Meie Elu = Our life, May 19, 1978

              K E E D E L , MAIL - F I I P Ä Y , M A Y ^ ^^ „Mete mk' m 20 (1475) im
Inglisillad jä
on
Moskvas on löönud laineid Briti
sõjavägede staabiülema väljendus
oma külastusreisil Pekingis, et Hii­nal
ja Inglismaal on ühiseks vaenla­seks
kommunistlik Venemaa; Vaata­mata
sellele,: et Pekingi ja Moskva
vahel valitseb üldiselt vaenulik vahe­kord
peetakse läbirääkimisi piiritii-lide
lahendamiseks. Kuid vaidluse
all olevaid küsimusi bn selliseid, et
kokkulepet ei. ole näha. Hiinlased
peavad neid läbirääkimisi ainult sel­leks,
et saada paremaid tingimusi
oma vahekordade lahendamisel
USA-ga.^^^^^^^; • :
: Hyacinthus, liiliaiiste (Lüiaceae)
sugukönnWt. Idähüatsinf. Healõhna-lised
õied ön valged, kollased,, hele-ja
tumeroosad, sinised ja lillad. Õit­seb
maisi Kõrgus 8—12 tolli. Vajab
kergemat, hästi rammusat kompost-mulda,
: d talu värsket sõnnikut.
Hüatsinte ei istutata puujuurte lähe­dusse
voi niiskesse ivarjulisse k^svu-kohta.
Soovitav on soe, päikesepais­teline,
tuule eest kaitstud kasvukoht
kas majaseina või müüri ees. Hästi
sobivad hüatsindid madalakasvulis-te
lillede hulka, kus nende kaunis õi­sik;
pääseb "mõjule.
Igal suvel pärast; lehtede kolletu-mist
on soovitav sibulad üles võtta
ja kuivatada/Sibulad pannakse ma­ha
uuesti augusti iõpul,^ vahekaugu-:
sega 6^8 tolli, 4--6 tolli sügavusse.
Nii tantades saadakse järgmisel ke­vadel
suuremad õieh. Vajavad talve-käitset.
Kaitseks hiirte vastu, võib
tar\^itadä kompostmulla all kruus-või
killustikaliispõhja ja külgedel
aluspõhja sügavuseni kitsast traat-võrku...'-.
i ' .
Kobarhüatsindid • (Muskari) Hilia-lište
(Ciliäceae) sugukonnast. ;
:_K^barhüatsmt ; ( M , bQtiym^^^ Ukraina rahvusest yitunud Rah-
-""^ '^aste Organisatsiooni, LRO Moskva
apnlli lõpul ja mi.s, Kõrgus kun> ,0^ j ^ . ^ ^ ^ ^^^^^.^ Arkadi Shevchenko
tolh. Mullastiku suhtes v^^^^^ deserteerus New Yorgis ja oli mõni
ku,d huumugnullal kasvavad suure-L^g kadunud, kuid palus hiljem USA
niad oied Eel,stab paikesepa^
kmd: talub :jca kerget varju. Sobib 1^3,3^ jäi KGB kätte ning viidi kool
suuremate limadena murusse ning i^^^^g^ Moskvasse, kus lasti tal KGB
põõsaste aatele, aga ka hõreda vo-
JUHATUS
Statistika näitas, et 1978. a. sisse­tulekute
aruandes tõusid tasud Kar
nädas niivõrd kõrgeks, et kanadlase
per capita sissetulek ületas ÜSA ko­daniku
per capita sissetuleku. Rootsi
on esikohal: maailmas oma $9,030,
Shveits teisel kohal 18,870 ja Kanada
On kolmandal kohal oma |8,410 per
capita sissetulekuga. Seda teatab
oma uurimustes „Org. Economic Co-operation.
and Development". \
raga puude alla või rühmana mada­late^
pü^lillede vahele.; Meeldiv ük­sinda
või koos kollaste ja valgete
nartsissidega ning valgeõielise hane-rohuga.
Sibulad. istutatakse kasvukohale
septembris või oktoobri algul. Sibu­lad
istutatakse 5—6 tolli sügavusse
ja 5—6 tolli kaugusele, üksteisest.
Väetamiseks võib tarvitada 5-10-5
voi sellele lähedast väetist.
Soovitav sort on „Gilty pf Harlem".
Ametel I. S.:
surve all teha mitmeid avalikke süü­distusi
oma mehe Arkadi vastu.
