Meie Elu = Our life, May 14, 1987

              2
,,MEIE ELU" - „Oöft LIFE*^- EstoEiai Weekly
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broadviöw Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6.
Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum; Toinletaja New
Yorgis B. Parming, 4^3 LuhmannDr., NewMilford, N.J. USA.
! Tel. (201) 262-0773.
,,Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951.
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp.; kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p . l , teisip.
janeljap. kl. 9 h m , - 8 õhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 h m . - 1 p.l.
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. $43.00,6 k. ^24.00,
3 k. $15.00. ® USA-sse 1 a. S47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00.
i ) Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 >. $28.00, 3 k. $18.00. ®
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
USA-sse 1 a. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Öhupostilisa üle­meremaadesse:
1 a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50.
.. ÜKSII^NUMBER-75(1: .
KUULUTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel $6.50,
tekstis $5.50.
0
jooksul kuulnud ja näinud. 01em@
endamisi vaikselt küsinud, miks ei
lähe sõnad sageli kokku tegudega?
Need küsimused on uuesti kerki­nud
päevakorrale seoses Karl Lin­nase
deportatsiooniga Nõukogude
Eestisse nõukogude kohtu jäiie-kordsele
uurimisele ja karistami-
USA võimud on aastaid dekla-ireerinüd,
et Ühendriikide yõimud
ei tunnusta Balti riikide, nende hul­gas
ka Eesti annekteerimist ja sun­niviisilist
liitmist Nõukogude Lii­duga.
K. Linnase' väljasaatmisega
on tehtud juriidiline otsus just vas­tupidiselt
sellele, mida mitteanne-kteerimise
deklaratsiooniga pide­valt
kinnitatakse. Nüüd jäi;sku on
Ühendriigid tunnustanud Nõuko­gude
Eesti võimu ja tema kohtuins-ütutsioone.
,
Kumb on siis õige? Kui USA ei
tunnusta Eesti Vabariigi annektee­rimist
Nõukogude Liidu poolt, siis
61 tohiks tal ka annekteeritud maa
võimudega midagi tegemist olla.
Kui ta siiski ühe endise E.V. koda­niku
nendele võimudele kohtu­mõistmiseks
ja karistamiseks välja
andie, siis ta ometi seda võimu tun­nustab.
Meie ei tea milliseid vale­andmeid
Linnas USA võimudele
andis, kui ta USA-sse sisse rändas.
Raske on arvata, et need valeand­med
nii rasket iseloomu kandsid, et
müüd tuli Linnas kadumaale välja
anda ujueks kohtumõistmiseks ja
karistamiseks. On ju USA-s teadu­pärast
miljoneid inimesi, kes on
USA-sse asunud ilma^ igasuguste
paberitega, näiteks Mehhikost.
Meil on võimata K. iLinnase arva­tavatest
süütegudest kodumaal sei­sukohta
võtta ja nii oli see nähta­vasti
ka USA võimudel. Ki^i see nii
on, siis praktiliselt pidanuks süü­distus
Linnase vastu maha võetama
Ja temale leitama mõdus vivendi
USA territooriumil. Meie näiteks ei
tea kaheteistkümne tuhande kom­munisti
ja juudi surmamisest nn.
Tartu laagris, kus Linnas pidi nõu­kogude
süüdistuse järgi olema ko-laigi
sinna
Linnase deportatsiooi on tähtis
sellepoolest, et seel koitis eelne­nud
protsessi kauduiaialdast tähe­lepanu.
See tähelepanu pole veelgi
lõppenud, sest kodumaa võimud
lubavad esitada veelgi lisaand­meid,
mis tähendab seda, et küsi­must
püütakse veelgi laiendada.
