Meie Elu = Our life, February 23, 1984

              ie Elu" nr. 8 (1773) 1986 „Meie Elu" nr. 8 (1^3) 1984 MELJfAMIVÄL 23. VEEBRUÄRli' - THURSDÄY, FEBRUAIi¥
-4P
'E OSTUKOHT
let teel suvilasse.
,1 kaunistamiseks.
|M 4S4 (Hwy 90 ]a 400)
mi
ikudUaja ErikHed8
LIBE
)NfORIS: 694-3330
lODüS: 488^129
IT
tini alal
id (SoffU & Facja)
igid TÄr Uksed, alcuadl
IRING, ONT.
9 - 6 1 00
1X3
iTE
lATEUHING
lATE ÜHING
iTEOHING
ist"
a us
^2 HINNAGA
iKsikuid suurusi
randused ekstra
lEKLAAJVll
V
488-1701
|üp. 3-ni
UKxn ms
EI-MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
Raadiosaade;
simene jöuiupuii süüdati
Tallinnas aastal 1514
Towsbni ülikooli raadios WC VT- ronto „Estonia" orkestri heliplaadilt
FM raadios jätkuvad korrapärased Uno Koogi juhatusel.
Lähemal ajal ilmub Robert
IKreemMIt mälestusteteos „Vande-ga
seotud". See käsitleb tema ene­se
ja teiste Eesti Vabariigis sündi-mud
noorte vaimset kujunemist, te­gevust
koolinoortena okupatsioo­nide
ajal ja võitlust sõduritena ida­rindel.
Toome alljärgnevalt kat­keid
sellest teosest, kust on võetud
ka kunstnik Jöänn SaarniSfi illusl"
mtsioonid. ,
Ma ei tea,kelle idee see oli, aga
-meie väike organisatsiooni algrakk
tahtis ka tõotust anda oma truudu­sest
Eesti vabaduse eest võitlemi­seks.
Kuna komi(cjortele oli antud
uus rannakohvik, mis talvel oli sule­tud,
siis tuli keegi mõttele just sinna
ühel eriti külmal ja pimedal jaanua-rilõpu
õhtul vande andmiseks sisse
murda. See saigi teokši Grupp poisse
kõrvadele tõmmatud läkiläkides ja
rasketes talveriietes sammus paari­kaupa
üksteise jälgedesse astudes
krudiseval lumel teistest majadest
eemalolevasse rannahoonesse. Sealt
oli miilits just enne jõule kolm poissi
kinni võtnud, mille tõttu nad koolist
kadusid, üks neist jäädavalt. Ühel
kolmest lubati kevadel koplis eksa­mid
kirjutada. Temast sai hiljem To­ronto
ülikooli kehalise kasvatuse
professor ja dekaan, Jüri Daniel, kes
sellel ajal Wryszesnevski nime kan­dis.
Kutsusime teda koolis eestipära-seh
Virtsaveskiks.
Rannahoone aknad olid laudadega
talveks kinni löödud. Võtsime ühelt
. aknalt lauad ära ning upitasime kat-kitehtud
aki^ast ühe oma kaaslase
sisse. Teistele avas ta ukse. Poiste
kamp sisenes nüüd üksteise järele
külmast naksuva põrandaga külma
majja. Aknalaudade vahelt panime
aga piiluma ühe oma kaaslase, et
liikumisi ümbruses jälgida. Üle väi­kese
lahesopi paistsid meile piirival­ve
maja tjuled, kust venelased oma.
Tannavalvet korraldasid.
Olin kaasa võtnud küünla, mille
süütamisel hämar valgus salapärase
nähtavuse avarasse ruumi tõi. Pa­nime
laua ruumi tühjemasse otsa, et
selle ümber tule valgel vannet anda.
Korraga tõi üks pol^s oma mantli
hõlma alt välja ka salaja kodust kaa­sa
toodud suure sini-must-valge lipu.