Nüüd sai dissidentide kaudu teata­vaks,
et proua Shevchenko võttis
suure hulga unerohtu ja suri selle
tagajärjel.
Sul 10'
BKDE
e Parkway äri)
5 ust lään^ooi Soadina
TÄHELEPAMU! Uued lahtioleku ajad:; esmaisp.—reedeni 9-4,:
' laup/S—4
leiva ja muude pagadtoodete teUimised
sisse anda 2, päeva varem. Äitähl
Chartered AceountaM
Ave., Toronto^
Tel. 862-7115
M5J 2H7
mete äraviimist.
Keskkond muutub tööstusmaades
kiiresti. Ka Rootsis, kuigi pealis­kaudsel
vaatlusel näib, et Rootsis on
veel küllalt metsi ja muud puutuma­tud
loodust. Igal juhul oif ajakirja
Faunavärid järgi suur hulk loomas
liike hävimisohus, kuna neride elutin-jgimüsed
kiiresti muutuvad, kokku
Tulatub neride arv ligi pöolteistsajalei
Peamised ohtlikud tegurid selle
:pühul on: Vana ]iultuurmaastiku hä­vimine
seoses moodsa ''põlluharimise
levikuga. Moodne metsakasvatus.
Inimeste vaba a|a veetmisega seoses
olevad ohud. > Surm liikluse läbi.
Keskkonnamürgid;
Tähtsamad ja tuntumad hävimis-
*ohus looma- ja ^linlnuiiigid on järgmi-
'md:'':-. '•''/•^
SIIL.^ Kanriatab autosurma • all.
Kommunistid tõstavad pead Pär­sias,
kus toimusid ulatusHkud rahu­tused
Shahhi vastu. Kommunistid
nõuavad Shahhi kõrvaldamist ja
kommunistliku rahvavalitsuse .sisse­seadmist.
Rahutustevastäsed politsei
eriüksused tulistasid õhku jä ajasid
mässulised laiali. Pärsias juhib mäs­sulist
liikumist shahh Mohammed
R» Pahlavi vastu eriline kommunist
hk iriimoigüste komitee, mille juhiks
on dr. K. Sänjabi, Pärsia ©tokord
muutus j-äskeks pärast seda, kui
Moskva kommunistlike ohvitseride
kaasabil mõrvas Afganistani rigiju^
hi M; Daoudi ja tuhanded kommu-nismivastased.
Massti ; Ie:vita1iate
mitmete suguharude kaudu; mille
liikmeid elab nii Afganistani ja Pär­sia
territooriumil; ; ' • \g
Valitsus sulges kommunistliku'
partei ja teised pahempoolsed! orgär
nisatsioönid Pärsias ja shahh lükkas
edasi omad väliskülastused.
vame äraviimine
toimub teisipäeval ja
sia talr
hunni-
^Teiste
talviti
Tundlik mürkide suhtes. Ei 1
vitamispaiku, kui hao- ja leh
kud ära koristatakse. •
SINIREBANE (Fjällräv).
loomade laibad, millest ta
elab, vähenevad.'
SAARMAS. Vähenenud drastiliselt
veereguleerimise. tulemusena. Puhku-seveetjad
veekogude, ääres segavad.
Tundelik veero[iskumise suhtes, ;
: KALJUKASS. Esines ainult veel 50
—SO eksemplaris. Lumemotorollerid
moodustavad talle surmava ohu.
RABAPISTRIK. Leidub • ainult 9
paarina. Jaht ja munade korjamine
kipub neidki hävitama. ,
; RUKKIRÄÄK; On katastroofiliselt
Tahenenud parast loomulikkude hei-namaade
kadumist.
KÄSSIKAKK. Leidub u. 170 paarii-iia.
Mürkidest ohustatud. Metsa la-
-sedaksraiumine hävitab pesäplatsid.
f VALGE SELJAGA RÄHN. Vajab
putukateV poolt i-ünnatud vanemaid
lehtpuid ega. ela üle moodsat rhetsä-kasvatust.
'Leidub ainult 20 paarina.
."NASTIK. Segatakse ära rästikuga
ja tapetakse. Ka; rauutunud maaka­sutamine
on talle ohtlik. (EPL) -
Kolmapäevalr24. mail 1978
kolu, külmutuskappide^, okste ja muu prahi äravüriiist, sm
toimub kolmapäeval, 3h mail 1978.
