Meie Elu = Our life, February 3, 1978

              mx
REEDEL, I V E f
ülalmalnilud aasta on Kanadas ;,rite mittekuuluva ^ preemia lehekül-
•jel 2, liinil 29, siis olete'vea teinud
oma kahjuks ja teiseks on võimalus
olemas, et maksuameti raal ei .mär­ka
seda viga. Kui teie toetute maksu­ameti
juhendile ja jätate selle mak­suameti
hooleks, on jällegi võinialus,
et seda ei märgata. Kindluse mõttes
on soovitav, et teie hangite inaksu-ametist
vastava vormi, mis pidavat
praegu olema trükkimisel ja ise täi­date
selle eelmiste aastate eeskujul
ning lisate oma tulumaksulehele.
Teie tulumaksu seisukohalt on suur
vahe, kas teie taotlete seda tlagasi-maksuna
või sisse tulekust, mahaarva­misena.
>j. •
Kui teil täitus 65 aastat 1977. aas­ta
kestel, siis see küsimus .vajaks
veel lähemat selgitust. Nimelt töö-,
tuse kindlustuste preemiate mahaar­vamine
teie palgast peaks lõppema
teie 65 aastaseks saa'misel, š,o. sün­nipäevale
järgneva kuu esimesest.
Kui eksituse tõttu preemiate • maha­arvamist
jätkatakse,, siis .tegelikult
teie oleks pidanud protesteerirna ja
taotlema mahaarvatud summa kre­diteerimist
järgmise palga juures.
:1977. aasta kohta see on nüüd hilja.
Tulumaksulehe täitmisel teie saate
aga ise arvutada preemiate • suurust,
mJda teil on: õigus, taotleda tagasi­maksuna.
Mak|imaalne töötute kind­lustuse,
alla kuuluv- palgaline sisse­tulek
nädalas ön |220; Sellelt sum­malt
teie maksate 1:5fo nädalas, s.o.
13.30, või 1171.60 aastas. Kui teie palk
V c' 1 ätäpostiks inimese elus, kus mit^
mestigüsed seadused pakuvad isiku­le
inõmngaid eeliseid; kiiid teisalt
piislilavad ka teatud kitsendusi. Nii
riiigi' või omavalitsuse teemstuses,
saruuli suurel määral ka (eraettevõ-tt'te
löö jõu poliitikas tähendab see
- tf~)ika/l;t isik peaks siirduma puhke-paigiilfi/-
•.- '.• \:i •;.
'IviJesõievas artiklis püiian puudu-tf-
da ainult küsimusi,. mi!s on sõltu-
V;INC> tulumaksu määritlemisega.
K:;i leie olete sündinud aastkl 1912
v^^^ varem, siis 1977. aasta šissetule-kale
deklareerimisel on tqil isiklike
n';:!b:r.:irvamiste loigus (lehekülg 2)
õigü-. eraldi niiaha arvata |1420..Tä-hC';
idab, et kui teie olete sündinud ka
3t. c^els- 1912> siis on teil see privileeg
ucüjüs. Tuleb aga pidada silmas,: et
kl ii ui%^ie aasta jooksul saanud vana-d.-./
c kindlustuse pensioni (Oid Aga
S x w i l } ' Pension), mis kogu aasta
CC; >i 1977. aastal oli $1,746.84, siis ei
i:(i-n_ seda unustada sissetulekuna
[(\ai:mata: (lehekülg. 1, Win :9^. Eriti
0'i vllm3.se meenutamine oluline, ku-
•I'•. 5c!l<: summa kohta teie mingit
;a::j^Üikku. teadet ei saa. V
, rt^üUise kindlustuse seaduse (Un-e?
p!oyn^ent Insurance Äct) muuda-
V<>li^i 1975. aastal kaotasid 65 aas-
Vi->::o, j a vanemad alates. 1976. aastast
õ;^u->J töötusejkindlustuse.abirahale.
