Meie Elu = Our life, October 12, 1978

              NELJAPÄEVAL, 12. ÖKTCMBESt — THWSBAY, ©CTOBER 12. „Meie Bfa"- nr. 41 (149$) fflS
,,CÄROUSEL TOURS" — 5 nädalane dets. 29^-veebr. 3. Florida
šjtetsiaal, alates $349.—. Tehke reservatsioonid kohe.
1
2.2. augustil suri Jyväskyläs Kesk
Soomes oma ,kodus südameraban­dusse
Jyväskylä ülikooli endine eesti
keele lektor -Leho Võrk.
Ta oli sündinud 19. augustil 1910
köstri pojana. Ta tegi oma .küpsus­eksami
1928 ja õppis esiti Tallinna
tehnika-ülikoolis,. kuid siirdus peagi
Tallinna konservatooriumi, mille
lõppeksami ta tegi 1939, Järgmisel
, aastal ta määrati sama õppeasutuse
muusikateoreetiliste ainete õpeta
jaks.
Soome Võrk tuli kevadel 1943 ja
astus vabatahtlikuna Soome sõjaväe
eesti üksusse.' Selle üksuse hilisema
JR/200, ridades ta teeniski lipnikuna
sõja lõpuni. Ta.: asutas selles eesti
^üksuses koos H. Piirimetsaga mees
koori. Ta oli hiljem •mainitud eesti
rügemendi I pataljoni informatsioõ-niohvitseriks.
Pärast sõda tegutses ta mõnda ae­ga
raamatukogu, hoidjana Helsingis
ja muusikateooria õpetajana Lahtis.
Kui Some kommunistlik poliitiline
, politsei hakkas 1947. aasta sügisel ar­reteerima
Soome sõjaväes treeninud
eestlasi, ^kadus Võrk põranda alla. Ta
pidi pikemat aega varjama end või­maliku
arreteerimise eest soomus­test
sõprade juures.
Kuid kui olukord oli rahunenud,
eriti päralt seda kui kommunistliku
poÜitilpe, politsei..1 oji 1940-ndate aas-
; tate lõpus lõpetatud, võis Võrk pöör­duda
tagasi soome ühiskonda. Ta sai
1931 assistendi koha tolleaegses Jy-
. väskylä Pedagoogilises • Instituudis,
millest hiljem kasvas välja Jyväskylä
ülikool. .--^1^
Hiljem Võrk oli selle-ülikooli eesti
: ke^le lektoriks ligi kümme aastat:
Ta suutis sel kohal kaasakiskuva
Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R<&
Tel. 466-4813 õhtuti ja nädala lõppudel 759-3588
tiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiii^
[isfcfa Eesfis
ta
'5
UKS ÕPETLIK VÄLJASÕIT
Kui inimene tööd ei tee; siis
peab ta vähemalt hästi sööma ja
;;362öanfforth;Ave., •
Toronto, Ont. M4K lM
Tel. (416) 466-1951
•^J}:\4664502 •
FlOWEflS & GIFTS
IE ÄRIS ON S A A Ö ^
VALIK LILLI erisündraüsteks ja tähtpäevadele
Samuti käsitöö kirikeesemeid —
ICUIlASEPAi MEREVAIGU-, KERAAMIKA-/ NAHA ja
• : PUUNIKERBUSE alalv
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
Kährikkoer ön kiskjaline koerlaste I
sugukonnast. See on üks madala j alg- 1
ne pika kollaka kuni mustjaspruuni |
karvkattega elukas, võiks öelda üks I
karvane karjakrants, missugust elu- 1
kat Eestis varemalt ei tuntud. Tema | Paar korda aastas puhkusreisi te-j
J põlislevila on Ida- ja Kagu-Aasia ja | §e m a > et ammutada uut jõudu aja
teda introdutseeriti alles 1934 aastal 1 surnukslöömiseks. Et minu *ühi-
Nõuk. Liidu Euroopa-ossa. Eestisse | s u s e* moodusta mingit erakord-toodi
seda looma, karusnaha kandja- I s e t ahtust selles Issanda mitme­na
