Meie Elu = Our life, May 22, 1980

              eie Elü" nr. 21 (1579)
• X D
Ikiri Ottawasf
Idr Eesti, Läti ja Leedu
Iraldasid ühise traditsiob-
IJballi 3. mai õhtul. Kogu- .
'arv inimesi, enamikus
Lätlasi oli tublisti üle-lilaši
umbes 45, leedulasi
kejühatuseks kõneles lät-liätas
anektoodi, mida kuu-heameelega:;:
^skusteleb eestlasega, lät- ;
eestlane kuulab ja npo-
Jutu,teemaks On Läti-plevat
maailma kulmuir-fim
ja „isegi läfi lehmad
Kkem piima l^ui eestlaste
lodud on uhked ja kauni-läbritel
jne." Eestlane tu-
]stäjale'„tõšj, mis tõsi,
on isegi paremad naabv
[sisuga oli eestlaste kolv;
linaga. ,7: mail JiJri Lina
lemusrahvaste saatusest,
ilastamisest, dissidentide
fst :-ja abistamisest, sest;
|c)sutatud huvi jä tähele-
Idab nende olukorda. Rõ-k>
nelaste'KGB pn palju '
[ina ja tatari dissidentide
leil ei ole sellist seljata-tiltlastel-
Mainis, et Stali-:
jis saada eesti rahvusvär- .
fiise eest kuklalasuhil-lalini
surma 5-^10 aastat
jiberisse küüditamist, tä- \
f loetakse seda huligaan-
(u lehvitajat ootab arrest
I' vanglakaristus. ' •
lesitati palju. Pr. Vanda
jdumäa 'külastamine ori
külastavatele, sest ko-
50M •eestlasi,.; siin aga •
riltu kodumaad külasta-.
iflejatele Vene saätkon- '
I Hialdaraine külastajate
•vUtsu^ välja pahameelt
^as.. Edasi selgitas pr.
^pidiJ. Lina väitele, et
[te eliikohas^on saadaval.
Ijihaja liha. Sugulased
jinn-Õismäel. Siinkohal
|na, et Õismäel on pare-;
irteitegeläste elupaigaks
in olema|S ei ole aga. saa-la
elanikele. Daisy Taada
[•e saadetakse juba'paar
ajalehte „Kodumäa",
nüüd tellimist katkes-
[ovitas prügikasti visata
Ita. •
liisimusi mittesuhtlejate
llju. Jüri Lina oma taga-jnemisega.
otsekohesuse-
Itust.. Tema loogikas on;
It ja väljeriduštes ele-
,iMeie Elu" nr. 21 (1579)
7
leerika mandri Baltiai- [
[lk ..konverents peetakse
Georgetown ülikoolis ,
alates neljapäeval kell'
jppedeslaupäevaõhtuse ';
püliapäevahommikuse
^olekuga. Osavõtumaks
it (kõik US ühikuis),
|r.idele jä tudengitele 15
prie lõunasöök on 10.ja
[hkeit 22 dollarit. Lähe-peaksid
nifüd ÄABS
:)unüd olemäV. iTf^itteliik-lihformatšiooni
helista-.. \
fl6)' 447-8958. Samasse
Irduda ühissõiduks sõi-ts
või sõitu soovides.
It näjb, et körraldatak-milles
on 94 loengut,. :
|;ku arutelu jk on mää- .
rnentaatorit ettekanne-. :
i.mist nähtub veel, et ;
viisil/on konverentsi
jgevad 34 eestlast, neist;
[pluss üks kauemat ae-id
juut, ja võimalikult
larja Tuulikki S. (kes
|me-küsimuses). Need
is,'Olavi Arens, Silvia:
|va_sk, Enn Koiva, Vik-; .
Qälina Kruberg,. Hil-,
iCuus, Ilse Lehiste, Im-rsti
Luhaäär-Linask, I1-.
•oivo Miljan,Felix Õi­lis
te,.Marju Rink Par-
[rming, Aleksis Rannit,
Peter Rebane, Hain
bp,Fanny Sivers, Mar-
(yder, Mare Taagepera, .