Commissioner of Public
r:of'Toronto.:
A D Ä L Ä RISTSON
E. V. ehitas. Allveelaevastiku Siht­kapitali
poolt' rahvalt vabatahtlikke
annetustega kogutud summadega 2:
allveelaeva, „Lembit'i" ja ,,Kalevi".
Need ehitati IngMsmaal. Teatavasti
läksid Eesti okupeerimisel need all­veelaevad
venelaste kätte,; kes neilt
kõrvaldasid eesti meeskonna. Allvee­laevadele
jäeti siiski mõned allohvit­serid,
nagu diiselomootorite koL'ras-hoidja
Sikemäe, pootsman. L. Pere,
elektrik E. Aartee j t
. Teise Maailmasõja ajal hävis all^
veelaev „Kalev" kuid„Lembit" säiTis^
ja on nüüd rivist väljas ning asetati
Tallinna, meremuuseumi.
•„Mispärast need mehed seal täna­val
nii naljakalt teevad, ema?", küsis
Helen, ja libistas enese: aknaalusel
sohval põlviliasendist istukile.
„Mis sa niõtled— teevad?", kiisis
vastu ema, kes õmbluslaua taga istu­des
ei ulatanud nägema tänavale.
„Nii", püüdis Helen matkida mees­te
kaeliigutusi. " . ' '
Ema pidi töö käest panema ja ak­na
juurde, tulema, ei oma silmaga
näha, mis tänaval lahti: oh.; • ;
>,Kas sa siis ei näe need kaks
vaidlevad ju seal üksteisega ägedalt,
tülitsevad.,. Nad on riidu läinud."
. Läbi kahekordsete akende ei kost­nud
vähimatki heli, kifigi meeste käi­tumisest
nähtus, et sõnavahetus oh
päris äge. See tumm sõnalahing koos
üksteise võidu kätega vehklemisega
paistis nii veider, et emagi hetkeks
akna juurde tüUtsejaid vaatama jäi.
„Millest see tuleb, et inimesed nii
riidlema hakkavad?", küsis; Helgn
elutargalt ja võttis ema käe önia ka­he
pisikese kämbla vahele. Enne aga
kui ema jõudis vastata, tuh ka. isa
tuppa, jäi ema kõrvale-seisma ja üt-^
les tülisejatele osutades: /
„See väiksem on ju vihane, nagu
kiskja loom! Iga silmapilk kõrri kar­gamas."-/
„Mis see kõrrõn, kuhu see laees
kargab?", kiisis Helen pärast lühi­kest
mõtlemisaega.
SelHne küsimus pani vanemad sü­damest
naerma ja tegi nalja Heleni-legi,
kui talle ära seletati selle kum­malise
sõna metamorfoos.
„Millest tuleb riid?", kordas Helen
hetke pärast oma küsimust, kuna sõ­nasõda
tänaval jätkus raugemata
hooga.
„Millest ta muust tuleb, kui et ini­mesed
on sallimatud üksteise vastu,
tigedad ja õelad", seletas isa.
„ E g ä head inimesed ei lähe iialgi
üksteisega tülli ega riidu", täiendas
ema omalt poolt.
, „Aga kui üks on hea ja teine oh pa^
ha?", päris Helen pärast lühikest
pausi. •
„Vaevalt külL^Sellepärast, et..
Kaugemale ema ei jõudnud, sest isa
tuli oma seletusega vahele:
„Hea inimene ei ole lihtsclt riiust
huvitatud ja läheb parem oma
teed.. .Või ignoreerib teise sõjakust
ja on vait... Ja kaua sel õclalgi on
enam tahtmist oma monoloogi pida-da."
^
„See tähendab, et kurjal inimesel
kaob ühtselt tülitsemise tuju ära,
kui ta üksinda käratsema jäetakse'',
täiendas ema.
„See on ju täpselt seesama, mis
ma lapsele juba seletasin".
I «Seletasid küll, aga lastega peab
ikka neile arusaadavate sõnadega
rääkima".
,,KüII ta aru saab, on eksitus laste
intelligentsi alahinnata".
„HeIen, kas sa tead, mis sõna mo­noloog
täehndab", küsis ema.
,,Mis asi?", küsis see. y
„Monoloog".
„Ei tea", vastas Helen nagu häbe­nedes,
siirdes pilku emalt isale.