alles. 1950 aastal, kuid ta on end | palgelises loomaaias, siis tegin
hästi koduseks teinud ka kodumaal. I ^ o o s oma kodukonstaabllga, kel-
Kährikkoer elutseb segametsades, 1 J e nimi on Kurnäu, teise puhkuse- sitaskut," kinnitas ta*. Nägu asi-§
otsib toitu peamiselt veekogude kai' 1 r e i s i sel aastal. Paigaks valisime tõendiks tõmbas taskust pooliku §
lastel, on segatoiduline ja eriti kah- 1 ^a * J a ^ e u kiltmaa Belgia piiri ja
julik maas pesitsevate lindudele On 1" kõrgesti austatud Rest-Germaaiiia
jõulise iibega, kuna pesakonnas võib I Pe a lmna vahel. Kuna kuulun vii-leiduda
6—-11 poega. J maste mohikaanlaste hulka Lää-
Kuivõrd levinenuks kährikkoer | nenEuroopas, kes kõnnib veel kä-
Eestis. muutunud sellest jutustab 1 n e l jalal nelja ratta asemel, siis
„Eesti Looduses" Valentin Viirmäe 1 otsustasime teha väljasõidu bus-järgmist.
• || siga nägu see lihtrahva juures
kus, millest õiget saksa keelt õppi- §
nud sotti ei saanud. Tä oli pida-1
nud mõnikümniend; aastat kepi- §
mehe ametit ning ostnud ümbrus-1
konnast kokku sõralisi ja sarvili- ='
sü Nüüd vanaduse: päevil ta vedas |
vasikate ja lammaste asemel tu-1
'.riste iriööda maad rjngi.. 1
„Tunnen Eifelit nagu oma pük-1
õpetajana ja otsekohese inimesena
yõlM palju sõpru Eestile. 1956 ta tegi
! f l kand. eksami. Ta pühendas eri-
' list tähelepanu eesti keele foneetika
uurimisele ja õpetamisele. Ta aval­das
raamatu „Viron kielen ääntä-
•jnys". . , : . •' .
Kyid vahepeal hakkas Sööme po­liitiline
olukord' jälle halvenema ja
nii sunniti Võrk 1973 siirduma? enne­aegselt
pensionile,. Tema asemele
toodi eesti keele lektoriks okupeeri­tud
Eestistj üks ehdine komsomoli
sekretär. ;• • ••. •
Ka pärast pensionile siirdumist
Võrk jätkas oma •teaduslikku uuri­mistööd.
Ta oli ka Eesti ja. selle
kultuuri energiliseks tutvustajaks
Jyväskyläs ja mujal Kesk-Soomes.
Ta aitas tulemusrikkalt kaasa ka
mitmetel rahvuslikel üritustel, nagu
• muuseas Jyväskylä ülikooli soome
keele õppijate ühingu poolt korral­datud
Eesti-päevadei 1968 ning Štok-holmi
Eesti Naiskoori külaskäigul
Jyväskyläsše.
Leho Võrku, kes maeti 9. septemb­ril
Jyväskyläs; jäi leinama tütar.
Leho1 Võrgu isiksusele olid omased
eel kõige kindel rahvuslik hoiak, sõb­ralik
ja positiivne suhtumine kaas­inimestesse
ning, nii mõnelegi saatu­se
raskele löögile vaatamata, opti­mistlik
ja elujaatav meelelaad. Ta
säilitas oma noorusliku ja rõõmsa
ellusuhtumise kuni lõpuni. Ja niisu
gusena jääb ta elama paljude relva­vendade
ja sõprade mälestuses.
Esmo Ridala^
Camp Davidi Lähis-Ida rahu pöör­dus
möödunud nädala lõpul hoopis
massmõrvaks Liibanonis ja Egiptu­se
võimsaks relvade täristamiseks
Siinai kõrbes, et suurtel sõjaväema-nöövritel
demonstreerida Egiptuse
sõjalist võimsust. Teatavasti .on
üheks rahulepingu tingimuseks, et
Egiptus lähendab oma poolemiljoni­list
armeed 200.000-de mehe võrra.