;, Heino Taremäe, Vik-
)man Toi, Olev Trass,
|öpuu, Herbert Vald-brnik;;
test" on eestlasilt 20
[koguarvust), laudkon-
)•), kommentaatonteks
Jngrjuhatajaiks9
|var Tvask; kui presi-jtaeg
lõpeb, peab tra-
|).ne;banketil.. . ^^v ••
mendtised ja päran-lades
või ettevõtetes.
76^9190
H1044
veerata kahe maja va-
Varsti vasakul suur
24.--25. mai nädalalõpp näib Mont-realile
kujunevat eriliselt pidulikuks;
Toronto Eesti Kesk- ja Täienduskoo­li
kavandatud küllasõit Montreali
ühiste kevadpäevadeveetmiseks
Montreali eesti noorusega on leidnud
üllatavalt suure arvu kaasategijaid
ning samuti tuleb külalisi Ottawast
Ja Londonist.
Ühtekokku näib külaliste arv küün­divat
sajani. Selle kokkutuleku kesk­seks
sündmuseks ; on ühine noorte
kevadpidu laupäeva õhtul, ja nnpal-ju
kui aeg või|naldab — püüavad kü­lalised
nautida ka Montreali vaata­misväärsusi.
Praegu on kavandatud
St. Ioseph's OratOry,01>^mpic Parki
ja Mount Royal pargi külastamine.
Üks • grupp Toronto noori esineb
omakorda pühapäevasel jumalatee­nistusel
Montreali Jaani kirikud. Kü­lalised
peatuvad Montrealis Goncor-dia
ülikooli Loyolä campuse Kings­ton
Hairiš, kus neile on korraldatud
ka toitlustamine. Laupäeyaõhtune
peoõhtu leiab aset samas lähiskon-nas
asuvas St. Phillip's; kiriku selts-kqndMkes
ruumes; Pääsniete eel­müük
selleks kokkutulekuks on
Montrealis edenenud eriti davalt ja
seeasjaolu tohiks olla parimaks „te-
Paul.Kentsi, Elmar-Ani, Mart Ped-rikši
je Meeme Sultsoni. Seltsi esi­mees
mööduniid[ aastal — Leida Hel-
;de üheskoos juhatusliikmetega leid-;
sid oma tõhusa :öö tunnustuseks sii-retulemastj"
sooviks külalistele,
Montreali Eesti Seltsi korraline
aasta-koosolek vahs seltsi uueks esi­meheks
R;ichariiLeithami ning uue
juhatuse liikmeteks Heino Lestali,
rai kiitust. Revijsjoni-^komisjon koos­seisus
Udo Riga) Lex Soom ja Juliüs
Ridal valiti täies koosseisus tagagi.
Seltsi esindajateks Eesti Lüt Kana­das
juurde vcäiiti Richard Letiham,
Heiho Lestal ja Mart Pedriks, ja esin­dajateks
Balti Liit Kanadas juurde
Peeter Möldre,. Leida Helde, Richai-d ^
Leitham ning Meeme Sultson.
Koosolek, mida juhatas Peeter
Möldre ning protokollis Heino Les­tal,
oli asjalik ning elav. Seltsi tege­vus-
ja kassa-arüanded leidsid märki­misväärselt
üksikasjalikku käsitle­mist
samuti kui uue tegevushooaja
tegevuskava ja eelarve.
Koosolek mälestas ieinaseisakuga
möödunud aas tal surnud kauaaegset
seltsi esimeest Erich Aserit. Ja kok­kutulek
lõppes ühise hümniga.
Mõtted liiguvad juba suvesse ning
Lättemäel leidis aset esimene talgu-päev
laagri maa-ala korrastamiseks.
Selle ettevõtte hingeks olid Montrea­li
Eesti Skaudisõprade Seltsi esiniees
Lex Soom üheskoos Saime ja Eduard
Leetmagä. Südideks kaasaaitajateks
oli rida lastevanemaid ja skaudipois-se.
Erakordse kauni kevadilma juu­res
oli eriliseks naudinguks sääskede
ja mustade kärbeste pudiimine. •
oa
lÖ. mail tähistati Vana Andrese ki­rikus
vaimuiiku kontserdiga Äügs-burgi
usutunnistuse 450. aastapäeva.