Ka emia vaatas isa poole, kuid ei
pidanud vajalikuks lisada-kommeri-
^ Reedel, 19.—22. ma! ,;tYeni 1\
Tfenti Ülikoolis. ;
•'^ Pühap., 24. mail Cantate EPominö
laulude õhtu Peetri kirikus algusega
ki.iõ.'.;;:.'
Laup., 27. mail Seedrioru noorte
talgud. Kogunemine kl. 9 h.
laup., 27. mai—3. juunini K. L .
Marley maalide näitus Baptisti kiri­ku
kõrvalsaalis. Avamine laup. kl.
5 0. •.;|.v;.^
Laup., 3. juunil „Eesti Ko^u" kor-terimajade'
õnnistamuie algusega kl.
. 5 õ.
-jlr Laup., 10. juunüKanada Eesti
Teatri Pillerkaar Eesti Majas algu­sega
kl. ^ õ. .•
Südames ja mõtteis viibin veel ik­ka
tunnete kammitsais, mis miiid
sooja südamlikkusega ümbritsesid
minule korraldatud lahkumis-austa-misõhtul
Eesti Majas. Koosviibimi­ne,
mis tuli minule ootamatu üllatu­sena,
oli nii meeldivalt korraldatud.
Pidulik ja väga rikkalik kohvilaud,
kaunistatud küünalde ja lilledega,
saal tulvil külalisi.
Siinjuures minu suurim tänu las­teaia
kasvatajaile ja lastevanemalle
kui õhtu algatajaile Ja korraldajaile.
Tänu kõigile organisatsiooni esinda­jaile
ja endisile õpilasile, kes mind
sel puhul isiklikult heade soovide ja
lilledega tervitasid. Noortele tänu to­redate
lauluettekannete ja luule eest.
Lõpuks tänaii veel kõiki, kõiki, endi­seid
kasvataj^id, lastevanemaid, sõp­ru
ja õpilasi, kes arvukalt olid kogu­nenud
mind tervitama ja mulle ümb­riku
koos õnnitlustega üle andsid.
Nimetati, kui palju olen endast
lasteaiale andnud, isiklikult tuntten,
et olen samaväärselt sellest tööst
rõõmu ja rahulolu vastutasuks saa­nud.
Lasteaed on meie tuleviku tai­melava,
ärgem laskem tal kaduda.
: . .ÄLICE KULLANGO
. Põikread:. L Haava\ jälg, 4. Naise­nimi,
9. Eputav, 12. Suur ma^u, 13.
Vana, 14. Nõnda, 15. Suurriigi pre­sident,
17.; Rahutu paik Lähi/s-Idas,
19. Küsimus, 20. Kahe Eestil saare
nimi, 21. Käsklus, 23. Ajal luule­vormis,
24: Virk, 27. Vallaline i i k , 301
Kümme — rootsi keeles, 31. Duur, 32.
Mehenimi, 33. Minu —- prantsuse
keeles, 35. Doktor — lüh., 36. Oma­aegne
suurettevõte Eestis, 38. Maa
Lääne-Šaksa Liiduvabariigis, 41. Üks­teise
j ärel> 43. Vanadus, 44. Hea, häs­ti
— prantsuse keeles, 45. Pethk, ku­ritahtlik,
47. Eesti; malemeister, 48.
Troopikahnd, 50. Poliitiline rühmi­tus,
53. Eesti luuletaja, 54. Mehenimi,;
56. Ohver, 57. Endine eesti spordi­selts
- lüh. nimi, 58. Itaalia naise­nimi,
59. Pagaritoode.
Püstread: 1 Esimesed ; tähed, 2.
Toidu, 3./ Aadlitiitel, 4. Seal elavad
kalad, 5. Pinnamõõtühik, 6.- Tekstis
sageh kasutatud lühend, 7. Koht
Harjlimaal,;8. Eesruum, 9, Eesti kir­jandus-
Ja rahvaluuleteadlane, 10.
Naisenimi, 11. Kreeka täht, 16. Eesti
kunstnik ja kirjanik, 18. Koht Tallin­na
lähedal, 20. Eesti tegelane Root­sis,
21. Hitleri lähemaid mehi, 22.
Taimede paljunemisvahend (käände­vormis);
23. Slatus, läiü&,-..25. Väga
vana (käändevormis), 2'6i. Siäiadab tih­ti
magamist, 28. Vorm sõnast saama,
29. üädasignaal, 34. Vüüahäkk, 37.