Sx>ii^s;;gse}t aga töö või teenistuse
j>;k.r:aisel peale. .65. aastaseks saa-' J
0: >! nende sissetulek ei olnud! enam
1 ^7. :2j.stal isiku sissetulekust töö-kindlustuse
preemiate mähaär-v,>.
JJ; .1/illis toimub teadmatusest vÕi
7r ^oli:lkii liooletusest. See • isummä
j? AMV>1 65 aastaseks j saamist kuulub
a^Lv isikule täiel määral tagasi maks-n
; ^ V a r e m a t e l ; aastatel tulumak­s
a ^-iiD kolmandal leheküljel oli teil
esimese-
I , , !• • k .:v<L:siuse aluselme sis se.t ulre 1k ..MT^«-i t-1I on v•ä: h. em' kur i P20 näd• alas, XsiTi-s- . 1t. 5%
, J ...vr J ' T ' preemia on kogu summalt. Näiteks:
••.\..aevõtted on aga jätkanud veel f •, ,r ^ .^-r • int^
^ teil täitus 65 aastat 27. juunil 1977;
teie palk nädalas oli ^250 Ja töötuse
kindlustuse preera.iat oli võetud ku­ni
aasta lõpuni, s.o. I17L60. Teil. oh
oigüs nõuda tagasi preemiat: 26 nä-dalat:
oc.|220 :|;5,72Ö ja: 1.5% on
$85.80. Ülejäänud: 185.80: teie näitate
•aga liinil 29. - ::
Tähelepanu 'tuleb veel juhtida as­jaolule,,
et teie. 65 aastaseks saami­sel,
s„.o. kui teie selle, ajani töötasite,,
ei unustaks taotlemast kolme nädala
töötuse kindlustuse abiraha,, vaata-
.mata sellele, et teie: veel edasi tööta­te.
Selleks tuleb teil oma töökohast
hankida vastav tõend teie töötuse
kindlustuse alla kuulunud šissetule-.
ku ja preemiate maksmise fcoftta.
See on paljudele ainUs „tagasimaks"
püsiva teenistuse tunnistusena. '
Jäi'gmiseks oluliseks küsimuseks
selle vanuse piires on Kanada või
Quebeci pensioniplaani küsimus. Vii­maste
aastate, muudaütsed mõlenias
plaadis lubavad 65 aasta möödumisel
edasi töötada ja ilma „karistamata"
taotleda pensioni saaniist. Tulumak­su
seisukohalt on olulise tähtsusega
e-dit võimalus arvutada ja
Ic ,l:jhcküljel taotleda /mittekuuluva
^^^.•;rim3: tagasimaksmist.: 1977. a.: tu-;
lu :^::^ksuleht kõneleb äga ainult ptee-n;.:;,.:
ületamisest üle $171.60 piiri.
i^.':i;e;:dite, järgi maksuamet - lubab
i s : ' 'kürraldada: Ja arvutada mittcr
k;..oL;Vile :, summade /tagastamise.
S'i,^ Seisame aga kahe vea võimalu­se
jüuivs, ^Nimelt kui teie- dekläree-iiiii:^
fai:iiirir«iiiiirirft;tti»iifiirit«rBiiBiiBiiiiiiDiiniiB^
Chärtered Accountant
Süite 600,: 55 Uoiversity Ave., Toronto, Ontario,
a
S
Eesti tahvak ajaloolisel aastal —
1918 — vaid mõni nädal enne Eesti
iseseisvuse väljakuulutamist sündis
Tartus — sõjalapsena korporat­sioon
Fraternitas Livienslsd
Seitse tulihingelist ja teotahtelisi
eesti üiiõpilast-rohuteadlast kogune­sid
15. jaan .1918. a. Tartusse, linna
kus võimutses terror ja kus keegi ei
olnud julge homsele Ja asutasid uue
eösti üliõpilasorgli.
Asütamiskatšed 1912.: a. ja 1913. a.
olid jäänud tulemusteta. Eestlaste
-üliõpilaste pidev ja rohkearvuline
jaurdekasv jadärganud eestlus aga
mõjustas mõtteid jä: innustas isete­gevusele
tolleaegse üha • tugevamaks
muutuva /yõõrrahvusiiku: surA^e all.