Selle luterliku suursündmuse sisusta­miseks
oli ettenägelikult kaasabi pa­lutud
muusikalt — Elmer Iseleri §ln-gerite
näol. >
Pisifunktsioonides tegutsesid kor­rektselt
nii läti kui eesti koguduse
õpetajad. Samuti tänu õpetaja Ro-
, bert Binhammerile Islingtonis asu­vas
St. Philip'i kirikust. Keegi Gleri
Nelson Št.Ansgarist mõnitas seda lu­terlikku
suurpae va Johm^y Garsoni
ja Bpb Hope'i „slilowdest" laenatud
naljade ja stiiliga. Peakõneleja Rev;
James Nestingen tõestas iUumineeri-yalt,
et Augsbürgi usutunnistusest on
võimalik kiriku kantslis kõneleda
/käed püksitaskus. j
-, Jätkuv muusikaline kpva, mida esi­tasid
Elmer Iseleri lauljad oma ni­meka
kanada koorijuhi Elmer Iseleri
juhatusel — viis meid jälle tagasi re-verentsi,
mida meie kiriku all mõis­tame.
Tänu Elmer Iseleri koorile ja
koori kavale jõudis see luterlik snur-sündmus
tagasi sinna, milleks korral­dav
komitee selle üleitorontolise lu­teri
kirikute vahelise teenistuse oli
korraldanud: Augsbürgi usutunnistu­se
tähistamisele.
Koori kontserdi sšisuks oli kiriku
aasta; Alustades Lutheri kaiasaegsete-ga
ja lõpetades ülivärske uudse heli­loominguga,
tõestas koor, et vaimuli­kus
heliloomingus ei ole veel turu ta­semele
langetud.^ Laulud Johann Se-rbastiart
Bachilt, Heinrich Isaacilt,
Michael Praetoriuselt,| John Davidilt,
Orlahdo Lassolt, Vivaldilt ja Martin
Lutherilt eneselt astusid üksteise Jä­rele
oma usutõšiduses ja musitseeri-mise-
rõõmus Jumala ja koguduse
ette. V';. ' • v-; '
Kõneledes kaasaegsest heliloominr
gust tuleb ütelda, et ei Healey Willan,
Clifford Ford, Ruth Watson Hender-son
ega David Fanshow jää maha
oma usulise tunde sügavuses ja tõsi­duses
Lutheri-aegsešt loomingust.
Koori esinemine Elmer Isderi
kindla käe all oli nõtke ja varjundiri-kas.
Kõige keerulisemad intonatsioo-ni-
ülesanded lahendati muusika ja
usulise tunde mõiste juurde jäämise­ga.
Koor laulis väga mitmes keeles ja
nende diktsioon oli aina jälgitav.
Rey. James Nestingen — pidukõhele-ja
— võiks Elmer iseleri käest võtta
mõne diktsiooni tunni, arvestades et
^rääkimine" on tema „business".
Mi koguduse laulu kui koori
numbrite saatmisel tegutses nõtkelt
ja delikaatselt organistina dr. George
Brough. Dr. Brough tõestas, et Vana
Andrese orelil on ka mezzo forte
ning isegi piaano, ning et koguduse
laulii on võimalik juMlda kogudust
oreli minasse matmata.
Läti ja Eesti koguduste naisringide
poolt hoolitsetud kohvilaud oli oma­korda
soodsaks võimaluseks tänu
ütelda nii Elmer Iselerile kui tema
lauljatele. Vana Andrese seltskondli­kud
ruumid olid lõhnavate toominga­tega
kaunistatud, olid kaua aega
muusikaliselt eleveeritud usurõõm-sat
kogudust puupüsti täis.
Kohvitassi juures tuletas Elmer
Iseler veelkordselt meelde oma koori
hiljutist koritsertmatka raüdrimba
taha. Erilise hellusega meenutas ta
mitmepäevalist Tallinnas viibimist.
Imetledes Tallinnas kohanud eestlas­te
külalislahkust ja muusikaarmas­tust,
ta kirjeldas eriti elavates värvf-des
vastuvõttu Akadeemilise Mees*
koori poolt ja nimetas, teda oli aus­tatud
erilise Akadeemilise koori au-paelaga.
