Meie Elu = Our life, May 19, 1978

              nr. W (W5} im
Ise
Ise - \
mi
11.
irio M4K 2R6
.NII
tsseiria katete
iiniumist vee-iatnine.
iU, Ont.
selles ta sooritas
[reise, kus esines
itus kokku nime-
ITa lõpetas 1938
rikraadigä. Enam-
)oiii eest põgenes
^sus hiljem Root-
^d9tsendina Upp-
^tiid võrdleva kir-Äastal:
1960 ta
iltuuriauhinnaga.
15 aastat veetis
„ZDF-Magazin"
(ew Yorgis tehtud
|ude rezhiimikrii-yotrj
Grigorenko-itati
ka N. Liidus
fitikute seisukoh-ipoliitika
suhtes.
tl on N. Liidu rez^
lieriikide hoiakust
inud, kuna see on
|ist edu ja majan-linult
N. Liidule.
Inevi külaskäiku
lorenko, et Lääne-
[haN. Liiduga äri
jSee on N. Ludule
Icdusammüks, mis
Ja karmimaid abi-iriitikute'
vastu,
^iks müüa läätse-
Indas Grigorenko.
oliitika .ei mõju
jurgustavalt, ku-
|äänetiikidelt roh-
Itüst. / •
1
eie EluTnr. 20 (1475) 1978 REEDEL, 19. MAIL - FRIDAY, MAY 19
STOKHOLM •— Eesti varandused välismaal on meie saatkondade ma­jad
Berliinis, Pariisis j ä Londonis ning kullafoiid või muud fondid — ka
Saksamaalt ülevõetud dearing'u siunmad, ütles Eopenhaagenis asuv Eesti
Vabariigi saatkonnanõunik ja Kinti valitsuse välisminister „Teatäja" osa­na
ilmunud Eesti Demokraatliku Ünioni bülletäänile antud jütuaja^^
Berliini saatkonna maja' omani­kuks
on endiselt Jcinnisvarade regist­ris
„Die:jlepüblik Eesti {der ^stni-sche
Staat).";,Maja.on^ muidugi-' vana
ja selle korrashoiuks, ning kinnisvara
maksudeks ei.ple üüridest jätkunud.
Maja hooldamist korraldab kohaliku
hoolekande kohtu poolt määratud
advokaadifirma. Kuna Yõlad äasta^
aastalt suurenevad, siis võidakse ma-,
ja määrata sündraüiigile.
Pariisi maja kohtab on omäiiikiiks
kinnisvarade registris : „ t e Governe-ment
d'Esthonie (Legation)" millele
a. 1973 on juurde lisatud ,,Par Son
Excellence Monsieur. rAmbassadeur
en FränGe." Igatahes oh meile kinni­tatud^
et N' ^lliidus i)uudub^ Eesti
saatkonna maja asjus omandiõigus.
Londoni maja -on inglise välismi­nisteeriumi
valduses ja sellest on
MEIE ÄRI SUVISED LAHTIOLEKU AJAD
ÄLATES16.
esmaspäeviti suletud.
feiisipäeva! ja kolmapäeval 8-6,
. õie!
meie aj akir janduses küllaldaselt j ut­tu
olnud. Juriidiliselt on maja oman-
:di küsimus õige keeruline.
Ja kuidas., on teiste varanduste­ga,
kullafondiga jne?
— Eesti riigi kulla küsimuses Ing-iišmäal
oli meil mõnede aastate eest
(a. 1968) suur võitlus. Valitsus pöör­dus
Haagi rahvusvahelise kohtu poo­le..
Vormilisel põhjusel ei võetud
meie kaebust arutusele. Mis puutub
Eesti- Vabariigi riigivarandustesse
USÄ-s, siis on selles osas kõige kom­petentsem
meie peakonsul seal E.
Jaakson> kes aga ei ole otstarbekoha­seks
pidanud mind üksikasjadest in­formeerida.
