1979-12-06-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Üi ^ ^ ^ ^ ^ ^ llHll illil gxnS ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ a&fi iü i i Ilrflli •H J l l ä d l l l l lM mm .'2- i.MBIE ELU" ~ B1@Oil llFE"^.|sf^iõn'WeeMy.: Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K2R6 — Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B, Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N J., USA. Tel (20^) 262-0773. JV1EIE fELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas, Asut. A. Weileri algatusel 1950, „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave;, Torbnto, Ont. M4K 2R6 Canada— Tel. 466-0951.. . :.'}': u;;^V.y V..:.v;:- © •.'•• , . v /^ v- Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtMine igal toop., kl. 9 h. -5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l pi, Tellimishinnad•": Kanadas Ä I a. §27,00, 6 k; $14.50, 3 k.. $9.00. USA-sse — 1 a. $29.00 6 k. $ 15:50, 3 k. 9.50. Ülemere-maadesse: 1 a. $33.00,6 k. $17.00, 3 k. $10^00. Kiripostilisa Kanadas: l a . $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lefinupbstilisa USA-sse :1a. $16.50, 6 k. $8.25 Lennupostilisa ülemere-maadesse :1a. $32.75, 6 k; $16.40. Üksiknumber—.50^. ; Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $4.00, tekstis $3.75, kuulutuste küljel $3.50. ; iiiiiiliiiiiiililiiliiiilililiillllillilliilltiitiilililllllllilllieilllll^ USA saatkonna ja personaali terrori- juhtuda seesama, mis juhtus shahhi" seerimine Iraani revolutsionääride poolt Teheranis on omaette hirmuäratav juhtum. Selle lahendust ei osata ette näha ei Iraanis ega Ameerika Ühendriikides. Kuid vahejuhtum on rohkem, kui pinnapeal paistab. See võib vapustada kogu Lähis-xda ja hävitada selles piirkonnas poliitilise tasakaalu, niipalju kui seda seal on. Keegi ei soovi Iraani ja tema õli-allikate pärast sõda. Kuid pole ka võimata, et sõda siit piirkonnast algab, sest Iraani ja Lähis-Ida õlialli-kad on nagu veri! organismile ilma milleta organism kaotab funktsionee-rimisvõime ja sureb. Usufanaatik ja poliitiline ignorant Khomeini on teekonnal sisemisele kaosele ja võimuvaakumile, kuigi ta silmapilgul arvab, et kogu Iraani rahvas tema seljataga seisab: Kuid USA on juba peatanud õliostud Iraanist ja peatanud irelvašaadetised sinna. ÜSA käsutuses olevad Iraani summad on siitpoolt külmutatud ja pangakrediidid hing kindlustused lõpetatud. • Kui USA eeskujule järgnevad ka Jaapan, Lääne^Säksamaa, Prantsusmaa, seisab import Iraani peagu täielikult, kuigi Iraani Õli veel voolob. See on vägikaika vedamine Iraani vajaduste ja tööstusmaade janu vahel õli järgi. Nii on Iraan rinnutsl kokku sattunud maailma rikastega, kellel on ajutised õlireservid olemas ja kõigest muust vajalikust jätkub pikemaks ajaks. See jõukatsumine ei ole kerge rikastele töostusmaadele. Kuid seda raskem peab ta olema vaesete hulka kuuluvale Iraanile. Ometi saab Iraan süüdistada ainult, iseennast, kuigi süüküsimus ei leevenda olukorda vähemalgi määral. Khomeini on oma võimu pärast shahhi maalt lahkumist hoidnud terrori abil kõikide vastaste suhtes. Kuid sellele abiks on olnud ka USA ja teiste tööstusmaade vili ja kaup Iraani, mis on hoidnud rahvamassid toidetud ning riietatud. Mis juhtub siis, kui järgnevas kauba- ja toitainete puuduses sadanded tuhanded ilmuvad oma nõudmistega tänavaile ja valitsusel puudub võimalus nende rahuldamiseks. Siis võib lOlililllltllltllllllllllllilllllllllillllllllilllllilllllH ga: Khomeini ja tänav võttis üle ja ^ shahh võib tänada kõigevägevamat, et pääsis eluga. luba praegu on Iraan võitlustes idapiiril kurdidega, kes otsivad vabanemist Iraanist. Kuid ohtlikum kui see, on Iraani põhjapiiril Nõukogude Liit, kellel on kõik huvid ja võimalused sekkumiseks. Esiteks teostaks N. Liit oma sekkumisega iraanile kommunistliku võimu ja teiseks tagaks ta omale Iraani õliallikad, mis temale sama olulised kui ülejäänd maailmale. \v Iraani poliitiline olukord tingib positsioonide sissevõtmise Nõukogude Liidule põhjapiiril ja USA-le laevastiku paigutamisega Persia lahel. Kumbki neist sõda ei soovi. Aga sõda võib osutuda möödapääsematuks. See oleks olukordade kujunemisel halvimaks võimaluseks ja kõige halvemal ajal, mil ka moodsad relvad saavad rünnata ainult õli abil. Paremal võimalusel suudab Iraan end vast kuidagi stabiliseerida suurte kannatustega oma rahvale ja ohtudega Lähis-Ida maadele. USA ja teised tööstusmaad seisavad samal ajal õlitarviduse otsese piiramise lävel, millele seltsib pidurdamata inflatsioon ja ühiskondlik vaesestumine. See tähendab ka rikastel maadel otsest kriisi majanduses ning igapäevases elus. Ükskõik milliselt ka ei j laheneks USA saatkonna ja personaali saatus Teheranis, ei ole elupilt ka siin enam see, mis ta oli enne saatkonna okupeerimist. Kiirelt areneva kriisi tulemused tungivad iga mehe ja naise ihusse ja kodusse ja selle kriisi kordne lahendamine võtab võimalikult aastaid aega. Kui inimkond sellest lummutisest kord ärkab, siis on paljugi muutunud. Võimalik, et dollar vääringuna ei oma suuremat tähtsust. Kuid on võimalik, et ka õli cl' ole siis enam poliitiliseks survevahendiks, vaid maailm funktsioneerib '/teisiti. • /'v'' Kõige seda polnuks vaja, kui USA suutnuks oma positsioone hoida, mis on nüüd käest libisenud otsustusvõi-meliste juhtide puudumisel. Kinnisvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teenistuses aastast 1954. . ¥@1. k@dus 48f-?f32 NORI! 3340 YONGE ST. . (FairlawnT lähedal) TORONTO TEL. 483-1293 KÜLASTAGE MEIE ÄRI JA OSTKE JÖULUIKS MIDAGI' ILUSAT KODUjLE mi l^ELLEGILE KINGIKS! >: . : © Suures valikus põhjapõdra, lamba ja teisi nähku O Flokati vaipu Soomest ilusate värvide ja mustridega. © Dekorafiivseid, kergesti korrashoitavad akna-katted. ©Kuulsaid Soome pusse. © Lambanahkseid mütse, kindaid, tuhvleid, susse jne. ® Värvirikkaid Lapimaa jakke, murdmaa suusasokke j © Mänguasju Soomest, Lapimaa nukusi, Füfcl nukusi Kanadast (ainulaadne kollektsioon). ©Kuulsaid Soome klaaskaupu— kristalli jne ©Suures valikus