1978-11-09-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
f
Liu" nr. 45 (1500) 197S de Elu", nr, M
II Bitil H
NELJAPÄEVAL, 9. NOVEMBER 9
las asutati
siotiäri<
ubr
ega, kõne all olnud
bi. .asutamise vaja-
,ai lõpuks teoks 15.
kog. seltskondlikes
iskoosolekul võeti.
jkiri ja moodustati
oleks, jääb klubi te-iamine.
-
düstati järgnevas
•es — Edgar Hein-
—Leonid Kallas,:
Altosaar, laekur —.
abilaekur —Edith
renaine — Dägmar
— Nikolai Karklin,,
bistarriis juhataja
juriidiline nõuanne
dubi seltskondliku
jahutuse korralda-ä,
revisjoni komis-iilend,
U. Riga.
tegevuses kultuuri-tegevusringide
väl-ogütakse
andmeid
uue klubi liikmete
uid. Esialgne koos-
-nähtüd'-' vähemalt
*kul registreeris
ilt 45 Jiiget, kuid
le arv kahekordis-
>uveri
majas. Osavõtja-jne,
kui arvestada
|äulu koorijuhi dr.
11. „Pidu hakkab"'
cundlaste laul" T .
)omas" J. Aavik,
linul" C. Kreeki
IUI" E. Oja. Pub-kiiduavaldustega
tas koorijuht dr.
|'i ,,Mustlase elu",
i/algre; K. Ranna-isid
veel kätken-satiirilisest
loost
ris lõi lõbusa tu-joolt
oli kaetud
Uitamist leidis,
meseen" J. Lee3-
korda. J . Loot-
|hr. Kapsta ja hr.
ludelid „külmaro-
[minekuks aitas
•ensipnäride Or-tatusel.
Kõlasid
|;a publik lõbusat
kuni „linna-tegi
lõpu peole.
Istlused
|icoke Olympiu-
/ai; 3. ja 4. nov.
loiduga. Võistlu-la,
USA, Brasii-iliä
ja Uus-Me-tš
võistluses sai
Imedali ; 1850
Kalev-Estien-
|5 punktiga sai
Ktonist N.B. ja
ias Sue Soffe'
i. Hüppenööri •
ildmedali Debatiga,
jättes Jä-
\i !i 17.75 punk--
St. Cathari-
L SA-st jagasid
IvõisUuste' uid-
:'3ryant ja tei-
L ticv-Esiienne).
lumised kolmel
ust asid murd:
hs( ja sellega
>A ainukeseks
Maade järele
36.00 punkti-jrasiilia
32,85
le kohale jäi
Rest lasi võist-
|i olnud. Võist-oli
Evelvn
e üh
Is
2 Eesti Maja;
(eminari 150. a.
|rtu Seminari
löpilasilt. Koh-logid!
>.Ü. juhatus
viibis
Is
ilguses viibis-;
|mä täditütart
(rekondä Olev
•aukas on en-siilias,
F. Sau-
[i pikemaa j alludes
ühe Bra-
Indajana. • '
O 0
30,er8näitys
Pianist Tiina Mitt
a '<
Harfist Elva Mikk
IDEN
KON
T**7*BT"***"J'*r**""""*,'*"**'"r'
19. novembril kell 6 õhtul tähistab
Tartu ColIege'is Korp! Fidentia oma
juubelit kontsertaktüsega. Aktusekõne
on auvilistlaselt Aino Kurgilt jä
solistidena Elva Mikk (harf) USA-st
jä Tiina Mitt (klaver).
Elva Mikk on 22 aastane noor, andekas
muusik, sündinud Cantion,
Ohios. .-• '. ,
Noorel harfikurlstnikul tekkis huvi
haruldase ja ilusa muusikapilli
harfi vastu juba väga noorelt, kui
käis koos vanematega esimesel, har-fikontserdil.
' -
Sama kontserdi harfikunstnik sai
ka Elva esimeseks õpetajaks kui Elva
oli alles* 10 aastane, samal ajal
jätkas., ta õpinguid klaveri alal'.
1978 maikuus, lõpetas Elva kuulsa
,;Eastma^Schüol of Musio" .Roches-
: teriis NvY. „Baehelor of Music" kraaniga
kus tema õpetajaks oli prof. Ei-ieen
Matone. Ka praegu täiendab ta
ennast veel eratundidega sama prof.
juures. Elukutseks valis 'Elva pärast
ülikooli lõpetamist kooliõpetaja kutse
muusika alal, samuti kavatsedes
ise eraõpetajana harfi ja klaverit
•õpetada. Kavatsus on noobel kunstnikul
ka edasi õppida muusika alal
magistrikraadi saavutamiseks.
Noor andekas El va Mikk on esinenud
USA-s Eesti Vabariigi Aastapäeval
Rochesteris 1976 a, samas 1977
' Emadepäeva jumalateenistusel.
Samal ajal on esinenud ameeriklastele
Eastman'i Muusikakooli : E i -
leen Malone'i harfistuudio esinemisõhtutel.
Kogu ülikooli õppeaastatel
oli ta harfimängija Eastman'! muusikakooli
sümfoonia orkestris.
Kanada eestlastele on ta seninr
tuntud Karavain'ilt 1976 Tartu Golle-ges
(Tontla Mets) orkestris ja solistina
Gaidide Talihari esinemistel jaanuaris
1978.. -
Kõigil eelpool nimetatud esinemistel
on noor kunstnik saanud kuulajaskonna
sooja poolehoiu ja hea arvustuse
osaliseks. V
Tiina\Mitt; on kaasmaalastele nii
Torontos kui ka USA-s väga hästi
tuntud noore ja andeka pianistina.