Kahefattaline: vanker, 39.. Endine
eesti ajakiri, 40. Tuimustüs, hea hin­nang,
46. Koht Pärnumaal, 47. E. Zo-la
teos, 48. Planeet, 49l; Vankri telg,
50. Poola tiitel, 5L Isiviily 52. Kol-mikvokaal.
•
taarel asja sooritatud eksperimendi-
::••':,:-./: '^^ ']'--.:^/,:':-:-/''-.^
„Ega sellega veel midagi katki ei
ole, kui laps vahel mõnest sõnast aru.;
e-i saa",A'aidl€s isa. ,iKõik tuleb omal
ajal. K6gu jconelema'õppimise prot­sess
seisneb ju selles, et laps kuuleb
sõnu, I millest ta alguses am ei saa,
küidjKui need uuesti erisug|istes tun­tud
sõnade kombinatsioonides jälle
korduvad, sns taipab ta ise, mis tä­hendus
neil on".
,„Sa võid targutada nii palju kui sa
tahad, aga lastega tuleb ikka rääkida
nii, et nad kohe aru saavad, mis sa
neile öelda tahad", oli ema; resoluut­ne
arvamine.; ,,Keerukamaid väljen-'
dusiÖn neil aega. õppida siis küU, kui
nad selleks juba •küllalt vanad on".
.„Kul last iialgi ei kõhetata 'täiskas­vanu
keeles, siis teeb ta enese oma
beebiliku keelega ainult naeruväar-,
seks, kui ta täiskasvanuks saab", väi
tis isa kategooriliselt.
„See on ju täitsa jama, mis sa '
niiüd ajad. Mõtle ometi ise, kui palju
selleni veel aega on", ütles ema jäi­sel
jiäälel, minnes tagasi oma õmb­luslaua
juurde.
,,Aeg läheb kiiremini kui sa arvad.
Sa eksid kui sa last tahad nii kasva­tada,
nagu jääks ta igavesti beebiks",
ütles isa oma häälele det^ibelle lisan­dades.
•.; •; •• • ' • . ,:•
,,Kas sa siis arvad, et sä- oma paa­ri'
võõrsõnaga siin lapse kasvatami­sel
ei-tea-mis imeteo korda saadad",
tõstis ka ema oma häält. „Ma tean
küll, kuidas Sa igal pool oma võõrsõ­nadega
eputad".
„Ma tarvitan neid vähemalt õiges
kohas; aga kui sina nendega välja
tuled, siis kuula alati hirmuga pealt,
kas sa ennast mitte jälle riaeruväär-seksei
tee".
,,Mis võõrsõnadesse puutub, siis
sina küll ei ole minu õpetaja. Sa ei .
saa ühtegi võõrkeeltki korralikult
ära õpitud. Alati pean riiina olema
see, kes su hädast välja aitab, kui
sul midagi kirjutada tuleb."
Nüüd olid hääled juba nii valjuks
paisunud, nagu toimunuks keskuste­lu
võidu puhkpilli-orkestri kontserdi-
.^ga.;'-•^,;l;; •,;••' '
„Kui sa rumalusi räägid, siis cn
see ükskõik missuguses keele? sa se­da
teed^V-';; ,;V.
,,Ise/sa õled, kellel pea alati igasti-gust
lollust täis on. Lapselegi annad
sa igasuguseid riimaläid ideesid. Ja
mina pean neid alati takka järele
klaarima, kui laps minult seletusi pä­rima
tüleb."
„Rumaläid ideesid", niõnitas; isa.
„Kui ta alati ainult Sinu juttu kuu­laks,
oleks ta pea igasugustest idee­dest
lage."
Ema ei jõudnud sellele valangule
enam omapoolse tulistamisega vas­tata,
sest isa'tormas toast välja ust
enese järel kinni lajatades.,;
Piinlik vaikus täitis ruumi, Oma ra­hu
enam-vähem; taastanud, pöördus
ema Heleni poole: v
,,Millest me rääkisime siin sinuga
kahekesi?....Ah ja, sä küsisid, mil­lest
tülid tulevad".
,,Jah, aga ma tean hüüd isegi", vas­tas
Helen-enne kui ema jõudis seda'
seletama hartata..
