1978-07-27-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
GAL LIBRARY 0/ CAITAJA . 395. Wellington S t r ö Order sect Ottawa» Ont „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti 'Majas^-958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop., kl. 9 h.-5 p l , esmasp. ja neljap, kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p l . Tellimishinnad: Kanadas: l a . $24.00, 6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k, 14.00, ,3 k. 9.00. Ülemere-maadesse: l a . $30.00, 6 k. $16.00, 3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 ä. $13.50, 6 k. $6.75. Kiri ja lennu-postilisa USA-sse: 1 a.( $14.50, 6 k; $7,25. Lennupostilisa.. Ülemeremaa-desse: 1. a. $23. 50, 6 k. $11.75. Üksiknumber —.50c. Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.75, tekstis .$3.50, kuulutuste küljel $3.25. .Secohd;CIass-.MaiI Registratioii No. 1354. „OUR LIFE" „MEIE ELU" — Estonian Weekly. Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K 2R6 © Tel. 466^0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja/New Yorgis B. Par* ming, 473iLuhmann Dr., New Mil-ford, NJ., USA, Tel. (201) 262-0773 „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. Nr. 30 (1485) 1978 •UBtHiCIgt NELJAPÄEVAL, 27. JUULIL — THURSDAY, JULY .27 M I W H I M H I T f l l iN I ii 11 | | XXIX aastakäik Leedysasfa profesfidemönstratsioon lorasite raetega ees aissi-denfsd © karistamise pärast r Möödunud neljapäeva õhtul kogunes Toronto raekoja ette tuhandepealine leedulaste pere, kellede hulgas oli lätlasi ja ka mõned eestlased. Nõuti Victoras Petkusele ja teistele dissidentidele raskete karistuste määramise puhul vabadust Leedule, Lätile ja Eestile ning rangete abinõude ^asutusele võtmist, et avaldada survet Moskvale. Selleks loeti linnanõunik Tony OT)onohüe poolt ette Toronto linnanõukogu resolutsoon,: milles mõisteti hukka Victoras Petkusele ja teistele määratud karmid ja ebaõiglased karistused. Balti Liidu esimees Laas Leivat oma kõnes nõudis 1980. aasta Moskva olümpiamängude boikoteerimist, kultuuri ja teadlaste vahetamise programmide lõpetamist. Juudi Kongressi esindaja ütles, et Kanada parlament ja valitsus eesotsas Po E. Tradeauga peavad asuma üksmeelselt kaitsma V, Fetkust, Ä. Scharanskit, A. Ginzburgi j b. Sündmust kommenteerisid Toronto lehed ja.oli näha TV-is„ , Toronto Raekoja ees poodiumil; me sel vabal maal ainult oma koda- • oli Ontario ^ombudsman1' A. Malo-ney/ Ontario parlamendiliikmed Lassi Grossman, Margaret Gampell,, linnanõunik Tony 0'Donohue ja teisi. Seal oli ka Balti Liidu, esimees , L - Leiyat, Läti' Föderatsiooni esimees T. Kronbergs ja rohkesti, leedu ühiskonnas :juhtivaid tegelasi, j Teadustaja prl. Kuraite i märkis,. • oi leedulased on kojs -oma sõprade- • gä; kogunenud selleks, ei. protesteerida leedu vabadusvõitleja Victoras Petkusele ebainimliku ja ebaõiglase karistuse^, määramise'' vastu. Samuti protesteerida ka teistele dissidentidele A. Scharanskile, A. Ginzburgi-le ebaõiglase karistuse määramise . vastu. Meie ei tee sellega [ venevas niku seisukohti.. " •• . Linnanõunik: T. 0'Donohueluges ette resolutsioom, milles . rõhutati, et; Toronto. linnanõukogu tunneb sügavalt kaasa leedulastele/ kes'protesteerivad leedulasele Victoras Petkusele. ja festele dissidentidele raske ja ebaõiglase karistuse määramise pärast tegude cesi,..mis Kanadas ega ühelgi vabal maal ei.' ole karistatav, kuritegu. Avaldavad ka protesti Ä. Scharans-kile, A. Ginzbürgile ja teistele raske karistuse määramise' pärast. Reso- 1 utsioonis nimetati veel Leedu / .Läti ja Eesti ebaõiglast okupatsiooni ja Helsingi leppe rikkumisi,.T.