Soov hoida vaimuvabadust ja rali-vuslust
ning tähe olla samaväärsel
.tasemel kutsealal olid. põhjusteks
koondumisele rahvuslikuks organi­satsiooniks.
Seekord, tugedes.varaja­sematele
kogemustele sõideti isikli­kult
•Peterbari, Haridusministeeriu­mi,'
kus mitni'epäevaste püüdluste tu-lemtiseks
oli asutamisluba — 17.
dets. 1917. a. See oli ajajärk, kus vae-nuväijädel
surnt hütis m'ehi, tagalas
arreteerfs-tappis pünanedvägivald ja
: kaks - pölis:t rivaali — Vene käry; ja;
Saksa rusikas:— otsustasid Baltime-re
piirkonnas suuriie. heitluste,üksik­asju
ja ülikoolilinnas Tartus oli iia-ripunktü
võimu tsev üerror;.
Sarnases kaootilisuses tegutses-salk
noori entusiaste, rajasid korpo­ratiivsel
poliimottel tegütsevav orgH'
j'a seadsid sihiks: kasvatada oma
liikmetes vendlust, süvendada: apsust
ja arendada hoolsust. Neile lipukirja:
mõistetele tugedes kasvatacla miüire-külgseft
arenenud lilkm^eid", kes evi­vad
isamaalsuse, tarviliku" haridusli­ku
taseme ja selMöndliku' käitumi-
; se — et olla suutelised kaasa^ töÖiTia
loovas töös Eesti jä eestluse huvidef.
Eesti Vabariigi Tärtti' Ülikooli' jüun 4;
registreeriti korporatsibön 5. dets.
•I9I9.-a..; ] ^
Olles võrsunud iseenesest, sisemi­sest
vajadusest, õli' võiinalik; snras
sõbralike suhete arendamine' kõigi
üliopilasorgüdega ja punase niidina
on läbistanud kogu tegevust suur ta­he
rahuarmastusele> püüe kaasvõit-iejalikule
läbisaamisel^ jä Ibomuli*
kele vahekordade arendamisele. Meis
kuu millal:teie hakkasite pensioni: taotlusis on asutud kindlalt; seisu-säama,
VÕI millal teie saite 70\aasta- ^o^^l- meie. ei sega e^itlld' teiste'sise--
seks. Pensioniplaani kontributsiooni-d^sjadesše, ega luba ka kellelgi teisel
de maksmine esimesel juhtumit segada end meie siseasjaxlesse. Selle-konna
koosseis, rohk^^esid sidemed
ja laienes tegevus.
; 1930. ä. hittis korporatsioon Eesti
Korporatsioonide j Liiduga ja 1935,. a.
sõlmiti sõprusleJDing d.Kesk-Söome
Osakonnaga. Selleks kirjutati älla
sõprusleping 101 nov; 19;Bd a., kws
liheks olulisemaks osaks oli stipeii-diaatide
vahetamine.
Vabasse maailma pääsenud vend-luspere
on jätkanud tegevust ptisfi^
tatud põhimõtetel. Selle koordineeri­miseks;
kehtestati korp! FräteTnitas
Liviensise Põhikiri Võõrsil,: kus'
deklareeriti: jätkame tegevust.Kodu-
Eestis^ rakendatud pohiniõtteil ja
iääme ühtseks; tervikuks vaatanmta
liikmete asumisele mitmel mandril.
