüsav.gidüsoks' emale. Omakorda Tiõortc ••äljapaist-- vad õppetulemused lisasid rõõrfiu paljudele emadele ja :vanaemadele. Kooli j uha t a j a H i 1 j a Teo e. n in g õ De-tajate'Mari Aseri ning Heino Altosaare mõnusad: individuaalsed kaas-: sõnad igale õpilasele nendt:.-,: li.vnnis-tuste: juurde valmistasid hiibase meeleolu ning ilmestasid hästi/õpetajate, ja noorte bmavaholist suhtu- ; mist. Kuna sedapuhku ei olnud kooli lõpetajaid, langes tähelepanu seda enam klasside lõpetajatele 'ja-õppetöös eriti silma paistn'id nocirtele. Toomas ;Puhvel viienda klassi lõpe-tajana leidis esiletõslimisr oma eeskujuliku tunnistusega'ja lalle langes osaks . Montreali Eelsti Võitlej ate ühingu kingitus sinl-niust-valge laua-lipu näol, mille talle tema hoolika eesti keele lunnustamiseks . andis • Võitlejate Ühingu esimees Endel Ru-berg. Samuti leidis^esiletõslmist au-; hinna näol eriklassi õpilane John Ka- .dai' oma öppetiJ.!emu;stega. LasteVane- :mriie komitee esimees dr. Martin'. Pühvel tervitas noori ja õpetajaid •ed.ivka õppeaasta lõppedes, ning ko-. mitee laekur Eero Tae ikoõs noortega andis õpetajatele: Hilja Teosele, .Mari Aserile ia Heino Altösaarele üle suure ,,aitäh!" koos lilledega ning kiriku majaholdajale Nikolai Karklini-le üheskoos väikese ümbrikuga. Noo- • red Tarmp Ainsaar, John Kadai, Krista Kadäi,' Jaan' Kukk, Toomas Pühvel, Kristjan Pühvel, Allan Sutt,' "Karin Tae, Mari Tae, Mihkel Tae ja Heiki Viita esinesid ühise koorina ning individuaalselt Sõnaliste ja muusikaliste ettekannetega, saades sooja aplausi osaliseks. Õpetaja Heino Altosaare tervituste ja palve järele kõlas ühiselt „Ema süda". /^Nelipühal, 25. man' toi'mut3.Peetri koguduse jumalateenistus jõekääru metsakirikus. Teenib praost 0. Puhm. Esineh pühapäevakooli koor Margit Viia juhatusel, mängib vaimulik orkester Pia-Korjuse jühriiusel. Trompetisülist August-Liivoja/- Tort-lustamine naisringi pooli,.sportlikke mänge, lastele.: „Väga austatud härra Günter Grass! Pöördun Teie kui ühe 'poole, kes kirjutasid alla liidukantslerile saadetud avalikule kirjale. See puudutab ainult Teie väljendusi selles kirjas, rnitte aga Teie kui kirjaniiku nimekust. ^ ' Teie tahate hoiatada liiduvalitsust kaaSa tõmbamast Ameerika poliitikas, mille tulemuseks võivat olla kogu elu hävitamine sellel planeedil. Selle tohutu süüdistusega lükkate Teie kogu asja pea peale, et vahetate dialektilise akrobaatiaga põhjuse ja toime. See pettemanööyer paljastatakse faktidega. Mitte ÜSA, vaid N . Liit on-liiduvabale Afganistanile^kallale tun- • ginudv Mitte ÜSA, vaid N; Liit — 'koos Kuuba ja „DDR-i" abilisfega — on veriste sõjaväeliste aktsioonidega arvukatele Aafrika riikidele sotsialistliku diktatuuri peale sundinud. Mitte lääneliitlased; vaid N. Liit õn pingelõdyendamis-paroolide moond-. liniku taga harrastanud ääretut rel-vastamispoliitikat, mis' on jõudude täsakäalu^bastabiilseks muutnud ja globaalset .: desarmeerimistaotlust rängalt kahjustaniid. uus „MEIE au*' «ellija aitab kas- Föronto Eesti Selts otsustas abistada organiseeritud eesti noori kes lähevad ESTO80-Ie ja korraldab selleks „ESTO '80 LOTO". Seif? loodab sellejuures l^aasmaalaste sQOJale suhtumisele nagu varemaltki alati on osaks, saanud T.E.S.4 ettevõtteilt' Ulatage veel täna oma abistav käsi lunastades „ESTO '80 LOTO" pile-teid. Pileteid saab realiseerimiseks