lamba- ja hundmahast mütse (läM4äk|). Ka jõuludekoratsioone. TULGE JA KÜLASTAGE MEIE ÄRI, TEIE LEIATE PAIJÜ HUVITAVAT. Räägime eesti keelt.; ; . ; :- Meie äri on suletud esmaspäeval, kuid on avatud teispäevast laupäevani kl. 10 kuni kl; 6 õ; Sopvikorral oleme lahti kauemini, helistage ette. Külastades meie äri veendute meie külalislahkuses ja sõbralikus teenimises. NELJAPÄEVAL, 6. DETSEMBRIL — THURSDAY, DEGEMBER 6 „Meie Elu" nr. 49 (1556) 1979 WmfHlftI'Bg ISA VÄLISPOLIITILISES KRIISt ;AN Arvatakse, et Kanadas seisavad ees suured muudatused. Endise kaua-aegse peaministri ja praeguse liberaalide partei juhi P. E. Trudeau lahkumine liberaalide partei juhi kohalt taotleb esile kutsuda Kanada poliitilised elus suuri muudatusi. Praegusel konservatiivide parteil ei ole lähemas tulevikus karta, et teda enne uue libe-raalide parteijuhi valimist võimult kukutatakse. Liberaalide partei uus juht tuleb tõenaoliselt P, E. Trudeau opositsiooni hulgast ja selle tõttu koostatakse parteile uus programm. Konservatiivid taotlevad Kanada majanduses teostada suuri ümberkorraldusi ja paljud senised riiklikud ettevõtted lähevad era kätesse. Konservatiivid jätkavad oma kokkuhoiu poliitikat ja see toob kaasa tööpuudust; Ka õlihinna tõus ja laenu protsentide tõstmine pidurdab Kanada majandust. Quebeci provints ähvardab lahkuda Kanada lii-dust, ning on oodata muudatusi senises föderatsioonis» P. E. Trudeau tõusis rohkem kui tosina aasta eest peagu tundmatust sotsialistist, uusdemokraadist kiiresti liberaalide partei juhiks ja sai Kanada peaministriks. Ta valitses Kanadat peaministrina peagu diktaatorina, sest tal oli Kanada parlamendis absoluutne ma j oriteet, Ta teostas suuri sotsiaalseid reforme. (Mi osav mees, likvideeris Quebeci nn. FLQ kriisi sõjaseadusega. Ta oskas rahvale meeldida ja lõi enda ümber kuulsa Trudomaania ning teda valiti mitmel korral suure häaleenamuse-ga tagasi. QUEBECI SEPARATISTIDE PIDURDAMINE • Üheks põhjuseks, miks P. E. trudeau valiti liberaalide partei juhiks oli asjaolu, et ta on Quebeci prantslane ja suur tugeva keskvalitsuse pooldaja ja temast loodeti, et ta suudab ära hoidel Quebeci lahkumist Ka- ,nada föderatsioonist. Selleks muutis P. E. Trudeau Kanada täielikult kahekeelseks — inglise ja prantsuse keelseks riigiks. See kaksikeelsus läks Kanada maksumaksjale küll kalliks maksma.; See andis suured eeli-sed riigiteenistuses prantslastele, sest nad; oskasid kahte keelt, kuna inglased tavaliselt prantsuse keelt ei mõistnud. Kaksikeelsus- oli ka suureks tagasilöögiks neile, kes inglise ja prantsuse rahvusse ei kuulunud ja taotlesid säilitada Kanadas oma keelt ja kultuuri. . INGLASTE MÕJU VÄHENDAMINE. "- P. E. Trudeau taotles iga hinna eest inglaste mõju Kanadas vähendada, seepärast ta: avas omal ajal Kanada immigratsiooni väravad ja igast ilmakaarest saabus massiliselt Kanadasse uusi immigrante. Eriti aga Aasiast ja Aafrikast. Arvestati, et need värvilised hoiavad prantslaste poole. •„' Uute sisserändajate hulgas oli rohkesti troopiliste maade värvilisi, kes on muutunud Kanada suuremates linnades, nagu Toronto, Montreal ja Vancouver suureks probleemiks, sest nad. pole harjunud raske tööga ja eluga Kanada külmas j!a karmis kliimas. Sellega seoses on itekkinud Kanadas rassismi küsimus.'' - SOTSIAALSED REFORMID P. E. Trudeau pii endine sotsialist, uüsdemokraat ja ta teostas Kanadas oma peaministriks olles uusde-mokraatide partei programmi. Riigis-tas ja asutas rohkesti riigi ettevõtteid ja ka nendele aladele, kus need ei sobinud. Ta sõlmis sõbralikke vahekordi kommunistlikkude riigijuhtidega, nagu F. Castro Kuuba saarelt ja mitmete teistega. Kanada andis ala-arenenud maadele suuri odava-protsendilisi laene. Pahempoolsed • programmid ei meeldinud paljudele liberaalide partei parenipoolse tiiva meestele ja protestiks lahkusid mitmed tema ministrid, nende hulgas kaks majandusministrit John Tur-ner ja Donald MacDonald, kes on nüüd uue liberaalide parteijuhi kandidaadid. Ku IP. E. Trudeau oli peaminister, siis suutis ta oma opositsiooni liberaalide parteis pidurdada. Kuid möödunud valimistel said liberaalid suure kaotuse osaliseks. Nad said ainult 112 kohta ja konservatiivid said 136 kohta. P. E. Trudeau taotles kohe J. Clarki valitsust kukutada ja uusi valimisi välja kutsuda. Seda ei riski teha aga liberaalide partei parema tiiva mehed/ sest nad kartsid, et uutel valimistel suurendab uusdemokraatide partei oma liikmeskonda. LIBERAALIDE PARTEI. KADUMISE OHT ' '• • P, E. Trudeau lahkumisest tunne- •vad suurt rõõmu uusdemokraadid. Nad arvavad, et kui valitakse, liberaalide parteile uus parempoolne juht, siis nende väljavaated paranevad. Inglismaal on omal ajal suur liberaalide partei kahanenud pisipar-teiks ja on jäänud ainult konservatiivid ja töölispartei. Ontarios on konservatiivide opositsiooni vastu kaks peagu .võrdset parteid: liberaalid ja uusdemokraadid. Ametiühingud toovad uusdemokraatidele organiseeritult hääli. P. E. Trudeau jättis maha Kanada riigi suurte võlgadega ja pärandas konservatiividele kalleid sotsiaalseid - programme. Lähis-Idas tekkisid kriisid ja õli hind tõuseb OPECi õlikar1 telli tõttu. USA-.S tõsteti laenu protsente, mille peab ka Kanada kaasa tegema. Kanada õli ettevõtted on välismaalaste käes ja need taotlevad õlihinna viimist ka Kanadas maailmaturu õlihinna tasemele. Kanada on aga külm maa ja vajab õli kütteks, mis teeb Kanada tööstussaadu-sed kalliks ja need ei suuda maailmaturul enam võistelda. Eel märgitud põhjustel on oodata Kanadas suuri muudatusi. ÜSA endine välisminister Henry Kissinger andis jutuajamise ajakirjanikele ja kritiseeris selles USA välispoliitikat. Sisuliselt ta kritiseeris rohkem iseenda, kui praeguse välisministri välispoliitilisi probleeme. Välispoliitiline kriis, milles USA praegu asub, ön kujunenud pikema aja kestel, sihikindla välispoliitika-puudumise tagajärjel, arvas ühes laudkonnavestluses Carlton ülikooli poliitilise teaduse professor, Arnolä Smith. . - . Pärast Teist Maailmasõda kujunes