1978-05-19-06 |
Previous | 6 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
REEDEL,19. „Meie mv 21^ (tmum
COVENTRY („Meie Elu" kaastöölisdt) — Rassiküsimuse orW
äkdolfi Hitler oma võimupäevil (1933---1945)/ Tema n.n. tuhandeaastane ra-juriik
kestis selle tõttu ainult kaksteist aastat. Rassipuhtuse pisik on võt-öas
maad ka tänapäeva Inglismaal. See leegitseb nagu tuli tuha all
m
/ . •
' j • j
Kui Hitler suunas enne sõda oma
poliitilised n(j)oleä juutide vastu, keda
Inglismaal matkis Sir Oswaid
Mpsjley (elab,^üüd kõrges vanuses
Prantsusmaal) ^Londonis, East Endi
•vaeses:linnaosas, siis tänapäeva inglise
'natsid (Tyndall, Webster ja Ko)
tahavad. lüifa poliitilist profiiti värvilise
rassi (neegrid, hindud, pakis-
" taanid jt.),vastu võitlemisega, keda
' siin saarel arvatakse juba olevat 1.8
miljoni piires. Tumedänahaliste rahvusgruppide,
iive, juurdekasv . siin
saarel ületab tunduvalt valgete päris-maalaste
(inglased, shotlased, hrla-
; sed ja waleslased) protsendi, vähemalt
kahekordselt. Teiseks, paljud
pntuninahalised ^hindud ete.), eriti
naispere, ei räägi inglise keelt ja tavaliselt
elayad suurlinnade (London,
Birmingham jne.) vaesemates^äjoonides,
tekitades n.n. ge^o-õhkkonna
nägu omal ajal juudid Varssavis, Samuti
idamaalaste kultuur, usundid,
• riietus ja n.n. mitmenaisepidamine
õn kõik võõrastavad tegurid, mis ei
lase asiaate (võõraid rašsielemente)
seguneda inglastega, kes valgenaha-
^istena on: euroopaliku kultuuri pä-
"itoluga. See veel ei ütle seda, et
uurlinriade töölisrajoonides valged
. i seguneks neegritega ega saaks
lendelt lapsii kes segaverehstena
ü^nivad maailma shokolaadi-pruuni
nahavärviga. — Pole siis ime, et siinsete
natside (n.n. Rahvusfront) poliitilised
ideolõogiel, kes püüavad imponeerida
onia rongkäikudega, (küll väga
harva!) massidele Union Jacki
(Briti rahvuslipu) kandmisega. Vare-o
matel aegadel, s.o. nopruspäevil olid
-siinsed marurahvuslased Hitleri an-.
dekad õpilased, kuid see poliijiline
•tmnip tekitas rahvahulkades amult
meelepaha,Isest möödunud sõjas inglased
sõdisid Hitleri vastu. Nüüd,-
liue poliitilise lipukirja all („Hoidke-
Inglismaa valgetele!") siinsed marurahvuslased
tulevastel Briti Alamkoja
valimistel loodavad saavutada töölispartei
ja. konservatiivide kõrval
tulla kolmandale kohale (kandidaadid
on juba valmis mõeldud!), surudes
liberaahd (kes omavad parlamendis
ainult 13 saadikut) neljandaks
[Hitler algas kunagi oma polii-ilist
võidukäiku Münchenis 7-liikme-.
ise bandena.
Värvilise rassi pideva juurdevoolu
;;õltu siia saarele, nii seaduslikult kui
illegaalselt, pn kogu aeg teinud vastupropagandat
koiisen^atiivide; partei
egotsentrikEnoch Powell, kuid
•tema' filosoofilised kõnedmõjuvad
ainult hüüdja häälena kõrbes. Või-
•mulolev Briti Tööerakond on aga
marksistlikult häälestatud, eriti selle
vasem tiib ja nende poliitiline käitumine
On' ^internatsionaalne" — ei
tohi teha vahet rasside vahel, s.o.
hoiduda diskrimineerimašt, mis nende
arvates kõlab, surmapatuna. Inglismaale
saabub viimase vstatistika
alusel iga aasta vähemalt. 50.000 vär-^
;yih$e rassi esindajat. Konservatiivi-
•de partei juht 'Margaret Thatcher
•ühes hiljutises televisiooni-intef-vjuüs
rõhutas, et aeg oleks värviliste
sissevoolu arvu piirata. Selline
võõra . rašsieleni'endi sisseränd üle-rahvustatud
Warele ütleb vaid seda,
igal aastal tuleks ehitada juurde
laks ta sünnilinna (Grantham), kus
.nooruspäevil linnaelanike arv piirdus
25.000-de elanikuga.
Margaret Thatcheri „mõistushääle-
!e" tulid tugevad vastühääled: tööera-
• kondlasest peaminister J. Gallaghan.
soovis kokku kutsuda parteidevahcr
list koosolekut, et kokku leppida
rassiküsimuse ^inimlikul" lahenda^
misel. Töölisparlamendi „tägapirigis"
istujad parlamendiliikmed nimetasid
pr. Tliatcheri ,,rassivaenu õhutajaks".