tellida Aksel Veedla'lt telefonil 757- 7763 või aadressil: 33 Beacon Rd. Scarborough, Önt. MIP 10^. „ESTO '80 LOTO" loosimine toi. mub 18. oktoobril, 1980. a. ja võitudeks on $1) $1,000.00, 2) 1500.00; 3) J250.00,,4) LobutusauMnd.; faktid, mida peate võtma omale teatavaks, kinnitavad kõigis arusaamises, et see on N. Liidu agressiivne ja ekspansiivne poliitika, mis maailma rahu ülimal- määral ohustab. President Carter on näidanud seni N. Liidu, vastu palju kannatlikkust ja head tahet. Kui ta nüüd sündmustest tingituna näeb ennast olevat sunnitud nõukogude imperialismi pidurdama, siis ei toimu see '•mefe-^ ja. ka Teie --vabaduse huvides, vaid ka maailma rahu säilitamiseks. Sest ajalugu on meile küllalt i õpetanud, et kes järeleandmisega tahab rahu säilitada,' 'kutsub tahtma- . tult sõja välja.. Ori' kerge nõudlyst esitada, : tika peab vastama inõiääh;;|ä^äfi mõõdupuule. Aga reaalsuses õn^raS" ke seda kõrget nõudlust lunastada päris jäägitult. Ühendriikide sattumine Vjetnami konflikti oli tookordse president Kennedy vastus kommunistlikule väljakutsele. Teile jääb loomulikult õigus seda angazhementi õrnast vaatevinküst kritiseerida. Aga Teie üldotsus, et Ameerika vahtsus olevat hiljemalt alates Vietnami sõ-, jast kaotanud igasuguse õiguse moraalseteks apellideks, on kurvaks näiteks isehakanud rnoraalilugeja talumatule sümakirjatsemisele. ÜHEKÜLGSUS ; Eriti jahmuma paneb seejuures • Teie konsekventne ühekülgsus. Kuhu jääb muide Teie moraalne nördimus julma põgenikehäda üle, mille eest Kagu-Aasiason kommunistid vastutavad? Ja mis ajast peale hiljemalt on Teie silmis N. Liit kaotanud igasuguse õiguse moraalseteks apellideks ? Kas alates Baiti riikide alista-misest Hitler-Stalini kokkuleppe alusel ja pärast Ida-Eurööpa rahvaste allaheitmist 1945. a.? Või alates 17. juunist 1953,. alates ungari ülestõusust .1956, sissemarsist Tshehhoslo-vakkiasse 1968, Afganistanist, või alates mis ajast? ' Aga selles suunas näib Teie'mio-raalne sensiiblus olevat alaarenenud. Teie nõuate tähelepanu osutamist igale, rahupakkumisele ükskõ,i'k kust see ka ei tuleks. Kui N. Liit' teeb ra-hupakkumisi, millede usaldusväärsuse ta aga vastupidise käitumisega ümber lükkab, siis annate talle näh-' tavasti moraalse usaldusväärsuse, miile aga tahate l)SA-lt ära võtta. • Oportunism N.. Liidu ees seotud järeleandlikkuse ja allaheitlikkuse . zhestidega oh viimase aastakümne vältel paljukiidetud retseptiks, et-rahu muutuks kindlamaks. Selle .tulemusena on nüüd rahu ebakindlam kui kunagi varem. Kes seda konsekventsi teatavaks ei Võta, kannatab akuutse reaalsustunde puudumise all. Ta kõlbab kõigiks, aga mitte po- ' liitikuks: Giinter Grassi kirjaniku- --.mainele olnuks kasuhkum 'kui ta oleks oma poUitilise plekktrunjmi Tcappi jätnud. Valimisabistaja Günter Grassiga satub SPD ^tüki enam ca Ajal, kus-kümned tuhanded aulo-tööhsed saavad tööpuudusel hundi- , passi, teeb vene auto Lada võidukäiku Kanadas. Seda autot ei osta mitte üksi kommunismi pooldajad, vaid ka paljud teised kanadlased. Möödunud > aastalmüüdi Kanadas 1,788: Ladat ja sellel aastal müüakse üle 15,000 Lada. •Nüüd.on Lada qmänikel tekkinud raskusi. Mõned parkimisplatsid ei luba Ladat parkida. Kuid halvem on asi,sellega, et Lada kerele tekkivad kriimustused, sirbi ja vasara ning ka haakristi märgid ning halvakspanevad kirjutised. Omal ajal toimus Vplkswageni omanikega sama lugu.. Tavaline pealkiri on „Commie Sup-porter", EI. ;.V^', MINGIT • KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA J918. FONTMC BUICK 348 Danfortb Ave. Telefon-äris: 461-3561 • • • I- . . , • • . - PONTIAC •. BUICK . \. ^ LEMANS . ^ PHOENIX ':. FIREBIRD I SÜNBIRD • CENTÜRY • ÄCADIAN SKYHAWK G.M.G. Veoautod.. Pruugitud autod kahtluse alla, et tal on hoolimata moka otsast öeldud truudusele Atlan-di- paktile blokivaba süda." ..