Seda ei osanud ma arvata. Kui vene­lased
meid nüüd eesti lipuga kätte
saaks, ei kingiks iiad meile kellegi
elu, käis läbi pea. Kuid lipp oli siin ja
nüüd tuli sellele auko(it leida. Pani­me
sell^ilauale meie kõigi keskele.^
Poisidpaljastasid nüüd lipu ümber
pead. Asusin ise laua taha jä haa­rasin
lijjust kinni. Nõrk küünlaval­gus
virvlendas poiste tõsistel nägu­del
mustavas tagapõhjas. Pidasin
nüüd oma elu esimese kõne. Etteval-nlistamatult.
iKuid sõnad lihtsalt tu­lid
ja paistsid minema ka kohmakai-na
paistvate poiste südameisse. Siis
tõusid rusikad südameile verevend-luse
ja vande sümbolina. Külmas
ruumis valitses veel kaua raske vai­kus,
kuni küünal kustus, lipp põue
kadus ja vandevennad vaikides üks­haaval
majast väljusid pimedasse
öhe.
Samasugusest noorte vandeselt­sist
jutustas üks tartlane. Kaks Hugo
Treffneri gümnaasiumi poissi käisid
ööseti väljas, kuni nad enam koju
tagasi ei tulnud. Ühe poisi laip leiti
sakslaste tulekul Tartu vanglast.
Teist kunagi ei leitud. Nii nende kui
meie vanemad ei teadnud sellest te=,
gevusest midagi.
Meie salaorganisatsioon kasvas
hüüd jõudsasti. Enne Eesti Vabariigi
aastapäeva olid meil rakud kõikides
vanemates ja keskmistes klassides
ning mitukümmend ka Kuressaare
töö_stuskeskoolis. Üks aktiivne
grupp oli tekkinud ka tööliste hulgas.
Tööliste liini mööda saatsime ühe
mehe .ka miilitsasse ja mitu noort
läksid komnoorte organisatsiooni.
See võimaldas meil informatsiooni
saada punaste kavatsustest, mis meie
mängus oli äärmiselt tähtis.
•
Kui punaste sillapead läänepool
Narva jõge olid likvideeritud, oli ilus
päikesepaisteline talveilm. Oli püha­päev.
Vaatamata miinide hädaohule
endisel ei-kellegi-maal, läksin ühe
oma kaaslasega vaatamata, mis oli
juhtunud, meie kaevikute ja positsi­oonide
ees. Juba mõnikümmend
meetrit meie kaevikutest märkasime,
et ühe põõsa juurest lumehangest
paistis välja tükk saksa sõduri riie­tust.
Valge lumevaiba alt tuli välja
noor kummargil sõdur, käisel eesti
sini-must-valge kilp. Ta rinnataskust
leidsime sõduritunnistuse. Oli hoor
Tartu poiss; Seisatasime. Võtsime
peast oma kiivrid, ning mälestasime
teda lühikese vaikusega. Siis vaata­sime
läbi kogu ümbruse sügavamad
lumised. kohad, eriti põõsad, kuhu
tuul hangesid oli tekitanud. Leidsi­me
veel 11 noort eesti poissi küll
kõhuli, küljeli või seljali, relvad sur­mavatest
kuulidest kukkunud kõrva­le.
Valge lumi nendel noortel nägudel
ja silmadel helkis Hõbedasena vastu
päikese sära. Surnud tundusid elava­tena,
sest külm oli neid peale lange-
«mist nagu balsameerinud.
Paistis, et enamus, kellede samm
selles kuulide metsikus vilistamises
lõppes, olid Tartu koolipoisid. Õppi­nud'
kops, võidelnud koos ja lange­nud
koos. Kaasvõitlejate lume alt
väljakaapimine mõjus meile raskelt.
Pühapäevane, otse vaikusehelinäist
eesti raadiosaated, millede koosta­ja
ja teadustaja on Lilian Esop.
