Meie Elu = Our life, November 9, 1978

              lu" nr: 45 (1500) 1978;
K D
KANADA
mitmekiütuurilisus©
(ist ja uudset otsust:
selt mitmekultuurilH
poliitika suunamisel
["ses märgiti ka balt-laälselt
kõrget hari-
/ütusi. ' '
rõhutati Kanada^
[aänemaade rnittetun-jdumaade
vägivaldse-
Nõukogude ' Liidu
|da kodanikena jatka-neie
kodumaade va-
Ilust. Meie vaimse säi-
;ssi lätted peavad tu-ühiskonnist
või Ka-leie
kodumaadelt.
osa eeskujulikult .
<;ena, kuid oleme pi­i/
et meie omaksed
\tes, mida rahvusva-lad
ei tohiks toleree-üne
_on meie aktivi-
•jõud Kanadas.
Balti Liidu esildist ei-idas
seda omaltpoolt
[iii ja näidetega meie
[ttas; Kanada Airaab-iise
prof. James Pe-
^uhulgas rassivaenu
erapooletut hoiakut
bhtes ja RCMP „ini-raajamist",
kus" nad
[kivad, ebaseadusli-ilikud!
jsiinkõhal nimetada,
,'amised pea kunagi
l kult ei esildiste ega
osas.
| Kanada metis in-ijana,
väitis, et' Me-.
hvernment eesotsas
ki ametlik valitsus
169. a. — Oma pärit-lis
indiaanlased mit-
[ioneerid ja selle põ-kuid
samaaegselt
[deraalvalitsuse mit-
[ka vastu, kuna see
le püüdlusi ja loo­davat
edasi. ,,kahe
Inüüti koos ukraina
ja itaalia viinamar-
|erides -fakti, et nad,
)nd : Kanadas oma
iseseisvusega enne
| Uues põhiseaduses
it: Metis indiaanlas-lal
alusel provintsi-la.
esildised Ukraina
."ii, Kanada Poola
liitide' Kesknõuko-ulevate
Kanadlaste
|ack CoalitioiVi, Na-
Ttalian-Canadians,
Ila--Jaapanlaste Lii-
|di >Konsressi poolt,
ii esindaja dr. W.
|i uhu Igas, et nende
korduvalt nõud-jkorganisatsioonide^
|henduses esindaja-iramisega
Kanada
|se ; Nõuandvasse
.•hüva korra- alusel
liikmed 'oma' ära-etnokiiltuurilise
liisi ja' teadmiste
hokiiltuuridest.
selt oleks võima--
[aluses- ettekantud
iKeskorgan-isatsiqö-
.>-vaid- probleeme,
usi olenevalt neri-luyusest,
keele- ja
vajadusest, ma­dist
või pöliitilis-
|t (rnenojiiidid, jaa-
\i tsioonis soovitas
tulevikus Nõuan-.
udci. rahvusgruppi-
|tud esindajatega,
parteilisele kuulu­ks
tema etteparie-ndva}
Kogul mi-kõrval
suurem
inlisuse 'jõustami-
;a oli vahepeal
'Kanada ametliku
Joe Clark, keda
jrsti „avastas" ja
fctas: Talle suuna-"\
roälikul konserva-iletulekul
mitme-
|iitika jätkamise
iisukoht oli reso-
Valve Andre
leb)
Fund Ltd.
hind S6.78,
test, Siüte 190®,
-tel. 364-1131
.925-6812
II
i
'&\:
iiI
i
11:
•1;
SV -
\->XrJ,
„Meie Elu" nr. 45 (1500) 1978
ISTtÄSTE ISBMDUSE VALIMISI!
> NOVEMBER 9
- S T O K H O J L M („Meie Elu" k a a s t^
valimistel kandideerivad kahes rühmas ja erappoletuina terve rida Eesüj
l^omitee asemikekogu ja^uhatüse liikmeid, VaHnüssedelil oh jäetud mär-künata,
et mitukümmend kandidaati kuuluvad Eesti Komiteesse.
Esinduse eelmiste valimiste eel te­gid
Rootsi i Eestlaste Esinduse (REE)
vähernusrühmadeEesti Vabadus­liidu
(EV), Rahvuslik Koostöö Kes­kuse
(RKK) ja Liberaalsefprakonna
(LE) juhid katse tuua üldvalimiste­le
kaasa Eesti Komitee |&K). ring­konnad.
