1977-04-07-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 7. ÄPRILLJL - THURSMY APRIL 7 „Meie Elu" nr. 14 (1417) 1977
esfri Jam
Ürgsest kella, numbrilaua ees paradepriv^^.!
Kellavärkide ehitamine jõudis aja
jooksul niisuguse täiuslikkuseni, et
miniatuursed inimkujud liikusid mitte
ainult tavalise suurusega elutoa
kellade osadena vaid dekoreerisid ka
nina tubaka toose ja isegi sõrmuseid.
Aastal 1774 üks Shveitsi andeka^
maid kellaseppi, Pierre Jaquet-
Droz ehitas kolm n.n. mehaanilist
nukku, mis üleöö võitsid sensatsioonilise
kuulsuse.
Jaques-Drozi kodu saf lausa palverännaku
eesmärgiks. Ei möödunud
aastatki kui nukke demonstreeriti
juba kuningakodades Pariisis, Brüsselis,
Madriidis ja Peterburis. ._'»
See nukkude kolmik koosneb kirjutajast,
nais-orelimängijast ja joonestajast.
Kirjutaja on umbes kolmeaastase
lapse suurune nukk istumas
Louis XV stiilis toolil. Ta paremas
käes on hanesulg kuna vasak puhkab
väiksel mahagonipuust laual. Ta
silmad jälgivad igat tähte kui ta kirjutab
mõned read,.kasutades nii suuri
kuf ka väikseid tähti. Orelimängi-ia
istub väikse oreli taga ja mängib
ühte Jaque Drozi poja, Henri-Louis
poolt komponeeritud pala. Mängija
sõrmed vajutavad klahve vastandina
tänapäeva automaatidele, kelle sor-möd
ainult järgnevad klahvidele, mi-,
•da mänguriist ise liigutab. Joonestaja,
sammetkuues ja põlvpükstes
poiss, joonistab ühe kujundi väiksele
kaardile.
Need nukud; kuuluvad nüüd Neu-chatel'i
ajaloomuuseumile Shveitsis,
kus neid demons treeritakse publikule
iga kuu esimesel pühapäeval kui
ka eriliste sündmuste puhul.
Ühe teise meistri poolt.rahva ninapidi
vedamiseks ehitatud automaat
hüüdnimega „mehaaniline türklane",
hoidis meeli ärevil mitmel mandril
ja seda rohkem kui kaheksakümne
aasta jooksul. See oli turbanit kandev
mehaaniline mees, kes istudes
suure kasti taga, mängis päris hästi
malet vastastega üle terve maailma.
Selle, oli ehitanud üks Saksa impre-saario,
Johann Maelzel, kes oli üleeuroopaliselt
kuulus ebatavaliste
muusikamasinate demonstreerijana. •
Aastal 1805 ta hakaks demonstreerima
oma imeväärset uut atraktsiooni,
„mehaanilist türklast".
Kglge pealt tegi 'Maelzel oma robotiga5,
ringreisi Euroopa kõrgemas seltskonnas;
kus .see mängis malet printside
ja hertsogite .vastu. . -|
Aastal 1809 kutsus' Napoleon roboti
välja, oma vastu malet mängima.
..Türklane" oli kõhklemata nõus ja
tuli võitjaks juba esimesel mängul."
Teise partii ajal Napoleon tegi sihilikult
ühe. vale käigu, et oma vastast
vene solidaristide ajakirja NTS kontroHida, mille, peale türklane"
jära annab KGB iga i - 6 aasta- ta-! r e a S e c n s s e l e § a : e t k o P u t 3 S ' l a , u a 1^
\ . ..° . . . , .raputas pead ning asetas malendi
gant välja tagaotsitavate isikute ni- F . .. .-J.- , . • .° .. .-. . KT
! • • ' ^A A ^nnrt *nnn oma esialgsele kohale- tagasi. Napo-mekirju,
mis sisaldavad 2000—6000 , .,. ,ö ^ , _ _ i : ^ ^ A ^'
liime koos lühikese elulooga, isiku
ajast saadik on inimene
püüdnud iseennast matkida, nagu
tõendavad inimest-kujutavad arheoloogilised
leiud. Ja mitmed rahvused
on sel alal saavutanud hiilgavaid tulemusi
ja nende eeskuju on mõjustanud
maailma kultuuri sajandite
vältel. _ ,
Vähem edukas on inimene olnud
niisuguse oma teisiku löömisel, kes
oleks peale sarnWsuse võimeline ka
liikuma nagu inimene. Et inimesel
soov selleks ei puudunud, võib järeldada
sellest, et pea iga rahvuse juures
on esinenud: tahet, kas usuliste
rituaalide juures või muudel puhkudel.
luua olendeid, keš liiguvad vabalt
ringi, milleks mõned suguvõsa liikmed
endid vastavalt maskeerivad.
'•IiiImese kuju,, s.o. inimese teisendi
Hikumapaneku soov on aga põrkunud
ilmselt "selle ülesande keerukus
i vastu, mistõttu ajalugu ei anna
me^e palju tõendeid inimesetaoliselt
liikuvatest inimkujudest.
Teada on ainult, et vanas Egiptuses
valmistati inimese-kujulisi hir-mutisi,
mille liikmed olid painduvad
pärisinimese eeskujul. Ka araablased
olevat valmstanud roboteid, mis
pandi liikuma vee^ jõul liikuva kella-värgi
varal.
Kellavärk andis elu ka neile kujudele,
mis uuemal 'ajal.olid. pandud
liikuma ajanäitajate osadena ja mis
tähistasid aega oma esileilmumisega
või kellade helistamisega. Tänapäevani
võib näha Euroopas, eriti Shveitsis
ja Saksamaal, avalikke ajanäitajaid,
kus inimesekujuUsed nukud
Kodumaalt, saabunud teate järgi
on seal surnud ArnöM Veimer, sealse
kommunistliku juhtkonna silmapaistev
liige.
Veimer -onf sündinud Irus ; Harju^
maal. Tegeles varakult kommunistliku
põrandaaluse tööga, oli vanglas
1923—38, mil vabanes amnestiaga.