Saated on kakskeelsed, et pakkuda
omakeelset kava eesti kuulajaile ja
Ingliskeelseid teateid Eesti olukor-
Teadustaja selgitas siis, et senistes
saadetes on kõne all olnud eestlaste
organiseeritud tegevus üle vaba
maailma, sest me tahame teadlikud
olla laialipillutatud eestlaste rahvus-rast
ja eesti ühiskonna tegevusest Ukust tööst. Seekord oli juttu eesti
Ühisriikides ning mujal vabas ühiskonnast Bradfordis, Inglismaal,
maailmas. kust äsja saabusid heliplaadid. „Eesti
Kodu", kuhu on koondunud kõik
Uhes saates jutistati, et esimene organisatsioonid, osteti a. 1955,
jõulupuu süüdati Tallinnas. Ühe- meeskoor asutati juba a. 1949. Järg-teistkümnes
saade 15. okt. algas A. nesid Eesti Meeskoorih „Koit" koori
Läte lauluga^ „Pilvedele'; Tallinna moto, Evald Aava„Laul kodumaast"
Meestelaulu Seltsilt A. Karindi juha- Enn Võrgu ..Lauliku kodu" nende
tusel. Teadutaja selgitas', et seda lau- heliplaadilt,
lu lauldi ja heliplaadistati Eestis ae- Bradfordi eesti ühiskonna aktiivne
gadel, kui Baltimore'is, USA-s. asu- tegevus tõendab, et sealne eestlas-tati
esimene eesti organisatsioon Bai- kond on tugev ja püsiv lüli üle-timore'i
Eesti Selts (BES) a. 1935. maailmses eesti ühiskonnas. 1973. a.
BES-i ajaloost kõneles Fred Ise, jutus- organiseerisid noored muusikagrupi
tades ka Eesti asukohast, ajaloost ja ,J^levik", mis ön juba kaks heli-saatusest.
Ta tunnustas eriti neid plaati välja andnud. Siis kõlasid heli-
BES-i liikmeid, kes a. 1940.ja hiljem plaatidelt laulud: Jaan Billard laulis
selgitasid USA valitsuse juures Ees- „Jahimehe polka" Ernst Ottani keel-tile
kommunistliku Venemaa poolt püH. ja lauluansambli saatel heli-tehtud
ülekohut, samuti aitasid Ees- plaadilt „Külalaulud", noortegrupp
tist põgenenuid. Ta kõneles ka BES.-i „Tulevik" laulis rahvaviisi „Tule ko-praegusest
tööst ja soovis, et meie j ^ " jg PeterSheldoni „Eesti noored",
vaprate eefkäljate alustatud töö ja järgnesid kohalikud teated ja saade
eesti keel ^ning meel püsivad siin lõppes E. Meeskoori „Koit" laulude-võõrsil
ka tulevikus ja saab tõeks ga A. Läte ..Kuldrannake" ja K.
vaba eestlaste riik oma põlisel kodu- Türnpu„Mu armas isamaa",
maal. BES-i noorliige Renee Roo- Kolmeteistkümnes saade 17. dets.
mets lisas omapoolse lubaduse tegut- algas rahvaviisiga Lydia Koidula
seda BES-i heaks ja palus kõiki eest- luuletusele ..Meil aiaäärne tänavas"
lasi astuda liikmeks. Reet Hendriksoni heliplaadiU ja tea-
Järgnes 1930-ndail aastail loodud detega Lydia Koidula 140. sünniaas-
Priit Ardna ..Kalurineiu" samanime- tapäevast 24. dets. ning Friedrich R.
lisest operetist Ive Patrasoni heli- Kreutzwaldi 180. sünniaastapäevast
plaadih Ensio Kosta orkestri saatel.
Teadustaja lisas, et,,Kalurineiu" Ir­ma
Trüupõllu libretoga esitatakse ka
IV Ü.E. Päevadel Torontos.'
RAAMATUKUU ÜLESKUTSE
Siis oli teadustajalt üleskutse raa-kõlav
päikesepaisteline hommik te- seda tühja linna siis hävitama? A i -
kitäs tunde nagu oleksime kusagil . nult kättemaksuks nende eneste kao-lumivalge
vaibaga kaetud suures va- tuste pärast?
baõhukirikus. Ka õhk oli nii kärgeja Järgmisel päeval sõitsime Enno
selge ilma püssirohu lõhnata. Eks Tammega mootorratastel põlevasse
olnud ju ka see pind, kus seisiwi^ Narva. Tühi, põlev linn oli kõle ja
püha Eesti maa, mille eest ka meie abitu. Ei näinud seal üjitegi elusolen-olime
siia tulnud võitlema. Kuulsin dit. Ainult üksiku huTurfallinM ^^^^
oma vaimumaailmas kaja Kuressaa- veel püstr jäänud. Kui oma tagasisõi-. Seltsidelt Estonian Voice'i plaa-re.