'Ka venelased ei jääiiud 3iiö
orha kommentaariga hiljaks —
,,Prav(ia" oli talle juba varem andnud
,^raudse leedi' tiitli. Nüüd nime^
tasid nad pr. Thatcherit rasside ja
tahvuste diskrin|ineerijak&!—- Kõige
iroohilisem lugu oli see, et endine
konservatiivide peaminister Edvvard
Heath leidis, et proua ThatcheriTt:s-sipoliitika
ei ole üldiselt vastuvõe.
tav. See takistavat värvilise rassi
esindajate ajbiellumist, nende pruuti-ie
saabumist Aasiast. Selline tegu-
/iis sarnanevat „inimõiguste nkkü
nisele", mida tihti heidetakse ette
Venemaale. Sellest hoolimata konservatiivide
partei gallupi-inStituudi
; statistika näitab, et Alamkoja valimistel
pr. Thatcher juhib 9-protsen-diUse
ülekaaluga. Kuid vahmiste
tähtpäeva kohta tehakse ainult ennustusi
— okti^obris jne. :
1)hel Inglismaa; Eestlaste Ühingu
juhatuse koosolekul Londonis arutati
muu hulgas ka kirjanik Arved Vii
iaiu ingliskeelse raamatu „Grayes
without Crosses": taaslevitamist. Selle
probleemi tõstis seekord üles lEÜ
Nottinghami osakoiina esimehe (August
Kokk) kirjavahetus kirjanikuga
Kanadas. Nimetatud romaani levitamist
tahetakse teha tähtsamatele
ülikoolidele kui; ka avalikele raamatukogudele
Ihglismaah Kuigi. see
omaaegne aktsioon ei andnud tule-musi,
arvas Nottinghami osakonna
esimees, et-hea tahtmise juures saab
siiri midagi ära teha, kui pöördutaks
Ühingu osakondade, , liikmesorgani-satsioonide
ja üksikisikute poole
palvega, vastavate- suriimade annetamiseks/
kui ka ostmiseks.
Omaaegset esimest. aktsiopni korraldasid
V. Pärtel ja A. Helbemäe.
Esimene neist pöördus kõigi Briti
Euroopa Vabadusliidu rahvaste esindajate
(respr juhatuse liikrriete) poo^
le, palvega romaani müümiseks pma
rahvusgruppide hulgas. Ühtlasi said
nad ühe eksemplari tutvumiseks ja
oma ajakirjanduses vastava iileskiit-se
avaldamiseks. Vastused pärast
raamatuga tutvumist olid aga negatiivsed.
Peamiselt leiti, et teos olevat
juba ajast maha jäänud, ja ei pakkuvat
enam mingit akuutset huvi. Samuti
ei leitud inglaste juures romaani
vastu huvi. Ka hinda peeti kalliks.
A. Helbemäe müügi-tsentrüm ei
annud samuti tulemusi. Tellijaid oli
ainult mõni üksik ja lehe teadaandele
ei reageeritud. Juhatijs arvas, et
võiks anda Nottinghami ühingu esimehele
vabad käed kontakti astumiseks
meie organisatsioonidega ning
katsuma le|da annetuste ja tellimis-'
te korraldamiseks, sest kinkimiseks
inglastele sobib raamat siiski. Võib-pila
saab Arved Viirlaid saata ka tasuta
aksemplare mõnede ülikpolide
ja raamatukogude varustamiseks?
Raamatu hinnaks Inglismaal £5.30.
Tuntud eestlasest filminäitleja Mary;
Tamm, kes sai populaarseks fiK
miga „The Odessa File", on taas siinses
pressis päevakorral. Nii tõi tõsi-sesisuHne
konservatiivide päevaleht
„The Daily-Telegraph"' ära hiljuti
Mary Tamme foto rubriigis „üudiste
ringis". Lühisõnumi pealkirjaks:'
„Dr. Who roheliste silmadega tütarlaps":
Sõnumis kirjutatakse, et dr,
Who (Kes?) -—populaarse kriminaal^
draama, Õieti. "n.n.scientific fiction
BBiC televisioonisaates; uus tütarlapsest
assistent iRoniäha,; yälitr välja
800 näitleja hulgast, 27-aastane' Mary
Tamm, roheHste silmadega iMus
Yorki krahvkonnast.
Römahä debüteerib BBC-1 ceerfas
septembris. Ta on elukogenud, vä"-
ga moodne/tõeliselt ajakohane Leedi",
nagu märgib' G;raham Williamsv
show produtsent.
Märkigem siinkohal, et filminäitle^
jä Mary Tamm pärineb eestlastest
vanemate lapsena. Ta on ^sündinud
Bradfordis, Yorki krahvkonnas. Ta
vanemad on eestlased: ema Raissa
Tamrn oli pikemat aega tuntud ama-töör-
laulja kontsertidel, eriti kirikus.
Tema isa on endine sõdurpoiss. Ka
on Mary Tammel poolõde, ema esimesest
abielust. Mary Tamm on kä^'-
nud Bradfordi Eesti Täienduskpolis
ja valitseb eesti keelt. Inglise Draa-makoolis
Londonis oli ta andekas
õpilane ja tuli-katsetel tihti esikohale.
Näitleja elab nüüd Londonis ja
ta vanemad Londoni lähedal, Surrey
krahvkonnas.
ühe siiasaabunud ,,'Sirp ja Vasara"
(20. jaah.) numbrist võime^leida hävitavat
kriitikat ,,Vahalinha õuede"
teemai. Artildi autoriks Jaah Tamm.