Esimese nõukogude okupatsiooni
aj ai oli ebaseaduslikult valitud Riigi
volikogu esimeheks juhtides Eesti
Vabariigi likvideerimist. Saksa okupatsiooni
aja veetis Veimer N. Liidu
tagalas. . 1 ••'..-•'. '•'•'•'.
Teise nõukogude, okupatsiooni ajal
oi; Veimer muuhulgas Ministrite
N->.;kogu esimees ja hiljem Teaduste
Akadeemia president ning presiidiumi
liige. (EPL)
otsib jq ei
v :LlINATEATEDd
® Eesti ap. õig. kiriku sinodi esimees
ja Stokholmi koguduse vaimulik
Preester Nikolai Suursööt viibis Inglismaal
seoses ortodokskoguduse tegelase
ja end. sinodi liikme ülempreester
Nigul Hindo lese Mijitsa
Hindo matustega.
Kuna Londonis puudub eesti orto-doksvaimulik,
siis pidas Nikolai
Suursööt matusetalituse Serbia or-todokskirikus,
kusjuures kaasa teenisid
koguduse vaimulik Cyril
Brown ja piiskop Matteus. Laulis
Serbia kirikukoor.
© Dipl. ins. Hans Truuvet suri 5,
märtsil Stokholmis. Ta oli sünd. 9.
juunil 1904 Tallinnas.
® Martha Alice Nemvalz suri .4.
märtsil Stokholmis. Ta oli sünd. 13.
jaan. 1902 Viljandis,
® Villem Hansson suri 6. märtsil
Stokholmis. Ta oli sünd. 10. juulil
1896 Noarootsis.
® Marta Roosa, neiuna Vanaselja,
Pensionäridel pole raa-
Toronto avalikud raamatukogud
Võtavad laenutatud raamatute eest,
mis tähtpäevaks pole tagastatud,
viivitusmaksu iga üleläinud päeva
eest 5 c. raamatult. Arvestatakse
päevad, mil raamatukogu on avatud.
Ülemmäär on $2.— raamatult ja
Sl.— köitmata raamatutelt ja ajakirjadelt
. - , \
Arvestades sellega, et vanemad inimesed
on sageli takistatud halva i l :
ma või haiguse pärast, ei võeta nüüd
pensionäridelt enam viivitusmaksu.
Esitada tuleb keskvalitsuse poolt
välja. antud pensionäride tõend-kaart.
'"'"•',
• Erich Vast suri 27. veebr. Nackas.
Ta oli sünd. 27. jaan. 1907 Haapsalus.
® 21. veebruaril suri Kuopios Ida-
Soomes peatoimetaja Paavo Eerikäi-neri,
kes oli üks Soome silmapaist-
PUUKASTIL ISTUDES
veeda
. Kas te, sõbrad lugejad, olete kunagi
katsunud • lahja looriialihaga
mulgikapsaid keeta, neid siis killukese
Fleischmani maisiõli margariiniga
üles poputada ja loota sellejuures,
et tulemus on sama, mis hea kamaka
suitsupekiga keedetud mulgi-kapsastel,
•
Kui pole proovinud, siis ei maksa
seda - tühja tööd; ette võttagi. Tulemus
on mulgikapsa vesine vari.
Kuna ma oma teisepoole menüüst
sellised hõrgutised külma südamerahuga
ära lõikasin, siis Oleks mu
oma suust hea suitsu või söoläpeki
maitse ammu kadunud. Aga pole.
Sest tulin just praegu - naabrimehe
poolt kapsaohtult. Tagasiteed siba';
sin. peaaegu terve see veerand miili
sellise üle-jala pooltraaviga. Mets
minu
vamaid ajakirjanikke ning ustav paukus pakasest ja kuna pakasepois-suri
26. veebr. Norrköpingis, Ta oli vi? « ^ . X T 7 : : ^ : : , V . : < ^ « ^ ltel
k e d a & t e ! s t käepärast polnud,
sünd. 1. mail 1905.
©Paul Bernadt suri 25, veebr. Stokholmis.
Ta oli sünd. 7. mail Kose-
Lükatil
Eesti ja eestlaste sõber.
"Estonia" ooperisolist 1920-ndate I olid nad^ kõik terve "kar ja aa
aastate algusest Hilda Laks-Hellas, ^ j i a i °
Neiuna Nusar, suri 21. veebr. New] Soojendasin end siis kuuma; plii-
Yorgiiss.. Ta oli sünd.. 22, sept.
Tartus.
l Pühade tõttu rtMElE ELU" Toihietus ia Talitus
t '•••' '• ''; ' ^
|. suletud Suurel! Reedel, 8. aprillil ja laupäev@l,
aprilli
, 4 A « .A
1 • « • *
r
•
•
t
T
• t
mis lm-leon
kordas vale käiku ja „türklahe
reageeris endist viisi. Kui Napoleon
PakicJ Balti riikidesse fa ¥etiemaale
Meie saadame riide- ja jalanõudepakke kuni 193/4 naela
netto. Kõik ön täielikult kindlustatud. Suur
meie arus..
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni k l 9 hom.—kl. 7 Õhtul,
laupäeval kl. 9 hom.~kl. 5 p.l. KESKNÄDALATEL suletud.
BALTIC iXPORTINGCO.
482 Roncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. 53
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemoaisai, sepik ja
< rukKileib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitseiised
pagarisaadused.
Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tellimise peale.
Euroopa delikatessid, konservid, yuustud, suitsusmgid, suitsuribid
ja soolaheeringad.- Suitsukalkunid tellimise peale.
:H111SS0:E J Ä I C E R Y ••
: SOOME PAGAR.
2851 4AWREMCE AVE., E. (Brlmley). ;— Tel. 261-2238
ÄDÄtÄ RISTSÕNAD
kirjeldusega ja „roimaga oma visa kolmandat korda kordas,
mene on korda saatnud. A. . , , -II- V T - I • ••• i ... . , i- 7 M Loetletud on ka isi ku sugujl ased ja, puhki^s „turklane" Napoleoni,malen- h ^ R^ r i r t l l p h i - f i r 1 i,
sõbrad. Nimestik iljnub 1500—1800
eksemplarid. Enamik nimestikus oli-jaist
on põgenenud N. Liidust. Tihti
ön lisatud ka nende praegune asukohamaa.'