Ta' on ;esirienud iseseisvate kontsertidega
Ne\v Yorgis, Miamis ja Toronto
St. LavvrenceTown- Häiris, 1976.
a. märtsis Tiina Mitt esines solistina
Toronto East York sümf. orkestriga.
Ta on saanud stipendiume ja võitnud
auhindu muusikavõistlustel. Praegu
on Tiina Toronto Ülikooli Muusika-fakulteedi
viimase (IV) aasta üliõpilane
kontsertpianistide klassis õppides
prof. Clifford Poole juures. Kevadel
maikuus kutsuti ta New Yorki
eesti meeskoori kontserdi solistiks
koorijuhtide Katrin ja Erik Veske
poolt.
Külälissolist Tiina • Mitt mängis
end kroonikasse kui „andekas, tehniliselt
hea ning mediteerivalt sensitiivne
pianist" ütles Juta Kurman
oma arvustuses. , :
1975, 1976 ja 1978 a. täiendas T. M.
end kuulsas Sai:
deemias „Mozar
burgi Muüsikaaka-eumis"
prof. Wifi-fried'i
ja Wolfi meistrite klassides.
Kõigil kolmel aastal valiti ta esinema
lõpukontsertidel, mis õieti väga
vähestele kursustest osavõtjaile võimaldatakse.
Pärast käesoleva aasta
kontserti - kirjutas prof. Wolf eraldi
Tiina diplomile järgmist: „Mul on
suur rõõmj tunnistada, et preili Tiina
Möödunud nädalalõpul, 3.-5. novembrini,
toimus Eesti Maja väikeses
saalis J. Saarniidu tööde erinäitus.
42 tööd õlis jä akrüüllaadis. Seejuures
oli mainitud: «Tähistades sellega
30. iseseisvat esinemist Võõrsil,
ta on enam kui 100 korda esinenud
35 a. jooksul nii koondusnäitustel kui
ka professionaalsetes galeriides".
Pilguga eelolevasse, üsna kergel
arvutamisel ulatub Saarniidu maalide
jt. tööde hulk, mis e s i t a t u dÄ
ttustel kuhugile 1J0Ö piirile (30 iseseisval
näitusel,! keskinisejt 40 tööd,
pluss ülejäänud 70 koondnäitustel ja
professionaalsetes galeriides). 35 pa
gulasaastat annavad kokku 1820 nädalat,
nii siis ön Saarniit peagu iga
nädala kohta annud ühe loomingulise
kunstiküpse töö näitusele. Siia j
juurde seltsib 100 näituse esinemiseks
ettevalmistamine, raamimine,
reklaam, transport, ülesseadmine,
isiklik kohalölemine jne., ja seda kõike
pideva leivatöö kõrval, mõned
viimased aastad vaid pensioneeritu-na).
Nii siis ainulaadne ime eesti
kunstnikkonnas ja eesti kunstis. Paguluses
samuti 35 aastat ja eesti
kunstiloos nimed, produktiivsed Ed.
Ole, Juhan Mõmmik (suri mõne aasta
eest) ja täielikult vabakunstnikuna
Endel Kõks kahvatuvad eeltoodud
arvude ees, samuti meie vanemad,
elukutselised prof .-akadeemik
Johan Köhler, Kristjan Raud, prof.
Ado Vabbe ja teised, kelle pikka elu
tööd kroonib murdosa eelnimetatud
arvust. Ja teised loomingulised distsipliinid,
luule ja muusika? Kui üht
luuletust või laulu samastada ühele
maalile, peaks Marie Underi, Gustav
Suitsu, Miina Härma toodang ulatu
ma arvudes mitmesse tuhandesse.
Aga ei ulatu. Nad on süski surema
tud nimed mitte kvantiteedi vaid
kvaliteediga!
Eespool on esitatud vaid arvud ja
paralleelid. Kommentaarid jäägu
siinkohal ära.
Tulles väljapanekute juurde, on
neist 16 sumeri aineil, kõik akrüül
segatehnikas, hinnaga 100—400 .dollä
rit. õlimaale on 26, vastavalt suuru
sele 75—500 dollarit.
Sumerist on varemalt näitustega
ühenduses kirjutatud ja teadlaste et
tekandeid refereeritüid See on oma
kauge, 5—6 tuhandeaastasega kadunud
minevikuga ,,tundmatu maailm".
Selle rahva ajaloost, elust, kultuurist,
nende hilisemast teekonnast
ja kadust on sumeriloogidelgi veel
väga vastukäivad ähmased aimed.
Kuivõrd sellest kõigest teab veel kõrvalseisja?
Olgu tsiteeritud aga Saar-niidu
näituse eel tema või tema poöft
juhitud kirjutisest, et sumeri on
.^maetud ainevald" ja S. selle ajastu
kujundajana, säilinud fragmentide
põhjal, taotleb nende „päälisphinast
läbitungimist nende tuumani, mis
omakorda ka käesolevas ajastus viitab
põhjamaise ürgseima päranduse,
nimelt panteismi suunas". (Sic!)
Lähenedes nn. „sumeri aineil" töödele
näitusel ilma eespool märgitule
aktsepti andmata,' asjatu poleemika |
ja komentaarideta, kahtlemata esi- ^
neb töis palju tööpanust, tehniline
kompositsiooni oskus ja fantaasiat-ki,
sinna juurde oma romantilisi tun-1
deväljendusi, Koloriit seninähtuga
kultiveeritum. Vaadelgem neid siiski
vaid tehnilise pinnaliste kompositsioonidena,
otsimata selle kauge ja
tundmatu ajastu läbitungimist tuumani!;:.