Selleks, et hävitada pamp Davidi
rahu mängis Moskva välja oma käsi­lase
Süüria 30.000-se okupatsiooni
armee Liibanonis, milline korraldas
Liibanoni pealinnas Beirutis kohuta­va
massmõrva Sellega, et kögü möö­dunud
nädala; tulistas oma rasketest
vene päritoluga suurtükkidest Beiru­ti
mõrvates ainult ühel päeval ligi tu­hat
inimest, naisi ja väikelapsi. Sel­le
massmõrva. eesmärgiks on Liiba­noni
parempoolseid kristlasi hävita­da
jäägitult.
President J. Carter pöördus N. Lii­du
kom.partei juhi L. Brezhnevi poo­le
ja Liitunud Rahvaste Organisatsi­ooni
julgeoleku nõukogu võttis vas­tu,
resolutsiooni otseseks vahera-huks.
Kuid sõda kestis, edasi, sest
Süüria president H. Ässad tuli alles
Moskvast. Maailma ajakirjanduses
ja TV-s ei näidatud süürialaste mass­mõrva,
kuid esitati suuri pilte neist
kahjudest, mis Iisraeli suurtükipaa-did
tegid Beiruti moslemite linnaosa
le oma 10-rie minutilise hoiatus-pom-mitämise
ajal. Liibanoni president
E. Sarkis viibis Damaskuses läbirää­kimistel.
Kuid rahu on raske saabu­ma.
Iisraeli ei saa lubada Liibanoni
kristlaste; hävitamist, sest siis muu­tub
Liibanon nendele vaenulikkude
PLO terroristide kantsiks. Kui tek­kib
sõda Süüria ja Iisraeli vahel, siis
ohustab see Egiptuse-Iisraeli rahu.
lätlased foefavad
oma vabadus-
Märtsikuu viimasel päeval kel
paiku märkasin Tartu Autode
autode vahel jalutamas. Et sel
a 7 I kombeks,
Re- I Vastaval pärastlõunal olime
mondi/Katsetehase õuel kährikkciera I kokkulepitud bussipeatuses ühe
Eräšf Loofsmcg
aastane
On väljavaateid, et viimastel aas­tatel
ispleeritud olukorras olnud
kommunistliku presidendi Eriver
Hoxa valitsus taotleb sõbralikumate
vahekordade sõlmimist igaühega, ar­vatud
välja kapitalistlikud vaenla­sed,
nägu USA, ja vaenlased N. Liit
ja Hiina. Vaenlaseks peetakse ka
naabrit Jugoslaaviat. Eriti sõbralik­ke
vahekordi taotletakse Kreekagä.
Läbirääkimised käivad ka Itaaliaga,
Lääne-Saksämaa ja Prantsusmaaga
kaubavahetuseks.
Möödunud suvel pääsesid' vabadus
se 2 lä'ti .vabadusvõitlejat — Gunars
Rode ja Viktor KalninS. Esimene
neist asus elama Rootsi ja paigutati
kohe haiglasse ravile. .Teine tuli
Ühendriikidesse ja omab halva ter­vise
vangilaagrites saadud.ebainim­liku
kohtlemise. tagajärjel.
Mõlemad neist ön tuntud läti va­badusvõitlejad,
kelle vabastamiseks
lätlased vabas maailmas korraldasid
arvukaid proteste ja saatsid oma
asukoha maa valitsusele, LRO pea­sekretärile
ja mitmetele rahvus vahe«
istele organisatsioonidele hulga me­morandumeid,
et ravi vajavatele lät-astele
lubataks N. Liidust lahkuda.
Möödunud suvel N, Liidu valitsus
andis järele sellele survele.
Läti ühiskond vabas maailmas hin-.
dab ja abistab oma vabadusvõitle­jaid.
Neile korjatakse raha raviks ja
uue elu alustamiseks: vabas mailmas.