Autor kiijutah.oma pikemas artiklis
ms.: ,3i5isšugu:ie ön praegu vanalinna
(juttu on Talhnnast)' õuede olu
kord? Rohkem kiii kurb. Veel paarkümmend
aastat tagasi \üsna korras
Olnud, on need nüü^ tundmatuseni
muutunud.- 'Kunagis korralikest
muhakividest on järel Vaid riismed,
enamasti on needki ära/ vajunud,
osalt eemaldatud, osalt kaetud prahiga,
vihmavee äravoolu rennid täis
kasvanud, paeplaatkõnniteed lagunenud.
Paljud kangialused on muutu
nud välikäimlateks. iHaljaštüst kui
sellist on minimaalselt, puukuurid
pn suureraalt osalt laguneniid, majade
seintelt tõlgendavad alla roostetanud
vihmaveetoru jupid, uste kohal
asuvad varikatused ripuvad tihti
ainult ühe naela otsas, ähvardades
iga hetk kellelegi kaela kukkuda.
Kuskil Õuenurgas iõsutab prügikonteinerite
kõrval tuhahunnik või prü^
gimägi, õhuruumi risustavad juhtmed
jä kaablid. Sageli' hõivavad puii-virnad
niigi ahtast pinnalt ühe suu-'
re psa. Kä uste ja keldriluukide esised
trepid või luugid ei Ple mitte parimas
kprras. Suurel hulgal on puudus
väravatest, või kui need olemas,
siis ei saa neid sulgeda, rääkimata
lukustamisest; /
Ülaltoodu näib tpntliku unenäona
või; koltunud pildina mõnest kauge
mineviku^ agulist. Kahjuks on juti
ikkagi tänapäevast ning viimane
ringkäik mööda vanalinna hoove ainult
kinnitas seda. Muidugi; leidub
^mm kestel, iga päev.
Muusika. Kinoetendused. Mitmesugused ettekanded;
Laste teater. Marssivad orkestrid. Lõunastämise
võimalused, tants ja muud. Laupäeval; 20. mail avatav
Ontarb Place on pairmaks lõbustuskohaks.
Forumi pöördlaval pakutakse iga päev kontserte,
kus esitatakse kuulsamaid nimesid klassikalise, rock,
küla ja populaarse muusika alalt. Käesoleval aastal on
igal nädalal, ka matineed. Bandsheiris esitatakse
programme kaasaegsetelt kanada gruppidelt kuna
Shpwboat viib muusika veepinnale. Kõik see
meelelahutus on tasuta.
• Children's Village ja Waterplay pakuvad suur^ •
jooneliši seiklusi ja tasuta aktiivset tegevust nii lastele
kui ka eelkooliealistele. Kolihes Pavilion teatris on uus
heliseadeldis, uus Ghildren's teater ga teatrid-pakuvad
erakordseid „ReflectipnS"(reflektsiooni) kogemusi.
Ginesphere, mis 'on ainulaadne seda tüüpi kinoteater
•Kanadas, • esitab hiigelekraanil kolme erakordset filmi.
teie võite lõunat süüa ilusas Trilliumi restoranis ,
või valida söögikohaks mõne kolme küla restoranidest
ja kõrtsidest veeäärsetetantsupÕraildatega jä
lõbustustega. Teie võite kiilastada ka kauplusi, mänguasjade
äri, mini golfiväljakut, HMGS*Haida'tKsõita;
pedaal-paatidel ja ringsõidupaatidel ning tutvuneda •
kunstnikega, klannidega, Ontario Place'i Ippmadega
päadisadamäga ja palju muuga. Need pn lõbustused,
Kpgu päeva kestel. Iga päev.
• V •>',(-;');';
Lahtioleku ajad: Park avatakse kell 10.30 e.lV, suletakse
kell 1 e.l. (Pühapäevadel kell 10.00 p.l.) Teatrid avatakse
kell 11.00 e.l., viimane etendus algab kell 9.30 p.l.
Igapäevane programm kogu suve kestel: (20. maist kuni
Labour Day'ni 4. septembril). Park on avatud seitse
päeva nädalas.
Nädalalõppude programm' sügisel.: 9. septembrist kuni
9. oktoobrini. Park on avatud ainult laupäevadel,
pühapäevadel ja pühadel.
Sissepääs
Täiskasvanud (18-aastased ja vanemad) |2.50, $1.00
pärast kella 9.00 p.l. ," • " ' , -
Juuniorid (13 kuni 17),.lapsed (12 ja alla selle) |1.50.
Laps (12 ja alla selle koos vähematega) 50 c.
Seenior kodanikele sissepääs tasuta."
"MÄRKUS: Mõned hinnad ja korraldused muutuvad
Cänadian. National Exhibition'i^ajal 16. augustist kuni
4. septembrini.
Ävahk transport allmaaraudteelt edasi-tagasi toimub^
erihinnaga eribussidel ning samuti ön sõitjatel käsuta<la
bussid, trammid ja GQ/liiklusteenindus.
Parkimine on ette nähtud maismaal ja East Islandil,
'Mitmesugust
IhvaUididel on soovi korral kasutada tasuta ratastoolid,
: milleks tuleb hehstada telefonil (416) j965-7619. Ontario
Place'i aladele ei lubata tuua koduloomi,'„skateBöard'e"
jä jalgrattaid. : '
Ontario Place, 955 Lakeshore Blvd. West, Toronto,
Ontario. €anada.M6K 3B9 (416) 965-7711.