. v-v'. "•.-..•'•
Muus osas esinevad maastikud,
realistlikud ja sümbolistlikud. Neis
esinevad sageli ka figuraalsed elemendid,
mis paljudel teistel maali-ÄÄLETAMI
IMISPÄEVAL
on õigustatud olla valija kui ta elas ajavahemikus alates 5. sept, —27.
(a) Toronto linnas
(b) Kanada kodanik või Briti alana ja
i (c) täisealine 18-aastat vana või saab 18-aästašeks valimispäeval või enne
. kui ei ela Toronto linnas
(a) mäa omanik või rentnik Toronto linnas või omaniku võ^ abikaasa
(b) Kanada kodanik või Briti alam ja^^^^^^^^^:
(c) täiselaine 18-aastat vana või saab 18-aastaseks valimispäeval või enne
Isik kelle nimi on eksikombel valimislehel ei ole. õigustatud valima. Isik, kelle nimi on
valimislehelt ära jäänud, on õigustatud valima kui tal on eelpoolmainitud kvalifikatsioonid.
Tõendid, mis õigustavad hääletada selles kategoorias võib s&ada Gity Clerk'i
büroost või hääletamišpunktist valimispäeval.
Isikud) kes said kodakondsuse paberid 28. oktoobril 1978 või varem ja nendel on eelmainitud
kvalifikatsioonid võivad saada valimistõendi mis City Clerk'i poolt alla, kirjutatud.
Valijad selles kategoorias ei saa va isiklikult
minema City Clerkl büroosse ja näitama ette kodakondsuse pabbrit, et saada
tõendit. valimiseks.
'Iga' isik, kes .valimise!;: r
(a) ei ole kvalifitseeritud hääletama, hääletab
(b) olles kvalifitseeritud hääletama, hääletab rohkem kordi kui ta selleks on õigustatud
Municipal Elections Act'i( 1977) alusel
(c) hääletab ala-valimispunktis mis talle ei ole ettenähtud ja milles ta ei ole õigustatud
hääletama Mimicipal Elections Äct'i (1977) alusel
on süüdi ebaausas tehingus ja võib saada rahatrahvi mitte rohkem kui
vangla karistust 6 kuud, või mõlemad»
voi
RÖY V. HENDERSON
City Clerk and Returning Officer 13. novembril 1978
Saa reste sõim
raamatu
Aastavahetusel 1978/1979 koostatud
ja kirjastatud Upsalä Ülikooli
Soome-Ugri , keelte institutsiooni
poolt.
Raamat ilmub ainult kalingurköi-tes\
Formaat 16 x 24 sm. Soodustatud
eeltellimiše hind kuni 30. nov. 1978
on Rootsis krooni 90:—.välismaale
95;— krooni. Raamatu saatekulud on
antud hinnas juba arvestatud, ja eel-,
tellijatele saadetakse see ilmumisel
tasuta katte. .'
Ei võeta vastu tellimisi post uimaga
väljasaatmiseks. Eeltellijaks registreerumisel
toimida järgmiselt:
hiljemalt 30. nov. 1978 tasuda posti-zhiirole
number 18 54 25 — 6
kr.; 90:—^välismaale kr. 95:—, talongile
märkida „Saarestc indeks", •soovitud
eksemplaride arv,, tellija nimi
ja aadress.
ESTf TEATRIHOOAEG ALGAS
t,i tt .o n t.e i.n ud, ,o~m a, õpi.n ög ui,t.e,. s ' s•u ur.i m_ja ateall i amgaa aesl.at ivkaummaak.a sh dj.ae s r aapkuivuadm_uva„akdws,
edusamme ja lõpukoiitserdil esine: teevad. Sellistest tõstaks esile „Nalg
des väga nõudlikku Salzburgi muusikapidustuste
publikut niivõrd vaimustas,
et tema mängu tugeva aplausi
ja brovoohüüetege tunnustas."
Loeng Rabil
lagoreüle
peeti kolmapäeval, 1. nov. kl. 7.30
Toronto Ülikooli Hart House'is. Üritus
oli osana Toronto ülikooli „India
kuu" programmist ja korraldajaks
R.Tagöre Lektoraat Sihtasutus. Valve
Andre, kes Sir^sutuse juhatajaks
tutvustas loengu ^Inoderaätorit, Toronto
Ülikooli ' usuteaduse professorit,.
Joseph 0'Connelli, kes. andis ülevaate
loengu lektori, Bebrabata Sin-ha
üle, kes alates 1975. a. on filosoofia
professoriks Brocki Ülikoolis.
Professor D. Sinha andis- konspektiivse
ülevaate R. Tagore elust,; loö-
2" — groteskne kujund lennul üle
ahervarse, hooletusse jäetud kuppel-kirikute,
maastiku pildi, mis sümboolselt
on viitav jä kõnelev. Nagu
Saarniidu maalinguis üldse, on ka
sel näitusel, õnnestunud maalide kõrval
ebaõnnestumisi. Sama, mis öeldud
„Nälja" puhul, ei kehti Janu"
mingust ja saavutistest eriti alla
kriipsutades ta .püüdlust töötada
inimkonna ühtluse heaks. Loengut
täiendasid deklamatsioonid bengaali,
inglise; eesti, saksa ja prantsuse kee
les. Eesti keeles deklameeris Lydia
Vohu, meisterlikult, saades teenitult-tugeva
aplausi.
: Loengu lõpul vastas lektor esitatud
küsimustele. •Loengut' olid iul-nud
kuulama ka kümmekond eest
last. '••.'./.