Lõpuks tähendab minister
Koern, et küsimus ei ole ju ainult
majanduslik, vaid suurel määral ka
pioliitiline. '
.1;
Austraalia Töölispartei endine
juht G. Whitlanl, kes teatavasti kao­tas
opošitsioonijuhi koha oma era­konna
ränga lüüasaamise tulemuse-iia
möödunud aasta lõpul toimunud
valimistel, kuid säilitas oma koha
parlamendis, otsustas mitteametlike
teadete kohaselt t>mä parlamendiliik­me
volitused lähemas tulevikus ma­ha
panna ja p|arlämendiliikme kohalt
tagasi astudai ^ .
Parlamendi sügis-sessiooni viima­sel
päeval, 13. aprillil k.a. korraldas
ta parlamendi restoranis lahkumis-lõuna
oma endistele kaastöölistele
peaministri, päevilt, ehkki oma taga­siastumise
kavatsust ta ei olnud yeel
avalikult teatavaks teinud. Seda i)idi
ta tegema eelolevast! välismaa reisist
naasmise järel. Nagu see on teada
asub ta siis poliitikateaduse profes­sori
kohale Canberra ülikoolis.
Kuulduste kohaselt soovis ta saa­da
mõnda saadiku kohta või olla
Austraalia esindajaks Rahvusvaheli­ses
Kohtus Haagis või ÜMESCO-s.
mida aga peaminister M . F ^ £i
olnud kuuldavasti nõus oma kibeda­le
poliitüisele vastasele võimaldama.
ADM. J. PITKA TOTAR KIRJUTAB 0 0 0
i r i avatud neljapäeviti kella; 7-ni ja reedeti kejl^
maldada suvilasse soitjaile. sisseostude tegemisti^^v^^^
Bneie SMiisaasmki \^ -kalkunit syvibsse
133 LAIRD DRIVE, TORONTO M4G 3V5 - TELEFON 425-0450
tunnusfyse
IcagcasivStaisegQ?; r
Selles osas läks asi veelgi segase­maks,
kui see seni oli. Oma läkituses
eestlastele; E. V. 60. aastapäeva pu­hul
kirjutat) peaministej: M. Fraser
muuseas: „In fact, my feovernment
took the decision,. immediately after
coming to offiee in December 1975,
to withdraw recognition ,of the in-
Corporation de jüre of Estonia —•
and the other Baltic States — into
USSR.";(„Mu valitsris tegelikult tegi
otsuse, kohe ametisse astumise järel
1975 a., tagasi võtta Eesti — ja teis­te
Balti riikide — de jure inkorpb-reerimin-
e N.Š.VX.-u").
Kuidas see; oli tegelikult tehtud,
selle kohta kuuleme välisminister A.
Peacocki seletusest, Imida ta andis
parlamendis 8. novembril m.a. küsi­muste
ja vastuste ajal ja mis oli es­makordseks
juhuseks, kus ta seda
on ise täpselt avaldanud.
„0n 17th December 1975, just four
days af ter the present Government
was elected to pffice, it instructed
the Aüstralian Amb^ssadof; in Mos-.
cow that he and members of his
staff shoulü not in füture make öffi-cial
visits to Estonia, Latvia and Lit-huania.
Mr. McComas,' the Honorary
Consul for Latvia /inAustraliä prior
to the Labour Government's deci­sion,
was informed that he cpuld re-sume'his
functions as Honorary Con-suL
We executed our duty to move
away from de jure Tecognition."
(House of i.Representatives Weekly
Hansard, No. .22, 1977, page 3027).
Toome selle• seletiise 'eestikeelses
tõlkes. ,;i7. detsembril, täpselt 4 päe­va
'pärast s^da, kui praegune ';valit-
•sus oli valitud ametisse, tegi tema
korralduse Austraalia saadikule
. Moskvas, et tema ja ta personali liik­med
ei tohi 'tulevikus teha ametlikke
'külaskäike Eestisse, Lätisse ja Lee­dusse..