- 0'Dono-liue lõpetas: Leedu, Läti ja Eesti Usuteadusliku Instituudi õppejõud ja õpilased: Istuvad, vasakult: Juta Nõmmik, Aino Männistu, dr. Roman toi,>prao-st.Q/;^to> v praost;'Kar!./Raudsepp;^ OM Pint Kersti. Pmna, Seisavad:: Ülo'Saar, Edgar;-.Pihu>: Elmar. Jarvet^ Hsirio Ältosaar,Hans^Kivi/.Marthi .'Jõgi, "-. Albert Roosi, Kalle.. Merilo, Walter. Taal,; Arnold: Talistu, Evald Lilles-te, Väino Kaldma,Tärvo' Kasi,. Tiit Tralla, Elmar Kuningas, William. Ilves.: ;: ',•.'•. \ ; ... Foto — Ö. Haamer tast propagandat, sest meie avalda-' peavad saama vabaks! STOCKHOLM ,,Meie ^ teti kohut Vilniuses ja tunnistajateks olid ka kaks eestlast — Mart Niklus ja Enn Tarto, mõlemad Tartust./Eestlaste valvajatena olid kohal KGB! Tartu osakonna töötajad Kalev Vahe ja Hilda Lillemaa, Enn Tarto deklareeris, et. ta keel-Lnist osavõtust ja „noorsoo kõlbeli-dub tunnistamast ja vastamast küsi- sest rikkumisest"^ mis tähendab ho-mustele. Mart Niklus aga andis üle- moseksua.alsust. Viimane süüdistus vaate oma tutvusest kaebealuse Pet- ja on 'ilmselt juurde poogitud, et kusega, rõhutades, et selles ei olnud kaebealust rahva hulgas teha ebapo-midagi seadusevastast. Talle küsi- puiaarseks; Eesti Vangistatud Vaba-' musi leedulasest kohtunik Ignatas ei esitanud. Nikluse nõudmine, et tema sõnavõtt tõlgitakse ka leedu keelde (kaasasolev tõlk tõlkis vaid : vene keelde),: lükati tagasi; V Enn Tartot ja Mart Niklust ei lastud enam kolmapäevasele! kinnisele kohtuistungile motivatsiooniga, et nad on juba tunnistanud ja neid pole vaja, : . : ; Kolmapäeval kogunes 30 inimest kohtumaja ette palvuse pidamiseks; Petkuse eest, kes on katoliiklane. Petkust süüdistati ; Leedu Nõukogude krimmaalkoodeksi paragrahvide 68, 70 ja 112 järgi, mis kõnelevad nõukogudevastasest propagandast, nõukogudevastasest organisatsioo- Järgmine. kõneleja oli • Ontario „ombudsman" Arthur Ma-, loney..1''''•'• : Ta märkis, et viibis Kanada advokatuuri .esindajana . N. Liidus, et uurida.: dissidentide .õiguste küsimusi. Paar nädalat;tagasi, ta oli: Leningradis ja sai seal kokku paljude juudi jt. dissidentidega ning . ta kuulas nende kaebusi. '^.seletusi. Esitasvonia nõudmised N i i d i l "võimudele. Nad riõudsid N. Liidu .võimudelt dissidentide olukorra parandamist. Lõpuks juhtis, tähelepanu, et ka Kanadas õn olukorrad muutumas. „Su-ni". peatoimetaja P Worthingtoni.ja väljaandja D. Creightoni vastu alatud; süüdistuskampaania näitab, et P^dis ^ u on püüdnud sõuda kas • tema. alalisest asukohast,'Lääne-Ka ajakirjanduse vabadus on sellel vabal maal kadunud.. Meil .tuleb.võidelda 'üheskoos ebaõigluse vastu"N. Liidus ja ka Kanadas.. . Pikema kõne pidas • Balti Liidu esimees Laas Leivat. märkides muuseas, et Balti, rahvad võitlevad oma riikide iseseisvuse eest. \ Küsime, et miks veel paljud läänest teevad kõik, et vabandada Moskva kommunistlikku terrorit, tsensuuri ja väikerahvaste ekspluateerimist? Victoras Petkuse asi de-monsteerib J. Stalini. ajastut, mis pidi olema kadunud. Sovetid teavad, et Victoras Petkus on sümbol,:mis valmistab N. Liidu- II! äi STOCKHOtM — Turu ' skäärides femmisaarele uhuti randa kummi- Kanada libeäralide valitsuse sõja- Pa'gu^takse : rpgemendi ülem üm, paat, tugevasti lagunemisseisudis minister Barney Dansonile ei meel- '• ~ \ ' .. ' w „ oleva laibaga/teatab ajaleht ,,Turm, di Kanada nn. ,^ Sanomat", kes peab ^võimalikuks, et | a e n lent, railine toodi aasta' ? tagasi " 6 * ' r • ' ,. v ; T ... ^ ' kes; saatsid peaminister P..E. Tru-tema alalisest asukohast...Laane-Ka- . n f , , m i + x/ , ... Soome või RootsL : • j padast bhtariosseia: asetati Quebe^ d ' ^ d t e m a V e n e 5 n a a k u l a s" ^ V r' V I - • 1 u n i a u o s s e Ja asetati uueo^ ,tusel.B,Danson'viibis ka N; Liidu ,. Kahemeetriline .kummipaat sisal-; c;piinle