^ •"•.••-kk-"
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 22, 1980 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1980-05-22 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E800522 |
Description
Title | 1980-05-22-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | iie Elu" nr. 21 (1579) Istamise või' boikoteeirimi' I seda on Moskva Olümpi-f saadakse siis ühiselt toi" [guste sanktsioöhidega või (tsioonidega < vaba' maail- |e vaenlase; — Nõukogude taval punani karu mõis-kailmä peat^-olekut ja lõ-tkorda ja naerab ning sü-igale protestile või nõu- I, et selle taga pole mida- I oli: teada, kui venelane ^esid Tshehhi piiri taha, li aga peitus. Läänepool | i ei tehtud aga midagi, ja olid nagu hiired- augus, jehhl oli. vallutatud ja' vä-lippasid „hiired" august )išid ..suured NATO. sojasid, et vaadake, kui Iie o l e m e ! . V a n k a aga filis nii,, et vats vabises. )li ju' Lääne nõusolekul brika saatis koju Iraani |metni'kud? Miks neid ei [nagu toimiti Airieerika raanlasi oli, 3—4 korda fende kaudu gleks saadud. baniga.„Kolm elu ühe L vaja siis vangistatakse Ised, Mi'ks mitte sõda [aänile siis oleksid ju teod rahvusvahelise |is õigustatud ja keegi ei Ameerikat süüdistada, [sojas Ameerikaga, miks la dessantvägesid ja lae-., [ria merre ja Pärsia lah= täda sealseid vabu rah- |xiire ja hävitav löök kui öma verise käpa liiga ;? Karu!taanduks ja ei lasti: sellepärast sõtta ina Ameerika kõike või- - ja.relväabi, otse avali- |ale uljale mägirahvale? lokeeri Ameerika Kuu- •ruks mädapaise Amee-umikiil? Miks? . vaba maailm on oma tsiipide loojangul? Paina, tõuseb idast/ — kas : hakkab tõusma Krem- IdLüt onia surmavate pu- 'f'-''--^'-- ' ^ • i:s vaba maailma ülesse [leiaks jälle oma ident-suure õhinaga on kao-tma ja Komorra tohu- {.ä meeli mürgitavas dis-its. Vastust kõigele sel- \i leidu, sest rahvas tõe-tagasi mehe, 'kes abso-li mõistlikku senini po-presideht on ju rahva )eegel, ja rahva menta-taläskmise, tänase päe-r inge raha eest müümi- |on't care" mentaliteet, | b sinna, kus maandus elunautimisest kuma-tuur.. WillemPalo atõni aasta leyal aastal möödub. 40 kenelaste poolt toime- I ohvitseride massmõr- ^tsas, siis seda jäledat butades on poolakad Ista 1980 „Katõni aas-rparlamendis (28. apr.) lul ettepaneku rahva=- . \ Flis (Lib., Parkdale-lida- sekundeeris endi-fjde välisminister Miss l l d (Kingston-Islands), I „Kanäda parlaitient. )äritoluga kaas-kanad-bstünnet Katõni tra^ japäeva puhul ja dek- |fe ja teiste Teise Maamõõlas toimunud tra- [id mälestatakse veel ptki vastuhäält ei ol-irloeti see ettepanek [lendi poolt .aktseptee-väärt, et ettepaneku :üd aga mingil viisil [(lia": põhjustajat, tol-aaaga liidus seisnud vallutanud: N. Liitu, •ist sündmustest mit-s — kelledeiks on ko-: generatsioon ja loit— i võib tekkida ar-uoji hoopis mingist astijoofist, või siis pi. jide ikuritegudest. 