Meie Elu = Our life, December 6, 1979

              MTIOIUL LIBRARjf 0* CiuTÄ^
Collectioj
395 Weilll
Ottawa,»
r
.JM*'?
DES VÖÜttoO
JIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIISIIIIIIIIIII^^
JULGEOLEKUNÕUKOGUS El OLNUD
POOLDAJAID KHOMEINIL
Second Class Mail Regištration No. 1354.
Nr. 49 (1556) 1979 NELJAPÄEVAL, 6. P3ETSEMBRIL —- THURSDAY, DECEMBER 6 XXX aastakäik =
Venetsueela esindaja teatas Mont­reali
konverentsil, et Venetsueelas on
leitud Orinoci järve alt 700 miljardi
kuni 3 drilljoni vaati õli. Kui see õli-allikas
võetakse töötlemisele, annab
see rohkem õli kui kõik OPECi õli-maad
praegu produtseerivad kokku.
Sellest õlitagavarast arvatakse olevat
ainult 500 miljardi vaati kättesaada­vas
olekus.
Venetsueela esindaja märkis, et
kui. see uus õlileid võetakse kasutu­sele,
siis langeb OPECi õlihind tagasi
15 do^nrile vaat.
Iraani-kriis süveneb USA poo­lel
ja ka Teherani poolel astuti
uusi samme, USA valitsus andis
diplomaatide vangistamise Üle­maailmse
Rahvus vahelise kohtu
kätte. Khomeini võimud juba
teatasid, et nad ei tunnusta seda
kohut ja oma esindajat sinna et
saada. -
USA valitsus viis äsja ka Liitp-nud
Rahvaste Julgeoleku Nõuko­gu
ette. Khomeini revolutsiooni­line
nõukogu teatas, et nad ei
tunnusta ka Liitunud Rahvaste
Organisatsiooni ja asja arutati
tagaselja.
KORAANI VASTU
Koraani tundjad toovad ette,
et Muhamedi enda sõnade järgi
olid moslemite juures diplomaa­did
erilise kaitse all ja Khomei­ni
rikkub jämedalt usu põhimõt-
. teid. Korratakse ikka, et Kho­meini
oli omal ajal üks pare­maid
N. Liidu spioone Iraanis,
mida tõendab dokumentidega
endine Poola; vastuluure ülema
abi koi. M. Goleniewski.' Mosk­vast
esitatakse kahesuguseid sei­sukohti,
ametlikult mõistetakse
Iraani diplomaatide puutumatu­se
rikkumine hukka, kuid N, Lii­dust
on ka saateid, kus kiidetak­se
Iraani üliõpilasi USA saat­konna
personali vangistamise
asjas.
VALETEATEID
Khomeini levitas valeteateid,
nagu oleks ameeriklased Meka
püha templi okupeerijate aktsi­ooni
taga, mis põhjustas Pakis­tanis
USA saatkonna põletamise, .
rahutusi ja USA vastaseid de- .
monstratsioone Bangladeshis,
Türgis ja teistes moslemite maa­des.
Kuid teised moslemite maad
ei järgnenud ametlikult Khomei-ni
üleskutsele, alata ühist sõda
USA ja ameeriklaste vastu.
• Vahepeal toodi 49 pantvangile
saatkonda juurde veel üks amee­riklane,
kes oli Iraanis ärireisil.
Pantvange on nüüd 50. Demon­stratsioonid
saatkonna hoone
ees Teheranis kestavad ja uute
momentidena esinevad süüdis-.
tuste tõstmine mitmete vangide
vastu, nagu oleks nad spioonid.
Teatati isegi, et üks asjaomastest
William Dougheti olevat oma
süü jub aüles tunnistanud. Kuid
spioone olevat veel rohkem. .
SHAHH TEXASESSE
Selgub, et! Iraani uus välismi-;
nister Quotpzadeh olevat saat­nud
ka kirja Liitunud Rahvaste
Organisatsiooni peasekretärile
Kurt Waldheimile, et USA valit­sus
taotleb LRÖ poolehoidu, et
arendada rahvusvahelisi' kuri te-gusid.
