1977-05-13-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
REEDEL, 13. MAIL - FRŠDAY, MÄY 13 ,^eie ,Bu" oir. 19 (1422) 1977 Balti Uit eestlast® iuhtimisele M. Toomes emadepäeval aktusekõ-net pidamas. Foto — 0. Haamer Emadepäeval esitati Ilme Ivaridi lastenäidend» Ees — Maipornikas (Jan Hopp) ja Lepalind (linda Silm). Taga — lilled. Foto — 0. Haamer IENDÜSK00LIEMÄDIPÄI Toröeto emadepäevade sarjas oli E S . Täienduskooli poolt korraldatud emadepäev üks suuremaid ja säravamaid, õige, vara pühapäeva, 8. mai hommikul oli Eesti Majas juba koolijuhataja paari abilisega, kes korraldasid kulisse, seadsid . lava, asetasid toole ja tegid viimaseid harjutusi lastega. Kui eesriie külalistele avanes, ilutses laval kütkestav ke-vadpilt, milles keset rohelust õilmit-sesid õunapuu õied. Publikut tervitas koolijuhataja juhtmõttega; „Lilled, mis kinnitati, emadele rinda, sümboliseerivad laste armastust emale. Niikaua kui kestab meie ühiskonnas lillekinnitamise komme eesti emale, niikaua püsib ka meie emakeel..." . . . Lydia Aruvalla ja Leena Norheimi juhatusel laulis õpilaskoor „Einale", „Kevadel" jä „Isamaa hiilgava pin-nalta". Laulud kõlasid kaunilt, sõnad olid lastel peas ja diktsioon selge, puhus. II klassi õpilased deklamee-risid kooris „Ema, Emakene". Endla Rüdmiku juhatusel. iNad tõendasid, et kui mul on päris paha, mul on sind siis nii väga1 vaja — lubadusega: palju parem olla tahan.ma. Kindlalt ja armsalt kandis ette oma laulu „Kui mul oleks linnu^iib" I kl. õpilane Rita Lees. ,>E-ma! sülle" dekla-meerisid tarmukalt I kl. õpilased L i i sa Kaid, Välja Reinsalu, Peeter Roo se, Ingrid Kängsepp ja^ Särina Ves terbloom. Kolme viiulisoologa esines Särina Vesterblom. Loodame temast tõusvat „tähte". , .) • Aktusekõnes Merike Toomes ütles, see au, et just teda kutsuti kõnelema emadepäeva aktusele, osaliselt kuulub tema emale, sest ema on talle eesti keelt õpetanud, teed eesti ühiskonda näidanud, eesti kooli saatnud ; ning hoole ja armastusega valvanud, et noor "Merike ikka eesti elust, osa võtaks. Analüüsides inimese eluraa-xnatut, ütles Merike Toomes, selles raamatus kirjutavad inimese vane- ;" mad koos sõpradega ja teistega, kellega elus kokku puudutakse. Neid lehekülgi sirvides selgub, et üheski teises inimeses ei ole peidus meie heaks nii palju kui emsis. Emas jätkub tuge, hoolt ja armastust seni kuni ta elab. ; - Eesti ema on eesti noorte eluraa-matusse - kirjutanud- palju ilusaid jutte. Ta räägib ühest maast sealpool Läänemerd; kus vanaisa meile kätte aitas võita vabaduse. Seal näeme kodu, kus enne päikesetõusu isa töötas . kuldkollasel rukkipõllulja ema hoolel valmis õunaaed ja akna .all lillepeenar. See maa on nii ilus, et kõik, kes seal on elanud, sinna tagasi- igatsevad. Meie teame, et maailmas on vähe rahvaid, kes võivad uhkustada selle- .. ga, et nad on sõja võitnud Nõukogude Liiduga ja sellega endale .ka iseseisvuse. Üks.neist on Eesti. Sellest maast on üle käinud, mitmed võõrad võimud/asa armastanud; on teda ai-mistletult liblikana Anne Käärid, laulis ja deklameeris meeldivalt lin-nuemana õpilane Rutt Küng ning julgelt lõõritavad linnupojad olid: Riina Kindlam, Heikki Sillaste, Andres Nurm ja Andrus Küng. Shoti rahvatantsuks vahetas omad eesti rahvariided shoti rähvariietega II kl. õpilane Moira Kurm. Tema shotlännast ema oli Moirale selle tantsu hästi selgeks õpetanud. III kl. õpilasele Peeter Sõrrale juhtus emadepäeva eelõhtul õnnetus. i(Popsikali" pulk vigastas hambaid ja suulage nii, et ema pidi Peetri arsti juurde viima. Sellest hoolimata, et suulagi valutas deklameeris kohusetundlik poiss kenasti „Ema, võta põlvele!" . Virtuooslikult võimles lindiga õpilane Liisa Vähi, pälvides publiku kiitust, tuntud tantsijad Anne Käärid, Erika Niit j a meister Kai Käärid esi tasid pantomiim* „Emale". Huumori küllane pantomiin ütles liigutuste ja muusikaga, et noorte mõjul tärkab vanaemaski nooruslikkus ja: tantsu tahe. Hästi, kõlavalt laulsid II, III jä IV'klassi tütarlapsed viisikaid ke-vadlaule.' " Rahvatantsud tubli Merike Toome-se juhatusel olid nauditavad. Pillimeheks oli Peeter Jeeger ja tantsijateks Mait Äinsaar, Pia Kori, Urmas Kori, Karin Meipoom, Juta Metsala, Kristiina Neps, Linda Paju, Leo Saagi ja Toomas Säägi. '. Ilme - Ivandi näidendis „Kingitus Baiti Liidu koosoleku avas möödunud nädala kolmapäeval tervitustega Leedu ühiskond Kanadas esimees J . R. Simanavicius, kes märkis, et liit avaldas möödunud aastal i n . tensiivset tegevust. Viidi läbi traditsiooniline Balti küüditamisaasta^ päev 15. juunil 1976. a. Leedu majas. Toimus kolme rahva ühine töökoosolek möödunud sügisel Leedu majas, kus kõnelejaks olid Jüri Symko, Ukraina föderatsiooni esimees ja Vera Yuzik. Sellele järgneval inimõiguse päeval Toronto koolivalitsuse hoones 252 Bloor St. kõneles senaator Paul Yuzik. Suremaks ja õnnestunumaks ürituseks oli Balti õhtu korraldamine Parlamendimäel märtsikuul. Ontario Science . Centres toimus - veel: Balti näitus. Balti Liidu algatusel toimusid mitmed nn. seitsme rahva esindajate koosolekud Ida-Euroopa ühiste probleemide lahendamiseks. Koguti, materjale Helsingi järelkon-verentsi jaoks Belgradis jne. Kuulati ära liidu osakondade ülevaated Ottawa osakonnast jne. Balti Naiste nõukogu aruanne. Laekur V. Raiend esitas rahalise aruande ja •esitati revisjonikomisjon protokoll.. Järgnes elav sõnavõtmine. Selgus, et möödunud sügisel kolme Balti rahva ühisel töökosolekul valitud laimu vastu võitlemise komitee (Antydefamation League). ei ole veel tegevusse astunud. Sinna pidi kuuluma üks jurist igast kolmest Balti rahvast, kuid juristide kutsumiseks puudus raha. Leiti, et Kirikute Maailmatut võitleb küll vägivalja vastu Aafrikas, kuid ei sekku kunagi N, Liidu impeeriumis toimuva vägivalla ja terrori hukka mõistmiseks. Eelseisvaks kaheks aastaks jaks; presideerimine Balti Liidus eestlaste kätte. Uueks. Balti Liidu esimeheks valiti L. Leivat,- abiesimeheks A, Ti-nits,. sekretäriks E. Altösaar ja revisjonikomisjoni A. Kala. Lätipool-seks abiesimeheks on L. Lukss jä Jee-dulastest abiesimeheks J. R. Simanavicius. Balti naiste nõukogu esinaiseks valiti Henny Aru ja. L. Leivat esitas uue töökava, kus esikohal küüditamispäeva tähistamine, 'koostöö Balti Maailmaliiduga USA-s, kus ka presideerimine eestlaste käes, Belgradi konverentsiks materjalide kogumine, Balti õhtu ettevalmistus-jne. .,; . «Meie Elu" aiioiiiiiiiiiiiiiiiniil 1. rida vasakult: Anneli Järvel, Ena Meriörg, Tiina Tamm, Aimi Ilves, Ava Kiilaspea, Lea Vares. 2. rida: Eda Ader, Leena Vaikla, Ingrid Birk, Ann Aug, Susan Silma, Ene Tombak. 3. rida: Epp Ots, Linda Kukk, Aili Kivi, Tiina Toop, Ingrid Piil, Linda Turu. 4. rida: Ellen Heine, Ingrid Sepp, Kristiina Meipoom, triinalVIölder, Tiina Pajos, Helle Ehvert. 5. rida: Tiiu Vaikla, Indrek Koop, Mihkel Tombak, Robert Kivi, Robert Wessmann, Mark Saar. 6-rida: Tormi Jogeda, Toomas"Raja, Mark Kass, Ma>k Kann. Rubergife kunsti oli" palju sädelevust. Seal esinesid läikivas sinisvariatsioonides kostüümides, vihmapiisad, täpilised lepa^ triinud, lepalind, maipõrnikäs ja lilled, sinililled,ülased, kullerkupud ja jaanililled. Tegelased olid:' Vivian Oder, Ellen Valter, Tuula Hopp, Linda Kolli, Karin Meipoom, Linda nult omad.. Õpetuseks ütleb' eesti Makk, Linda Silma,; Jan Hopp; Kalli -ma, et kulla ja ehete asemel on pah ju tähtsam teadmine, et elus .saab edasi ikkagi ainult enese löö ja vae-vagal Meil ei ole praegu vaba Eestit, aga kui selle tagasi saamiseks1 tuleb veelkord-võidelda, siis on see maa seda väärt, et tema eest võideldakse. Iga töö, mille sihiks on meie maa vabaduse taastamine, on auväärt. Meie noored ei saa seda maad lugeda oma sünnimaaks, aga kui meenutame ema poolt räägitud jutte tekib. ka meis. kodulunne. Me teame, kus on meie esivanemate elujuufed ja selle kaudu saame ka teada, kus on meie endi elujuured. Eesti ema on meile annud identsuse alates sündimisest.: Mõttes ulatame eesti emale kõige rõõmu, mure ja vaeva eest mida ta on meie -kasvatades näinud, kimou-kesi sinililli j-a ülaseid, mis köidetud musta paelaga. Kiljutagu sinililled jagatud, rõõmuhetki; must pael. muresid ja Vaeva, ülased ilusaid helgeid lootusi-ja soove! Peale meeldivat( aktusekõnet kõlas traditsiooniline ühislaul „£ma- :' SÜda".-' /j; . Etteastes LKevade idüll" tantsis vii- Hubel,. Tiina Hubel, Karin Jürman, Ingrid Jünnah, Kristi Liidig, Seliiia Reiman; Liisa Vähi, Cindy Härm, Anita .Kivi, Ingi-Mai Loorand, Lisa Lambur,. Moira Kurm, Linda Nor-heim. Näidendit juhatas koolijuhataja E. Ründva, tantse, õpetas L. Luide ja kaunid kostüümid valmistas pr. Loorand. Näidendit) ; tais kevad-värskust ja liiklust, oli mõnus vaadata/. Lõppsõna aktusele, mis oli pühendatud eesti emale, eesti kodule ja isamaale ütles H. Lupp. H. Lupp ütles, südamest tänu emadele ja vanaemadele ning ühtlasi tunnustati emadepäeva ettevalmistajaid 'ja.aktusekõrielejat lillekimpude ja.aplausiga. Kiitust, ja lil.lekimpe jagati Merike Toomesele, Ilme Ivandi-le, Enn Rünclvale. Lüdvig Luidele, Lydia Aruvallale, Kai Kääridile, pr. Loo ranna Ic j.a nr. Kurm iie. Hästi tehtud! ' Hans. Lupp teatas koosolijatel.e ka peaminister Davise teadet ja lubadust anda rahvusgruppide koolidele moraalset j-a majanduslikku toetust, mis kergendab tunduvalt meie koolitööd. Ka mainis koolikomitee esi- . 