Tasuta kohvi ja tee eest hoolitses
Rainbow Realty Limited.:
juures. — Maastikus veenire, sinha
roomava imikuga, milles laps monst
rumina maalitud. Muidu koloriit
sünge ja tume, märgatav ja hästi
mõjuv ön aga heledamas tonaalsuses
„Ranna vaade". See on motif?irikas,
meeleoluline, mida palju ei vähenda
isegi ebakõla — tuuliku (kõrgel maakividest
alusel) asetus, mida uhavad
(söövad) rannalained. Saarniit on ütlev.
„Teekonna lõpp" — laevavrakk
kaldal, „Enne äikest" — tormi ennustavas
maalis ruttav naisfiguur,,,Tormi
süda" esile tõstetud ainsa pil-yerüngaga,
^Kiusatus" — tormi en-nustav
meri, paat jä mees, pilguga
merele asumiseks, naine nuturätiku-ga
esiplaanil. Kõik need on kõnelevad
motiivid, vajaksid aga küll tihedamat
läbimaalimist.
Rakenduskunstniku tagapõhjaga,
näiliselt on Saarniit enam kodus ja
viimistlev ka rakendus-, dekoratiiv-kunsti
zhanris, mille hulka paneksin
ka nn. „sumeri", kuna vabaloomingu
zhanris teinekord head ja isikupärased
ideed väljendusis vajaksid- 'vii-
Eesti teatrihooaja avaetenduseks
lavastas Kanada Eesti Teater itaalia
näitekirjanik Aldo de Benedetti kerge
komöödia „Bumerang". Lavastus
kanti ette 2. novembril Št. Lawrence
Centre Town Hallis peagu väljamüüdud
saalile, osutades taas publiku
huvile komöödiate suhtes. Tänavuses
multikultuurse teatrifestivali
programmis, mille alla kuulub ka
eelpool-mainitu, esitatakse järjekordselt
10 näidendit, neist 2 eestikeelset,
2 itaaliakeelset, 2jeedukeelset ja ülejäänud
muudes keeltes. Itaalia näitekirjanike
teoseid on lavastanud aga-
3 näitegruppi.
„Bumerangi" sündmustik toimub
kitsas tegevüsringis, täpsemalt perekond
Verani elutoas, hõlmates oma
arenevasse probleemistikukeerisesse
peamiselt mehe ja naise. Kõrvalt
haaratakse sellesse ka mehe ärisõber
Tommaso Savelli, kuigi ta sekkub
poolkogemata ja vas|ümeelselt.
Rõhk asetub koomilistel situatsioonidel
ja repliikidel stereotüüpiliste
karakterikujundite vahel. Kuigi kon-fliktiareng
ja -maht tundub vahel
ebareaalsena või ebaproportsionaalsena,
võib selles ära tunda palju tuttavat
ja üldinimlikku, nagu mehelikku
vallutustungi, naiselikku edevust
ja romantika janu, keskealist abielu
tabanud nördimust või „tilgastu-mist"
(nagu seda tabavalt kirjeldas
artikkel 2. novembri „Meie Elus"), tä
näpäeva elastse moraali piirjoontes.
Tegevustik areneb vahetult kerges
komöödiazhanris naljakate situatsi
oonide ja teravmeelsete repliikidega
tõmmates kaasa publiku juba algus
stseenist ja lünkadeta seda kaasas
kandes lõpustseeni õnneliku lahen^
duseni.
Esitatu oli kerge ajaviide selle pa
remas vormis, hästi lavastatud ja esi
mistlemist. Rõhutatud kvantiteet ei
tarvitse olla kvaliteet!
,-:R. A.
Näituse 40 töö hulgast omandati
21 t öö d. Kava koha sel t esi neb kun s t
nik märtsikuus 0'Keefe'is 3 töösa.
tatud, mille juures võis südamest
naerda teiste haerüväärsusi ja unus^
tada omi. õnnestunud lavastust ta-gasid
eelkõige näitlejad, kes amatööridena
on oma lavavilumuse kogunud
muu töö kõrvalt juhuslikel lavadel
esinedes, lünklike ajavahemikega,
omamata kutselise teatrikooli
kindlat tagapõhja: Seda kiiduväärseni
oli nende panus osadesse süvenemisel,
karakterijoonte väljaarendamisel
ja dünaamilisel kontaktisaa-vutamisel
nii kaastegelaste kui publikuga.
Alberto Verani, abielumehe, osa
kehastas Kuldar Palo ehtroomlasli-ku
eneseteadvuse, seiklushimu ja ela-'
vusega. Vaatamata üksikuile diktsi-ooni-
takistusile sukeldus ta kujutletava
karakteri põhiolemusse ja tõi
esile kogu selle pealiskaudsuse ja
isikunõrkuse, lõpuks langedes ise
omaseatud lõksu. Tema naise Marina
osa pörtreteeris Tamara Nord-heim
sujuva lavavilumuse ja sharmiV
ga. Nende kokkumäng tagas tiheda
situatsioohiarengu paljude koomiliste
momentidega. Mõlemad olid laval
loomuliku liikuvusega ja visuaalselt
nauditavad, ainult ere lavavalgus
toonitas teatud vanusevahet, mis
oleks olnud välditav mahedama valgustuse
ja erineva grimmiga. Jaan
Lents oli suurepärane kohmakalt
aeglase ja alati näljase (ka psühholoogilises
mõttes) poissmees Tommaso
Savelli osas, kes armus ainult
abielus daamidesse ja austas neid
kaugelt. Ta moduleeris maksimumini
selle rolli koomilisi jooni kuju
piirjooni säilitavalt. Tiiu Kask teenijatüdruk
Rosina pisirollis oli tõhusalt
toetav rutiinkuju. Näitlejad'
mängisid omi osi vaba inspiratsiooni'
ja isikupärase tõlgitsuslaadiga, vaimustades
pealtvaatajaid ja luues lõbusa
meeleolu koju kaasaviimiseks.