EKL-i tegevuses on asutud .veendu­nult
seisukohal: kui EKL-i' olemäsofü
oli ;õigüstätüdKodu-Eestis, siis oir
see öigastatud veelgi: enam võorsik-
60-ndal aastapäeval violet-rohelist-valget
landed vendiuspere mälestab
vaikses • hardumuses kõi£i- manalas­se
varisenud kaasyendi, paljastab
pea ja seisatub • kalmii^ juures
kõik.ial — lahinguväljadel^; kalmistu­tel,
Siberi raigades,. Venemaa" tünd--
.rates.;, :;,::•• ::' ••y.-- •'•• •
Kui 20. aasfapäevaT korpü esimees
rais märkidarpustrtatutf paleused
on- püsinud vankumatutena eesti
võrsuva .intelligentsi' kasvatarniseL
I ühel vihfTiasel:. ennelõunal otsi-
I sin tormivafiu kohvikusd Eime
1; lõunaaega on kohvikud enaniasti
I tühjust täis. On mõnus' s^tungi-;
I lehti sirvida ning .kõrvakuulmist:
I ei teota elukutseliste koh:^'i.tante-^
I de vaimuvaesed targutused. Peale
1 minu vähesuse oli kohvikus veel
|dkaks külaJist: üks õlleklaasiga
I õiendav vanamees j a , kaubalaeva
lõiku õunakoügist lesis vveel tald--1
rikul. Peni,'kes oli saanud nähta- |
vasti peenest leivast hamba verre, |
haris selle oma lõugade vahele. |
Ta. lakkus parajasti taldrikult | :
koogipuru kui preili tagasi tuH. . |
„See on rohkem kui sigadus nn I
muri koeri kohvikusse: • kaasa |
tuual" tegi näitsik kurja häält. |
„Maksate jalamaid mu kopgi kin-1
s?
I madruse muldris näiteik.-Viinja- d n i ja toimetate oma lojuse ukse | '
I ne näksis õunakoogi feaUal; i n i r | . taM^
I kallas colat peale. d
I Olles kindlaks teinud,' tšit näitsi-
I ku sinised vatid varjasid ta vaa-
I tamisväärsused, 'süvenesiiü? äjaleh-
I te.. Järsku hakkasid põrandalauad
I kaeblikult kriiksuma jusit nagu
s nendel teinud gümnävrikat
.,E[ tule kõne allagi!" ajas ras-|;,
kekaallasest daam' : rinna ^ kui |
moodsa reh^a ette. Käige ise väi-1
ja kui siin ei meeldi.'; d ' |
Järgmisel momendil laksatas |
näitsiku / peopes^ kuuepuudaše |
paksul. põsel. Ko^er kargas oma f
siis .6a-iidal, aastapäeval vöifo | täie kohvi J ai nelt föku torti vahu-parju
töörikkäid- päevi on .kantud
kukiu; et läbi ajkrasküste^ joüidä:'set-le:
pidupäevani. Seda on suudetud
;#i'fj"asel,: et raskused,pole larfitata^
!nnd" mehi. .v: : v v
: ' Xuüberipäeval seisab dvendluspere
ivennakäsi vennakaes — käesurve
mehine, tahe jätkata aadete taotle-
,mi'st, edasi rühime; lootusega ei
ime' iikii väsi!