' ..•',:."'
Soovitakse kõigiti, kes vastavaid
isikuid tunnevad, hoida nendega
kontakti ja katsuda nad kodumaale
tagasi meelitada — kus neid ootab
kindel vangistamine ja karistus. „Ku-riteod"
ei aegu iialgi, uus kodakondsus
ei tähenda KGB-le midagi. Kirjavahetuse
saamise kaudu saab KGB
kogu aeg uusi andmeid „süüdlase" ja
tema
•.(EPL).
lähema tutvuskonna kohta.
MAALID t MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave., Willowdale
UHU MINNA?
Meljap., 7. aprillil Emerich Kal-man'i
operet „Krahvinna Mariza"
Helsingi Opereti teatri esituses Xaw-
•reiace Park Collegiatels, 125 Chats-worth
Dr. algusega kl. 8 õ.
•fc Laup., 16. ja pühap., 17. aprillil
Havai lill" Eesti Rahvusteatri esitusel
Monarch Park Secondary
Scttool auditooriumes.
Laup., 16. aprl. St. Catharinesl
Eesti Seltsi kevadpidu Folk Arts
''Muliicultüräl Centrels, 185 Buntig
Rd. algusega kl. 7.30 õ.
Fühap., 17. äpri. Pensionäride Kiu
bi loterii algusega kl. 12 p. Eesti Ma
.jas. •• • •
i( Laup., 30. aprl. Hamiltoni Eesti
Seltsi Segakoori Ja Hamijtoni Helle-tajate
kevadball Royal Cönnaugh
hotellis algusega kl. 7.30 õ.
Laup., 14. mail Rahvatantsijate
Rühma „Kungla" Mai-ball Harbour
Castle Hilton Hotell
, sega kl, 8 õ.
did laualt, maha. Seepeale hüüdis
hämmastunud Napoleon: „C'est j uste",
pani malendid lauale tagasi, jätkas'
mängu reeglite kohaselt ja —
kaotas jälle.
Aastal 1826 tegi ..türklane" oma
Ameerika debüüdi. Ta võlus publikut
nagu, Euroopaski ja tavaliselt tuli
sealgi võitjaks oma vastaste, üle.
Robot äratas elavat huvi ka ajakirjanduses
, kus j uures enamik" ki r j u-tusi
.oli skeptiline ..türklase" võimete,
tõepärasuse üle. Avaldati arvamust,
et ,,türklase" tegevust juhib
üks väiksekasvuline isik, kes on ära.j
peidetud suurde kasti, mille taga;
..türklane" istub. Kuid enne igat
võistlust Maelzel avas kasti uksed ja
näitas, et see ei sisaldanud midagi
peale mutrite, poltide ja rataste. Tegelikult
oli kast ometi kavalalt varustatud
kahekordse põrandaga ja
keeruka väheseintesüsteemiga nii, et
üks väiksekasvuline inimene tõesti
sai ennast varjata kui Maelzel kasti
uksed enne etendust publiku silma
ees avas. \
Kui uksed jälle suletud, võis varjatud
maletaja liigutada „türklase"
käsi kangidesüsteemi varal, jälgides
malekäike duplikaatlaual kasti sees,
milleks malendid oli magnetiseeritud
ja seega näitasid oma seisu laual. .
Nii läks Mäelzerilja tema järglas-tel
korda oma „türklasega" petta
publikut kuni sajandi lõpu iähenemi-seni.
..
di kõrval, puukastil istudes ja aruta
sin, et kui nii hirmus külm poleks,
tasuks tagasi lipata — peale seda
traavi mahuks ehk veel taldrikutäis
11 neid toredaid, rasvast säravaid kapsaid,
kõhusoppi.
Naabrimees muide on ikka samane,
kellest mõne aja eest kirjutasin.
See, kelle me oma vererõhu-mõõt-mise
aparaadiga rabandusest pääst-sime,
poolvägisi tohtri juurde saatsime
ja kellele tohter peale purgi-täie
tablettide terve rea korralikkusi
de elukommete juhiseid kaasa andis.
Minu õnneks hoolib aga naabrimees
korralikkudest elukommetest samapalju
nagu orav pähklitangidest. Tema
keedab oma kapsad ja hernesupid
ikka toreda kamaka seapekiga
ning kutsub minugi jaole. Korra nädalas
või nii. Kanget kohvi keedab ta
ikka galloniteviisi, magab siis, kui
enam üleval -olla ei jaksa jä üleval
on siis, 'kui magamisest isu täis. tablette
võtab siis, kui meelde tuleb.
Umbes sedamoodi, et kuna eile ja
üleeile läks vist meelest, siis täna
võtab kolm korraga. Vererõhk hüppab
täi sama rõõmsalt üies-alla nagu
linnuke. oksal. Minu südamesooviks
on muidugi, et ta ikka neil alumistel
oksadel hüppaks. Latva jõudes jääksin
ilma nii kenast naabrimehest kui
ka pekiga kapsastest.
Teise õhtu nädalast veedan sageli
oma lähima naabrinaise pool, Ka
veerand miili või nii. Naabrinaiseks
on pensioni-ikka just jõudev soomlannast
kooliõpetaja. Suveti nägime
üksteist ainult siis, kui ta mul abiks
lehma lüpsmas käis — sellal, kui ses
kunstis veel keskmiselt armetu olin
ja kui Jaak, mu suvine sulane, plehku
pani, Kuid nüüd oleme üksteisega
sagedases ühenduses.
Sokikudumise kõrval õpetab ta
mulle unenägude seletamist — millesse
ma hästi ei usu, ja mediteerimist-—
mida ma kunagi teha ei viitsi.
Keeruliste mõtete peas ümber
veeretamise asemel ajan meelsamini
puukuuris kaminasse minevat pakku
kiiluga pooleks ja tunnen õelat võidurõõmu
lõhkimineva paku arvel.
Jälle üks, mida pole tarvis lumelabidaga
kaminasse/vedada kiilu väi j a-põletamiseks.