Nad pälvisid teenitult aplause, aga
kuhu jäid lilled? '
Rein Andre lavastajana on kiitust
teeninud. Arthur Mihkelsoo lavapilt
oli oma ülesande^kõrgusel ja esitatuga
võis ülimalt rahule jääda.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 9, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-11-09 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E781109 |
Description
| Title | 1978-11-09-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | f Liu" nr. 45 (1500) 197S de Elu", nr, M II Bitil H NELJAPÄEVAL, 9. NOVEMBER 9 las asutati siotiäri< ubr ega, kõne all olnud bi. .asutamise vaja- ,ai lõpuks teoks 15. kog. seltskondlikes iskoosolekul võeti. jkiri ja moodustati oleks, jääb klubi te-iamine. - düstati järgnevas •es — Edgar Hein- —Leonid Kallas,: Altosaar, laekur —. abilaekur —Edith renaine — Dägmar — Nikolai Karklin,, bistarriis juhataja juriidiline nõuanne dubi seltskondliku jahutuse korralda-ä, revisjoni komis-iilend, U. Riga. tegevuses kultuuri-tegevusringide väl-ogütakse andmeid uue klubi liikmete uid. Esialgne koos- -nähtüd'-' vähemalt *kul registreeris ilt 45 Jiiget, kuid le arv kahekordis- >uveri majas. Osavõtja-jne, kui arvestada |äulu koorijuhi dr. 11. „Pidu hakkab"' cundlaste laul" T . )omas" J. Aavik, linul" C. Kreeki IUI" E. Oja. Pub-kiiduavaldustega tas koorijuht dr. |'i ,,Mustlase elu", i/algre; K. Ranna-isid veel kätken-satiirilisest loost ris lõi lõbusa tu-joolt oli kaetud Uitamist leidis, meseen" J. Lee3- korda. J . Loot- |hr. Kapsta ja hr. ludelid „külmaro- [minekuks aitas •ensipnäride Or-tatusel. Kõlasid |;a publik lõbusat kuni „linna-tegi lõpu peole. Istlused |icoke Olympiu- /ai; 3. ja 4. nov. loiduga. Võistlu-la, USA, Brasii-iliä ja Uus-Me-tš võistluses sai Imedali ; 1850 Kalev-Estien- |5 punktiga sai Ktonist N.B. ja ias Sue Soffe' i. Hüppenööri • ildmedali Debatiga, jättes Jä- \i !i 17.75 punk-- St. Cathari- L SA-st jagasid IvõisUuste' uid- :'3ryant ja tei- L ticv-Esiienne). lumised kolmel ust asid murd: hs( ja sellega >A ainukeseks Maade järele 36.00 punkti-jrasiilia 32,85 le kohale jäi Rest lasi võist- |i olnud. Võist-oli Evelvn e üh Is 2 Eesti Maja; (eminari 150. a. |rtu Seminari löpilasilt. Koh-logid! >.Ü. juhatus viibis Is ilguses viibis-; |mä täditütart (rekondä Olev •aukas on en-siilias, F. Sau- [i pikemaa j alludes ühe Bra- Indajana. • ' O 0 30,er8näitys Pianist Tiina Mitt a '< Harfist Elva Mikk IDEN KON T**7*BT"***"J'*r**""""*,'*"**'"r' 19. novembril kell 6 õhtul tähistab Tartu ColIege'is Korp! Fidentia oma juubelit kontsertaktüsega. Aktusekõne on auvilistlaselt Aino Kurgilt jä solistidena Elva Mikk (harf) USA-st jä Tiina Mitt (klaver). Elva Mikk on 22 aastane noor, andekas muusik, sündinud Cantion, Ohios. .-• '. , Noorel harfikurlstnikul tekkis huvi haruldase ja ilusa muusikapilli harfi vastu juba väga noorelt, kui käis koos vanematega esimesel, har-fikontserdil. ' - Sama kontserdi harfikunstnik sai ka Elva esimeseks õpetajaks kui Elva oli alles* 10 aastane, samal ajal jätkas., ta õpinguid klaveri alal'. 1978 maikuus, lõpetas Elva kuulsa ,;Eastma^Schüol of Musio" .Roches- : teriis NvY. „Baehelor of Music" kraaniga kus tema õpetajaks oli prof. Ei-ieen Matone. Ka praegu täiendab ta ennast veel eratundidega sama prof. juures. Elukutseks valis 'Elva pärast ülikooli lõpetamist kooliõpetaja kutse muusika alal, samuti kavatsedes ise eraõpetajana harfi ja klaverit •õpetada. Kavatsus on noobel kunstnikul ka edasi õppida muusika alal magistrikraadi saavutamiseks. Noor andekas El va Mikk on esinenud USA-s Eesti Vabariigi Aastapäeval Rochesteris 1976 a, samas 1977 ' Emadepäeva jumalateenistusel. Samal ajal on esinenud ameeriklastele Eastman'i Muusikakooli : E i - leen Malone'i harfistuudio esinemisõhtutel. Kogu ülikooli õppeaastatel oli ta harfimängija Eastman'! muusikakooli sümfoonia orkestris. Kanada eestlastele on ta seninr tuntud Karavain'ilt 1976 Tartu Golle-ges (Tontla Mets) orkestris ja solistina Gaidide Talihari esinemistel jaanuaris 1978.. - Kõigil eelpool nimetatud esinemistel on noor kunstnik saanud kuulajaskonna sooja poolehoiu ja hea arvustuse osaliseks. V Tiina\Mitt; on kaasmaalastele nii Torontos kui ka USA-s väga hästi tuntud noore ja andeka pianistina. Ta' on ;esirienud iseseisvate