Meie Elu = Our life, April 7, 1977

              iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiii
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiitiiitiiiii
llllilllHIIilllllllllllllillllltllllllllllllllllllllllltlllitllüiliil
iiiiuiiiJHiiiiiiiiiiiEiiii.uiiiinHiiuiiiiiiiii^ iiiniiiiiiiiiii! niiiiJiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiniH
iiiiiuiiiirfiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiitiitiitu
itiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinM
valmistub sinodiks....
Kanada Eesti Praostkonna viies
Sinod toimub Torontos laupäeval,
23. 'aprillil Jakobi -kirikus. Siriod al­gab
kavakohaselt kell 9.30 hommi­kul
: palvusega. Järgneb esimene töö-koosolek,
mille päevakorras on aru­anded,
eelarve, tegevuskava,'valimi­sed,
jne. Teine töökoosolek algusega
kell 1 p.k, on pühendatud referaati­dele,
õp. Hendrik Laur, EELK Seatt­le
koguduse hingekarjane, kõneleb
teemal: „Kogüdus Jumala perekon­nana"
ning piiskop Karl Raudsepp
teemal ,,Usu ja Jumalateenistuse
aasta".
Sinodi lõpu jumalateenistus armu­lauaga
äigab kell3.30. p.l. Teenivad
kõik sinodist osa võtnud vaimulikud.
Jutlustab õp. Heino Laaneots Mont-realist,
pihikõne peab õp. E. Loots-maä.
Londonist Piiskop Raudsepp
seab ametisse uued praostkonna ju-hatuse1
liikmed ning uus praost õn­nistab
kogudust. Solistiks on sopran
Valve .JTali.Hamiltoni.st, oreli,l Leida
Piit.. ;-!' -: • ' - '
Jumalateenistus ja. loengud on
avatud publikule.
SES •
festholmi
gümnasistide
kokko^ ;
Endised Westholmi gümnaasiumi
õpilased tähistavad Torontos oma
direktori ja kooli asutaja Jakob
Westholmi 100-ndat sünnipäeva ja
oma "kooli 70-ndat aastapäeva.
Eelolevas maikuus möödub tuntud
haridustegelase ja pedagoogi Jakob
Westholmi sünnist 100 aastat. Sa­muti
märkimisväärse tähtpäevana
möödus tänavu veebruaris 70 aastat
Westholmi poeglaste gümnaasiumi
asutamisest, millal direktor Jakob
Westholm ise oli veel 29-aastane
Neid tähtpäevi silmas pidades kogu­nesid
Tallinnas veebruarikuus endi­sed
„vestu poisid" ühisele koosviibi­misele,
millest ka mõned endised õp­pejõud
osa võtsid. Veedeti olukorra
•kitsikus te' 'kiuste hubav ja meeleolu­kas
õhtu.
. Torontos, kus arvatavasti asub
terve hulk endisi „vesiu poisse",
. korraldatakse kokkutulek laupäeval,
23.'aprillil kell 6.30 p.l. E.Ü.S,i ma­jas,
905 College Street. Koosviibimi­sel,
meenutatakse vanu kooliaegu,
kuulatakse ettekandeid, vesteldakse
ka käesolevaist probleemidest suu­pistete
ja keielekastmete juures. Ku­li?,
sõjapäevil liideti Westholmi güm-masiumiga
Tallinna Prantsuse Liit-.
seum, siis võib oodata osavõtjate
•.hdgas ka endisi kooliõdesid. Korral­dav
.toimkond palub aga kõiki koo­li
vendi ja -õdesid registreeruda, aeg­sasti:
Endel Toiger — 961-4346 (kuni
13. apr.), või Enn Salurand — 465-
22 i 9 (EKN -büroo, päeval, või Lembit
.iPihlberg —1698-2638 (õhtuti).
Ülemaailmsetel Eesti .Päevadel
. Baltimore'is toimus.ka endiste West­holmi
gümnaasiumi õpilaste kokku­tulek,
kus muu hulgas tõstatati kü­simus,
koolivendade-vahelise sideme-
. p^aja-bülletääni . väljaandmiseks.