Petawasse,.kus; puudub „i measufefo" iiimc:tatud Norilskis. näib viitavat äsjaoMe,. et; tegemist|ie'lehele, kus märkis, ;et temale; ei;: s i d : B. Dänsoir, dr. S. Haidasz ia W oli ettevalmistusega pikemaks merereisiks. meel di •• seillšed; eliityäeüigici, nagu on Tõenäoliselt algas reis kusagilt Deakon „Toronto Staris" õienduse, j kus. seletasid, et Kanadal tuleb õp- Esmaspäeval 17. juulil kell 8.00 suri Blackebergi haiglas seltskonnategelane ja kirjanik Helmi Mäelo. Leinama jäid abikaasa ja lapsed perekondadega. Helmi Mäelo (neiuna Peft) sündis 13. aprillil .1898 Elva vallas talupidaja tütrena. Tä võttis kogu oma pika elu jooksul aktiivselt osa eesti poliitilisest ja seltskondlikust tegevusest; oli Tartu Linnavolikogu liige ja ajakirja „Eesti fNaine" toimetaja. Helmi Mäelo pühendas eriti energiat nais- ja karskusliikumisele, sooritas kõnepidajana arvukaid reise kodumaal ja välismaadel. Seltskonnategevuse kõrval jõudis Helmi Mäelo kirjutada arvukaid teoseid, nii ilukirjanduslikke'k^ipo-dusvõitlejate Abistamiskeskusele saabunud informatsiooni kohaselt toimus Petkuse . protsess kinniste uste taga. protsessi esimesel päeval 10. juulil viibis kohturuumis 42 isi-küt. Viktoras Petkus toodi süüdistusakti ettelugemise ajaks kohtu-ruumi vangivalvurite vahel seljataha aheldatud kätega. Ta eitas esitatud süüdistust ja nimetas protsessi, komöödiaks. Lätlastest esines tunnistajana Ints Calitis Riiast. Eesti tunnistajaid taheti teistest eraldada. Nikluse ja Tarto protesti tulemusena paigutati nad lõpuks teistega samasse tunnistajate ruumi. Protsessi alguses tekkis, millegi pärast segadus ja viivitus. Seda seletati sellega, et kõik. tunnistajad polevat kohale ilmunud. - Viktoras Petkus, 49 aasta vanune filoloog, usklik inimõiguste 'aktivist, on varem kahel korral viibinud vangistuses 16 aastat. Ta bn alla kirju tanud reale avaldustele-ja protestidele. Viimastel aastatel on teda KGB poolt tagakiusatuna mitmel korral vahistatud. Kui novembris 1976 viie isiku poolt loodi Leedu Helsingi grupp, valiti Petkus selle esimeheks. Grupi poolt on koostatud kümmekond läände jõudnuil dokumenti inimõiguste rikkumise kohta. Kolm neist puudutavad eestlasi — Mart- Niklust, Enn Tartot:'ja Erik Üdamit. Petkus arreteeriti augustis 1977. ':; . v , ; ; , : ' / : ; . ^ - - ': Mart Niklus; 43 aasta vanune ornitoloog, inimõiguste aktivist, mõisteti 195? viieteistkümne:foto läände (Järg lk, 2) politseikomissar Erkki Katila soome Iteskkriminaalpolitseist; kes Ti- . ... . . sab, et mehel oli taskus miilgi Eesti le tõsiseid .raskusi. Balti rahvad R a ä d i o j a televisiooni identifitšee seisavad, eesliinil, et - nõuda orjasta- r i m i s k a a r t ( m m d a g a k a u a S e vees li-tud maadele iseseisvust ja vabadust, gunemise tõttu nimi oli ära uhutud. Victoras Petkus oli üks eesrindlik Lahkamisel on kindlaks tehtud, et nende ideede; eestvõitleja. Meil tu- m e e s o n s u m u d j ü b a möödunud sü leb mõjutada Kanada valitsust, et Igisel, ta tuletab Moskvale meelde, et tuleb täita oma rahvusvahelisi, kohus- ; seda2 langevarjurite rügement. Ta •viiras; et :see rügement; tuleb:.,lä^ Eesti rannast, sest leidude" järele on saata. Rügemendi üleni Jäcqües Norilski, väljaehitamisest ja ajaleh-soome võimud .kindlaks teinud, et Painchaud omakorda kritiseeris s.õ- tede jutt, et õhk Norilskis oli välja-mees, umbes 301 aasta vanuses oli jaministri väljendusi • ja leidis, et kannatamatu,!' sest iga labidatäis eestlane. / : .