Mr. McGömas,^ Läti aukonsul
Austraalias ennq tööerakonna valit­suse
otsust, oli InforMeeritud; et ta
võib taas alustapa oma ülesandeid
kui aukonsul. M(ie täitsime oma ko­huse
eemalduda de jure tunnustu-sest."-:-,.;
: • y •'/•.. --^
Nagu nähtub: sellest Ä. PeaGOcki
seietusest, G. '\l\/hitlami valitsuse
poolt antud de jure timnustus olevat
tühistatud: sejle läbi,: et: Austraalia
' saadikule . Moskvas. anti korraldus
Balti riike mitte külastada.
Kuigi valitsus nähtavasti, siiralt
usub, et kõne all oleva korraldusega
saadikule G; Whitlami poolt antud
de jure tunnustus on tühistatud, ob­jektiivselt
mõtlejale inimesele .on
selge, et see arvamine ei pea paika.
Kuidas võib korraldus saadikule,
mitte külastada Balti riike tühistada
ennemalt antud de jure tunnustuse
nende riikide inkorporeerimise koh­ta
Nõukogude Liidu poolt?;
Asi läks nüüd: veelgi .segasemaks
selles mõttes, et senise arvamise ko­haselt
Balti riikide de jure tunnus­tus
pii antud sel viisil, et. Aüstraaha
saadik Moskvas sooritas G, Whitla­mi
korraldusel ametliku külaskäigu.
Balti riikidesse.
Nüüd aga ütleb väHsminister A.
Peacock samas seletuses, et G. Whit^
lami otsus Balti riikide inkorporee­rimise
de jure tunnustamise kohta
sai Austraalia rahvale teatavaks aja­kirjandusliku
allika kaudu Moskvast
kuu aega ja Austraalia saatkonnale
Moskvas nädal aega pärast vastava
otsuse tegemisrt. Kur Äustraa^^^ saa­dik
Moskvas sai teada Balti riikide
annektsiooni de jure tunnustamise
otsuse alles nädal aega pärast
seda, kui s^e otsus oli tehtud, siis de
|ure tunnustuse aliiseks ei võinud
ju mingil juhul olla sama •",aädiku
ametlik külaskäik Balti riikidesse,
vaid see;pidi toimuma vastava noodi
esitamise läbi Nõukogude saadikule
Canberras. '
Sel puhul on;veelgi küsitavam, et
uue valitsuse korraldus oma saadi­kule
Moskvas Baiti riike enam mitte
külastada tähendab G. Whitlami
poolt antud de jure tunnustuse ta­gasivõtmist.
•
Nagu käesolevate ridadž kirjutaja
neil veergudel juba varemalt väitis,
tunnustuse tagasivõtmise toimet sel
korraldusel ei või; olla, väid see tä­hendab
ainult seda, et Austraalia-uus
vahtsus ei ole rahul Balti riikide an­nektsiooni
tunnustamisega ja' soovib
hoiduda omapoolsetest sammudest,
milledest võib välja lugeda selle tun­nustamise
omaksvõtmist;
; Eesti Rahvuslaste Kogule laekus
1978. a. toetustähtedest Ž400 dollarit.
Preemiate jagamiiie toimus 4. rnail
ja preemiad langesid järgmistele
numbritele: 1. — ,568 ($100)-2. -
2218 (150), 3. - 2219 (125) ja ülejää^
nud preemiad on suurteo^ „Universi-tas
Tartuensis'-: 4; — 52,.5.- — n
6. - 1552, 7. - 2258, 8. - 553, 9. —
538, 10. - 143, 11. - 146, 12. — 1475
ja 13. —^968. • '
Eesli Rahvuslaste Kogu avaldab
siinjuures südamlikku tänu kõigile
toetustähtede amandajaile. See toe­tus
on järjekordne tunnustus seni­sele
tööle ja see kindlustab me jät-kuvat
rahvuslikku tegevust.. ' :
V -v^: : • • Juhatus.
Tallinn-Harfu
Esmaspäeval, 8. mail peetud Tal-linn^
Harju koosolekul moodustati
ajutine Killamängude komitee, kuhu
kuuluvad Merike Toomes, Kristina
Meipoom ja Kaius Meipoom.