Laupäeval, 7. okt. tähistas oma 60.
aastapäeva Torontos, Graniit-klubi
ruumides • läti Korp. Frat. Gursica.
Korporatsiooni liikmete poolt pandi
kokku ja saadeti toetuseks G. Rodele
ja V. Kalninsile uue elu alustamiseks
vabas maailmas $500.
Aukülalisena, viibis sel pidus
tusel aupeakonsul Ilmar Heinsoo.
Pedešf ri Jdan
Tähelepanelikku
Kord küsis nii üks Vaike poisikene:
„Kas tohin seintesse majlüüa
naelu, ema?"
„Ei tohi", oli vastus lühikene...
„Kuid vaata isa — kuidas tohib
• tema?" .
„Ta tohib, sest et ta on vilunud".
„Kuid mina olen pealt vaadand
isa tood
ja näinud kuis ta naelu tagunud".
„Sest pole küll — sa enda näpu
pihta lööd".
„Kuid vastu sõrme lööb ju isagi •—
raa seda näinud mitmel juhul
ja õppind olen temalt isegi,;
mis sõnu tuleb öelda selle puhul".
keegi looma ei häirinud, käitus ta
rahulikult, tundis huvi .ümbritseva­te
esemete vastu. Tehases algab töö
kell 7.45 ja sellepärast.hakkas õuel
Ljal 1 roomaaegse kloostri ees. Ajajook-
I sul kogunes veel teisigi kergeusk-
I likke, kogusummas paarküm-
I mend kogu ja nägu,
| Pool tundi pärast iubadastvce-üha
rohkem inimesi liikuma, mis aga' I r e s väike reisibuss ette. Algas ko-kährikule
ei meeldinud. Ta jooksis i he metsik trügimine nagu olnuks
sigarijunni, mille paai vabriku-1
korstnana tossama. Ka teised taa-1
did viskasid paberossid, plotskid, |
piibud või sigarid näkku. -Bussis |
levis hõrgutav hõng just nagu |
oleks keegi ajanud tulega nõelus-1
se välja tunamulluse kuhjapõhja |
alt, ; 1
Bussijuht oli kõva jutumees. 1
Kõigepealt ta näitas seltskonnale |
suuremat torniga hoonet ja ütles, |
et on tegemist kirikuga, kus pee- §
takse pühapäeviti jumalateenistu-1
si. Kiriku naabruses oli pehkinud |
roigastest suur koppel. |
,Siit ma ostsin 30 aastat tagasi |
soodsa hinnaga suure pullid Jaa-1
jaa! Need olid allos ajad."
Esimese peatuse tegime ime |
hauakivide töökoja juures. f
„Siin võite tut\'uneda . kõikide 1
kiviliikidega, mis siinkandis ette |
Julevad: basalt, graniit, punane |
liivakivi, kiltkivi ja kirju liivakivi. |
Need hauakivid käivad' rohkem S
kui eluaja ja võib i
soovitada-"
ühest uksest sisse ja treppi mööda
üles, kus kohtus riietusruumi suun­duvate
naistega. Hirmunud loom tõs­tis
pea ja -urises koera moodi, nii et
naised jäid nõutult seisma. Üks sõja­kam
hakkas kährikut trepist alla
ajama, kuid see tormas hoopis üles
viiendale korrusele. Ja seal ta siis
Jkükitaski kuni looduskaitseinspekt-siooni
töötajad talle jälle tee metsa
juhatasid. O
Toreda kasukaga looma aga jõud­sid
imestamas käia paljud töötajad,
eriti naised.