Eredad mälestused nii Tallmnast
kui Riiast olid nii Elmer Iselerile kui
tema koorile nagu sillaks, mille abil
nad siin Torontos asuvas eesti/läti
ühises kirikus tundsid endid kohe vä­ga
omaste ja kodustena.
•ROMAN TOI
1. MANNINEN. Etnograafiline sõ­nastik,
K. ü. ,JLoodus". Tartu. 1925.
2. tr. ESTO Inc. Baltimore. 1979.
lk. 131 pildiga.
Toimkond
Nagu nähtub, ei ole ESTO 76 Balti- ^
more'is täielikult lõpetanud oma te­gevust.
«On nimelt loodud ESTO Inc.
kirjastus, mille väljaandel hiljuti il­mus
kordustrükk vabas Eestis 1925
endise Tartu Ülikooli soomlasest'
õppejõu Ilmari Mannineni sulest il­munud
räaniatust,.Etnograaf üine
•sõnastiku Ilmselt tekkis/EŠtO kor­ralda
jail raamatukese uustrüki aval­damise
idee seoses ESTO 76 mitme­suguste
etnograafiliste näituste kor­raldamisega,
mil tuli vahest puudus
esemete otsestest nimetustest. Raa­matu
originaali avastas Kongressi
raamatukogus töötav Uno Teemartt
- selle kogudest ning andis uustrükiks
kasutada. Kaasa on aidanud välja­ande
teokssaamisele ka ESTO Inc.
komitee liikmed Reet Kaseoru ja"
Jaan Born. Mäletatavasti osutas Il­mari
Männinen suurt huvi Eesti Rah­va
Muuseumi ja selle kogude vastu
ning avaldas ka {Etnograafiliste ese­mete
kohta monograafiaid, nagu
näit. teos ,,Kannud". Raamatu ees­sõnas
möönab ta, et ta ön olnud tihti
hädas eesti vanavara esemete nime­tustega,
kuna vastavad] nimetused
puudusid. Van^arahva ^hulgas need
muidugi olid käibel, kuid üldsusele
tundmata. See põhjustas eesti ajaloo­lise
esemete-varamu nimetuste koos­tamise,
mille tähtsamaks allikaks ön
olnud Eesti Rahva Muuseumi kogud
Raadi mõisas. lisiklikult on autor
teinud ülestähendusi Setumaal, Mu^
hus, Saaremaal ja Tartu ümbruses.
Tänuga märgib' autor veel J. V. Veski
— ülikooli eesti keele lektori mag. G.
Vilbcrgi ning dr. Andrus \: Saareste
abi. I. Manninen avaldab ka tänu
:oma kolleegile Fr. Leinbock'ile teose
lõpus leiduva üldnimestiku koosta­mise
eest, mis hõlbustab etnograafi­liste
nimetuste leidmist • nende alfa-beetihses
järjekorras.
Raamatus leiduvad pildid etno­graafilistest
esemetest pärinevad
kunstnik E.Ähaselt
Omal ajal vajati neid oskussõnu
muuseumitööks ja ka etnograafia üli­õpilaste
õpinguis. See vajadus jät­kub
praegu okupeeritud Eestis. Väl­jas
aga võiks vajadus sellise raama­tukese
järele olla käsitöönäituste
korraldajail, käsitöö- ja naisteajakir-jadeli
kuid ka kodulugu ja ajalugu
. õpetavaii õpetajatel eesti täiendus­koolides.
Seega oleks Manninen'i
raamatu uustrükk vajalikuks käsi­raamatuks
eesti esemelise vanavara
loetlemiseks.
Peasõna järel on autor sulgudes
maininud ka vastava eseme nimetu­se
sünonüümid, mis tal on olnud
teada. Paljudel puhkudel on autor
seletanud ka esemete tarvitamisviise,
et asi ise saaks paremini arusaadä-lüyfegude
Kuni seni ajani arutas provintsi "
kohus väiksemaid süütegusid ja
suuremaid kuritegusid sama menet
luse alusel. Õigus pandi maksma
kuid see võttis sageli kaua aega.
Alates3I. märtsist 1980
rakendati uus kohtusüsteem, mille
eesmärgiks on muuta väiksemate
süütegude arutamise protseduurli
diremaks ja lihtsamaks.