Sest omaaegsed punaste deportat-sioonid
ja Eestist leitud hukkamis­te
hauad on sedavõrd suured, et
neid tuleb Linnase küsimusega tek­kinud
poliitilise tolmupilve alla
matta. Eesti rahva silmis osutub see
kõikidele püüdlustele vaatamata
täiesti võimatuks lähemate gene-
Linnas on läinud ja tema saatus
sama hästi kui otsustatud ilma, et
meie selle vältimiseks midagi teha
saame. Kuid sellest võime siiski
kestvaid järeldusi tõmmata oma tu­leviku
reageerimiste suhtes Eesti
ja tema rahva küsimustes. Meie
peame oma poliitilisteks sõpra­deks
mitmeid vabu rahvaid ja nen­de
juhte. Meie võtame tõena nende
perioodilisi deklaratsioone ja po­liitilisi
sõnavõtte. On ometi meil
endile p^rem, kui meie kõike seda
võtame teatud reservatsiooni ja
kriitikaga ja jälgime teravalt, mis
on selle taga. Kas on see valimiseel­ne
jutt? Kas on see endale sobiva
meeleolu hoidmine igaks võimali-
Tartu surmalaagri jutt võib oik
nõukogude poliitiline^ndakaitse.
Moskva oma massimõrvade vastu..
Ühe sellise massimõrvana oli Katõ-ni
mässihaud 15 tuhande [Ipola oh­vitseri
laibaga. Teine oli lõuna­pool
Pihkvat asuv Minski massi-haud,
mille sakslased võtsid uuri­misele
ja tahtsid maailmale kuulu-a.
Kuid siis juba liikus front
e ia
Peame meeles pidama ka enda
suhtes mrneviku poliitilisi õppe­tunde.
Peame teadlikud olema, et
suurrahvad ei lubanud ka I^.V.
loomispäevil kergesti oma tunnus­tust.
USA president Wilsoni aegne
välisminister Bainbridge Colby
kirjutas: „USA hoiab oma usku ve­ne
rahva tulevikku. UŠA-1 pole
mingit kahtlust, et ühendatud, vaba
Venemaa kerkib jälle ja võtab or a-le
juhtiva koha maailmas. See sei­sukoht
avaldus ka vastuses Leedu
rahvuskomiteele, milles keelduti
Balti rahvaste iseseisvusest ilma
Venemaa nõusolekuta.
Neid mõtteid kordas ka vahe­pealne
Kanada konservatiivide lii­der
Robert Stanfield.
Mida siis peame antud olukorras
tegema. Suhtudes reservatsiooniga
vabade maade ilusatele sõnadele
peame ikka ja alati oma sini-must-valget
riigilippu kõrgel hoidma ja
sellest tulenevaid rahvuspoliitilisi
nõudmisi alati ja ikka kuulutama.
Meile ei tee rikki ükski teine rah­vas.
Selle pealb tegema kord eesti
ise. .
NELfAPÄEVAL, H MAIL - THURSDAY, MAY U „Meie Elu" nr. 2Ö (1940) 1987
Kiri Soomest
«0 »o
0
• Soome kõrgeim kohus leevendas
pangaröövli A. Lepajõe karistust
ligikaudu samale tasemele, mille
Helsingi rajekohus aasta tagasi talle
oli mõistnud kahe röövimise eest.
Raekohus oli talle tollal mõistnud 7
Nii Lepajõe kui ka prokurör olid
kaevanud edasi õuekohtusse, kes oli
karistuse tõstnud 9 aastale ja ühele
kuule. Lepajõe polnud veelgi rahul,
vaid asi läks edasi kõrgemasse koh­tusse,
kus tehti otsus, mis on võrdne
raekohtu poolt antud karistusele. Ka
pangaröövi peategelane Raivo Roos-na
on kõrgemasse kohtusse edasi
kaevanud.
Teatavasti said kurjategijad peale
Helsingi Osakepankki raha Tillande­ri
kullassepaärist 800.000 marga eest
vääriskivisid. Kalliskivid kadusid
kohe nagu tina tuhka ja kindlustus­firma
lubatud 50,000 marga vihjetasu
ootab ikka veel vihje andjat. Helsingi
kriminaalpolitsei järgi saab vihjeid
siiski pidevalt peale Soome ka Root­sist.
: "
Mõned arvavad, et vääriskivid läk­sid
kohe pärast röövimist kiiresti Ve­nemaale,
võib-olla
„Georg Ots".
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Torpnto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
ICINKIGE LASTELE PANGAARVED!
ESSiVIEiyE $20.00 ARVEL ON MEIE
POOLNE KINK
Informatsiooniks holist^g®
465-4659
Pank avatud osmasp.-rood® 10:00-3:00
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
urmanuhtlu
reis
President Mauno Kõiviste popu­laarsus
rahva hulgas on vankumas.