' ' . J.-Koort; :
I now elevant. Tõstsin pilgu üle sei- emanda kiljatuse peale kohe appi. |
I tmigiseiTa ning seirasin uut l l ^ a - Ta lõi oma hambad näitsiku |
I fist:. Uhkes, kasukas keskealine dzhiinide säärde.: Aga nähtavasti | "
I daam' circa küuepuudase eluskaa- . ei käinud ta nüri hammz^s pak- |
|- laga.. Ta käekõrval lonkis punase / sust pnrjeTÜdest läbi. Preili võttis |
I rihma otsas suur hundikoera-\?ö>d jalast kinga jadkõlatas: kontsaga |
I lasfcd Et. periil polnud pintsakit penile keset; pealage. Koer kilja^ |
§ seljas nagutema peenemat tõugul t.as, katsus põene^^^^^ kuid ei saa-1 ;
I pisemätef: kolleegidel, raputas ta nud; oma hambaid pükstest lahti. | :
|. laudade vahel oma.märja kasuka Õieks äärepealt pi-eilikese kintsu-1
I kuivaks.. Kogu kohvikuruuni oh - katted maha rehvinud. Aga et |
täis •vateapiiskü ja märja,koera need olid- ilmselt seebiga jalga to-1
|dahvatlevat aroomi. Madruseüli- pitud, jäi' see ebanjioraalne tegu |
|; komm" näitsik kirtsutas pahaselt korda saatmata. Äga ta tõmbas |
fvinha, vanamees seadis oma kepi näilsikü\jälust maha. Kaks lauda |
kökkusid^ ümber. Purunes klaasi |
ja portselani. I^se; daam tahtis |
oma lemntikuie appi rutata. Tõu-1
sis ühe ropsuga püsti, tapmise-1;
himu sirmisd Äga ta tõusis koos |
tooliga. ET saanud oma arssina- |
laiust ahtrit toöiitJorfude vahelt | :
vabaks. Veet üks laud viskas ja-1 -
lad püsti. I
- /Madina: peale ruttas kohale |
kohviku • oman ik. Ta • aitas kõige^ |
pealt pikali näitsiku jalule. Viha-1
ne preili' lõi' p-eni klassikalise kin-1
galöögiga ööbikute riiki.: :Pere-1
mees lõikas pleki kääridega ta |
J^üksisaärest tüki purjeriiet välja.' |
Siis viskas nTinestanud koera na-1
.SU purjus paadialuse uksest väl^ | .
ia. Kuuepuudane rüseles tooli |
kallal, et päästa oma õrnast pÖkki|
mis.; . ;
| d Hea'jvsjga nuumatud daam pani
|- -ennast ankrusse külgkorjudega
I',; toifilire:. Tk:, aiahindas ilmselt oma.
i• ossi ohtrust, nristõttu ankurdami-s-
ne läks^ korda suure punnimisega.
I* Daamvkedavmõtüesristisin kolme-
I tonniliseks, teiiiš endale kannu-
•
LINDA .SAALISTE
S l idinud 1955 a. Torontos. Lõpetas
¥ . .k ülikooli BFA (Bachelor of Fine
A i c s ) kraadiga. Akadeemiliselt kuu-h::)
Eesti Naisüliõpilaste Seltsi.
peaks lõppema kuuga millal teie
pensioni ei, saanud ja teisel, kui teie
saite 70 aastaseks. Kui nende pensio-niplaanide
järgi on ekslikult jätka^
tud kontributsioonide maksmist, sns
jällegi tuleks teil taotleda tagasimak­su,
mida saate teha samal lehel, mis;
märgitud eelpool töötuse kindlustu­se
preemiate küsimuses. dSamal vii­su
tuleb märkida ka tagäsimaksti
taotlemine liinil 75 ja kontributsioo­nide
mahaarvamised liinil - 25. Selle
küsimuse kohta on mõningal määral
selgitus olemas juhetidite 19. punk­tis,
kusjuures, on vajalik märkida, et
palgaliste kontributsioonide . mää­raks
on 1.8%. ülejäänud osas on ar­vutus
aga sarnane vabakutselistega
(setf-employed).
Kui üks või mõlemad abielupooled
said 1977. aastal 65 aastaseks või oh
vanemad, siis on tarvilik tutvuneda
a tabel nr. 9-ga ja saputi ka Onta­rio
Tax Credit; System'iga. Vümane
vajab edaspidi eraldi arutlust
(Küsimused saata...„MeiedElu'' < toi
metuse kaudu) ;
.d. E. Soomet
' . •:: VOVrSlLLART
S. rainud 1953. a. Torontos. Keskha
r ;as.c omandanud Northern Secon
d;< ) SchooPis. Lõpetas 1977. a. keva
t?:i ioronto ÜlikooU B.A. kraadiga
C i iun?rce'i alal. Töötab Chärtered
Aj:outiting'u firma juures ja õpib
taktikaga on võetud osa üliõpilaselu
üritustes alates Tarjtu Eesti Üliõpi­laste
Kesk^esituse Joomisega 1919; a.
ia on antud kaastöölisi kõikidele ala­dele,
kaasaarvatud üliõpilaskonna
esimees.