vabade rahvaste, välispoliitiliseks ja sisepoliitiliseks probleemiks võitlus 'kommunismi vastu. USA pidanuks sellega eriti tegelema, kuna temast kujunes kogu vaba maailma poliitiline juht kommunismivastases võitluses. See võitlus ei ole olnud edukas, Sest USA-1 on puudunud kaugeleulatuv välispoliitiline kontseptsioon. Ta on tegelenud peamiselt päevaprobiee-midegä ning püüdnud pidurdada kommunistlikku ekspansiooni. USA, ega keegi vabas maailmas pole astunud võitlusesse^ kommunismiga kui ühiskondliku korraga ja rajanud alused paremale ühiskondlikule korrale, mis võiks anda paremad võimalused ühiskondliku elu korraldamiseks, inimõiguste ja vabaduse, kasutamiseks. USA on olnud oma vara ja võimuga vabade rahvaste füüsiline, mitte vaimne juht. Ta ei ole püüdnud neid vaimselt koondada üheks, paremuse poole pürgivaks vabade rahvaste blo-kiks, vaid on.hoidnud neid koos majanduslike toetustega ja sõjaliste liidulepingutega; Ta ei ole olnud selles edukas, sest N. Liit on löönud välja USA-le sõbralike ning kommunismi-vastäste riikide rivist niivõrd palju riike, et,USA tunneb end sissepiira-tuna temale vaenulikest riikidest ke- •" da toetab N. Liit. N."LIIDU EDU N. Liit on samal ajal, küi kommunismi häll ja vaimne juht, omanud kaugeleulatuva välispoliitilise kontseptsiooni, kommunismi levitamiseks üle kogu maailma. Ta ei võitle vaba _ maailma vastu mitte ühel vaid mitmel rindel ja on saavutanud nimetamisväärseid tulemusi. Ta on kujunenud sõjaliseks suurvõimuks, keda tuleb tõsiselt arvestada ja tema ^viienda kolonnina" töötavad vabas maailmas kohalikud kommunistlikud parteid, palgalised spioonid, terroristid ja huik pestud ajudega intelligentseid isikuid (kunstnikke, kirjanikke ja teisi). Kõik nad töötavad selleks, et USA-d isoleerida ja kommunismi võidule viia. Võitluses kommunismi vastu USA-1 on läinud korda organiseerida Euroopas kommunismivastane rinne sealsetest rahvastest ja on ainukene rinne,; mis püsib. Väljaspool Euroopat on USA liitlasteks olnud mitte demokraatliku korraga riigid vaid kõva-käelised diktatuurid. N. Liit on spet-sialiseerunud selliste riigikordade kukutamiseks „rahva" ülestõusude organiseerimise abil. Selle tagajärjel ÜSA on kaotanud oma sõbralikest riikidest ning liitlastest Vietnami, Pakistani, Iraani, Afganistani, mitmed Araabia riigdi jä osa Kesk-Amee-rika riikidest. MAROKO ON JÄRGMINE Järjekorras näib olevat N. Liidul USA sõbraliku valitsuse kukutamine Marokos. Sinna on N. Liit saatnud viimasel, ajal arvukalt oma spioone ja aktiviseerinud kohaliku kommunistliku partei, valitsüsvastaste de-; monstratsioonide korraldamiseks ning „vabadusvõitluslike" gruppide organiseerimiseks. Kapitalismi ja valitsust süüdistatakse riigi raha raiskamises, korruptsioonis ja politsei brutaalsuses. Olukord Marokos on muutunud ebakindlaks, ta on majanduslikes raskustes ja vajab kindlasti erilist toetust USA poolt. Vastupidiselt sellele on USA lõpetanud relvade1 saatmise Marokole ja piiranud majanduslikku abi. Näib nagu mängiks USA võimu Marokos kommunistide kätte. Arnold Smithi arvates USA peaks oluliselt, muutma oma välispoliitilist kontseptsiooni ja aitama kujundada oma liitlasriikides selline demokraatlik kord, mis püsima jääb kommunistliku propaganda turmtu-les, vaatamata igasugusele õõnestus-tööle ning inspireeriks kommunistliku korra all elavaid rahvaid kukutama kommunistlikku korda. Ainult uue kuju andmisega demokraatiale ja sellele poolehoiu võitmisega on võimalik tugevdada demokraatlike riikide rinnet ja pidurdada kommunistliku diktatuuri levik. Teostades seda USA võib välja tulla oma välispoliitilisest kriisist. A. Nõmmik 1EERSKA Sl 38 |uti viibis Torontos Victor Herman, kes kõneles „Canadian Unity and Freedom Federation" poolt korraldatud • loengute sarjas oma elamustest Venemaal ja Siberi sunnitöölaagrites. Selle elu kohta on tal ilmunud raamat „Coming Out of the Ice". See raamat on järjekordne dokumentatsioon venelaste jõhkrast käitumisest inimestega, kes on sattunud nende meelevalla alla. Seal on kirjeldused inimeste kannatustest ja hävingust Siberi sunnitöölaagrites Lugu algas 1931. a. kui 16-ne aastase Victor Hermani isa koos perekonnaga läks veendunud kommunistina Venemaale, kui Ford. Company of Detroit saatis sinna 300 inseneri ja töölist, et venelastele ehitada Gorkis tehas kergete veoautode tootmiseks ning vene inseneride ja tööliste õpetamiseks. Nende ridade kirjutaja töö tas selles Molotavi nimelises autotehases rohkem kui 30 aastat tagasi, ja kuulis sealsetelt töölistelt kuidas ameeriklased ehitasid seda tööstust ja kuidas neid hiljem koheldi. lii Tööstuse ehitamise ajal ameeriklased olid eriti soodustatud olukorras. Nende kasutada olid korralikud elumajad, nad said palka .dollarites ja nende kasutada olid erilised poed, kust oli saada kõiki võimalikke toitaineid ja välismaa kaupu soodustatud hindadega/Lepingu kohaselt nad' võisid jääda sinna tööle nii kauaks kui soovisid samadel tingimustel. Elu oli ilus ja lootustandev, väljaarvatud masendav olukord, milles elasid ja töötasid vene töölised. Aasta või paar pärast tööstuse valmimist; kui vene insenerid ja töölised olid õppinud ära tööstuse Juhtimise ja autode tootmise, kadusid ameeriklaste eripoodidest toitained ja elamistarbed. Venelased vabanda-, sid mitmesuguste raskustega ja soovitasid ameeriklastele minna tavalis-tesse poodidesse. Seal tuli neil seista sabas koos vene töölistega ja harva oli saada seda mida ameeriklased soovisid. Nad protesteerisid ja hakkasid kritiseerima kommunistlikku korda. Tulemuseks oli teekond Sibe-r STOKHOLM (M. E.)