Aga katsun heanaaberlikult
siiski kõik unenägude sele-
. tamised ja mediteerimised kaasa te-ha.
Ning teised õhtud — väiketütre
eesti keele tunnid. Ausalt üteldes,
mitte tunnid vaid- minutid. Rohkem
ei kannata me kumbki välja. Igavesti
äravihatud sokkidenöelumine ja
nööpide.etteajamine. Kuuvalgel metsateel
koertega ümberhulkumine,
mille kauge hundiulgumine põnevaks
teeb. Hea '..'raamatuga- diivani-nurka
pugemine, mõne üksiku hea
TV programmi vaatamine, mõne
võib-olla keskmiselt korraliku mõtle
kirjapanemine /ja üle pea-kaelä
kasvanud kirjavahetuse- korraldamine.-:'
; ; •
Tänu Puukasti lugudele on mul
juures kena tutvus-sõprusrkirjayahe-tus
ühe Montrealis, "eluneva eesti
põuaga. Juba tema esimesest kirjast
selgus, et huvid lähevad ühte ja nii
see hakkas. Üksteist esimest korda
näost näkku nägime peale pooleaastast
kirjavahetust. Siis, kui me idarannikul
veedetud uurimis- ja puh-kereisult
kodu poole teel olime ja
Montrealist läbi sõitsime. Ja nii võtsid
need lahked. "inimesed vastu
kolm võhivõõrast külalist. Kavatsetud
paaritunnilisest jutuajamisest
sai küks päeva ja samapalju öid. Üks
Montrealis, teine nende kaunis maakodus.
.
Ühel õhtul proovisime alevis: töökojas
oleva teisepoolega oma CB
raadiote uut antenni ja selletõttu
rääkisime kõik kanalid läbi. Vahepeal
hüüdsin naabrimeeste ka, aga ei
saanud vastust. Veidi hiljem pidasin
väUtelefonis oma naabrinaisega õhtust
jututundi kui koer korraga vihaselt
haukuma hakkas ja aknast
pilku välja heites jäi jutt poolelt sõnalt
katki ning süda hüppas kurku
aknast libises mööda must mehekuju.
Kahh|(äsin') peidukohast ühe'
Iaskeriista ja ukse juurde tormates-põrkasin
naabrimehega kokku.
„Noh, sul polegi .midagi viga?' 'päris
see imestunult ja seletas odasi:
' ,,Ma kuulsin raadiost ainult ühe
su karjatuse ja peale selle vaikus. Ei
saanud ma sind ühegi kanali peal t
kätte ja no mõtlesin, et tulen kiiruga
vaatama. Just nihuke mulje jäi,
et sul on keegi kallal ja said veel hädaga
hüüda, enne kui kõri kmni pi-gistatil"
• :
Väga lihtne, miks ta mind kätte ei
saanud — seni kuni ta köögist raadio
juurde jõudis, olin mina temaga
kasutatavast, kanalist taevas teab
kui kaugel. Neid viimaseid rahulik-laiske
õhtuid tuleb nautida, sest kevadsuvi
polegi enam mägede taga.
• Metsalime
FBMN HOMI8AKIRY ICÄTES
mi
281 DANFORTH AVE. — Tel. 463-3331
Soome pagarisaadused — kardemoni-saiad,
struüdelid, soorne tordid, küpsi-sed.
Lihapirukad.
Soome rukkileib
EURÖÖPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Avatud teisip., kolmap., neljap. 9—6,
reedel 9—7, laup. 9-4. :
Esmaspäeval suletud.
»f t«KCXXB>(X13>lt IIW 11II • !>CB»0CB>0qpoC0»OCtt>O<n>O«»ivarn>n<rwwv««wi
Kannibalide suguharu pealik naa-sub
Euroopa-reisilt.
„Noh, kuidas seal ka toit oli?" uudishimutsevad
sõbrad.
„Absolüutselt ebainimlik."
Pariisis karistati 200 frangise rahatrahviga
üht lihuniküt, kes oli löönud
oma naist vorstiga. Pehmendava
asjaoluna võttis kohus arvesse as
jaolu, et/ löögiriistaks polnud kõva
suitsuvorst, vaid pehme maksavorst.
1. Endine USA välisminister.
9. Sadama osa. 12. Piirkond.
13. Mitte mees. 14. Terav ese. 15.
Suudlused. 17. Tihedus. 19. Vandeko-hus
mõnedes maades. 21. Pori. 22.
Planeet. 24. Eesti Ajutise Valitsuse
esimene sõjaminister. 27.3ee, mis on
igal inimesel., 29. Summa, mille võrra
ettevõtte tulud • ületavad kulusi^.
31. Valükarje. 32. Lapsevanem. 33.
Osavus. 34. Austria helilooja eelmisel
sajandil. 35. Lühend teatavast päeva-perioodist.
36. Teatavad administra-tiivterritoriaalsed
piirkonnad. 37.
Luba. 38. Kuninglik elupaik. 40. Pealinn
Aafrikas. 42. Sirgjooneliselt. 44.
Joon. 47. Millegi algus, esimene faas.
50. Briti riigimees. 51. Vankri osa. 52.
Valitu. 54. Rumeenia raha. 55. Ekstrakt.
56. Riiginõukogu Vana-Roomas.
57. Merelind.;
. Püstread: 1. Mulgi toit. 2. Kena. 3.
Sassi minema; 4. Riik Aasias. 5. Naatriumi
keemiline märk. 6. Sol-diees. 7.
Rohkem.. 8. Rooma väejuht III sa^
jandil e.Kr. 9. Ratta osa. 10. Mõistus,
i l . Võõrkeelne täht. 16. Rük Euroopas..
18. Linn Hollandis. 20. Keel. 23.
Woonilise peaga naelad. 25. Juurvili.
26. Naisenimi. 27. Nibu, väike nupp,
28. Hispaania Jesuiidi jutlustaja ja!
satiirik XVIII sajandil. 30. Kala. 33.
Agamemnoni poeg. 34. Inimahv. ^36.
Kala. 37. Tasa. 39. Alev Eestis. 41.