- •. ^ ; kui sõjaministrile ei meeldi, sõjaväe i mulda sisaldab seal hävitatud poiii- ~ Isikut ei ole olnud võimalik eliitüksused, siis. see tuleb; •Tumalu-.tiliste vangide ; laipu, o identifitseerida on ajalehele ütelnud sest, sest iga; väeüksuse, eesmargiks.' praeguste elanike V solvamine kes on mbodu.stada. ;,epidašt'.esmaklassi-j:Kän^da• külälisi-hasii..köstitasid'.: • list eliiitüksust. , / 1; ;B. D^nsoni peeti, üheks P . E . Tru- Selle. tulemuseks oli, et rügemen- deau nõuandjaks, et Sõlmiti vastas-di ülem J. Painchaud kutsuti Otta- tikune sõprusDrotokoll N. Liiduga, wasse, kus sõjavägede staabiülemal Arvatakse, et! Petawawas asuva rü- . oli temaga kahetunnine jutuajami- gemendi .laialisaatmise peapõhjü ne selle tulemusena admiral R. Falls tagastas J. Painchaudi omalt kohalt ja tema asemele määrati uus rüge- Identifitseerimiskaardi järele' võib:;mendi;.:ülem,;'-M sai kolonel ysi. 1. Tuleb sekkuda Victoras Petkuse ja teiste asjasse ning astuda välja nende kaitseks. 2. V. Petkusele ja teistele tuleb pakkuda, immigratsiooni võimalusi Kanadas. ' . : '3; Kui: need abinõud ei anna tagajärgi, siis tuleb kaaluda raskemate surveabinõude tarvitusele võtmist Siia kuuluvad 1980; aasta olümpiamängude boikoteerimine, seniste kultuuri •- vahenduse programmide lõpetamine ja teadlaste vahetuse kaotamine. Praeguse detente polii tika lõpetamine. .Selle järele võttis sõna . Ontario parfaniendiliige M. Cam^ pell,'-/ kes ütles, et ta toetab kõike seda. Ta avaldas imestust, et Helsingi lepe üldse ailakirjutati, kuna N. Liit j i ei pea ühtegi lepet. Oleks vajalik, et | i (Järg lk. 2) arvata, et põgenikul on midagi tegemist olnud Tallinna raadioga. Seal muidugi teatakse, kes teenistujaišt on kaduma läinud .. (EPL/MT). Kent Forster. B. Danson seletas: ajalehtedele» et Kanada ühiskonnas alluvad sõjaväelased tsiviilvõimudele ja sellepärast seks on, liberaalide valitsuse meeldida tahtmine Quebeci separatistidele, kes leiavad, et rügement toodi' Ontariosse selleks, et rakendada separatistide vastu. e • • o Esmaspäeval, 31. juuli toimub Eesti Majas kell 8 p.l. et veel kord kokku saada meie sõpradega Rootsist' ja Saksamaalt. Kavas ettekandeid ja valguspilte .„Koguja II" maailma laagrist. Tantsuks mängib„Kaja" orkester, Sissepääs;väliskülalistele tasuta;, ja „omadele" väike tasu kulude katteks. EGMK JA ESMK. aitai ii-iFt iiBUDiiaVi •HDriBiiaiiniiniianouauaupiiaiiH estssse „MEIE ELU"- TALITUSES TORONTO EESTI MAJAS MÜÜGIL H WINtMlO:(|1.00) THE PROVINCIAL (5; LOTO CANADA LOTERIIPILETID. Preester Vello Salole on üks Eestisse suletud; nagu ta mõne päeva eest Helsingis koges. Kuigi ta möödunud aasta oktoobris sisse lasti ja pääses juurde kirjanikele ja võttis osa peapiiskop Alfred Toominga matustest> ei lastud teda Helsingi sadamas Tallinna laevale — nagu selgus Moskva otsesel korraldusel. Vello Salo oli taotlenud soome reisibüroo kaudu tavalist lühikülas^ tust Tallinna koos soomlastega. Nagu nende reiside kord on, võttis reisibüroo passid viseerimiseks oma kätte esmaspäeval ja reedel sai ta selle tagasi koos sissesõiduloaga. Sadamas aga laeva passikontroll leidis, et tema viisaga ei olevat kõik korras ja teda laeva pardale ei lastud. Nõukogude saatkond andis seletuse: „Kahjuks saabus välisministeeriumilt korraldus Teid mitte sisse lasta". See tähendas lõplikku keeldu Eestisse pääsemiseks. Dr. Salol suri hiljuti ema ja ta taotles siis Nõukogude saatkonnast I Ottawast luba matusele sõiduks, mi- *•\ aBiii5UBiiiiiiiiiDiiniiaiiDii.oiiaiiiiiiflnaiiaiiniiaii^ aga ei antud. - Teema-: Kalev-Estienne^võimlejad ja Toronto „waterscaps". Fotograaf - KARIN VAGISTE „Gallery One" - asub Forest Hiilis Learning Resources Centre, 666 Eglintoh Ave. W.- • Fotograafiga kohtumine 31. juulil ja 2.*augustil-õhtul kl. ^ Fotonäitus kestab 26. juulist — 4. augustini.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, July 27, 1978 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1978-07-27 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E780727 |