• — Eestist saabunud teadete järgi olevat just viimasel ajal kodueestlaste arvamus ,. Ameerika Hääle" eestikeelsetest saadetest tunduvalt paranenud. Need olevat muutunud elavamateks ja huvitavamateks. Suur huvi on tekitanud ülevaated Nõukogude Liidu .majandusliku olukorra kohta, kusjuures on imestatud, et ollakse nii hästi informeeritud, kuna kõik vastab tõesti kirjeldatule. Ka on tekitanud elevust andmed erapõllunduse kohta Poolas. Ülevaated pagulaslehtedest olevat samuti muutunud asjalikumaks ning kuulatavamaks. Põnevaks arvati teadet rockmuusiku Toivo Kurmeti asumisest Rootsi. . Ollakse tänulikud Kambodzha probleemide laialdase valgustamise eest, ka on rahuldanud Iraani tudengite arutu terroristliku tegevuse käsitlemise ulatus. Õhinaga kuulati materjale Prahas toimunud poliitprot-sessi kohta. Intervjuudki olevat sisukamad, kuigi mõningates osades on veel nuriserriisi. Rahule ei jääda saatevormidega, Positiivseid nihkeid olevat täheldatud oktoobris-novembris. Eriti tänulikud ollakse põnevamate põhiteemade etteteatamisest poole nädala ulatuses. Erilist elevust, tekitas operatiivne teade dirigent Neeme Järvi emigreerimistaötlusest Iisraeli, Ka olevat suure õhinaga vastu võetud vestlus Tartus asunud publitsisti Jüri Linaga. Eriti palju oli kuulajaid olnud selle kordamise ajal. Sisuka-mate- huvitävamäte lõikude kordamise eest (eelkõige pühapäeval) ollakse eelkõige tänulikud (Jaan Kaplinski ketserlik sõnavõtt, Balti apell). Huviga oli vastu võetud ka informatsioon Riho Mesilase esinemisest olukorra kohta Eestis, Paljud said risse. Jutustus lõppes tavaliselt sõnadega, mis ameeriklastega juhtus, meie ei tea, aga meil on nüüd autotööstus, väljaõppinud insenerid ja töölised autode tootmiseks. Siberi ebainimlikes tingimustes surid kõik ameerika töölised, kaašaar-vatu dHermäni perekond. Victor elas selle üle tänuo ja tahtele. Sellel mine ühte Siberi jia tugevale tervisele aitas kaasa armu-jneiusse. Vastastikune üksteise toetamine aitas neil elada üle surmava elu Siberi vangilaagrites. Õnne ja julge ettevõtlikkuse tõttu nad pääsesid Ameerikasse 1976. a. Elavatena jäid Siberisse mõned ameerika haised, kes ootavad, et USA valitsus neid- välja nõuaks.' Victor Hermani kõnelema kutsujaks ning korraldajaks oli Canadian Unity and Freedom Federatsioonist Ranniste.' ÄRANENUD esimest korda teada, et endine Eesti TV teadustaja on siiski elus.. .• Samas soovitakse, et vastukaaluks y.Kodumaa" eputavale. rubriigile „kes? kuhu?" antakse võimaluste piires edasi teateid väljasõidulubadest keeldumise kohta, kuna šee on Hei-singi kokkulepete ilmekas rikkumine ja sellest Eestis avalikult ei teatata. Arvatakse, et Arvo Pärt lubati Londonisse eelkõige sellepärast, et väljasõiduloast keeldumine põhjustas Lääne ajakirjanduses skandaali, millest õnneks kõneles ka Ameerika Hääl". Hiljuti teatas Eesti raadio uhkelt, et Euroopa kirikukonverentsile sõitis Eestist metropoliit Aleksius, kuid endast mõistetavalt jäeti mainimata, et väljasõiduluba oli viimasel hetkel võetud õpetaja Jaan Kiivitilt ning et solidaarsusest leidis peapiiskop Edgar Hark sedapalju mehisust, et loobus ka ise sõidust. Säärased teated aga huvitavad kodueestlasi eriti. jv. Nii et ilmselt on veel nii mõndagi võimalik teha? John Sewell'i aasta Toronto linnapeanä 13. novembril möödus üks aasta kui John Sewell valiti Toronto linnapeaks. „Toronto SUN" kaastööline S. McCann teostas sel puhul ringküsi- ' mise isikute seas, kellel ori olnud tihedamat kokkupuudet uue linnapeaga ja sai järgmised vastused: Metropolitan Toronto linnapea Paul Godfrey: — Vahekord ametialal on korrektne, Sewellil puudub oskus käituda tänaval. North Yorgi linnapea Mel Last-man: Sewell on üks arusaamatus (mistake). Minule ei ole temast mingit kasu. East Yorgi linnapea Alan Redway: Sewell on kontroversaalne isik, aga see on tema stiil. ' Scarboröugh linnapea Gus Harris: Ma ei kiida heaks tema tegevust 100 protsenti, kuid temal on julgust välja ütelda mida mõtleb. Paljudel see julgus puudub. Etobicoke linnapea Dennis Flynn: Sewell on linnapea omamoodi mantlis. M aei"ole alati sellega rahul kuidas ta suhtub oma kohustustesse kui linnapea. - York linnapea Gayle Christie: Mina' imetlen teda aga ma kardan, et ta teeb kontroversaalseid hüppeid ja ma ei ole kindel kas ta alati teab, et ta on linnapea ja mitte enam opositsiooni juht. Ekšekutiiv-lihnavolinik June Row-lands: Ma arvan et tema ei ole veel õppinud ära oma tööd ja on arvamisel, et tema võib lahendada kõik küsimused omal viisil „Meie Elu' (A tat tagasi lj on see päev üks neist Eej roristide .poe tati ja oli j ui kui jaam va) v Kanada E< vitused ütlesl des, et liit raames korr; Montrealis, mujal. Selleks aj; viibinud peal Vaba-dusyõit.] A. Jurs kohal Ta ütles, e| neid, kes Va| nud. Need niini teile j i| Eestile vabax ÖÕNESTUS1 Kõmmuni sl praegu üleir| Rus. Kui ka ia riigid koi le. sama kin< siu Eesti vd 1924. a. siis edu. Kuid kai neleia märki: se küll hukl parempoolsej va kõmmuni riikides ja kirjeldas sedl teiste kommi sel USA ise ' President siooni sisseinl nistide- agent et Balti riigi suks, et vei võita, löpukj meie oma rai] sugugi korral tu avaldata] kat. Meie vai , kavalam, kuil sellepärast pJ ja paljastamj de /kavatsusi LANGENUD KOHUSTAVA Meie eesnl Ida-Eu roopa •dajategä. võil plaanide vasj meidimü' Väj ses Maailmad nud kangelai ' '.kommunj.stidl dete viisi Sil düd iimsüütLJ Meid tiivu st J vastupanu N ' va terrorircjzl meie esivanei badussõja.kal gem kõik jõi| seks, lõpetas .Muusikalist dn ja A. Kuus| hard Miin vee tali saatenuu tu loteriid, Ants Vommi, Juhtus nji, e mi maalil mil langenud So,c mat kapten mislahingu sl lejale A; JurJ . võitjaks osuti maali sai pr.J laua eest hool viku virgad IItali orkestej Teadustaja sõnu kõigi Ic, j kordaminekul tänati kunsinl A. Irve maalil niitu ja teisi annetajaid. Nädal (Al] latud, kui koi ga mittekoosl ® Lõuna-Aafi Dunn vangist tega varustai hempoolsete roristid vedaj tosse ja soitsi ® Quebecis v| que separatist valimistel Ml jälle ühe koi hääleenamusel liberaalide pa| o Kanada tö< minister Rön eelarves kulutl selleks, et nbl seda töökohti! tööle 119,000 noorte töötul 400,000-de. • Kanada õlil sis bn suur bensiinijaamal ei ole teada, gitud. Kahtlei ettevõtted, kõrgemale ki õli palju odai ® USA-s siiüc R. Pahlavi -Nc endine välisi kes tahtis sel
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 6, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-12-06 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E791206 |