'isvprsem on see, et ,ial oh mõnede poolt |d ^intensiivset jahti. :ele „sõjakurjategija-i massmõrvas ei näh-ftki sõjakuritegu, ei •ulatuvaid uurimusi |lasi, vaid'viimastest »pis vaikides. ;>olakate keskorgani-s väärib meiegi tun- 1 allnimetatud aktsioon nilleta „Kätõni tra-in^- Kanada parLa-fänjid olematuks. >l4s aeg asuda eel-tada aasta 1981 „Bar- HK m I ; i 1:1 [•••J ; • Ui ,.Meie ESu" m. Žl (1579) 1980 NELJ.^ÄEVAL, 21 ^^tAIL THURSDAY, MAY 22 3° 15. mail tähistas Toronto Eesti Keskkool piduliku aktusega käesoleva aasta õppetöö lõppu. Nagu alati said lõpetajad, lend, suurima tähelepanu osaliseks, teadustajana tegutses aktusel Monica Pliit. Avapa-lvušes palus Oona Mällo Taeva Isalt õnnistust ja jõudu vanematele ja õppejõududele kõigeks me püüdlusteks. Ühislaul .;Eesti lipp" 'kõlas jõuliselt Õpilaste, kui ka saalitäie rahva, huultelt. Keskkooli juhataja Edgar Marten iseloomustas omas avasõnas; meie l^eskk^oli noori kui kevadel tärganud taimi; kellele bn püütud* külge- pookida eestluse sün-nimäite. Eestlusel on midagi, mis teeb: meid tugevaki On: hävinenud suured rahv|ad;jküiä .nieie oleme,püsinud läbi aegade ka kõige raskemais oludes: Noortele on sisendatud usku ja jõudu, et nemad püsiksid ja oleksid aktiivsed eestlased. Koöri laulukoor, Lydia Aruvalla juhalüsel lauiis: •R. Pätsi ..Karjapoiss'- ja ESTO,;-80 noortekoori kavast M. Saare „Eesti seisab nagü\kaljii.'; . ,,ÜLEMÄKS K U I HÕBEVARA";' . ; Keskkooli vilistlane Katrin Küti tänas aktusekõnes vanefnaid, kes on oma lapsi suunanud eesti kooli. Ning tuletas meelde nooriele, et emakeele oskust, peab. a 11 es hoidma ja j uurdegi .. veel ÕppirnW, eesti; raamatuid, ajar lehti ja; ajakirju lugedes, omavalve] eesti keelt korieldes. Ta loönilas eesli rahva hinnangut hariduse ja vaimuvara suhtes. ..Kalevipojas" on öeldud:, „Ülemaks - kui hõbevara..." Kodumaad maha jättes kogesid ka me vanemad, kui, nacj vägivalla eest põge: nesid,. et kohvrid läksid küll kadu-mä,:- kuid-õpitud turkus oli -alati, kaasas . • Noor te panus meie ühiskoi 11lale peab olema: osavötl eesti organisatsioonide tegevusest ja üritustest. Kui kõlab eesti keel, püsib kä eesti räh.-. vas!- v^.; li , : ' Lõputunnistused andsid, koos maitseka eesti sõrmusega, lõpetajatele keskkoolijuhatajaE; Marten ja lõpuklassi õpetaja Henn Ründva. . - Huumoriküllase ^ veste „Kolrn karu" , luges Peeter Sommer, mis oli: tema oma looming. i Lõpetaja Vivian Oder ütles sõnavõ- •1 tus,:et lõpetajatele on üheksa kooliaasta Tõpetamisel jäänud eesti koolist huvitavad ja 'rõõmsad mälestused. Vähe on rhuret olnud, kuid hr. Ründva huvitavad ajaloo tunnid, lõbusad rahvatantsu õppimised ja kevadised, väljasõidud olid võrratud. Ta oli tänulik kõigile õpetajatele, kes on neid eestlasteks kasvatanud. TANU VANEMATELE V- .• ^ ;/ Koölikomitee esimees, Hans Lupp andis erilise tunnustuse ja tanu vanematele, kes eestluse vaimsuses on andnud panuse, et noored kasvaksid . vanemate väärihsteks. Sümboolse tänu kevadõitega said õppejõud: keskkooli juh. Edgar Marten, Lydia Aru-väld,' Endla Komi. Laine Loorand, Ene Lüdlg, Leida : Marley (koolide sekretär), Aino. MüUerbeck, Juta Puhm, Henn Ründva ja rahvatantsu õpetajad Anne Tüll ning Hugo Valter. Abiõppejõud rahvatantsu alal: Allan Liik ja Ellen Salumets^Tüll. •Toronto Eesti Keskkoolile, XIV lennu lõpetajaile, tegid