30. aprillist kuni 1. maini toimus Montrealis Jaani, kirikui seltskondlikus saalis. Endel Rubergi kunstinäitus, millest seekord oli kujunenud perekondlik sündmus, kuna Endel Rubergiga koos esinesid arhitektuuri õppivad Ingrid ja Kalev Ruberg. Ingrid ja Kalev Rubergitelt oli kokku 10 akvarelli, tushi, pliiatsi ja segatehnikat. Endel Rubergilt aga 31 akvarelli külmetus tehnikas ning 11 loomingut nahal; tema osakond oli. näitusel teravmeelselt ära märgitud Henn Arvo osava käega loodud karikatuuriga Endel Ruberg'ile iseloomustavas poosis ning näoilmes. Akvarellide külmutustehnikas, mille loojaks Endel Ruberg ise, hakkas eriti silma „Jaaniöö muinasjutt" kus suveöö motivile oli külmutustehnika juurde loonud harukordse peenfili-graanina vimistletüd sõnajalgu, meenutades midagi taolist mis meile kõigile on hästi tuntud talvel jäälilledena külmunud aknail. Nahaloomingute alal ei näi Ende].. Rubergi l kunagi tulevat puudus nägemuslikkusest ning sümboolsusest. Tema loomingud on alati sügavamõttelised, millede lahendusist arusaamiseks Tähieb vaja kunstniku enda selgitamist; Näitusel oli seekord mõjuvamaiks nahalbominguks „Kit-sad ja laiad teed" — jalgradadest kolme risti juure üles Kolgata mäe-le. r .• " _Saalitäiest kunstiloomingu viiiia-panekuist kujunes Montreali sellekevadine nauditavaim ning elamusrohkeim kunstiline suursündmus. : ; . . •'• • -S. T©r®M@ Eesti! MdekJybi Osavõtt esimesest 'turniirist oli elav. Rõõmustav, oli näha Uno We-singi't üle pika aja. Tulemused: 1. Uno Wesingi .5 p_ 2. Ingvar Liitoja. 3 p.. 3—4. Endel "Talve, ja Boris Bockfeldt .3; p.,' 5-_6 Jaak Järve ja H. Loorits 2 p. 7. Hii-iar Pintson 1 p. Noorim • osavõtja oli 10 'a.Vvana Andres'Loorits. : mees, ?t praegu .on taotlemisel ,.q-e-! diti" nõudmine eesti keelele meie 1 keskkooli lõpetajatele, mis soodus-'I C U ! '' tab.eesti'keskööli lõpetajail astumist ülikooli. ; • : ; Toronto Eesti Keskkooli lõpuaktus peeti möödunud reede õhtul. Kella seitsmeks oli Eesti Maja suur saal tulvil lastevanemaid ja õpilasi. Sissejuhatavas sõnavõtus kooli juhataja Edgar Marten juhtis tähelepanu kooli omapärasusele — kool on vabatahtlik. Ta kriipsutas alla nii õpilaste, kui ka lastevanemate suurt enese •— sundimist ja tahet (aplaus) ja tänas õpilasi ja õpetajaid tehtud töö ja hea koostöö eest, soovides jõudu ja jätkuvat huvi edaspidiseks. / Kooli naiskoor Lydia Afuvald'i juhatusel esitas kolm laulu, v Aktusekõnes Anne Tüll asetas küsimuse: kas kanda edasi oma kultuuri või assimileeruda. Vastus muidugi „ ja" esimese kasuks. Kui esivanemad olid võimelised oma kultuuri alalhoidma 700 aastat ja meie isad ja vanaisad,kaitsesid meid idast tulnud vaenlase vastu, siis peame näitama, et ka meie oleme võimelised oma kultuuri säilitama. Muidugi ei tohi kultuuri säilitamine muutuda ainult sõnakõlksuks. Tähtis on generatsioonidevaheline koostöö, mis nõuab taktitunnet ja õiget käsitlemist. Aktusekõneleja soovitas noortele omavahel rääkida eesti keelt, ei arendada keeleoskust', võtta osa. ülikooli juures eesti keele kursusest j.a lõpuks soovitas kõigile külma pead ja sooja südant, lõpetades sõnadega „ head õnne õige tee leidmiseks eestluse .eluradadel". . Kõnele järgnes kauakestev aplaus, miile järele kooli juhataja, andis kõnelejale üle tänutäheks' „Hanno Kompusse — Ivustutamata nälg- küns-t'i järeie.". • " . .. Koolijuhataja kutsus välja tähestik ku järjekorras käesoleva lennu lõpetajad, andes üle keskkooli lõputunnistuse ja algkooli juhataja ja IILb kl. juh. 'Henn Ründva pani igale lõpetajale • sõrme Eesti'.. -Ühispanga; poolt' kingitud lõpusõrrnuse. Samasuguse sõrmuse on kinkinud pank ka kõigile teistele lõpetajatele;,, alates esimesest lennust. Toronto Eesti Keskkooli :XI,' lennu lõpetajad'1977. a.: •:- ; • Eda. Ader, Ann Aug, Ingrid Birk, Helle Ehvert, Ellen' Heine, Aimi Ilves, Annely Järvel (cum laude), Tormi Jõgeva (cum laude), Mark Kann, Mark Kass, Ava Kiilaspea (cum laude). Aili Merike Kivi (cum iaude), Robert : Kivi- (curn laude), - Indrek •.Koon; Linda. Kukk; (Cum laude),; Kristina Meipoom (cum laude), Ena Meriorg. Triina. Mölder, Epp; Ots (cumlaude). Tiina Pajast Ingrid Piil .