Description
| Title | 1979-12-06-02 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Üi ^ ^ ^ ^ ^ ^ llHll illil gxnS ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ a&fi iü i i Ilrflli •H J l l ä d l l l l lM mm .'2- i.MBIE ELU" ~ B1@Oil llFE"^.|sf^iõn'WeeMy.: Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K2R6 — Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B, Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N J., USA. Tel (20^) 262-0773. JV1EIE fELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas, Asut. A. Weileri algatusel 1950, „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave;, Torbnto, Ont. M4K 2R6 Canada— Tel. 466-0951.. . :.'}': u;;^V.y V..:.v;:- © •.'•• , . v /^ v- Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtMine igal toop., kl. 9 h. -5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l pi, Tellimishinnad•": Kanadas Ä I a. §27,00, 6 k; $14.50, 3 k.. $9.00. USA-sse — 1 a. $29.00 6 k. $ 15:50, 3 k. 9.50. Ülemere-maadesse: 1 a. $33.00,6 k. $17.00, 3 k. $10^00. Kiripostilisa Kanadas: l a . $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lefinupbstilisa USA-sse :1a. $16.50, 6 k. $8.25 Lennupostilisa ülemere-maadesse :1a. $32.75, 6 k; $16.40. Üksiknumber—.50^. ; Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $4.00, tekstis $3.75, kuulutuste küljel $3.50. ; iiiiiiliiiiiiililiiliiiilililiillllillilliilltiitiilililllllllilllieilllll^ USA saatkonna ja personaali terrori- juhtuda seesama, mis juhtus shahhi" seerimine Iraani revolutsionääride poolt Teheranis on omaette hirmuäratav juhtum. Selle lahendust ei osata ette näha ei Iraanis ega Ameerika Ühendriikides. Kuid vahejuhtum on rohkem, kui pinnapeal paistab. See võib vapustada kogu Lähis-xda ja hävitada selles piirkonnas poliitilise tasakaalu, niipalju kui seda seal on. Keegi ei soovi Iraani ja tema õli-allikate pärast sõda. Kuid pole ka võimata, et sõda siit piirkonnast algab, sest Iraani ja Lähis-Ida õlialli-kad on nagu veri! organismile ilma milleta organism kaotab funktsionee-rimisvõime ja sureb. Usufanaatik ja poliitiline ignorant Khomeini on teekonnal sisemisele kaosele ja võimuvaakumile, kuigi ta silmapilgul arvab, et kogu Iraani rahvas tema seljataga seisab: Kuid USA on juba peatanud õliostud Iraanist ja peatanud irelvašaadetised sinna. ÜSA käsutuses olevad Iraani summad on siitpoolt külmutatud ja pangakrediidid hing kindlustused lõpetatud. • Kui USA eeskujule järgnevad ka Jaapan, Lääne^Säksamaa, Prantsusmaa, seisab import Iraani peagu täielikult, kuigi Iraani Õli veel voolob. See on vägikaika vedamine Iraani vajaduste ja tööstusmaade janu vahel õli järgi. Nii on Iraan rinnutsl kokku sattunud maailma rikastega, kellel on ajutised õlireservid olemas ja kõigest muust vajalikust jätkub pikemaks ajaks. See jõukatsumine ei ole kerge rikastele töostusmaadele. Kuid seda raskem peab ta olema vaesete hulka kuuluvale Iraanile. Ometi saab Iraan süüdistada ainult, iseennast, kuigi süüküsimus ei leevenda olukorda vähemalgi määral. Khomeini on oma võimu pärast shahhi maalt lahkumist hoidnud terrori abil kõikide vastaste suhtes. Kuid sellele abiks on olnud ka USA ja teiste tööstusmaade vili ja kaup Iraani, mis on hoidnud rahvamassid toidetud ning riietatud. Mis juhtub siis, kui järgnevas kauba- ja toitainete puuduses sadanded tuhanded ilmuvad oma nõudmistega tänavaile ja valitsusel puudub võimalus nende rahuldamiseks. Siis võib lOlililllltllltllllllllllllilllllllllillllllllilllllilllllH ga: Khomeini ja tänav võttis üle ja ^ shahh võib tänada kõigevägevamat, et pääsis eluga. luba praegu on Iraan võitlustes idapiiril kurdidega, kes otsivad vabanemist Iraanist. Kuid ohtlikum kui see, on Iraani põhjapiiril Nõukogude Liit, kellel on kõik huvid ja võimalused sekkumiseks. Esiteks teostaks N. Liit oma sekkumisega iraanile kommunistliku võimu ja teiseks tagaks ta omale Iraani õliallikad, mis temale sama olulised kui ülejäänd maailmale. \v Iraani poliitiline olukord tingib positsioonide sissevõtmise Nõukogude Liidule põhjapiiril ja USA-le laevastiku paigutamisega Persia lahel. Kumbki neist sõda ei soovi. Aga sõda võib osutuda möödapääsematuks. See oleks olukordade kujunemisel halvimaks võimaluseks ja kõige halvemal ajal, mil ka moodsad relvad saavad rünnata ainult õli abil. Paremal võimalusel suudab Iraan end vast kuidagi stabiliseerida suurte kannatustega oma rahvale ja ohtudega Lähis-Ida maadele. USA ja teised tööstusmaad seisavad samal ajal õlitarviduse otsese piiramise lävel, millele seltsib pidurdamata inflatsioon ja ühiskondlik vaesestumine. See tähendab ka rikastel maadel otsest kriisi majanduses ning igapäevases elus. Ükskõik milliselt ka ei j laheneks USA saatkonna ja personaali saatus Teheranis, ei ole elupilt ka siin enam see, mis ta oli enne saatkonna okupeerimist. Kiirelt areneva kriisi tulemused tungivad iga mehe ja naise ihusse ja kodusse ja selle kriisi kordne lahendamine võtab võimalikult aastaid aega. Kui inimkond sellest lummutisest kord ärkab, siis on paljugi muutunud. Võimalik, et dollar vääringuna ei oma suuremat tähtsust. Kuid on võimalik, et ka õli cl' ole siis enam poliitiliseks survevahendiks, vaid maailm funktsioneerib '/teisiti. • /'v'' Kõige seda polnuks vaja, kui USA suutnuks oma positsioone hoida, mis on nüüd käest libisenud otsustusvõi-meliste juhtide puudumisel. Kinnisvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teenistuses aastast 1954. . ¥@1. k@dus 48f-?f32 NORI! 3340 YONGE ST. . (FairlawnT lähedal) TORONTO TEL. 483-1293 KÜLASTAGE MEIE ÄRI JA OSTKE JÖULUIKS MIDAGI' ILUSAT KODUjLE mi l^ELLEGILE KINGIKS! >: . : © Suures valikus põhjapõdra, lamba ja teisi nähku O Flokati vaipu Soomest ilusate värvide ja mustridega. © Dekorafiivseid, kergesti korrashoitavad akna-katted. ©Kuulsaid Soome pusse. © Lambanahkseid mütse, kindaid, tuhvleid, susse jne. ® Värvirikkaid Lapimaa jakke, murdmaa suusasokke j © Mänguasju Soomest, Lapimaa nukusi, Füfcl nukusi Kanadast (ainulaadne