Eesti Filatelist
Taas on saabunud sügis ja filate
listidele „õige" märgihooaeg. Seoses
•sellega on sobiv juhtida kõigi mar-gihuviliste
tähelepanu suve alguses
| tegemist viimase päästepaadiga
| hukkuvalt laevalt. Kõige agarani
I oli väike palja pealaega vana-
I mees. Murdis nagu Läänemere
I tuulenõel läbi vanemate daamide^
I pekiõnnistuse ning võttis istet esi-tn
,
I mesel platsil nina peagu vastu
| tuuleklaasi. .Järgmised trügijad
I pidid leppima odavamate platsi-
| dega tagapool vastavalt kasvatu
= sele ja küünarnukkide vagevuse-
I le. •
m
I Ei olnud suurt lusti võtta osa
I pärismaalaste rahvušspordi här-
= rastamisest.; Seetõttu saime koos
1 lugupeetud Kurnäu ja paari ya-
I riemav daamiga kohad kõige tagu-
1 misel istmel niinimetatud kaljor-
I ka peale. Kui väike buss oli puu-
| püsti täis publikumi, sõnas bussid
| juht: v;; 5 : : . :;
I „Minu bussis saavad kõige vii-tn
*v
I sakamad inimesed alati kõige ete-
| mad köhad."
Tal oli õigus: tagumine iste oli
ta.
gaühele soojalt
a
Rootsis ilmunud aastaraamatule 1
EESTI FILATELIST nf. 22—23. See 1 teistest märksa kõrgem. Võis va
Aeg liigub pikkamööda aga kind­lalt
edasi. Aasta tuleb aasta järele ja
paneb meile igale vanadust juurde.
Nii ka .märkamatult on õpetaja
Ernst Lootsma jõudnud 70. eluaas­tasse.
Ta sündis 1. okt. 1908 Narva-
Jõesuus. Omandas keskhariduse Tal-linna
Gustav Adolfi Gümnaasiumis,
lõpetas Tartu Ülikooli usuteadus­konna
1934 a. kevadel. Pröoviaasta
sooritas Pilistveres praost B. Stein-bergi
ja Tartu Ülikooli koguduse
õpetaja prof. J.1 Kõpp'u juures. Õpe
ta ja ametisse ordineeriti piiskop H
B. Rahamägi poolt 14. apr. 1935 a.
Tsllinna Toomkirikus. Määrati Kon­sistooriumi
poolt üldkiriku vikaar
õpetajana Mõisaküla kogudust tee­nima,
millisel kohal püsis kuni vali­miseni
Rõngu koguduse õpetajaks
15. dets. 1935 a. Oli Rõngu koguduse
õpetajaks, kuni kodumaalt lahkumi
%wl lorgeliiQ! üksus©
GEISLINGEN. (ME) - - Nagu kuu­leb
„Baltische Briefe" Taanist, suri
seal hiljuti Eesti Vabadussõjast osa
võtnud: taani vabatahtlike üksuse
viimane ohvitser Iver de Grundman.
Tema eraarhiivi päästis hävimisest
Taani Arhiivi juures tegutsev ülem-arhivaar
eestlane pr. phil. Vello
Helk. - • •••
üllatuseks. Samal ajal oli ta usuõpe
ta jaks Lüübeki Eesti Gümnaasiumis,
Lüübekr NMKÜ esimeheks ja Eesti
Punase Risti hoolekande. õpetajaks
1947 siirdus Rootsi, kus • töötas AEG
elektritarvete vabrikus, olles ühtlasi
Stökhoimi Jakobi koguduse noorsoo­töö
ja Södertäije pihtkonna õpeta-seni
1944, mil siirdus Saksamaale. I i a k s< 1 9 5 0 märtsis immigreerus Ka
Abiellus 30. okt. 1938 a. Rõngus K a - | n a d a s s e - S i i n a s u s teenima Eesti pa
rin-Amanda ;Brett'igä, kes oli::Tartusx§ü l a sN^ Catha-tuntud
riidekaubanduse suurärime­he
Richard Bretti tütar. Abielust ön
tütar Ebo-Liis, kes pn abielus ja
praegu elab Texases USA-s. Tal on
kaks poega, kes on toonud palju ilu­said
ja rõõmsaid momente Ernsti ja
Karini ellu.
Pätast sõja lõppu ^ l i õpetaja
Lootsma Lüübeki Eesti koguduse
•õpetaja, pidades jumalateenistusi al­gul
Rootsi mere-misjoni kirikus ja
hiljem kaasmaalaste poolt hästi ehi­tatud
ja sisustatud laagri kirikus.