Koostöö läbirääkimised al­gasid
Eesti Vabadusliidu - esimehe
Agu Kriisa ja Eesti Demokraatliku
Liidu esimehe Aksel Marga vahel.
Läbirääkimiste käigus esitas Eesti
Komitee esimees Heinrich Mark pea-nõudeina,
et REE soovitaks eestlas­tele
ja eesti organisatsioonidele astu­da
Eesti Komitee liikmeiks, et REE
tunnustaks EK lainuõigust loodetava­le
riiklikule toetusele ja'et REE ei
hakkaks üksikisikuid ega organisat­sioone
värbama oma liikmeks.
Koostööd taotlevad rühmad nõus
tusid sellega, et1 Eesti Komiteesse
koondatakse kõik Rootsis asuvaid
eestlasi puutuvad i administratiivsed
küsimused, mille kohaselt ka REE
arhiivitöölised allutatakse EK-le.
Kolm rühma lubasid aidata kaasa
selleks, et Eesti Rahvusnõukogu pää­seks
Ülemaailmse Eesti Kesknõuko­gu
liikmeks. Vähemusrühmad luba­sid
hoolitseda ika selle eest, et EK
•esindajad valitakse REE juhatusse,
Eesti Vabadusliit, Rahvuslik Koos­töö
Keskus ja Liberaalne erakond
andsid Eesti Komiteele lubadusi,
milliste ' otsustamine kuulub ainult
Rootsi Eestlaste Esinduse enda pä­devusse.
. •
Kuna Eesti Komitee esimees Hein­rich
Mark ei saanud kõiki oma nõud­misi
läbiviia, tuli mõni nädal enne
valimisi Eesti Komitee eitav otsus
REE valimistest osavõtmiseks.
Eelolevatel valimistel on Eesti Ko­mitee
esimees Heinrich Mark vali­nud
teise tee REE-s hegemoonia saa
vutamiseks ja REE Eesti Komitee
vankri ette rakendamiseks. Nüüd ei
ole enam midagi kuulda koostöö la
birääkimistest. Ei ole midagi kuulda
nõudmistest ja pakkumistest. Mõned
ütlevad, et Heinrich Mark on sokuta'
nud oma ,,viienda kolonni" valimis
tel esinevate vähemusrühmade rida­desse
ja erapooletute hulka.
Rahvuslik Koostöö Keskuse kandi
daatidest on enam kui pooled Eesti
Komitee liikmed. Neist on 12 EK
asemikekogu ja 6 EK juhatusliiget
Osa neist on samal ajal juhtivad te­gelased
Eesti Rahvusnõukogus. Ees
ti. Vabadusliidu kandidaatidest on
peagu pooled Eesti Komitee liikmed,
osa neist EK asemikekogus. Peagu
kõik erapooletuma • kandideerivad
on EK ja selle asemikekogu liikmed.
REE valimissedelil esineb ainult
kahe kandidaadi kohta märkus nen­de
kuuluvusest Eesti Komiteesse.
Kõigi teiste kandidaatide osas.'saja­takse-
tihe side Eesti Komiteega. Sel­le
asemel tehakse reklaami nende
kuuluvusele Esto-80 organitesse.
pooldaval
o
. W Ä S H I N G J O N , ^
ja P , Boldyrev, kes saadeti välja N.
Liidust 1 9 7 6 . av propageerivad selle
impeeriumi jagamist rahvusriiki
deks, kuid põrkuvad vene emigranti­de
vastuseisule. Emigrantide grupid
ja nende juhid nii USA-s kui mujal
läänes pn enamikus Vene imperialis­mi
visad kaitsjad, olgu see siis tsaa
riaegne või soveti oma. Meile on
kommunism väiksem pahe kui hn
peeriumi jagamine. Kuigi mitte just
kommunistliku rezhiimi kaitsjad,
nad teavad, et see on kindlustanud
Vene võimsuse. Ilma selleta ja või
metä kontrollida iMtte-vene rahvaid,
emigrantide arvates Venemaa muu­tub
hoopis tähtsusetumaks*
Isegi vene teisitimõtlejad A. Solz-henitsõn
ja V. Bukövsky ei lähe pai
ju kaugemale.