kollektsioon). ©Kuulsaid Soome klaaskaupu— kristalli jne ©Suures valikus lamba- ja hundmahast mütse (läM4äk|). Ka jõuludekoratsioone. TULGE JA KÜLASTAGE MEIE ÄRI, TEIE LEIATE PAIJÜ HUVITAVAT. Räägime eesti keelt.; ; . ; :- Meie äri on suletud esmaspäeval, kuid on avatud teispäevast laupäevani kl. 10 kuni kl; 6 õ; Sopvikorral oleme lahti kauemini, helistage ette. Külastades meie äri veendute meie külalislahkuses ja sõbralikus teenimises. NELJAPÄEVAL, 6. DETSEMBRIL — THURSDAY, DEGEMBER 6 „Meie Elu" nr. 49 (1556) 1979 WmfHlftI'Bg ISA VÄLISPOLIITILISES KRIISt ;AN Arvatakse, et Kanadas seisavad ees suured muudatused. Endise kaua-aegse peaministri ja praeguse liberaalide partei juhi P. E. Trudeau lahkumine liberaalide partei juhi kohalt taotleb esile kutsuda Kanada poliitilised elus suuri muudatusi. Praegusel konservatiivide parteil ei ole lähemas tulevikus karta, et teda enne uue libe-raalide parteijuhi valimist võimult kukutatakse. Liberaalide partei uus juht tuleb tõenaoliselt P, E. Trudeau opositsiooni hulgast ja selle tõttu koostatakse parteile uus programm. Konservatiivid taotlevad Kanada majanduses teostada suuri ümberkorraldusi ja paljud senised riiklikud ettevõtted lähevad era kätesse. Konservatiivid jätkavad oma kokkuhoiu poliitikat ja see toob kaasa tööpuudust; Ka õlihinna tõus ja laenu protsentide tõstmine pidurdab Kanada majandust. Quebeci provints ähvardab lahkuda Kanada lii-dust, ning on oodata muudatusi senises föderatsioonis» P. E. Trudeau tõusis rohkem kui tosina aasta eest peagu tundmatust sotsialistist, uusdemokraadist kiiresti liberaalide partei juhiks ja sai Kanada peaministriks. Ta valitses Kanadat peaministrina peagu diktaatorina, sest tal oli Kanada parlamendis absoluutne ma j oriteet, Ta teostas suuri sotsiaalseid reforme. (Mi osav mees, likvideeris Quebeci nn. FLQ kriisi sõjaseadusega. Ta oskas rahvale meeldida ja lõi enda ümber kuulsa Trudomaania ning teda valiti mitmel korral suure häaleenamuse-ga tagasi. QUEBECI SEPARATISTIDE PIDURDAMINE • Üheks põhjuseks, miks P. E. trudeau valiti liberaalide partei juhiks oli asjaolu, et ta on Quebeci prantslane ja suur tugeva keskvalitsuse pooldaja ja temast loodeti, et ta suudab ära hoidel Quebeci lahkumist Ka- ,nada föderatsioonist. Selleks muutis P. E. Trudeau Kanada täielikult kahekeelseks — inglise ja prantsuse keelseks riigiks. See kaksikeelsus läks Kanada maksumaksjale küll kalliks maksma.; See andis suured eeli-sed riigiteenistuses prantslastele, sest nad; oskasid kahte keelt, kuna inglased tavaliselt prantsuse keelt ei mõistnud. Kaksikeelsus- oli ka suureks tagasilöögiks neile, kes inglise ja prantsuse rahvusse ei kuulunud ja taotlesid säilitada Kanadas oma keelt ja kultuuri. . INGLASTE MÕJU VÄHENDAMINE. "- P. E. Trudeau taotles iga hinna eest inglaste mõju Kanadas vähendada, seepärast ta: avas omal ajal Kanada immigratsiooni väravad ja igast ilmakaarest saabus massiliselt Kanadasse uusi immigrante. Eriti aga Aasiast ja Aafrikast. Arvestati, et need värvilised hoiavad prantslaste poole. •„' Uute sisserändajate hulgas oli rohkesti troopiliste maade värvilisi, kes on muutunud Kanada suuremates linnades, nagu Toronto, Montreal ja Vancouver suureks probleemiks, sest nad. pole harjunud raske tööga ja eluga Kanada külmas j!a karmis kliimas. Sellega seoses on itekkinud Kanadas rassismi küsimus.'' - SOTSIAALSED REFORMID P. E. Trudeau pii endine sotsialist, uüsdemokraat ja ta teostas Kanadas oma peaministriks olles uusde-mokraatide partei programmi. Riigis-tas ja asutas rohkesti riigi ettevõtteid ja ka nendele aladele, kus need ei sobinud. Ta sõlmis sõbralikke vahekordi kommunistlikkude riigijuhtidega, nagu F. Castro Kuuba saarelt ja mitmete teistega. Kanada andis ala-arenenud maadele suuri odava-protsendilisi laene. Pahempoolsed • programmid ei meeldinud paljudele liberaalide partei parenipoolse tiiva meestele ja protestiks lahkusid mitmed tema ministrid, nende hulgas kaks majandusministrit John Tur-ner ja Donald MacDonald, kes on nüüd uue liberaalide parteijuhi kandidaadid. Ku IP. E. Trudeau oli peaminister, siis suutis ta oma opositsiooni liberaalide parteis pidurdada. Kuid möödunud valimistel said liberaalid suure kaotuse osaliseks. Nad said ainult 112 kohta ja konservatiivid said 136 kohta. P. E. Trudeau taotles kohe J. Clarki valitsust kukutada ja uusi valimisi välja kutsuda. Seda ei riski teha aga liberaalide partei parema tiiva mehed/ sest nad kartsid, et uutel valimistel suurendab uusdemokraatide partei oma liikmeskonda. LIBERAALIDE PARTEI. KADUMISE OHT ' '• • P, E. Trudeau lahkumisest tunne- •vad suurt rõõmu uusdemokraadid. Nad arvavad, et kui valitakse, liberaalide parteile uus parempoolne juht, siis nende väljavaated paranevad. Inglismaal on omal ajal suur liberaalide partei kahanenud pisipar-teiks ja on jäänud ainult konservatiivid ja töölispartei. Ontarios on konservatiivide opositsiooni vastu kaks peagu .võrdset parteid: liberaalid ja uusdemokraadid. Ametiühingud toovad uusdemokraatidele organiseeritult hääli. P. E. Trudeau jättis maha Kanada riigi suurte võlgadega ja pärandas konservatiividele kalleid sotsiaalseid - programme. Lähis-Idas tekkisid kriisid ja õli hind tõuseb OPECi õlikar1 telli tõttu. USA-.S tõsteti laenu protsente, mille peab ka Kanada kaasa tegema. Kanada õli ettevõtted on välismaalaste käes ja need taotlevad õlihinna viimist ka Kanadas maailmaturu õlihinna tasemele. Kanada on aga külm maa ja vajab õli kütteks, mis teeb Kanada tööstussaadu-sed kalliks ja need ei suuda maailmaturul enam võistelda. Eel märgitud põhjustel on oodata Kanadas suuri muudatusi. ÜSA endine välisminister Henry Kissinger andis jutuajamise ajakirjanikele ja kritiseeris selles USA välispoliitikat. Sisuliselt ta kritiseeris rohkem iseenda, kui praeguse välisministri välispoliitilisi probleeme. Välispoliitiline kriis, milles USA praegu asub, ön kujunenud pikema aja kestel, sihikindla välispoliitika-puudumise tagajärjel, arvas ühes laudkonnavestluses Carlton ülikooli poliitilise