Tallinna asukohaks Killamängudel
on „Moonstone" peamaja, mida tahe­takse
kujundada vastavalt Tallinna
omapärale. Teiste maakondade kõr­val
on Tallinn-Harjuktijunemas vä­ga
hoogsalt, peamiselt noore organi­seeriva
kosscisu tõttu. Noortel pais­tab
ideid ja entusiasmi olevat ülikül­luses
ja jääb vai.d lopta, et vaneniad
neile oma abistavad käed ulatavad,
et'Põlvkonnad üksteise kõrval saak­sid
anda oma parima — teistele ees-ja
rõõmuks.
Ajakirjanduses on tehtud palju ri*
du adm. J. Pitkast, minu isast. Küll
on rängalt kritiseeritud tema püü­deid
ja tegusid 1944. aastal ja süüdis­tatud
,,§oome poiste"' saatuses. Va­banduseks
öeldakse, et ta oli elust
väsinud rauk, kelle pea enam ei ja•
; ganud. Seiiiilsuse tõttu olevat ka
sakslaste liimile läinud ja lasknud
end nende poolt ära ^asutada.
Mis kasutamisse puutub, siis oli
see vastastikune. Ka .Pitka püiidis
seda teha sakslaste suhtes, Nendelt
tahtis ta saada relvi eesti sõduritele.
Kuna vaenlane oli ühine, siis oH.ai­nus
lootus sakslastega koos • kodu­maa
pinda kaitsta. Eriti rõhutas ta,
kui õnnestub venelasi tagasi tõrjuda,
küll siis näeb kuidas sakslastest lah­ti
saab.
iPitka. oli sel ajal 72 aastane. Olen'
sageli mõtelnud, et need keskealised
mehed, kes- tol ajal ja ka hiljem kri­tiseerisid
isa ja pidasid teda raugaks
ja nüüd, 34 aastat hiljem kannavad
oma turjal, sama suurf aastate koor­mat,
— kas on ka nemad nüüd elust
väsinud ja peavad endid ränkadeks?
Mäletan isa kui energilist, tervet
ja terava mõistusega meest. Temale
ei teinud mingit raskust meie kodunt
Piritalt minna jalgsi Tallinna. Ta
käis seda vahet tihti. Bussid olid ta­valiselt
hommikuti viimse võimalu­seni
inimesi, täis. Isa Isegi loovutas
kord oma koha. bussis ühele naisele,
kes kandis suurt pakki ja oleks mui­du
bussist maha jäänud. Isa astus
bussist välja ja seadis oma sammud
linna poole. Nn ta jutustas-meile õh­tul.
Kui isa Soomest Eestisse saabus
aprillis 1944, siis imestasime, et tal
Viimastel , nädalatel Austraalia
stseeni domineeris konflikt lihatöö-liste
ja lihaekspordigä tegelevate
firmade vahel.
Selgituseks olgu öeldud, et Aust­raalia
lihaeksportfIrmadel on sõlmi­tud
lepingud Iraaniga ja rea Lähis-
Ida riikidega elusate lammaste hul­galise
väljaveo kohta. Kui need le­pingud
; sõlmiti, lihatööliste ameti­ühingud
esitasid nõude, et: iga elusa
lamba kohta tuleb eksportida kaks
lambakere, vastasel korral nad te->
vad takistusi väljaveoks.. :: • v
Eksportöörid püüdsid küll seda
nõuet täita, kuid selle nõude eba­praktilisuse
tõttu täpne kinnipidami­ne
sellest ei olnud nende võimuses.
See põhjustas alalõpmata pahandusi
ja kokkupõrkeid lihatööliste ameti­ühinguga.