Kogu te^geyuses kehtis - p-õhimõte —
korporatsioon kui tervik ei sekku;
parteipolntiiištesse tegutsemistesse,
samaaegselt aga 'iööb kaasa kõigis;
rasvuspoUitilisis. küsimusis..
Eesti Vabadussõjast võeti osa, tar­tu;
Saksa ülikooli tööist osävõtmiiTC
keelati oma liikmetele solidaarselt
teistele. 1. dets. 1924, ürestõusui seis­ti
üksmeelselt vabaduse kaitsel ja
II Maailmasõja ajastul võiderdi j alt
Eesti ja eestluse kaitseks, ning mit­meid
kaasvendi puhkavad; viimast
und Ristideta Haudadesd;
. Voõrsil-pagüluses on Fratemitas
Liviensise pere jätkanud' püstitatuG
eesmärkide saavutamist nii üliõpilas-
:elus kui; ka eesti rahva eluõiguste
ja vabaduse eest võitlemisel ja mit­med
liikmed küllatfci juhtivalt.
| : koorega.. Tema peniseisusest kä-
Idvaler seevastu, asus avastusretke-
|: le teist^e: kiafefiste: juures. Kõige-
|- pealt ta asus õlut imeva vaname-
I he jklävarjusi'di iTüuskima.. Võima-'
f lik/et daädi kottadel oli kokku-
§ puudet oliiuddseilega, millele üks
I". mõistlik' linucikodanik meelega
? sisse ei astu';. "Vanamees oli nähta-
%• vasti kaunis vaiT onku. Ta läigi-
%:. tas penile pool klaasi õlut keset
I silmnägu! nihgiä^äsi
I niutsatas: ning däks ©ma mammi korda peremehe abiga, kes saagis f
I juurde õigust otsima. tooli. ühe> külgkorjii maha ilma |
„Teie loote: mu koeraf kriiskas / pekki kriimustamata.' Pääsenud |
I kolmetonniline.„See on loomapii- tooli ikkest; sisistas daanid |
I namine. Annan teid kohttisse." ;,Siia klunkrisse ma enam oma |
,,Ega kohvik pole mõni looma- : jalsa ei tõsta." d l
I laut," kähvas vanamees.K,,Kui iga ''Tekkis uus kähmlus, nulle tufe^^
I nägu oma lojuse kaasa võtab,;siis musena kuuepuudane tõsteti ukse |
XüiUPgSüi .-d täis." taha. Kasukas visati tagant järefev|;
penile valuvaigista-; „$elle peale võtsid' vanad eest-1
II miseks lõigu torti. See läks lõmps- Jased," ütlesiir ettekandjale. „Too-1
;|ti;nagu kuiva kaevu.: - ge mulle üks kolmekordne kon-1
Kaubalaeva naismädrus oli va-
1 m\ 'varstii
i l
hepeäl läinud enna:stihisaks tegc-i
ma või kaalu maha võtma. Pool
m
Oliup'.. -Eesti ajakirjanduse,and­meil
vilMsid Kanadas külä§ Aj äkii^-
jändüslisvi'' jaoskonna juhataja Mai
Soonik- Hiiuinaalt (sugulase; juures
Torontos),, pensionär Ägnes Tarning
Hiiümaa'Ijl (õe juuressTbronttJs.)dtÖ0+
line' Tai'T?:o Reie abikaasa Ännega
Qtepäält (sugulase juures Torontos),
insener"dEndel Strandberg Rakvere
rajbomst (sugulase juures -Mõntrea-hs)
tehnik-sünoptik Leida Kadak
friiimiaa'k (sugulase juures- rõron-tos)
d: veterinaararst Ester Evi: Ale­kand:
Wgaiast (ema jüurfe&sMöntftja^
ITs),. kooTiõpetaja;Ästa Kuristik Avis-pealt
(sugulase juures Niägaras)-.iä
tÖöTiTTe' Eve Toop 'Viimsist ('sugulase
juures WilIowdale'is).