Selles osas on juba rida samriie astu­tud
ja^ koosviibimisel tuleb bülletää­ni
proovitõmmiste vaatlemise kõrval
ka. valida kolleegiumi jm. Samal ajal
loodame ka saada paar eksemplari
Westholmi gümnaasiumi 30. aasta-
Immuniseerimine kaitseb lastehalvatuse, difteeria, leetrite,
punetiste, läkaköha, mumpsi ja teetanuse vastu, Ehkki
nendele haigustele sageli vaadatakse kui ,,lastehaigustele", ei
ole nad siiski nii süütud — leetrid näiteks võivad esile
kutsuda unehaiguse (peaaju haiguse) ja vaimse mahajäämise.
j Ontarios hoolitseb tervishoiuministeerium vajalikkude .
vaktsiinide eest ja teie Ontario Health Insurance Plan (OHIP)
maksab arstidele tasu vaktsineerimise eest.
; Kuid vastutus immuniseerirnise eest •— kindel hoolitsemine
selle eest, et lapsed oleksid kaitstud —- jääb siiski teie
kanda. Laske perekonnaarstil oma lapsed immuniseeridi
V|õi kui lapsed on kooliealised, siis kasutage" kooli immuriisee-rimise
programme Health Unitsi korraldusel.
i Immuniseerimineon kiireja käepärane— sage
tarvitatakse mitme haiguse vastu kombineeritud vaktsiine.
Ning ainsaks võimaluseks nende haiguste kontrollimiseks on
nii paljude inimeste immuniseerimine kui võimalik.
Teie Ontario valitsus teeb oma osa vaktsiinide
muretsemisega ning immuniseerirnise eest tasumisega
ÖHIP'i kaudu. .:.
Tehke ka oma osa — hoolitsege kindlasti selle fcest, et teie
lapsed on immunišeeritud. Konsulteerige oma.'perekonna-'
arsti, tervishoiüõde või kohalikku tervishoiuametnikku. .
Saadava] on -tasuta broshüür ,,Immunization is your
responsibility", milles kirjeldatakse, milliste haiguste vastu
ja millises vanuses teie oma lapsi peate immüniseerima.
Tasuta eksemplari saamiseks kirjutage:
Health Resource Centre
Communications Branch
Ontario Ministry of Health .
Hepburn Block, Queens Park
Toronto, Ontario M7A1S2
William Davis,
linister
Rrbvinee of Ontario
mu
mu .jtiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiii
illiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
iiiiiiiiiiiiitimiii
iiiiiiiiiniiiiiiiiii
niini
lllllll
im
mi
mu
miiiiiiii
iiiiiiiiiii
IIIIIII
miili
miin
iiniiiniiiiiiiiiiiiiiiiuii
iiiiiiiiiiiifiiiliiiiiiiiiiii
iiiiiiiiiiii
llllllllllll im
mi
llllllllllllllllllllll
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
linuni
liimil
iiiiiiiii
im iii! jjlliHlllllillllllilliHIIHj
IIIIIM
iiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
llilllllllllllllllllllllllllllllllliIHfifiltllllllll
1I1II1IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII1I1II1IIIII
iiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiifiiiiiniiiiiiiiiifi
niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiijiiiiHiiiiiiNiNiiiiiiiiN
illllllllllIHflllllitlllllllllllllllllllllllllll lillll!l|iJlllllllllllll!ll!ll!lllllllllllll!illllllllllllillllllllllinillinill)lllin
Alates 1-st aprillist [konsultant Elli Kaivik vastab ka küsimustele. Küsi­mused
saata „Meie Elu" toimetusse, või otseselt Elli Kalvik'üle 166 Sher4
wöod Ave. Apt. 2. Toronto M4P 2A8. Tel. 483-1545.
k k Meie telefoni number on muudetud'kt; k
Alates 21,. märtsist 1977 CANADA IM MIGRÄTION
CENTRE TORONTOS OM
Töötunnid: esmaspäevast—reedeni k l 8 hom.—4 p.1.
KÜSIMUS: Kas päevitamine on
nahale kasuks? Plaanitsen minna
lõunasse ja sooviksin I teada kas on
võimalik saada ilusat päevitanud
jumet ilma näonahka põletamast ja
kuivatamata? Mis põhjustab päevi­tamise?