teaduse professor, Arnolä Smith. . - . Pärast Teist Maailmasõda kujunes vabade rahvaste, välispoliitiliseks ja sisepoliitiliseks probleemiks võitlus 'kommunismi vastu. USA pidanuks sellega eriti tegelema, kuna temast kujunes kogu vaba maailma poliitiline juht kommunismivastases võitluses. See võitlus ei ole olnud edukas, Sest USA-1 on puudunud kaugeleulatuv välispoliitiline kontseptsioon. Ta on tegelenud peamiselt päevaprobiee-midegä ning püüdnud pidurdada kommunistlikku ekspansiooni. USA, ega keegi vabas maailmas pole astunud võitlusesse^ kommunismiga kui ühiskondliku korraga ja rajanud alused paremale ühiskondlikule korrale, mis võiks anda paremad võimalused ühiskondliku elu korraldamiseks, inimõiguste ja vabaduse, kasutamiseks. USA on olnud oma vara ja võimuga vabade rahvaste füüsiline, mitte vaimne juht. Ta ei ole püüdnud neid vaimselt koondada üheks, paremuse poole pürgivaks vabade rahvaste blo-kiks, vaid on.hoidnud neid koos majanduslike toetustega ja sõjaliste liidulepingutega; Ta ei ole olnud selles edukas, sest N. Liit on löönud välja USA-le sõbralike ning kommunismi-vastäste riikide rivist niivõrd palju riike, et,USA tunneb end sissepiira-tuna temale vaenulikest riikidest ke- •" da toetab N. Liit. N."LIIDU EDU N. Liit on samal ajal, küi kommunismi häll ja vaimne juht, omanud kaugeleulatuva välispoliitilise kontseptsiooni, kommunismi levitamiseks üle kogu maailma. Ta ei võitle vaba _ maailma vastu mitte ühel vaid mitmel rindel ja on saavutanud nimetamisväärseid tulemusi. Ta on kujunenud sõjaliseks suurvõimuks, keda tuleb tõsiselt arvestada ja tema ^viienda kolonnina" töötavad vabas maailmas kohalikud kommunistlikud parteid, palgalised spioonid, terroristid ja huik pestud ajudega intelligentseid isikuid (kunstnikke, kirjanikke ja teisi). Kõik nad töötavad selleks, et USA-d isoleerida ja kommunismi võidule viia. Võitluses kommunismi vastu USA-1 on läinud korda organiseerida Euroopas kommunismivastane rinne sealsetest rahvastest ja on ainukene rinne,; mis püsib. Väljaspool Euroopat on USA liitlasteks olnud mitte demokraatliku korraga riigid vaid kõva-käelised diktatuurid. N. Liit on spet-sialiseerunud selliste riigikordade kukutamiseks „rahva" ülestõusude organiseerimise abil. Selle tagajärjel ÜSA on kaotanud oma sõbralikest riikidest ning liitlastest Vietnami, Pakistani, Iraani, Afganistani, mitmed Araabia riigdi jä osa Kesk-Amee-rika riikidest. MAROKO ON JÄRGMINE Järjekorras näib olevat N. Liidul USA sõbraliku valitsuse kukutamine Marokos. Sinna on N. Liit saatnud viimasel, ajal arvukalt oma spioone ja aktiviseerinud kohaliku kommunistliku partei, valitsüsvastaste de-; monstratsioonide korraldamiseks ning „vabadusvõitluslike" gruppide organiseerimiseks. Kapitalismi ja valitsust süüdistatakse riigi raha raiskamises, korruptsioonis ja politsei brutaalsuses. Olukord Marokos on muutunud ebakindlaks, ta on majanduslikes raskustes ja vajab kindlasti erilist toetust USA poolt. Vastupidiselt sellele on USA lõpetanud relvade1 saatmise Marokole ja piiranud majanduslikku abi. Näib nagu mängiks USA võimu Marokos kommunistide kätte. Arnold Smithi arvates USA peaks oluliselt, muutma oma välispoliitilist kontseptsiooni ja aitama kujundada oma liitlasriikides selline demokraatlik kord, mis püsima jääb kommunistliku propaganda turmtu-les, vaatamata igasugusele õõnestus-tööle ning inspireeriks kommunistliku korra all elavaid rahvaid kukutama kommunistlikku korda. Ainult uue kuju andmisega demokraatiale ja sellele poolehoiu võitmisega on võimalik tugevdada demokraatlike riikide rinnet ja pidurdada kommunistliku diktatuuri levik. Teostades seda USA võib välja tulla oma välispoliitilisest kriisist. A. Nõmmik 1EERSKA Sl 38 |uti viibis Torontos Victor Herman, kes kõneles „Canadian Unity and Freedom Federation" poolt korraldatud • loengute sarjas oma elamustest Venemaal ja Siberi sunnitöölaagrites. Selle elu kohta on tal ilmunud raamat „Coming Out of the Ice". See raamat on järjekordne dokumentatsioon venelaste jõhkrast käitumisest inimestega, kes on sattunud nende meelevalla alla. Seal on kirjeldused inimeste kannatustest ja hävingust Siberi sunnitöölaagrites Lugu algas 1931. a. kui 16-ne aastase Victor Hermani isa koos perekonnaga läks veendunud kommunistina Venemaale, kui Ford. Company of Detroit saatis sinna 300 inseneri ja töölist, et venelastele ehitada Gorkis tehas kergete veoautode tootmiseks ning vene inseneride ja tööliste õpetamiseks. Nende ridade kirjutaja töö tas selles Molotavi nimelises autotehases rohkem kui 30 aastat tagasi, ja kuulis sealsetelt töölistelt kuidas ameeriklased ehitasid seda tööstust ja kuidas neid hiljem koheldi. lii Tööstuse ehitamise ajal ameeriklased olid eriti soodustatud olukorras. Nende kasutada olid korralikud elumajad, nad said palka .dollarites ja nende kasutada olid erilised poed, kust oli saada kõiki võimalikke toitaineid ja välismaa kaupu soodustatud hindadega/Lepingu kohaselt nad' võisid jääda sinna tööle nii kauaks kui soovisid samadel tingimustel. Elu oli ilus ja lootustandev, väljaarvatud masendav olukord, milles elasid ja töötasid vene töölised. Aasta või paar pärast tööstuse valmimist; kui vene insenerid ja töölised olid õppinud ära tööstuse Juhtimise ja autode tootmise, kadusid ameeriklaste eripoodidest toitained ja elamistarbed. Venelased vabanda-, sid mitmesuguste raskustega ja soovitasid ameeriklastele minna tavalis-tesse poodidesse. Seal tuli neil seista sabas koos vene töölistega ja harva oli saada seda mida ameeriklased soovisid. Nad protesteerisid ja hakkasid kritiseerima kommunistlikku korda. Tulemuseks oli teekond Sibe-r STOKHOLM (M. E.)