: v
Julgeolekunõukogu koosolekul
kõik kõnelejad mõistsid hukka
Iraani. Kurt Waldheim kinnitas
ainult,.et vangid olevat hea1 ter­vise
juures;
Iraani shahh.M. R. Pahlavi oli
valmis sõitma Mehhikosse oma
'kodu, kuid valitsus ootamatult
keeldus talle viisat andmast. Tal­le
otsiti uus asukoht Texases sõ­javäehaiglas.
.
Eesti Vabadussõjast osavõtnuid Toronto Eesti Võitlejale Ühingu poolt korraldatud aktusel. Vasakult:
N. Valge ( seenior -Tamm hr. Kilu, E. Uauste, J. Sepp,
— ,,Meie Elu"
Laupäeval,!, detsembril toimus Torontos Vabadussõja alguse 61se aastapäeva tähistamine* kus
austati kohalviibivaid Vabaduse Risti kavalere ja sõjast osavõtnuid. Meenutati ka, et 55 aastat tagasi
kommunistid taotlesid võimu ülevõtmist Tallinnas. Kuid Eesti ustav sõjavägi, kaitseliit ja politsei
sai terroristidest mõne tunniga jagu.
Piduliku aktuse avas Toronto Ees­ti
Võitlejate Ühingu esimees H. Kivi,
kes märkis, et vaatamata sellele, et .
meie kodumaa pn praegu okupeeri­tud
vene kommunistide poolt, on
meie kui Eesti sõjameeste, püha ko­hus
meenutada Vabadussõda ja aus­tada
vabadussõja (Sangareid ning te­ha
kõik, mis on võimalik, et Eesti
saaks jälle vabaks ja iseseisvaks..
Meie eesmärk on vaba Eesti.
Selle järele toimus Vabadussõjast
osavõtnute austamine. Neile kinni­tati
rinda valge lilleõis.
Äupeakonsul I. Heinsoo omas sõ­navõtus
tõstis esile seda, kuidas Va-badussõjas
üleöö tõusid esile juhti­vad
poliitikud,1 kuid eriti imestamls-väärne
oli vabadussõja sangarite jul­gus
ja ohvrimeel, kes peagu paljaste
kätega läksid suure Venemaa vastu.
Tulemuseks oli võit, ja Eesti Vaba­riik.
Ta.märkis, et Tartu rahuleping,
millega N. Liit 'kõikidest oma Õigus­test
Eesti territooriumile lahti ütles,
on praegu meie üks kõige tähtsa-maiks
dokumendiks pestile iseseis­vuse
nõudmisel, iraani sündmused
võivad panna meid Uute olukordade
. ette. Meie sooviks ja unistuseks
oleks, et need kulgeks Selliselt, et sel­lest
oleks kasu meie lokupatsiooni all
kannatavale rahvale. Ta lõpetas ühe
kommunistide\poolt malialaskmisele
viidud Teise Maailmasõja eesti sõja­mehe
viimaste sõnadega: „Ma usun
Eesti vabanemisse, Eesti rahva üles­tõusu
ja eestluse igavesse püsimis-
0 :'v::. :
. WI IRALT VABADUSSÕJAS
EKN nimel tervitas EKN liige H.
Teder, kes märkis, et ta tuli just Wii­ralti
festivalilt, kus tõsteti esile
kunstnikku, kuid kahjuks ei maini­tud,
et ta võitles Vabadussõjas soo­musrongil
ja sai isegi haavata. B.
Leeman meenutas seda, kuidas ta
koos kindral E. Põdderigä 55 aastat
tagasi kommunistide 1-se detsembri
' mässu mahasurumisest osa võttis ja
kuidas neil õnnestus kommunistide
käest, tagäsivallutada Tallinna post-
. kontor, mille tõttu kommunistid ei
suutnud, anda edasi teadet vene sõja­laevadele
appi tulekuks.