Vastus on ei. Päevitamine ei ole
näonahale kasuks, sest on faktiliselt
kindlaks tehtud, et päikese käes ole­mine
ei anna midagi, meie nahale,
päeva puhul väljaantud albumit, väljaarvatud, et vananpb teda, põh-vaatlemiseks.
L. E. P..
7 Eesti Rootsis
- i lm
'." tundisilmus Eesti Kirjanike Koo­peratiivi
kirjastusel sõna- ja pildi-teos;
,>Eesti Rootsis" ja samaaegselt
ka selle . rootsikeelne. väljaanne
..Estland i; S veri ge". Teos on mahu­kas,
288 lk., suureformaadiline, sisal­dab
627 pilti. Tekstiosa annab üle­vaate
esiteks Eestist nagu ta oli, siis
•kirjelduse põgenemisest, selle põh­justest
ja teedest, laagrielust Root­sis,'
tööprotsessi lülitumisest, koha­nemisest.
. Sdllele järgneb põhjalik
ülevaade kultuurilisest tegevusest
üksikute alade kaupa, andmed orga­nisatsioonide
kujunemisest, poliiti­lisest
tegevusest, võitlusest eestluse
säilitamise. eest, rahvusgrupi, kui
terviku kujunemisest. Lõpuks on
vaadeldud üksikute eesti keskuste
elu. Kõikjalt ja algaegadestki alates
.on toodud rikkalikult pilte, seniaval-damatuid
j fotosid parimas . repro-:
du.ktsioöni tehnikas. Registris esineb
üle 2100 isikunime.
' ..Eesti Rootsis" on luksüsliküima
väHiiiusegä ja pildirikkaim raamat,
mis .paguluses ilmunud, tippsaavutis
ka trükitehniliselt. See annab esma­kordselt
kokkuvõtliku ülevaate Root­si
eestlastest möödunud 32 aasta
jooksul. Kuid see puudutab mitte ai­nult
Rootsis elavaid ja seal kunagi
elanud eestlasi, vaid kogu meie rah­vast
eksiilis. Kunagi Rootsis viibinud
leiavad sealt nir piltidelt kui tekstist
justabkuivsust ja tekitab jooni. USA
tuntud dermot.ologist dr. J. Bedford
Shelmire ütleb, et mõned kuud tuge­vat
päevitamist võib põhjustada roh­kem
vananemist kui 10 aastat nor­maalset
elu.
Milleks siis selline vajadus päikese
järgi, sest suvitusrannad on alati
täis päikeses' istuvaid või lamavaid
inimesi? Vastus näib olevat, et meile
meeldib päevitanud välimus ja ole­me
sageli npus maksma selle eest
kõrget hinda, liiga varajast vanane­mist;
või isegi naha vähki.
Loomulikult, tagasihoidlik kerge
päevitamine- ei produtseeri selliseid
tulemusi ja õrn päevitus naol näeb
tõesti hea ja terve välja. Need aga
kes armastavad tundide viisi päike
ses olla ei tohiks üllatada kui hiljem
probleemid; tekivad.
Probleemide tekitajaiks on ultra­violetsed
. (UV) kiired, õieti neid
peaks nimetama ultra-ägedad, sest
päikeseringis nad tulevad ennem kui
esimesed nähtavad kiired-violetsed.
Meie ei, näe ega tunne neid enne kui
oleme juba põlenud.
— Mis põhjustab päevitamise?
On olemas.kolme sorti ultraviolet­seid
(UV) kiiri. UV-Ad on neist kõi
kõige rohkem tuttavat. See on meie
kõikide eestlaste eluraamat, hümn
eestluse elujõule, aga sealjuures ka
murelik tulevikuperspektiiv..
Raamatu autoriks on Bernard
Kangro, ka varemini tuntud peale
müu selliste suurte pildi teoste (näit.
„Meie Maa", „Eesti Talu", „Universi-tas
Tärtuensis" jt.); koostajana.
Müügil „Meie Elu" talituses.
ge pikemad, nad stimuleerivad veidi
päevitust ja punetamist nahal. Kuni
tänaseni arvati, et UV-Ad ei põhjusta
palju pahandust kuna nad ei ole -ot­seselt
põletavad kiired. Nüüd on aga
kindlaks tehtud, et pikemas pers­pektiivis
nad võivad teha küllaltki
palju kahju.
UV-Bd on lühikesed ja põletavad
kiired ja põhjustavad päevitust.