A CiowhCdrporation of the Government of 0?>lario, Minislry of Industry and Toujiism, Honourable Jofin R.RhodeSvMinIsteP.
/.©mSOMGEM (,^^^ l^astdöJis^t) — Jalgpall xjns
^usspordiks nr. 1^ Peagu igas külas, alevis jä linnaosas ön jalgpartmees-köimar4
kes nädalavahetustel' pisasad Jalgpallilahinguid. Võistlusteks ei
saa neid mänge Igakord mmeiada^to
%m löövad inetult lõkkele kolfeaipalTiQ^lall^ kired, t^sna sagpll fääseb
vahekohtunik platsilt politseinike all, Eiriü siis, kui ta juljg!^ anda
% platsinMÄskonna vastla.
Olenevalt. aktiivsete jalgpallmiie
kõrgesti ajrviist ja peagu aasta riBgi
kestvast mänguhooajast on jalgpalli^
spordi tase Saksasroaal kõrge. Kal^'
korda, m võitnud saksa rahvusmees-kond
maailiBameistri tiitli — 1954;. a.
Bernisi jai 1974. a. Münchenis.
Nüüd^. veidi aega enne maailmiar
meistiBiiyõlstiusi Äargentiinas, püheii-davad:
ajaiehed palju leheruumi jaig-pallisposrdie.
Saksa jalgpallifanaa*|-
kud kiiiiTi^ad mureKkult: kas suu^^^
taksei kaiitsta maailinameisfri tiitlütl?
Viimased; kaks maavõistlust kaotas
Saksai rahivusmeeskpnd. Hambur^s
kaotati; btasiillaste vastu 0:1 ja Roc^t-sis
tüli võ*tta vastu kaotus 3:1. Mii
Rootsi M ka Brasiilia rahvüsmees-konnädl
võtavad ©sa.maailmameistri*
võistiliijisiiest.
Jal^allihullustušvõtaij mõnikord
veidrad vormid, kus inimesed unustavad!
oina väärikuse. Pärast kaotatud
maavõistlust Rootsis esitas öks
doktorikraadi omav rahvasaadik lii-hgi
5(K) vanalinna hoovi hulgas ka
meeldivaid erandeid.Lõpuks Jaan
Taiüiim küsib: ,,Midä õn siiamaani
tehtud? Näiteks Vene 1.10 6üs korrastamine
(munakivisillutise osaline
kohendamine, paeplaat, kõnnitee jä
kangialuse remontimiile läks tellijale
(Vanalinna Elamute Ekspluatatsiooni
Valitsus) maksma 17.00 mbia.
Juba mainitud regenereeriiiiiskömis-joniga
seda objekti vaatamas käies
jäi allakirjutanul küll mulje, et iga
ruutdetsimeeter peaks ' rublastega
kaetud olema, sest selle raha eest
oleksin lootnud vähemalt korralikku
tulemust näha. Kaugel sellest. Mu-nakatest
õuepind oli ebatasane, vee
ärävoolurenn poolik, paeplaadid lo^
hakalt sängitatud, kangialuses muna-kad
mõttetult, ja hooletult mördiga
üle määritud." Nii Jaan Tamm Tallinna
vanalinha. hoovidest.
dEpäevas küsimuse, et midai laõtleb
liiduvalitsus ette võtta saksa* lahvus-meeskonna
end. kapteni, Franz: Bec-kenbaueri
toomiseks UMv ,>iC0smoT
se** juures maailma meistrivÄtluse
puhuks saksa jrahvusmeeskonda. Arvesse
võttes paiti^endi-vääitjSSaast, ei
lubanud liidupäeva presideM psrof.
Garstens võtta seda küsimusi, päevakorda.,,.-/
;;"^;v^^
Kolnni nädalat päraat kaotsEst Ä a -
sülia vastu kaebas iiksB jial^alilihai-ge
Münchenist saksai' jälgpitliiliidii
kohtusse, nõudes pool pietiiiiraha
koos protsentidega tagasil Ta põhjendas
oma kaebust selkg^,, ei sali-sa
meeskond pokvat teioa aarust
mängmud oma tu^i?amias
koosseisus. JalgpalMlanaaitik s©o-ritanüd
800 km. p Ä u s e rdsi Mün
chenist HambuE^ n ^ naaiksaffiud
pääsme eest 50 maiirka.^Ä
Brasiiliaga jälgisid^ staadioni! ka lii-diipresident
ScMet j ' ^ lüduskantsler
Schmidt.
Pahempoolsed; ,,;spordlsõbrad'' on
püüdnud ässiitadia rahvusmeeskonna
mängijaid Argentiina söjavadise diktatuuri
yastBL yi^Q võtke Videla
kätt tervituseks vastu!" soovitavad
punased. Tabava vastuse aiidisühele
pahempcMJlse vaatega TV-reporterile
•rahvusmeeskööna kapteh Vogts. Küsimusele,
kas ta võtab Videla käe
tervituse puhul vastu, esitas Vogts
vastuküsimuse:' „Kas esitaksite mulle
sama küsimuse kui maailma
meistrivõistlus toimuks Moskvas?"
Nägü"älIeS hüüd;avalikkusele teatavaks
sai, juhtus:i970. aastal Offen-bachis
.meditsiiniline erakordsiis.