Pisuhänd. 43. Eelmine päev. 45. Re-1
deli osa. 45. Asjaolu, asjalugu. 47. Kala.
48, Aimdus. 49. Nime järel kasutatav
lühend. 43. Samuti.
FLOWERS & GIFTS
Tel. (416).466-195!
466-1502
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont: M4K 1N8
•/,f *3ips "9V 'pzd -siia -ei7
•H, -BS5101 - 6 £ ireA -^'9£ ^IIH
-oo -s3;s9JO 'ii 'Wn§. 'Oi '*M
V2Z *ddiN 'Il 'HIV '91 *S3 'PR
-W '•K;,«S3(BS '0Z ro?pH/8T•-.-WI *9I
•m I I , n j V "01 ' ^ P ° ^ '6 :*snmSsH>8
'wm%'L -sio '9 'm *S 'vmi > ^ums
-m •£; ' s n I I X ''I ; : P ^ S M
- 1IV '^uas '95 "£5 '!^I
; > S ' W 'IS '^W "0S
'm'tt " s d l M 'W'dSW Tfr ' ^ ¥ 0 1
•331M W'\Ph 'Li 'P^J>I "9€T<I "S£
TO 'n *sn^sö 'ü '*si'ii wie ' ^s 'mn 'ix >z
'U ^pnjM '\Z /siissy '61 'snpsg^s
-pisnwsi ' ^ O >I ' 3 U ^ N T l 'W
MEIE ÄRIS ÖN SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS VALIK LILLI
| erisündmusteks ja tähtpäevadeks. Q> Samuti käsitöö kinkeese-
{.'• meid — KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA, NAHA ja PUU-I
NIKERDUSE alal. Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
- ' Äri jön .avattid kl. -8.3()--6: õ,; Neljapäeviti' ja. reedeti -kl, 9-ni.:õ.'
6
9
Alumiinium uste ja akende ja välisseina.katete tööd (siding).
5-tollised alumiiniumist veerennid .ilma -jjätkudeta (ühes pikkuses),
neljas värvis. Võtan, tellimisi vastul nii linna kui suvemajade
osas. Tasuta hindamine.
Helistada H. ÖSSO, tdv 8844^58,832-2238
Eesti Alumiinium Kompanii. Met. Iie. B888
JOHN E. SOOSAAR, C.A,
Chartered Accountant
Süite 402
725 Don Mills Rd.
Don Mills, Ontario
483-6308
4294944
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 7, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-04-07 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E770407 |
Description
| Title | 1977-04-07-10 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
NELJAPÄEVAL, 7. ÄPRILLJL - THURSMY APRIL 7 „Meie Elu" nr. 14 (1417) 1977
esfri Jam
Ürgsest kella, numbrilaua ees paradepriv^^.!
Kellavärkide ehitamine jõudis aja
jooksul niisuguse täiuslikkuseni, et
miniatuursed inimkujud liikusid mitte
ainult tavalise suurusega elutoa
kellade osadena vaid dekoreerisid ka
nina tubaka toose ja isegi sõrmuseid.
Aastal 1774 üks Shveitsi andeka^
maid kellaseppi, Pierre Jaquet-
Droz ehitas kolm n.n. mehaanilist
nukku, mis üleöö võitsid sensatsioonilise
kuulsuse.
Jaques-Drozi kodu saf lausa palverännaku
eesmärgiks. Ei möödunud
aastatki kui nukke demonstreeriti
juba kuningakodades Pariisis, Brüsselis,
Madriidis ja Peterburis. ._'»
See nukkude kolmik koosneb kirjutajast,
nais-orelimängijast ja joonestajast.
Kirjutaja on umbes kolmeaastase
lapse suurune nukk istumas
Louis XV stiilis toolil. Ta paremas
käes on hanesulg kuna vasak puhkab
väiksel mahagonipuust laual. Ta
silmad jälgivad igat tähte kui ta kirjutab
mõned read,.kasutades nii suuri
kuf ka väikseid tähti. Orelimängi-ia
istub väikse oreli taga ja mängib
ühte Jaque Drozi poja, Henri-Louis
poolt komponeeritud pala. Mängija
sõrmed vajutavad klahve vastandina
tänapäeva automaatidele, kelle sor-möd
ainult järgnevad klahvidele, mi-,
•da mänguriist ise liigutab. Joonestaja,
sammetkuues ja põlvpükstes
poiss, joonistab ühe kujundi väiksele
kaardile.
Need nukud; kuuluvad nüüd Neu-chatel'i
ajaloomuuseumile Shveitsis,
kus neid demons treeritakse publikule
iga kuu esimesel pühapäeval kui
ka eriliste sündmuste puhul.
Ühe teise meistri poolt.rahva ninapidi
vedamiseks ehitatud automaat
hüüdnimega „mehaaniline türklane",
hoidis meeli ärevil mitmel mandril
ja seda rohkem kui kaheksakümne
aasta jooksul. See oli turbanit kandev
mehaaniline mees, kes istudes
suure kasti taga, mängis päris hästi
malet vastastega üle terve maailma.
Selle, oli ehitanud üks Saksa impre-saario,
Johann Maelzel, kes oli üleeuroopaliselt
kuulus ebatavaliste
muusikamasinate demonstreerijana. •
Aastal 1805 ta hakaks demonstreerima
oma imeväärset uut atraktsiooni,
„mehaanilist türklast".
Kglge pealt tegi 'Maelzel oma robotiga5,
ringreisi Euroopa kõrgemas seltskonnas;
kus .see mängis malet printside
ja hertsogite .vastu. . -|
Aastal 1809 kutsus' Napoleon roboti
välja, oma vastu malet mängima.
..Türklane" oli kõhklemata nõus ja
tuli võitjaks juba esimesel mängul."