Description
Title | 1978-07-27-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | GAL LIBRARY 0/ CAITAJA . 395. Wellington S t r ö Order sect Ottawa» Ont „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti 'Majas^-958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop., kl. 9 h.-5 p l , esmasp. ja neljap, kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p l . Tellimishinnad: Kanadas: l a . $24.00, 6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k, 14.00, ,3 k. 9.00. Ülemere-maadesse: l a . $30.00, 6 k. $16.00, 3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 ä. $13.50, 6 k. $6.75. Kiri ja lennu-postilisa USA-sse: 1 a.( $14.50, 6 k; $7,25. Lennupostilisa.. Ülemeremaa-desse: 1. a. $23. 50, 6 k. $11.75. Üksiknumber —.50c. Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.75, tekstis .$3.50, kuulutuste küljel $3.25. .Secohd;CIass-.MaiI Registratioii No. 1354. „OUR LIFE" „MEIE ELU" — Estonian Weekly. Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K 2R6 © Tel. 466^0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja/New Yorgis B. Par* ming, 473iLuhmann Dr., New Mil-ford, NJ., USA, Tel. (201) 262-0773 „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. Nr. 30 (1485) 1978 •UBtHiCIgt NELJAPÄEVAL, 27. JUULIL — THURSDAY, JULY .27 M I W H I M H I T f l l iN I ii 11 | | XXIX aastakäik Leedysasfa profesfidemönstratsioon lorasite raetega ees aissi-denfsd © karistamise pärast r Möödunud neljapäeva õhtul kogunes Toronto raekoja ette tuhandepealine leedulaste pere, kellede hulgas oli lätlasi ja ka mõned eestlased. Nõuti Victoras Petkusele ja teistele dissidentidele raskete karistuste määramise puhul vabadust Leedule, Lätile ja Eestile ning rangete abinõude ^asutusele võtmist, et avaldada survet Moskvale. Selleks loeti linnanõunik Tony OT)onohüe poolt ette Toronto linnanõukogu resolutsoon,: milles mõisteti hukka Victoras Petkusele ja teistele määratud karmid ja ebaõiglased karistused. Balti Liidu esimees Laas Leivat oma kõnes nõudis 1980. aasta Moskva olümpiamängude boikoteerimist, kultuuri ja teadlaste vahetamise programmide lõpetamist. Juudi Kongressi esindaja ütles, et Kanada parlament ja valitsus eesotsas Po E. Tradeauga peavad asuma üksmeelselt kaitsma V, Fetkust, Ä. Scharanskit, A. Ginzburgi j b. Sündmust kommenteerisid Toronto lehed ja.oli näha TV-is„ , Toronto Raekoja ees poodiumil; me sel vabal maal ainult oma koda- • oli Ontario ^ombudsman1' A. Malo-ney/ Ontario parlamendiliikmed Lassi Grossman, Margaret Gampell,, linnanõunik Tony 0'Donohue ja teisi. Seal oli ka Balti Liidu, esimees , L - Leiyat, Läti' Föderatsiooni esimees T. Kronbergs ja rohkesti, leedu ühiskonnas :juhtivaid tegelasi, j Teadustaja prl. Kuraite i märkis,. • oi leedulased on kojs -oma sõprade- • gä; kogunenud selleks, ei. protesteerida leedu vabadusvõitleja Victoras Petkusele ebainimliku ja ebaõiglase karistuse^, määramise'' vastu. Samuti protesteerida ka teistele dissidentidele A. Scharanskile, A. Ginzburgi-le ebaõiglase karistuse määramise . vastu. Meie ei tee sellega [ venevas niku seisukohti.. " •• . Linnanõunik: T. 0'Donohueluges ette resolutsioom, milles . rõhutati, et; Toronto. linnanõukogu tunneb sügavalt kaasa leedulastele/ kes'protesteerivad leedulasele Victoras Petkusele. ja festele dissidentidele raske ja ebaõiglase karistuse määramise pärast tegude cesi,..mis Kanadas ega ühelgi vabal maal ei.' ole karistatav, kuritegu. Avaldavad ka protesti Ä. Scharans-kile, A. Ginzbürgile ja teistele raske karistuse määramise' pärast. Reso- 1 utsioonis nimetati veel Leedu / .Läti ja Eesti ebaõiglast okupatsiooni ja Helsingi leppe rikkumisi,.T.