Üks vallaline naine, sünnitas ka;ksik-pojad,
kellest üks väjge- ja teine
mustanahaline. Asi' tüli avalikuks tänavu
aprillikuul, inil naine esitas
kohtule kaebuse V alimentide saamiseks.
Ta on vahepeal abiellunud hing
mõlemad lapsed on eraldi perekondadesse
adopteeritud. Kohtu ees se-
KIVITRAVEL
iei$1 de konaiitifMne üle maailm&
Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Süite 203, Toronto, Ontario
TeL 466-4813 ja kodus 759-3588
w2R6
võtab tellimisi vastu alumiinium uste, akende ja välisseina katete
tööde < peale (aluminiumsiding). Neljas värvis alumnhiumist vee-renm^
d ilma jätkudeta (ühes tiikis)/Tasiita hindamine
Töö kiire ja korralik. .
H.OSSO, tel. 884-4558 ja
Met Iie. nr. B 888
0
letas naine, et tai olnud 1969. a. su:
vel 24 tunnai vältel kaks galantset
seiklust: üks sakslasega ja teine värvilise
ameerika sõduriga. Kohus lükkas
alimenitüide nõudmise tagasi, kuna
Hiderlike eluviisidega naine andis
kohtule, vaistukaivaid seletusi ®ma
armuseiMtoie kohta.
Frankfurdi lähedal Köningsteinis
toimus Mjuti endiste idatsooni poliitvangide
kokkutulek, kus esinesid
kõnedega endine ^Tshehhošlovakkia
male sunirmeister Ludek Pachmann
ja saksa TV üks taibukamaid toimetajaid
Gerhard Löwenthal.
Endiste pÖUitvahgide ühingu poolt
esitatud andmeil on Lääne-Saksamaä
alates 1963. a. ostnud idatsoonist vabaks
umbes 11.000 poHitvangi, kelle
eest makstud idatsooni marionetti-dele
761 miljonit marka. Seega iga
isiku kohta umbes 70.000 marka. Vastupidiselt
eelmistele aastatele ei toe-tanud
liiduvabariigi sisesaksa ministeerium
rahaliselt kokkutuleku korraldamist.
Lõuna-Saksamaal Bad Krozingenis
suri 25. äpriliil läti nimekamaid naiskirjanikke
Zenta Maurina 80 a. vanuses.
Tema sulest on,ilmunud 27 romaani,
jutustusi ja esseesid. Tuntumateks
ja mitmesse keelde tõlgituks
on Döstojövski monograafia ja kirjaniku
. kolmeköiteline > autobiograafia.
•••V- - : V '
Läti arsti ja sakslannast pianisti
tütar Zenta Maurina oli alates viiendast
eluaastast lastehalvatunä ratastoolis.
Hoolimata selles ta sooritas
pikemaid välismaareise, kus esines
loengutega ning puiitus kokku nimekate
kirjanikega. Ta lõpetas 1938
Riia ülikooli doktorikraadiga. Enamlaste
teise okupatsiooni eest põgenes
Saksamaale, kust asus hiljem Rootsi.
Ta andis külalisdotsendina Uppsala
ülikoolis loenguid võrdleva kirjandusteaduse
üle. Aastal 1960 ta
vääristati Rootsi kultuuriauhinnaga.
Oma elu viimased 15 aastat veetis
kirjanik' Saksamaal.
Saksa TV-saates „ZDF-Magazin"
näidati 26. aprillil New Yorgis tehtud
intervjuud nõukogude rezhiimikrii-tik
kindralmajor Pjotr Grigorenko^
ga. Intervjuus pudutati ka fJ. Liidus
elavate rezhiimikriitikute seisukohta
lääneriikide idapoliitika suhtes.
Grigorenko seletusel on N. Liidu rez-hiimikriitikud
lääneriikide hoiakust
pettunud ja kibestunud, küna s^e on
toonud välispoliitilist edu ja majanduslikke
eeliseid ainult N. Liidule.
Käsitledes Brezhnevi külaskäiku
Bonni, vastas Grigorenko, et Lääne-
Saksamaa tahab teha N. Liiduga äri
inimõiguste arvel. See on N. Liidule
jällegi poliitiliseks edusammuks, mis
võimaldab tarvitada karmimaid abi-nõiisid
; rezhiimikriitikute' vastu.
,,Inimõigusi ei tohiks müüa läätseleeme
etst," tähendas Grigorenko.
'Lääneriikide idapoliitika ei mõju
rezhiimikriitikutele julgustavalt, kuna
nad sooviksid lääneriikidelt rohkeni
moraalset toetust.
' "kk.
,>ieie
EES-ST(
jad3ei
Saksam
Vabani
na ilmu
• Berli
kuks 01
ris „Di
sche Sl
ja selle
maksu(
Maja h
hooleki
advoka
aastail
ja mliä
ment c
a. 1973
Excelk
en Fraj
talud, I
saalkoi
Lon(
nistcerl
AustI
juht
' tas 01
konnal
na m(
valimij
pariai
teadetj
me vol
ha pai
tagasil
Pari
sel pä)
ta pai
lõuna
peamij
siastui
avalikj
ta teg^
naasi
asub
sori kJ
kuu
da m(
Austn
ses K
mida
olnud
le poi
inkoi
funn
10
Sell(
maks,
eestlas
hui ki
muust
took. t
comin
to wi
corpoi
and tl
USSR.
otsuse
1975 a
te Bai
reerim
Kuic
selle k
Peacoc
parian
musttv
makor
on ise
..On
days 3
was ei
Ihe Au
cow tl
staff sl
ciai vis
. Consu
to the
sion, w
sume 1
sul. W(
away
(Housc
Hansal
Toon
tõlkes,
va- pär
sus oi
korrale
Moskvj
med ci
külaski
dusse.