Kuna I. Sinjavin ja P . Boldyrev,
kes elavad nüüd Mew Yorgis, põrku­vad
vene emigrantide tugevale vas­tuseisule,
On nad nüüd oma kavaga
pöördunud teiste rahvaste poole.
Nad Ikavatsevad välja andma hakata
ajakirja mille sisu hõlmaks ka balt­lasi,
ukrainlasi j.t. Ukrainlaste kesk­organisatsioon
on neile juba andnud
oma toetuse.
I. Sihjavmi ja P . Boldyrevlga saab
kontakti Joint Baltic American Na­tional
Committee kaudu.
IELA!
STOKHOLM (EPL) --'Nõukogude valvelaev peatas väljaspool.Nõuko-.
gude territoriaalvesi soome kalatraaleri ,,Saku" ja tulid selle pardale pr»-'
testidele vaatamata, et seda läbi otsida.
Hiljem selguski, et.Helsingi raadio
oli saanud andmeid kolme Eestist
Keri saarelt paadiga väljunud inime­se
kadumisest Soome lahel Ilmselt
öli „Saku" vägivaldne läbiotsimine
seoses selle kadumisega.
Kapten Hugo Löv jutustab ajaleh­tedele,
et nad olid laupäeval kell 18
: paigul tõstmas lõhepüüniseid Soo.-
. melahel, u. 10,6 meremiili Isosaarest.
Soome majakas „Helsingin kasuuni"
oli läänes u. 5 meremiili kaugusel.
•Märkasime, et nõukogude valve­laev
jälgis meid umbes ühe-müü kau­gusel
viieteistkümne minuti vältel.
Siis pööras laev kiiresti oma vöö­ri
ja .sõitis täie hooga meie suunas.
Löv. ütleb, et valvelaevas.t läks
paat, mis. sõitis „Saku" kõrvale. Neli
-relvastatud piirivalvurit ja ohvitser
tulid „Saku".tekile, i
Siis lubati meil edasi sõita. .See
kõik võttis umbes ühe tunni aega.
Arutasime: asja omavahel. Tulime
otsusele, et venelased «otsisid ärahüp-pajät,
ehkki nad ei midagi sellest
maininud.
Hiljem selgus, et ka soome piiri­valve
oli oma laeva kohale saatnud.
Enne kui see kohale jõudis, oli „Sa-kul"
lastud juba edasi sõita.
Laupäeva Õhtul oli Helsingi raadio
võtnud vastu andmed, et kolm Keri
saarelt paadiga väljunud inimest
olid- Soome lahel kadunud. Nad ei
olnud saabunud oma sihtkohta, nõu­kogude
mereüurimislaeva, ega ka
mitte tagasi oma väljumiskohta. Ilm­sel
t „Saku" kontroll oli seoses selle
kadumisega.-
Pekka Niskanen Soome põlluma-
MEIE
LINNA SUURE
andusministeeriumist teatab, et
Ohvitseri kelle, nimeks hiljem osu-l Nõukogude valvelaeval ei olnud õi-
- r7---1---'- T-"-- — •- ' 1 gu^t soome kalatraalerit kontrollida,
mitte praegu' kehtiva ega ka mitte
mõisteti
tus Zuchov,- küsis minult: ,,Käs.vaa­tame
merekaardilt, kus oleme".
Kontrollisin veelkord positsiooni | vananenud kalastuslepingu põhjal
radarist,1 võtsin sirkli ja näitasin ko­ha
kaardilt.
Ohvitser tunnistas .selle õigeks,
aga väitis, et olime umbes tund aega
'yarem olnud nende territoHaalvetes.
< Eitasin seda kategooriliselt.
$ Ohvitser, hel-istas selle peale valve-laeva,
mille kapten, määras/ et ^Sa­kut"
tuleb sõita valvelaeva kõrvale. | New Jersey ÜSA liidükohtunik
Minu kaaslane Keijö Aho katsus F r e d - Lacey mõistis 39 aastase eest-raadiötelefoniga
helistada Soome I a s e Valdik Engeri ja venelase .43
piirivalvet appi. Tal õnnestus saada aastase Rudolf Chernaevi 13. okt.