Sarnase kiriku olemasolu laagris oli
. selleaegse UNRA juhtidele ilusaks
rines j a Amherstburgi linnades Ont
1959—1976 teenis Kanada kogudusi
1976 a/sügisest peale teenib õpetaja-1 & Laup., 4. nov. T. E. Meeskoon
Jt Kolmap., IL okt. kuni 26. okt.
Maie Landra seinayaipade näitus St.
Lawrence Centre, Town Hall. Avami­ne
1. okt. kl. 5—8 õ.
Ü Reedel, 13. okt. Mini-Karavan ja
kunstioksjon Eesti Majas algusega
kl. 7.30 õ.
^ Pühap., 15. okt. Tartu Collegels
Sirje Okas-Äinso kunstinäitus (ava­tud
kl. 2). Armas Maiste jazz-kvar-tett
(kl. 2 p.t), kella-viie-tee kontser­diga,
'
Kuni 16. oktoobrini Vaike Liibuse
kunstinäitus Gallery Danielli's> 33,
Dundas St. West.
Neljap., 26. okt. Aiandusklubi
loeng — A. Haavaniit „Sügis aias"
algusega kl. 8 õ* Eesti Majas.
^Reedel, 27. okt. š/s Walnüti rahva
30. aastap. koosviibimine Eesti Ma­jas
algusega kl. 7 õ.
Pühap.,-29. okt. Eesti Invaliide
Toetava Naisringi moenäitus Eesti
Majas algusega kl. lp,
^ Neljap., 2. nov. Kanada Eesti Teat­ri
esituses „Bumerang" St. Law
rence, Town Hallis algusega kl. 8 õ.
^ Reedel, 3., 4., 5. nov. Saarniidu
30-es iseseisev kunstinäitus Eesti
Majas.
on järjekorras üheksas New Yorgi
ja Stökhoimi eesti fil. seltside ühis-väljaanne
ja kaheksas Göteborgis
elava Elmar Ojaste toimetatud. Vii^
mane on vaatamata haigusele jälle
sooritanud suurepärase töö, mitte ai­nult
sisuliselt vaid ka mahu suhtes.
Eelmise aasta 160-lt leheküljelt on
tänavune paisunud juba 208-le.
Värske EF number näitab järje­kordselt
kui palju materjale paku­vad
Eesti margid ja postiajalugu —
jääb isegi mulje, et need bn ammen­damatud.
Läheks pikale üksikasjaliselt pea­tuda
pika sisukorra juures. Seal lei­dub
rohkesti kirjutisi, mis pakuvad
nii huvitavat lugemist kui ka püsiva
väärtusega teatmiku. Mainigem vaid
mõnda ~ „Postivägunid ja posti-transport
Eesti raudteedel", „Tsepe-liinikirjad
Eestist", „Eesti postiasu-tused
1915, 1920 ja 1931'^ (eriti tere­tulnud
andmestik), „Kaksikkeelsed
postitemplid Eestis", „Hummuli fan-taasiaväljanne
1941", ,JEesti markide
võltsijad ja võltsingud". Mitmed uu­rimused
ja käsitletud teemad näevad
esimest korda trükimusta. Postmar­kidele
üsna lähedaselt alalt leiame
esmakordselt j põhjaliku ülevaate
Eesti maksumarkidest '(tempelmar-gid).
Eesti Filatelist oh alati oma veer­gudel
ruumi andnud, ka teistele ko-gumisaladele.
Seekord on detailset
käsitlust ja loetelu leidnud meie
mündid ja tuletikutoosi etiketid. On
üllatav, kui palju leidus viimaseid
Eesti meie iseseisvuse aastail. Ena­mik
artiklitest;on rikkalikult illus­treeritud.
;
Eesti Filatelisti tüse sisu ja soliid­ne
välimus on mitmel korral leidnud
unnustust rahvusvahelistel suurnäi­tustel.
Ka hikjutisel GAPEX-näitusel.