kontsertidega Ne\v Yorgis, Miamis ja Toronto St. LavvrenceTown- Häiris, 1976. a. märtsis Tiina Mitt esines solistina Toronto East York sümf. orkestriga. Ta on saanud stipendiume ja võitnud auhindu muusikavõistlustel. Praegu on Tiina Toronto Ülikooli Muusika-fakulteedi viimase (IV) aasta üliõpilane kontsertpianistide klassis õppides prof. Clifford Poole juures. Kevadel maikuus kutsuti ta New Yorki eesti meeskoori kontserdi solistiks koorijuhtide Katrin ja Erik Veske poolt. Külälissolist Tiina • Mitt mängis end kroonikasse kui „andekas, tehniliselt hea ning mediteerivalt sensitiivne pianist" ütles Juta Kurman oma arvustuses. , : 1975, 1976 ja 1978 a. täiendas T. M. end kuulsas Sai: deemias „Mozar burgi Muüsikaaka-eumis" prof. Wifi-fried'i ja Wolfi meistrite klassides. Kõigil kolmel aastal valiti ta esinema lõpukontsertidel, mis õieti väga vähestele kursustest osavõtjaile võimaldatakse. Pärast käesoleva aasta kontserti - kirjutas prof. Wolf eraldi Tiina diplomile järgmist: „Mul on suur rõõmj tunnistada, et preili Tiina Möödunud nädalalõpul, 3.-5. novembrini, toimus Eesti Maja väikeses saalis J. Saarniidu tööde erinäitus. 42 tööd õlis jä akrüüllaadis. Seejuures oli mainitud: «Tähistades sellega 30. iseseisvat esinemist Võõrsil, ta on enam kui 100 korda esinenud 35 a. jooksul nii koondusnäitustel kui ka professionaalsetes galeriides". Pilguga eelolevasse, üsna kergel arvutamisel ulatub Saarniidu maalide jt. tööde hulk, mis e s i t a t u dÄ ttustel kuhugile 1J0Ö piirile (30 iseseisval näitusel,! keskinisejt 40 tööd, pluss ülejäänud 70 koondnäitustel ja professionaalsetes galeriides). 35 pa gulasaastat annavad kokku 1820 nädalat, nii siis ön Saarniit peagu iga nädala kohta annud ühe loomingulise kunstiküpse töö näitusele. Siia j juurde seltsib 100 näituse esinemiseks ettevalmistamine, raamimine, reklaam, transport, ülesseadmine, isiklik kohalölemine jne., ja seda kõike pideva leivatöö kõrval, mõned viimased aastad vaid pensioneeritu-na). Nii siis ainulaadne ime eesti kunstnikkonnas ja eesti kunstis. Paguluses samuti 35 aastat ja eesti kunstiloos nimed, produktiivsed Ed. Ole, Juhan Mõmmik (suri mõne aasta eest) ja täielikult vabakunstnikuna Endel Kõks kahvatuvad eeltoodud arvude ees, samuti meie vanemad, elukutselised prof .-akadeemik Johan Köhler, Kristjan Raud, prof. Ado Vabbe ja teised, kelle pikka elu tööd kroonib murdosa eelnimetatud arvust. Ja teised loomingulised distsipliinid, luule ja muusika? Kui üht luuletust või laulu samastada ühele maalile, peaks Marie Underi, Gustav Suitsu, Miina Härma toodang ulatu ma arvudes mitmesse tuhandesse. Aga ei ulatu. Nad on süski surema tud nimed mitte kvantiteedi vaid kvaliteediga! Eespool on esitatud vaid arvud ja paralleelid. Kommentaarid jäägu siinkohal ära. Tulles väljapanekute juurde, on neist 16 sumeri aineil, kõik akrüül segatehnikas, hinnaga 100—400 .dollä rit. õlimaale on 26, vastavalt suuru sele 75—500 dollarit. Sumerist on varemalt näitustega ühenduses kirjutatud ja teadlaste et tekandeid refereeritüid See on oma kauge, 5—6 tuhandeaastasega kadunud minevikuga ,,tundmatu maailm". Selle rahva ajaloost, elust, kultuurist, nende hilisemast teekonnast ja kadust on sumeriloogidelgi veel väga vastukäivad ähmased aimed. Kuivõrd sellest kõigest teab veel kõrvalseisja? Olgu tsiteeritud aga Saar-niidu näituse eel tema või tema poöft juhitud kirjutisest, et sumeri on .^maetud ainevald" ja S. selle ajastu kujundajana, säilinud fragmentide põhjal, taotleb nende „päälisphinast läbitungimist nende tuumani, mis omakorda ka käesolevas ajastus viitab põhjamaise ürgseima päranduse, nimelt panteismi suunas". (Sic!) Lähenedes nn. „sumeri aineil" töödele näitusel ilma eespool märgitule aktsepti andmata,' asjatu poleemika | ja komentaarideta, kahtlemata esi- ^ neb töis palju tööpanust, tehniline kompositsiooni oskus ja fantaasiat-ki, sinna juurde oma romantilisi tun-1 deväljendusi, Koloriit seninähtuga kultiveeritum. Vaadelgem neid siiski vaid tehnilise pinnaliste kompositsioonidena, otsimata selle kauge ja tundmatu ajastu läbitungimist tuumani!;:. . v-v'. "•.-..