annetusi eesti orgamsatsioonid jä nende jaotamise määras kindlaks keskkooli õppenõukogu, Lisaks preemiafondi annetusele kinkis Toronto Eesti Ühispank. . X IV lennu lõpetajaile hõbedase sõrmuse, "Söomepoiste Klubi raamatu ,.For Freedom Only" ja Elsa Vellher kolmele pariniale õpilasele Ä.;. Viirlaiu luuletuskogu ./Käsikäes". Aktuse 'kõnelejale,-Katrin Kütile, Eesti Sihtkapital Kanadas poolt: Hanno Kom-puse mälestusteose ..Kustumata .nälg, kuRsti-järele.; .f • ANNETUSED :• lõpupepl neljapäeva}, ; : F o t o 0 . Huamer Koolilcomitee esimees H. Lupp an- ' f, Liie preemiaiimbrikud. Eesti Ühispanga annetused said kiitusega lõpe rajad; Vivian Oder, Carl Haamer ja Silvia Vaikla. Eestlaste: Kesknõukogu Kanadas annetused: kiitusega lõpetanud —• Linda Silma, Rnna Kaunismaa ja Ellen Valter.- - • ; ; TofoHto Eesti Seltsi annetused: kiitusega lõpetanud — Linda Makk, Hillar Heine, Linda Halling ja,Marika. Maeste. Eesti Korporatsioonide Liidu annetused: Vivian Birk, Kaari Eistrat, Vivian Holmberg ja Peter Ilves. ; • Eesti Üliõpilaste Seltsi annetused; Piret Jõgeda, Mikk iõgi, •Faül^Kaag-sepp; ja Ilmar Kütt; ; Eesti Rahvuslaste Kogu .annetU:, sed: Villi Lomax, Sulev Martin. Ks- :'rin Meipoom ja Aime Qlup.,^ Korporatsioon Rotälia annetusird; Errka PahapUl, Linda Paju,: Richard Paju ja. Liivi Pormeister. Korporatsioon Virpnia annetused: Tiina Pärnsalu, Jaak Raim ja :Rob^'ri .Soosaar, Annetuste andjaid ja saaiaJd kiUis publik aplausiga;.: Hans Lupp tõi esi!ciulUniõUe ühe . lõpetaja lõputekstist: ,„Ma pean elama eestluse juhtmõtete järele, seda ma suudan, sest kes püüab kõigest väest,.saab üle igast mäest! Rõõmu ja lootusega läheme vastu Eesti paremale !ulevikule!" järgnes hümn. Pidulik koosviibimine kf)os kohvi ja suupistetega^ ning tantsuga rõõmustas noone ja vanemate meeli. H. L .GEISLINGEN (;,Meie;Elü löömingu politseiga pidasid umbes rakku 6. mail õhtul Breemenis. litseliiikku ja 50 demonstranti ning desse ulatuvad ainelised kahjud. täonse kommunisti ja nende saba-oli 257 vigastatud po-sadadesse tuhandetesse marka- B.reemenisWeser staadionil toimus nimetatud päeval 1200 nekruti pidu-ii k- vanhutärnine. Saksa Liiduvabariigi NATOsse astumise 25..aastapäeva puhul. Johtuvalt pahempoolsete organisatsioonide ässitustööst Burides-wehri vastu, 'kogunes sel puhul linna umbes 8000 demonstranti mitrnesu-gustcst rühmitustest. Neile oli antud luba rahulikuks -demonstratsiooniks,^ sest demokraatlikus vabariigis on; na^rivabadus ka riigivastasteL Rahuliku demonstratsiooni asemel blokee-; risid punased kõik staadionile kulge- ••• vad tänavad, nii ^tliidupresident Carstens ja kaitseminister Apel Olid sunnitud maanduma helikopteriga staadionil. Demonstrandid püüdsid rammida staadioni; väravaid, et segada vannutamist ja nekruteid laiali peksta. Kui politsei vahele astus, võeti ta vastu'sillutiskivide ja Molotovi kokteelide rahega. Bundeswehri veo-,, kid.lükati ümber ja süüdati põlema. Lööming 'kestis varajaste hortimiku-tundideni. Politsei vahistas ajutiseks käputäie demonstrante, kes aga pärast isiklike andmete.: kindlakstege- • mist vabaks lasti. : ; : Liiduvalitsus ja demokraatlikud parteid kui ka massimeediumid on kommunistide kodusõja ..peaproovi" üksmeelselt tauninud ja selle vastu jäleštustunnet avaldanud.: SlPD-frakt-siooni liidupäevas esimees Herbert ^ Wehner, kes pole just