Pensionär Arved ;Meer• abikaasa
Erna Elisabetiga: (sugulase juures;
.Montrealis), tööhne Miili Zäkiröva pjärra Käähispea tuleb • naisega
(õe juures Pefferlaw's) ja konsrtuee- .^^^^r
;jak!":.:, :d.:;;:-- •••.;•...I
.Mõnikord'on- tõepoolest põhjust |
võtta. E
{iQK»;s))iMiiii«iitiOMiManoi)3]tB4i»i»iDirainin!w^^^^
NIM J AO
' I^ouaNötsUiots-sõitis onia auto va-iiiwauaks;
KÜsih mees:
„Kui'dasmeie auto^ välja näeb?'
,,See'pole-veel midagi,, aga sa peak­sid
teist autot nägenfra',. millega 'kok­ku
porkasiiid"
rimisbüroo projekti peakonstruktor
Johann Merila abikaasa Helbega!:
(sugulase juures Torontos)';
Tehnik Shirley . Hein (isa^ juures-
Torontos), pensionär Herta Rämmel
(üle kahe kuu õe juures Torontos),
pensionär Alinda Fuskar; (üTe kahe
kuu sugulase juüresTbrontos-), pen­sionär
Jakob Minnus^ (sugulase j''uu-Asutatud
erialalise — rohuteadlas­res
Borough's),. insener OTvo^Vapris
te — üliõpilasörgüna; ilmnes peagi, (sugulase juures), kihooperaatori as-
„ j , . r „ i . ^. , sistentTõnuTalivee (sugulase j*'uu-res
Ottawas), tööline. Rein Ehäver
^ Reedel, 3. veebr. Jõekääru Laste-suvekodu
„Tulu-tantsuõhtu" Tartu
College'is algusega kh 8 0.
Laup., 4. veebr, saarlaste küünla­päeva
kokkutulek Eesti Majas algu­sega
kl. 7 õd
-Är Pühap., 5. veebruaril A. H. Tamm­saare'
„Juudit" Kanada Eesti Teatri
esituses Monarch Park Secondary
Sehool saalis algüsegakL 3 p.l.
^ Pühap., 5, ja 12. veebr. Torontos
ja Hamiltonis Piiblinädala jumala­teenistused.
Nädala sees piiblitun-nid.,
.'•7 ,:
Laup., 11. veebr. JR 20® aastapäe-vapidu
Eesti Majas algusega kl
7.3D...Õ;' -^^
^ Piihap., 12. veebr. Tiiu HaamerT
klaverikontsert Edward Johnson
Büilding, Walter Häiris algMsega kl.
et see piiras edukat arenemist. Prak­tilise
elu nõuetele; vastavalt muudeti
4. okt. 1925. a. pc ihikiri ja loodi või­malus
liitumiseks kõigile eesti soost
meesüliõpilastele, olenematult tea­duskonnast.
Mitmekesistus iiikmes-
„rgavest põhjakõrbenitd solki tassiti
meile' ette. Sama hästo dekšime või­nud
kodiss; kai säüad"'
„Olet& ikuUlnud; et igivana kapten
Risuvaar-mõisteti vägistamise eest
'vangi?"- /Wr"
,,VõiiTratu-.. & OH juba 85 aastat va-n
a r " V . - - •^;.-'
„Vanamees; tundis ennast olevat
kaebusest meelitatud ja võttis süii'
omaks.'* '.
, d»^ Näharavi
(puhastamine,:
. niaše.erimine)v •
0 Karvade kõrvaldamine
(elektrolüüsi, waks)
® SilmaripSmete värvimihe-
© eriline- „thermo-mask" naha^.
häireiö'kõrvaldamiseks.. -
262 St, Clair Ave. West. Siate^ m i
(ätRussell.HMlRdg^ ;
Teil. mm$ mmmi'
Quebeci kõrgem kohus otsustas, et
Quebeci uiis keeleseadus, i-nillega
tehti prahtsusp keel Quebeciš ainu-keeleks
on vastuolus „British Nörth
American '^Act'igk', mis ^on Kanada
põhiseaduseks. R. Levesque kaebab
selle otsuse peale edasi. Keeleseadus
teeb prantsuskeele kohustuslikuks
kohtutes jne.
saalis algusega kl. 7.30 õ.