[aim.• laude), 'Toomas; Raia, Mark. SnarfIngrid Sepp, Susah Siima (cum iaude).' Tiina Tamm/ Ene Tombak aude), -Mihkel Tombak (cum Tiina Toop, Linda Turu, Leena Vaikla, Tiiu Vaikla;.(cum laude), Esimesena sai keskkooli lõputunnistuse ja koolijuhataja E. Marieni käepigistuse Eda Ader. H. Ründva — algkooli ja III b kl. juhataja andis üle Eesti Ühispanga poolt kingitud lõpusõrrnuse. Foto — 0. Haamer tase Keskkooli- kursuse lõpetanud, lale (cum laude).; laude . Täienduskooli emadepäev - lõppe* meie rahvushümniga. •• . 'Lea Vares ja Rpberi:Ves;smann.\ '/ 1976; 77 .õppeaastal', oli õpilaste arv ;• Keskkoolis. 103. Kokku on koimeaas- 245 õpilast - 1976/77 õppeaastal oli Keskkoolil 8 klassikomplekti 12 õpetajaga: Edgar Marten — keskkooli ja H-b kl. juhataja, Lydia Aruvald'— lauluõpetaja. Endla Komi — 11-a kl. juhataja, Allan Liik — abiõppejõud rahvatantsu, alal, Ene Lüdig — I kl. juhataja, Leida Marley —; koolide sekretär, Aino Müllerbeck — Il-b kl. juhata, Henn Ründva — algkooli- ja Ill-b kl. juhataja, Ants Saar — rahvatantsu õpetaja, Anne Tüll —• abiõppejõud 'rahvatantsu alal, Ellen Tüll — abiõppejõud rahvatantsu alal, Hugo Valter — rahvatantsu õpetaja. . Toronto Eesti Keskkooli XI lennu pfeemiafondi tegid annetusi: Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Toronto Eesti Ühispank, Toronto Eesti Selts, korp! Roialia, Eesti korporatsioonide Li i l . Eesti Üliõpi 1 as te Sel 1 s, Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas, Eesti Spordiselts „Kalev" ja Elsa Veliner.' v.'.'; Preemiafondist• lõpetajatele antavate ; preemiate'suuruse jä jaotuse määras kindlaks keskkoli õppenõu-kagu. oma otsusega 29. aprillil. ' 'Eestlaste Kesknõukogu Kanadas preemiaümbrikud andis esimehe, Ü. Petersoo eest. üle Hans Lupp Annele J arvel iie .(cum. laude) ja Tiiu Vaik-. Toronto Eesti Ühispanga;preemiaümbrikud andis üle esimees V. Erne-; saks. cum laude lõpetanud Ingrid Piillle, Ava Kiilaspeale, Epp Otsale' ja Kristina Meipoomlle. . y Susan Silma, Tormi Jõgeva, Robert'Kivi ja Linda Kukk (kõik cum. laude) said Toronto Eesti Seltsi preemia esimehelt. Valdeko Poolsaarelt. Korp! Rotalia esimees Alar Põld-ma andis preemiaümbrikud Ene Tombak'ile , (cum laude), ' Mihkel Tombak^eKcum/laude),. Aili Merike Kivi 'le (cum laude) ja Helle ••Ehvert- 'iie. ; Eesti; Korporatsioonide Liidu esimehe Rein Pajopest andis preemiaümbrikud üle Hans Lupp Linda Turule, Leena Vaikla'ie, Tiina Mulderule ja Ena Meriorg'iie. './ . Eesti 'Üliõpilaste Seltsi preemia said Aimi Ilves; Tiina Toop, Ann Aug; ja Ingrid Birk.; Üleandjaks Jaak fci--, viku eest- Erik, Altõsaar. .'• .":"; •: Rahvuslaste Kogu; Kanadas preemiaümbrikud andis H. Lupp; Eda: Ader'ile( Ellen Heine'le, Mark;Kann-; 'iie ja Mark Kass'ile. Riki Rassi poolt anti üle preemiaümbrikud Eesti: Spordiselts .Kalev- •ilt": Indrek;Koop'ile,'Tiina Pajos'ele:. Toomas Rajale ja Mark Saarele., (Järg lk. 5)/ • a AkUm Mi -li I Spordis ina on Mk fsemaid 1 nud 195! | vaatamata I eesti keel | kodus xi l nud eesti I lYork üUl » • • - ' ' Salaks füü^ | SS . J fo r. harrastusi = ujumine |na. „KaIei fdude ja sl 1 võtnud sa | ja Rootsi] = tega rahvj Iris. Selles s leedu, un, 1 skaudid I ühtekuuld tm I | pinnal S| I elamuseks | j a rahvas! | eesti skaij | suse kod« = ilmsel Jan ? Küsinui | rahva tuj l maks jooi i selleks on fgev rahvü i teistest n | poolelt. T I esimeses | ka nad lase " eestlaskon 1 ja arutlu | üle. Tihti ^nisatsioon • = vad eritei § haselt. Se | Eelolev | töörikas. | ganisatsio | Trent ülil = korralda j; imistataks š kultuurial 1 Juhte väli štavat ette 1 Kanadas. | Martini ilisvõitlusl | rohkeni n 1 Rahvus I Martin"'Jc ca a ja sellisel | leemi Toi m lliiliiiitli:i;ni;i; ;i EEST) UN Toronto I Oleme koli 26/ Sisse Ko Sõbral i Egiptla Zaires •• Sissetungi •kasul avac Lisaks mai lenduriteJe nud oma Mobutüle banud kc diktaator Mob.utu oi Elsa Vcr; Sepp.Tiii1: bert \'e^- Lõpn^Oi; nemaid ; suure pai;i le^õp.etajir Lõpuks 1 tasid kaasc kule, eri Anne Tü!:i
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 13, 1977 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1977-05-13 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E770513 |