, ' V
- Mõni nädal tagasi eksportöörid te­gid
katset toimetada laevadele mit­mes
Lääne- ja Lõüna-Austraalia sa­damas
kokku mitukümmend tuhat
elusat lammast, mida aga • ameti­ühing
asus takistama põhjusel, et
nende lammastega ei kaasu.lamba-kered
proportsioonis 1:2. Lammaste
saabumjsköhtadesse ja sadamaisse
seati piketid, mis ei la.sknud lambaid
läbi hoolimata kohtuotsusest Ädelai-des,
et piketeerimine on ebaseadus­lik
ja tuleb lõpetada.; •
..Ajajooksul • kogunes vastavatesse
paikadesse ettenähtud hulk lambaid,
mis ci pääsenud sadanilaisse. Sada-rhais
aga asjatult ootasip laevad, mis
hakkasid viimaks tühja t iahkuQia.
Vancoüveri eesti pensionäridel oli
10. mail korraline kokkutulek. Pidu­liku
meeleolu tekitas asjaolu, €t tä­histati
ka emadepäeva,
, Kokku oli tulnud üle BO pensionä­ri,
keda tervitas sõnavõtuga ühingu
esimees A. Raudsik,'
Eeskayalises osas pr. Valgre esi­tas
Marie Urideri luuletuse „Sõduri
ema". Päevakohane kõne oli K. Pik-lcer'ilt
ja pr. Adeele Ünt kandis ette
omaloomingu „Mu emake.""'-
Kokkutulekust võttis osa ka pas­tor
Vaga abikaasaga. Pastpr Vaga
pidas lauapalvuse ja esitas veel meie
sõdurluuletaja Kalju Ahvena päeva­kohast
luulet. Kalju Ahven suri tea­dupärast
1945. '2L Saksaioaal, olles
ainult 25 a. vana.
Kuna oli emadepäeva tähistamine,
siis serveerisid meespensionärid ja
emadele anti „päev vabaks".
Vanimale ja jasterikkamale emale
pr. Mirk'ile anti üle shokölaadikarp
ja kõigile emadele kinnitati rinda
lilled. Oli kohvilaud maitsvate i-uu,:
pistetega. •
Meeleheitele viidud farmerid, kel­le
olukord Austraalias põua ja halva
konjuktuuri tõttu on selletagi raske,
viimaks ei olnud enam nõus alistu­ma
lihatööliste omavolile.
Fremantle'i sadamasse ilmus hul­galiselt
farmereid, kes gurusid oma
massiga piketeerijad ja sadamatöö­lised
eemale ja laadisid ise kõik ko­hal
olevad lambad laevadele.; '
Samal ajal toimus farmerite suur-aktsioon
ka Lõuna-Austraalias. Osa
Adelaide! ümbruskonda kogunenud
lambaid, mis ei pääsenud laevadele
Port-Adälaide'is, viidi üle veoautodel
kiirelt ja osavalt organiseeritud akt­siooni
korras Wallärop väikelinna,
kus asub teine lammaste väljaveo sa--
dam Lõuna-Austraalias • ja kuhu oli
oodata vastavate laevade saabumist.
Enne nende saabumist kogus Walla-roosse
umbes tuhat vihast farmerit,
kes piirasid>sadama ümber ja aseta­sid
valve kõigile strateegilistele koh­tadele,
lubades tarvitada takistajate
vastu füüsilist jõudu-Samass;e linna
kogus Adelaide'ist ka mitusada liha-niMg
sadamatöoiist, kes asusid leeri
farmerite vastas, lubades ka omalt
poolt tarvitada vajaduse korral jõu^
du. Ametiühingute juhtide poolt de­fineeriti
seejuures nende teguviisi
kui demokraatlike õiguste kohast ta­litamist,,
farmerite oma aga antide-mokraatlikuks
vägivalla aktiks. '
: Asi lahenes sellega, et samal ajal
toimunud sellekohasel ametiühingu-te
konverentsil Adelaide'is lihatöÖiis-te
ametiühing nõustus loobuma pi-keteerimisest
ja ptsustas piketeeri­jad,
ära kutsuda. Nii pääsid lambad
laevale ilma tegeliku jõukatsumiseta
farmerite ja lihatööliste vahel, mis
oleks kõvasti kõigutanud. legendi
ametiühingute kõikvõimsuse kohta.