ühendus läheduses oleva kalalaev süüdi sõjaliste saladuste ostmises
„Piratusega", ja teatada, et meid on | U S A mereväe ohvitserilt. Too ohvit
rahvusvahelistel vetel arreteeritud. I ser oli aga USA politsei agent ja toi
Siis tõmbas ohvitser telefoni Aho M™8 politsei juhtnööride järele. Mõ-käest
ära ja ütles, et1 telefoni ei^ tohi lematele määrati 50-ne aastane van
kasutada. ' gistuskaristus, kuid valitsuse soovil
Meid sunniti sõitma-,,Sakuga0 v e - k o h t ' * spioone vahialla,
ne valvelaevale, mis oli kagu suunas. vakl jättis; nad vabadusse kuni ape-
Ohvitser ronis üksinda valvelaeva. Iatsipönik.ohus on selle otsuse kimii-
Neli valvurit jäi edasi meieViae^^^^ aga võtab kuni
'Ohvitser tuli varsti tagasi ja käsutas kaksiastat aega. Meeste vabadusse
meid kirjutada oma nimed, sünni- Jätmist põhjendatakse sellega, et ve-ajad
jne.-paberile ja läks siis tagasi nelased vangistasid USA ärimehe F.
oma kapteni juurde.-..Natukese- aja'I.Crawfprdi Moskva lennuväljal mingi
pärast ohvitser tuli jälle tagasi. Ta otsitud süüdistuse põhjal ja lasksid
Eesti
algusest 60. a. möödumist novembris
märgitakse New Yorgis esile tõstvalt
ja koostöös paljudelt organisatsioo­nidelt.
Eesti Ohvitseride Keskkogu
korraldab N.Y.E. Vabadussõjalaste
Ühingu, akadeemiliste j .t. organisat­sioonide
kaasalöömisel pühapäeval,
26. novembril Eesti Majas kontsert-aktuse.
Peakõnelejaks ön kutsutud
.Vabadussõja veteran V. Villemson
Marylandist, samuti on sealt aktuse
külalisvaimulik U. Plank. Üritusega
kaasneb N.Y:E. Vabadussõjalaste
Ühingu kui vabas maailmas vanima
eesti sõjameeste organisatsiooni (47)
aastapäeva .märkimine, kus ühingu
esimees E. Lipping esineb vastava
sõnavõtuga. Mainitud ühingul oli
Omal ajal 251 tegevliiget, kõik Vaba­dussõja
veteranid, kes piid rännanud
kodumaalt välja, kas USA-sse, Kana­dasse
, Ladina-Ameerika maadele või­mu
j ale jä koondusid' ühingu kui ai­nukese
sellelaadse ümber.
Vabadussõja aktusel esinevad
meeskoor, solistid, näitle j ad-dekla-maatorid
ja langenud sangarite mä­lestuse
viivad läbi skautlikud noo­red.
Aktuse raamistus on avasõnaga
.E. Ohv. Keskkogu esimehelt A. Kurg-velilt
ja lõpusõnaga E. Vabadusvõit-ejäte
Liidu esimehelt Y. Ansonilt.
Järgneb koosviibimine.
Täpselt-Vabadussõja 'alguse päe­val,
s.o. 28. nov, annab NYEVÜ juha-,
tus oma liikmeskonnas veel järele
jäänud Vabadussõja veteranide aus­tamiseks
piduliku lõunaeine ja pal­judest
idaranniku eestlaste keskus­test
oh saabunud andriieid Vabadus­sõja
algusest 60. a. möödumise mär­kimisest
ühel või teisel viisil.
DAVID SMITH kontrollib linnamakse ja kõrvaldab asjata raiskamise..
julgustab ratsionaalset arengut, mis annaks tööd jä hoiaks meie
mai
BA¥ID SMITM
ÖA¥ID SMITH
töötab, et kõrvaldada asjatud
. hoiab 'meie ühiskonna tugeva. .;;;
töötab, et moodustada tervikut, i te
konda, nii et igaiiks> vaatamata^sellele kes, saab olla
kanadlane ja samuti olla uhke, et on eestlane.
töötab et vabastada ühiskondlikud keskused kinnisvaramaksu-
Mst, nn et nad saaksid JÄTKATA OMA TÖÖD MAJANDUSLIKULT
JÕUKANA JÄ TEENIDA MEIE ÜHISKONDA
S armastab Torontot ja vajab Teie
dadä meie probleemid. "
siäS valitsus
Nobeli auhinnakomisjon määras
selleaastase Nobeli rahuaühinna poo­leks
ja nimelt praegu rahuläbirääki-misi
pidavale Egiptuse president A.