Description
Title | 1977-05-13-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | REEDEL, 13. MAIL - FRŠDAY, MÄY 13 ,^eie ,Bu" oir. 19 (1422) 1977 Balti Uit eestlast® iuhtimisele M. Toomes emadepäeval aktusekõ-net pidamas. Foto — 0. Haamer Emadepäeval esitati Ilme Ivaridi lastenäidend» Ees — Maipornikas (Jan Hopp) ja Lepalind (linda Silm). Taga — lilled. Foto — 0. Haamer IENDÜSK00LIEMÄDIPÄI Toröeto emadepäevade sarjas oli E S . Täienduskooli poolt korraldatud emadepäev üks suuremaid ja säravamaid, õige, vara pühapäeva, 8. mai hommikul oli Eesti Majas juba koolijuhataja paari abilisega, kes korraldasid kulisse, seadsid . lava, asetasid toole ja tegid viimaseid harjutusi lastega. Kui eesriie külalistele avanes, ilutses laval kütkestav ke-vadpilt, milles keset rohelust õilmit-sesid õunapuu õied. Publikut tervitas koolijuhataja juhtmõttega; „Lilled, mis kinnitati, emadele rinda, sümboliseerivad laste armastust emale. Niikaua kui kestab meie ühiskonnas lillekinnitamise komme eesti emale, niikaua püsib ka meie emakeel..." . . . Lydia Aruvalla ja Leena Norheimi juhatusel laulis õpilaskoor „Einale", „Kevadel" jä „Isamaa hiilgava pin-nalta". Laulud kõlasid kaunilt, sõnad olid lastel peas ja diktsioon selge, puhus. II klassi õpilased deklamee-risid kooris „Ema, Emakene". Endla Rüdmiku juhatusel. iNad tõendasid, et kui mul on päris paha, mul on sind siis nii väga1 vaja — lubadusega: palju parem olla tahan.ma. Kindlalt ja armsalt kandis ette oma laulu „Kui mul oleks linnu^iib" I kl. õpilane Rita Lees. ,>E-ma! sülle" dekla-meerisid tarmukalt I kl. õpilased L i i sa Kaid, Välja Reinsalu, Peeter Roo se, Ingrid Kängsepp ja^ Särina Ves terbloom. Kolme viiulisoologa esines Särina Vesterblom. Loodame temast tõusvat „tähte". , .) • Aktusekõnes Merike Toomes ütles, see au, et just teda kutsuti kõnelema emadepäeva aktusele, osaliselt kuulub tema emale, sest ema on talle eesti keelt õpetanud, teed eesti ühiskonda näidanud, eesti kooli saatnud ; ning hoole ja armastusega valvanud, et noor "Merike ikka eesti elust, osa võtaks. Analüüsides inimese eluraa-xnatut, ütles Merike Toomes, selles raamatus kirjutavad inimese vane- ;" mad koos sõpradega ja teistega, kellega elus kokku puudutakse. Neid lehekülgi sirvides selgub, et üheski teises inimeses ei ole peidus meie heaks nii palju kui emsis. Emas jätkub tuge, hoolt ja armastust seni kuni ta elab. ; - Eesti ema on eesti noorte eluraa-matusse - kirjutanud- palju ilusaid jutte. Ta räägib ühest maast sealpool Läänemerd; kus vanaisa meile kätte aitas võita vabaduse. Seal näeme kodu, kus enne päikesetõusu isa töötas . kuldkollasel rukkipõllulja ema hoolel valmis õunaaed ja akna .all lillepeenar. See maa on nii ilus, et kõik, kes seal on elanud, sinna tagasi- igatsevad. Meie teame, et maailmas on vähe rahvaid, kes võivad uhkustada selle- .. ga, et nad on sõja võitnud Nõukogude Liiduga ja sellega endale .ka iseseisvuse. Üks.neist on Eesti. Sellest maast on üle käinud, mitmed võõrad võimud/asa armastanud; on teda ai-mistletult liblikana Anne Käärid, laulis ja deklameeris meeldivalt lin-nuemana õpilane Rutt Küng ning julgelt lõõritavad linnupojad olid: Riina Kindlam, Heikki Sillaste, Andres Nurm ja Andrus Küng. Shoti rahvatantsuks vahetas omad eesti rahvariided shoti rähvariietega II kl. õpilane Moira Kurm. Tema shotlännast ema oli Moirale selle tantsu hästi selgeks õpetanud. III kl. õpilasele Peeter Sõrrale juhtus emadepäeva eelõhtul õnnetus. i(Popsikali" pulk vigastas hambaid ja suulage nii, et ema pidi Peetri arsti juurde viima. Sellest hoolimata, et suulagi valutas deklameeris kohusetundlik poiss kenasti „Ema, võta põlvele!" . Virtuooslikult võimles lindiga õpilane Liisa Vähi, pälvides publiku kiitust, tuntud tantsijad Anne Käärid, Erika Niit j a meister Kai Käärid esi tasid pantomiim* „Emale". Huumori küllane pantomiin ütles liigutuste ja muusikaga, et noorte mõjul tärkab vanaemaski nooruslikkus ja: tantsu tahe. Hästi, kõlavalt laulsid II, III jä IV'klassi tütarlapsed viisikaid ke-vadlaule.' " Rahvatantsud tubli Merike Toome-se juhatusel olid nauditavad. Pillimeheks oli Peeter Jeeger ja tantsijateks Mait Äinsaar, Pia Kori, Urmas Kori, Karin Meipoom, Juta Metsala, Kristiina Neps, Linda Paju, Leo Saagi ja Toomas Säägi. '. Ilme - Ivandi näidendis „Kingitus Baiti Liidu koosoleku avas möödunud