Lähenevad presidendivalimised
1988) põhjustavad pidevalt speku­latsioone
ning gallupeid nii tema kui
ka vastaskandidaatide väljavaade- •
test. Viimase gallupi järgi, mis hõl­mas
1.528 soomlast, selgus et presi­dendile
annaks momendil oma hääle
69 protsenti.
/•Parempoolse Koondusparteipresi- •
d^ndikandidaat Harri Holkeri saaks
märgatavalt vähem, vaid 7%. Veelgi
kehvemad on Keskerakonna esinda­ja,
välisminister Paavo Väyryneni
väljavaated (6%).
Praegusele sotsiaaldemokraadist
peaminister Kalevi Sorsale kui ka
rahvademokraadist maahäfra Kalevi
Kivistöle anids gallup mõlemale ühe- i,
protsendilise toetuse.
Soome uus peaminioteii'
Harri Holkeri.
valimistest ning saavutasid seega
kokku neli kohta (-{'•].
Valimiste suureks võitjaks saab
pidada Koondusparteid 23,2% ning
53 (4.9) kohaga. Eriti halvasti ei läi­nud
ka Keskerakonnal, kes saavutas
17,6% antud häältest (i-3) kohaga.
.Mis puutub kaotajaisse, võiks
neiks nimetada sotsiaaldemokraate
24,4% ja 56 kohaga (-1), rahvademo-kraate-
kommuniste 9,4% ja 16 (-1),
staliniste 4,2%^ ning 4 (-6), enne-
<õike aga vennamolaste Soome
Maaparteid, kes kaotasid 7 kohta.
Kommunistide esimees Arvo Aal-to
jäi Eduskunnast välja. Samuti ei
ole parlamendis enam liberaalset
rahvaparteid, ultraparempoolset põ­hiseaduslikku
parteid POP ega uut
pensionäride erakonda. Kokku on
Soomes 12 registreeritud parteid.
Parlamendivalimistel saavutasid
kodanlikud parteid suure võidu. Tu-evases
parlamendis ehk Eduskun-nas
on mitte-sotsialistidel kahesajast
120 ning sotsidel - kommunistidel 76
kohta. Protsentides väljendades vas­tavalt
56,1% ja 37,9%, seega mõle­mail
langenud eelmise 1983.a. vali­mistega
võrreldes 2,7%. Parempoo-setelgi
läks osatähtsus alla 1,1%, ko­had
aga suurenesid seitsme võrra.
Ilmselt tuleb see sellest, et „rohe-lised",
keda on üsna raske kumbagi
rühma paigutada, saidantud häältest
4%, mis on 2,5% rohkem varasemaist
Eeva Niinivaara-nimeline fond
andis 1500 marka Niko Hjelfile Tal-linna-
teemalise fotonäituse korral­damiseks.
Hannu Oittinen sai 5000
marka eesti kirjandust puudutava
uurimistöö ettevalmistamiseks ja
avaldamiseks.
Toetused andis Ff. Tuglase seltsi
juhtkond,"kes tegutseb,ka rahalise
fondi hooldajana.
Mõned Eesti tippsuusatajad võist­lesid
Soomes üsna edukalt. Jutuaja­misel
soome ajakirjandusega ja tv-s
ütles eestlaste treener Anti Levandi:
,,01eme Eestisse saanud kolm head
suusatreenerit. Kuigi meil on Eestis
ainult umbes. 1000 suusavõistlejat,
on meie tase muutumas üsna kõr­geks.
Eriti noorte hulgas on esile
kerkimas tõesti häid suusatajaid."
Poola trükib „dollareid'•
Rahvuskomitee 0 .
(Algus esiküljel)
. . . . , . - • . ' , • •'-{' ' ' • . . • • . ••- • '. " -
. c i a c i L i o i i , /../e- are extremdly con-Ge:-ned and, deeply disturbed about
. L l i c pot...^r,tidlly d e v a s t ä t i n g affect on, the. peopie, of Es t o n i a , who '
r,ce d refugee^ being for.cibly returned by the United States (the
. . - j ; o c i ' ; , u sL protector -of. democracy and human' r i g h t s ) to Soviet •
c i i i L ; r o r i L i e s for- anti-com,munist aeti v i t i es . - • '
. Y U L ; and Mr. Meese could have and should have stopped the'
a^',, ,,r.uci L.i on-of Mr . Linnas . It vias a p o l i t i c a l foreign policy
r r . j t ; t. er,r-a n.d . wi thi.n your ..jurisdictiorr to rnaXe the f i n a l decisiohT • •
^••--'-a;., you and Mr. Meese chose, to abd.icate your r e s p o , n s i b i l i ty
ü.-!(.; .. i: Ifi.TO tho outcörhe -on the-courts.