Sadatile ja Iisraeli peaministrile M
fiegiiiile. Kumbki neist ei olnud eriti
vaimustatud, et ta peab auhinda oma
vastasega jagama.
Il-Ämiji rüi
palus luba, meie laeva läbi otsida.
Löv ütles, et mehed otsisid läbi
terve laeva põhjalikult.
'•• ."•«r.3.<V-:5* • " . * : * ' ? » £ •
tal pärast
USA-sse.
kohtu otsust lahkuda
Washington on saatnud teate
Moskvasse, et USA ärimehe F. Craw-fordi
vabastamisest ei piisa, et USA
laseks kahel vene spioonil, eestlasel
Valdek Engeril ja Cherriajevil lahku­da
ilma karistusi täide viimata
U§A-st. Nõutakse, et tuleb vabastada
dissidendid A. Shcharanski jt.
23 WESTMORE DE.
SÜITE 404, KEXDALE,:
0nt. M9V 3Y7 — Tel. 7454622
Ostjaid Venemaal häirib, et toidu­poodides
leidub ainult kapsaid, kuna
eriti kartulitest on suur puudus, sest
vihmane suvi hävitas saagid. Karde­takse
rasket talveperioodi napi toit
tagavaradega.
E. V. valitsus eksiilis peaminister
Tõnis Kint Rootsist viibis äsja küm­mekond
päeva USA ida- ja läänekal­dal..
Tema peatusel New. Yorgis toi­mus
koos siinses piirkonnas elune­vate
valitsusliikmete ja seltskondli­kes
organisatsioonides juhtivalt te­gutsevate
tosina isikute ühine nõupi­damine.
Nagu kuuleme informeeri­tud
allikaist, on sellel nõupidamisel
peetud söövitavaks, et vabariigi va­litsus
eksiilis edaspidiselt oma tege­vusest
•informeeriks vähemalt kõiki
suuremaid eesti organisatsioone;- Se­da
vajadust põhjustavalt asjaolu, et
teatavail eestlaste asukohamaadel
mõned eesti ajalehed ei avaldavat
seda või ori koguni nägetiivsete kir­jutistega
halvustanud eksiilvalitsust.
T. Kint märkis, et seepärast eestlas­te
hulgas on ringkondi, kes ei ole
teadlikud valitsuselt . Eesti vabasta-,
mise küsimustes astutud sammu­dest
rahvusvahelisel poliitilisel foo­rumil.
Ta on veel rõhutanud, et valit­sus
-eksiilis omab riigiõiguslikult
neid võitlusvõimalusi, mida selts­kondlikel
organisatsioonidel ei ole
Vaatamata sellele, et USA välissek- jfe vabadusvõitlust saavad
retär CVanee saabus Mosfest ta- arendada iftitmesugusei. kujul ko.k
„ y . , . . i , : ' „ . a , x . „ .. , „ ' V o ] gasi-tunjade kätega märgitakse Vai- s, ektorid, —. •v ali•ts us, olema.s ole.v ad
gele Majale lähedalseisvate ringkon-
Ugarida diktaator Idi Amin ründas
oma vägedega mitmest kohast oma
naabrit Tanzaniat, Puhkesid ägedad
võitlused. Uganda ja Tanzania oma^
vad 100 miili pikkuse maapiiri Vic­toria
järve lähedal. Ugandas on üle
12 miljoni elaniku ja omab 20.000-se
armee, mis omab Briti ja Vene relvi
ning 37 MIG võitluslennukit.
Tanzania omab ca 16 miljoni ela­nikku
ja omab 25.000-se armee ja 29
MIG võitluslennukit, Samal ajal tea­tab
Keenia ajaleht, et Ugandas on
toimunud sõjaväeline ülestõus, mis
on ebaõnnestunud ja üks soomusrü-gement
on selle tagajärjel hukatud.
Rohkesti põgenikke on saanud sur­ma.