nädala kolmapäeval tervitustega Leedu ühiskond Kanadas esimees J . R. Simanavicius, kes märkis, et liit avaldas möödunud aastal i n . tensiivset tegevust. Viidi läbi traditsiooniline Balti küüditamisaasta^ päev 15. juunil 1976. a. Leedu majas. Toimus kolme rahva ühine töökoosolek möödunud sügisel Leedu majas, kus kõnelejaks olid Jüri Symko, Ukraina föderatsiooni esimees ja Vera Yuzik. Sellele järgneval inimõiguse päeval Toronto koolivalitsuse hoones 252 Bloor St. kõneles senaator Paul Yuzik. Suremaks ja õnnestunumaks ürituseks oli Balti õhtu korraldamine Parlamendimäel märtsikuul. Ontario Science . Centres toimus - veel: Balti näitus. Balti Liidu algatusel toimusid mitmed nn. seitsme rahva esindajate koosolekud Ida-Euroopa ühiste probleemide lahendamiseks. Koguti, materjale Helsingi järelkon-verentsi jaoks Belgradis jne. Kuulati ära liidu osakondade ülevaated Ottawa osakonnast jne. Balti Naiste nõukogu aruanne. Laekur V. Raiend esitas rahalise aruande ja •esitati revisjonikomisjon protokoll.. Järgnes elav sõnavõtmine. Selgus, et möödunud sügisel kolme Balti rahva ühisel töökosolekul valitud laimu vastu võitlemise komitee (Antydefamation League). ei ole veel tegevusse astunud. Sinna pidi kuuluma üks jurist igast kolmest Balti rahvast, kuid juristide kutsumiseks puudus raha. Leiti, et Kirikute Maailmatut võitleb küll vägivalja vastu Aafrikas, kuid ei sekku kunagi N, Liidu impeeriumis toimuva vägivalla ja terrori hukka mõistmiseks. Eelseisvaks kaheks aastaks jaks; presideerimine Balti Liidus eestlaste kätte. Uueks. Balti Liidu esimeheks valiti L. Leivat,- abiesimeheks A, Ti-nits,. sekretäriks E. Altösaar ja revisjonikomisjoni A. Kala. Lätipool-seks abiesimeheks on L. Lukss jä Jee-dulastest abiesimeheks J. R. Simanavicius. Balti naiste nõukogu esinaiseks valiti Henny Aru ja. L. Leivat esitas uue töökava, kus esikohal küüditamispäeva tähistamine, 'koostöö Balti Maailmaliiduga USA-s, kus ka presideerimine eestlaste käes, Belgradi konverentsiks materjalide kogumine, Balti õhtu ettevalmistus-jne. .,; . «Meie Elu" aiioiiiiiiiiiiiiiiiniil 1. rida vasakult: Anneli Järvel, Ena Meriörg, Tiina Tamm, Aimi Ilves, Ava Kiilaspea, Lea Vares. 2. rida: Eda Ader, Leena Vaikla, Ingrid Birk, Ann Aug, Susan Silma, Ene Tombak. 3. rida: Epp Ots, Linda Kukk, Aili Kivi, Tiina Toop, Ingrid Piil, Linda Turu. 4. rida: Ellen Heine, Ingrid Sepp, Kristiina Meipoom, triinalVIölder, Tiina Pajos, Helle Ehvert. 5. rida: Tiiu Vaikla, Indrek Koop, Mihkel Tombak, Robert Kivi, Robert Wessmann, Mark Saar. 6-rida: Tormi Jogeda, Toomas"Raja, Mark Kass, Ma>k Kann. Rubergife kunsti oli" palju sädelevust. Seal esinesid läikivas sinisvariatsioonides kostüümides, vihmapiisad, täpilised lepa^ triinud, lepalind, maipõrnikäs ja lilled, sinililled,ülased, kullerkupud ja jaanililled. Tegelased olid:' Vivian Oder, Ellen Valter, Tuula Hopp, Linda Kolli, Karin Meipoom, Linda nult omad.. Õpetuseks ütleb' eesti Makk, Linda Silma,; Jan Hopp; Kalli -ma, et kulla ja ehete asemel on pah ju tähtsam teadmine, et elus .saab edasi ikkagi ainult enese löö ja vae-vagal Meil ei ole praegu vaba Eestit, aga kui selle tagasi saamiseks1 tuleb veelkord-võidelda, siis on see maa seda väärt, et tema eest võideldakse. Iga töö, mille sihiks on meie maa vabaduse taastamine, on auväärt. Meie noored ei saa seda maad lugeda oma sünnimaaks, aga kui meenutame ema poolt räägitud jutte tekib. ka meis. kodulunne. Me teame, kus on meie esivanemate elujuufed ja selle kaudu saame ka teada, kus on meie endi elujuured. Eesti ema on meile annud identsuse alates sündimisest.: Mõttes ulatame eesti emale kõige rõõmu, mure ja vaeva eest mida ta on meie -kasvatades näinud, kimou-kesi sinililli j-a ülaseid, mis köidetud musta paelaga. Kiljutagu sinililled jagatud, rõõmuhetki; must pael. muresid ja Vaeva, ülased ilusaid helgeid lootusi-ja soove! Peale meeldivat( aktusekõnet kõlas traditsiooniline ühislaul „£ma- :' SÜda".