Samas otsustati; mitte teha esialgu
enam takistusi elusate lammaste eks-porteerimiseks,
kuid teatati, et oma
nõudest.elusate lammaste ja lamba-kerede
proportsioonist ei loobuta.
ganiseerimiskomitee kutsub
ülesse kõiki Tallinn-harjulasi osavõt-nia
järgmisest koosolekust teisipäe­val,
23. mail E. Majas ,,Kalevi" ruu­mis,
kell 7.00 õhtul, et moodustada
Killamängude Tallinn-Harjü toim-konnad,
' ^ .
Lähemat informatsiooni annab
Merike Toomes, tel. 493-0795.
Informatsioon
i f
ii
Torontosse
•Noorte Aasta raames esineb To­rontos
Portlandi eesti noorte ansam­bel
„Kaja". See ansambel on saanud
üsna hea nime Ameerika mandril.
,,Kaja" kontsert korraldatakse teisi­päeval,.
20. juunil Toronto Eesti Ma­ja
suures saalis.
,,Kaja" pöördus Toronto Eesti
Seltsi juhatuse pople sppviga, pila
nende kprraldav toimkond kohapeal.
Kõik ön kutsutud kontserdile ning
pärast kontserti serveeritakse Toron­to
Eesti Seltsi poolt tasuta; kohvi ja
kooke. \:l:y\: . -'y
Portlandi noored ütlevad „tere-tu-remast"
nende kontserdile.
Kontserdi piletid eelmüügil: Poko
ärides, Toronto Eesti Majas, T. E.
Seltsi juhatuse liikmeilt. T . E . Selts
palub kõiki kaasmaalasi olla publi­kuks
kontserdil ja lunastada piletid
eelmüügilt, sest neid on piiratud ar­vul.
.•'":',;'.•„• Y • :r
Pärast' kontserti tants r ^
kui on soovijaid. Väljastpoolt Toron­tot
palume piletid reserveerida tele­fonil
757-7763. ^ ^ '
Admiral J. Pitka
üks viimaseid iUesvõtteid.
polnud enam habet. See oli nii vei-
,der, sest ainult üks kord varemalt
olime näinud teda ilma habemeta.
Siis oli aasta 1918, kui isa end enam­laste
eest varjas maal talusulasena^.
Äga miks nüüd, 1944, oli meie isa si­leda
lõuaga ja nii võõra näoga? Meie
küsimuste peale ta vastas, et kuna
sakslased ei ole annud temale lüT/a
Eestisse tulekuks, oli ta püüdnud se­da
teha salaja ning oli siis ka oma
välimust muutnud. Merel oli aga
paadi mootoril tekkinud rike ja nad
Sõnas" 25. aprillil 1944 ilmunud jutu­ajamisest
admiral Joh. Pitkaga; Al­guses
kohe on tähendatud: „Joh. Pit- .
ka on endiselt täie jõu ja tervise juu- "r
res ning energiaküUane, vaatamata
oma aastaile."
Küsimusele: ,,Milliseil kaalutlusil,
härra admiral, sõitsite 1940 aastal
Soome?" ta vastas: „Võitluscs kom­munistidega
olen omanud .kindla '
teadmise, mida neilt tuleb oodata.
Selles olukorras aga, mis tookord ko­dumaal
valitses, paistis mulle, et ei
ole küllaldasi eeldusi, et võitlus kom­munistide
vastu oleks saanud kuju­neda
aktiivseks. Sellepärast põgene­sin
viimaseil võimalikel hetkeil Soo­me,
kuna mul pii kindel otsus ennast
mitte kommunistide tapaohvriks an- :\
da; ja olles veendunud, et soomlased
esimesel võimalusel võitlust kommu­nismi
vastu jätkavad, millisel puhul
lootsin võimalust leida kodumaa
Heaks midagi ette võtta." •
: ,,Härra admiral, kuidas; hindate
kommunistlikku hädaohtu Euroopa,
eriti Ida-Euroopa suhtes?"