Mr. i T o s i d e n t , • yoü have .,sore.ly d i sappoi nt-ed i\s,
il.) order, to prevent future miscarriages of justice,,we ,
ür-jently request that you d i r e c t Attorn,ey General Meese to prepare
ar,d . prcs.er.i to Congress l e g i s l a t i ö n , authorizing war crimes t r i a ls
1;'. 'Jn i i.ed, Sta tes criminal courtš .
Very t r u l y yours,
\Zfuhah Simonson
President ,
Poolasse saab kergemini saata
Põhja-Ameerikasttarbekaupa ja raha
kui Eestisse,- sest Poolal on satelliit-riigi
seisund. Tulemus on, et Poõ-asse
on valgunud palju dollareid,
mida on saatnud sugulased ja tutta­vad
USA-st, sest dollarid on Poolas
hinnatud. Alguses oli dollar Poolas
„musta turu" raha, kuid nüüd on
dollar seal päris ametlik.
, Poola kommunistlik partei suhtub
Ameerikasse halvustavalt, kuid dol^
laritest ollakse seal nii vaimustatud,
et valitsus trükib isegi ,,oma" dolla­reid.
— Need on väikesed „ase"dol-larid",
milledel ilutsevad dollarimär-gid,
ja mida saab osta Poola raha eest
— ja millede tagatiseks on pärisdol-;
larid, mis on Poola pandas.
Dollarite eest saab seal osta kõike
ja valitsus soodustab seda äri, sest nii'
saab ka valitsus oma osa. Äritsemi­sele
dollaritega on valitsus pannud
isegi oma nime. See on „siseeks-port".
Selle läbi müüb valitsus kaupa
oma inimestele dollarite eest — ja
võtab ärist kasu dollarites. .
Dollarite eest saab seal osta kaupa
Lääne-Euroopast, Kaug-Idast, Vene-maalt
ja isegi Poola oma tooteid.
Dollarite eest saab seal parandada
saadeldisi, kingi ja autosid ning ren­tida
korteri.
Teoreetiliselt valitseb Poolat Kom­munistlik
partei, kuid praktiliselt va­litseb
seal dollar ehk ,,roheline sa­lat",,
riagü seal öeldakse. Arvatakse,
et Poolas on käibel ,,salatit" vähe­malt
$5 miljardit.
USA saatkond Poolas annab kü-lastusviisasid
60.000-le .poolakale
aastas. Peaaegu kõik toovad tagasi
tulles kaasa ,, salatit'', mis läheb käi­bele
Poolas.
Poolas on isegi üks kaubakataloog,'
„Pewex-kataloog", kus kõik hinnad
on dollarites. Paljud poolakad arva­vad,
et see ei ole päris õiglane, et
Poola oma.raha eest ei saa Poolas
palju osta, kuid inimesed ori seal üha
rohkem harjumas dollarite ostmisega
ja kasutamisega. Ja nii saab ka Poola
valitsus maksta Lääne pankadele ta­gasi
Poola riigivõlga, sest Läänes ei
ole.Poola rahal palju väärtust.
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kas­sa
sisukamale ajalehele.
LUGEJA KIRJUTAB
„Me{e Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
juhendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Balti Õhtu tirallaia
Kummaline tunne oli lugeda Balti
õhtust Ottawas, kus omapäraseks
palaks oli Andres Raudsepa ,,See
Mäeotsa talu, tirallaia . . ."
Tekib küsimus: Kas tõesti on vaja­lik
välisriikide esindajate ja Kanada
parlamendiliikinete silmis viia meie
rahvuspoliitika; esindajaid laupäeva-õhtuste
ehalkäijate tasemele; kus,
enne külapeale laialiminekut, kraa­vihallid
kiige all püüavad teha satii­rilist
nalja mõne moraalsema talutaa-di
arvel, kes kaitseb oma tütart ju­huslike
hulguste eest? — Selline esi­nemine
sobiks rohkem VEKSA ven­dade
kultuurapäevadele.