• — Eestist saabunud teadete järgi olevat just viimasel ajal kodueestlaste arvamus ,. Ameerika Hääle" eestikeelsetest saadetest tunduvalt paranenud. Need olevat muutunud elavamateks ja huvitavamateks. Suur huvi on tekitanud ülevaated Nõukogude Liidu .majandusliku olukorra kohta, kusjuures on imestatud, et ollakse nii hästi informeeritud, kuna kõik vastab tõesti kirjeldatule. Ka on tekitanud elevust andmed erapõllunduse kohta Poolas. Ülevaated pagulaslehtedest olevat samuti muutunud asjalikumaks ning kuulatavamaks. Põnevaks arvati teadet rockmuusiku Toivo Kurmeti asumisest Rootsi. . Ollakse tänulikud Kambodzha probleemide laialdase valgustamise eest, ka on rahuldanud Iraani tudengite arutu terroristliku tegevuse käsitlemise ulatus. Õhinaga kuulati materjale Prahas toimunud poliitprot-sessi kohta. Intervjuudki olevat sisukamad, kuigi mõningates osades on veel nuriserriisi. Rahule ei jääda saatevormidega, Positiivseid nihkeid olevat täheldatud oktoobris-novembris. Eriti tänulikud ollakse põnevamate põhiteemade etteteatamisest poole nädala ulatuses. Erilist elevust, tekitas operatiivne teade dirigent Neeme Järvi emigreerimistaötlusest Iisraeli, Ka olevat suure õhinaga vastu võetud vestlus Tartus asunud publitsisti Jüri Linaga. Eriti palju oli kuulajaid olnud selle kordamise ajal. Sisuka-mate- huvitävamäte lõikude kordamise eest (eelkõige pühapäeval) ollakse eelkõige tänulikud (Jaan Kaplinski ketserlik sõnavõtt, Balti apell). Huviga oli vastu võetud ka informatsioon Riho Mesilase esinemisest olukorra kohta Eestis, Paljud said risse. Jutustus lõppes tavaliselt sõnadega, mis ameeriklastega juhtus, meie ei tea, aga meil on nüüd autotööstus, väljaõppinud insenerid ja töölised autode tootmiseks. Siberi ebainimlikes tingimustes surid kõik ameerika töölised, kaašaar-vatu dHermäni perekond. Victor elas selle üle tänuo ja tahtele. Sellel mine ühte Siberi jia tugevale tervisele aitas kaasa armu-jneiusse. Vastastikune üksteise toetamine aitas neil elada üle surmava elu Siberi vangilaagrites. Õnne ja julge ettevõtlikkuse tõttu nad pääsesid Ameerikasse 1976. a. Elavatena jäid Siberisse mõned ameerika haised, kes ootavad, et USA valitsus neid- välja nõuaks.' Victor Hermani kõnelema kutsujaks ning korraldajaks oli Canadian Unity and Freedom Federatsioonist Ranniste.' ÄRANENUD esimest korda teada, et endine Eesti TV teadustaja on siiski elus.. .• Samas soovitakse, et vastukaaluks y.Kodumaa" eputavale. rubriigile „kes? kuhu?" antakse võimaluste piires edasi teateid väljasõidulubadest keeldumise kohta, kuna šee on Hei-singi kokkulepete ilmekas rikkumine ja sellest Eestis avalikult ei teatata. Arvatakse, et Arvo Pärt lubati Londonisse eelkõige sellepärast, et väljasõiduloast keeldumine põhjustas Lääne ajakirjanduses skandaali, millest õnneks kõneles ka Ameerika Hääl". Hiljuti teatas Eesti raadio uhkelt, et Euroopa kirikukonverentsile sõitis Eestist metropoliit Aleksius, kuid endast mõistetavalt jäeti mainimata, et väljasõiduluba oli viimasel hetkel võetud õpetaja Jaan Kiivitilt ning et solidaarsusest leidis peapiiskop Edgar Hark sedapalju mehisust, et loobus ka ise sõidust. Säärased teated aga huvitavad kodueestlasi eriti. jv. Nii et ilmselt on veel nii mõndagi võimalik teha? John Sewell'i aasta Toronto linnapeanä 13. novembril möödus üks aasta kui John Sewell valiti Toronto linnapeaks. „Toronto SUN" kaastööline S. McCann teostas sel puhul ringküsi- ' mise isikute seas, kellel ori olnud tihedamat kokkupuudet uue linnapeaga ja sai järgmised vastused: Metropolitan Toronto linnapea Paul Godfrey: — Vahekord ametialal on korrektne, Sewellil puudub oskus käituda tänaval. North Yorgi linnapea Mel Last-man: Sewell on üks arusaamatus (mistake). Minule ei ole temast mingit kasu. East Yorgi linnapea Alan Redway: Sewell on kontroversaalne isik, aga see on tema stiil. ' Scarboröugh linnapea Gus Harris: Ma ei kiida heaks tema tegevust 100 protsenti, kuid temal on julgust välja ütelda mida mõtleb. Paljudel see julgus puudub. Etobicoke linnapea Dennis Flynn: Sewell on linnapea omamoodi mantlis. M aei"ole alati sellega rahul kuidas ta suhtub oma kohustustesse kui linnapea. - York linnapea Gayle Christie: Mina' imetlen teda aga ma kardan, et ta teeb kontroversaalseid hüppeid ja ma ei ole kindel kas ta alati teab, et ta on linnapea ja mitte enam opositsiooni juht. Ekšekutiiv-lihnavolinik June Row-lands: Ma arvan et tema ei ole veel õppinud ära oma tööd ja on arvamisel, et tema võib lahendada kõik küsimused omal viisil „Meie Elu' (A tat tagasi lj on see päev üks neist Eej roristide .poe tati ja oli j ui kui jaam va) v Kanada E< vitused ütlesl des, et liit raames korr; Montrealis, mujal. Selleks aj; viibinud peal Vaba-dusyõit.] A. Jurs kohal Ta ütles, e| neid, kes Va| nud. Need niini teile j i| Eestile vabax ÖÕNESTUS1 Kõmmuni sl praegu üleir| Rus. Kui ka ia riigid koi le. sama kin< siu Eesti vd 1924. a. siis edu. Kuid kai neleia märki: se küll hukl parempoolsej va kõmmuni riikides ja kirjeldas sedl teiste kommi sel USA ise ' President siooni sisseinl nistide- agent et Balti riigi suks, et vei võita, löpukj meie oma rai] sugugi korral tu avaldata] kat. Meie vai , kavalam, kuil sellepärast pJ ja paljastamj de /kavatsusi LANGENUD KOHUSTAVA Meie eesnl Ida-Eu roopa •dajategä. võil plaanide vasj meidimü' Väj ses Maailmad nud kangelai ' '.kommunj.stidl dete viisi Sil düd iimsüütLJ Meid tiivu st J vastupanu N ' va terrorircjzl meie esivanei badussõja.kal gem kõik jõi| seks, lõpetas .Muusikalist dn ja A. Kuus| hard Miin vee tali saatenuu tu loteriid, Ants Vommi, Juhtus nji, e mi maalil mil langenud So,c mat kapten mislahingu sl lejale A; JurJ . võitjaks osuti maali sai pr.J laua eest hool viku virgad IItali orkestej Teadustaja sõnu kõigi Ic, j kordaminekul tänati kunsinl A. Irve maalil niitu ja teisi annetajaid. Nädal (Al] latud, kui koi ga mittekoosl ® Lõuna-Aafi Dunn vangist tega varustai hempoolsete roristid vedaj tosse ja soitsi ® Quebecis v| que separatist valimistel Ml jälle ühe koi hääleenamusel liberaalide pa| o Kanada tö< minister Rön eelarves kulutl selleks, et nbl seda töökohti! tööle 119,000 noorte töötul 400,000-de. • Kanada õlil sis bn suur bensiinijaamal ei ole teada, gitud. Kahtlei ettevõtted, kõrgemale ki õli palju odai ® USA-s siiüc R. Pahlavi -Nc endine välisi kes tahtis sel |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-12-06-02