UV-C'de üle ei tarvitse meil muret­seda,
sest nad on välja blokeeritud
ozoönkihtide poolt ülemises atmos­fääris.
Küll saab neid aga päevitus-lampidest,
nii et ettevaatlust lampi­dega.
Naha esimene reaktsioon. UV
kiirtele on mõju veresoontele, mis
omakorda muudab naha helepuna­seks.
Punetus kaob pikapeale kui
hoidume päikesest, kui aga jätkame
päevitamist hoolimata punetavast
häirest", siis paneme aluse punas­tele
plekkidele tugevale ja paksule
näonahale, tumedatele plekkidele,
joontele ja naha elastsuse kaotami­sele..
Miks me päevitume? . . .
Päevitumise põhjustab melaniini
sisaldavus nahas, mis kokkupuutu-des
UV kiirtega absorbeerib need ja
muutub, ise sealjuures pruuniks või
tumedamaks.. Selline protsess toimub
pärast mõnetuhniläst päikeses ole­mist.
Mõned'UV kiired pehetreeri-vad
sügavamale nahka ja see põhjus­tab
naharaku.kesi rohkem melaniini
produtseerima. See toimub umbes 48
tunni jooksul. Kui nüüd jätkame
päevitamist, siis umbes nädala või
10 päeva pärast on naha melaniini si­saldavus
.kÖige suurem ja me päe­vitume
väga kiiresti. Vahepeal aga
hakkab ülemine nahakiht paksene-ma,
et end kaitsta. Nii muutubki pi­kapeale
meie näonahk mitte enam
päevitunud nahaks vaid juba pakse­maks
vananenud nahaks.
—.Kus. päevitada?,
On väga' oluline kus geograafili­selt
päevitame, sest erinevad kohad
maakeral - kiirgavad erineva tugevu
sega UV-kiiri. UV-d on kõige tugeva
mad ekvaatori lähedal., sest päikese
teekond läbi atmosfääri on seal kõi
ge lühem. Päike paistab seal otse
nurga all ja seega annab atmosfäär
seal kõige vähem kaitset. Mida kau­gemale
põhja seda suurem on kal­lak
ja seda kauem võtab UV-kiirtel
läbi atmosfääri penetreerida. See tä­hendab,
et 20 min. päikeses olemist
lõunas on võrdne umbes 30 min. To-rontos
või Vancouveris. Ka mida
kõrgemale me ronime seda rohkem
UV kiiri me saame. Näit. keegi üle­val
BC mäetipul saab rohkem UV-kiiri
kui keegi Lõuna-USA-s. UV-d on
võimelised ka penetreerida läbi pil­vedest.
Tugev pilvitus võib küll pak­kuda
kuigi palju kaitset, kuid mitte
niipalju kui tavaliselt arvame. Udu
ja vesi ei paku mingisugust kaitset,
nii võime ka põleda ujudes ja ka siis,
kui suurema osa ajast ujume vee all.
— Kuidas kaitsta õrna nahka põle-
'•; tamise.eest?
Kui me peame just päivitama, siis
on soovitav kasutada häid päevitus-vedelikke
või kreeme, mis. sisalda­vad
UV-kiiri väljaskriinivaid aineid,
nii et need ei jõua meie nahani. Eri­ti
oluline on nende kasutamine tund­likes1
alades nagu silmade ja nina
ümber. Kaitsvad päevituspreparaa-did
peaksid sisaldama zink oxide,
kaoliini ja titaniüm dioxidi. Ained,
nagu para-aminobenzioz hape ja
benzophenone on võimelised. absof-beerima
ainult osaliselt UV-kiiri.
Need ained on kahjutud nahale ja.
annavad küllaldast kaitset kui neid
tihti kasutame. Praegu müügilole
vaist päevituspreparaatidest võiks
soovitada „Wanda: Beauty Conce
lor's" päevitusvedelikke, õlisid või
kreeme vastavalt nahatüübile. Neid
saab muretseda ka käesoleva artikli
kirjutajalt. j
Sagedane küsimus on ka kas beebi
ja mineraalõlid on head? Vastus on
kahjuks — ei. .Samaaegselt kui õlid'
pehmendavad nahka nad aitavad ka
teda „praadida". Mõelge ainult hästi
praetud pruunile kanale ja te saate
valulise pildi naha toimest „praadi-misel".