•'• Muus osas esinevad maastikud, realistlikud ja sümbolistlikud. Neis esinevad sageli ka figuraalsed elemendid, mis paljudel teistel maali-ÄÄLETAMI IMISPÄEVAL on õigustatud olla valija kui ta elas ajavahemikus alates 5. sept, —27. (a) Toronto linnas (b) Kanada kodanik või Briti alana ja i (c) täisealine 18-aastat vana või saab 18-aästašeks valimispäeval või enne . kui ei ela Toronto linnas (a) mäa omanik või rentnik Toronto linnas või omaniku võ^ abikaasa (b) Kanada kodanik või Briti alam ja^^^^^^^^^: (c) täiselaine 18-aastat vana või saab 18-aastaseks valimispäeval või enne Isik kelle nimi on eksikombel valimislehel ei ole. õigustatud valima. Isik, kelle nimi on valimislehelt ära jäänud, on õigustatud valima kui tal on eelpoolmainitud kvalifikatsioonid. Tõendid, mis õigustavad hääletada selles kategoorias võib s&ada Gity Clerk'i büroost või hääletamišpunktist valimispäeval. Isikud) kes said kodakondsuse paberid 28. oktoobril 1978 või varem ja nendel on eelmainitud kvalifikatsioonid võivad saada valimistõendi mis City Clerk'i poolt alla, kirjutatud. Valijad selles kategoorias ei saa va isiklikult minema City Clerkl büroosse ja näitama ette kodakondsuse pabbrit, et saada tõendit. valimiseks. 'Iga' isik, kes .valimise!;: r (a) ei ole kvalifitseeritud hääletama, hääletab (b) olles kvalifitseeritud hääletama, hääletab rohkem kordi kui ta selleks on õigustatud Municipal Elections Act'i( 1977) alusel (c) hääletab ala-valimispunktis mis talle ei ole ettenähtud ja milles ta ei ole õigustatud hääletama Mimicipal Elections Äct'i (1977) alusel on süüdi ebaausas tehingus ja võib saada rahatrahvi mitte rohkem kui vangla karistust 6 kuud, või mõlemad» voi RÖY V. HENDERSON City Clerk and Returning Officer 13. novembril 1978 Saa reste sõim raamatu Aastavahetusel 1978/1979 koostatud ja kirjastatud Upsalä Ülikooli Soome-Ugri , keelte institutsiooni poolt. Raamat ilmub ainult kalingurköi-tes\ Formaat 16 x 24 sm. Soodustatud eeltellimiše hind kuni 30. nov. 1978 on Rootsis krooni 90:—.välismaale 95;— krooni. Raamatu saatekulud on antud hinnas juba arvestatud, ja eel-, tellijatele saadetakse see ilmumisel tasuta katte. .' Ei võeta vastu tellimisi post uimaga väljasaatmiseks. Eeltellijaks registreerumisel toimida järgmiselt: hiljemalt 30. nov. 1978 tasuda posti-zhiirole number 18 54 25 — 6 kr.; 90:—^välismaale kr. 95:—, talongile märkida „Saarestc indeks", •soovitud eksemplaride arv,, tellija nimi ja aadress. ESTf TEATRIHOOAEG ALGAS t,i tt .o n t.e i.n ud, ,o~m a, õpi.n ög ui,t.e,. s ' s•u ur.i m_ja ateall i amgaa aesl.at ivkaummaak.a sh dj.ae s r aapkuivuadm_uva„akdws, edusamme ja lõpukoiitserdil esine: teevad. Sellistest tõstaks esile „Nalg des väga nõudlikku Salzburgi muusikapidustuste publikut niivõrd vaimustas, et tema mängu tugeva aplausi ja brovoohüüetege tunnustas." Loeng Rabil lagoreüle peeti kolmapäeval, 1. nov. kl. 7.30 Toronto Ülikooli Hart House'is. Üritus oli osana Toronto ülikooli „India kuu" programmist ja korraldajaks R.Tagöre Lektoraat Sihtasutus. Valve Andre, kes Sir^sutuse juhatajaks tutvustas loengu ^Inoderaätorit, Toronto Ülikooli ' usuteaduse professorit,. Joseph 0'Connelli, kes. andis ülevaate loengu lektori, Bebrabata Sin-ha üle, kes alates 1975. a. on filosoofia professoriks Brocki Ülikoolis. Professor D. Sinha andis- konspektiivse ülevaate R. Tagore elust,; loö- 2" — groteskne kujund lennul üle ahervarse, hooletusse jäetud kuppel-kirikute, maastiku pildi, mis sümboolselt on viitav jä kõnelev. Nagu Saarniidu maalinguis üldse, on ka sel näitusel, õnnestunud maalide kõrval ebaõnnestumisi. Sama, mis öeldud „Nälja" puhul, ei kehti Janu" mingust ja saavutistest eriti alla kriipsutades ta .püüdlust töötada inimkonna ühtluse heaks. Loengut täiendasid deklamatsioonid bengaali, inglise; eesti, saksa ja prantsuse kee les. Eesti keeles deklameeris Lydia Vohu, meisterlikult, saades teenitult-tugeva aplausi. : Loengu lõpul vastas lektor esitatud küsimustele. •Loengut' olid iul-nud kuulama ka kümmekond eest last. '••.'