Austrai
suse oi
võib- Ic
kui aul
huse e
sest."
Nagu
seletust
poolt a
tühista
saadi kl
Balti ri
r
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 19, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-05-19 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780519 |
Description
| Title | 1978-05-19-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
REEDEL,19. „Meie mv 21^ (tmum
COVENTRY („Meie Elu" kaastöölisdt) — Rassiküsimuse orW
äkdolfi Hitler oma võimupäevil (1933---1945)/ Tema n.n. tuhandeaastane ra-juriik
kestis selle tõttu ainult kaksteist aastat. Rassipuhtuse pisik on võt-öas
maad ka tänapäeva Inglismaal. See leegitseb nagu tuli tuha all
m
/ . •
' j • j
Kui Hitler suunas enne sõda oma
poliitilised n(j)oleä juutide vastu, keda
Inglismaal matkis Sir Oswaid
Mpsjley (elab,^üüd kõrges vanuses
Prantsusmaal) ^Londonis, East Endi
•vaeses:linnaosas, siis tänapäeva inglise
'natsid (Tyndall, Webster ja Ko)
tahavad. lüifa poliitilist profiiti värvilise
rassi (neegrid, hindud, pakis-
" taanid jt.),vastu võitlemisega, keda
' siin saarel arvatakse juba olevat 1.8
miljoni piires. Tumedänahaliste rahvusgruppide,
iive, juurdekasv . siin
saarel ületab tunduvalt valgete päris-maalaste
(inglased, shotlased, hrla-
; sed ja waleslased) protsendi, vähemalt
kahekordselt. Teiseks, paljud
pntuninahalised ^hindud ete.), eriti
naispere, ei räägi inglise keelt ja tavaliselt
elayad suurlinnade (London,
Birmingham jne.) vaesemates^äjoonides,
tekitades n.n. ge^o-õhkkonna
nägu omal ajal juudid Varssavis, Samuti
idamaalaste kultuur, usundid,
• riietus ja n.n. mitmenaisepidamine
õn kõik võõrastavad tegurid, mis ei
lase asiaate (võõraid rašsielemente)
seguneda inglastega, kes valgenaha-
^istena on: euroopaliku kultuuri pä-
"itoluga. See veel ei ütle seda, et
uurlinriade töölisrajoonides valged
. i seguneks neegritega ega saaks
lendelt lapsii kes segaverehstena
ü^nivad maailma shokolaadi-pruuni
nahavärviga. — Pole siis ime, et siinsete
natside (n.n. Rahvusfront) poliitilised
ideolõogiel, kes püüavad imponeerida
onia rongkäikudega, (küll väga
harva!) massidele Union Jacki
(Briti rahvuslipu) kandmisega. Vare-o
matel aegadel, s.o. nopruspäevil olid
-siinsed marurahvuslased Hitleri an-.
dekad õpilased, kuid see poliijiline
•tmnip tekitas rahvahulkades amult
meelepaha,Isest möödunud sõjas inglased
sõdisid Hitleri vastu. Nüüd,-
liue poliitilise lipukirja all („Hoidke-
Inglismaa valgetele!") siinsed marurahvuslased
tulevastel Briti Alamkoja
valimistel loodavad saavutada töölispartei
ja. konservatiivide kõrval
tulla kolmandale kohale (kandidaadid
on juba valmis mõeldud!), surudes
liberaahd (kes omavad parlamendis
ainult 13 saadikut) neljandaks
[Hitler algas kunagi oma polii-ilist
võidukäiku Münchenis 7-liikme-.
ise bandena.
Värvilise rassi pideva juurdevoolu
;;õltu siia saarele, nii seaduslikult kui
illegaalselt, pn kogu aeg teinud vastupropagandat
koiisen^atiivide; partei
egotsentrikEnoch Powell, kuid
•tema' filosoofilised kõnedmõjuvad
ainult hüüdja häälena kõrbes. Või-
•mulolev Briti Tööerakond on aga
marksistlikult häälestatud, eriti selle
vasem tiib ja nende poliitiline käitumine
On' ^internatsionaalne" — ei
tohi teha vahet rasside vahel, s.o.
hoiduda diskrimineerimašt, mis nende
arvates kõlab, surmapatuna. Inglismaale
saabub viimase vstatistika
alusel iga aasta vähemalt. 50.000 vär-^
;yih$e rassi esindajat. Konservatiivi-
•de partei juht 'Margaret Thatcher
•ühes hiljutises televisiooni-intef-vjuüs
rõhutas, et aeg oleks värviliste
sissevoolu arvu piirata. Selline
võõra . rašsieleni'endi sisseränd üle-rahvustatud
Warele ütleb vaid seda,
igal aastal tuleks ehitada juurde
laks ta sünnilinna (Grantham), kus
.nooruspäevil linnaelanike arv piirdus
25.000-de elanikuga.