gümnaasiumi koorih E.V. aktu- tualustasime, lähenesid meile selja- j simmi Mulgimaale" H
selt. milles ise kaasa olin laulnud: tagant maaallennul kaks Vene len- WetterlingiHele täht" ja K. Tümpu
nukit. Tõenäoliselt tegid ka nemad Lahkumise laul"
Narvas vaatlusi. Lennukid avasid " Kaheteistkümnes saade 19. nov.
meile pardarelvadest tule, nn et algas marsiga ..Sõdurid", mille Ants
maantee^kuulidest kees nagu^supi- Eskola laulis heliplaadile ligi 50 a.
pada Tõmbasime oma sõidukitega ^ . Teadustaja tervitas teatega
järsult teelt kõrvale, mis meie elu
Aga see siin polnud siiski aktus päästis kiiresti üle meie läinud lennu-ega
kirik, vaid sügav tõehsus. kite käest.
^ Meile oli nüüd selge, et sõdurid, Sõites mitmesuguste eestiüksuste
kes lahinguväljal lumes elutuh lama- juurde teateid viima, võisin kõikjal
Sid, pidid olema seal 17. või 18. veeb- märgata eesti sõdurite kõrget moraa-ruari
lahingust saadik. li. Kui oli olnud kaotusi, aitas nende
26. dets. Järgnes F. R. Kreutzwaldi
„Laul" Karin Miilmaa viisiga Inglis­maa
eesti noortegrupi ..Tulevik" he­liplaadilt.
• ESIMENE JÕULUPUU '
^ Teadustaja andis siis ülevaate eest­laste
muistsest talvise pööripäeva ja
matukuu novembri 'tähistamiseks jõulude tähistamisest ja esimestest
eesti raamatute ostmisega, mille järel teadaolevatest jõulupuu süütamis-ta
andis ülevaate Gustav Suitsu loo- test, mis olevat aset ileidnud Balti-mingust
luuletaja 100. sünniaasta- kurnis. Tallinnas on see toimunud
päeva puhul. Renee Roomets esitas jõululaupäeval 1514. Järgnes jõulu-
G. Suitsu luuletused „Elu tuli" ja laul „Miks nii hilja" Naan Põllu heli-
„Sõna". Muusikaliseks vahepalaks plaadilt.
oli Riho Pätsi laul G. Suitsu luuletu- Eesti jõulukommetest kõneles
sele„Ühte laulu tahaks laulda" Aar- Meeta Liiv, kirjeldades iidseid kom-ne
Viisimaa heliplaadilt Stella Ker- beid, kirikusse sõitu jõululaupäeval,
soni klaverisaatega. Järgnesid kutsed jõulumänge, erilisi uskumusi ja jõu-eesti
üritustele ja saate lõpetasid lutoite. Ta soovitas kõigile jätkata ja
1930-ndail_ aastail hfeliplaadistatud elustada vanu jõuluköinbeid ja soo­vis
kõigile rõõmsaid jõulupühi. Siis
,,Puhake, julgemad kotkad,
lahingus lõppes te lend!
Mälestus jäädav on teile,
venda ei unusta vend!"
kostsid talvelaulud Merit fieliplaa-dilt
..Lastelaulud" Heljo Liitoja juha­tusel.
Järgnes kutse Baltimore'i Eesti
kooli jõulupuule järgmisel päeval
Eesti Majas.
Teadustaja lisas teated mõningaist
tähtsaist sündmusist uuel aastal: si­ni-
must-valge lipp saab 100-aasta-
Eesti Vabadussõja alguse 65. aasta- seks, Kotkajärvel toimub maailma-päevast.
mille puhul kõneles noor laager „Eesti lipp", Torontos on IV
Harald Roomets, kelle vanaisa J. Ülemaailmsed Eesti Päevad, eesti
Laas võttis osa Vabadussõjast. Ta raamat paguluses saab 40-aastaseks
jutustas Vene sõjaväe rünnakust Ees- ja sügisel möödub 40 a. põgenemisest
,ti Vabariigi territooriumile 28. nov. kodumaalt võõra režhiimi eest.