- 0'Dono-liue lõpetas: Leedu, Läti ja Eesti Usuteadusliku Instituudi õppejõud ja õpilased: Istuvad, vasakult: Juta Nõmmik, Aino Männistu, dr. Roman toi,>prao-st.Q/;^to> v praost;'Kar!./Raudsepp;^ OM Pint Kersti. Pmna, Seisavad:: Ülo'Saar, Edgar;-.Pihu>: Elmar. Jarvet^ Hsirio Ältosaar,Hans^Kivi/.Marthi .'Jõgi, "-. Albert Roosi, Kalle.. Merilo, Walter. Taal,; Arnold: Talistu, Evald Lilles-te, Väino Kaldma,Tärvo' Kasi,. Tiit Tralla, Elmar Kuningas, William. Ilves.: ;: ',•.'•. \ ; ... Foto — Ö. Haamer tast propagandat, sest meie avalda-' peavad saama vabaks! STOCKHOLM ,,Meie ^ teti kohut Vilniuses ja tunnistajateks olid ka kaks eestlast — Mart Niklus ja Enn Tarto, mõlemad Tartust./Eestlaste valvajatena olid kohal KGB! Tartu osakonna töötajad Kalev Vahe ja Hilda Lillemaa, Enn Tarto deklareeris, et. ta keel-Lnist osavõtust ja „noorsoo kõlbeli-dub tunnistamast ja vastamast küsi- sest rikkumisest"^ mis tähendab ho-mustele. Mart Niklus aga andis üle- moseksua.alsust. Viimane süüdistus vaate oma tutvusest kaebealuse Pet- ja on 'ilmselt juurde poogitud, et kusega, rõhutades, et selles ei olnud kaebealust rahva hulgas teha ebapo-midagi seadusevastast. Talle küsi- puiaarseks; Eesti Vangistatud Vaba-' musi leedulasest kohtunik Ignatas ei esitanud. Nikluse nõudmine, et tema sõnavõtt tõlgitakse ka leedu keelde (kaasasolev tõlk tõlkis vaid : vene keelde),: lükati tagasi; V Enn Tartot ja Mart Niklust ei lastud enam kolmapäevasele! kinnisele kohtuistungile motivatsiooniga, et nad on juba tunnistanud ja neid pole vaja, : . : ; Kolmapäeval kogunes 30 inimest kohtumaja ette palvuse pidamiseks; Petkuse eest, kes on katoliiklane. Petkust süüdistati ; Leedu Nõukogude krimmaalkoodeksi paragrahvide 68, 70 ja 112 järgi, mis kõnelevad nõukogudevastasest propagandast, nõukogudevastasest organisatsioo- Järgmine. kõneleja oli • Ontario „ombudsman" Arthur Ma-, loney..1''''•'• : Ta märkis, et viibis Kanada advokatuuri .esindajana . N. Liidus, et uurida.: dissidentide .õiguste küsimusi. Paar nädalat;tagasi, ta oli: Leningradis ja sai seal kokku paljude juudi jt. dissidentidega ning . ta kuulas nende kaebusi. '^.seletusi. Esitasvonia nõudmised N i i d i l "võimudele. Nad riõudsid N. Liidu .võimudelt dissidentide olukorra parandamist. Lõpuks juhtis, tähelepanu, et ka Kanadas õn olukorrad muutumas. „Su-ni". peatoimetaja P Worthingtoni.ja väljaandja D. Creightoni vastu alatud; süüdistuskampaania näitab, et P^dis ^ u on püüdnud sõuda kas • tema. alalisest asukohast,'Lääne-Ka ajakirjanduse vabadus on sellel vabal maal kadunud.. Meil .tuleb.võidelda 'üheskoos ebaõigluse vastu"N. Liidus ja ka Kanadas.. . Pikema kõne pidas • Balti Liidu esimees Laas Leivat. märkides muuseas, et Balti, rahvad võitlevad oma riikide iseseisvuse eest. \ Küsime, et miks veel paljud läänest teevad kõik, et vabandada Moskva kommunistlikku terrorit, tsensuuri ja väikerahvaste ekspluateerimist? Victoras Petkuse asi de-monsteerib J. Stalini. ajastut, mis pidi olema kadunud. Sovetid teavad, et Victoras Petkus on sümbol,:mis valmistab N. Liidu- II! äi STOCKHOtM — Turu ' skäärides femmisaarele uhuti randa kummi- Kanada libeäralide valitsuse sõja- Pa'gu^takse : rpgemendi ülem üm, paat, tugevasti lagunemisseisudis minister Barney Dansonile ei meel- '• ~ \ ' .. ' w „ oleva laibaga/teatab ajaleht ,,Turm, di Kanada nn. ,^ Sanomat", kes peab ^võimalikuks, et | a e n lent, railine toodi aasta' ? tagasi " 6 * ' r • ' ,. v ; T ... ^ ' kes; saatsid peaminister P..E. Tru-tema alalisest asukohast...Laane-Ka- . n f , , m i + x/ , ... Soome või RootsL : • j padast bhtariosseia: asetati Quebe^ d ' ^ d t e m a V e n e 5 n a a k u l a s" ^ V r' V I - • 1 u n i a u o s s e Ja asetati uueo^ ,tusel.B,Danson'viibis ka N; Liidu ,. Kahemeetriline .kummipaat sisal-; c;piinle Petawasse,.kus; puudub „i measufefo" iiimc:tatud Norilskis. näib viitavat äsjaoMe,. et; tegemist|ie'lehele, kus märkis, ;et temale; ei;: s i d : B. Dänsoir, dr. S. Haidasz ia W oli ettevalmistusega pikemaks merereisiks. meel di •• seillšed; eliityäeüigici, nagu on Tõenäoliselt algas reis kusagilt Deakon „Toronto Staris" õienduse, j kus. seletasid, et Kanadal tuleb õp- Esmaspäeval 17. juulil kell 8.00 suri Blackebergi haiglas seltskonnategelane ja kirjanik Helmi Mäelo. Leinama jäid abikaasa ja lapsed perekondadega. Helmi Mäelo (neiuna Peft) sündis 13. aprillil .1898 Elva vallas talupidaja tütrena. Tä võttis kogu oma pika elu jooksul aktiivselt osa eesti poliitilisest ja seltskondlikust tegevusest; oli Tartu Linnavolikogu liige ja ajakirja „Eesti fNaine" toimetaja. Helmi Mäelo pühendas eriti energiat nais- ja karskusliikumisele, sooritas kõnepidajana arvukaid reise kodumaal ja välismaadel. Seltskonnategevuse kõrval jõudis Helmi Mäelo kirjutada arvukaid teoseid, nii ilukirjanduslikke'k^ipo-dusvõitlejate Abistamiskeskusele saabunud informatsiooni kohaselt toimus Petkuse . protsess kinniste uste taga. protsessi esimesel päeval 10. juulil viibis kohturuumis 42 isi-küt. Viktoras Petkus toodi süüdistusakti ettelugemise ajaks kohtu-ruumi vangivalvurite vahel seljataha aheldatud kätega. Ta eitas esitatud süüdistust ja nimetas protsessi, komöödiaks. Lätlastest esines tunnistajana Ints Calitis Riiast. Eesti tunnistajaid taheti teistest eraldada. Nikluse ja Tarto protesti tulemusena paigutati nad lõpuks teistega samasse tunnistajate ruumi. Protsessi alguses tekkis, millegi pärast segadus ja viivitus. Seda seletati sellega, et kõik. tunnistajad polevat kohale ilmunud. - Viktoras Petkus, 49 aasta vanune filoloog, usklik inimõiguste 'aktivist, on varem kahel korral viibinud vangistuses 16 aastat. Ta bn alla kirju tanud reale avaldustele-ja protestidele. Viimastel aastatel on teda KGB poolt tagakiusatuna mitmel korral vahistatud. Kui novembris 1976 viie isiku poolt loodi Leedu Helsingi grupp, valiti Petkus selle esimeheks. Grupi poolt on koostatud kümmekond läände jõudnuil dokumenti inimõiguste rikkumise kohta. Kolm neist puudutavad eestlasi — Mart- Niklust, Enn Tartot:'ja Erik Üdamit. Petkus arreteeriti augustis 1977. ':; . v , ; ; , : ' / : ; . ^ - - ': Mart Niklus; 43 aasta vanune ornitoloog, inimõiguste aktivist, mõisteti 195? viieteistkümne:foto läände (Järg lk, 2) politseikomissar Erkki Katila soome Iteskkriminaalpolitseist; kes Ti- . ... . . sab, et mehel oli taskus miilgi Eesti le tõsiseid .raskusi. Balti rahvad R a ä d i o j a televisiooni identifitšee seisavad, eesliinil, et - nõuda orjasta- r i m i s k a a r t ( m m d a g a k a u a S e vees li-tud maadele iseseisvust ja vabadust, gunemise tõttu nimi oli ära uhutud. Victoras Petkus oli üks eesrindlik Lahkamisel on kindlaks tehtud, et nende ideede; eestvõitleja. Meil tu- m e e s o n s u m u d j ü b a möödunud sü leb mõjutada Kanada valitsust, et Igisel, ta tuletab Moskvale meelde, et tuleb täita oma rahvusvahelisi, kohus- ; seda2 langevarjurite rügement. Ta •viiras; et :see rügement; tuleb:.,lä^ Eesti rannast, sest leidude" järele on saata. Rügemendi üleni Jäcqües Norilski, väljaehitamisest ja ajaleh-soome võimud .kindlaks teinud, et Painchaud omakorda kritiseeris s.õ- tede jutt, et õhk Norilskis oli välja-mees, umbes 301 aasta vanuses oli jaministri väljendusi • ja leidis, et kannatamatu,!' sest iga labidatäis eestlane. / : .