Teise partii ajal Napoleon tegi sihilikult
ühe. vale käigu, et oma vastast
vene solidaristide ajakirja NTS kontroHida, mille, peale türklane"
jära annab KGB iga i - 6 aasta- ta-! r e a S e c n s s e l e § a : e t k o P u t 3 S ' l a , u a 1^
\ . ..° . . . , .raputas pead ning asetas malendi
gant välja tagaotsitavate isikute ni- F . .. .-J.- , . • .° .. .-. . KT
! • • ' ^A A ^nnrt *nnn oma esialgsele kohale- tagasi. Napo-mekirju,
mis sisaldavad 2000—6000 , .,. ,ö ^ , _ _ i : ^ ^ A ^'
liime koos lühikese elulooga, isiku
ajast saadik on inimene
püüdnud iseennast matkida, nagu
tõendavad inimest-kujutavad arheoloogilised
leiud. Ja mitmed rahvused
on sel alal saavutanud hiilgavaid tulemusi
ja nende eeskuju on mõjustanud
maailma kultuuri sajandite
vältel. _ ,
Vähem edukas on inimene olnud
niisuguse oma teisiku löömisel, kes
oleks peale sarnWsuse võimeline ka
liikuma nagu inimene. Et inimesel
soov selleks ei puudunud, võib järeldada
sellest, et pea iga rahvuse juures
on esinenud: tahet, kas usuliste
rituaalide juures või muudel puhkudel.
luua olendeid, keš liiguvad vabalt
ringi, milleks mõned suguvõsa liikmed
endid vastavalt maskeerivad.
'•IiiImese kuju,, s.o. inimese teisendi
Hikumapaneku soov on aga põrkunud
ilmselt "selle ülesande keerukus
i vastu, mistõttu ajalugu ei anna
me^e palju tõendeid inimesetaoliselt
liikuvatest inimkujudest.
Teada on ainult, et vanas Egiptuses
valmistati inimese-kujulisi hir-mutisi,
mille liikmed olid painduvad
pärisinimese eeskujul. Ka araablased
olevat valmstanud roboteid, mis
pandi liikuma vee^ jõul liikuva kella-värgi
varal.
Kellavärk andis elu ka neile kujudele,
mis uuemal 'ajal.olid. pandud
liikuma ajanäitajate osadena ja mis
tähistasid aega oma esileilmumisega
või kellade helistamisega. Tänapäevani
võib näha Euroopas, eriti Shveitsis
ja Saksamaal, avalikke ajanäitajaid,
kus inimesekujuUsed nukud
Kodumaalt, saabunud teate järgi
on seal surnud ArnöM Veimer, sealse
kommunistliku juhtkonna silmapaistev
liige.
Veimer -onf sündinud Irus ; Harju^
maal. Tegeles varakult kommunistliku
põrandaaluse tööga, oli vanglas
1923—38, mil vabanes amnestiaga.
Esimese nõukogude okupatsiooni
aj ai oli ebaseaduslikult valitud Riigi
volikogu esimeheks juhtides Eesti
Vabariigi likvideerimist. Saksa okupatsiooni
aja veetis Veimer N. Liidu
tagalas. . 1 ••'..-•'. '•'•'•'.
Teise nõukogude, okupatsiooni ajal
oi; Veimer muuhulgas Ministrite
N->.;kogu esimees ja hiljem Teaduste
Akadeemia president ning presiidiumi
liige. (EPL)
otsib jq ei
v :LlINATEATEDd
® Eesti ap. õig. kiriku sinodi esimees
ja Stokholmi koguduse vaimulik
Preester Nikolai Suursööt viibis Inglismaal
seoses ortodokskoguduse tegelase
ja end. sinodi liikme ülempreester
Nigul Hindo lese Mijitsa
Hindo matustega.
Kuna Londonis puudub eesti orto-doksvaimulik,
siis pidas Nikolai
Suursööt matusetalituse Serbia or-todokskirikus,
kusjuures kaasa teenisid
koguduse vaimulik Cyril
Brown ja piiskop Matteus. Laulis
Serbia kirikukoor.
© Dipl. ins. Hans Truuvet suri 5,
märtsil Stokholmis. Ta oli sünd. 9.
juunil 1904 Tallinnas.
® Martha Alice Nemvalz suri .4.
märtsil Stokholmis. Ta oli sünd. 13.
jaan. 1902 Viljandis,
® Villem Hansson suri 6. märtsil
Stokholmis. Ta oli sünd. 10. juulil
1896 Noarootsis.
® Marta Roosa, neiuna Vanaselja,
Pensionäridel pole raa-
Toronto avalikud raamatukogud
Võtavad laenutatud raamatute eest,
mis tähtpäevaks pole tagastatud,
viivitusmaksu iga üleläinud päeva
eest 5 c. raamatult. Arvestatakse
päevad, mil raamatukogu on avatud.
Ülemmäär on $2.— raamatult ja
Sl.— köitmata raamatutelt ja ajakirjadelt
. - , \
Arvestades sellega, et vanemad inimesed
on sageli takistatud halva i l :
ma või haiguse pärast, ei võeta nüüd
pensionäridelt enam viivitusmaksu.
Esitada tuleb keskvalitsuse poolt
välja. antud pensionäride tõend-kaart.
'"'"•',
• Erich Vast suri 27. veebr. Nackas.
Ta oli sünd. 27. jaan. 1907 Haapsalus.
® 21. veebruaril suri Kuopios Ida-
Soomes peatoimetaja Paavo Eerikäi-neri,
kes oli üks Soome silmapaist-
PUUKASTIL ISTUDES
veeda
. Kas te, sõbrad lugejad, olete kunagi
katsunud • lahja looriialihaga
mulgikapsaid keeta, neid siis killukese
Fleischmani maisiõli margariiniga
üles poputada ja loota sellejuures,
et tulemus on sama, mis hea kamaka
suitsupekiga keedetud mulgi-kapsastel,
•
Kui pole proovinud, siis ei maksa
seda - tühja tööd; ette võttagi. Tulemus
on mulgikapsa vesine vari.
Kuna ma oma teisepoole menüüst
sellised hõrgutised külma südamerahuga
ära lõikasin, siis Oleks mu
oma suust hea suitsu või söoläpeki
maitse ammu kadunud. Aga pole.