Eesti Ohvitseride Kogu tervitused
ütles esimees N. Valge, kes meenu­tas
-1-se detsembri sündmusi 55 aas-
(Järg. Ihk. 3)
Juba varakult käesoleval ühiskondliku tegeva
Tutas Eesti Kunstide Keskus (EKK) välja Eduard Wiiralti Festi­vali
meie suure, rahvusvaheliselt tuntud kunstniku 25-eiida surma
aastapäeva puhul, et teda esile tuua meie endile ja tutvustada tema
loomingut Kanadas. Üritus pidi toimuma juba novembri esimestel
päevadel, lükkus aga edasi ja toimus möödunud nädalalõpul, 1| 2.
detsembril Toronto Ülikoolile kuuluv Hart House'is. Kava **A\
plaanitsetud õige mitmekesisena ja see võttis kaks täistööpäeva.
Esinesid meie omad teadlased Rootsist ja USA-st ning EKK ümber
koondunud isikute laüdkonnavestlustes, lisaks neli isikut veel väi-jašpoolt.
-Ettekannete; kõrval toimus Eduard Wiiralti. töödest näi­tus..•
. Algus Festivaliga tehti juba varem, ühtlasi meie kunsti viia rahvusvahe-
13. novembril esines Rootsist fil.lic Usse teadvusse. Sama tuleks teha ka
Rain Rebas Toenguga „OISE"? saalis Wiiralti loominguga.
Eerik,Haameri üle ning teine esine-
STO^HOLM (M E.) - Hiljaaegu
teaiasid välismaised eesti lehed Mart
Nikluse vallandamisest. Kuna tege­mist
oli ebaseadusliku aktsiooniga,
kaebas asjaosaline otsuse kohtusse,
taotledes tööle ennistamist. Vaevalt
seda aga tehakse, kuna käepärast on
võtta varasemad kurvad kogemused.
Nii vallandati 10. septembril eba­seaduslikult
Enn Tarto abikaasa Er­na
Eesti Põllumajanduse Akadeemi­ast,
kus ta töötas vanemlaborandina.
Vallandajaks oli otsene ülemus va­nemõpetaja
Madis Aisnik. Otsus oli
motiveeritud nõnda: „Kõrgkoolis ei
saa töötada sellised inimesed, kes on
seotud Enn Tartoga." Kuna tegemist
oli ebaseadusliku aktsiooniga, mille
taga ilmselt olid KGB juhised, kae­bas
Erna Tarto asja kohtusse. Prot­sess
toimus 29. oktoobril Tartu rah-
. vakohtus, kus eesistujaks oli Paäp,
prokuröriks Andrus Kozlov, kes oli
ka asjaline.
Annes Hermann-Enehielmi kinni-mõistmisel,
advokaadiks oli olnud
Lall. Ema Tarto hagi jäeti rahulda­mata,
kuigi oli tegemist ilmse Töö­koodeksi
rikkumisega. Enn Tarto
abikaasa on edasi kaevanud ülem­kohtu
sse Tallinnas.
„ME!E ELU"
lugejad, "ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
ö d o i i a k r o o n i ka
T S i l l ÜISTELE GRUPPIDELI
© Ajalehtedesse oli pandud kuulu­tus,
kus kutsuti üles Toronto elanik­ke
ja organisatsioone toetama, et To­ronto
politseid viia erigruppidest
moodustatud nn. „Civilian Review
Board'i"alla; moodustada samal ajal
nn. etnilistest gruppidest politsei, kes
lahendaks eriti nende gruppide oma­vahelisi
tülisid.
© Ontario Federatsion of Labour
aastakoosolekul võeti vastu otsus,
mille järele algab Ontario ametiühin­gute
puhastamine kommunistlikust
elemendist. Töölisühingute president
C. Pilkney märkis, et ametiühingutes
on marksistlik-leninistlikke gruppe,
kes mõjutavad ja hävitavad Kanada
ametiühingud. Möödunud aastane
posti teenistujate streik loeti pahem-
.. poolsete ettevõtteks.
®" Suur Uüs-Meremaa jettlennuk len­das
257 reisijaga Lõuna Nabale, kuid
hukkus Eberuse mäe juures. Arva­takse,
et piloot, kes polnud enne ar­ukas
lennanud, lendas liiga madala­le.
Kõik reisijad hukkusid.