- •. ^ ; kui sõjaministrile ei meeldi, sõjaväe i mulda sisaldab seal hävitatud poiii- ~ Isikut ei ole olnud võimalik eliitüksused, siis. see tuleb; •Tumalu-.tiliste vangide ; laipu, o identifitseerida on ajalehele ütelnud sest, sest iga; väeüksuse, eesmargiks.' praeguste elanike V solvamine kes on mbodu.stada. ;,epidašt'.esmaklassi-j:Kän^da• külälisi-hasii..köstitasid'.: • list eliiitüksust. , / 1; ;B. D^nsoni peeti, üheks P . E . Tru- Selle. tulemuseks oli, et rügemen- deau nõuandjaks, et Sõlmiti vastas-di ülem J. Painchaud kutsuti Otta- tikune sõprusDrotokoll N. Liiduga, wasse, kus sõjavägede staabiülemal Arvatakse, et! Petawawas asuva rü- . oli temaga kahetunnine jutuajami- gemendi .laialisaatmise peapõhjü ne selle tulemusena admiral R. Falls tagastas J. Painchaudi omalt kohalt ja tema asemele määrati uus rüge- Identifitseerimiskaardi järele' võib:;mendi;.:ülem,;'-M sai kolonel ysi. 1. Tuleb sekkuda Victoras Petkuse ja teiste asjasse ning astuda välja nende kaitseks. 2. V. Petkusele ja teistele tuleb pakkuda, immigratsiooni võimalusi Kanadas. ' . : '3; Kui: need abinõud ei anna tagajärgi, siis tuleb kaaluda raskemate surveabinõude tarvitusele võtmist Siia kuuluvad 1980; aasta olümpiamängude boikoteerimine, seniste kultuuri •- vahenduse programmide lõpetamine ja teadlaste vahetuse kaotamine. Praeguse detente polii tika lõpetamine. .Selle järele võttis sõna . Ontario parfaniendiliige M. Cam^ pell,'-/ kes ütles, et ta toetab kõike seda. Ta avaldas imestust, et Helsingi lepe üldse ailakirjutati, kuna N. Liit j i ei pea ühtegi lepet. Oleks vajalik, et | i (Järg lk. 2) arvata, et põgenikul on midagi tegemist olnud Tallinna raadioga. Seal muidugi teatakse, kes teenistujaišt on kaduma läinud .. (EPL/MT). Kent Forster. B. Danson seletas: ajalehtedele» et Kanada ühiskonnas alluvad sõjaväelased tsiviilvõimudele ja sellepärast seks on, liberaalide valitsuse meeldida tahtmine Quebeci separatistidele, kes leiavad, et rügement toodi' Ontariosse selleks, et rakendada separatistide vastu. e • • o Esmaspäeval, 31. juuli toimub Eesti Majas kell 8 p.l. et veel kord kokku saada meie sõpradega Rootsist' ja Saksamaalt. Kavas ettekandeid ja valguspilte .„Koguja II" maailma laagrist. Tantsuks mängib„Kaja" orkester, Sissepääs;väliskülalistele tasuta;, ja „omadele" väike tasu kulude katteks. EGMK JA ESMK. aitai ii-iFt iiBUDiiaVi •HDriBiiaiiniiniianouauaupiiaiiH estssse „MEIE ELU"- TALITUSES TORONTO EESTI MAJAS MÜÜGIL H WINtMlO:(|1.00) THE PROVINCIAL (5; LOTO CANADA LOTERIIPILETID. Preester Vello Salole on üks Eestisse suletud; nagu ta mõne päeva eest Helsingis koges. Kuigi ta möödunud aasta oktoobris sisse lasti ja pääses juurde kirjanikele ja võttis osa peapiiskop Alfred Toominga matustest> ei lastud teda Helsingi sadamas Tallinna laevale — nagu selgus Moskva otsesel korraldusel. Vello Salo oli taotlenud soome reisibüroo kaudu tavalist lühikülas^ tust Tallinna koos soomlastega. Nagu nende reiside kord on, võttis reisibüroo passid viseerimiseks oma kätte esmaspäeval ja reedel sai ta selle tagasi koos sissesõiduloaga. Sadamas aga laeva passikontroll leidis, et tema viisaga ei olevat kõik korras ja teda laeva pardale ei lastud. Nõukogude saatkond andis seletuse: „Kahjuks saabus välisministeeriumilt korraldus Teid mitte sisse lasta". See tähendas lõplikku keeldu Eestisse pääsemiseks. Dr. Salol suri hiljuti ema ja ta taotles siis Nõukogude saatkonnast I Ottawast luba matusele sõiduks, mi- *•\ aBiii5UBiiiiiiiiiDiiniiaiiDii.oiiaiiiiiiflnaiiaiiniiaii^ aga ei antud. - Teema-: Kalev-Estienne^võimlejad ja Toronto „waterscaps". Fotograaf - KARIN VAGISTE „Gallery One" - asub Forest Hiilis Learning Resources Centre, 666 Eglintoh Ave. W.- • Fotograafiga kohtumine 31. juulil ja 2.*augustil-õhtul kl. ^ Fotonäitus kestab 26. juulist — 4. augustini. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-07-27-01