Sest tulin just praegu - naabrimehe
poolt kapsaohtult. Tagasiteed siba';
sin. peaaegu terve see veerand miili
sellise üle-jala pooltraaviga. Mets
minu
vamaid ajakirjanikke ning ustav paukus pakasest ja kuna pakasepois-suri
26. veebr. Norrköpingis, Ta oli vi? « ^ . X T 7 : : ^ : : , V . : < ^ « ^ ltel
k e d a & t e ! s t käepärast polnud,
sünd. 1. mail 1905.
©Paul Bernadt suri 25, veebr. Stokholmis.
Ta oli sünd. 7. mail Kose-
Lükatil
Eesti ja eestlaste sõber.
"Estonia" ooperisolist 1920-ndate I olid nad^ kõik terve "kar ja aa
aastate algusest Hilda Laks-Hellas, ^ j i a i °
Neiuna Nusar, suri 21. veebr. New] Soojendasin end siis kuuma; plii-
Yorgiiss.. Ta oli sünd.. 22, sept.
Tartus.
l Pühade tõttu rtMElE ELU" Toihietus ia Talitus
t '•••' '• ''; ' ^
|. suletud Suurel! Reedel, 8. aprillil ja laupäev@l,
aprilli
, 4 A « .A
1 • « • *
r
•
•
t
T
• t
mis lm-leon
kordas vale käiku ja „türklahe
reageeris endist viisi. Kui Napoleon
PakicJ Balti riikidesse fa ¥etiemaale
Meie saadame riide- ja jalanõudepakke kuni 193/4 naela
netto. Kõik ön täielikult kindlustatud. Suur
meie arus..
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni k l 9 hom.—kl. 7 Õhtul,
laupäeval kl. 9 hom.~kl. 5 p.l. KESKNÄDALATEL suletud.
BALTIC iXPORTINGCO.
482 Roncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. 53
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemoaisai, sepik ja
< rukKileib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitseiised
pagarisaadused.
Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tellimise peale.
Euroopa delikatessid, konservid, yuustud, suitsusmgid, suitsuribid
ja soolaheeringad.- Suitsukalkunid tellimise peale.
:H111SS0:E J Ä I C E R Y ••
: SOOME PAGAR.
2851 4AWREMCE AVE., E. (Brlmley). ;— Tel. 261-2238
ÄDÄtÄ RISTSÕNAD
kirjeldusega ja „roimaga oma visa kolmandat korda kordas,
mene on korda saatnud. A. . , , -II- V T - I • ••• i ... . , i- 7 M Loetletud on ka isi ku sugujl ased ja, puhki^s „turklane" Napoleoni,malen- h ^ R^ r i r t l l p h i - f i r 1 i,
sõbrad. Nimestik iljnub 1500—1800
eksemplarid. Enamik nimestikus oli-jaist
on põgenenud N. Liidust. Tihti
ön lisatud ka nende praegune asukohamaa.'
' ..•',:."'
Soovitakse kõigiti, kes vastavaid
isikuid tunnevad, hoida nendega
kontakti ja katsuda nad kodumaale
tagasi meelitada — kus neid ootab
kindel vangistamine ja karistus. „Ku-riteod"
ei aegu iialgi, uus kodakondsus
ei tähenda KGB-le midagi. Kirjavahetuse
saamise kaudu saab KGB
kogu aeg uusi andmeid „süüdlase" ja
tema
•.(EPL).
lähema tutvuskonna kohta.
MAALID t MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave., Willowdale
UHU MINNA?
Meljap., 7. aprillil Emerich Kal-man'i
operet „Krahvinna Mariza"
Helsingi Opereti teatri esituses Xaw-
•reiace Park Collegiatels, 125 Chats-worth
Dr. algusega kl. 8 õ.
•fc Laup., 16. ja pühap., 17. aprillil
Havai lill" Eesti Rahvusteatri esitusel
Monarch Park Secondary
Scttool auditooriumes.
Laup., 16. aprl. St. Catharinesl
Eesti Seltsi kevadpidu Folk Arts
''Muliicultüräl Centrels, 185 Buntig
Rd. algusega kl. 7.30 õ.
Fühap., 17. äpri. Pensionäride Kiu
bi loterii algusega kl. 12 p. Eesti Ma
.jas. •• • •
i( Laup., 30. aprl. Hamiltoni Eesti
Seltsi Segakoori Ja Hamijtoni Helle-tajate
kevadball Royal Cönnaugh
hotellis algusega kl. 7.30 õ.
Laup., 14. mail Rahvatantsijate
Rühma „Kungla" Mai-ball Harbour
Castle Hilton Hotell
, sega kl, 8 õ.
did laualt, maha. Seepeale hüüdis
hämmastunud Napoleon: „C'est j uste",
pani malendid lauale tagasi, jätkas'
mängu reeglite kohaselt ja —
kaotas jälle.
Aastal 1826 tegi ..türklane" oma
Ameerika debüüdi. Ta võlus publikut
nagu, Euroopaski ja tavaliselt tuli
sealgi võitjaks oma vastaste, üle.
Robot äratas elavat huvi ka ajakirjanduses
, kus j uures enamik" ki r j u-tusi
.oli skeptiline ..türklase" võimete,
tõepärasuse üle. Avaldati arvamust,
et ,,türklase" tegevust juhib
üks väiksekasvuline isik, kes on ära.j
peidetud suurde kasti, mille taga;
..türklane" istub. Kuid enne igat
võistlust Maelzel avas kasti uksed ja
näitas, et see ei sisaldanud midagi
peale mutrite, poltide ja rataste. Tegelikult
oli kast ometi kavalalt varustatud
kahekordse põrandaga ja
keeruka väheseintesüsteemiga nii, et
üks väiksekasvuline inimene tõesti
sai ennast varjata kui Maelzel kasti
uksed enne etendust publiku silma
ees avas. \
Kui uksed jälle suletud, võis varjatud
maletaja liigutada „türklase"
käsi kangidesüsteemi varal, jälgides
malekäike duplikaatlaual kasti sees,
milleks malendid oli magnetiseeritud
ja seega näitasid oma seisu laual. .
Nii läks Mäelzerilja tema järglas-tel
korda oma „türklasega" petta
publikut kuni sajandi lõpu iähenemi-seni.