Kui teid nüüd süüdistatakse :
väiksemas süüteos, siis antakse teile
lihtne formular, kus on selgelt
esitatud kolm võimalust.
1. Te võite ennast allkirjaga
süüdlaseks tunnistada formulari
tagaküljel ja saata selle koos ettenäh­tud
trahvirahaga kohtu kantseleisse.
2. Te võite ennast allkirjaga
mitte süüdi tunnistada ja saata selle
kohtusse, millele lärgnevalt teile
tehakse teatavaks teie kohtu­protsessi
aeg ja koht.
1 3. Te võite tunnistada ennast
süüdi koos seletusega. See on uus
õigus, mille kasutamisel te ei vaidle
süüdistuse vastu vaid esinete selgi­tava
seletusega. Te võite taotleda
karistuse redutseerimist või aja­pikendust
trahviraha maksmiseks.
Minge isiklikult Provincial
Offenees kohtusse, mis on märgitud
kutsel või saatke kohale oma
esindaja. Kutsel on märgitud ka
bürootunnid ja teil ei ole vaja oma .
saabumisest ette teatada. \
^u kõik eksimused provintsi
seaduste-ja määruste vastu:
eeskirjade rikkumised autosõidul
nagu kiire sõit, kaitsevöö mitte­kasutamine
ja mootorsõiduki eest
halvasti hoolitsemine! Samuti kõik
süüteod selliste Ontario seaduste
vastu nagu Liqupr Licence Äct,
Game and Fish Act ja Mötorized
Snow Vehicles Act. Tulevikus
rakendatakse uus süsteem ka
autoparkimise süütegude vastu.
MiHiseid kohustusi tul@bv©@l
konda?
Kui te ei reageeri esitatud kolmele
võimalusele 15 päeva jooksul või kui
te ignoreerite teile saadetud süüteo
teadaannet, siis järeldab kohus, et te
:ei kavatse teie vastu esitatud
süüdistusele vastu vaielda. Kohus
võib teid,süüdi mõista ja määrata
_teile rahatrahvi. Trahv tuleb tasuda
15 päeva jooksul ja kohus on varus­tatud
võimupiiridega trahvi sisse-kasseerimiseks.
Kui süütegu on
seotud autosõiduga, siis j kohus võib
tühistada teie sõiduloa seniks kuni
trahv on tasutud.
Kui te soovite rohkem [infor­matsiooni
väiksemaid süütegusid
käsitava uue seaduse kohta, siis võite
hankid^ endale tasuta broshüüre
toiduainete suuräridest ja provintsi
kohtute kantseleidest. Või kirjutage:
Provincial Öffences Information,
s Park, Toronto.
R. Roy McMuPtry,
Attorney General
» •
William Davis, Premier
Ontario
Kui tütarlaps §ai neiuks, siis riie-tati
ta täiskasvanu pealisrõivastega
ja pidult minnes pandi pärg pähe
ning hõbeehted kaela. Seda nõudis
üliiskonna komme.
Pidulike naisterõivaste juurde kuu­lusid
mitmesugused kaelakeed, rin-narahad,
hõbekröllid jne. mis näita­sid
jõukust. Vaesemad panid kaela
klaasist pärleid ja, kudruseid. Kivi­ajal
lükitud keed löomahammastest
Ja :hiljem merevaigust. •
Kaelaehtest on väga huvitavad hõ-behelmed
ehk krõllid.: Need olid ka-•
hest õhukesest hõbeplekist poolke­rast
kokku joodetud.; Liitekoht on
kaunistatud või võimalikult silma­paistmatuks
muudetud. iKrölle on
säilinud, ümmargusi, ovaalseid,, me-
• lonikuiulisi ja kaksikkoonilisi. Nen­de
/pind on kas sile või voldiliseks
vormitud, või siis väljapoole kühmu-
' liseks pressitud, milline kunstiparä-sus
metallitööstuses püsib täneseni.