P.ROHUNURM
Kuritegevuse staiistika pakub hir­muäratava
pildi. |a kuna selle vastu
võideldes pole olnud kasu politsei
ja kohtuametkonna suurendami­sest,
siis rahva ja riigi julgestami­seks
valitsused, oma rahva survel,
on asund taastama surmanuhtlust.
Vana Testamendi esimeses raama­tus
.(Gen. 1-26,27) ütleb juudiusu
prohvet Mooses, et,, Jumal lõi inime­se
oma näo järele". Seda Moosese
prohvetlikku mõttekäiku on inimesed
jälginud enam kui 3 tuhat aastat, kuid
pole suutnud aktsepteerida selle tõe­pärasust
jäägita. Alles eelmisel sa­jandil
sündis suurvaime, eesotsas
Charles Darwin'iga, kes võtsid loo­duse
tekkimise ühes inimesega lä­hema
uurimuse alla teaduslike va­henditega.
Selle tagajärjel võib täna­päeval
kohata.maakeral kaugelt roh­kem
neid, kes usuvad, et inimene on
loodusrüppes kujunend evolutsiooni
teel miljardite aastate vältel. Sellepä­rast
on ka korduvalt küsitud: ,,Kui
jumal tõesti lõi inimese omataolise
[oma näoga], siis mikspärast pidi sel­lest
tulema osa inimühiskonda häiri­valt
kahjustavaid tüüpe, kes ei kohku
tagasi isegi kaasinimese tapmisest?"
— versumis eksisteerib igavene loo­dusseadus,
kus ita elus olend on õi­gustatud
oma elu jätkama vahendeid
valimata. Nälja kustutamiseks pal­jud
lihasööjad neelavad isegi omasu­guseid.
Nimetatud igavese seaduse aegu­mata
loodusõigusele on rahvaste aja­lookäigus
rajatud ka kõik seni keh-tind
ümalikud seadused, et kujunda­da
paremat korda ja rahulikku ühis­elu
kõikide hüvanguks. Nii, ligi 4
tuhat aastat tagasi, Babüloonia ku-ningas
Hammurabi kehtestas esime­se
seaduste kogu. Sellest ajast peale
on rahvaste targemad pead ja aka-,
deemikud — juristid, sotsioloogid,
kirjanikud jt. katsunud selgitada ja.
kindlaks teha, kuidas defineerida
,,Tõde ja õigust', kus oma panuse
andnud ka meie kirjanik Anton
Tammsaare. Kuid see õilis põhimõte
on jäänud defineerida ka veel tule­vastele
p.õvedele, sest tõe ja õiguse
mõiste kui teaduslik distsipliin on re­latiivne
nähe inimese mälus. Kaas­ajal
see mõiste on tulenev peamiselt
kahest allikast: valitseva isiku või-muküllusest
ja rahva enamuse tahte
teostamisest, kuhu sekkub arvutult
subjektüvseid tegureid. Sellepärast
pole võimalik loota, et ka tuleviku
ühiskonnast kaoks kaitsevägi, polit­sei,
prokuratuur, advokatuur ja van­gimaja.
INIMESE LO.OMUTUNNUSEID
Darwin'ist saadik on eriteadlased
inimest uurind seest ja väljast, alt ja
ülevalt, kus leitud, et iga sündinud
subjekt on iseseisva ja enesekohase
karakteriga, kus tahe mängib pea-rolli
iga tema aktsiooni või tegevuse
eel. Seega inimkonnas eksisteerib eri- '
tahet arvul, mis vastab kogu inim­konna
arvule, jõudes sel aastal 5
miljardile. Suur arv teadlasi arvab, et
nimetatud asjaolu juba üksinda põh-
• justab ühiskonnas igasuguseid aru­saamatusi,
vaielusi ja kehtiva korra
rikkumisi teadmata ajast peale, kus
pole puudund kä kaasinimese tapmi­ne.
