Meie Elu = Our life, October 14, 1982

              MEFJAP4EVAL, W. OKTOOBȊL - .THURSMY, OGTOBER 14
p.Ritmika" eliitvõimleja Katharke Sepp sooritamas palliharjutust.
Foto — Lembitu Ristsoo
fSUKAS
Pärast aastaiopukevadesmemist ei
Jäänud ,^tmika" klubi mitte suve-puhkuseie)
vaid valmistus ette On­tario
Gymnaestradaks. "Ki^ oldi
peakorraldajateks ja organiseerijad
teks oli tegemist palju nii Mubi ju-liatejatel
Aniiöly Äigal ja Siina Ka-sekampil^
lÄi kä ,)Ritm^a" komitee
liikmetel. • .--v^^-^-•
Kuid iorganiseeriteväey : ja kogu
ürituse ettevõtiTuijie''!tašus end k
ga ära. Nii võimlejad ^ui ka pealt-;
vaatajad jäid üritusega väga raÜuTe.
Ontario Moodsa Rütmilise Võim­lemise
Föderatsioon eesotsks tema
presidendi Kaarina' D i M ja
teistel juhtivate föderatsiooni liikme­tega
tunnistas Ontario Gymnaestra-da
hästi kordaläinud ürituseks jä
avaldas suurt tänu .iRifcmika" klubile
selle korraidamise ja väga hea. orga­nisatsioonilise
tegevuse test,;-ning
%iyaldas lootust; et see suurqDärane
aigätus püsiks edasi jp muutuks tra­ditsiooniliseks
iga-aastasöks, üritu­seks
võimlejatele.
Juuni 3-ndal nädalal algasid Rit-mika"
klubil suveklassid nii .lastele
kui ka -naistele, ^ i s kestsid kuni au­gustikuu
lõpuni.
Esineti ka Tallinn Festivalil ja au­gustikuu
^älgul Ivõeti vastu 5S-e liilk-
'rnelist taariii yõimlemisg;ruppi, mil­lest
aga on^ juba juttu olnud.
, Augustikuu lõpul • ^esineti: CNE-s.
4-jal õhtul, kus nii, mitmedki noored
..Ritmika" võimlejad- said suure ela­muse
seal esinemisest. •
,iRitmika'': klubi juht Annely Riga
viibis juulis Zürichis; kus toimus
ülemaailmne igymnaestradarSl Sai
tehtud hulga pilte ja ^i|me, mis ku­luvad
oma töö edaspidise^ks täiustar
miseks kihjaga ära.: Eriti medde.
jäid Soome jaiRootsi nihmad, kes;
paistsid silma oma suurepärase üht­suse
ja viimistluse poolest.
16. ja 1 7 ^ 1 ^augustil oli Ännely
Riga kutsutud õpetama ^
kus toimus Kanada Moodsa :TUitmi-lise
Võimlemise FÖderatsi(X)ni poolt
koraldatud semünar. Sellef semina--
ril tutvustati ja õpetati yõhnlemisr
õpetajatele ja treener;!tele kes olid
kokku tulnud Kanada m i te
provintsidest, ülekähaidalist yõimle-
'misprogramrni ,;Spectra'\ miH^^^^ kõi­ge
yiirriäse — edasjõudnute prpg-ramrai
koostajaks ja koreograafiks
on Aniiely Riga. ;
13-dal septembril hakkas „Ritmi-ka"
klubi uus tegevusaasta. Enamus
vanu võimlejaid on tagasi ja uusi
regitreerib aina juurde,
1984-nda aasta Eesti Päeyaddcs
loodetakse v^Ijä panna esinduslik
mmlemisrühni.
Kõik eesti tütarlapsed, kes on hu­vitatud;
liituma ,iRitmika-/klubiga,
palutakse kontakti võtta Annely Ri- ^
ga'ga v6i Siina Kasekamp.'iga, tel.
224-1674 või 222-5751. ' •
TiEiHELEPANUKS
„Meie Elu" nr. 4i (1702) 1982
>JWEIE ELU" on asunud oma jär-
: jekordse •. KÄLENDRI-TÄHTRAA.
MATÜ koostamisele 1983. [aastaks.
Küna ,>IElfi ELU'': KALENDER-TÄHTRÄAMAT
on örganlsatsioo-
Mdele ja ,j\Me Elu" laialdasel®
lugejaskonnale asendämajluks kä­siraamatuks
üle kogu vabja maail­ma
asuvate eesti organisatsiooni­de
kohta, siis on oluline, et Täht­raamatus
oleksid organisatsiooni­de
täielikud õiged aadres$id.
Organisatsioohlde praeguste õige­te
aadresside saamiseks palutak­se
kõiki eesti oi^ganlsatsipone Ka­nadas
ja mujal saata oma täpsed
aadressid Post Cödel äramärkimi­sega
„Meie Elule" HILJEMALT
1. :MOVEMBRIK§ :B.a.. aadress!!:
'958 BROADVIEW AVE., .