Päevitamisega peab algama pikka­mööda,
mitte enam kui 15 min. päi­kesed
esimesel päeval heledanahalis-tele
ja 20 min. tumedamaile. Järg­mistel
päevadel. lisada juurde ainul t
5 minutit päeva peale. Mõnedele
tundlike nahatüüpidele ön isegi 5
min. küllaldane algul, nii: et niipea
kui nahk muutub; roosakaks peab
päevitamine kohe lõpetama. Ka pea­me
meeles pidama, et UV-kiired on
kõige tugevamad kui päike .on kõige
kõrgemal. Seega keskpäeval ei tohiks
üldsegi päikeses olla. Et olla täiesti
kindel peaks päevitama enne kella 9.
hommikul või pärast kl. 3 peale lõu­nat.
' '
Ka silmade kaitsemine heade päi­keseprillidega
on väga oluline. Pola-riseeritud.
rohelised, pruunid või hal­lid,
on kõige efektiivsemad.
Samuti -ka kaitsev riietus. Kerged
tihedalt kootud puuvillased materja­lid
on parimad. Need 'lasevad nahka
hingata ja samaaegselt kaitsevad
UV-kiirte eest. Harvalt kootud riided
lasevad kiiri läbi ja ka läbipaistvad
rannakatted on täiesti kasutud. Vas­tandile
üldisele, arvamisele on tume­dad
riided selleks otstarbeks paa­mad,
sest valged ja heledad materjä
lid kannavad UV-kiiri edasi/olgugi
et nad kandes tunduvad, jahedamad.
Kokkuvõttes võiks öelda, kui -juba
oleme paraja päevituse saavutanud,
selle all' ma mõtlen heledat kuldset
jumet, siis peaksime päevitamise lõ­petama
ja meenutama varem maini­tud
pahesid, mida üleliigne päevitus
võib esile kutsuda.
(Järgmises artiklis — erinevate na-hatüüpide
—•normaalse, rasvase jä
kuiva naha eest hoolitsemise õpetus
vastavalt kuivas või niiskes kliimas.
lesti õigusteadlaste
ühing Kanadas
peab oma peakoosoleku ühingu abi-esimehe
Evald Tikenbergi kodus —
619 Bob-o-Link Rd. Mississaüga, Ont.
laupäeval, 30. apr. algusega kell 3
p.l. Samaaegselt oir perkeond palu­nud
liikmeid tulla koos abikaasade­ga,
et olla koos pärast koosolekut
kohviluas. Organite osas ori koos­olekud
enne peakoosoleku aega.
esti noored ehitavad
,'' Siberi raudteed
! N. Liidus käib hiiglasuur propa-kändakampaania
uue Siberi raudtee
ehitamiseks, millega- alati juba 1974.
a. See raudtee läheb praegusest Hii­na—
Vene piiri äärt mööda minevast
raudteest mitusada miili põhjapoolt
läbi: metsiku maastiku, üle mägede,
läbi soode ja jõgede. Uut raudteed
kutsutakse _BaikaIr-Amuuri-Magist-raaliks,
sest "ta algab Baikali jäiTe
lähistelt ja tuleb 3145 kilomeetrit
pikk. Sinna ehitatakse 200 uut raud-teejaama,
60 uut linna. Seal on roh­kesti
tunneleid, kuni 15 klm pikad,
mituluhat jõge ja rohkesti kõrgeid
viadukte. Ehitustööle meelitatakse
hulgaliselt ka eesti noori, kes siis
seal puutuvad kokku vene tütarlaste­ga
jä tagasi tulevad juba venelaste
väimeestena. Neile antakse ka erili­ne
BÄM medal. See raudtee on ehi­tatud
peamiselt selleks, et sõja kor­ral
Hiinaga kaitsta Siberit, mida
peetakse äga lootusetuks ettevõtteks,
sest hiinlased näevad asustamata
Siberi alasid oma kiiresti kasvava
rahva ainsa loomuliku ekspansiooni
alana. On ainult aja küsimus, millal
hiina massid Siberi suunas liikuma
hakkavad. See on ka ainukene reaal­ne
koht, kus N. Liitu ootab tagasi­löök.