„Minu arvates ori- kommunistlik
hädaoht inimkonnale ja tsivilisat­sioonile
suurim kõigist hädaohtu­dest
mis kunagi'on sellel planeedi! ^
inimkonda ähvardanud. See ei ole
mitte ainult Ida-Euroopas asmate ;
rahvaste oma, vaid kogu Euroopa
tsivilisatsiooni häving, kui bplshe-vism
Euroopas võimule pääseks.
Bolshevismi aitajad kannatavad lõ­puks
samuti selle all kui selle vastu,
võitlejad. Sellepärast pean ma liit­laste
kaastööd ja toetust bolshevis--
mile lausa nende eneste ppomisköie'
keerutamiseks".
Lubage meile, härra admiral, lõ­puks
veel üks isiklik küsimus". Kas
pärast pikka eemalviibimist kavat- '
sete end pühendada täielikult oma
perekonnale või on teil kavatsus Ees­ti
tuleviku pärast ka aktiivselt kaasa
lüüa?" .
„ M i n u seisukoht ja põhimõte pole
muutunud. See on sama, mis eelmise .
Vabadussõja päevil nimelt: kõik
peab jääma tahaplaanile, kui saatus
nõuab kodumaa ja rahva kaitseks
kaasalöömist. Mul on võimatu selle
peale mõtelda, et ma peaksin otna
perekonna ja isikliku elu ja olemise
kõrgemale seadma kui miljonilise
rahva perede elud ja meie rahva tu­leviku.
Ma ei pelga kommunisti kuu­le
ja jaksan veel relva kanda ning .
tulistada."
Mul endal on olnud alati see tuiine
isast, et mida kriitilisem olukord :
seda rahulikumaks jääb isa. Ei raa.
leta, et ta kunagi oleks sattunud paa­nikasse.
Tema lähedus alati mõjus
julgustavalt. Kuigi täi kunagi polnud
aega tegeleda meiega, kui olime lap-.
sed, tuli ta alati mei^ vpodi juurö,
kui keegi meist oli; haige. Ainult
suurtel pühadel ta pühendas oma aja
meile, lastele. Siis ta jutustas oma
meremehe-aegseid lugusid ja viis
meid mõttes kaugele kaugele võõras­tele
mandritele. Elasime.kaasa suur­tele
tormidele ja purjelaeva mees­konna
skjdrbuuti jäämisele. Need
olid huvitavad lood ja ilusamad pü­olid
olnud sunnitud pöörama tagasi had. •. .'
Soome randa. Pitkalpli tpl kprräl •Viimast kprda nägin isa 21. sep­tembril
1944, meie põgenemise päe­val
Tallinnast. Optasime Sadama tä-ilipiirii^
ÜS Overseas Empolyees Tax Fair-rbess
Committee delegaadina käis
Valges Majas president Carteri jä"
senaatorite ning kongressmeeste ju­tul
eestlanna Kristi Heinsoo. Kristi
ojnä i3erega elab Filipiinidel, kus te­da
valiti delegäadiks James M.iMbnt-gomery
kompanii pgolt, müle abi-presidendiks
on Kristi abikaasa .tiit'
Heinsoo. Üheteistkümnest naisdele-gaadist
koosnev grupp esindas kol­meteistkümne
ülemeremaa ameerika
perekondi. Kristi Heinsoo lõi isikli­kud,
soodsad kontaktid presidendi
assistendi Valerie Pinsoniga, rea po­liitikutega
kui ka ajakirjanduse esin­dajatega
pressikonverentsidel ning
lõunasöökidel, igal pool ka eestlust
nimetades,. Hiljem läbisõidul Los
Angeleses. oli Kristi Heinsool kokku
saamine oma kompanii presidendi­ga,
samuti intervjueeris teda „Pasa-dena
Stär". ' v . -
Kristi koos oma abikaasa ja laste­ga
on Filipiinidel suure populaarsu­se
võitnud tennise^ ja golfimängija­na
rting ujujana ja on saavutanud ka
arvukaid auhindu. Kristi harrastab
ka edukalt näitlemist. ;
.<ii»()«B»(i<n»<i<Ä>(i<iaä.„.jj3^„, yi>«B»<Mn3>o<iii>))«aM>«3i>ocBx:
„IV1EIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
olnud kavatsus Eestisse jõudes haka­ta
põranda all tegutsema kodumaa
kaitseks. Enne aga kui häbe jõudis
kasvada, olid sakslased annud tema­le
16a Eestisse tulekuks. V
Ma olen teinud väljalõikeid 'kõi­gest,
mis on kirjutatud isa kohta.