Armunud jänesepäar. satub koerte
ette. Suure.-vaevaga õnnestub neil
endid päästa lipsamisega maa-alusse
koopasse. ,
,,Mis nüüd saab?" küsib emajänes.
„Ootame ära," trööstib isajänes.
>,Mõne kuu pärast oleme arvuliselt
ülekaialus."
Direktöriproua mehele :
;;,Otu. Sulle on telefonikõne."
: „Kes seal räägib?"
„Sinu ületunnid eile õhtul." '
: : ^ - ^ : ; / ; ^ ' - V ; / ' : : ^^
Koolipoiss emale:
4,KaS' sa kujutad' ette! Meil oli tär
na kolm tundi inglise keelt."
,,Sul;vedas," trööstib ema. .,Thgla-sed,
ameeriklased ja kanadlased pea­vad
elu aja inglise keelt rääkima.'
;,Eile nägin üht pianisti, kel; oli ai­nult
üks käsi," kiidab Maali sõbrata­rile.:,,".,;
„See pole veel midagi. Ma kuulsin
nädal tagasi üht lauljannat, kel pol­nud
üldse häält olemas." . .
•JÜks.; TV-näidehdite autor; teisele.
Mu tükkidel on menu. Vaatajate arv
on juba kahekordistunud."
„Mis?" imestab teine.; „Kas sa oled
•re§ "og, 'ömpy '8S '^ŠV 'Z,S 'Pü *9S vahepeal abiellunud?"
'uBitUf 'irg 'isy^eS 'OS 'i^H^^ : • ^^^^^ ^
•g^ ' PN 'WIV *St? 'u^ia '-^{7 '^§1 '£i7 Noor näitsik istub kinos kahe me-
'sBS-g -tt; 'lS5iBS-uiBiY.;-8j: ' ^ L H ' '9£ he vahel. Kui kinosaal pimedaks- lä-
'Og 'S99uissi0j}; .'£3 /uisfi '^i '\s^ 'n ,,Võtke jalamaid oma käsi mu põl-
'spg "It 'PTO' '03 's^X' *6I 'I^uifs*/! j ve pealt ära!|" Moment hiljem ütleb
'div *6'^^I^A't''^^¥ 1 'P«3-511Q(I ' „Mitte teie, vaid teie."
•Qg 'ssy 'oir 'EEi/^ 'gt7 'eu^N •Z,i7 '^fqV
'jsq^N 'SOS M
•^l '9spiL 'g3 'pnn;T{duiY ;*£^. 'Sijsog
'J39ds -13 '03 'nji -gi; 'HSSBX
' M •Il;'^n •0l'isp^^
Biuiii9|issBA 'Z, '5(1 '9 'J^v 'g 'S99y\^ ••|7
M^^H '^01; t :'3qV; 'l :pBM;sn<ä
EESTI SIHTKAPITAL KANADAS
MEIE ÜHISKONNA
- ;, vv^^
958 Broadview Ave.
Toronto. Ont.M4K 2R6
Allohvitser nekrutile:
„Teie seisate kasarmuväravas vä­his
ja näete öösel mingit kahtlast
tüüpi neljakäpukil kasarmu väravast
sisse ronimas. Mida teie teete?" .
,;Kannan härra allohvitseri tema
korterisse." •' . ';
Patsient;arstile: ;, ' /
.,Kas seje' operatsiooh on väeä kal­lis?";
:•;;: ;---;.•;•
„See mure jätke parem pärijate­le."
• •^-••.•.v..
. - • J - ; : . ^ . • • : ; ^ - , - . \ .
„Kas vastab tõele, et härra Siili vill
on ühemeheteatris autor, näitejuht
jä peategelane ühes isikus?'^
„Vastab : tõele., Vaatasin peaproovi'
ja arvan, et ta võtab üle ka publiku
rolli."
^ ^ • • • ; ' - " ^ ' - ' :
„Kas olete kuul nud, et härra õlle-keha
sai eile koera käest hammus­tada?"
;:;^. • •
;„Kuidas tal läheb?"
„õnekehal; läheb hästi, aga koer
viskas vedru väljav Ta sai alkoholi-rriüraistuse."
Teatrisaalis vaibub jahe aplaus.
Lava taga küsib peaosaline direkto­rilt:
„Kas mu suremisstseen polnud
suurepärane?"
„Kahju, et see ei tulnud tund aega
varem " sähvab direktor.