Vahekorrad mõlema maa vahel
olid pinevad alates Idi Amini diktaa­toriks
hakkamisest. |
Vastukäivad teated mõlemalt poolt
kõnelevad territooriumi, vallutami­sest
; nii Ugandas kui Tanzanias, Idi
Amini rahuettepanekust jne.
endiste õpilaste koosviibimine toi­mub
rieljap.; 16. nov. kl. 5 õ. Eaton
Centre'is 6 korral, „Captain Tables"
ruumis. , ' ;
e
EI ; ;
MINGIT
KOMPROMISS!
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts -^1918
PAULJÜTTÜS
HOGAN PONTIAC BUIGK
LTD.
348 Danforth Ave.
Telefon äris: 461-3561
BUIGK :: .
-LEMANS -
PHOENIX
FIREBIRP •'• .
SUNBIRD
GENTURY
ACADIAN
SKYHAWK v
.=-;'...:.v... G.M.C. Veoautod -
Pruugitud autod
dade poolt, et kokkuleppele ollakse
lähemal, kui kunagi varem ja mõnelt
poolt ennustatakse leppe allakirjuta­mist
isegi enne pühi. . •
USA vastuluure andmetel peetakse
Hiina-Vene sõjalist konflikti võima­likuks,
mis võib areneda Vietnami ja
Kambpdzha piiritülidest. Pekingile
ei meeldi see asjaolu, et Moskva
kindlustab oma võimu Hiina külje
all Hanoi Vietnamis ja aitab piiritü­lis
Vietnami. Hiina' asub teatavasti
Kambodzha poolel ja ,• toetab seda
metsikut terrorirezhiimi.
Vietnami-Kambödzha piirisõda.
. dramatiseerivad suured uputused ja
riisipõldude hävimine, mis ennustab
selles. piirkonnas kohutavat nälja­häda.
V
konsulaaresindused, organisatsioo­nid
ja ka üksikisikud. Ta on lisanud,,
et valitsus eksiilis soovib kõigi nen­de
jõudude koostööd. Selleks olla kä
eraviisilisel kujul teatavaid pinna-
•sondeerimisi toimunud, kaasaarva-tul.
t valitsuse ja ÜEKN juhtide vahel.
Kolmetunnisel nõupidamisel on
sõelutud veel ka mitmesuguseid tei­si
aktuaalseid probleeme, näit. ühen­duses
ESTO-80, olümpiaregattiga
Tallinnas, UNO juures tehtava Balti
küsimuste selgitustöö ja muuga.
Nõupidamisest osa võtnud üks ek­siilvalitsuse
liikmeid märkis meie, le­he
esindajale, et nõupidamine olnud
mitmeti -vajalik jä positiivse suhtu
misega senisest suurema, koostöö
arendamise huvides.
IHIIIIIIIIIIIHII^
:r ,,MEIE ELU^ "talituses on
Kiüügil kõik paguluses ilmu­nud
ilukirjandus ja suures va­likus
heliplaadid.
I^QSIIS115il^lllHIII355H5!S113aina8ni2!HIUllIB!Bi5!!5313BI?!^IllBSllIII
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi. — Tellige ja lugege „MEIE ELU".'—Nõudke „MEIE ELU"
proovinumbreid.— V
,,MEIEvELU", tellimishinnad; .Kanadast X a . $ 2 to
3 k. |8.50 USA-sse: 1 a. 26.00, 6 k. S14.00, 3 k. S9.00. ülemeremaades-se:
1 a. S30.00, 6 k. $16.00, 3 k. S10.00, Kiripostitisa Kanadas: 1 a.
$13.50, 6. k. $6.75. Kiri ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. S14.50,6 k. 1125.
Lennupostilisa Ülemeremaadesse:. 1 ä. $23^50, 6 k. $11.75.
• , ' v • • „MEIE ELU" TALITUS j : '
958 Broädview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Tellimiskupong: v
Palun saatke minule „Meie Elu" ...... kuuks.
Telimisralia siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi:
Postiaadress:
Kuupäev .......
, « • • • • • *a • soo • . « • « • O f • • • «
t . i t t i i i . i t i n
• f **••«««(>*•••*• • « • o * « o * « t * « o o * i * t •au o«*o « • • • « » «o«*
o a o o * * • • « • • • * t * • • * • • « • • • * ° * * * « * • • • • • • • « • • • • • • • € • • • • • • • • • • • • • • • « • • « • « « « • • • • • • • * « * * « « t • • • • • • • • • • • •
(Allkiri)
U H U '