Torontos, leiti meie ajakiri olevat
suure hõbemedali vääriline. Eesti
Filatelisti värske number ei tohiks
puududa ühegi koguja raamatuko­gus.'.
•:'
E. R.
1 bait üle elektrilokkide ja paljaste
| pealagede hiilguse silmitseda ees
1 kulgevat maanteelinti.
00 f.
| Kohe trügis minu palge ette eel-
| pool mainitud väike vanamees;
1 Tegi ettepaneku kohtade vaheta-
I miseks; Saatsin ta puhtas .eesti
| keeles paika, mida autodel ja bus-
1 sidel pole olemas. Ta siivutu
| egoism oli kraasinud mu nan/i
karvaseks.
I „Küll on armas kuulda üle hui-
| ga aja kallist emakeelt," pöördus
| minu poole kõrvalistuv soliidse
| olemisega vanem daam. Oleksin
| läinud esimeses bussipeatuses ma-
1 ha, aga .see polnud võimalik. Piin-
I liku olukorra päästis Kurnäu, kel-
| lele olen õpetanud mõnevõrra
1 maakeelt. Nüüd ütles ta saksa
| keeles:
1 „Mu mees oli kolm aastat sõdü-
I rina Eestis ning õppinud selle
I keele paremad sõnad."
1 Vanem daam tahtis jätkata jut-
I lemist saksa keeles, kuid vastasin
1 napisõnaliselt, et olin Kihnu saa-
| rel metsavahiks,
I Bussijuht, kes oli reisibüroo
1 omanik, sohver ja reisijuht ühes
| isikus, tervitas publikut murra-
Kahjuks oli peatjus liiga lühike, |
et endale üht põlist hauakivi väi-1
ja valida. Edasi kulges soit läbi |
võsamaastiku, kus metsateaduses 1
kirjaoskamatuid tutvustati seni-1
tundmatute puuliikidega: |
V>See siin on mänd, siin on kuu-1
sed, siin paar kaske jä kõige taga |
ori: tammemets. Tamm on hästi |
kõva puu ja sellest võib teha isegi |
mööblit." |
Jutt käis kogu aja edasi: §
„Siit võib osta jäätist, siit saab §
sooje vorste, siin on suvitajatele §
tuba vaba, siin külas pargib m ul
onupoeg vasikanähku, siin tegi §
mu naisevend talupidamisega 1
pankroti, siin on odrapõld, mille \
saak läheb õlle tegemiseks." Ja nii J
ja nõnda edasi. |
Pikem peatus tehti ühe võsa- |
kohviku ees. Kogu seltskond rün- |
das kohvipoodi nagu olnuks vahe-1
peal söögid ja joogid läinud tshe- I
ki peale. Väike taat, kellest eel-1
pool juttu, muidugi kõige ees: |
, Tund aega keha kinnitatud, pa- §
berossi tõmmatud ja omal käel f
jalutatud, algas tagasisõit. Teel =
nägime veel mõndagi vaatamis-1
väärsust nägu õhitud läänevalli |
punktrit,' vana pärna, millele 50 =
aastat tagasi välk sisse löönud ja |
lagunenud aita, kus härra kepi-1
mees tutvunes 1922. aasta jaaniööl |
esmakordselt naiseliku anatoo-1
miaga. Jutumulin jooksis kogu |
aja nagu Naroova jõgi. Kõik pisi- \
asjad väärisid märkimist, välja |
arvatud tegelikud vaatamisväar-1
sused. , §
'Õhtuhämaruses oli reis tehtud. |
Oli esimeseks kuid samaaegselt I
tagumiseks korraks selle eriskum-1
V malise reisijuhiga. Aga oli kai
omast kohast õpetlik. Igatahes |
nalja sai .selle väikse raha õest J
rohkem kui õigus. • 1
iiniiniiBiiiiiJiiBiiGiiDiiiiiaiiBiiiii&iimiaiw^
emeritusena Eesti Ev. usu Pauluse
kogudust Londonis, •Ontarips;.;, . :
Pauluse kogudus on' õnnelik, et
õpetaja elab nende keskel Ta saab ja
võtab aktiivselt osa koguduse liik­mete
elust. Ta tunneb kaasa nende
rõõmudele ja muredele. Ta leiab ala­ti
õige sõna õiges kohas. Kogudus
soovib oma õpetajale palju ilusaid
• aastaid kogudust- teenida ja oma pe­rekonna
keskel viibida.