, h.o • 1 w ."1 A 3^ 1918, eestlaste võidukast võitlusest Saade lõppesi lauludega heliplaa-
Edasi liikudes me enam eestlas ei tugev vaim^kurbusesule saada. Ka- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^,3^, kõikumatust va- dilt ..Jõululaulud": segakoor ..Leelo"
leidnud, kullaga palju venelasi ha- sodurinaljadel oli oluhne tähtsus tu- b^dusihast. Harald Roomets kinni- laulis Eerik Purje juhatusel ..Jõulu-tas,
et Eesti Vabariigi eest võitlemine õhtul" ja Helmi Betlem laulis ..Jõulu-innustab
ka võõrsil sündinud eest- kellad" Maaja Duesberg-Roosi oreli-lasi
tegudeks vaba Eesti heaks. Järg- saatega. Kassettheliliridid igast saa-nes
Vabadussõjaaegse kapellmeistri test on hoiul Eesti Arhiivis Lake-
Jüri Kuru marss ..Põhjaläager" To- woodis.
jutatult.üle lageda välja ja puruks
lastud metsa. Sinna olime oma kahu­ritega
kogu aeg tulistanud. Päike
paistis ka venelaste nägudele sel ilu­sal
talvepäeval. Aga nemad ei pida­nuks
tulema meie kodumaale!
gevama meeskonnavaimu tekkimi­sel
ja kaotustest ülesaamisel.
•
- Ma ei ole midagi julmemat kuul­nud
oma sõduripõlves kui seda, kui-
• das venelased Meriküla dessandi te­gemisel
ettejuhtuvaid eestlasi olid
Pärast seda kui venelastel tuli loo- tapnud. Ühe noore ema ja lapse olid
vutada oma sillapead Eesti pool Nar- nad löönud risti lauda uksele. Risti­va
jõge, teostasid nad Narvale 6. ja 7. usu teotamiseks ja eestlaste hirmu-märtsil
200 lennukiga pommirünna- tamiseks. See pole ju enam sõjamehe
ku. Terve linn põles ja valgustas tegu, sest ka sõjamehel on oma
Toimetusele saadetud kirjandus
® Eesti baptismi 100-nda aasta tä- konverentsile, mis. toimib Torontos
histamiseks on ilmunud rikkaliku si- käesoleval aastal 30-ndast juunist
suga „Usuränduri" juubelinumber kuni 8-nda juulini ja millega tähista-
(33-nda aastakäigu esimene). Mitme- takse Eesti baptismi 100-ndat ja To-
, , . , . . te luuletuste (8) jä tervituste kõrval ronto Eesti Baptisti koguduje 35-
öösel ka meie rinnet. See oli sis^must^ moraah, ausameelsus ja inimlikkus j ^ . ^ ^ ^ g^^^g ajaloolisi pilte ning roh- ndat aastapäeva,
karistav vaatepilt. Olin ühel neiidest oma vaenlase vastu. Ainult barbarid j^gg^j väärtuslikku lugemist nagu*
öödest just ühe Narva koolipoisiga saavad nii käituda. Kuuldavasti olid ^^y^ . ^gg^j^g.. ^g^^j^j y^^^^^^ gg^;
kahuri juures postil,kui ta kodulinna kasud selliseks käitumiseks tulnud vanemate usk" {Aarand Roos). ,.Isa-hävitati.
Nägin,kuidas ta ilusad mä- kõrgemah poolt, mis iseloomustab kaevudest" (A. Proos). ..Tõeteri
lestusedki nagu oleksid hävinenud veelkordselt kogu kommunistliku gõnasalvest" (Edgar Toompuu),
kohisevas tulemöllus. Milleks pidi võimu madalust. ..Ristimine" (Taimi Proos) ja ..Minge
Juubelinumbri nägusa kaane on
kujundanud Esther Wilbiks.