välja paistnud riigikaitse pooldajana, palus sõduritelt andeks solvamise -eest. Opositsiooni poolt nõuti Breemeni linnapea Koschniki: jo noortesenaator Scherfi tagasiastumist. Mõnemad kuuluvad sotsiaaldemokraatide pahempoolsesse tuba. Löömingu iratsiaatorite hul- 'ka kuulub rida kommunistlikke ja prokommunistUkke noorteorganisat-sipone, nende hülgas ka noorsotsid jä ..kristlikud" noored. Poliitiliselt vaimuhaigete intelligentide ja pedagoogide külv ori jõudsalt tärganud. -kk' . .WAS^II^GTON President;Car-ter lõpetas põgenike voolu Kuubast paatidega Floridasse. Kui Castroga saadakse kokkuleppele teostub põgenike transport korrapäraselt DSA laevade ja lennukitega. Kolme nädalaga saabus USA randa enam kui 40 000 põgenikku, nende hulgas ka kurjategijaid ja vamiuhaigeid, kellest Kuuba tahtis lahti saada. unes USA-Ie oli suureks võiduks Lääiie- Saksa olümpiakomitee otsus boikoteerida olümpiamänge Moskvas. Varemalt vastav komitee Prantsusmaal tegi otsuse minna Moskvasse. Arvatakse, et sakslaste otsus mõjustab ka teisi riike; kus oldakse veel kaheva- USA diplomaatilisele aktsioonile boikotile toetajate leidmiseks, on Moskva tegemas vastukampaaniat meelituste ja survega. Kui mõnedele väikeriikidele lubatakse sportlased tasuta sõidutada Moskvasse, siis Suuremaid maid ähvardatakse kitsendustega kaubavahetuses jne. Lääne-Sak-samaale isegi teatati; et boikoti korral katkestatakse saksa rahvusest elanikele väljasõidulubade andmine Balti rnkidest ja Poolast. • , GEISLINGEN •(„Meie Elu"; eesotsas punase meelsuse poolest tuntud Günter Grassiga esitasid hiljuti liidukantslerile avaliku kirja, milles nõuti distantseerumist Ameerika poliitikast. Parast Vietnami sõda — nii toonitasid raa-matukirjütajad ~ polevat Ameerikal enam mingit õigust moraalseteks apellideks/Seltsimeestele andis mehise vastuse^^^^^^^ lehe „Die Welt" 25. apr. numbris Eestist päritolev liidupäevaliige Olaf von Wrangel, kes kirjutab järgmist: T.E.S. Täienduskooli 14. lennu lõpetajad. Vasakult: 1. rida: Karin Estrat, Linda Halling, Jaak Raun, Vivian Oder, Paul Käsigisepp, Ellen Valter, Richard Paju, Liivi Pormeister. 2. rida :Kar!n^^^M^^^ Robert Soosaar, Lima Färnsalis,. Hillar Heine, Piret. Jõgeda, -Mikk Jõgi, Marika Mäeste, Carl Haamer. 3. rida: Viili Lomax Riina Kaunismaa, Ilmar Kütt> Ainu Olup, Peeter ilves> Linda Makk, Sulev Martin, Silvia Vaikla. Crida-E^ Foto — 0. Haamer Montreal - märkis emadepäeva oma traditsiobnipärases soojas meeleolus. Pidulik jumalateenistus Jaani kirikus tõi kokku tä^skiriku ning ju-malateenistuselei järgnenud aktus, mis tähistas ühtJa.si täieriduskaali tänavuse cppeaasta lõppembt, leidis samuti roh|cearvulist osavõttu. Üpetaja.HeinoI.aaneot?a jnUüs ja noorte esinemine sidusid selle j j i ^ i : päeva- südarrilikuks anstüsav.gidüsoks' emale. Omakorda Tiõortc ••äljapaist-- vad õppetulemused lisasid rõõrfiu paljudele emadele ja :vanaemadele. Kooli j uha t a j a H i 1 j a Teo e. n in g õ De-tajate'Mari Aseri ning Heino Altosaare mõnusad: individuaalsed kaas-: sõnad igale õpilasele nendt:.