./. Tasuta kohvi ja tee eest hoolitses Rainbow Realty Limited.: juures. — Maastikus veenire, sinha roomava imikuga, milles laps monst rumina maalitud. Muidu koloriit sünge ja tume, märgatav ja hästi mõjuv ön aga heledamas tonaalsuses „Ranna vaade". See on motif?irikas, meeleoluline, mida palju ei vähenda isegi ebakõla — tuuliku (kõrgel maakividest alusel) asetus, mida uhavad (söövad) rannalained. Saarniit on ütlev. „Teekonna lõpp" — laevavrakk kaldal, „Enne äikest" — tormi ennustavas maalis ruttav naisfiguur,,,Tormi süda" esile tõstetud ainsa pil-yerüngaga, ^Kiusatus" — tormi en-nustav meri, paat jä mees, pilguga merele asumiseks, naine nuturätiku-ga esiplaanil. Kõik need on kõnelevad motiivid, vajaksid aga küll tihedamat läbimaalimist. Rakenduskunstniku tagapõhjaga, näiliselt on Saarniit enam kodus ja viimistlev ka rakendus-, dekoratiiv-kunsti zhanris, mille hulka paneksin ka nn. „sumeri", kuna vabaloomingu zhanris teinekord head ja isikupärased ideed väljendusis vajaksid- 'vii- Eesti teatrihooaja avaetenduseks lavastas Kanada Eesti Teater itaalia näitekirjanik Aldo de Benedetti kerge komöödia „Bumerang". Lavastus kanti ette 2. novembril Št. Lawrence Centre Town Hallis peagu väljamüüdud saalile, osutades taas publiku huvile komöödiate suhtes. Tänavuses multikultuurse teatrifestivali programmis, mille alla kuulub ka eelpool-mainitu, esitatakse järjekordselt 10 näidendit, neist 2 eestikeelset, 2 itaaliakeelset, 2jeedukeelset ja ülejäänud muudes keeltes. Itaalia näitekirjanike teoseid on lavastanud aga- 3 näitegruppi. „Bumerangi" sündmustik toimub kitsas tegevüsringis, täpsemalt perekond Verani elutoas, hõlmates oma arenevasse probleemistikukeerisesse peamiselt mehe ja naise. Kõrvalt haaratakse sellesse ka mehe ärisõber Tommaso Savelli, kuigi ta sekkub poolkogemata ja vas|ümeelselt. Rõhk asetub koomilistel situatsioonidel ja repliikidel stereotüüpiliste karakterikujundite vahel. Kuigi kon-fliktiareng ja -maht tundub vahel ebareaalsena või ebaproportsionaalsena, võib selles ära tunda palju tuttavat ja üldinimlikku, nagu mehelikku vallutustungi, naiselikku edevust ja romantika janu, keskealist abielu tabanud nördimust või „tilgastu-mist" (nagu seda tabavalt kirjeldas artikkel 2. novembri „Meie Elus"), tä näpäeva elastse moraali piirjoontes. Tegevustik areneb vahetult kerges komöödiazhanris naljakate situatsi oonide ja teravmeelsete repliikidega tõmmates kaasa publiku juba algus stseenist ja lünkadeta seda kaasas kandes lõpustseeni õnneliku lahen^ duseni. Esitatu oli kerge ajaviide selle pa remas vormis, hästi lavastatud ja esi mistlemist. Rõhutatud kvantiteet ei tarvitse olla kvaliteet! ,-:R. A. Näituse 40 töö hulgast omandati 21 t öö d. Kava koha sel t esi neb kun s t nik märtsikuus 0'Keefe'is 3 töösa. tatud, mille juures võis südamest naerda teiste haerüväärsusi ja unus^ tada omi. õnnestunud lavastust ta-gasid eelkõige näitlejad, kes amatööridena on oma lavavilumuse kogunud muu töö kõrvalt juhuslikel lavadel esinedes, lünklike ajavahemikega, omamata kutselise teatrikooli kindlat tagapõhja: Seda kiiduväärseni oli nende panus osadesse süvenemisel, karakterijoonte väljaarendamisel ja dünaamilisel kontaktisaa-vutamisel nii kaastegelaste kui publikuga. Alberto Verani, abielumehe, osa kehastas Kuldar Palo ehtroomlasli-ku eneseteadvuse, seiklushimu ja ela-' vusega. Vaatamata üksikuile diktsi-ooni- takistusile sukeldus ta kujutletava karakteri põhiolemusse ja tõi esile kogu selle pealiskaudsuse ja isikunõrkuse, lõpuks langedes ise omaseatud lõksu. Tema naise Marina osa pörtreteeris Tamara Nord-heim sujuva lavavilumuse ja sharmiV ga. Nende kokkumäng tagas tiheda situatsioohiarengu paljude koomiliste momentidega. Mõlemad olid laval loomuliku liikuvusega ja visuaalselt nauditavad, ainult ere lavavalgus toonitas teatud vanusevahet, mis oleks olnud välditav mahedama valgustuse ja erineva grimmiga. Jaan Lents oli suurepärane kohmakalt aeglase ja alati näljase (ka psühholoogilises mõttes) poissmees Tommaso Savelli osas, kes armus ainult abielus daamidesse ja austas neid kaugelt. Ta moduleeris maksimumini selle rolli koomilisi jooni kuju piirjooni säilitavalt. Tiiu Kask teenijatüdruk Rosina pisirollis oli tõhusalt toetav rutiinkuju. Näitlejad' mängisid omi osi vaba inspiratsiooni' ja isikupärase tõlgitsuslaadiga, vaimustades pealtvaatajaid ja luues lõbusa meeleolu koju kaasaviimiseks. Nad pälvisid teenitult aplause, aga kuhu jäid lilled? ' Rein Andre lavastajana on kiitust teeninud. Arthur Mihkelsoo lavapilt oli oma ülesande^kõrgusel ja esitatuga võis ülimalt rahule jääda. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-11-09-05