aastapäeva ball Prince hotelli rüu
mes (York Mills Rd.) algusega kl
7 õ. • ' ..
i( Laup., 11. nov. Hiidlaste Seltsi
Mardipidu Tartu Collegels algusega
kl. 7ö.
ti Laup., 11, nov. Eesti Rahvusteater
Kanadas esUuses „Põrgupõhja uus
vanapagan" St. Lawrence Town
HalTis algusega kl. 8. õ.
Ostame endile asju, mida meie ei
vaja, et imponeerida inimeste ees,
keda meie ei salli.
Ajalool on eriline omadus naljata­miseks.
Kommunismi saavutus seis­neb
selles, et ta kaitseb kapitalismi
lub j astumise eest.
• : " - ^
r
^
Filosoof on mees, kel pole naiste
ga õnne ning katsub seepärast kogu
maailma kallistada. •
Ön palju luuletatud esimese inime
se üle. Õleks ülim aeg luuletada vii
mäse inimese üle. .
;V Kogunud NIH1TS
NAIJAD
Uudishimulik naine küsib pulma-reisilt
naasnud noorikult: '.•
.;• „KuidaS mesinädalad ka olid?"
„01in neliteistkümmend päeva ja
ööd järgemööda voodis."
„Siis olete lausa õnnega koos," ka­detseb
uudishimulik.
„Seda ei saa just öelda. Mul oli
gripp."
Kaks venelast, Pjotr ja Ivan otsus
tavad" minna vabatahtlikult Siberisse
tööle; Nad lepivad kokku, et Pjotr
sõidab enne ja sondeerib maad. Kui
olukord soodus, siis. sõidab Ivan jä­rele.
Kui olukord on hea, siis kirju
tab Pjotr sinise ja kui olukord räbal
siis punase tindiga.
Kuu. aega hiljem saab Ivan kirja
mis kirjutatud sinise tindiga. Kirjas
seisab:,,01ükord on seamoodi hea
Ägama traalisin kogu ümbruskonna
poed läbi, aga Kuskilt pole punas
tinti saada."
Kaks patsienti vestlevad arsti" oote
toas. Üks sirvib ajakirju ning ütleb
„Pean vist minema teise arsti juur­de."
' ''i-'y\.-,-:^>::';*:
„Miks?" imestab teine.;
,,See arst siin on vist väga noor
nolk: Ta ajakirjad on alles kolm
kuud vanad." ; ' ;
Säilitame oma kultuuripärandi
Eesti Kunstide Keskuse
Annetused ja pärandused fondi
on tulumaksu vabad.
Kuulutus ühes prantsuse ajalehes:
„PÖllumees, 32 aastat vana, otsib
tutvust neiuga, kel on traktor. Päe­vapilt,
koos traktori pildiga selle le­he
talitusse."
Teatri kassapreili tõusikule:
„Miks ostate juba kolmandat kor­da
omale pileti?" .
„Uksehoidja on mul. juba kaks pi­letit
puruks rebinud."
Vanem daam läheb kosjakontoris­se,
ning esitab päris resoluutselt oma
soovi:
„Otsin meest, kes ei suitseta, e i
joo, ei mängi;kaarte, ei käi jalgpalli­võistlustel
ega- vaata nooremate nais­te
jalasääri."
„Selliseid mehi ön: meie linnas ai­nult
üks," vastab kosjasobitaja. '
: „Kus ta on?"
• ..Raidkujuna linnapargis.".
Münchenis äratas üldist'tähelepa­nu
üks vana ja igast küljest nässus
aüto_, mille tagaaknal seisis suur .silt:
..Ettevaatust! Võitja kümnel liik­lusõnnetusel/*
'