-,: li.vnnis-tuste: juurde valmistasid hiibase meeleolu ning ilmestasid hästi/õpetajate, ja noorte bmavaholist suhtu- ; mist. Kuna sedapuhku ei olnud kooli lõpetajaid, langes tähelepanu seda enam klasside lõpetajatele 'ja-õppetöös eriti silma paistn'id nocirtele. Toomas ;Puhvel viienda klassi lõpe-tajana leidis esiletõslimisr oma eeskujuliku tunnistusega'ja lalle langes osaks . Montreali Eelsti Võitlej ate ühingu kingitus sinl-niust-valge laua-lipu näol, mille talle tema hoolika eesti keele lunnustamiseks . andis • Võitlejate Ühingu esimees Endel Ru-berg. Samuti leidis^esiletõslmist au-; hinna näol eriklassi õpilane John Ka- .dai' oma öppetiJ.!emu;stega. LasteVane- :mriie komitee esimees dr. Martin'. Pühvel tervitas noori ja õpetajaid •ed.ivka õppeaasta lõppedes, ning ko-. mitee laekur Eero Tae ikoõs noortega andis õpetajatele: Hilja Teosele, .Mari Aserile ia Heino Altösaarele üle suure ,,aitäh!" koos lilledega ning kiriku majaholdajale Nikolai Karklini-le üheskoos väikese ümbrikuga. Noo- • red Tarmp Ainsaar, John Kadai, Krista Kadäi,' Jaan' Kukk, Toomas Pühvel, Kristjan Pühvel, Allan Sutt,' "Karin Tae, Mari Tae, Mihkel Tae ja Heiki Viita esinesid ühise koorina ning individuaalselt Sõnaliste ja muusikaliste ettekannetega, saades sooja aplausi osaliseks. Õpetaja Heino Altosaare tervituste ja palve järele kõlas ühiselt „Ema süda". /^Nelipühal, 25. man' toi'mut3.Peetri koguduse jumalateenistus jõekääru metsakirikus. Teenib praost 0. Puhm. Esineh pühapäevakooli koor Margit Viia juhatusel, mängib vaimulik orkester Pia-Korjuse jühriiusel. Trompetisülist August-Liivoja/- Tort-lustamine naisringi pooli,.sportlikke mänge, lastele.: „Väga austatud härra Günter Grass! Pöördun Teie kui ühe 'poole, kes kirjutasid alla liidukantslerile saadetud avalikule kirjale. See puudutab ainult Teie väljendusi selles kirjas, rnitte aga Teie kui kirjaniiku nimekust. ^ ' Teie tahate hoiatada liiduvalitsust kaaSa tõmbamast Ameerika poliitikas, mille tulemuseks võivat olla kogu elu hävitamine sellel planeedil. Selle tohutu süüdistusega lükkate Teie kogu asja pea peale, et vahetate dialektilise akrobaatiaga põhjuse ja toime. See pettemanööyer paljastatakse faktidega. Mitte ÜSA, vaid N . Liit on-liiduvabale Afganistanile^kallale tun- • ginudv Mitte ÜSA, vaid N; Liit — 'koos Kuuba ja „DDR-i" abilisfega — on veriste sõjaväeliste aktsioonidega arvukatele Aafrika riikidele sotsialistliku diktatuuri peale sundinud. Mitte lääneliitlased; vaid N. Liit õn pingelõdyendamis-paroolide moond-. liniku taga harrastanud ääretut rel-vastamispoliitikat, mis' on jõudude täsakäalu^bastabiilseks muutnud ja globaalset .: desarmeerimistaotlust rängalt kahjustaniid. uus „MEIE au*' «ellija aitab kas- Föronto Eesti Selts otsustas abistada organiseeritud eesti noori kes lähevad ESTO80-Ie ja korraldab selleks „ESTO '80 LOTO". Seif? loodab sellejuures l^aasmaalaste sQOJale suhtumisele nagu varemaltki alati on osaks, saanud T.E.S.4 ettevõtteilt' Ulatage veel täna oma abistav käsi lunastades „ESTO '80 LOTO" pile-teid. Pileteid saab realiseerimiseks tellida Aksel Veedla'lt telefonil 757- 7763 või aadressil: 33 Beacon Rd. Scarborough, Önt. MIP 10^. „ESTO '80 LOTO" loosimine toi. mub 18. oktoobril, 1980. a. ja võitudeks on $1) $1,000.00, 2) 1500.00; 3) J250.00,,4) LobutusauMnd.; faktid, mida peate võtma omale teatavaks, kinnitavad kõigis arusaamises, et see on N. Liidu agressiivne ja ekspansiivne poliitika, mis maailma rahu ülimal- määral ohustab. President Carter on näidanud seni N. Liidu, vastu palju kannatlikkust ja head tahet. Kui ta nüüd sündmustest tingituna näeb ennast olevat sunnitud nõukogude