-' /j; . Etteastes LKevade idüll" tantsis vii- Hubel,. Tiina Hubel, Karin Jürman, Ingrid Jünnah, Kristi Liidig, Seliiia Reiman; Liisa Vähi, Cindy Härm, Anita .Kivi, Ingi-Mai Loorand, Lisa Lambur,. Moira Kurm, Linda Nor-heim. Näidendit juhatas koolijuhataja E. Ründva, tantse, õpetas L. Luide ja kaunid kostüümid valmistas pr. Loorand. Näidendit) ; tais kevad-värskust ja liiklust, oli mõnus vaadata/. Lõppsõna aktusele, mis oli pühendatud eesti emale, eesti kodule ja isamaale ütles H. Lupp. H. Lupp ütles, südamest tänu emadele ja vanaemadele ning ühtlasi tunnustati emadepäeva ettevalmistajaid 'ja.aktusekõrielejat lillekimpude ja.aplausiga. Kiitust, ja lil.lekimpe jagati Merike Toomesele, Ilme Ivandi-le, Enn Rünclvale. Lüdvig Luidele, Lydia Aruvallale, Kai Kääridile, pr. Loo ranna Ic j.a nr. Kurm iie. Hästi tehtud! ' Hans. Lupp teatas koosolijatel.e ka peaminister Davise teadet ja lubadust anda rahvusgruppide koolidele moraalset j-a majanduslikku toetust, mis kergendab tunduvalt meie koolitööd. Ka mainis koolikomitee esi- . 30. aprillist kuni 1. maini toimus Montrealis Jaani, kirikui seltskondlikus saalis. Endel Rubergi kunstinäitus, millest seekord oli kujunenud perekondlik sündmus, kuna Endel Rubergiga koos esinesid arhitektuuri õppivad Ingrid ja Kalev Ruberg. Ingrid ja Kalev Rubergitelt oli kokku 10 akvarelli, tushi, pliiatsi ja segatehnikat. Endel Rubergilt aga 31 akvarelli külmetus tehnikas ning 11 loomingut nahal; tema osakond oli. näitusel teravmeelselt ära märgitud Henn Arvo osava käega loodud karikatuuriga Endel Ruberg'ile iseloomustavas poosis ning näoilmes. Akvarellide külmutustehnikas, mille loojaks Endel Ruberg ise, hakkas eriti silma „Jaaniöö muinasjutt" kus suveöö motivile oli külmutustehnika juurde loonud harukordse peenfili-graanina vimistletüd sõnajalgu, meenutades midagi taolist mis meile kõigile on hästi tuntud talvel jäälilledena külmunud aknail. Nahaloomingute alal ei näi Ende].. Rubergi l kunagi tulevat puudus nägemuslikkusest ning sümboolsusest. Tema loomingud on alati sügavamõttelised, millede lahendusist arusaamiseks Tähieb vaja kunstniku enda selgitamist; Näitusel oli seekord mõjuvamaiks nahalbominguks „Kit-sad ja laiad teed" — jalgradadest kolme risti juure üles Kolgata mäe-le. r .• " _Saalitäiest kunstiloomingu viiiia-panekuist kujunes Montreali sellekevadine nauditavaim ning elamusrohkeim kunstiline suursündmus. : ; . . •'• • -S. T©r®M@ Eesti! MdekJybi Osavõtt esimesest 'turniirist oli elav. Rõõmustav, oli näha Uno We-singi't üle pika aja. Tulemused: 1. Uno Wesingi .5 p_ 2. Ingvar Liitoja. 3 p.. 3—4. Endel "Talve, ja Boris Bockfeldt .3; p.,' 5-_6 Jaak Järve ja H. Loorits 2 p. 7. Hii-iar Pintson 1 p. Noorim • osavõtja oli 10 'a.Vvana Andres'Loorits. : mees, ?t praegu .on taotlemisel ,.q-e-! diti" nõudmine eesti keelele meie 1 keskkooli lõpetajatele, mis soodus-'I C U ! '' tab.eesti'keskööli lõpetajail astumist ülikooli. ; • : ; Toronto Eesti Keskkooli lõpuaktus peeti möödunud reede õhtul. Kella seitsmeks oli Eesti Maja suur saal tulvil lastevanemaid ja õpilasi. Sissejuhatavas sõnavõtus kooli juhataja Edgar Marten juhtis tähelepanu kooli omapärasusele — kool on vabatahtlik. Ta kriipsutas alla nii õpilaste, kui ka lastevanemate suurt enese •— sundimist ja tahet (aplaus) ja tänas õpilasi ja õpetajaid tehtud töö ja hea koostöö eest, soovides jõudu ja jätkuvat huvi edaspidiseks. / Kooli naiskoor Lydia Afuvald'i juhatusel esitas kolm laulu, v Aktusekõnes Anne Tüll asetas küsimuse: kas kanda edasi oma kultuuri või assimileeruda. Vastus muidugi „ ja" esimese kasuks. Kui esivanemad olid võimelised oma kultuuri alalhoidma 700 aastat ja meie isad ja vanaisad,kaitsesid meid idast tulnud vaenlase vastu, siis peame näitama, et ka meie oleme võimelised oma kultuuri säilitama. Muidugi ei tohi kultuuri säilitamine muutuda ainult sõnakõlksuks. Tähtis on generatsioonidevaheline koostöö, mis nõuab taktitunnet ja õiget käsitlemist. Aktusekõneleja soovitas noortele omavahel rääkida eesti keelt, ei arendada keeleoskust', võtta osa. ülikooli juures eesti keele kursusest j.a lõpuks soovitas kõigile külma pead ja sooja südant, lõpetades sõnadega „ head õnne õige tee leidmiseks eestluse .eluradadel". . Kõnele järgnes kauakestev aplaus, miile järele kooli juhataja, andis kõnelejale üle tänutäheks' „Hanno Kompusse — Ivustutamata nälg- küns-t'i järeie.". • " . .. Koolijuhataja kutsus välja tähestik ku järjekorras käesoleva lennu lõpetajad, andes üle keskkooli lõputunnistuse ja algkooli juhataja ja IILb kl. juh. 