;Är Laup., 25. veebr. Toronto Eesti
Meeskoori Perekonnaõhtu Eesti Ma-
7. õ. jas algusega kl. 7.30 õ.
ej.M-CA."kraadi saamiseks. Akadee-'1^ Laup.; 18. veebr, tantsu- ja^^^^^^^
ndl fs^U kuulub Eesti Naisüliõpilaste ppunik „Rabaküla poiste .ehalkpk'| Põlvkonna Nõupäev Torontos Lord
(seoses isa matustega Vancouveris),
„Kommunaalproj"e-kti'"' grapijuht Ah­to
Järvi (venna juures Torontos),
pensionär Ida flelene paavel (õe
juures Torontos)', rätsep Reine
Toomlä (sugulase juures Torontos)
ja meditsiiniõde Anne Maarja Maan-di;
(isa juures Torontos).-
® Rootsis külastasid tööline: Leida
Malmre Järvakandist õde, tehniku-miõpetaja
Andres .Lippur abikaasa
Anuga Kuremaalt, kooliõpetaja Elsa
Lunatsharski Kiviõlist, insener Hen­no
Ellermaa Saaremaalt ja kooliõpe­taja
Male Liblik, Saaremaalt; sugu­last,
pensionär Valentina Tamm Rap­last
ja;pensionär Ella Mägi Loksält.
venda, tööline Ants Ruukholm Har­ju
rajoonist sugulast, pensionär Ma­rie
Tatter Hiiumaalt venda, mehaa­nik
Jaan Lääniste Rapla rajoonist,
tööline Helga Riibe Viimsist, ühõpi-jane
Urve Kippar ema Hei j oga Har­ju
rajoonist,; tööline Maret Tänak
Saaremaalt ja müüja Mall Vehik
Rakverest sugulast, tööline Maret
ir John A. Macdonald CoUegSätel Simcoe Hotellis algusega kl. 9 h.
man Randmaa Pärnu rajoonist ven­da,
nooremteadur Aado Tamm Tar­tust
isa, tööline Triin AadušsOo Saa­remaalt,
õde, kütja :Älveus Ader Keht­nast
ja pensionär; Loviise: Sepp Saa-;
remaalt venda, kasvataja Helgi Aun
abikaasa Aarega Paidest, kassapida­ja
Maret Hanšchmidt abikaasa Ind-rik
Ivariga Pärnust ja laboratooriu­mi
juhataja Jüri :Käsk Tartust sugu­last.
Sealsamas käis. ema" haual pen­sionär
Meta EHermaa Saaremaalt
ning venna haual pensionär Nora
Kaplinskaja Tartust.
©Tallinlaste külalisi: Ekaterina Lin-demanil
õde Austraaliast, AHde
Küütšil ja Freditompsii sugulane
Ameerika d Ühendriikidest, Olga
Raondü;õde abikaasa ja tütrega Sak­sa
FV-st, d^lla Rooksil sugulane Ing­lismaalt,
Paul Vihalemal vend. Jaan
Targamaal sugulane ja Harry Maa­sikal
õde Rootsist, Koidula Uuskaril
sugulane ja Voldeniär Saarapuul õde
laem©- Musii ja' paransdamft varnu, sa»
m&iti suvilate katuseid
eelistada ta 699-5295
Kanadast, Marta-ja Eduard ;Kupül
Kaljumäe Pärnustdõde, -kalur Her-'sug
PEAKOOSOLEK
KUTSUB
5. veebruaril 1 9 78
kell 2 p.!.
Eesti Maja väikeses saalis
Hiidlaste Selts