imperialismi pidurdama, siis ei toimu see '•mefe-^ ja. ka Teie --vabaduse huvides, vaid ka maailma rahu säilitamiseks. Sest ajalugu on meile küllalt i õpetanud, et kes järeleandmisega tahab rahu säilitada,' 'kutsub tahtma- . tult sõja välja.. Ori' kerge nõudlyst esitada, : tika peab vastama inõiääh;;|ä^äfi mõõdupuule. Aga reaalsuses õn^raS" ke seda kõrget nõudlust lunastada päris jäägitult. Ühendriikide sattumine Vjetnami konflikti oli tookordse president Kennedy vastus kommunistlikule väljakutsele. Teile jääb loomulikult õigus seda angazhementi õrnast vaatevinküst kritiseerida. Aga Teie üldotsus, et Ameerika vahtsus olevat hiljemalt alates Vietnami sõ-, jast kaotanud igasuguse õiguse moraalseteks apellideks, on kurvaks näiteks isehakanud rnoraalilugeja talumatule sümakirjatsemisele. ÜHEKÜLGSUS ; Eriti jahmuma paneb seejuures • Teie konsekventne ühekülgsus. Kuhu jääb muide Teie moraalne nördimus julma põgenikehäda üle, mille eest Kagu-Aasiason kommunistid vastutavad? Ja mis ajast peale hiljemalt on Teie silmis N. Liit kaotanud igasuguse õiguse moraalseteks apellideks ? Kas alates Baiti riikide alista-misest Hitler-Stalini kokkuleppe alusel ja pärast Ida-Eurööpa rahvaste allaheitmist 1945. a.? Või alates 17. juunist 1953,. alates ungari ülestõusust .1956, sissemarsist Tshehhoslo-vakkiasse 1968, Afganistanist, või alates mis ajast? ' Aga selles suunas näib Teie'mio-raalne sensiiblus olevat alaarenenud. Teie nõuate tähelepanu osutamist igale, rahupakkumisele ükskõ,i'k kust see ka ei tuleks. Kui N. Liit' teeb ra-hupakkumisi, millede usaldusväärsuse ta aga vastupidise käitumisega ümber lükkab, siis annate talle näh-' tavasti moraalse usaldusväärsuse, miile aga tahate l)SA-lt ära võtta. • Oportunism N.. Liidu ees seotud järeleandlikkuse ja allaheitlikkuse . zhestidega oh viimase aastakümne vältel paljukiidetud retseptiks, et-rahu muutuks kindlamaks. Selle .tulemusena on nüüd rahu ebakindlam kui kunagi varem. Kes seda konsekventsi teatavaks ei Võta, kannatab akuutse reaalsustunde puudumise all. Ta kõlbab kõigiks, aga mitte po- ' liitikuks: Giinter Grassi kirjaniku- --.mainele olnuks kasuhkum 'kui ta oleks oma poUitilise plekktrunjmi Tcappi jätnud. Valimisabistaja Günter Grassiga satub SPD ^tüki enam ca Ajal, kus-kümned tuhanded aulo-tööhsed saavad tööpuudusel hundi- , passi, teeb vene auto Lada võidukäiku Kanadas. Seda autot ei osta mitte üksi kommunismi pooldajad, vaid ka paljud teised kanadlased. Möödunud > aastalmüüdi Kanadas 1,788: Ladat ja sellel aastal müüakse üle 15,000 Lada. •Nüüd.on Lada qmänikel tekkinud raskusi. Mõned parkimisplatsid ei luba Ladat parkida. Kuid halvem on asi,sellega, et Lada kerele tekkivad kriimustused, sirbi ja vasara ning ka haakristi märgid ning halvakspanevad kirjutised. Omal ajal toimus Vplkswageni omanikega sama lugu.. Tavaline pealkiri on „Commie Sup-porter", EI. ;.V^', MINGIT • KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA J918. FONTMC BUICK 348 Danfortb Ave. Telefon-äris: 461-3561 • • • I- . . , • • . - PONTIAC •. BUICK . \. ^ LEMANS . ^ PHOENIX ':. FIREBIRD I SÜNBIRD • CENTÜRY • ÄCADIAN SKYHAWK G.M.G. Veoautod.. Pruugitud autod kahtluse alla, et tal on hoolimata moka otsast öeldud truudusele Atlan-di- paktile blokivaba süda." ..^ •"•.••-kk-" |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-05-22-03