© Nagu CIA raport näitab, teatas
CIA enne USA saatkonna liikmete
vangistamist, et olukord Iraanis
muutub USA-le sõbralikumaks ja on
vajalik suure saatkonna personali
kohalolek.
© USA presidendi suurema poole­hoiuga
kandidaatiks on Ted Kenne­dy
demokraatide ridadest ja Roland
Regän vabariiklaste poolel. Ted Ken­nedy
elu oli ohus, sest politsei tabas
tema lähedal naise, kes suure köögi­noaga
ähvardas teda tappa.
• N. jLiidu presidendi L. Brezhnevi
suur sõber ja hoolealune Nikolai Tk
kanoy määrati poliitbüroo.poolt po­liitbüroo
täisõiguslikuks liikmeks.
Ta täidab praegu- häiguspuhkusel
oleva N. Liidu peaministri A. Kossõ-
' gini aset. Peetakse võimalikuks, et
A. Kossõgin pärast paranemist las­takse
puhkepaigale, sest ta on juba .
75 aastat vana ja N. Tikanov saab
tema asetäitjaks, seega N. Liidu pea­ministriks.
© Hiina võtab psa olümpia tälye-mängudest
New Yorki lähedal ja saa­dab
sel korral 20 sportlast.
® Hiina noortele lubati alata eraet­tevõtluse
alusel mitmesuguseid ette­võtteid,
mis senini olid rangelt kee-
(Järg. lk. 3)
mine oli ühes koduses miljöös.
Päris Festival, algas laupäeva hom­mikul
EKK president jftella Kersoni
avasõna ja tervitusega. Kohal oli va­be
kuulajaid. Kokku mõne EKK juh­tiva
tegelase ja lektoritega võidi lu­geda
16 osavõtjat (kaasa arvatud ka
ajalehtede esindajad). See arv jäigi.
püsima kogu Festivalil.
Ettekannete seeria alustas prof. dr,
Olga Berendsen (State University of
New Jersey)'
„KONRAD MÄGI
KUNSTIKOGUD JA
Esineja andis ulatusliku ülevaate
meie1 ühest tähelepandavamast maa­lijast,
kelle sünnist möödus möödu­nud
aastal 100 aastat. Ta lahkus' noo­relt,
47-me aastasena (1925). Oli eesti
kunsti moodsama joone tooja, kõ.rge^
ma kunstihariduse arendaja Pallase
kooli rajaja ja esimene direktor. Et­tekande
juurde näidati värvilisi val-guspilte,
neid teadlasele omases sel­guses
kommenteerides. Ettekandele
lisati, et üks ajajärk (1908—1910)
Mägi loomingus Taanis'ja Norras ön
vähe valgustatud. Töid leidub Oslo ja
Kopenhaageni muuseumides ning
. erakätes, mida tuleks selgitada.
Kunstiloolased võiksid leida mäter-'
jali teadusliku kraadi saavutamiseks,
oli. järgmine vaatlusala. EKK kuraa­tor
Ilma Anyas kõneles kogu j aist,
loendas neid Toronto osas kümne pii­rises,
mitmed küll huupi kogujaiks
tehtud, jättes ka fikseerimata kogu-ja-
kollektsionääri mõiste: Järgnevalt
Ilse Leetaru USA-st (kavalehel: ar­tist)
rääkis oma isiklikust kogust ja
kogumisest. Kunstiajaloolane Eda
Sepp täiendas eelmisi ettekandeid,
määritledes ja tõmmates piirjooni
seina ilustamiseks hangitud ja tead­likult
kqgüitud tööde suhtes. Ta soo­vitas
teaqiikult' koguda, mis oleks
pandiks ka' meie loomingu talletami-
V - (Järg lk. 3) Eduard Wiiralti tööde näitus Hart House'i§. Foto — O. Haamer
T O R O N T O EESTI
ii '
m&t Kaups
TeisipäeyoL-.il. detsembrlJ, 1979, kell 7.3®
Eesti Majö Eesti Baptisti kiriku alumises saalis, 883 Broadview Ave.
v ' : V Avatud laupäeviti kl. 3—9, reedel kl. 6—9.