Margaret Thatcheri „mõistushääle-
!e" tulid tugevad vastühääled: tööera-
• kondlasest peaminister J. Gallaghan.
soovis kokku kutsuda parteidevahcr
list koosolekut, et kokku leppida
rassiküsimuse ^inimlikul" lahenda^
misel. Töölisparlamendi „tägapirigis"
istujad parlamendiliikmed nimetasid
pr. Tliatcheri ,,rassivaenu õhutajaks".
'Ka venelased ei jääiiud 3iiö
orha kommentaariga hiljaks —
,,Prav(ia" oli talle juba varem andnud
,^raudse leedi' tiitli. Nüüd nime^
tasid nad pr. Thatcherit rasside ja
tahvuste diskrin|ineerijak&!—- Kõige
iroohilisem lugu oli see, et endine
konservatiivide peaminister Edvvard
Heath leidis, et proua ThatcheriTt:s-sipoliitika
ei ole üldiselt vastuvõe.
tav. See takistavat värvilise rassi
esindajate ajbiellumist, nende pruuti-ie
saabumist Aasiast. Selline tegu-
/iis sarnanevat „inimõiguste nkkü
nisele", mida tihti heidetakse ette
Venemaale. Sellest hoolimata konservatiivide
partei gallupi-inStituudi
; statistika näitab, et Alamkoja valimistel
pr. Thatcher juhib 9-protsen-diUse
ülekaaluga. Kuid vahmiste
tähtpäeva kohta tehakse ainult ennustusi
— okti^obris jne. :
1)hel Inglismaa; Eestlaste Ühingu
juhatuse koosolekul Londonis arutati
muu hulgas ka kirjanik Arved Vii
iaiu ingliskeelse raamatu „Grayes
without Crosses": taaslevitamist. Selle
probleemi tõstis seekord üles lEÜ
Nottinghami osakoiina esimehe (August
Kokk) kirjavahetus kirjanikuga
Kanadas. Nimetatud romaani levitamist
tahetakse teha tähtsamatele
ülikoolidele kui; ka avalikele raamatukogudele
Ihglismaah Kuigi. see
omaaegne aktsioon ei andnud tule-musi,
arvas Nottinghami osakonna
esimees, et-hea tahtmise juures saab
siiri midagi ära teha, kui pöördutaks
Ühingu osakondade, , liikmesorgani-satsioonide
ja üksikisikute poole
palvega, vastavate- suriimade annetamiseks/
kui ka ostmiseks.
Omaaegset esimest. aktsiopni korraldasid
V. Pärtel ja A. Helbemäe.
Esimene neist pöördus kõigi Briti
Euroopa Vabadusliidu rahvaste esindajate
(respr juhatuse liikrriete) poo^
le, palvega romaani müümiseks pma
rahvusgruppide hulgas. Ühtlasi said
nad ühe eksemplari tutvumiseks ja
oma ajakirjanduses vastava iileskiit-se
avaldamiseks. Vastused pärast
raamatuga tutvumist olid aga negatiivsed.
Peamiselt leiti, et teos olevat
juba ajast maha jäänud, ja ei pakkuvat
enam mingit akuutset huvi. Samuti
ei leitud inglaste juures romaani
vastu huvi. Ka hinda peeti kalliks.
A. Helbemäe müügi-tsentrüm ei
annud samuti tulemusi. Tellijaid oli
ainult mõni üksik ja lehe teadaandele
ei reageeritud. Juhatijs arvas, et
võiks anda Nottinghami ühingu esimehele
vabad käed kontakti astumiseks
meie organisatsioonidega ning
katsuma le|da annetuste ja tellimis-'
te korraldamiseks, sest kinkimiseks
inglastele sobib raamat siiski. Võib-pila
saab Arved Viirlaid saata ka tasuta
aksemplare mõnede ülikpolide
ja raamatukogude varustamiseks?
Raamatu hinnaks Inglismaal £5.30.
Tuntud eestlasest filminäitleja Mary;
Tamm, kes sai populaarseks fiK
miga „The Odessa File", on taas siinses
pressis päevakorral. Nii tõi tõsi-sesisuHne
konservatiivide päevaleht
„The Daily-Telegraph"' ära hiljuti
Mary Tamme foto rubriigis „üudiste
ringis". Lühisõnumi pealkirjaks:'
„Dr. Who roheliste silmadega tütarlaps":
Sõnumis kirjutatakse, et dr,
Who (Kes?) -—populaarse kriminaal^
draama, Õieti. "n.n.scientific fiction
BBiC televisioonisaates; uus tütarlapsest
assistent iRoniäha,; yälitr välja
800 näitleja hulgast, 27-aastane' Mary
Tamm, roheHste silmadega iMus
Yorki krahvkonnast.
Römahä debüteerib BBC-1 ceerfas
septembris. Ta on elukogenud, vä"-
ga moodne/tõeliselt ajakohane Leedi",
nagu märgib' G;raham Williamsv
show produtsent.
Märkigem siinkohal, et filminäitle^
jä Mary Tamm pärineb eestlastest
vanemate lapsena. Ta on ^sündinud
Bradfordis, Yorki krahvkonnas. Ta
vanemad on eestlased: ema Raissa
Tamrn oli pikemat aega tuntud ama-töör-
laulja kontsertidel, eriti kirikus.
Tema isa on endine sõdurpoiss. Ka
on Mary Tammel poolõde, ema esimesest
abielust. Mary Tamm on kä^'-
nud Bradfordi Eesti Täienduskpolis
ja valitseb eesti keelt. Inglise Draa-makoolis
Londonis oli ta andekas
õpilane ja tuli-katsetel tihti esikohale.