Sellepärast polegi seni õnnestund
luua ja organiseerida ühtegi riiklikku
ühiskonda, vähemat ettevõtet või or­ganisatsiooni,
kus valitseks kestvalt
üksmeel, kord ja rahu.
Peale inimese iseloomu sõelumise
kuulus Shveitsi arst ja hingeteadlane
Karl Gustav Jiing avastas, et „inimese
vaim (mind) kõigub alati mõtte ja
mõttetuse vahel, kunagi aga mitte õi­guse
ja vale vahel. ,,Kas siin pole
peidus otsitav pärl tõe ja õiguse
mõistmiseks? Eelmise sajandi lõpul
kirjutas iiri kirjanik Oskar Wilde, et
,,igaüks on lahke neile, keda pole
tarvis hooldada ja . . . kohusetäitmist
. nõutakse ainult teistelt". Aga enam
' kui 2 tuhat aastat tagasi kirjutas Roo­ma
riigimees Marcus Tullius Cicero
kui advokaat ja kirjanik, et,,inimene
on müstikuks ka iseendale, kuna ta
lahendab kõiki probleeme just nõn-'
da, nagu tal parajast isu — söögile,
joogile, lõbule, aule ja kasule, kuhu
sekkub ka kadedus ja kättemaks."
KARISTUS
Tänapäeva inimkond kannatab jär­jest
suureneva kuritegevuse ees ja '
rahvaid hirmutab kõige rohkem ette­kavatsetud
tapmine. Sellepärast mit­med
riigivalitsused oma rahva survel ,
on raskemate roimade tõkestamiseks
asund taastama surmanuhtlust kõr­gema
karistusega. See protsess on
nüüd küpsemas ka siin Kanadas, kui
rahva suur enamus pooldab surma­nuhtluse
tagasitoomist oma karistus­süsteemi,
sest pikaajalised vanglaka­ristused
pole seni veel parandanud
ühtegi ohtlikku gangsteri. Pealegi
peavad korralikud kodanikud kõr­gendatud
ifiaKsudega tasuma nende
priielamise vanglates, mis tänapäe­val
kui luksushotellid. Aktsiooni ta­kistamiseks
on tekkind ka hulk vasta­seid,
kes katsuvad avalikkusele sele­tada,
et surmanuhtlus on ebainimlik,
metsik ja seotud kättemaksuga.
Nende arvates ila mõrtsukal on õigus
. elada ja valitsusel puudub õigus ke­dagi
tappa jne.
Tuues antud probleemi õigesse
valgusse, tuleks juhtida tähelepanu
ühele vaigitud tõigale ja nimelt; Igas
riigis kehtiva karistussüsteemi põhi­ideeks
on kuritegude ärahoidmine
ja süüdlase parandamine. Kuidas
mõtlevad surmanuhtluse vastased
parandada mõrvarit-gängsteri? Siin
puudub neil see võimalus! Seega
küsimuse lahendamiseks loogika
alusel jääb üle ainult surmanuhtlus,
sest kui mõrvahimuline gangster
teab, et teda ennast võidakse ka tap­pa,
siis jätab ta oma kurja tahte teos­tamata.
Nii kokkuvõttes võiks selle prob­leemi
lõpetada sama,prohvet Moo-ses'e
Vana Testamendiga 1. Mo.
4-4,8, kus Aadami kui esimese inime­se
esimene poeg Kain tappis oma
venna Aabeli tühja kadeduse pärast.
Seega inimese tapmine teise inimese
poolt on jumalik ilmutus ja kajab
vastu k a tulevikus igavese loodusõi­guse
alusel, nagu kõik teised inime­sele
omased head ja halvad teod
inimühiskonnas.
' . A.M.
Oige , Jvan Hirmus''
avastatud?
Ivan Demjanjuki pikk kohtuprot­sess,
kus teda süüdistatakse kurite­gudes
Treblinka koonduslaagris vii­mase
sõja ajal, on äratanud laialdast
huvi. Demjanjuk ise ütleb, et ta ei ole
kunagi olnud Treblinka laagris.
Nüüd on William Turchyn, kes on
uurinud kauemat aega arhiivimater­jale,
leidnud üles tõeliseIvani", kes
olevat olnui sakslane ja mitte uk­rainlane,
nagu Demjanjuk. See infor­matsioon
avastati USA kongressi
raamatukogust ja saksa sõjakurjate­gijate
nimekirjast.