Filigraantehnikast' on säilinud vaid
paar näidet. :
XVI-XVII sajandil hakkas levima
rinnaehtena suur kannaga raha, mis
kujunes -kahel järgneval sajandil
. üheks väga hinnatumaks esemeks
naiste ehete seas. kannaga rahasid
kanti kettidest keede küljes. Kand
joodeti külge hõbedast taalritele või-rublatükkidele,
mis ümbritseti lavali­selt
võruga. Sageli suurendati raha­sid
hõbeplekist väljasaetud „koda-raid"
meenutava azhuurse ääre abil,
mis jälle omakorda ümbritseti hõbe-võruga.
Selliseid rahasid nimetati
..Kodaratega rahadeks". Üks raha oli
tavaliselt kandja sünniaasta numbri­ga,
või ka nimetähtedega. Paralleel­selt
kannaga rahadega kanti ka ker­geid
rahakeesi. Neid esineb tänapäe­vani
Setu naiste väikestest rahadest
koostatud kaelakeedes. Ka suuri kan­naga
rahasid kanti sageli mitmekau-pa
ühes kees, kusjuures eriti jõuka­tel
oli rahadega keesid rinnal mit­mes
reas. ^ :
Kodaratega rahasid võivad kanda
kõik kellel on Kesk-Põhja-Eesti, Lää­nemaa
ja Pärnumaa rahvarõivad,
kaasa-arvatud Setumaa. Kolme 'ko-da-
rrahaga, mis on Eesti Vabariigi
rahadest kee, maksab praegu $1000.00
ringis. Möödunud, aasta maksis
1350.00. .
Hõbekeede küljes kantavatest ri-pats-
ilustustest oh püsinud suured
sõõriku taolised rinnalehed, mida vä­hem
kantakse.
RINNÄEHTED
Nendeks-olid meil-sõled ja preesid,
neid tarvitati ka rõivaste kinnitusva-hendeiks.
Neid tuleb eraldada nende
välisservade kuju' järgi. Nimelt sõlg
on siledaservaline, prees sakiliseks
lõigatud. Vanimad olid hoburaudsõ-led,
mille'kaunistus koosnes kriipsu­dest
ja punktiiri kombinatsioonidest.
Väiksed särgi kinnitamise vitssõled
püsisid muutumateha ja tehti vala­mise
teel.
Hiiumaa naiste pisike vitssõlg 1,5
sm läbimõõduga oli erinev oma
klaasripatsitega. XIX sajandil trium­feeris
piduliku rinnaehtena meie
koonusekujuline kuhiksõlg, mille ää­rel
üleskummitud, nupukeste rida ja
iniiteeritudväänvitsastääreyits. Söö­ri
pinnale on graveeritud õisorna-ment.
Erakordsed mõõtmed omanda­sid
Setu kuhiksõled, suurim neist oli
11,5 sm kõrge jä 26,5 sm läbimõõdu­ga
ning kaalus 563 gr.
Põhja-Eesti sõled olid ^väiksemad
ja lame'dama kuhikuga, 10 sm läbi­mõõduga
oli suurim teised veel vä­hemad.
Üle Eesti on kantud ka süda-mekujulisi
sõlgi. Saaremaa südame-kujulisi
sõlgi kujundati kahe linnu­ga
— noikad vastamisi ja all olid me­tallist
ripatsid, sõrves klaastilgutid.
Traditsiooniks kujunenud Balti öh-"
tu Pariamendimäel toimub tavaliselt
Leedu ja Eesti vabaduspäevade va­hele
langeval kolmapäeval, Kanuda
parlamendivalimiste tõttu.tuli selle­aastane
talvine Balti õhtu edasi lü­kata.
Pärast käesoleva parlamendi
kokkuastumist ja tegevuse normali­seerimist
sai nüüd Balti Õhtu korral-vaks.
Nagu autor märgib saatesõnas,
on ta välja jätnud etnograafilisi^
esemete ja nende osade nimetused,
mis on olnud üldiselt teada rahva
s.
Teose lõpus oh ära toodud Sihtasu-tis
Eesti Rahva Muuseumi tegevuse
aruanne 1937/38. a. kohta, milles loet­letakse
Muuseumi tööjõudusid ning
antakse üksikasjaline ülevaade asu­tuse
tegevusest, selle majandamisest
kui ka väljaannete vahetusest välis­maade
muuseumide ja asutustega.