Näitleja elab nüüd Londonis ja
ta vanemad Londoni lähedal, Surrey
krahvkonnas.
ühe siiasaabunud ,,'Sirp ja Vasara"
(20. jaah.) numbrist võime^leida hävitavat
kriitikat ,,Vahalinha õuede"
teemai. Artildi autoriks Jaah Tamm.
Autor kiijutah.oma pikemas artiklis
ms.: ,3i5isšugu:ie ön praegu vanalinna
(juttu on Talhnnast)' õuede olu
kord? Rohkem kiii kurb. Veel paarkümmend
aastat tagasi \üsna korras
Olnud, on need nüü^ tundmatuseni
muutunud.- 'Kunagis korralikest
muhakividest on järel Vaid riismed,
enamasti on needki ära/ vajunud,
osalt eemaldatud, osalt kaetud prahiga,
vihmavee äravoolu rennid täis
kasvanud, paeplaatkõnniteed lagunenud.
Paljud kangialused on muutu
nud välikäimlateks. iHaljaštüst kui
sellist on minimaalselt, puukuurid
pn suureraalt osalt laguneniid, majade
seintelt tõlgendavad alla roostetanud
vihmaveetoru jupid, uste kohal
asuvad varikatused ripuvad tihti
ainult ühe naela otsas, ähvardades
iga hetk kellelegi kaela kukkuda.
Kuskil Õuenurgas iõsutab prügikonteinerite
kõrval tuhahunnik või prü^
gimägi, õhuruumi risustavad juhtmed
jä kaablid. Sageli' hõivavad puii-virnad
niigi ahtast pinnalt ühe suu-'
re psa. Kä uste ja keldriluukide esised
trepid või luugid ei Ple mitte parimas
kprras. Suurel hulgal on puudus
väravatest, või kui need olemas,
siis ei saa neid sulgeda, rääkimata
lukustamisest; /
Ülaltoodu näib tpntliku unenäona
või; koltunud pildina mõnest kauge
mineviku^ agulist. Kahjuks on juti
ikkagi tänapäevast ning viimane
ringkäik mööda vanalinna hoove ainult
kinnitas seda. Muidugi; leidub
^mm kestel, iga päev.
Muusika. Kinoetendused. Mitmesugused ettekanded;
Laste teater. Marssivad orkestrid. Lõunastämise
võimalused, tants ja muud. Laupäeval; 20. mail avatav
Ontarb Place on pairmaks lõbustuskohaks.
Forumi pöördlaval pakutakse iga päev kontserte,
kus esitatakse kuulsamaid nimesid klassikalise, rock,
küla ja populaarse muusika alalt. Käesoleval aastal on
igal nädalal, ka matineed. Bandsheiris esitatakse
programme kaasaegsetelt kanada gruppidelt kuna
Shpwboat viib muusika veepinnale. Kõik see
meelelahutus on tasuta.
• Children's Village ja Waterplay pakuvad suur^ •
jooneliši seiklusi ja tasuta aktiivset tegevust nii lastele
kui ka eelkooliealistele. Kolihes Pavilion teatris on uus
heliseadeldis, uus Ghildren's teater ga teatrid-pakuvad
erakordseid „ReflectipnS"(reflektsiooni) kogemusi.
Ginesphere, mis 'on ainulaadne seda tüüpi kinoteater
•Kanadas, • esitab hiigelekraanil kolme erakordset filmi.
teie võite lõunat süüa ilusas Trilliumi restoranis ,
või valida söögikohaks mõne kolme küla restoranidest
ja kõrtsidest veeäärsetetantsupÕraildatega jä
lõbustustega. Teie võite kiilastada ka kauplusi, mänguasjade
äri, mini golfiväljakut, HMGS*Haida'tKsõita;
pedaal-paatidel ja ringsõidupaatidel ning tutvuneda •
kunstnikega, klannidega, Ontario Place'i Ippmadega
päadisadamäga ja palju muuga. Need pn lõbustused,
Kpgu päeva kestel. Iga päev.
• V •>',(-;');';
Lahtioleku ajad: Park avatakse kell 10.30 e.lV, suletakse
kell 1 e.l. (Pühapäevadel kell 10.00 p.l.) Teatrid avatakse
kell 11.00 e.l., viimane etendus algab kell 9.30 p.l.
Igapäevane programm kogu suve kestel: (20. maist kuni
Labour Day'ni 4. septembril). Park on avatud seitse
päeva nädalas.
Nädalalõppude programm' sügisel.: 9. septembrist kuni
9. oktoobrini. Park on avatud ainult laupäevadel,
pühapäevadel ja pühadel.
Sissepääs
Täiskasvanud (18-aastased ja vanemad) |2.50, $1.00
pärast kella 9.00 p.l. ," • " ' , -
Juuniorid (13 kuni 17),.lapsed (12 ja alla selle) |1.50.
Laps (12 ja alla selle koos vähematega) 50 c.
Seenior kodanikele sissepääs tasuta."
"MÄRKUS: Mõned hinnad ja korraldused muutuvad
Cänadian. National Exhibition'i^ajal 16. augustist kuni
4. septembrini.
Ävahk transport allmaaraudteelt edasi-tagasi toimub^
erihinnaga eribussidel ning samuti ön sõitjatel käsuta |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-05-19-06