William Turchyn ütleb, et ta on
kindel, et taon leidnud tõelise ,,Ivan
Hirmsa" (kes on süüdi kuritegudes),
mis peaks tõestama Demjanjuki süü­tust.
See uus informatsioon on saadetud
Demjanjuki kaitseadvokaatidele
tõendmaterjaliks kohtus. „
Siiif ]a seal
Mustlased taotlevad sakslastelt
kahjutasu, nagu seda on antud juuti­dele,
sest Hitler oli ette võtnud ka-mustlaste.
likvideerimise. Neid huk­kus
massiliselt. Sellega ühenduse
selgitatakse, kui palju mustlasi õieti
Euroopas ori?
Mustlasfunktsionäär Grattan
Puxon kirjutas aastal ilmunud raama-tus
„ro-ro-rö-Tascheribuch Nr. 4430",
et Euroopas elavat keskmiselt 6 mil­jonit
mustlast. Jaanuaris 1986 ütles'
sotsialist Juan De Dios Ramirez Here-dia
Strassburgis Europaparlamendi
ees: ,,Mina olen mustlane ja olen
uhke sellele, et tohin siin rääkida."
Oma kõnes mainis ta siis, et Euroo­pas
elab 12 miljonit mustlast.
„Meie Elu" nr. 20 (1!
Rootsi leht:
STOCKHOLM (EP)
ii ja Leedu saavad,
Industri" Moskva-
StenSjöströmraportj
õiguse otsckaubandi
muu välismaailmagj
rast olevat oodata ko|
suseid.
)a mitte ainult Ball
sed liiduvabariigid s
õigused, kui uskuda [
np Moskvas, KäimasI
üldine kaubanduse
rimine.
Senini dirigeeris k|
selt tööstusminisloeri
reporterile kinnitatud]
takse võimalus otsol
pordiks ka suurettevij
,,Dagens Industrij
Queljeciga
kokku]
põhiseaj
küsim]
Peministcjr Muln
ku kutsutud erakorrl
peaministrite konv
tati kokkulepe kaua j
olnud Quebeci pr(
põhiseadusega ühi>^
ses. Quebec ei ühin
tal kehtima pandu
põhiseadusega, kun
eriõigusi prantsuRkj
eile.
Pärast mitmeid lj
Ontario peaministri
hcndust saadi peetv
kokkuleppele, mil
seks tehti jiireleaii|
beci kui ka teiBto pi
Põhimõtteliselt tui
erilist olukorda ja
erilisi õigusi kultij
siaalsel alal ErilifitI
hiscaduse muutm
siiski Quebecile ei lj
õiguse said kõik pri
tatud kokkuleppe
opositsioonijuhid.
Kokkulepitud pi
geerilakse nüüd \
duseelnõuks, mis
takse vastu lähenii
uuel peaministrite
Poliitil
mojugrupii
President Ronga
hiul Kanadasse koi
of Canada" den onl
was parlainendihod
maks Kanada vants
olla järeleandlik
soovidele ja npuak
USA valitsuse poolt
(acid rain) , viiheij
Ameerika loodusil
Nõuti, ot Kanada (1
kaubanduse kokki
president Reagani
haselt. Pofsministerj
seisva! poliitikat, ei]
ka suhtes. Peaks n(
like sanktsioonide
ragua vastu ja ,,C{)i
lõpetamist.
Demonstratsioon
Ottawas olid Mel
Fox, mõlemad ,,Co
asutajaid naing ju
Sellesse katus-orgj
lub üle Kanada roh
nisalsiooni ja kirik
monstratsiooni ko
Ottawas asuvad
,,Alliance Employe
ance forNon-Viohr
dian Union of-E
kers", ,,Canadian
Employees", ,,Ca
Postal Workers", „
versity SIudent.s Af
Chilean Associati
„The Coalition fo
gua", ,,The Comm
nada"ja„TheFede
of the University
monstratsioon oli mj
jurikas.
Samal ajal joh
ChurchCommittee
in Latin Americ^^"
minister Mulroney'
juhtide allkirjadeg
milles mõistetakse
ministratsiooni,,ju
tumine Nicaragua
ning „Contra'te' t
randumile olid all
likani, luteriusu, p