•
kõike maailma" (Harry Eller). Aja­loolist
ülevaadet ja baptismi põhi
51-mest aastakäiku alustanud
evangeelne kuukiri ..Valgus" toob
oma esimeses numbris ära mitmeid
Üks Esto teatrietendus jääb ära
Esmaspäevane Esto teatrietendus
..Tallinna vallidel" jääb ära ettetul­nud,,
ootamata takistuste tõttu", na­gu
teatas Riina Reinik. Sissemakstud
piletihind makstakse tagasi kas pos-ti-
teel või Esto ajal, kas tšekiga või
teiste ürituste piletitega.
on vaja müüa 46,000 piletit, siis on
jutud pääsmete läbimüümisest pisut
enneaegsed.
Teatripileteid on müüdud 5. jaa-nuarini:„
Tallinna vallidel" 39; „Mo-saiigid"
66; '„Kalurineiu" (matinee)
203 ja (Õhtul) 113; ,.1919" 58; „Ke-
'vade" 12; „Trummid peavad olema"
. 12p;„Kaval Ants" 77; ja Võimlejate
valikrühmad 74. '
Suur solistide kontsert 217; noorte
mõtteid käsitlevad selles numbris sisukaid kirjutisi: „Jumala kogu-kirjutised:
..Baptismi põhimõtted" dus" (H.S.). ..Ole kindel oma õnd-
(O.T.), ..Baptism Eestis" (H. V. Dahl). sakssaamises!" (M. P. Horbon),
..Ülevaade tööst Eestis" (R.V.). ..Ees- ..Aabrahami teekonnad" (Helmut
ti baptismi algatajaid ja esimesi Juh- Rüdmik),..Kutsumus" (Leida Krik-te"
(Peeter Kaups), ..Mälumatk mi- man), ..Seaduselaegas" (H. Söder-neviku
radadel" (Evald Mänd), holm) ja ..Jiobi jumalakartus" (H.
..Usklikkude kool" (L.R.) ja .,Valis- M-a). Ülalloetu kõrval leidub kuu-
Eesti külv" (K. Raid). kirjas vaimulikku luulet, mõtteteri ja
.Usurändur" toob ka üleskutse ülevaade ' suvekonverentsist New
eesti usklike kogunemiseks Juubeli- Yorgi Betaania koguduses.
Kolme ürituse kellaajad on muu-datud
järgmiselt: ^ .
•Esmaspäeval: Võimlemis^ sõdur^to 174; rahvapidu 274; maa
solistid 23; Kõla 17; Esto ball 292;
rühmade esineniine algab pool tundi g^°J^p„^^^^^^ ^ . ^ ^ ^ ^ ^g^.
263.
57.
hljem. S.O. ken 14.3a^^^ . cgitsi l^ulupidi; 327. avatseremoonia 2
• Teisipäeva : Ad^aide^ E ^ ^ ^ ^ p^^^ ^ laevasõidud 18 ja
Teatri,,^tea^gld algab samuti va ^^^^^^^^
• T e t o a ? " r a h v a t a n ^ Piletitellimi^i on võrdlemisi vähe
u ieisipaeyal. uinud noortelt. Ja enamus neist on
..Kaval Ants ja Vanapagan algaö tulnud U.SAst
varem, kell 17.00. Avatseremooniale saavadt)ntario
pensionärid tasutai näidates oma
5. jaanuariks oli müüdud 3312 üri- j;Senk)r Citizens" kaarti väravaLJa
tuste pääset. Kuna eelarve täitmiseks lapsed alla 12 aastat hinnaga Sl.OO.
Läti äri
9 QUEEN ST. E. TORONTO (Yongel juures) — TCL. 36W011
Meil on rikkalikus valikus teiporteeritud lõngu. SoblVad varrastel ja
kangastelgedel kudumiseks, heegeldamiseks, tikkimiseks, rüijuvaipade
valmistamiseks Ja sõlmimiseks.
Skandinaaviast huvitavaid materjale käsitööks mustriga ^ Mitut
värvi kanvaad Soodsad tünnad -k Käsitöö õpetamhis.
Avatud: esmasp.-reedel 9.30-6, laup. 9.30-4
Meie teine äri: 74 VICTORIA ST. (Shopping Mall)