..
di kõrval, puukastil istudes ja aruta
sin, et kui nii hirmus külm poleks,
tasuks tagasi lipata — peale seda
traavi mahuks ehk veel taldrikutäis
11 neid toredaid, rasvast säravaid kapsaid,
kõhusoppi.
Naabrimees muide on ikka samane,
kellest mõne aja eest kirjutasin.
See, kelle me oma vererõhu-mõõt-mise
aparaadiga rabandusest pääst-sime,
poolvägisi tohtri juurde saatsime
ja kellele tohter peale purgi-täie
tablettide terve rea korralikkusi
de elukommete juhiseid kaasa andis.
Minu õnneks hoolib aga naabrimees
korralikkudest elukommetest samapalju
nagu orav pähklitangidest. Tema
keedab oma kapsad ja hernesupid
ikka toreda kamaka seapekiga
ning kutsub minugi jaole. Korra nädalas
või nii. Kanget kohvi keedab ta
ikka galloniteviisi, magab siis, kui
enam üleval -olla ei jaksa jä üleval
on siis, 'kui magamisest isu täis. tablette
võtab siis, kui meelde tuleb.
Umbes sedamoodi, et kuna eile ja
üleeile läks vist meelest, siis täna
võtab kolm korraga. Vererõhk hüppab
täi sama rõõmsalt üies-alla nagu
linnuke. oksal. Minu südamesooviks
on muidugi, et ta ikka neil alumistel
oksadel hüppaks. Latva jõudes jääksin
ilma nii kenast naabrimehest kui
ka pekiga kapsastest.
Teise õhtu nädalast veedan sageli
oma lähima naabrinaise pool, Ka
veerand miili või nii. Naabrinaiseks
on pensioni-ikka just jõudev soomlannast
kooliõpetaja. Suveti nägime
üksteist ainult siis, kui ta mul abiks
lehma lüpsmas käis — sellal, kui ses
kunstis veel keskmiselt armetu olin
ja kui Jaak, mu suvine sulane, plehku
pani, Kuid nüüd oleme üksteisega
sagedases ühenduses.
Sokikudumise kõrval õpetab ta
mulle unenägude seletamist — millesse
ma hästi ei usu, ja mediteerimist-—
mida ma kunagi teha ei viitsi.
Keeruliste mõtete peas ümber
veeretamise asemel ajan meelsamini
puukuuris kaminasse minevat pakku
kiiluga pooleks ja tunnen õelat võidurõõmu
lõhkimineva paku arvel.
Jälle üks, mida pole tarvis lumelabidaga
kaminasse/vedada kiilu väi j a-põletamiseks.
Aga katsun heanaaberlikult
siiski kõik unenägude sele-
. tamised ja mediteerimised kaasa te-ha.
Ning teised õhtud — väiketütre
eesti keele tunnid. Ausalt üteldes,
mitte tunnid vaid- minutid. Rohkem
ei kannata me kumbki välja. Igavesti
äravihatud sokkidenöelumine ja
nööpide.etteajamine. Kuuvalgel metsateel
koertega ümberhulkumine,
mille kauge hundiulgumine põnevaks
teeb. Hea '..'raamatuga- diivani-nurka
pugemine, mõne üksiku hea
TV programmi vaatamine, mõne
võib-olla keskmiselt korraliku mõtle
kirjapanemine /ja üle pea-kaelä
kasvanud kirjavahetuse- korraldamine.-:'
; ; •
Tänu Puukasti lugudele on mul
juures kena tutvus-sõprusrkirjayahe-tus
ühe Montrealis, "eluneva eesti
põuaga. Juba tema esimesest kirjast
selgus, et huvid lähevad ühte ja nii
see hakkas. Üksteist esimest korda
näost näkku nägime peale pooleaastast
kirjavahetust. Siis, kui me idarannikul
veedetud uurimis- ja puh-kereisult
kodu poole teel olime ja
Montrealist läbi sõitsime. Ja nii võtsid
need lahked. "inimesed vastu
kolm võhivõõrast külalist. Kavatsetud
paaritunnilisest jutuajamisest
sai küks päeva ja samapalju öid. Üks
Montrealis, teine nende kaunis maakodus.
.
Ühel õhtul proovisime alevis: töökojas
oleva teisepoolega oma CB
raadiote uut antenni ja selletõttu
rääkisime kõik kanalid läbi. Vahepeal
hüüdsin naabrimeeste ka, aga ei
saanud vastust. Veidi hiljem pidasin
väUtelefonis oma naabrinaisega õhtust
jututundi kui koer korraga vihaselt
haukuma hakkas ja aknast
pilku välja heites jäi jutt poolelt sõnalt
katki ning süda hüppas kurku
aknast libises mööda must mehekuju.
Kahh|(äsin') peidukohast ühe'
Iaskeriista ja ukse juurde tormates-põrkasin
naabrimehega kokku.
„Noh, sul polegi .midagi viga?' 'päris
see imestunult ja seletas odasi:
' ,,Ma kuulsin raadiost ainult ühe
su karjatuse ja peale selle vaikus. Ei
saanud ma sind ühegi kanali peal t
kätte ja no mõtlesin, et tulen kiiruga
vaatama. Just nihuke mulje jäi,
et sul on keegi kallal ja said veel hädaga
hüüda, enne kui kõri kmni pi-gistatil"
• :
Väga lihtne, miks ta mind kätte ei
saanud — seni kuni ta köögist raadio
juurde jõudis, olin mina temaga
kasutatavast, kanalist taevas teab
kui kaugel. Neid viimaseid rahulik-laiske
õhtuid tuleb nautida, sest kevadsuvi
polegi enam mägede taga.
• Metsalime
FBMN HOMI8AKIRY ICÄTES
mi
281 DANFORTH AVE. — Tel. 463-3331
Soome pagarisaadused — kardemoni-saiad,
struüdelid, soorne tordid, küpsi-sed.
Lihapirukad.
Soome rukkileib
EURÖÖPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Avatud teisip., kolmap., neljap. 9—6,
reedel 9—7, laup. 9-4. :
Esmaspäeval suletud.
»f t«KCXXB>(X13>lt IIW 11II • !>CB»0CB>0qpoC0»OCtt>O |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-04-07-10