• : •:-TTÖRÕOTO, ONt. M4K 2RO ^ : •
©Ige aadressil avale
Elu" Tähtraahiatus on i£
satsiooni enda huvides, Seepärast
Matke oma aadress ,,Meie Elu"
Tähtraamatu Jaoks kohe viivita­matult!'-,
:
- Lipkonna ametlik ava-koondus toi­mub
1 6. oktoobril kell 9.30, laupäeva
hommikul Eesti Maja keskmises
saalis; Samaaegselt toimub ka hun-dude
üleviimine skautrühmadesse.
Kõik poiste vanemad on kutsutud *
koondusele.
Järgnevate koonduste ajad ja ko-
Hundud — Eesti Majas laupäeva
hommikul kell 9.30, Vanem nskm
Margus Tae 6214144. ; ; ^
Viru rühm — Eesti Majas laupäe­va
hommikul kell 9.3Ö. Juht Arnold
Tralla 626-3277.
, Vambola rühm -r- St. Gyril's koo-limajasi
Kempford Rd: Willowdale,
neljapäeval kell 19.30. Vanem nskm
Martin Jõgi 223-6622. ^
:„MEIE:ELm
Sügishooaja esimene koosviibimi­ne
toimub neljapäeval, 21. oktoobiil
kell 2.30 Eesti Maja suures saalis.
Klubi liikmed Ja külalissd teretul-
Montreali sõnumid, nagu viimasel
ajal ka igalt poolt mujalt meie kes­kustest
Kanadas, on kujunenud roh­kem
ülevaatuseks meie pensionäride
klubide tööst ja tegevusest, Mis on
muidugi täielikus kooskõlas enami­ku
meie elujärgu huvides. Kuid
Montrealis, olenevalt meie veidi
teistsugusest tagapõhjast ja atmos-fää/
jst Qüebecis — meie huvid on
keerdunud ka koigi nende poliiti­kasse
puutuvate raportide ümber,
millised tihtipeale vihnastel aastatel
ei ole olnud just meile väga meele­pärased
ja on sundinud meid mõtle-ma..
...
Kuid kuna meil on nüüd käepärast
Gallüp Polli, viimane raport, "mis
peaks sobima meie soovidega, ^siis:
Gallup Poil oma kofekuvottes ütlebi
et teryelt 67% intervjueeritavast,ei
ole rahul Quebeci n.n. separatistide
partei juhi Rene Levesque poliitika
ja eesmärkidega, millede hulka, na­gu
teada, kuuluvad muuseas ka tema
suured plaanid Quebeci lahkulöömi"-
s:eks Kanadast ja iseseisva Quebeci
asutamist. iSeda leiab ka Quebeci
Liberalide partei, hellitades ema loo­tusi
uuteks valimisteks.ja uuesti juh­timisele
tulemiseks. Ja nii ka tneie
lootused... Hoiame pöialt!
UUS KODULIMN
Ja kui see'kõik saab jteoks niiviisi,
siis võime oma sõprade järelepäri­mistele
väljaspool Montreali vastata,
et näib jälle/et saame ehk võibolla
jälle rahumeeles Montrealis edasi
elada ja omi päevi selles nii meeldi­vas
linnas edasi nautida. Eks me ju
valisime selle linna oma sihtkohaks
siia poole asudes, et Montreal on
Mont Real — kuninglik mägi (tõl­kes
Mount Royal), koos kõige oma
juba ammu kuulsa internatsionaalse
õhkkonna ja euroopaliku olekuga.
Kuhu näis mahtuvat ka väga muga­valt
meie osa. Tookord ~ meie siia-
.göördumise aastatel soodsad tööleid-mise
väljavaated • me?!:itas:d meid
siia kohe üsna rohkel arvul ja kõik
need Aleani, Dominion Engineeringii,
teiste insenerifirmade, nagu- Sur-
0 0 (D
veyer, Nenninger & Chenevert ja len­nukitehase
Canadair kaudu leitud
töökohad lõid tugeva aluspõhja meie
•kodude loomisele Montrealis. Ja
nende järgnenud kolmekümne javvei­di
rohkem aastatega on Montrealist.
ka saanud meie kodüliim,-asendades
•küllalt hästi meiie idüllilisi kodumai­seid
kodulinnu Tallinnat, Tartut, ViV
jandit ja kõiki neid teisi. Ja meie
gnipp siin uues kodulinnas on loo-,
nud väga hea kodulinna meeleolu ka
meie omavahel. Ja leidnud kindlasti
küllalt kodulitilikku atmosfääri iile-jäänud
Montrealist. Kõige selle ra-huloleku
juurde kuuluvad 'ka kõik
kordaminekud meie oma irahvuslik-kude-
ettevõtete pinnal ja sain oleks
sobivaks paigaks mõni. rida pühen­dada
ühele meie" Montreali särava­male
kordaminekule. See oli Mont­reali
Eesti Teatri sündimine siin ja
kõik sellete järgnenud lavasaavutu-
§ed. Nimetagem siinkohal alljärgne­vaid
ridu meie ajalehtede veergu­delt:
EESTI TEATER '
„Eesti Teataja" veergudel det­sembrikuus
.1951 „Sks'' kirjutab:
„Eesti Kunstiteater Montreali. .Pä-_
rast „Kevad sügises" esietendust po­le
enam kahtlust, et Montreal kuju­neb
uues maailmas Eesti teatri Atee­naks.