'Henn Ründva pani igale lõpetajale • sõrme Eesti'.. -Ühispanga; poolt' kingitud lõpusõrrnuse. Samasuguse sõrmuse on kinkinud pank ka kõigile teistele lõpetajatele;,, alates esimesest lennust. Toronto Eesti Keskkooli :XI,' lennu lõpetajad'1977. a.: •:- ; • Eda. Ader, Ann Aug, Ingrid Birk, Helle Ehvert, Ellen' Heine, Aimi Ilves, Annely Järvel (cum laude), Tormi Jõgeva (cum laude), Mark Kann, Mark Kass, Ava Kiilaspea (cum laude). Aili Merike Kivi (cum iaude), Robert : Kivi- (curn laude), - Indrek •.Koon; Linda. Kukk; (Cum laude),; Kristina Meipoom (cum laude), Ena Meriorg. Triina. Mölder, Epp; Ots (cumlaude). Tiina Pajast Ingrid Piil .[aim.• laude), 'Toomas; Raia, Mark. SnarfIngrid Sepp, Susah Siima (cum iaude).' Tiina Tamm/ Ene Tombak aude), -Mihkel Tombak (cum Tiina Toop, Linda Turu, Leena Vaikla, Tiiu Vaikla;.(cum laude), Esimesena sai keskkooli lõputunnistuse ja koolijuhataja E. Marieni käepigistuse Eda Ader. H. Ründva — algkooli ja III b kl. juhataja andis üle Eesti Ühispanga poolt kingitud lõpusõrrnuse. Foto — 0. Haamer tase Keskkooli- kursuse lõpetanud, lale (cum laude).; laude . Täienduskooli emadepäev - lõppe* meie rahvushümniga. •• . 'Lea Vares ja Rpberi:Ves;smann.\ '/ 1976; 77 .õppeaastal', oli õpilaste arv ;• Keskkoolis. 103. Kokku on koimeaas- 245 õpilast - 1976/77 õppeaastal oli Keskkoolil 8 klassikomplekti 12 õpetajaga: Edgar Marten — keskkooli ja H-b kl. juhataja, Lydia Aruvald'— lauluõpetaja. Endla Komi — 11-a kl. juhataja, Allan Liik — abiõppejõud rahvatantsu, alal, Ene Lüdig — I kl. juhataja, Leida Marley —; koolide sekretär, Aino Müllerbeck — Il-b kl. juhata, Henn Ründva — algkooli- ja Ill-b kl. juhataja, Ants Saar — rahvatantsu õpetaja, Anne Tüll —• abiõppejõud 'rahvatantsu alal, Ellen Tüll — abiõppejõud rahvatantsu alal, Hugo Valter — rahvatantsu õpetaja. . Toronto Eesti Keskkooli XI lennu pfeemiafondi tegid annetusi: Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Toronto Eesti Ühispank, Toronto Eesti Selts, korp! Roialia, Eesti korporatsioonide Li i l . Eesti Üliõpi 1 as te Sel 1 s, Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas, Eesti Spordiselts „Kalev" ja Elsa Veliner.' v.'.'; Preemiafondist• lõpetajatele antavate ; preemiate'suuruse jä jaotuse määras kindlaks keskkoli õppenõu-kagu. oma otsusega 29. aprillil. ' 'Eestlaste Kesknõukogu Kanadas preemiaümbrikud andis esimehe, Ü. Petersoo eest. üle Hans Lupp Annele J arvel iie .(cum. laude) ja Tiiu Vaik-. Toronto Eesti Ühispanga;preemiaümbrikud andis üle esimees V. Erne-; saks. cum laude lõpetanud Ingrid Piillle, Ava Kiilaspeale, Epp Otsale' ja Kristina Meipoomlle. . y Susan Silma, Tormi Jõgeva, Robert'Kivi ja Linda Kukk (kõik cum. laude) said Toronto Eesti Seltsi preemia esimehelt. Valdeko Poolsaarelt. Korp! Rotalia esimees Alar Põld-ma andis preemiaümbrikud Ene Tombak'ile , (cum laude), ' Mihkel Tombak^eKcum/laude),. Aili Merike Kivi 'le (cum laude) ja Helle ••Ehvert- 'iie. ; Eesti; Korporatsioonide Liidu esimehe Rein Pajopest andis preemiaümbrikud üle Hans Lupp Linda Turule, Leena Vaikla'ie, Tiina Mulderule ja Ena Meriorg'iie. './ . Eesti 'Üliõpilaste Seltsi preemia said Aimi Ilves; Tiina Toop, Ann Aug; ja Ingrid Birk.; Üleandjaks Jaak fci--, viku eest- Erik, Altõsaar. .'• .":"; •: Rahvuslaste Kogu; Kanadas preemiaümbrikud andis H. Lupp; Eda: Ader'ile( Ellen Heine'le, Mark;Kann-; 'iie ja Mark Kass'ile. Riki Rassi poolt anti üle preemiaümbrikud Eesti: Spordiselts .Kalev- •ilt": Indrek;Koop'ile,'Tiina Pajos'ele:. Toomas Rajale ja Mark Saarele., (Järg lk. 5)/ • a AkUm Mi -li I Spordis ina on Mk fsemaid 1 nud 195! | vaatamata I eesti keel | kodus xi l nud eesti I lYork üUl » • • - ' ' Salaks füü^ | SS . J fo r. harrastusi = ujumine |na. „KaIei fdude ja sl 1 võtnud sa | ja Rootsi] = tega rahvj Iris. Selles s leedu, un, 1 skaudid I ühtekuuld tm I | pinnal S| I elamuseks | j a rahvas! | eesti skaij | suse kod« = ilmsel Jan ? Küsinui | rahva tuj l maks jooi i selleks on fgev rahvü i teistest n | poolelt. T I esimeses | ka nad lase " eestlaskon 1 ja arutlu | üle. Tihti ^nisatsioon • = vad eritei § haselt. Se | Eelolev | töörikas. | ganisatsio | Trent ülil = korralda j; imistataks š kultuurial 1 Juhte väli štavat ette 1 Kanadas. | Martini ilisvõitlusl | rohkeni n 1 Rahvus I Martin"'Jc ca a ja sellisel | leemi Toi m lliiliiiitli:i;ni;i; ;i EEST) UN Toronto I Oleme koli 26/ Sisse Ko Sõbral i Egiptla Zaires •• Sissetungi •kasul avac Lisaks mai lenduriteJe nud oma Mobutüle banud kc diktaator Mob.utu oi Elsa Vcr; Sepp.Tiii1: bert \'e^- Lõpn^Oi; nemaid ; suure pai;i le^õp.etajir Lõpuks 1 tasid kaasc kule, eri Anne Tü!:i |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-05-13-04