Raadio-jutuajamisel Tallinnas 6.
mail 1944 ütles Pitka: ,,Kolmändat
võimalust meil ei ole. Needsamad,
kes esimeses Vabadussõjas meid ai­tasid
kpmmunismi vastu, pn nüüä
ise liidus kpmmunistidega." Eriti va­lus
pii olnud tal Soomes kuulda, kui
Inglise ringhääling avaldas „rõõmu-sõnumi",
et enamlased, jõudsid oma
pealetungü Eesti piirini.
Ringhäälingu esindaja küsimusele,
— mis saab eestlastest, milliseks ku­juneb.
Eesti tulevik, --vastas Pitka:
„Nende küsimuste kohta üldiselt sõ­na
võttes pean tähendama, et neile
täielikku vastust nõuda on varajane
ja enneaegne. Igal asjal on oma aCg,
sellest etteruttamine on niisama
kahjulik, kui mahajäämine. Eesti
rahval ei ole praegu kasu suurte
kahtlevate mõtete arutamisest, kuna.
võitlus eesti rahva verivaenlase —^
bolshevismiga on alles otsustamata.
Võitlus käib väga ägedal kujul ning
bolshevism ei ole sugugi veel loobu­nud
oma kavatsusest eesti rahvast-maa
pealt ära pühkida, mida muu­seas
tõendavad .ka nende Õhurünna-kud,
millel ei ole mingit sõjalist ees­märki.
Selles võitluses on meie ain­saks
kindlaks vastuseks me näita­me
oma maa' kaitsmisel, etbolshe-vismil
pole pinda Eestis, nagu pol­nud
seda ka 26 aasta eest. Me anna­me
tegudega vastuse Moskva propa­gandale,
mis väga mesimagusalt
püüab maailmale ja eriti liitlastele
selgeks teha Eesti -ühinemist Vene­maaga.
Meie kaitsevõitlus bolshevis­mi
vastu on esimeseks aluseks küsi­musele
— mis saab ja milliseks ku­juneb
Eesti tulevik".
: ^ Toon sÜh veel; ära ühe osa „Eesti
naval oma pakkide juures sõiduvõi­malust
Saaremaale pääsemiseks. Mi­nu
õemehe kaudu, kes töötas Mere­laevanduses,
oli meil teada, et Saa­remaa
rannas on laev, millega saab
Rootsi minna, aga meil ei pinud veo­kit,
et sõita sinna laeva juure. Pakid
piid kpos ja kõik oli valmis, pidime
istuma ja potama. Siis jäi mul aega, •
et minna isa vaatama tema staabis
sealsamas ligidal Narva maanteel.
õKkkond staabis oU närviline, ükš
noormees parajasti kurtis isale oma
häda, et tal ei ole saapaid jalga pan- .
na. Isa pahandas temaga, et kas mi->
na pean minema teile saapaid otsi­ma?
Kahju oli mul isast ja kahju oli
mul noorest mehest. Kuna isa pol­nud
sel päeval aega saanud süüa, siis
keetsin talle staabi. köögis kacrahel-be
putru. Isa põgenemisest pohuid
juttu. Ta ütles väidv et püüavad nii­kaua
kui suudavad venelaste edasi­tungimist
takistada, et enam inime­si
saaks põgeneda. Tal oli kiire, ja
nii me lahkusime. .
Saima Joasalu-Pitka.
MÜÜGIL
HELIPLAAT
i7.50 -i- Ont. müü
KOKARAAMAT
Hind $3.50
Postiga tellides Ifsandub. saatekulu.
^.tvieie iElu" talitases
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6