Estoonlaste Riina Reiniku ja
Rudolf Lipu esinemine kahe-mehe
näidendiga „Ma armastan sind" ku­junes
edukaks pinnasorteerimisb
ürituseks ja järgnev lustmäng ,,Ke­vad
sügises" esietendus nüüd ja ette­valmistusel'olev
Faul Abrahami ope­rett
„Viktooria ja husaar'' ei Jäta
enam kahtlust, et uus Eesti teater
paguluses on sündinud. Eesti intelLi-gentsi
kestev koondumiine Montreali,
peaks omakorda looma soodsa alus­pinna
edaspidiseks edulcs. Lhe init­siaalide
all „Meie Elus" samal kuul
„Kevad sügises" esietenduse järele:
„Sce, mida me nägime laval, oli veel
kaugel meie heast, armastatud „Es-icaniast",
aga selles, mis toimus la­val;
^ l i juba ehtsat estoonial-Jkkust,
mis köitis ja tõmbas kaasa." • Kõik
JOHN E. SOOSAAR,
Chartered Accoimtant
. . . . . .
Süite 600, m UMversity Ave., Toronto, Ontario, M5J '2H7
Tel. 862-7115
see edu ja menus järgnes ühe eten­dusega
teisele ja Riina ;Reinik, Ru­dolf
Lipp, Teet Koppel ning Rahel
Olbrei ja Hanno Kompus rullisid
ühe uue osa meie ajaloo toredatele
lehekülgedele. Alfred 'Kurlent kirju­tab
meie väärikas koguteoses „Eest-lased-
Kanadas": , ,;Möntreali Eesti
Teater tekitas suurt elevust Priit
Ardna opereti ,;Kälurineiu" lavasta­misega.
Arvestades piiratud võimalu­si
paguluses, oli see suur ja, julge
ettevõte, jäädes tänapäevani ainsaks
eesti operetilavastuseks Kanadas.
Toronto Eatoni auditoorium jäi kit­saks
„Kaluriheiü" esietendusel 20.
septembril 1952. Opereti lavastas Ra-
,hel Olbrei ja osalisteks olid Helmi
Aren, Riina Reinik, Sylvia Tael, Han­no
Kompus, Rudolf Lipp, Teet Kop-
•pel. Leo Saar, Erik Kastein, Henn
Arvo jä teised. „Kalurineiu" korrati
Hamiltonis, Montrealis ning kahel
etendusel .New Yprgis. Etendused
läksid kõikjal täismajadele. Ja sama
teater esitas 14, märtsil 1953 esieten­dusega
Torontos Robert Scheriffi
näidendi „Teekonna lõpp" Hanno
'Kompuse lavastusel. Osalised olid
Teet Koppel, Rudolf Lipp, Hanno
Kompus, Erik Kastein; Sass Soo­saar,,
Henn Arvo'; Kalle Viires ja Ülo
Saar. Samal kuul toimusid kordus-etendused
Hamiltonis, New Yorgis
ja Montrealis. -
MEELDEJÄÄVAD
KORDAMINEKUD
Ja nii need read,. . . J a olgu mär­gitud,
e't sealt edasi järgnesid Behr-mani
komöödia„Teine inimene", siis
järgmisel aastal Jan de Hartogi ko-
^•nöödia „Sammassäng", edasi Han.s
Adleri lustmäng „TütarlaLps kõigeks"
ja siis selle teatri kahjuks viimaseks
hvastuseks oli Hu»o Raudsepa ,.Mi-kumärdi"
25; märtsil 1956. Seejärele
Riina Reinik ja l|.udolf Lipp siirdu-
„Meie Elu"!
-sid Torontosse vastu veel suurema­tele
väljavaadetele ja Montreali Ees­li
teatri nimi kaldus me ajaloos al­bumisse.
Ja meie naudingu osali­seks
said järjekorras ka meie sega­koor,
naiskoor ja meeskoor. Mont­reali
Eesli Meeslaulu Seltsi mees­koor
on omaette hiilgav peatükk
meie kunstiajaloos siin maailmas. Ja
ka spordi alal omakorda" meil oli
küllaltki meeldejäänud kordaminc-
-kuid, eriti meie naisvõimlejate hül­gamisega.
Ja sealt edasi loomulikus
kooskõlas meie põlvkonna vanane­misega
kahanesid ka need meie üri­tused
ja well — see on ka vist loo­mulik
meie elu-ajaloos ja meile jää­vad
meie mõtted tuleviku suunas,
seoses eriti meie nooremate põlvkon­dade-
tuleviku ja uue — nende aja-
Icorra.
HENN ARVO