Samuti ituuakse ära ülevaated U^^'
seumi ajilorganite, nagu Arhiivraama­tukogu,
Eesti Rahvaluule Arhiiv, Ees­ti
Bibliograafia Asutis, Eesti Kul­tuurilooline
Arhiiv kohta. Sama tege­vusaruanne
on kokkuvõetult ära.
toodud inglise keeles, mis annab
näit. väljaannete vahetusvahekorras
olevaile muuseumidele ja asutustele
ülevaate Eesti Rahva Muuseumi ula-tuslikust
tegevusest.
..Etnograafiline sõnastik" oleks
praktiliseks käsiraamatuks kõigile
vabas maailmas, kes tegelevad etno­graafiliste
näituste korraldamisega,
samuti abiraamatuks eesti koduloo-ja
ajalooõpetajatele. ;
Need tulid suhteliselt hilja kasutu­sele,
XVIII ja XIX sajanditel, Preese
tuleb kanda Põhja-Eesti, Lääne-Eesti,
Hiiumaa,, Muhu saare ja Sõrve rah­varõivaste
juurde. Preesidel olid seal
tavaliselt veinipunašedsÜmäd, kuid
on säilinud ka roheliste, siniste või
klaastahukestega. Neid n.n. silmade­ga
preese kanti eriti pidulikkudel
sündmustel. Tavaliselt on preesil 6
silma ja Sõrve poolsaarel 4. Lääne-.
Eestis isegi 8 silmaga preesid. Neid
kingiti leeritüdruküteleristi-isade ja
emade poolt.
Kõige suuremad ja silmadeta hõbe-preesid
olid aga Põhja-Viljandimaal,
eriti Põltsamaa, Pilistvere kihelkon­dades
ja Põhja-Tartumaal, kus preesi
läbimõõt ületas 10—11 sm.
Kui sõlele on graveeritud, kahe
peaga kulli kujutis, siis kuulub ta
Tartu-Võru- või Setumaale. Setumaal
on sõlel ka väga tavaline risti kuju,
mida mujal kusagü ei esine.
* Eesti rahvapäraseid ehteid valmis­tati
külades, Tallinnas, Tartus, Petse-ris*
Viljandis ja mitu „pistermakerit"
Paides Suure-Jaani kullasepa nimi
damisele asuda. ' ,
Öalti Õhtu käenduskomitce on jää­nud
vaatamata valimiste tulemusele
peagu samaks. Ainukese' muudatuse­na
esineb selles koosseisus L. Pran-cis,]
lkes eelmise parlamendi valimis­tel
kaotuse tõttu välja^ jäi. Kuna
Fransis on määratud ^käesoleva par­lamendi
esimehe asetäitjaks, tõuseb
vastavalt ka käenduskomitee vääri­kus.
Selle tulemusena toimuski käen­duskomitee
töökoosolek. Käendusko­mitee
kokkutulekut taotlesid Balti
Liidu Ottawa esindajad W. Pent (ees-^
ti), dr. E. Parups (läti) ja J. Danys
(leedu);
Koosolekul käsitati esmajoones?
Balti Õhtule kuupäeva valikul. Esi­algselt^
kavatsetud 21. mai soovitati
muuta, kuna vahepeal väljakuuluta­tud
Quebeci referendumi järelpäcval
oleks peatähelepanu pööratud selle
tulemuste analüüsimisele ja arutlus-.
tele. Uueks kuupäevaks soovitati võt­ta
28. mai, mis ön nüüd uue parla­mendi
esimehe madam Jeanne Sauve
poolt kinnitatud. '
Oma nõusoleku kõnelemiseks andis
välisminister M. MacGuigän. Balli
õhtu aukülaliseks saadi multikul lüü­rilisuse
minister J. Fleming, kes
oleks sobiv kõnelema valitsus^e esin­dajana
vajaduse tekkimisel.
on säilinud 1870 aastast — Jaan Pilk.
Muhu kirikuvallas kullasepp Bau-mann,
kelle tellijaskond-olnud väga
laialdane. ; .
Üldiselt ei ole meie rahvusel palju
ehteid ja need on palju kergemad
ära õppida kui meie rahvarõivad.